MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/76

Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43

„Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna,

Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruses nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse sõna „asutusüksusena“ sõnaga „asustusüksusena“;

2) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „järgitakse“ tekstiosaga „„tänavaruumi giidi“,“;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 asendatakse tekstiosa „määruse nr“ tekstiosaga „määrusele nr“ ning jäetakse välja tekstiosa „ §-le 2“;

4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) kunstiteose konkursi ja tellimisega seotud kulud kunstiteoste tellimise seaduse mõistes

terminalide ehituse puhul;“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „oktoober“ sõnaga „detsember“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Alates 2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2030.“;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Määruse § 16 lõike 1 korral teavitab rakendusasutus eelnõustamisega alustamisest vähemalt kolm kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega.“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Määruse § 16 lõike 1 korral vormistab rakendusasutus liikuvuse asekantsleri vastuskirja eelnõustamise kohta. Vastuskirjas sisalduvad ettepanekud, mida eelnõustamisel osalenu peab arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel.

(52) Kui määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse eelnõustamisele juba rakendamisel olev

ehitusprojekt koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjakohaste materjalidega ning antud materjale ei ole vajalik täiendada, võib rakendusasutus esitada § 12 alusel kvalifitseerinud projekti

kohe valikukomisjonile hindamiseks.“; 9) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vormil“ tekstiosaga „Euroopa Liidu

raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing,“;

10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse kutses vähemalt maksimaalne eelarve ja sekkumise

nimetus ning lõike 4 punktis 2 nimetatud teave.“;

11) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastakse järgmiselt: „(5) Investeeringu kirjeldusega koos esitatakse linnaruumi ja taristu eskiislahendus ning sellele tuginev teave keskkonnaanalüüside tegemise kohta.“;

12) paragrahvi 29 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõike 3“ tekstiosaga „§ 19 lõike 4“;

13) paragrahv 33 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.“ tekstiosaga „esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.“;

14) paragrahv 33 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027

§ 31 kohaselt“;

15) paragrahvi 34 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 10 lõikeid 21 ja 52 ning paragrahvi 11 lõiget 41 rakendatakse 10. juulist 2026.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk

kantsler

1

02.09.26

Taristuministri määruse „Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva

liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“2 tegevuse „ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ eesmärkide

saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“3 (edaspidi rakenduskava). Programmi tegevuse eesmärk on muu hulgas soodustada säästvat mitmeliigilist

linnalist liikuvust suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, ja linnapiirkondades. Programmi tegevuse eesmärki aitavad lisaks kavandatud määrusega rahastatavatele tegevustele

saavutada ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 kaudu rahastatavad tegevused.

Kehtivat määrust täiendatakse muu hulgas uue taotlejaga – Osaühing Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE), et tagada Euroopa Liidu finantsperioodi 2021−2027 vahendite tõhusam

kasutamine. Rakenduskava järgi on linnapiirkondade arendamisel oluline roll riigi majandusarengus ning

tegemist on esmatähtsa valdkonnaga, millele Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu ning milleks on eraldatud vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Arvestades, et Tallinna ja Tartu kestliku linnaarengu projektide elluviimine on pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi osaliselt aeglustunud või peatunud (mh

Tallinna Liivalaia tänava trammitee ja jalgrattatee ning Narva mnt jalgrattatee projektid, samuti ei ole Tartu Laia tänava projekti osas linna poolt veel langetatud lõplikku otsust, kuidas sellega

edasi minna), tuleb võimaldada alternatiivsete projektide rakendamist, et tagada Euroopa Komisjoni seatud nõuete täitmine ettenähtud tähtajaks.

Lisaks tehakse määruses tehnilisi muudatusi, mis on seotud uue taotleja lisandumise, abikõlblikkuse perioodi täpsustamise ning nõuete sõnastuse selgitamisega.

Projektide valikukriteeriume ei muudeta, tagades seeläbi taotlejate võrdse kohtlemise kogu rakendusperioodi vältel.

Määrus jõustub üldises korras.

1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus. –

RT I, 11.03.2022, 1. 2 Kliimaministeerium. Tegevuspõhine eelarve. – https://www.kliimaministeerium.ee/ministeerium-

kontakt/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-eelarve. 3 Riigi Tugiteenuste Keskus. 2021–2027 perioodi rakenduskava. – https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-

oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027.

2

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (tel 715 3404, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi teostas KliM õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viieteistkümnest punktist. Paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse sõna „asutusüksusena“ sõnaga „asustusüksusena“. Määruse

kinnitamisel on ekslikult sisse jäänud Wordi automaatparandus („asutusüksus“), mis määruse kontekstis ei ole õige. Parandus on tehniline.

Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „järgitakse“ tekstiosaga „„tänavaruumi giidi“,“. Juhendmaterjalide hulka lisatakse tänavaruumi giid4. Juhendmaterjal täiendab dokumente

„Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I– II osa“ (Artes Terrae, 2021) ning suunab taotlejaid tänava disainimisel autokesksuse asemel

mõtlema inimkesksemalt. Uus juhendmaterjal toetab ka „Uue Euroopa Bauhausi“ tingimuste paremat järgimist.

Tänavaruumi giid on praktiline juhendmaterjal, mis annab ühise kvaliteediraamistiku tänavaruumi kavandamiseks. Giid ei näe ette ühetaolisi lahendusi ega asenda

projekteerimisotsuseid, vaid vastupidi, giid kirjeldab põhimõtteid ja eesmärke, millest lähtudes tuleb lahendus kujundada vastavalt konkreetse koha ruumilistele, liikluskorralduslikele ja kasutuslikele eripäradele. Giidist lähtumine aitab tagada, et toetatavad projektid panustavad

kvaliteetse ruumi ja säästva liikuvuse eesmärkidesse, sealhulgas jalgsi liikumise, jalgrattaliikluse ja ühistranspordi kasutamise suurendamisse.

Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 muudetakse ja viidatakse kogu teavitusmäärusele, mitte ainult selle §-le 2.

Paragrahvi 6 lõikesse 1 lisatakse punkt 131, millega lisatakse abikõlbulike kulude alla

kunstiteose konkursi ja tellimisega seotud kulud kunstiteoste tellimise seaduse mõistes terminalide ehituse puhul. Antud punkt lisatakse, sest RBE-le laieneb kunstiteoste tellimise kohustus vastavalt kunstiteoste tellimise seaduse5 § 2 lõige 1 punktile 5.

Paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „oktoober“ sõnaga „detsember“. Arvestades suurte

linnalise liikuvuse projektide ajamahukust ning sagenenud viivitusi ehitusturul ja tulenevalt enne 2026. aastat investeeringu kavasse nimetatud projektide õigeaegse lõpetamisega seotud riskide maandamise vajadust on põhjendatud antud abikõlblikkuse perioodi pikendamine, kuid

käesolevalt mitte kauemaks kui kuni 31. detsembrini 2029. Samuti tunnistab Euroopa Liidu õigus kulude abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030, mis toetab ka enne 2026. aastat

investeeringu kavasse nimetatud projektide abikõlblikkuse periood pikendamist. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt on alates 2026. aastast investeeringu

kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

4 Avaldatud: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/abi/tanavaruumigiid 5 Kunstiteoste tellimise seadus. – RT I, 08.07.2020, 10.

3

ajavahemik projekti tegevuste algusest kuni lõpuni ning see peab jääma ajavahemikku 1.

jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2030.

Abikõlblikkuse perioodi on vaja pikendada kuni 31. oktoobrini 2030, et rakendada Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistiku muudatusi ning viia riigisisene rakendussüsteem

kooskõlla rakenduskava pikenenud abikõlblikkuse perioodiga. Muudatusega tagatakse, et toetuse andmise tingimused ei kujuneks kitsamaks, kui on Euroopa Liidu õigusest ja rakenduskava rakenduskorraldusest tulenevad võimalused.

Muudatus on vajalik ka rakenduskindluse tagamiseks. Arvestades suurte linnalise liikuvuse

projektide ettevalmistamise, projekteerimise, hangete ja ehitustööde ajamahukust ning sagenenud viivitusi ehitusturul, ei pruugi pärast 2026. aastat investeeringute kavadesse lisatavad projektid olla 2029. aasta lõpuks elluviidavad. Tähtaja pikendamine võimaldab valida

toetatavateks projektideks sisu poolest kõige mõjusamad investeeringud, mitte üksnes need, mida on võimalik lõpetada varasema tähtaja tõttu kiirendatud korras.

Samuti suurendab muudatus vahendite kasutamise efektiivsust. Perioodi lõpptähtaja pikendamine võimaldab vajaduse korral suunata rakendamise käigus vabanevaid vahendeid

ümber uutele projektidele ning vähendab riski, et meetme eesmärkide saavutamiseks vajalikku Euroopa Liidu toetust ei õnnestu täielikult kasutusele võtta.

Muudatus aitab kaasa ka linnapiirkondade säästva arengu eesmärkideks Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatava 8% toetuse saavutamisele. Kui pärast 2026. aastat

lisatavatele projektidele ei võimaldata pikemat abikõlblikkuse perioodi, võib tekkida olukord, kus investeeringukavas olemasolevaid vahendeid ei ole võimalik realistliku ajagraafikuga

uutesse projektidesse suunata. See omakorda suurendab riski, et linnapiirkondade arendamiseks ette nähtud vahendite kasutamise eesmärgid jäävad saavutamata.

Muudatuse eesmärk ei ole võimaldada projektide põhjendamatut venitamist 2030. aastani. Muudatus võimaldab valida uusi sisuliselt mõjusaid projekte olukorras, kus nende realistlik

elluviimise tähtaeg jääb Euroopa Liidu sätestatud abikõlblikkuse perioodi sisse. Proportsionaalsus ja kooskõla EL-i õigusest tuleneva tegeliku abikõlblikkuse perioodiga:

Olukorras, kus Euroopa Liidu õigus tunnistab kulude abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030 ning toetuse maksmise lõpptähtaeg pikeneb 31. märtsini 2031, puudub sisuline põhjendus

piirata pärast 2026. aastat lisatavate projektide abikõlblikkuse perioodi varasema tähtajaga (31. detsember 2029). Selline piirang vähendaks põhjendamatult meetme paindlikkust ning võiks takistada rakenduskava eesmärkide saavutamist.

Investeeringute kavades seni kinnitatud projektide (enne 2026) rakendamise tähtaeg jääb 31.

detsember 2029, et maandada varasemate projektide õigeaegse lõpetamisega seotud riske. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21, mille järgi teavitab rakendusasutus määruse § 16

lõikes 1 sätestatu korral eelnõustamisega alustamisest vähemalt kolm kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteerivat tähtaega.

Eelnõustamise tähtaega lühendatakse eelkõige seetõttu, et perioodi lõpuni on vähem aega. Oluline on siinkohal tähelepanu juhtida ka sellele, et kuni kolme kuu möödumisel tuleb tähtajaks esitada juba eelnõustamise läbinud projektid, mistõttu tuleb eelnõustamise materjalid

rakendusasutusele esitada vähemalt üks kuu enne investeeringu kirjelduse esitamise tähtaega, et rakendusasutusel oleks võimalik need läbi vaadata ja taotlejale tagasiside anda. Tagasiside

antakse transpordi ja liikuvuse asekantsleri kirjaga. Jätkatakse ka senist praktikat, mille kohaselt ei hinnata projekti, mida eelnõustamisele ei esitatud.

4

Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 51. Lõike 51 järgi vormistab rakendusasutus § 16 lõikes 1 sätestatu korral eelnõustamise kohta liikuvuse asekantsleri kirjaga vastuskirja koos

ettepanekutega, mida eelnõustamisel osalenu peab arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel. Antud lõige lisatakse, et lisada selge vorm ettepanekutele, mida eelnõustamisel

osalenu peab arvestama projekti edasisel rakendamisel määruse § 16 lõikes 1 sätetatud olukorra esinemisel.

Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 52. Kui eelnõustamisele esitatakse (§ 16 lõike 1 korral) juba rakendamisel olev ehitusprojekt koos § 10 lõikes 4 nimetatud asjakohaste materjalidega,

mida ei ole vaja täiendada, võib rakendusasutus lõike 52 kohaselt esitada § 12 alusel kvalifitseerunud projekti kohe valikukomisjonile hindamiseks. Antud lõige lisatakse, et kiirendada projekti valikukomisjonile hindamiseks esitamise protsessi määruse § 16 lõikes 1

kirjeldatud olukorra esinemisel, kui materjalide täiendamine pole vajalik.

Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vormil“ tekstiosaga „Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing“. Siin on taotlejana mõeldud RBE-d. RBE puhul on määruse kontekstis

abikõlblikud Tallinnas Ülemiste ja Pärnus rahvusvahelise reisiterminaliga seotud välitööd (jalgratta või jalgteede ehitus, pargi ja reisi parklate rajamine, linnakujunduselemendid,

väikevormid jmt), mis on otseselt seotud määruse säästva liikuvuse ja kvaliteetse ruumi eesmärkidega.

Rail Balticu (edaspidi ka RB) terminalid ja nendega ühenduvus on strateegiliste objektidena kajastatud nii Tallinna6 kui Pärnu7 linnade (liikuvuse) strateegiates.

Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt määruse § 16 lõikes 1 sätestatu korral esitatakse kutses vähemalt maksimaalne eelarve ja sekkumise nimetus ning lõike 4 punktis 2

nimetatud teave. Siinkohal ei esitata infot taotlejate kaupa, kuna vabanev eelarve ei ole piisav, et igale taotlejale kinnitada konkreetsest sekkumisest oma eelarvet.

Paragrahvi 11 lõike 5 sõnastust muudetakse nii, et investeeringu kirjeldusega koos peab esitama nii eskiislahenduse kui ka eskiislahendusele tugineva teabe keskkonnaanalüüside

tegemise kohta. Muudatus tehakse, et investeeringu kirjeldusega koos nähtuks, milliste keskkonnaanalüüside tegemine võib olla vajalik.

Paragrahvi 29 lõikes 7 korrigeeritakse § 19 lõikeks 4, kuna lõige 3 on ekslik ega viita korrektsele lõikele. Tegemist on tehnilise parandusega.

Paragrahvi 33 lõigete 1 ja 2 sõnastus viiakse kooskõlla teiste TAT määruste samasisuliste

sätete sõnastustega. Ebatäpsusele juhtis tähelepanu Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK).

Paragrahvis 34 muudetakse rakendussätteid: senine numbrita lõik loetakse lõikeks 1 ning lisatakse lõige 2 tagasiulatuvate rakendussätetega, mis on seotud eelnõustamise menetluse

algusega 2026. aastal enne määruse asjakohaste muudatuste jõustumist (kutse eelnõustamisele ning investeeringute kava koostamiseks investeeringute kirjelduste esitamiseks saadeti taotlejatele välja liikuvuse asekantsleri 10. juuli 2026. a kirjaga nr 4-6/59/24), et

6 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. – https://www.tallinn.ee/et/media/525704. 7 Pärnu arengukava aastani 2035. – https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/1202/4007/Arengukava_2025.pdf.

Pärnu jalgrattastrateegia 2030+. – https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1706012.

5

menetlusprotsess ei peatuks ning uued projektid jõutaks ellu viia abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Ühtlasi jälgib KliM, et iga toetatav projekt panustab määruses sätestatud rakenduskava väljundnäitajatesse, st projekt peab panustama kas sihtotstarbelise jalgrattataristu (km), uute või

ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste (tk) või uute trammi- ja metrooliinide sihttasemete (km) saavutamisse. Lisaks peab jalgrattaliikluse prioriteedis iga projekt panustama väljundnäitajasse „toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad“ ehk tegevused

peavad lähtuma kohalikust strateegiast.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrustega:

• (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus)8;

• (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi9. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase õigusnormi leidmise. 4. Määruse mõju

Määrus mõjutab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 2

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Mõju rakenduskava elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele.

Määruse muudatus, eelkõige OÜ Rail Baltic Estonia lisamine taotlejate hulka, suurendab paindlikkust projektivalikus. See on vajalik rakenduskava sihipäraseks ja tähtaegseks elluviimiseks olukorras, kus osa kestliku linnaarengu projektidest on suuremates

linnapiirkondades aeglustunud või peatunud. Muudatus aitab vähendada vahendite kasutamata jäämise riski ning toetab Euroopa Komisjoni seatud nõuete täitmist ettenähtud tähtajaks.

Mõju majandusele ja regionaalarengule.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga -, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706). – http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93). – http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj.

6

Määruse rakendamine aitab kujundada linnapiirkondade sidusamat ja kestlikumat liikumiskeskkonda, parandades ligipääsetavust ning soodustades majandustegevust. Positiivne mõju avaldub eelkõige suuremate linnapiirkondade konkurentsivõime tugevnemises ning

regionaalse tasakaalu edendamises.

Kavandatav muudatus ei vähenda automaatselt Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade projektidele ette nähtud toetuse mahtu. Ka RBE võimalikud projektid paiknevad Tallinna ja Pärnu linnapiirkonnas ning on piiratud säästvat liikuvust toetavate terminalide ümbruse

lahendustega. Seega säilib nii meetme territoriaalne ulatus kui ka rakenduskavas kavandatud mõju linnapiirkondade arengule.

Muudatus võimaldab rakendusasutusel suunata investeeringute kavade rakendamisel vabanevaid vahendeid sellistele projektidele, mis panustavad rakenduskava erieesmärki

„Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele“ ning mille elluviimine on realistlikult võimalik Euroopa Liidu

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vahendite ümberjaotamise vajadus on tekkinud eelkõige, sest osa algselt kavandatud projektidest on aeglustunud või nende elluviimisest on loobutud. Muudatus aitab vältida Euroopa Liidu vahendite kasutamata jäämist ning säilitada kavandatud

mõju säästva liikuvuse eesmärkide saavutamisele.

Vahendid vabanevad Tallinna linna säästva liikuvuse arendustegevustest ning vahendite ümbersuunamisega on võimalik nii Tallinna, Tartu kui ka Pärnu linnades teha täiendavaid investeeringuid säästvasse liikuvusse. See tähendab, et osa algsest tinglikust Tallinna linna

eelarvest liigub nüüd täiendavalt Tartu ja Pärnu linnalistesse projektidesse. Kuna igale linnale (ega KOVile) eraldi pole praeguses eelnõustamise kutses eelarvet ette seatud, siis

konkureerivad kõik taotlejad vabanenud vahenditele (ca 16,16 mln eurot) võrdselt. RBE-d ei kaasata meetmesse selleks, et ümber jagada linnadele kavandatud vahendeid, vaid

selleks, et vältida olukorda, kus säästva liikuvuse eesmärkide saavutamiseks ette nähtud EL vahendid jäävad kasutamata linnade projektide ärajäämise või määramata ajaks edasilükkumise

tõttu.

