Lisa 1 Käskkirja eelnõu

KÄSKKIRI

nr

Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse

suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega

võimed“ raames toetatava meetme 21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise

21.1.6.3.1 „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ tegevustele toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavasse 2021-2027

seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse

Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“

kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja

maksmise, elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud registri

kaudu (edaspidi register).

1.5. Käskkirja ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk

60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.

2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

2.1. Toetuse andmise eesmärk on rajada määratletud kaitsetööstuspargi ala koos vajalike

taristuobjektidega (hoonete ja rajatistega) laske- ja lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali

või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide tootmiseks ja käitlemiseks.

2.2. Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse, eelkõige

toetades kõrgema lisandväärtusega tööstuse arengut, teadus- ja arendustegevuse

investeeringute kasvu ning majandustegevuse tugevdamist väljaspool Harjumaad.

2.3. Kaitsetööstuspargi rajamine tuleneb Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–2030 eesmärkidest

ning on kooskõlas „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavaga 2021–2035“, eelkõige selle alaeesmärgiga 3.2, mille kohaselt toetatakse

tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Eestisse toomist asjakohase taristu

arendamise kaudu.

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

2.4. Toetus on regionaalse iseloomuga ning selle andmine on piiratud Pärnu maakonnas

paikneva kaitsetööstuspargi territooriumiga. Toetust antakse üksnes kaitsetööstuspargi alal

või -pargi toimimiseks otseselt vajalike tegevuste ja investeeringute elluviimiseks.

2.5. Toetuse andmise tingimused on seotud:

2.5.1. rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(vii)

„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale

kahesuguse kasutusega võimed“, luues eeltingimusi kaitsevaldkonna tööstuse

arenguks;

2.5.2. „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi

TERE raamistik) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“

eesmärkidega.

3. Toetatavad tegevused

3.1 Toetust antakse kaitsetööstuspargi ala rajamiseks ning selle toimimiseks vajalike hoonete

ja rajatiste ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või soetamiseks, et võimaldada laske- ja

lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide

tootmist ja käitlemist.

3.2. Toetust antakse järgmistele kaitsetööstuspargi alal teostatavatele tegevustele, mille tulemus

on kirjeldatud käskkirja punktis 4:

3.2.1. kaitsetööstuspargi taristu ehitamine ja sellega seotud riigihangete läbiviimine,

seejuures ehitus hõlmab:

3.2.1.1 maastiku ettevalmistust (metsa raadamine, maaparandustööd, kaitsevallide

rajamine);

3.2.1.2 juurdepääsu- ja tööstuspargisiseseid teid;

3.2.1.3 piirdeaeda, väravaid, tõkkepuid ja väravahooneid;

3.2.1.4 alajaama;

3.2.1.5 laske-, lahingumoona ja lõhkeaine hoidlaid;

3.2.1.6 lõhkematerjali katsepaika;

3.2.1.7 tööstuspargi administratiivhoonet;

3.2.1.8 lõhkeaine jääkide utiliseerimise ala ja rajatist;

3.2.1.9 külaliste parklat;

3.2.1.10 veetaristut, pumplat, kanalisatsiooni ja veepuhastusjaama;

3.2.1.11 tänavavalgustust;

3.2.1.12 tuletõrje veevõtukohta;

3.2.1.13 soojavarustustaristut;

3.2.2 elektriga liitumist, sealhulgas elektriliinide paigaldust;

3.2.3 sideliitumist, sealhulgas sideliinide paigaldust;

3.2.4 tööstuspargi turvasüsteemide rajamist ja paigaldust;

3.2.5 projekteerimise käigus selgunud muude vajalike rajatiste ja taristuobjektide

rajamist.

3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

3.4 Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706, edaspidi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

3.5 Käskkirjas nimetatud toetusele, mida antakse punktis 2.1 nimetatud tegevuste

elluviimiseks, kohaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 346 lõike 1 punkti

b erand, kuna projekt on vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ning on otseselt

seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b

kohaldamise tõttu ei kohaldata käskkirjas nimetatud toetusele Euroopa Liidu riigiabi

reegleid ning toetuse andmisest ei tulene Euroopa Komisjonile eelneva teatamise kohustust.

3.6 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punktile j tagab elluviija taristuinvesteeringute kliimakindluse, kui taristu eeldatav eluiga

on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamisel hinnatakse taristu vastuvõtlikkust

pikaajalistele kliimamõjudele ning rakendatakse asjakohaseid meetmeid riskide

maandamiseks, järgides energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning tagades, et

projektiga seotud kasvuhoonegaaside heitkogused on kooskõlas Euroopa Liidu

kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050.

4. Tulemused

4.1 Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on rajatud kaitsetööstuspargi

baastaristu ning nelja ettevõtjaga on riigivara kasutamiseks sõlmitud hoonestusõiguse,

reaalkoormatise ja reaalservituudi seadmise lepingud. Nimetatud lepingute alusel on

ettevõtjatel õigus rajada neile eraldatud kinnistutele tehased sõjaliseks otstarbeks mõeldud

toodete tootmiseks ja käitlemiseks, sealhulgas laske-, lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali

või sõjalise lõhkeaine ning nende komponentide käitlemiseks.

4.2 Käskkirja Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on

järgmised:

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtas

e

Aasta Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Tulemus-

näitaja

RCR01

Toetatavates

ettevõtetes

loodud

töökohad,

mõõtühik: Täistööaja

ekvivalenti

aastas (FTE)

0 2025 135 Arvesse lähevad

lisandunud töökohad aasta

kohta keskmiselt

täistööajale taandatud

ametikohtadena (FTE)

tööstusparki tulnud

ettevõtetes. Uus töökoht

peab olema täidetud, see

võib olla täistööajaga,

osaline või hooajaline.

Täitmata kohti ei loeta.

Loetakse ainult

tööstusparki tulnud

ettevõtete tootmisüksuste

töötajaid. Töökohtadest

antakse aru projekti

lõppedes ja 1 aasta peale

projekti lõppu.

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

Meetmete

nimekirja

näitajad

Väljund-

näitaja

RCO128

Toetatavad

ettevõtjad, kes

on peamiselt

seotud

kahesuguse

kasutuse ja

kaitsevõime

edendamisega

(RearmEU),

mõõtühik:

ettevõtjad

0 Ei

kohaldu 4 Kaitsetööstusparki

kinnitatud ettevõtete arv.

Sihttasemesse loetakse

unikaalne ettevõte, kes on

sõlminud Riigi

Kaitseinvesteeringute

Keskusega lepingu

tööstuspargis tootmise ja

baastaristu kasutamise

kohta. Projekti lõppedes

võivad juba mõned

ettevõtted oma

tootmishooneid olla

ehitama hakanud või

alustanud ka juba

tootmisega.

Väljund-

näitaja

RCO01

Toetatavad

ettevõtjad,

mõõtühik:

ettevõtjad

0 Ei

kohaldu 4

Väljund-

näitaja

RCO04

Mitterahalist

toetust saavad

ettevõtjad, mõõtühik:

ettevõtjad

0 Ei

kohaldu 4

5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Rakendusasutus on Kaitseministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

6. Elluviija

6.1. Tegevuste elluviija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK).

7. Sihtrühm

7.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on neli ettevõtjat, kes vastavad toetuse andmise tingimustes

sätestatud abikõlblikkuse nõuetele ning kellele on suunatud tegevuste elluviimisega seotud

teenuste pakkumine.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsember 2025 ja lõpeb 31. detsember 2029.

9. Tegevuste eelarve

9.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 80 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.

9.3. Projekti kogueelarve on 65 000 000 eurot, millest toetus on 52 000 000 eurot ning riiklik

kaasfinantseering 13 000 000 eurot.

