ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.7.2026 COM(2026) 367 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

LISA

Ettepaneku lõplik tekst

Rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokoll

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ning 16. mail 2005 Varssavis allakirjutamiseks avatud

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist

käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, edaspidi „konventsioon“) teised

osalised, kes on käesolevale lisaprotokollile allakirjutanud,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

rõhutades, et rahu, stabiilsuse, õigluse, demokraatia ja õigusriigi jaoks on väga oluline

võidelda ebaseaduslikku tulu toovate kuritegude, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse,

rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu nii Euroopas kui ka mujal maailmas, austades samal

ajal täielikult inimõigusi;

tundes muret rahapesust ja terrorismi rahastamisest tulenevate muutuvate ohtude pärast ning

võttes arvesse raskusi, millega osalised nende ohtudega tegelemisel silmitsi seisavad;

olles otsustanud tugevdada ja edasi arendada meetmeid kriminaaltulu tulemuslikuks

tuvastamiseks, sealhulgas selle kindlakstegemiseks, jälitamiseks, külmutamiseks,

arestimiseks, konfiskeerimiseks ja haldamiseks, ning edendada vara jagamist ja konfiskeeritud

vara taaskasutamist;

olles veendunud, et vaja on tõhusaid uurimismeetodeid ja kriminaaltulu tuvastamise

raamistikke kriminaaltulu puudutavate finantsuurimiste jaoks ning meetmeid, millega

tõhustada mitmesuguste asutuste, sealhulgas rahapesu andmebüroode, kriminaaltulu

tuvastamise üksuste, kriminaaltulu haldamise üksuste, õiguskaitseasutuste, prokuratuuride ja

kohtuasutuste, järelevalveasutuste ja erasektori koostööd;

rõhutades, kui oluline on töötada välja uued vahendid konfiskeerimise valdkonnas ja tagada

konfiskeerimismeetmete süstemaatilisem kohaldamine;

tunnistades vajadust tugevdada rahvusvahelist koostöö õigusraamistikku, et hõlbustada

kriminaaltulu tuvastamise meetmete tulemuslikku piiriülest kohaldamist;

tunnustades inimõigusi ja põhivabadusi, mis on sätestatud eelkõige inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsioonis (ETS nr 5) ja selle protokollides ning kodaniku- ja

poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis;

ET 2 ET

pidades silmas Euroopa Nõukogu lepinguid kriminaalasjades tehtava koostöö kohta ning

muid konventsiooniosaliste vahelisi lepinguid ja kokkuleppeid;

võttes arvesse asjakohaseid Euroopa Nõukogu lepinguid, eelkõige rahapesu ning

kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni (ETS nr 141),

terrorismi ennetamise konventsiooni (CETS nr 196), küberkuritegevuse konventsiooni

(ETS nr 185), korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173),

isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) ja nende

vastavaid protokolle, ning samuti võttes arvesse asjakohaseid ÜRO konventsioone ja nende

protokolle, kriminaaltulu tuvastamist ja rahapesuvastast võitlust käsitlevaid Euroopa Liidu

õigusakte ning rahvusvahelisi standardeid, näiteks rahapesuvastase töökonna vastu võetud

soovitusi;

tunnistades vajadust täiendada ja ajakohastada konventsiooni teatavaid aspekte;

soovides, et käesolev protokoll aitaks tulemuslikumalt lahendada kriminaaltulu tuvastamisega

seotud probleeme ja tugevdada osaliste koostööd selles valdkonnas,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 1 – Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on täiendada ja ajakohastada rahapesu, kriminaaltulu

avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa

Nõukogu konventsiooni sätteid protokolliosaliste vahel.