Mõju keskkonnale ja kliimaeesmärkide täitmisele.

Toetatavad investeeringud aitavad vähendada transpordist põhjustatud kasvuhoonegaaside heitmeid ja õhusaastet ning toetavad üleminekut CO₂-neutraalsemale majandusele, eeskätt

säästvate ja mitmeliigiliste liikumisviiside arendamise kaudu.

Mõju halduskoormusele ja rakendusasutustele.

Määruse rakendamine ei too kaasa olulist lisakoormust, kuid eeldab rakendusasutuselt ja - üksuselt (vastavalt KliM ja RTK) mõningaid korralduslikke täpsustusi, kuna lisandub uus

taotleja ning kohandatakse menetlusprotsesse. Rakendamisega seotud kulud (sh tingimuste väljatöötamine, investeeringute kava koostamine, teavitamine, kontroll, seire, hindamine ja väljamaksed) kaetakse tehnilise abi vahenditest.

Mõju õiguskeskkonnale ja õiguskindlusele.

Projektide valikukriteeriume ei muudeta, seega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine kogu rakendusperioodi vältel ning säilib õigusselgus toetuse andmise tingimustes.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.

Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.

7

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Määruse rakendamiseks kulub perioodil 2021–2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ca 82,8 miljonit eurot, toetuse eeldatav määr on 70%. Toetusesaajate

omafinantseering moodustab vähemalt 30% projektide abikõlblikust kogumaksumusest. Määruse muudatuse orienteeriv eelarve on ligikaudu 16,16 miljonit eurot, mis on tingitud

eelkõige Tallinnas Liivalaia tn trammitee ja rattatee ning Narva mnt rattatee ehitusest loobumisest.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõule andsid oma kooskõlastuse Riigi Tugiteenuste Keskus (21.08.2026 e-kirjaga,

märkusteta), Rahandusministeerium (01.09.2026, märkustega), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (25.08.2026, märkustega), Tartu Linnavalitsus (19.08.2026, märkustega) ning Eesti Linnade ja Valdade Liit (21.08.2026, märkustega).

Märkustega ja ettepanekutega arvestamise ja mittearvestamise tabel on toodud käesoleva

seletuskirja lisas.

8

Seletuskirja lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise ja mittearvestamise tabel

Nr Märkuse/ ettepaneku

esitaja

Märkuse/ ettepaneku asukoht ja sisu Märkusega/ ettepanekuga arvestamine/

mittearvestamine

1. Tartu Linnavalitsus,

19.08.2026 kiri nr 9-

6.2/10621

Eelnõu kohaselt lisatakse määruses paragrahv 5 lõige 3, et tiheasustusalal paikneva

jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse "tänavaruumi giidi".

Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk: "Juhendmaterjalide hulka lisatakse

selle

avalikustamisel tänavaruumi giid, milles on eriti oluline järgida tänavadisaini

liiklejate hierarhiat.

Praegu veel koostamisel olev tänavaruumi giid avaldatakse veebis süg isel 2026.

Juhendmaterjal täiendab dokumente „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või

„Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) ning

suunab taotlejaid tänava disainimisel autokesksuse asemel mõtlema

inimkesksemalt. Uus juhendmaterjal toetab ka „Uue Euroopa Bauhausi“ tingimuste

paremat järgimist.".

Probleem

Leiame, et sellise juhendmaterjali järgimise kohustuse lisamisel tekib risk

tasakaalustamata projekteerimispõhimõtete juurutamiseks ja õigusliku ebaselguse

loomiseks.

Selgitame oma sellist seisukohta alljärgnevalt:

• täiendav juhendmaterjal vähendab omavalitsuse otsustusvabadust

projektlahenduste kujundamisel;

• suureneb tõenäosus, et toetuste hindamisel eelistatakse üksnes

juhendmaterjali ideaalidele vastavaid lahendusi;

• väheneb võimalus kasutada kohalike olude tõttu pragmaatilisi või

etapiviisilisi lahendusi;

• praktikas võib see tähendada, et ka toetuse saamise tingimused hakkavad

sõltuma üha enam projektide vastavusest juhendmaterjalidele, mitte

kohalike omavalitsuste objektiivsetest vajadustest ja tegelikest ruumilistest

võimalustest.

Tartu linna seisukoht on, et tänavaruumi arendamisel tuleb otsida tasakaalu

jalakäijate,

Mitte arvestada.

Rahastusmeetme eesmärk ei ole üksnes liiklusohutus või

kõikide liikumisviiside võrdne käsitlemine. Määruse

eesmärk on säästva (mitmeliigilise) linnalise liikuvuse

edendamine ning CO₂-neutraalsele majandusele ülemineku

toetamine. See tähendab, et määrus peabki andma eelise

jalgsi liikumisele, jalgrattaliiklusele ja ühistranspordile

võrreldes autokasutusega.

Seetõttu on igati põhjendatud ning õiguspärane määruse

täiendamine juhendmaterjalidega, mis aitavad

taotlejal/toetuse saajal mõista, kuidas kõige paremini

taristut projekteerida, et see vastaks toetuse saamise

tingimustele. Juhendmaterjalide lisamine on suunatud

taotlejale/toetusesaajale selgemate juhiste loomisele.

Tartu argument, mis käsitleb „tasakaalu otsimist erinevate

liiklejate vahel“, on osaliselt eksitav, sest toetuse andmise

eesmärk ei ole transpordiliikide neutraalne

käsitlemine, vaid säästvate liikumisviiside osakaalu

kasvatamine. Kui projektlahendus parandab peamiselt

autoliikluse läbilaskevõimet või säilitab eelkõige

autokeskset tänavaruumi, siis võib see minna vastuollu

meetme eesmärkidega isegi siis, kui lahendus on tehniliselt

või liikluskorralduslikult põhjendatav.