10. Kulude abikõlblikkus

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

10.1. Käskkirja alusel on kulu abikõlblik ning kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse

menetlemise ja maksmise ning elluviija kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust. Kulu

on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud

tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on projekti kõik kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks.

10.3. Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise

kulud.

10.4. Käskkirja punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja

omanikujärelevalve kulud.

10.5. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Projekti kulude hüvitamisel kasutatakse kuludega sidumata rahastamist, mis kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktiga f ning

artikliga 95. Toetuse maksmine toimub eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide või

tulemuste saavutamise alusel ning ei sõltu tegelikult kantud ja tõendatud kuludest.

11.2. Toetus makstakse välja vastavalt alljärgnevatele vahe-eesmärkidele ja nende

tähtaegadele:

Tulemus / vahe-eesmärk Tähtaeg Summa

(EUR) %

Tingimus: Ministri käskkiri 2026 KV IV 6 500 000 10%

Tulemus 1: Lepingud sõlmitud kokku 2

ettevõtjaga 2026 KV IV 13 000 000 20%

Tulemus 2: Pinnase- ja teetööde aluste

lõpetamine, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga 2026 KV IV 9 750 000 15%

Tulemus 3: Lepingud sõlmitud kokku 2

ettevõtjaga 2026 KV IV 13 000 000 20%

Tulemus 4: Perimeetri aia, trasside ning teede

ehitus + 1 MW ühendused 2027 KV II 9 750 000 15%

Tulemus 5: Kaitsetööstuspargi põhitaristu on

valminud (tõenduseks on ehitustööde lõppakt,

mille on kinnitanud ehitaja, omanikujärelevalve

ja tellija ning RKIK käskkiri kaitsetööstuspargi

kasutusse andmiseks) 2029 KV II 13 000 000 20%

11.3. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus ühendmääruse § 25 lõikes 1

nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude

abikõlblikkuses.

11.4. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist

kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui

rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse

toetust kuni 31.märtsini 2030. a.

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviijale kohalduvad kõik edaspidi ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

12.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

12.3. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) sätestatud teavitusnõudeid.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele info kaitsetööstuspargi baastaristu kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 1. juuliks ja 15.

detsembriks.

12.5. Elluviija tagab kaitsetööstuspargi väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase

kasutamise pärast kaitsetööstuspargi lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul.

12.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus kooskõlas

keskkonnaalaste õigusaktidega.

12.7. Elluviija peab viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis:

12.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

12.7.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

12.7.3. tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

12.8. Elluviija tagab projekti elluviimisel ligipääsetavuse nõuete arvestamise ulatuses, kus see

on asjakohane ja kooskõlas objekti julgeolekunõuetega. Ligipääsetavus tagatakse eelkõige

administratiiv- ja külastusaladel ning liikumisteedel, mida kasutavad töötajad ja külalised,

arvestades puuetega inimeste vajadusi.

12.9. Elluviija on kohustatud projekti kliimakindluse tagamisel lähtuma ühendmääruse lisa 3

B-osast, arvestades kliimamuutustega seotud riskide maandamist ning energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet.

13. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

13.1. Rakendusasutusel on õigus:

13.1.1. muuta käskkirja;

13.1.2. saada elluviijalt teavet projekti edenemise kohta;

13.1.3. juhtida tähelepanu tegevuse täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende

puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

13.2. Rakendusasutus on kohustatud:

13.2.1. arvestama rakenduskava seirekomisjoni arvamusi käskkirja muutmise

ettepanekute kohta;

13.2.2. teostama ÜSS2021_2027 alusel kontrolli käskkirja täitmise üle.

14. Riigihangete läbiviimine

14.1. Elluviija tagab hangete korrektse dokumenteerimise, sealhulgas hankemenetluse

toimingute ja lepingute säilitamise seaduses nõutud korras.

14.2. Elluviija on kohustatud esitama rakendusasutusele vajaliku teabe ja aruanded riigihangete

läbiviimise kohta.

14.3. Elluviijal on vajaduse korral õigus küsida nõu rakendusüksuselt riigihangete alaste

küsimuste täpsustamiseks.

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

14.4. Elluviija on kohustatud edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende

muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui

hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või

ületab seda.

15. Teavitus

15.1. Teavitamise raames lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 50 lõikest 1 ning teavitusmäärusest.

15.2. Elluviija korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse

läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.

15.3. Elluviija tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega tegevuse puhul

püstitatakse investeeringu või seadme asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1, joonis 13 ja

lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme

paigaldamisega alustamist.

15.4. Järgib üldisi teavitamise reegleid ja viitab, et arenduse raames on tegemist

struktuuritoetusega ning kasutades selleks nõutud sümboolikat.

16. Aruandlus

16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga

elektrooniliselt aruande hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

16.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuse vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna

kaudu. Tegevuse vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste

ülevaadet, teavet väljundnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitajate 2029.

aasta sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Lõpparuandes esitatakse lisaks

hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele

projekti elluviimise raames.

16.3. Elluviija esitab pärast ühe aasta möödumist projekti lõpetamisest e-toetuse keskkonna

kaudu rakendusüksusele projekti järelaruande, mis sisaldab vähemalt käskkirja punktis 4.2

nimetatud tulemusnäitaja „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ andmeid.

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34 lõike 1 punktile 1, kui

kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole toetuse saamise eeldused

täidetud.

17.2. Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse §-s 35 sätestatud

põhimõtetest. Kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse

protsendipõhist finantskorrektsiooni määrasid vastavalt rikkumise raskusele.

17.3. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.

17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29.

18. Käskkirja jõustumine

18.1. Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse

heaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027“ viies muudatus.

18.2. Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a.

Lisa 1 Käskkirja eelnõu

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

minister

Käskkirja lisad

Lisa 1. Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu

rajamiseks“ seletuskiri.

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi baastaristu arendamise indikatiivne eelarve.

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

1

Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu

rajamiseks“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi ka eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse

suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“

raames toetatava meetme 21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise 21.1.6.3.1

„Kaitsetööstuspargi baastaristu“ toetuse andmise tingimusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitse-eelarve osakonna välisvahendite

nõunik Andres Võrang (e-post [email protected]) ja kaitse-eelarve

osakonna välisvahendite valdkonna juht Keit Kaadu (e-post

[email protected]). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas

Kaitseministeeriumi õigusosakond (e-post [email protected]).

2. Käskkirja eesmärk, vastavus teistele meetmetele ja põhjendatus

Käskkirja eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused ja kord, määrata sõjaväelinnaku

rajamisega seotud toetatavate tegevuste elluviija ning kirjeldada toetatavaid tegevusi, nende

eesmärki, sihtrühma, ajakava, eelarvet, sihttasemeid ja mõju horisontaalsetele teemadele.

Samuti sätestab eelnõu tegevuste abikõlblikkuse perioodi, rakendamise loogika (kuludest

sõltumatu rahastamine – FNLC), toetuse maksmise põhimõtted, finantskorrektsioonide

tegemise ja aruandluse korra ning elluviija kohustused ja muud sõjaväelinnaku rajamiseks

vajalikud tingimused.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lõikele 1 on käskkirjaga kinnitatud

projekti kooskõla hinnatud seirekomisjoni kinnitatud üldiste valikukriteeriumide alusel.

Käskkirja eelnõu koostamisel on hinnatud projekti vastavust nimetatud kriteeriumidele ning

põhjendatud selle vastavust järgmistes aspektides.