Artikkel 2 – Mõisted

1. Käesolevas protokollis kasutatakse lisaks konventsioonis sätestatud mõistetele järgmisi

mõisteid:

a. „finantsuurimine“ – kuritegeliku käitumisega seotud finantsasjade uurimine, mille eesmärk

on mõni või kõik järgmistest:

i. kuritegelike võrgustike ja/või kuritegevuse ulatuse kaardistamine;

ii) konfiskeeritava vara kindlakstegemine ja selle jälitamine ja/või

iii. sellise teabe kogumine, mida saab kasutada kriminaalmenetluses ja/või menetlustes, mis

puudutavad vara kindlakstegemist, jälitamist, külmutamist, arestimist ja konfiskeerimist;

b. „krüptovara“ – väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik elektrooniliselt üle

kanda ja salvestada, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat, ning

mida saab kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks. Krüptovara ei hõlma

usaldusraha, väärtpaberite ja muude finantsvarade digitaalseid esitusi;

c. „krüptovarateenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus seisneb ühes või

mitmes järgmises tegevuses või toimingus teise füüsilise või juriidilise isiku jaoks või nimel:

i. vahetused krüptovara ja usaldusraha vahel;

ii. vahetused ühe või mitme krüptovara vormi vahel;

iii. krüptovara ülekanded;

iv. krüptovara või selle käsutamist võimaldavate instrumentide hoidmine ja/või haldamine

ning

v. osalemine emitendi krüptovara pakkumise ja/või müügiga seotud finantsteenustes ja nende

teenuste osutamine.

ET 3 ET

2. Konventsioonis ja käesolevas protokollis tähendab mõiste „terrorismi rahastamine“

terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni artiklis 2 määratletud

kuritegusid, mis on seotud

a. terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 2 lõike 1 punktis a

või b sätestatud tegudega;

b. terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioonis ja selle muutmisprotokollis

määratletud kuritegudega ning

c. terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokollis (CETS nr 217)

määratletud kuritegudega.

II peatükk – Riigi tasandil võetavad meetmed

1. jagu – Konfiskeerimismeetmed

Artikkel 3 – Laiendatud konfiskeerimine

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida

kas täielikult või osaliselt vara, mis kuulub rahapesus, terrorismi rahastamises või

konventsiooni lisas nimetatud mõnes kuriteoliigis süüdi mõistetud isikule, kui kohus on

veendunud, et vara on saadud otse või kaudselt kuritegeliku käitumise tulemusena.

2. Arvestades et käesoleva artikli lõige 1 kehtib rahapesu ja terrorismi rahastamise suhtes,

võib osaline käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga

endale õiguse kohaldada käesoleva artikli lõiget 1

a. üksnes juhul, kui kuritegu, milles isik süüdi on mõistetud, võib otse või kaudselt tuua suurt

majanduslikku kasu;

b. üksnes juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on vähemalt nelja aasta

pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine, ja/või

c. üksnes deklaratsioonis täpsustatud kuritegude puhul.

3. Kui otsustatakse selle üle, kas asjaomane vara on saadud kuritegeliku käitumise

tulemusena, võetakse arvesse kõiki juhtumi asjaolusid, sealhulgas seda, et vara väärtus ei ole

proportsionaalne süüdimõistetu seadusliku sissetulekuga.

Artikkel 4 – Konfiskeerimine ilma süüdimõistva otsuseta

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad kooskõlas

riigisisese õiguse aluspõhimõtetega konfiskeerida vara ilma süüdimõistva otsuseta, kui kohus

on veendunud, et vara on saadud otse või kaudselt kuritegeliku käitumise tulemusena.

2. Osaline võib käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga

endale õiguse kohaldada käesoleva artikli lõiget 1 juhul,

a. kui muid konfiskeerimismeetmeid ei saa kohaldada;

b. kui konfiskeeritav vara on kindlaks tehtud kriminaaluurimise käigus;

c. kui konfiskeeritav vara on külmutatud või arestitud kriminaaluurimise käigus;

d. kui kohus on veendunud, et konfiskeeritav vara on saadud kuritegeliku organisatsiooni

raames toimunud kuritegeliku käitumise tulemusena ja et selline käitumine võib otse või

kaudselt tuua suurt majanduslikku kasu;

ET 4 ET

e. kui kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on vähemalt nelja aasta pikkune

vabadusekaotus või kinnipidamine ja/või

f. kui seoses deklaratsioonis täpsustatud kuriteoga on algatatud kriminaaluurimine.