Kui Tartu linn seab prioriteediks autoliikluse

läbilaskevõime säilitamise igal peamisel tänaval, ei ole

piiratud tänavaruumi tingimustes võimalik luua

kvaliteetset ja turvalist ruumi kergliiklusele. See omakorda

võib aga pidurdada Tartu arengut ja senist tuntust Eesti

kõige rattasõbralikuma linnana.

9

jalgratturite, ühistranspordi ja autoliikluse vajaduste vahel ning vältida lahendusi,

mis toovad ühe liiklejagrupi huvides kaasa ebaproportsionaalse negatiivse mõju

teistele kasutajatele. Tartu linna üldplaneeringu p 19.2.19. kohaselt tuleb jalakäijate

ja jalgrattaga liiklejate teede projekteerimisel lähtuda:

(i) tee liigist;

(ii) erinevate liiklejate liiklussagedusest ja liikumiskiirusest ning neist tulenevatest

liiklusohutuslikest kaalutlustest;

(iii) olemasolevast tee maa -alast.

Tartu linna üldplaneering 2040+ seab eesmärgiks kõikide liikumisviisidega

liiklejatele ohutute liikumisvõimaluste tagamise ja ühendusteguri vähendamise,

mille aluseks on hästi toimiv transpordivõrgustik. Ka Liiklusseaduse § 6 lg 1 näeb

ette, et liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Linn ei saa eirata kehtivat

üldplaneeringut ega ka liiklusseadust.

Seega tänavalahenduse valikul peaks olema võimalik objektiivsete kriteeriumite

alusel kaaluda ka erinevaid võimalusi ja esitada põhjendusi, miks konkreetsel juhul

on peetud vajalikuks valida just konkreetne lahendus ilma, et see oleks vastuolus

määruse § 1 lg 4 eesmärkidega.

Küsitav on lahendus, kus õigustloovas aktis viidatakse tulevikus valmivale

juhenddokumendile, mille sisu ei ole lõplikult selge. Viimasel juhul võib tekkida

olukord, kus toetuse saajatele siduva tähendusega nõuded kujunevad väljaspool

tavapärast õigustloovat menetlust.

Liiklejate hierarhiale viitavad nii jalgrattavõrgustiku tööd kui ka EVS linnatänavate

standard, seega seletuskirjas toodud põhjendus, justkui ilma tänavaruumi giidile

viitamata ei peaks liiklejate hierarhiaga arvestama, on eksitav. Samuti on juba

kehtivas määruse §-s 19 nõue, et projekt peab olema kooskõlas kvaliteetse ruumi ja

„Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega ning taotleja kohustub nimetatud

põhimõtteid järgima ning esitama lühikese vabas vormis kokkuvõtte, kuidas „Uue

Euroopa Bauhausi” põhimõtetega on arvestatud, seega on arusaamatu viide, et

muudatus võimaldab paremini järgida eelnimetatud põhimõtteid.

Ettepanek (variant 1)

Jätta eelnõust välja kohustus, et tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee

ehitamisel järgitakse "tänavaruumi giidi". Jätta kehtiv sõnastus muutmata, kuna ka

täna kehtivas sõnastuses määrus võimaldab arvestada erinevate

juhendmaterjalidega, mis on piisav ja ka õiguslikult korrektne lahendus, kuna

konkreetsele juhendmaterjalile saab viidata vaid tingimusel, et see on määruse

vastuvõtmise ajal olemas.

10

Kehtiv sõnastus: "Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel

järgitakse „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga

liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid

või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside

soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse

liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee

ohutusaudit."

Ettepanek (variant 2)

Tartu linn pooldab sätte sõnastust, kus juhendmaterjale ei toodaks määruses nii

konkreetselt nimeliselt välja, kuna ajas võivad ka need olemasolevad tööd muutuda:

"Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse põhimõtteid ja

juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside

soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse

liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee

ohutusaudit."

2. Tartu Linnavalitsus Eelnõu kohaselt lisatakse RBE toetuse taotlejate hulka ja täiendatakse määruse

paragrahvi 11 lõiget 1 tekstiosaga „Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva

1435 mm riigi

raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing“.

Seletuskirja kohaselt: "Eelnõus on taotlejana mõeldud osaühingut Rail Baltic

Estonia (RBE). RBE puhul on määruse kontekstis abikõlblikud Tallinnas Ülemiste

ja Pärnus rahvusvahelise reisiterminaliga seotud välitööd (jalgratta või jalgteede

ehitus, pargi ja reisi parklate rajamine, linnakujunduselemendid, väikevormid jmt),

mis on otseselt seotud määruse säästva liikuvuse ja kvaliteetse ruumi eesmärkidega.

Määruse muudatus, eelkõige Rail Baltic Estonia (RBE) lisamine taotlejate hulka,

suurendab paindlikkust projektivalikus. See on vajalik rakenduskava sihipäraseks ja

tähtaegseks elluviimiseks olukorras, kus osa kestliku linnaarengu projektidest on

suuremates linnapiirkondades aeglustunud või peatunud. Muudatus aitab

vähendada vahendite kasutamata jäämise riski ning toetab Euroopa Komisjoni

seatud nõuete täitmist ettenähtud tähtajaks. Lisaks tuuakse välja, et: Positiivne

mõju avaldub eelkõige suuremate linnapiirkondade konkurentsivõime tugevnemises

ning regionaalse tasakaalu edendamises.".

Probleem

Tartu Linnavalitsus ei nõustu kavandatud muudatusega ega kooskõlasta kavandatud

muudatust määruses järgmistel põhjustel:

Mitte arvestada.

Tartu argument põhineb sisuliselt eeldusel, et RBE

projekt(id) võtavad raha ära linnade projektidelt, mis ei ole

tõene. Seletuskirjas on toodud välja määruse muudatuste

põhjendustena järgnev:

• olemasolevad linnaprojektid on osaliselt

aeglustunud või peatunud;

• on vaja vältida EL vahendite kasutamata jäämist

ning samaaegselt maksimaalselt eesmärki täita ;

• RBE projektid on piiratud terminalide ümbruse

säästva liikuvuse lahendustega , mis vastab

meetme tingimustele;

• valikukriteeriume ei muudeta ;

• RB terminalid ja nendega ühenduvus on

strateegiliste objektidena kajastatud nii Tallinna

kui Pärnu linnade (liikuvuse) strateegiates.