2.1. Projekti vastavus valdkondlikele arengukavadele ning mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Käskkirjaga reguleeritav projekt on kooskõlas ka Kaitseministeeriumi valitsemisala

arengukavaga 2025–2028 (edaspidi KMAK 2025–2028), mis määratleb valitsemisala eesmärgid

ning nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Arengukava lähtub riigikaitse arengukavast,

Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, NATO kaitseplaneerimise protsessis Eestile seatud

võime-eesmärkidest ning riigi eelarvestrateegiast. KMAK 2025–2028 kohaselt keskendutakse

relvastuse ja laskemoona hankimisele, varude tagamisele ning sõjalise taristu arendamisele.

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

2

Kaitsetööstuspargi rajamine loob selleks vajaliku tootmis- ja taristuvõimekuse ning panustab

otseselt sõjaliste võimete arendamisse.

Lisaks sõjaliste võimete arendamisele toetatakse kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust

eesmärgiga, et aastaks 2030 oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda ning

vähemalt 70% toodangust oleks suunatud ekspordile. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse

ühiseid teadus- ja arendusprojekte nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult ning toodete

arendamisel ja testimisel pakutakse võimaluse korral sõjalist ekspertiisi. Nimetatud võimekuse

tagamiseks on vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavale 2025–2028 ellu

kutsutud ning arendamisel kaitsetööstuspark, mille eesmärk on luua vajalik tootmis- ja

taristuvõime kaitsetööstusettevõtetele ning mis panustab otseselt sõjalise võime arendamisse ja

riigi julgeoleku tagamisse1.

Käskkirja alusel antav toetus on kooskõlas Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–20302 sihtidega,

mille kohaselt tuleb arendada laskemoona- ja relvasüsteemide tootmisvõimekust, tugevdada

tarneahelate vastupidavust ning suurendada sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Parki

rajatav taristu aitab vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest ning tugevdab riigi strateegilist

autonoomiat.

Projekti toetab ka „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035“ (edaspidi TAIE)3 eesmärke. Eelkõige on see kooskõlas TAIE alaeesmärgiga 3.2,

mis näeb ette tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Eestisse toomist läbi asjakohase

taristu arendamise. Kaitsetööstuspargi loomine loob eeldused kõrgtehnoloogiliste ettevõtete

tegutsemiseks ning teadmusmahukate tootmis- ja arenduskeskuste kujunemiseks.

Kokkuvõttes on projekt selges kooskõlas valdkondlike arengukavade ning riigi pikaajaliste

strateegiliste eesmärkidega (v.t punkt 1.5) ning aitab kaasa rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele, tugevdades samaaegselt riigikaitselist valmisolekut,

innovatsioonivõimekust ja kõrge lisandväärtusega ettevõtluse arengut.

Seos rakenduskava muudatusega ja meetme tegevusega „Kaitsetööstuspargi baastaristu“

Projekt viiakse ellu rakenduskava muudatuse raames loodud uue meetme tegevuse

„Kaitsetööstuspargi baastaristu“ alusel. Meetme tegevus on kavandatud kooskõlas Euroopa

Liidu algatusega ReArm Europe ning selle eesmärk on toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse

tootmisvõimekuse suurendamist ja vajaliku baastaristu rajamist.

Meetme eesmärk on rajada kaitsetööstuspargi baastaristu, mis loob eeldused laskemoona,

lahingumoona ja lõhkeainete tootmisvõimekuse tekkeks Eestis. Projekti raames rajatakse

vajalikud ligipääsuteed ja tehnovõrkudega liitumised, valmistatakse ette kinnistu, rajatakse

piirdeaed, administratiivhoone ja väravarajatised, lõhkeaine- ja moonahoidlad ning katseplats

koos lõhkeainejääkide hävitamise alaga. Tootmis- ja abihooned rajavad järgnevalt ettevõtjad

ise.

Projekt panustab rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ (PO1) erieesmärki (vii) –

tööstussuutlikkuse suurendamine kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks. Eestis

puudub seni kõrgenergeetiliste materjalide (sh lõhkeained, raketikütused, pürotehnilised

ühendid) tootmiseks ja testimiseks vajalik statsionaarne taristu ning NATO standarditele vastav

1 KMAK 2025-2028, lk 7. Kaitseministeerium 2 Kaitseministeerium, Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024-2030 3 Kättesaadav veebilehel: https://taie.ee/

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

3

testimiskeskkond. Loodav baastaristu kõrvaldab selle struktuurse kitsaskoha ning loob eeldused

nii kaitseotstarbelise kui ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks ja valideerimiseks.

Projekt võimaldab:

• luua kaitsetehnoloogia testimis- ja teadustaristu, mis toetab teadus- ja arendustegevust

ning võimaldab toodete vastavushindamist vastavalt ISO ja NATO standarditele;

• soodustada ettevõtete investeeringuid kapitali- ja tehnoloogiamahukasse tootmisse,

vähendades turule sisenemise barjääre;

• tugevdada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust läbi sertifitseerimisvõimekuse ning

standarditele vastava tootmiskeskkonna loomise;

• vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest ning tugevdada riigi strateegilist

autonoomiat.

Kuna Eesti kaitsetööstus on seni keskendunud peamiselt kõrgtehnoloogilistele niššidele (nt

sensoorika, küberkaitse, robootika), kuid laskemoona ja relvasüsteemide tootmiseks puudub

vajalik füüsiline taristu, lahendab kaitsetööstuspargi rajamine selle olulise puudujäägi.

Tsentraliseeritud ja turvaline tootmiskeskkond võimaldab tootmise kiiremat käivitamist,

vähendab dubleeriva taristu rajamise kulusid ning loob investoritele stabiilse ja etteaimatava

regulatiivse ja tehnilise keskkonna.

2.2. Projekti põhjendatus

Projekt on põhjendatud riigi julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamise

vajadusega olukorras, kus Euroopa julgeolekukeskkond on oluliselt halvenenud ning

laskemoona ja lõhkeainete tootmisvõimekus Euroopas ei kata suurenenud nõudlust. Eestis

puudub seni vastav baastaristu, mis võimaldaks kõrgenergeetiliste materjalide tootmist ja

testimist nõutavas mahus ning vastavalt NATO standarditele.

Baastaristu rajamine kõrvaldab turupuudujäägi, kuna sellise spetsiifilise ja kõrge turvariskiga

taristu rajamine ei ole erasektorile ilma avaliku toetuseta majanduslikult mõistlik. Projekt loob

eelduse erasektori investeeringute kaasamiseks ning tootmisvõimekuse tekkeks, mis toetab ka

riigikaitselisi vajadusi.

Lisaks aitab projekt vähendada sõltuvust välistest tarneahelatest, tugevdada strateegilist

autonoomiat ning suurendada Eesti rolli Euroopa kaitsetööstuse väärtusahelas. Seetõttu on

investeering avaliku huvi seisukohalt selgelt põhjendatud ning vajalik rakenduskava

erieesmärgi saavutamiseks.

2.3. Projekti kuluefektiivsus

Projekti kuluefektiivsuse tagab elluviija, lähtudes põhimõttest, et kõik kulud on otseselt

vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning oma sisult põhjendatud ja mõistlikud.

Eelarve koostamisel on lähtutud tegelikust turuolukorrast ning võrreldavatest maksumustest

sarnaste rajatiste ja taristuobjektide puhul.

Kuluefektiivsuse tagamise oluline mehhanism on riigihangete läbiviimine konkurentsi,

läbipaistvuse ja parima hinna-kvaliteedi suhte põhimõtteid järgides. Riigihangete seaduse

rakendamine võimaldab valida turutingimustele vastava pakkumuse, tagades toetuse vahendite

säästliku ja sihipärase kasutamise.