3. Osaline võib lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule võtta vajalikud seadusandlikud ja muud

meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida ilma süüdimõistva otsuseta kriminaaltulu,

kuriteovahendid või samaväärse väärtusega vara, kui on täidetud mõlemad järgmised

tingimused:

a. algatatud on kriminaaluurimine või kriminaalmenetlus ja asjaomane kriminaalmenetlus

oleks võinud viia süüdimõistva otsuseni, kuid menetlust ei olnud võimalik jätkata, kuna

asjaomane isik on surnud, võimetu haiguse tõttu kohtuprotsessis osalema või põgenenud, või

seetõttu, et asjaomase kuriteo aegumistähtaeg on alla 15 aasta ja see on möödunud;

b. kriminaaltulu, kuriteovahendid või samaväärse väärtusega vara on saadud või on otse või

kaudselt seotud kuriteoga, millega seoses on algatatud uurimine või menetlus, vähemalt juhul,

kui kuritegu võib tuua suurt majanduslikku kasu.

Artikkel 5 – Konfiskeerimine kolmandatelt isikutelt

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad külmutada,

arestida ja konfiskeerida tulu või vara, mille väärtus vastab kolmandatele isikutele kuuluvale

või nende valduses olevale kriminaaltulule, ilma et see piiraks heausksete kolmandate isikute

õigusi.

2. Osalised võivad laiendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust

kuriteovahenditele.

3. Osaline võib käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga

endale õiguse kohaldada käesolevat artiklit üksnes juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on

andnud sellisele kriminaaltulule vastava väärtusega tulu või vara otse või kaudselt üle

kolmandale isikule või kui kolmas isik on selle kahtlustatavalt või süüdistatavalt omandanud

ja ta teadis või oleks pidanud teadma, et üleandmise või omandamise eesmärk oli vältida

konfiskeerimist.

2. jagu – Uurimisega seotud ja ajutised meetmed

Artikkel 6 – Ajutised meetmed

1. Käesoleva protokolli kohaselt konfiskeeritava vara suhtes kohaldatakse konventsiooni

artikli 4 sätteid.

2. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad kiiresti ja

vajaduse korral ühepoolselt või ette teatamata võtta kooskõlas oma põhiseaduslike põhimõtete

ja õigussüsteemi aluspõhimõtetega ajutisi meetmeid, et vältida konventsiooni ja käesoleva

protokolli alusel konfiskeeritava vara kaotsiminekut. Osaline piirab nende kiireloomuliste

ajutiste meetmete ajutist kehtivust, kui neid külmutamis- või arestimismeetmeid ei tehta

otsuse vormis.

Artikkel 7 – Uurimispädevus ja uurimismeetodid

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad kohtutel või

muudel pädevatel asutustele kooskõlas kohaldatavate riigisisese menetlusõiguse sätetega

nõuda, et finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate säilitatavad andmed, sealhulgas

andmed, mida säilitatakse kooskõlas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega, mis on

määratletud konventsiooni artikli 13 lõike 2 punkti a alapunktides i ja iii, tehtaks

ET 5 ET

kättesaadavaks või arestitaks, et rakendada konventsioonis ja käesolevas protokollis sätestatud

ajutisi ja konfiskeerimismeetmeid. Osaline ei saa keelduda käesoleva artikli järgi toimimast

panga- või finantssaladusele viidates.

2. Ilma et see piiraks selle artikli lõike 1 kohaldamist, võtab osaline vajalikud seadusandlikud

ja muud meetmed, mis võimaldavad tal

a. kindlaks teha, kas füüsiline või juriidiline isik on tema territooriumil asuvas finantsasutuses

või krüptovarateenuse osutajas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või tegelik

kasusaaja, ning kui see on nii, siis hankida kõik kindlakstehtud kontode andmed;

b. hankida andmed finantsasutustes või krüptovarateenuste osutajate juures avatud kontode

kohta ning toimingute kohta, mille finantsasutused või krüptovarateenuse osutajad on teinud

kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu, sealhulgas

mis tahes maksja või saaja konto andmed;

c. jälgida kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul toiminguid, mida finantsasutused või

krüptovarateenuse osutajad teevad ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu, ning

d. tagada, et finantsasutused ega krüptovarateenuse osutajad ei avaldaks asjaomasele kliendile

ega muudele kolmandatele isikutele, et käesoleva artikli lõike 2 punkti a, b või c kohaselt on

küsitud või saadud teavet või et toimub uurimine.