Oluline on märkida, et määruse muudatusega ei hakata

rahastama põhiraudtee ehitamist. Abikõlblikud on ainult

terminalidega seotud säästva liikuvuse investeeringud

(jalgrattateed, jalgteed, pargi-ja-reisi süsteemid,

11

• muudatuse tulemusena väheneb linnadele suunatud meetme ressursside

kättesaadavus;

• suureneb konkurents sama rahastusallika kasutamisel;

• muutub meetme algne eesmärk, mis oli suunatud eeskätt suuremate

linnade säästva liikuvuse arendamisele;

• suureneb risk, et vahendid suunatakse kohalike liikuvusprojektide asemel

riiklike

infrastruktuuriprojektide teenindamiseks.

Ettepanek

Jätta ära määruse § 11 lg 1 täiendamine tekstiosaga „Euroopa Liidu

raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle

ehitust korraldav riigi äriühing“.

Muus osas Tartu Linnavalitsus nõustub määruse muutmise eelnõus kavandatud

muudatustega ning kooskõlastab eelnõu.

linnakujunduselemendid jne) ning asukohana on need

samuti sihtpiirkonna linnades – Tallinnas ja Pärnus. RB

paraku Tartut ei läbi, kuid Tartul on väga suur võimalus

silma paista meetme tingimustele vastavate säästvat

linnalist liikuvust arendavate projektidega käimasoleval

eelnõustamisel (sügis 2026).

Lisaks on oluline ära märkida, et rakenduskava10 kohane

eesmärk on säästva linnalise (mitmeliigilise) liikuvuse

arendamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes

linnapiirkondades, mitte üksnes kohalike omavalitsuste

projektide rahastamine ning eesmärgiks on saavutada

säästva liikuvuse väljundnäitajad ja rakenduskava

eesmärgid.

Määruse kohaselt pole tegemist üldise linnatänavate

meetmega, vaid säästva liikuvuse meetmega, mille

keskne eesmärk on vähendada autost sõltuvust ja

kasvatada säästvate liikumisviiside kasutust Tallinna,

Tartu ja Pärnu linnades.

3. Rahandusministeerium,

01.09.2026 kiri nr 1.1-

11/3271-2

1. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Alates

2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood

on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31.

oktoober 2030.“

Kuigi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“

viimase muudatusega (ReArm) kaasnes Eestile võimalus pikendada abikõlblikkuse

perioodi aasta võrra kuni 2030. a lõpuni, ei pea rahandusministeerium põhjendatuks

selle lisa-aasta arvestamist uute projektide puhul juba taotluste esitamisel. Palume

seada eesmärgiks viia projektid ellu hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Lisa-aasta

kasutamise võimalus on üksnes ootamatuteks ja põhjendatud erandjuhtudeks, et

Mitte arvestada.

Euroopa Liidu ja siseriiklik11 õigus võimaldavad kulude

abikõlblikkust kuni 31. detsembrini 2030.

Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud piirata

pärast 2026. aastat investeeringute kavasse lisatavate

projektide abikõlblikkust varasema tähtajaga. Uute

linnalise liikuvuse taristuprojektide ettevalmistamine,

projekteerimine, hanked ja ehitus kestavad üldjuhul mitu

aastat ning projektide realistlik elluviimisperiood võibki

ulatuda 2030. aastasse. Muudatus aitab maandada

vahendite kasutamata jäämise riski ning võimaldab valida

10 Riigi Tugiteenuste Keskus. 2021–2027 rakendusperiood. –

https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027. 11 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused . – RT I, 16.07.2026, 5.

12

tagada tegevuste ning rahastuse õigeaegne rakendamine, arvestades ühtlasi, et uus

EL-i eelarveperiood algab 2028. aastal.

parima sisulise mõjuga projekte, ning mitte üksnes

selliseid projekte, mida on võimalik lõpetada lühema

tähtaja tõttu kiirendatud korras. Kooskõla rakenduskava ja

Euroopa Liidu õigusega on tagatud.

4. Rahandusministeerium 2. Palume investeeringute kava muutmisel ning investeeringute kava projektide

toetamisel tagada projektide toetatavate tegevuste ja kulude kooskõla kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027“.

Kliimaministeerium jälgib jooksvalt, et kooskõla

rakenduskavaga oleks tagatud. Seejuures on

Kliimaministeerium teadlik, et rakenduskava on 2026.

aasta sügise seisuga muutmisel ning esitab omalt poolt

vajalikud muudatused esimesel võimalusel.

5. Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium (ReM),

25.08.26 kiri nr 1.4-

2/2037-1

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Kliimaministeeriumi

määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu

linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ muutmise

eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel:

1. Seletuskirja punktis 4 kirjeldatakse peamiselt meetme üldist positiivset mõju

majandusele ja regionaalarengule, kuid ei hinnata kavandatava muudatuse

konkreetset mõju. Seetõttu palume selgitada, kuidas mõjutab vahendite

ümbersuunamine toetusteks kavandatud Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkondade

eelarvete senist jaotust ning kavandatud mõju säästvale liikuvusele.

2. Seletuskirjast ei selgu, kas kavandatav muudatus on kooskõlas Tallinna, Tartu ja

Pärnu linnapiirkondade strateegiate eesmärkide ning arendus- ja

tegevussuundadega. Palume kooskõla hinnata vastav selgitus seletuskirjas esitada.

3. Seletuskirjas esineb ebakõla ärajäävate projektide osas. Sissejuhatuses viidata kse

Tallinna Liivalaia tänava trammitee ja jalgrattatee ning Tartu Laia tänava

jalgrattatee rajamise takerdumisele, kuid punktis 5 nimetatakse Liivalaia projekti

kõrval Narva maantee jalgrattatee ehitusest loobumist. Palume esitatud teave

ühtlustada ja täpsustada, milliste projektide arvelt vahendid vabanevad.

Arvestatud.

Kliimaministeerium tänab Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumit tähelepanekute eest.

Määruse eelnõu seletuskirja on täiendatud vastavalt.

Punkti 2 juures on eeldatud, et „kavandatav muudatus“ all

on silmas peetud RBE lisandumist taotlejana ning tema

säästva linnalise liikuvusega seotud tegevuste rahastamist.