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

4

Projekti maksumuse kujunemisel on tuginetud ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

(edaspidi RKIK) varasemate sarnaste hangete kogemusele ning realiseerunud

lepingumaksumustele. Varasemate projektide hinnainfo ja turuosaliste pakkumused on

võimaldanud kujundada realistliku ja põhjendatud eelarveprognoosi, arvestades nii

ehitushindade turutrende kui ka julgeolekutundliku taristu eripärast tulenevaid

kulukomponente.

2.4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Projekti elluviijaks on RKIK, kellel on tõendatud pädevus ja pikaajaline kogemus riigikaitselise

taristu planeerimisel, projekteerimisel ja ehitushangete korraldamisel. RKIK on keskne asutus

riigikaitseliste investeeringute juhtimisel ning omab vajalikku organisatsioonilist võimekust,

tehnilist ekspertiisi ja protseduurilist raamistikku keerukate taristuprojektide elluviimiseks.

RKIK-i tugevus seisneb võimes hallata suuri ja mitmeosalist taristuobjekti hõlmavaid projekte,

tagada hangete korrektne läbiviimine ning koordineerida erinevate osapoolte – kavandatavate

tootmisettevõtete, kohalike omavalitsuste, tehnovõrkude valdajate ja riigiasutuste – koostööd.

Asutusel on välja kujunenud riskijuhtimise praktikad, kvaliteedikontrolli protsessid ning

kogemus tegutseda projektides, kus on nõutud kõrged turvalisuse- ja keskkonnastandardid.

RKIK on ellu viinud mitmeid mahukaid riigikaitselisi taristuprojekte, sh lasketiirude,

harjutusalade, ladude ja muud tüüpi sõjalise otstarbega rajatisi. Need kogemused annavad

kindluse, et ka kaitsetööstuspargi rajamine viiakse läbi professionaalselt, tähtajalise ajakava

alusel ja kooskõlas kehtivate õigus- ning ohutusnõuetega.

Kokkuvõttes omab RKIK kõiki vajalikke menetluslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi

võimeid, et tagada projekti edukas elluviimine ja toetuse eesmärkide saavutamine.

2.5. Projekti vastavus Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja

sihtidele

Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega,

toetades riigi majanduslikku vastupanuvõimet, kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kasvu

ning kriitilise taristu arendamist. Strateegia rõhutab innovatsiooni, tööstusliku väärtusahela

tugevdamist ja julgeoleku tagamist. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine panustab otseselt

nende eesmärkide täitmisse, luues Eestisse strateegiliselt olulise tootmisvõimekuse ning

toetades riigi operatiivset valmisolekut.

Projekt panustab „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisse. Eelkõige toetab projekt järgmiste strateegiliste mõõdikute

paranemist: tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest, väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta võrreldes EL-27 keskmisega ning teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris.

Kaitsetööstuspargi rajamine loob eeldused kõrgema lisandväärtusega tööstuse arenguks,

suurendab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning soodustab majandustegevuse

kasvu väljaspool Harjumaad, aidates seeläbi kaasa regionaalse majandusarengu tugevdamisele

ja Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule.

2.6. Projekti puutumus horisontaalsete teemadega

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

5

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid artiklile 9 ning ühendmääruse § 41

lõike 1 punktile 3 on projekti kavandamisel arvestatud horisontaalsete põhimõtetega, sealhulgas

soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja kliima ning

tasakaalustatud regionaalarengu edendamisega. Projekti ettevalmistamisel on järgitud ka

Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

Projekti panust „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse on hinnatud varajases

ettevalmistusfaasis ning kaitsetööstuspargi baastaristu rajamisel on puutumus eelkõige

järgmiste horisontaalsete põhimõtetega: regionaalne areng, võrdsed võimalused ja

ligipääsetavus ning keskkonnahoid ja kliima.

Sooline võrdõiguslikkus

Projekt ei mõjuta negatiivselt soolist võrdõiguslikkust ning vastab Eesti ja EL põhimõtetele,

mis edendavad naiste ja meeste võrdseid võimalusi tööturul. Kaitsetööstuspargi baastaristu

rajamine loob uusi töökohti mitmesugustel kvalifikatsioonitasemetel, kus soolist piirangut ei

rakendata ning tööandjatelt oodatakse võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist.

Võrdsed võimalused

Projekti elluviimine ei sea osalejaid ega sihtrühma ebavõrdsesse olukorda ning toetab võrdse

kohtlemise poliitikate rakendamist. Kõik kaitsetööstuspargi baastaristu kasutajad ja partnerid

tegutsevad võrdse juurdepääsu tingimustes ning toetuse andmise tingimused ei välista ühtegi

ettevõtjat diskrimineerival alusel.

Ligipääsetavus

Projekt tagab ruumilise ja taristulise ligipääsetavuse nõuete täitmise, sealhulgas avalike ehitiste

ja liikumisteede projekteerimisel ning ehitamisel. Tööstuspargi taristu (nt administratiivhoone,

teed ja parkla) kavandamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse standardeid, tagades ohutu ja

takistusteta liikumise nii töötajatele kui ka külastajatele. Administratiivhoones nähakse ette

ligipääsetavad ruumid ning invatualett administratsiooni ja külaliste kasutuseks.

Regionaalareng

Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine toetab regionaalset arengut, tuues investeeringud ning

töövõimalused väljapoole Tallinna ja Tartu keskseid tõmbekeskusi. Projekt suurendab Pärnu

maakonna majandusaktiivsust, mitmekesistab ettevõtluskeskkonda ning loob stabiilse

tööhõivepotentsiaali. Selline sekkumine on kooskõlas Eesti regionaalse arengu eesmärgiga

tugevdada kohaliku tasandi majanduslikku iseseisvust ja tasakaalustada regionaalset arengut.

Keskkond ja kliima

Projekti tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu „ei kahjusta oluliselt“ (ik Do No Significant

Harm, DNSH) põhimõttega. Kaitsetööstuspargi rajamine on ette valmistatud põhjalike

keskkonnaalaste ja planeerimisalaste menetluste kaudu, mis tagavad, et projekt ei põhjusta

olulist kahju keskkonnale ning kõiki vältimatuid mõjusid maandatakse sobivate

leevendusmeetmetega.

Seoses ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava neljanda muudatusega, mille raames lisandus

Euroopa Komisjoni ReArm algatusega seotud uus sekkumisloogika, viis

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

6

Rahandusministeerium rakenduskava tasandil läbi täiendav DNSH analüüs lisanduvate

sekkumiste kohta (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 Neljas

muudatus CCI: 2021EE16FFPR001 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE

EELHINDAMINE). Muudatus hõlmas poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ alla lisatud

erieesmärki (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades

esikohale kahesuguse kasutusega võimed“. Kaitsetööstuspargi rajamine loob tingimused

kaitsetööstuse arendamiseks ja majanduskeskkonna parandamiseks, võimaldades rajada

tööstuspargi toimimiseks vajaliku baastaristu ja rajatised nõuetele vastava tootmiskeskkonna

loomiseks laskemoona, lahingumoona ja lõhkeainete tootmiseks, kusjuures tootmishooned

rajavad pargis tegutsevad ettevõtted ise. Sekkumisel on oluline positiivne majanduslik ja

regionaalne mõju, kuna see loob eeldused kõrgtehnoloogilise tööstusklastri arenguks ning uute

töökohtade tekkeks. Rakenduskava tasandi DNSH hinnangu kohaselt on analoogsed

tööstustaristu arendamise sekkumised, sealhulgas Narva tööstusinkubaatori rajamine meetme

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ raames, hinnatud kooskõlas olevaks „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega ning samale järeldusele jõuti ka kaitsetööstuspargi baastaristu rajamise

puhul.