Artikkel 8 – Finantsuurimised

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed, mis võimaldavad pädevatel

asutustel, kes vastutavad rahapesu, terrorismi rahastamise või konventsiooni lisas nimetatud

mis tahes kuriteoliigi uurimise ja/või vajaduse korral selle eest vastutusele võtmise eest, viia

läbi ennetavaid finantsuurimisi vähemalt kõigil terrorismi rahastamisega seotud juhtudel ja

kuritegude puhul, mis võivad tuua suurt majanduslikku kasu.

2. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed, mis võimaldavad teha

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud finantsuurimisi sõltumatult, paralleelselt

kriminaaluurimisega või selle raames.

3. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed, mis võimaldavad asjaomastel

pädevatel asutustel teha käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud

finantsuurimisi kriminaalmenetluse kõigis etappides, sealhulgas pärast lõplikku

süüdimõistmist või konventsiooni ja käesoleva protokolli kohast konfiskeerimist.

4. Osaline võib võtta seadusandlikke või muid meetmeid, et luua finantsuurimistele

spetsialiseerunud valdkondadevahelisi töörühmi.

Artikkel 9 – Teave pangakontode, maksekontode, väärtpaberikontode, hoiulaegaste ja

krüptovarakontode kohta

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et luua automatiseeritud

keskmehhanism või muud sama tulemuslikud ja ajakohased mehhanismid, mis võimaldavad

kindlaks teha mis tahes füüsilise või juriidilise isiku, kellel on finantsasutuses pangakonto,

maksekonto, väärtpaberikonto või hoiulaegas või krüptovarateenuse osutaja juures

krüptovarakonto, ning selliste kontode tegelikud kasusaajad ja kõik isikud, kes on volitatud

kontoomaniku nimel tegutsema.

2. Osaline tagab, et rahapesu andmebürool, ning raskete kuritegude tõkestamise, avastamise,

uurimise ja nende eest vastutusele võtmise või raske kuriteo uurimise toetamise, sealhulgas

selliste kuritegudega seotud vara kindlakstegemise, jälitamise ja arestimise eesmärgil

kriminaaltulu tuvastamise üksusel ja muudel määratud pädevatel asutustel on juurdepääs

automatiseeritud keskmehhanismile või muudele sama tulemuslikele ja ajakohastele

ET 6 ET

mehhanismidele ning neis sisalduvale teabele, mida nad võivad vajada oma ülesannete

täitmiseks.

3. Osaline võtab vajalikud meetmed, et järgida kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte ja

kehtestada kaitsemeetmed, mida kohaldatakse käesoleva artikli eesmärgi saavutamiseks

vajaliku teabe töötlemisel.

3. jagu – Rahapesu andmebüroo

Artikkel 10 – Kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete peatamine või keelamine

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad rahapesu

andmebürool kiiresti tegutseda olukorras, kus on kahtlus, et tehing, konto (nt panga-,

väärtpaberi-, makse- või krüptovarakonto) või ärisuhe on seotud rahapesu, terrorismi

rahastamise või konventsiooni lisas nimetatud mis tahes kuriteoliigiga, et sellise konto

kasutamine, ärisuhe või tehing peatada või selline tehing keelata.

2. Rahapesu andmebüroo kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast peatamist või keeldu, et

säilitada rahalised vahendid, teha analüüse, hinnata, kas kahtlus on põhjendatud, ning kui see

on nii, siis edastada analüüside tulemused pädevatele asutustele, et oleks võimalik võtta

asjakohaseid meetmeid ja tagada nende täitmine.

3. Osaline tagab, et käesoleva artikli lõike 1 kohase peatamise või keelu maksimaalne kestus

on kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega ja piirdub sellega, mis on käesoleva

artikli lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalik.

4. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, tagamaks konkreetsed

kaitsemeetmed, et vajaduse korral kaitsta käesoleva artikli lõike 1 kohasest peatamisest või

keelust mõjutatud isikute põhiõigusi.

5. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad rahapesu

andmebürool peatamine või keeld mis tahes ajal lõpetada, kui ta jõuab järeldusele, et see ei

ole käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks enam vajalik.

6. Osaline võib protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja

hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga endale õiguse

jätta käesolev artikkel kontode ja ärisuhete peatamise suhtes kohaldamata.