Kliimaministeerium saab kinnitada, et muudatus on

kooskõlas Tallinna12, Tartu13 ja Pärnu14 linnapiirkondade

arengudokumentides seatud eesmärkidega, mis näevad ette

jalgsi liikumise, jalgrattaliikluse, ühistranspordi kasutuse

ja mitmeliigiliste ühenduste arendamist. Ühtlasi on

Tallinna ja Pärnu arengudokumentides Rail Baltic olulise

taristuna ära märgitud (Tartust Rail Balticu trass läbi ei

lähe ning seega pole see asjakohane Tartu puhul).

Ühtlasi, kavandatav muudatus ei muuda projekti

valikukriteeriume ega meetme eesmärke. Ka uued

projektid peavad panustama määruses sätestatud

väljundnäitajatesse ning toetama säästva liikuvuse

12 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. – https://www.tallinn.ee/et/media/525704.

Tallinna rattastra teegia 2018–2027. – https://www.tallinn.ee/et/media/299234. 13 Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2020–2040. – https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu_jalgrattastateegia.pdf. 14 Pärnu arengukava aastani 2035. – https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/1202/4007/Arengukava_2025.pdf .

Pärnu linna jalgrattaliikluse strateegia 2030+. – https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1706012.

13

eesmärkide saavutamist. Seetõttu säilib kooskõla

linnapiirkondade kestliku arengu ja liikuvuse strateegiliste

eesmärkidega sõltumata sellest, milline toetuse saaja

konkreetset projekti ellu viib.

6. Eesti Linnade ja

Valdade Liit,

21.08.2026 kiri nr 2-

3/205-2

1. Eelnõu kohaselt täiendatakse määruse § 5 lõiget 3 viitega „tänavaruumi giidile“

(edaspidi giid), mida tuleb järgida tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee

ehitamisel.

Seletuskirjas käsitletakse giidi eelkõige juhendmaterjalina, mille eesmärk on toetada

inimkeskse tänavaruumi kujundamist ja liiklejate hierarhiast lähtuvat planeerimist.

Samas näeb eelnõu ette giidi juhendmaterjali järgimise kohustuse, mis võib anda

sellele toetuse taotlejate jaoks sisuliselt siduva tähenduse.

ELVL peab õigusselguse seisukohast küsitavaks lahendust, millega kehtestatakse

määruses kohustus järgida juhendmaterjali, mille õiguslik staatus ja

kohaldamisulatus ei ole määruse vastuvõtmise ajal üheselt selged. Selline viide ei

võimalda taotlejal piisava kindlusega kindlaks teha, millised nõuded kohalduvad

toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel.

Tänavaruumi giid on oma olemuselt praktiline juhendmaterjal, mitte õigusakt. Kui

selle järgimine muudetakse toetuse andmise tingimuseks, võivad taotlejale siduva

mõjuga nõuded kujuneda väljaspool tavapärast õigusloome- ja

kooskõlastamismenetlust. Probleemne on ka määruses sisalduv dünaamiline viide

juhendile, mida võib pärast määruse jõustumist muuta ilma määrust ennast

muutmata. Samuti jääb ebaselgeks, millisest giidi versioonist peab taotleja lähtuma

ning kuidas mõjutavad võimalikud hilisemad muudatused juba esitatud või

rahuldatud taotlusi ja elluviimisel olevaid projekte.

Giidi järgimise kohustus võib põhjendamatult piirata kohaliku omavalitsuse

kaalutlusruumi. Kohalikule omavalitsusele peab säilima võimalus valida

konkreetsele asukohale sobiv lahendus, arvestades muu hulgas liiklussagedust ja -

kiirust, liiklusohutust, olemasoleva tänavaruumi mõõtmeid, kehtivat

üldplaneeringut ning projekti etapiviisilise elluviimise võimalusi. Toetuse

hindamisel ei tohiks eelistada üksnes giidis kirjeldatud näidislahendustele vastavaid

projekte, vaid arvestada tuleb ka kohalikke vajadusi ja ruumilisi eripärasid.

ELVL juhib tähelepanu ka sellele, et liiklejate hierarhia ning kvaliteetse ruumi

põhimõtetega arvestamine on juba hõlmatud kehtivate planeerimis- ja

projekteerimispõhimõtetega. Lisaks sätestab määruse § 19 nõuded projekti

kooskõlale kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega. Seetõttu ei

ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud, millist täiendavat õiguslikku või praktilist

eesmärki täidab „tänavaruumi giidi“ nimetamine määruses.

Arvestatud osaliselt.

Kliimaministeerium mõistab, et tänavaruumi giidist lähtuv

planeerimine põhjustab taotlejates ebakindlust, kuid

tänavaruumi giidi määruses nimetamise eesmärk ei ole

kehtestada uusi õigusnorme ega piirata kohaliku

omavalitsuse kaalutlusruumi, vaid tagada toetatavate

investeeringute parem kooskõla riigi säästva liikuvuse,

kvaliteetse ruumi ja liiklusohutuse eesmärkidega. Giid

koondab tänapäevased tänavaruumi kujundamise

põhimõtted ning aitab tõlgendada ja rakendada juba

kehtivates strateegilistes dokumentides ja

juhendmaterjalides sisalduvaid põhimõtteid.

Määruses sisalduv viide ei tähenda, et kõik giidis

kirjeldatud lahendused muutuksid kohustuslikuks või et

kohalikel omavalitsustel puuduks võimalus valida

konkreetse asukoha eripärasid arvestavaid lahendusi.

Projekte hinnatakse jätkuvalt terviklikult, võttes arvesse

kohalikke olusid, liiklusohutust, ruumilisi tingimusi ja

projekti eesmärkide saavutamist. Seetõttu ei piira viide

giidile põhjendamatult kohaliku omavalitsuse

otsustusõigust.

Lisaks on meetme eesmärk tagada riigi ja Euroopa Liidu

vahenditest rahastatavate investeeringute võimalikult suur

mõju säästva liikuvuse edendamisele. Kuna antud juhul on

tegemist säästva liikuvuse meetmega, mille peamine

eesmärk on suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumist ja

ühistranspordikasutust ning vähendada pendelrändega

seotud autokasutust, siis tänavaruumi giid on selle

eesmärgi saavutamiseks asjakohane tugimaterjal.