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise“. Planeeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise aluseks on riigi strateegiline eesmärk

arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark (sh Vabariigi

Valitsuse 2023–2027 tegevusprogramm; Riigikaitse arengukava 2022–2031). Tööstuspargi

rajamine toetab kaitsetööstusettevõtete tegevuse laienemist ning tõstab Eesti

kaitsetööstussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, millel on positiivne majanduslik mõju. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ on eriplaneering osaliselt

kehtestatud. Riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala kavandatava on Ermistu kaitsetööstuspargi ala.

Planeeringu koostamisse ja KSH teostamisse kaasati mitmed valdkondlikud asutused:

Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, TTJA ja Keskkonnaamet. Teostati ulatuslik

keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sh Natura hindamine (KSH lisa 5). Aruanne ning

selle lisad on avalikult kättesaadavad Kaitseministeeriumi kodulehel4.

KSH aruanne kinnitab, et kaitsetööstuspargi jaoks on leitud sobivad asukohad. Asukoha

eelvaliku käigus tehti piisavas mahus uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et valitud aladel

puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi rajamiseks. KSH seab konkreetsetele

asukohtadele keskkonnatingimused, mida tuleb projekteerimisel, hankimisel ja ehitamisel

järgida. Ehitusloa menetlemisel hindab TTJA täiendavalt, kas on vaja läbi viia täiendav

keskkonnamõju hindamine.

KSH aruande kohaselt on kaitsetööstuspargi rajamiseks sobivaks hinnatud muu hulgas Pärnu 1

ala, mille puhul puuduvad välistavad keskkonnategurid projekti elluviimiseks. Samas on

keskkonnamõjude leevendamiseks määratud meetmed, mida tuleb arvestada projekteerimisel,

hangete koostamisel ja ehitustegevuse elluviimisel. Pärnu 1 ala puhul hõlmavad peamised

leevendusmeetmed muu hulgas järgmisi nõudeid:

4 https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#riigi-eriplaneering

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

7

• projekteerimisel ja tegevuste planeerimisel tuleb tagada piisavad ohutusalad ohtlike

rajatiste ja elamualade vahel;

• müra mõju vähendamiseks tuleb vajadusel piirata lõhkamiste või muude suure

müratasemega tegevuste toimumise aega ning planeerida need aladele, kus mõju

ümbritsevale keskkonnale on väiksem;

• ehitustegevuse ja käitamise käigus tuleb vältida negatiivset mõju linnustikule ja muule

elustikule ning vajadusel rakendada hooajalisi tööpiiranguid;

• vee- ja pinnasemõjude vältimiseks tuleb rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid, sh

nõuetekohast ohtlike ainete käitlemist ja pinnasekaitset;

• projekteerimise ja ehitamise etapis tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimise

säilitamisega ning vältida oluliste looduslike elupaikade kahjustamist;

Kokkuvõttes tagavad riigi eriplaneering, KSH protsess, Natura hindamine ning nendest

tulenevad nõuded ja leevendusmeetmed, et projekt on täielikult kooskõlas DNSH põhimõttega

ning ei põhjusta keskkonnale olulist kahju. Kõik projektiga seotud otsused ja tehnilised

lahendused arvestavad keskkonnahoidu, riskide maandamist ja ohutusnõudeid.

Hinnang Pärnu 1 ala keskkonnamõjule vastavalt KSH järeldustele

Kaitsetööstuspargi Pärnu 1 ala keskkonnamõju on hinnatud riigi eriplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise käigus5. Hindamine käsitles projekti vastavust Euroopa Liidu DNSH

põhimõtte kuuele keskkonnaeesmärgile. KSH järelduste kohaselt ei kaasne projekti

elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju tingimusel, et järgitakse kavandatud

keskkonnatingimusi ja leevendusmeetmeid.

• Kliimamuutuste leevendamine

Projekt ei hõlma energiatootmist ega fossiilkütustel põhineva infrastruktuuri rajamist. Rajatav

taristu on peamiselt tehniline baastaristu (teed, tehnovõrgud, platsid ja hoidlad), mille

kasvuhoonegaaside heide piirdub peamiselt ehitusetapi mõjuga. Seetõttu ei ole projektil

märkimisväärset mõju kasvuhoonegaaside heitele ning see on kooskõlas kliimaneutraalsuse

eesmärkidega.

• Kliimamuutustega kohanemine

Taristu projekteerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega seotud riskidega, nagu

intensiivsemad sademed ja äärmuslikud ilmastikunähtused. KSH kohaselt on võimalikud

kliimariskid maandatavad projekteerimislahenduste kaudu (nt sademevee juhtimine ja

pinnasekaitse). Seetõttu ei ole projekt kliimamõjude suhtes olulisel määral haavatav.

• Vee ja mereressursside kestlik kasutamine

KSH hinnangu kohaselt ei kaasne projekti elluviimisega olulist mõju veekeskkonnale. Alal ei

kavandata tööstuslikku veekasutust ega veekogude ümberkujundamist. Taristu kasutamisel on

veekasutus piiratud peamiselt olmevee tarbimisega administratiiv- ja teenindusrajatiste juures

ning sademevee nõuetekohase käitlemisega.

• Ringmajandus ja ressursitõhusus

Projekt ei tekita olulisel määral püsivaid jäätmevooge ning ehitusetapis tekkivad jäätmed tuleb

käidelda vastavalt kehtivatele jäätmekäitlusnõuetele. Taristu rajamisel kasutatakse tavapäraseid

5 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine Asukoha

eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

8

ehitusmaterjale ning projekteerimisel tuleb võimaluse korral eelistada ressursitõhusaid

lahendusi.

• Saaste vältimine ja vähendamine

KSH kohaselt ei ole ette näha olulist õhu-, pinnase- ega veereostust. Võimalikud mõjud on

seotud peamiselt ehitustegevuse ning mõningate eritegevustega (nt lõhketööd), mille puhul

tuleb rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks võib olla

vajalik ajaliselt piirata suure müratasemega tegevusi või planeerida need pargi alale, kus mõju

ümbritsevale keskkonnale on väiksem.

• Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1 alale kaasneb metsamaa raadamine ulatuses, mis on

vajalik pargi rajatiste, ohutusalade ja taristuobjektide rajamiseks. KSH-i kohaselt toob

raadamine kaasa kohaliku tasandi elupaikade muutuse, kuid alal ei paikne Natura 2000 alasid

ega muid välistavaid looduskaitselisi piiranguid, mis takistaksid projekti elluviimist. Seetõttu

ei ole mõju elurikkusele hinnatud oluliseks tingimusel, et rakendatakse KSH-s kavandatud

leevendusmeetmeid.

Raadamise mõju leevendamiseks nähakse KSH-s ette meetmeid, et eelkõige tuleb võimaluse

korral säilitada olemasolevat kõrghaljastust ja metsaosi pargi sees või selle servaaladel, et

säilitada rohevõrgustiku toimimine ja vähendada elupaikade killustumist. Samuti tuleb

koostada kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku elupaikade kadumise

leevendamiseks, milles määratakse kompenseerimise ulatus ja meetmed. Vajaduse korral tuleb

enne projekteerimist läbi viia täiendavad loodusväärtuste inventuurid ning arvestada nende

tulemustega projektlahendustes. Lisaks tuleb ehitus- ja raadamistööd ajastada viisil, mis väldib

olulist häiringut tundlikel perioodidel, näiteks lindude pesitsusajal.