4. jagu – Kriminaaltulu tuvastamise üksus

Artikkel 11 – Kriminaaltulu tuvastamise üksus

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed, et luua või määrata üks või

mitu asutust kriminaaltulu tuvastamise üksuseks, mille ülesanne on

teha kindlaks konfiskeeritav vara ja seda jälitada, et toetada teisi pädevaid asutusi, ning

teha koostööd teiste osaliste kriminaaltulu tuvastamise üksustega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab osaline, et kriminaaltulu tuvastamise üksus

saab kooskõlas riigisisese õigusega vahetada tulemuslikult teavet riiklike pädevate asutustega.

3. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad ühel tema

kriminaaltulu tuvastamise üksusel, ilma et see piiraks teiste pädevate asutuste volitusi, võtta

kooskõlas käesoleva protokolli artikli 6 lõikega 2 piiriüleste juhtumite korral kiireloomulisi

ajutisi meetmeid, et säilitada kindlaks tehtud ja jälitatav vara, kui on vahetu oht, et see võib

minna kaotsi. Selliste meetmete kestus ei tohi ületada seitset tööpäeva.

ET 7 ET

4. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et kriminaaltulu

tuvastamise üksus ei kohalda kiireloomulisi ajutisi meetmeid kauem, kui on vaja käesoleva

artikli lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 12 – Kriminaaltulu tuvastamise üksuse juurdepääs teabele

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et tagada kriminaaltulu

tuvastamise üksuse õigeaegne juurdepääs oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks

vajalikule teabele, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, ilma et see piiraks

riigisiseste menetluslike tagatiste kohaldamist.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ja ilma et see piiraks käesoleva protokolli artiklite 9

ja 17 kohaldamist, tagab osaline, et kriminaaltulu tuvastamise üksusel on vähemalt

a. kohene ja otsene juurdepääs teabele, mis puudutab kinnisvara, kodakondsust ja

elanikkonda, äriühinguid ja majandusüksusi, mootor-, õhu ja veesõidukeid ning tegelikult

kasusaavaid omanikke, tingimusel et seda teavet hoitakse avaliku sektori asutuste hallatavates

tsentraliseeritud või omavahel ühendatud registrites või andmebaasides;

b. kohene ja otsene või taotluse alusel juurdepääs teabele, mis puudutab hüpoteeke ja laene,

riigi valuuta- ja valuutavahetusandmebaasides olevale teabele, teabele piiriületuste kohta,

tolliandmetele, sealhulgas sularaha ja vabalt kaubeldavate esitaja maksevahendite füüsiliselt

üle piiri viimise kohta, teabele äriühingute raamatupidamisaruannete kohta ning teabele

elektrooniliste ülekannete, kontode saldode ja krüptovaraülekannete kohta;

c. kohene ja otsene või taotluse alusel juurdepääs maksu- ja sotsiaalkindlustusalasele teabele

ning kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise eest

vastutavate asutuste valduses olevale teabele riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel.

3. Osaline võtab vajalikud meetmed, et järgida kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte ja

kehtestada kaitsemeetmed, mida kohaldatakse käesoleva artikli eesmärgi saavutamiseks

vajaliku teabe töötlemisel.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 2 täpsustatud teavet ei hoita tsentraliseeritud või omavahel

ühendatud registrites või andmebaasides, tagab osaline, et kriminaaltulu tuvastamise üksusel

on sellele teabele ühtlustatud ja standardne juurdepääs muude mehhanismide kaudu.

5. jagu – Vara haldamine

Artikkel 13 – Haldamise üldpõhimõtted

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et tagada konventsiooni ja

käesoleva protokolli kohaselt külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara nõuetekohane

haldamine kuni selle lõpliku võõrandamiseni.

2. Osaline tagab, et kui see on põhjendatud tulenevalt vara olemusest, hindab külmutatud või

arestitud vara haldamise eest vastutav pädev asutus vara, mille kohta võidakse teha

konfiskeerimisotsus, et minimeerida hinnangulisi halduskulusid ja säilitada vara väärtus kuni

selle lõpliku võõrandamiseni.

Artikkel 14 – Kriminaaltulu haldamise üksus

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed, et luua või määrata üks või

mitu asutust toimima kriminaaltulu haldamise üksusena, et tagada külmutatud, arestitud ja

konfiskeeritud vara nõuetekohane haldamine.