14

Sellest tulenevalt teeb ELVL ettepaneku jätta eelnõust välja määruse § 5 lõike 3

täiendamine viitega „tänavaruumi giidile“ ning säilitada kehtiv sõnastus.

Samas kui eelnõu koostaja peab „tänavaruumi giidi“ nimetamist määruses siiski

vajalikuks, tuleb määruses või vähemalt seletuskirjas üheselt täpsustada:

• milline giidi versioon on kohaldatav;

• millisest ajahetkest alates giidi järgimist nõutakse;

• et giidi hilisemaid muudatusi ei kohaldata tagasiulatuvalt juba esitatud või

rahuldatud taotlustele ega elluviimisel olevatele projektidele;

• millised giidis esitatud nõuded või põhimõtted on taotlejale kohustuslikud

ning millised soovituslikud;

• millistel tingimustel võib taotleja kohalikke ruumilisi, liikluskorralduslikke

või tehnilisi asjaolusid arvestades põhjendatult valida giidis esitatust

erineva lahenduse.

Viide giidile määrusest välja siiski ei jää , kuna selle

eesmärk on tagada toetatavate investeeringute kooskõla

inimkeskse ning säästvat liikuvust toetava tänavaruumi

kujundamise põhimõtetega. Kliimaministeerium täiendas

aga seletuskirja selgitusega, et tänavaruumi giidi

käsitletakse meetme rakendamisel suunava

juhendmaterjalina ning selle kasutamisel tuleb arvestada

konkreetse projekti ruumilisi ja tehnilisi eripärasid. Samuti

on täpsustatud, et eskiiside/projektilahenduste hindamisel

ei eeldata üksnes giidis toodud näidislahenduste

kasutamist.

7. Eesti Linnade ja

Valdade Liit

2. Eelnõuga täiendatakse määruse § 11 lõiget 1 ning lisatakse toetuse taotlejate

hulka Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm rööpmelaiusega riigi

raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitamist korraldav riigi äriühing. Seletuskirja

kohaselt peetakse selle all silmas osaühingut Rail Baltic Estonia (edaspidi RBE).

Tartu linn on väljendanud muret, et uue taotleja lisamine võib vähendada Tallinna,

Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuse projektide rahastamiseks kasutada olevaid

vahendeid ning suurendada konkurentsi sama rahastusallika kasutamisel. Meetme

algne eesmärk on toetada suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuskeskkonna

arendamist ning selleks kavandatud rahastamine peab säilima ettenähtud ulatuses.

RBE lisamine toetuse taotlejate hulka on ELVL-i hinnangul üldjuhul aktsepteeritav

seda tingimusel, et selle tulemusena ei vähene kohalikele omavalitsustele

kavandatud rahastuse maht ega halvene Tallinna, Tartu ja Pärnu võimalused oma

säästva liikuvuse projektide elluviimiseks. Samuti ei tohi tekkida olukorda, kus Rail

Balticu projektiga seotud tegevusi rahastatakse linnade säästva liikuvuse

projektidele ette nähtud vahendite arvelt.

Kuna määruse muutmise eelnõust ega seletuskirjast ei selgu piisavalt selgelt,

millises mahus kavandatakse Rail Baltic Estonia projektide rahastamist, milliste

vahendite arvelt seda tehakse ning kuidas tagatakse linnade projektidele ettenähtud

rahastuse säilimine. Samuti tuleb selgelt eristada Rail Balticu põhitaristu rajamisega

seotud kulusid tegevustest, mis teenivad vahetult säästva liikuvuse, linnaruumi

kvaliteedi ja reisiterminalide kohaliku ligipääsetavuse eesmärke.

ELVL teeb ettepaneku täpsustada seletuskirjas ja vajaduse korral määruses:

• RBE toetatavate tegevuste täpne seos meetme eesmärkidega;

• RBE projektide rahastamise eristamine linnade säästva liikuvuse

projektidele ette nähtud vahenditest;

Arvestatud osaliselt.

RBE puhul saab toetada üksnes selliseid tegevusi, mis

panustavad säästva linnalise liikuvuse eesmärkide

saavutamisse ja parandavad reisijate ligipääsetavust,

linnaruumi kvaliteeti või erinevate liikumisviiside

integreeritust.

Määruse muudatuse eesmärk ei ole vähendada Tallinna,

Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuse projektidele

kavandatud rahastust. OÜ Rail Baltic Estonia kaasamise

vajadus tuleneb soovist võimaldada meetmest rahastada

säästva liikuvuse eesmärkidega seotud tegevusi olukorras,

kus meetme vahenditest jääb osa kasutamata või tekib

võimalus toetada täiendavaid meetme eesmärkidega

kooskõlas olevaid projekte.

Vahendid vabanevad Tallinna linna säästva liikuvuse

arendustegevustest (trammitee, jalgrattatee) ning vahendite

ümbersuunamisega on võimalik nii Tallinna, Tartu kui ka

Pärnu linnas teha täiendavaid investeeringuid säästvasse

liikuvusse. See tähendab, et osa algsest tinglikust Tallinna

linna eelarvest liigub nüüd täiendavalt Tartu ja Pärnu

linnalistesse projektidesse. Kuna igale linnale (sh KOVile)

eraldi pole praeguses eelnõustamise kutses eelarvet ette

15

• mille alusel tagatakse, et RBE lisamine taotlejate hulka ei vähenda linnade

projektide rahastamiseks ette nähtud vahendite mahtu ega halvenda nende

projektide elluviimise võimalusi;

• kas RBE projektide rahastamiseks kasutatakse täiendavaid rahalisi

vahendeid, eraldi selleks ette nähtud eelarveosa või üksnes neid vahendeid,

mis jäävad linnade projektidest põhjendatult kasutamata.

seatud, siis konkureerivad kõik taotlejad vabanenud

vahenditele (ca 16,16 mln eurot Tallinnast linna enda

ettepaneku alusel) võrdselt.

OÜ-d Rail Baltic Estonia ei kaasata meetmesse selleks, et

ümber jagada linnadele kavandatud vahendeid, vaid

selleks, et vältida olukorda, kus säästva liikuvuse

eesmärkide saavutamiseks ette nähtud EL vahendid jäävad

kasutamata linnade projektide ärajäämise või määramata

ajaks edasilükkumise tõttu.