Seega tagatakse KSH-s ette nähtud meetmete rakendamisega, et raadamise mõju elurikkusele

ja ökosüsteemidele on leevendatav ning projekti elluviimine ei põhjusta olulist kahju elurikkuse

ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise eesmärgile.

3. Käskkirja eelnõu sisu

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstuslikkuse

suurendamine kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks“ raames toetatava meetme

21.1.6.3 „Kaitsetööstuspargi baastaristu” sekkumise 21.1.6.3.1 „Kaitsetööstuspargi baastaristu“

toetuse andmise tingimusi.

Vastav sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva 2021-2027

seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse

Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“

kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.

Seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikliga 7

Projekti elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

9

piirangutega. Selle kohaselt ei ole abikõlblikud investeeringud seadmetesse või taristusse, mis

töötavad fossiilkütustel. Projekti raames ei toetata fossiilsetel kütustel töötavate seadmete

soetamist ega rajamist.

Samas on lubatud kasutada alternatiivseid kütuseid, näiteks biodiislit, kui see on vajalik projekti

tegevuste elluviimiseks. Samuti on lubatud hoonete ühendamine kaugküttevõrguga, sealhulgas

juhul, kui kaugküttesüsteem põhineb fossiilsetel kütustel, kuna sellisel juhul ei rajata projekti

raames fossiilkütustel põhinevat energiatootmist, vaid kasutatakse olemasolevat energiatarnet.

Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Toetuse andmise eesmärk on luua kaitsetööstuspargi baastaritu koos vajalike taristuobjektidega

laskemoona ja lõhkeainete tootmise võimaldamiseks. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine

tuleneb „Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–20306“ eesmärkidest ning on kooskõlas „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)7

alaeesmärgiga 3.2, mille kohaselt soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute Eestisse toomist taristu arendamise kaudu.

Toetusmeede toetab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki (a)(vii)

„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse

kasutusega võimed“, luues eeltingimused kaitsevaldkonna tööstuse arenguks, uute

investeeringute ligimeelitamiseks ning kõrgema lisandväärtusega tootmise tekkeks.

Toetusmeede on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve

raamistik – TERE) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“

eesmärkidega, panustades riigi kaitsevõime tugevdamisse läbi taristu arendamise, mis

võimaldab riigile strateegiliselt oluliste võimete loomist ja laiendamist.

Punkt 3. Toetatavad tegevused

Kavandatavad tegevused toetavad Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2025–20288

eesmärki arendada relvastuse ja laskemoona tootmist ning selleks vajalikku taristut. Toetuse

abil viiakse ellu tegevused, mis võimaldavad kaitsetööstuspargi väljaarendamist alates

projekteerimisest kuni taristu valmimiseni.

Toetust antakse kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks seotud hangete läbiviimiseks ning

seejärel tööstuspargi ehitamiseks. Ehitustööd hõlmavad nii maastiku ettevalmistamist (sh

raadamine, maaparandus ja kaitsevallid) kui ka vajalikku põhitaristut: juurdepääsu- ja siseteed,

piirdeaedu ja väravalahendusi, alajaama, administratiivhoonet, laskemoona ja lõhkeaine

hoidlaid, katsepaika ning lõhkejääkide utiliseerimise rajatist. Samuti rajatakse veetaristu ja

puhastusjaam, tänavavalgustus, tuletõrje veevõtukohad ning soojavarustuse taristu. Lisaks

valmib külaliste parkla.

Toetusega kaetakse ka elektri- ja sideliitumised, sealhulgas vajalike liinide rajamine, ning

tööstuspargi turvasüsteemide väljaehitamine. Vajadusel võib toetust kasutada ka

projekteerimise käigus välja selgitatud täiendavate rajatiste ja taristuelementide loomiseks, kui

need on vajalikud tööstuspargi toimimiseks.

6 Kaitseministeerium, Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024-2030. 7 https://taie.ee/sites/default/files/documents/2022-11/3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 8 Kaitseministeerium, Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm

2025–2028

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

10

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaldamine.

Riigiabi nõuded ja põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Igasugune liikmesriigi poolt

või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on

siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust,

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1.

ELTL artiklis 346 on sätestatud erand julgeolekuhuvide kaitseks, mille kohaselt ei välista

aluslepingute sätted liikmesriigi õigust võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks nende huvide

kaitsmiseks seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega (art 346

lg 1 (b)). Samas on rõhutatud, et selliste meetmete rakendamine ei tohi kahjustada siseturu

konkurentsitingimusi nende toodete osas, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks

otstarbeks.

Seega tuleneb ELTL artiklist 346 erisus, mille kohaselt võib liikmesriik riigiabi reeglitest

kõrvale kalduda, kui see on vajalik oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ning seondub relvade,

laskemoona ja muu sõjalise varustuse tootmise või kaubandusega. Selliste meetmete hulka

võivad kuuluda nii õigusaktid kui ka individuaalsed otsused, mille eesmärk on tagada riigi

julgeoleku tagamiseks vajalikud tingimused. Kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik näitama,

et artikli 346 kohaldamiseks on täidetud kaks tingimust:

1) vajadus – meede on vältimatult vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks;

2) proportsionaalsus – sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piiravate

meetmetega.

Kaitsetööstuspargis tegutseda soovivate ettevõtjate leidmiseks viis RKIK läbi riigivaraseaduse

kohase valikpakkumise, mis kuulutati välja 09.05.2025 ja avaldati Ametlikes Teadaannetes9.

Valikpakkumise sihiks oli hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks anda ettevõtjatele

kasutusse Ermistu külas asuva maa-ala eesmärgiga toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

arengut, andes õiguse kasutada maad laskemoona, lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona,

lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine

valmistamiseks või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks. Seega valikpakkumise

adressaatideks olid ettevõtjad, kelle tegevus on suunatud sõjalise otstarbega toodete või nende

komponentide tootmisele ning kes vastavad kaitsetööstuspargi rajamise nõuetele ja

julgeolekuhinnangule. Valikpakkumise tulemused kinnitati 6. oktoobril 2025 ning valiti välja

neli ettevõtjat, kes rajavad piirkonda oma tootmisüksused.

Kaitsetööstuspargi rajamisega kiirendab riik tingimuste loomist laske- ja lahingumoona

tootmise alustamiseks Eestis ning see on suunatud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsele.

Sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodete ning varustuse kohapealne tootmisvõimekus suurendab

ja tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja

julgeolekukeskkonda, on oluline tagada valmisolek julgeolekuolukorra kiireks

eskaleerumiseks. Riigisiseste tootmisüksuste olemasolu kiirendab sõjalise varustuse

kättesaadavust, vähendab tarneahelatest tulenevat haavatavust ning tagab varustuskindluse

kriisiolukorras.

Kaitsetööstusparki oma tootmisüksusi kavandavad ettevõtjad plaanivad hakata tootma

lahingu-, laskemoona või nende komponente, mis kuuluvad nõukogu 15. aprilli 1958 otsuses

9 Teade nr 2453019, kättesaadav: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2453019

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

11

255/58 sätestatud sõjalise varustuse loetellu ning mis on hõlmatud ELTL artikli 346 lõikega 1

(b). Sõjalise varustuse tootmise arendamine on rahvusliku julgeoleku seisukohalt vältimatu ja

riigil tuleb tagada kaasaegse tootmiskeskkonna olemasolu ning toetada tootmise kiiret

käivitamist. Riigi panus piirdub baastaristu rajamisega. Ettevõtjate spetsiifiliste tootmisrajatiste

rajamise ja muud investeeringud teeb ettevõtja omavahenditest ning äririskid jäävad ettevõtjate

kanda. Kuna ettevõtjad maksavad maa kasutamise eest turupõhist hoonestusõiguse tasu, samuti

taristu kasutamise eest turupõhiseid teenustasusid, ei teki neile majanduslikku eelist. Riigi

sekkumine on mõõdukas, proportsionaalne ning piirdub sellega, mis on hädavajalik

julgeolekueesmärkide tagamiseks.