2. Kriminaaltulu haldamise üksusel on järgmised ülesanded:

hallata vara või pakkuda teistele pädevatele asutustele vara haldamiseks tuge ja

eksperditeadmisi;

ET 8 ET

teha koostööd ja vahetada teavet pädevate asutustega, kes vastutavad vara kindlakstegemise,

jälitamise, arestimise ja konfiskeerimise eest, ning

teha koostööd teiste osaliste pädevate asutustega, kes vastutavad külmutatud, arestitud ja

konfiskeeritud vara haldamise eest.

3. Käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamisel määrab osaline kuni kaks kontaktpunkti,

kes on suutelised vahetama teiste osaliste kontaktpunktidega õigel ajal teavet, ning esitab

käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja

hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile oma määratud kontaktpunktide nimed ja

aadressid.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel võib osaline määrata kolmanda kontaktpunkti, kui

see on tema põhiseaduslike põhimõtete kohaselt vajalik.

Artikkel 15 – Konfiskeerimiseelne müük

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad müüa

arestitud ja külmutatud vara enne arestitud või külmutatud vara kohta lõpliku otsuse tegemist,

kui

vara on kiiresti riknev või selle väärtus kahaneb kiiresti;

säilitamis- või hoolduskulud on võrreldes vara turuväärtusega ebamõistlikud või

vara haldamiseks on vaja eritingimusi ja eksperditeadmisi, mis ei ole hõlpsasti kättesaadavad.

2. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et vara

konfiskeerimiseelse müügi otsuse tegemisel võetakse arvesse puudutatud isiku huve ning et

puudutatud isikut teavitatakse, välja arvatud juhul, kui puudutatud isik on põgenenud või teda

ei ole võimalik leida, ning et talle antakse võimalus esitada enne müüki oma seisukohad, välja

arvatud kiireloomulistel juhtudel. Puudutatud isikule antakse võimalus nõuda vara müüki.

3. Sellisest müügist saadav tulu säilitatakse ja seda hallatakse vastavalt käesoleva protokolli

artiklile 13, kuni arestitud või külmutatud vara kohta on tehtud lõplik otsus.

Artikkel 16 – Külmutatud, arestitud ja konfiskeeritud vara kasutamine

1. Osaline kaalub selliste vajalike seadusandlike või muude meetmete võtmist, mis

võimaldavad konfiskeeritud vara ja sellest saadud tulu kasutada riigisiseses õiguses sätestatud

tingimustel taaskasutamiseks sotsiaalsetel eesmärkidel, avalikes huvides või muudel

konkreetsetel eesmärkidel.

2. Osaline võib võtta vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, mis võimaldavad

külmutatud või arestitud vara kasutada riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel

taaskasutamiseks sotsiaalsetel eesmärkidel, avalikes huvides või muudel konkreetsetel

eesmärkidel.

Artikkel 17 – Teave külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara kohta

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et luua tõhusad vahendid või

mehhanismid, mis võimaldavad teha õigel ajal kindlaks külmutatud, arestitud või

konfiskeeritud vara ning vajaduse korral sellise vara tegeliku või hinnangulise väärtuse.

2. Osaline tagab, et kriminaaltulu haldamise üksustel ning asjakohasel juhul kriminaaltulu

tuvastamise üksustel ja muudel pädevatel asutustel on võimalik saada külmutatud, arestitud

või konfiskeeritud vara kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahendite ja mehhanismide

kaudu õigel ajal teavet, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks.

ET 9 ET

3. Osaline võtab vajalikud meetmed, et järgida kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte ja

kehtestada kaitsemeetmed, mida kohaldatakse käesoleva artikli eesmärgi saavutamiseks

vajaliku teabe töötlemisel.

III peatükk – Rahvusvaheline koostöö

1. jagu – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted

Artikkel 18 – Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et välisriigi

külmutamis-, arestimis- või konfiskeerimisotsuste täitmine ei sõltu riigisisese uurimise

läbiviimisest. See säte ei piira taotluse saanud osalise pädevate asutuste õigust välisriigi otsus

läbi vaadata ja anda mis tahes korraldusi, mis on vajalikud selle jõustamiseks tema

territooriumil asuva vara suhtes.