Seega riigi poolt kaitsetööstuspargi taristu rajamisse panustamine ei ole suunatud ettevõtjate

majandusliku tegevuse toetamisele tavapärases tähenduses, vaid teenib otseselt riigi olulisi

julgeolekuhuve. Euroopa Komisjon on oma teatises „Kaitsevalmiduse koondpakett“10

julgustanud liikmesriike tuginema artikli 346 julgeolekuerandile olukordades, kus on vaja

kiiresti suurendada kaitsevõimet ja kriitilisi tootmisvõimekusi. Käskkirjas kirjeldatud

tegevused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks kavandavad tegevused artikli 346

rakendamise tingimustele.

Lisaks eeltoodule on Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat (edaspidi DG COMP) oma

18.02.2026 kirjas nr COMP/E3/FL/MML/GM/MGP/pp comp(2026)2079491 märkinud, et

kaitsetööstuspargi puhul, lähtudes Eesti poolt esitatud teabest, ei kujuta pargi rajamise ja selle

toimimise korraldus endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses.

DG COMP tõi esile, et ettevõtjate valik toimub läbipaistva ja avatud hankemenetluse kaudu

ning ettevõtjad tasuvad turutingimustel määratud tasusid, sealhulgas enne hankemenetluse

korraldamist kindlaks määratud turupõhist hoonestusõiguse tasu. Sellistel asjaoludel ei kaasne

planeeritavate tegevusega valikulist majanduslikku eelist ettevõtjatele. Seetõttu ei ole tegemist

riigiabiga ELTL artikli 107 tähenduses.

Samas märkis DG Competition, et isegi juhul, kui meedet käsitletaks riigiabina, oleks see

olemasoleva teabe põhjal hõlmatud ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohase

julgeolekuerandiga, kuna:

a) projekt on seotud 15. aprilli 1958. aasta nõukogu otsuses 255/58 loetletud sõjaliste

toodete tootmisega;

b) Eesti peab meedet vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks; ning

c) meede ei mõjuta ebasoodsalt tavapärast konkurentsi väljaspool kaitsesektorit.

Komisjon märkis täiendavalt, et hankija nagu RKIK ei kvalifitseeru esialgsel hinnangul

ettevõtjaks riigiabiõiguse tähenduses ning olemasoleva teabe põhjal näib ELTL artikli 346

kohaldamine olevat võimalik ka RKIK-iga seotud tegevuse puhul.

Eeltoodust tulenevalt ei ole riigi poolt kaitsetööstuspargi baastaristu rajamisse panustamine

suunatud ettevõtjate tavapärase majandusliku tegevuse toetamisele, vaid teenib otseselt riigi

olulisi julgeolekuhuve, sh kaitsevõime ja kriitiliste tootmisvõimekuste kiiret suurendamist.

Punkt 4. Tulemused

10 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kaitsevalmiduse koondpakett“, 17. juuni 2025,

COM/2025/820 final

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

12

Käskkirja punktis 3 kirjeldatud tegevuste elluviimise tulemusena valmib kaitsetööstuspargi

baastaristu ning sõlmitakse vähemalt nelja ettevõtjaga teenuslepingud tööstuspargi

kasutamiseks. Sellega luuakse eeldused tööstuspargi kiireks käivitumiseks, tootmisüksuste

rajamiseks ja kaitsevaldkonna tootmisvõimekuse kasvuks.

Tulemuste hindamiseks kasutatakse rakenduskava kohaseid tulemus- ja väljundnäitajaid.

Peamine mõjunäitaja on tööstusparki tulevates ettevõtetes loodavate töökohtade arv (RCR01),

mille sihttase aastaks 2030 on 135 täistööajale taandatud töökohta. Arvesse võetakse reaalselt

täidetud ametikohad vastavalt projekti lõpu ja sellele järgneva aasta andmetele.

Väljundtasandil jälgitakse eelkõige tööstusparki kinnitatud ja baastaristu kasutamiseks lepingu

sõlminud ettevõtjate arvu (RCO128), mille sihttase on neli ettevõtjat. Näitajasse arvestatakse

unikaalsed ettevõtjad, kes on sõlminud lepingu RKIK-iga ning kelle tegevus on otseselt seotud

kaitsevõime edendamisega.

Punkt 5. ja 6. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

Meetme rakendamise eest vastutab rakendusasutusena Kaitseministeerium, kelle pädevuses on

toetuse andmise korraldamine ja strateegiline juhtimine. Rakendusüksusena (edaspidi RÜ)

täidab tehnilisi ja halduslikke toetuse menetlemisega seotud ülesandeid Riigi Tugiteenuste

Keskus. Kavandatud tegevuste praktilise elluviimise viib läbi RKIK, kes vastutab tööstuspargi

rajamise, hangete korraldamise ning taristu valmimise eest.

Punkt 7. Sihtrühm

Käesoleva meetme sihtrühma moodustavad neli ettevõtet, kes valiti 2025. aasta kevadel välja

RKIK-i poolt korraldatud riigivara valikpakkumise menetluse kaudu11. Valikuprotsessi eesmärk

oli tagada, et kaitsetööstusparki asuvad ettevõtted omaksid strateegilist võimekust panustada

Eesti ja liitlaste kaitsevõime tugevdamisse ning et nende planeeritav tootmistegevus oleks

kooskõlas kaitsevaldkonna prioriteetidega.

Ettevõtete valikul hinnati muu hulgas nende tehnoloogilist taset, tootmise fookust,

investeeringute mahtu, võimet kiiresti tootmisvalmiduseni jõuda ning vastavust ohutus- ja

keskkonnanõuetele. Selliselt tagati, et tööstuspargi kasutajad on võimekad, usaldusväärsed ning

suudavad reaalselt käivitada kaitsevaldkonna tootmise, mille toetamiseks tööstuspark rajatakse.

Loodav taristu annab valitud ettevõtetele võimaluse püstitada uued tootmisüksused või

laiendada olemasolevaid võimekusi viisil, mis toetab Eesti kaitsetööstuse arengut ja meetme

eesmärkide saavutamist.

Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algas 2025. aasta detsembris 19. kuupäeval, mil

Rahandusministeerium edastas Euroopa Komisjonile Eesti rakenduskava koos lisadega, ning

lõpeb 31. detsembril 2029. Sellises ajavahemikus tehtud tegevused ja kulud võivad olla toetuse

raames abikõlblikud.

Punkt 9. Tegevuste eelarve

11 Valikpakkumise teade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

13

Kavandatavate tegevuste rahastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Toetuse maksimaalne osakaal on 80 protsenti abikõlblikest kuludest, mida täiendatakse

vähemalt 20-protsendilise riikliku kaasfinantseeringuga. Projekti kogumaksumus on

65 000 000 eurot, millest 52 000 000 eurot kaetakse toetusest ning 13 000 000 eurot riiklikust

kaasfinantseeringust. Tegevuste detailne eelarve on esitatud projekti käskkirja lisas 1.

Punkt 10. Kulude abikõlblikkus

Kulusid käsitatakse abikõlblikena juhul, kui need vastavad 2021–2027 programmiperioodi

ühendmääruse §-ile 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikuks

loetakse kõik projektiga otseselt seotud kulud, mis on vajalikud punktis 3 kirjeldatud tegevuste

elluviimiseks ning projektist ja meetmest tulenevate tulemuste saavutamiseks.

Abikõlblikuks võivad olla ka tegevustega seotud teavituskulud, sh toetuse kasutamisest

teavitamine, samuti riigilõivud, ekspertiiside tellimine ning omanikujärelevalve kulud, kui need

on otseselt seotud projekti elluviimisega.

Kulud, mis on ühendmääruse §-s 17 käsitletud abikõlbmatuna, ei ole projekti raames toetatavad.

Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub tulemuspõhiselt, lähtudes eelnevalt kokkulepitud vahe-

eesmärkidest. Iga väljamakse eelduseks on, et elluviija on saavutanud vastava tulemuse,

esitanud seda tõendavad dokumendid RÜ on kontrollinud kulude ja tegevuste vastavust nii

ühendmääruse nõuetele kui ka käskkirjas sätestatud tingimustele.

Toetus makstakse välja etappide kaupa vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele.

• Ministri käskkirja kehtestamine – 2026 IV kvartal (10% toetusest).

• Lepingud sõlmitud kokku 2 ettevõtjaga – 2026 IV kvartal (20%).

• Pinnase- ja teetööde aluste lõpetamine, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga – 2026

IV kvartal (15%).

• Lepingute sõlmimine vähemalt kahe ettevõtjaga – 2026 IV kvartal (20%).

• Perimeetri aia, trasside ning teede ehitus + 1 MW ühendused – 2027 IV kvartal (20%).

• Tööstuspargi baastaristu on valmis ja toimib – 2029 IV kvartal (20%).

Elluviija esitab maksetaotlusi vastavalt projekti edenemisele, kuid mitte tihedamini kui üks

kord kvartalis või muul ajal, vastavalt kokkuleppel RÜ-ga. Toetus makstakse välja üldjuhul 30

tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase maksetaotluse esitamist.

Projekti viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist, kuid hiljemalt

31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti

lõpparuande kinnitanud. Vastavalt ühendmääruse § 26 lõikele 1 makstakse toetust hiljemalt

kuni 31. märtsini 2030.

Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad kõik toetuse saaja õigused ja kohustused vastavalt ÜSS2021_2027 § 2

punktile 4 ning ühendmääruse § 43 lõikele 4. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

14

11 sätestatud nõudeid, sealhulgas järgima asutusesisest hankekorda ning tagama, et kõik hanked

viiakse läbi kooskõlas kehtiva õigusega.

Elluviija esitab RÜ-le ülevaated projekti kavandatavate, elluviidavate ja lõpetatud riigihangete

ning maksete kohta kaks korda aastas15. detsembriks ja 1. juuliks. Samuti tagab elluviija

projekti väljundite ja tulemuste säilimise ning sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul

pärast lõppmakse tegemist.

Tööde elluviimisel arvestab elluviija kõigi kehtivate keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus

kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.

Punkt 13. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

RA-l on õigus teha käskkirja muutmise ettepanekuid, saada elluviijalt teavet projekti

elluviimise kohta ning juhtida tähelepanu tegevuste täitmisel ilmnevatele puudustele, nõudes

nende kõrvaldamist mõistliku tähtaja jooksul.

RA täidab oma ülesandeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõikele 4, teostades haldusjärelevalvet

lepingu täitmise üle ning arvestades käskkirja muudatusettepanekute koostamisel

seirekomisjoni arvamusi.

Punkt 14. Riigihangete läbiviimine

Elluviija viib kõik projekti elluviimiseks vajalikud riigihanked läbi kooskõlas Riigihangete

seadusega ning tagab, et hankeprotsessid on läbipaistvad, õiguspärased ja nõuetekohaselt

dokumenteeritud.

Hankemenetluse toimingud ja sõlmitud lepingud dokumenteeritakse ja säilitatakse seaduses

nõutud korras. RA-le esitatakse vajalik teave ja ülevaated hangete läbiviimise kohta. Vajaduse

korral küsib elluviija riigihangete alaseid selgitusi Riigi Tugiteenuste Keskuselt.

Punkt 15. Teavitus

Projekti teavitus viiakse läbi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõikele 1 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54, mis sätestab perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite avalikkuse teavitamise nõuded.

Elluviija korraldab teavitusürituse vastavalt teavitusmääruse § 2 lõikele 3, kaasates sellesse

korraldusasutuse, kes omakorda teavitab ja kaasab Euroopa Komisjoni.

Kuna projekti kogumaksumus ületab 500 000 eurot, püstitab elluviija investeeringu asukohta

nõuetekohase teavitustahvli kohe pärast tööde või seadmete paigaldamisega alustamist.

Teavitustegevuste käigus kasutatakse kõiki nõutud visuaalse identiteedi elemente ning juhitakse

tähelepanu sellele, et projekt viiakse ellu Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil.

Punkt 16. Aruandlus

Elluviija esitab RÜ-le ja RA-le aruanded kaks korda aastas (aruandlusperioodide 31. detsembri

ja 30. juuni seisuga), edastades need hiljemalt vastavalt 15. jaanuariks ja 15. juuliks. Vahe- ja

lõpparuanne esitatakse RÜ-le registri kaudu.

Lisa 2. Kaitsetööstuspargi käskkirja

seletuskiri

15

Vahearuanne kajastab ülevaadet aruandlusperioodi tegevustest, teavet väljundnäitajate täitmise

kohta ning hinnangut nende sihttasemete saavutamise tõenäosuse kohta aastaks 2029. RÜ-l ja

RA-l on õigus vajaduse korral küsida elluviijalt täiendavaid andmeid ja selgitusi tegevuse ning

aruandluse kohta. Elluviija esitab pärast ühe aasta möödumist projekti lõpetamisest registri

kaudu rakendusüksusele projekti järelaruande, mis sisaldab vähemalt käesoleva käskkirja

punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitaja „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ andmeid.

Punkt 17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ühendmääruse § 34 lõike 1 punkti 1 alusel juhul, kui kulu ei

ole abikõlblik või lihtsustatud kulude kasutamisel ei ole toetuse saamise eeldused täidetud.

Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse § 35 põhimõtetest. Kui rikkumise

rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse rikkumise raskusele vastavaid

protsendipõhiseid finantskorrektsiooni määrasid. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt

ÜSS2021–2027 §-le 29.

Punkt 18. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks

Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027“ viies muudatus. Jõustumise sidumine rakenduskava viienda muudatuse kinnitamisega on

vajalik, kuna käskkirjaga toetatavad tegevused on osa rakenduskava muudatusest ning neid

saab rakendada pärast muudatuse kinnitamist nii Vabariigi Valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni

poolt.

Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a. Varasem

abikõlblikkuse alguskuupäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 63 lõikest 7, mille kohaselt on rakenduskava muutmise tulemusel rahastamiskõlblikuks

muutuvad kulud rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil vastav rakenduskava muutmise

taotlus esitati Euroopa Komisjonile. Kaitsevaldkonna tegevused esitati Euroopa Komisjonile

neljanda rakenduskava muutmise taotlusega 19. detsembril 2025. a, mistõttu on nimetatud

tegevustega seotud kulud abikõlblikud alates sellest kuupäevast.

4. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 18.09.2026 nr 5-13/26/40

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaitseministri käskkirja "Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Lisa 1 Käskkirja eelnõu

Lisa 2 Kaitsetööstuspargi käskkirja seletuskiri Lisa 3 Kaitsetööstuspargi baastaristu indikatiivne eelarve Lisa 4 Kaitsetööstuspargi PIK harta kontroll-leht Lisa 5 Kaitsetööstuspargi riskide hindamine

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Andres Võrang [email protected]