2. Osaline tagab, et ajutiste meetmete võtmise taotlust ei lükata tagasi üksnes põhjusel, et selle

aluseks oleva otsuse on teinud muu asutus kui õigusasutus, kui taotluse esitanud osaline on

määranud asjaomase asutuse pädevaks asutuseks ja õigusasutus on asjaomase otsuse enne

taotluse esitamist kinnitanud.

Artikkel 19 – Andmete edastamine

1. Osaline, kes on saanud konventsiooni või selle protokolli alusel esitatud taotluse täitmise

tulemusena teiselt osaliselt isikuandmeid, võib kasutada edastatud andmeid ainult

a. selliste protsesside või menetluste jaoks, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni või selle

protokolli;

b. muude kohtu- ja haldusmenetluste jaoks, mis on otseselt seotud käesoleva artikli lõike 1

punktis a osutatud menetlustega;

c. avalikku julgeolekut ähvardava otsese ja tõsise ohu ärahoidmiseks.

2. Selliseid andmeid võib siiski kasutada mis tahes muul eesmärgil, kui andmed edastanud

osaline või andmesubjekt on andnud selleks eelneva nõusoleku.

3. Osaline võib keelduda konventsiooni või selle protokolli alusel esitatud taotluse täitmisel

saadud isikuandmete edastamisest, kui

a. andmeid ei ole võimalik esitada kooskõlas riigisiseste õigusaktidega ja/või

b. osalise suhtes, kellele andmed tuleks edastada, ei ole 28. jaanuaril 1981 Strasbourgis

sõlmitud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon, mida on

muudetud 10. oktoobril 2018 Strasbourgis sõlmitud protokolliga (CETS nr 223), siduv, välja

arvatud juhul, kui andmed saanud osaline kohustub tagama sellise andmete kaitse, mida

nõuab andmed edastanud osaline.

4. Osaline, kes edastab konventsiooni või selle protokolli alusel esitatud taotluse täitmise

tulemusena saadud isikuandmed, võib nõuda, et osaline, kellele andmed edastatakse, annaks

teavet nende andmete kasutamise kohta.

5. Osaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga nõuda, et teine

osaline ei kasutaks tema edastatud isikuandmeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel selliste

menetluste raames, mille puhul ta oleks võinud kooskõlas konventsiooni või selle protokolliga

isikuandmete edastamisest või kasutamisest keelduda või seda piirata, välja arvatud tema

eelneval nõusolekul.

2. jagu – Uurimisabi

ET 10 ET

Artikkel 20 – Taotlused finantsasutustes või krüptovarateenuse osutajate juures avatud

kontode kohta teabe saamiseks

1. Osaline võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimustel vajalikud meetmed, et teha teise

osalise taotlusele vastamisel kindlaks, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on

algatatud kriminaaluurimine, on tema territooriumil asuva finantsasutuse või

krüptovarateenuse osutaja juures avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või

käsutaja, ning kui see nii on, esitab taotluse esitanud osalisele kindlakstehtud kontode

andmed, sealhulgas kõik andmed, mida finantsasutus või krüptovarateenuse osutaja säilitab

kooskõlas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega, mis on määratletud konventsiooni

artikli 13 lõike 2 punkti a alapunktides i ja iii.

2. Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui kõnealune teave on kontot

pidava finantsasutuse või krüptovarateenuse osutaja valduses.

3. Lisaks konventsiooni artiklis 37 sätestatud nõuetele teeb taotluse esitanud osaline järgmist:

märgib taotluses, miks taotletav teave on tema meelest kriminaalmenetluses tõenäoliselt

olulise väärtusega;

märgib taotluses, mille põhjal ta eeldab, et taotluse saanud osalise finantsasutuses või

krüptovarateenuse osutajas on avatud konto, ning nimetab võimalikult täpselt, milliste

finantsasutuste, krüptovarateenuse osutajate ja/või kontodega võib olla tegemist, ning

lisab taotlusse kogu täiendava kättesaadava teabe, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata.

4. Taotluse saanud osaline võib seada sellise taotluse täitmisele samad tingimused, mida ta

kohaldab läbiotsimis- ja arestimistaotluste puhul.

5. Osaline võib käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga

endale õiguse kohaldada käesolevat artiklit üksnes rahapesu, terrorismi rahastamise ja

konventsiooni lisas nimetatud kuriteoliikide suhtes.

Artikkel 21 – Taotlused finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate tehingute kohta

teabe saamiseks

1. Osaline esitab teise osalise taotluse alusel taotluses nimetatud finantsasutustes ja

krüptovarateenuse osutajate juures avatud kontode andmed ning andmed toimingute kohta,

mis on tehtud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ühe või mitme taotluses nimetatud

konto kaudu, sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed.

2. Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav teave on kontot

pidava finantsasutuse või krüptovarateenuse osutaja valduses.

3. Lisaks konventsiooni artiklis 37 sätestatud nõuetele märgib taotluse esitanud osaline oma

taotluses, miks taotletav teave on tema meelest kriminaalmenetluses olulise väärtusega.

4. Taotluse saanud osaline võib seada sellise taotluse täitmisele samad tingimused, mida ta

kohaldab läbiotsimis- ja arestimistaotluste puhul.

Artikkel 22 – Taotlused finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate tehingute

jälgimiseks

1. Osaline tagab, et ta on teise osalise taotluse korral suuteline jälgima kindlaksmääratud

ajavahemiku jooksul toiminguid, mida finantsasutused ja krüptovarateenuse osutajad teevad

ühe või mitme taotluses nimetatud konto kaudu, ja edastama jälgimise tulemused taotluse

esitanud osalisele.

ET 11 ET

2. Lisaks konventsiooni artiklis 37 sätestatud nõuetele märgib taotluse esitanud osaline oma

taotluses, miks taotletav teave on tema meelest kriminaalmenetluses olulise väärtusega.

3. Toimingute jälgimise otsuse teeb taotluse saanud osalise pädev asutus iga juhtumi puhul

eraldi kooskõlas oma riigisisese õigusega.

4. Jälgimisega seotud praktilised üksikasjad lepitakse kokku taotluse esitanud osalise ja

taotluse saanud osalise pädevate asutuste vahel.

Artikkel 23 – Ühised uurimisrühmad konfiskeeritava vara tuvastamiseks

1. Kahe või enama osalise pädevad asutused võivad konventsiooni ja käesoleva protokolli

kohaselt konfiskeeritava vara tuvastamise eesmärgil vastastikusel kokkuleppel moodustada

oma territooriumil ühise uurimisrühma ja seda juhtida, kui tõhustatud koordineerimist

peetakse eriti kasulikuks. Sellised uurimisrühmad luuakse piiratud ajaks, mida võib

vastastikusel kokkuleppel pikendada, ja nende koosseis määratakse kindlaks uurimisrühma

moodustamise kokkuleppes. Ühise uurimisrühma võib moodustada eelkõige juhul,

a. kui konventsiooni ja käesoleva protokolli kohaselt konfiskeeritava vara uurimisel on vaja

teha keerukaid ja mahukaid uurimistoiminguid, mis on seotud teiste osalistega, või

b. kui konventsiooni ja käesoleva protokolli kohased mitme osalise korraldatavad uurimised

eeldavad osaliste kooskõlastatud ja ühist tegevust.

Ühise uurimisrühma moodustamist võib taotleda iga osaline. Uurimisrühm moodustatakse

ühe sellise osalise territooriumil, kus tõenäoliselt tuleb uurimine läbi viia.

2. Ühise uurimisrühma moodustamise taotlus sisaldab järgmist teavet:

a. taotluse esitanud asutus;

b. taotluse eesmärk ja põhjus;

c. võimaluse korral mis tahes muu uurimisega seotud teave;

d. puudutatud isikute nimed ja aadressid, kui need on teada ja asjakohased;

e. ettepanekud uurimisrühma koosseisu kohta.

3. Ühine uurimisrühm tegutseb uurimisrühma moodustanud osaliste territooriumil järgmistel

üldtingimustel:

a. uurimisrühma juhib selle osalise uurimise eest vastutava pädeva asutuse esindaja, kus

uurimisrühm tegutseb. Uurimisrühma juht tegutseb talle riigisisese õigusega antud volituste

piires;

b. uurimisrühm tegutseb kooskõlas selle osalise õigusega, kelle territooriumil ta tegutseb.

Uurimisühma liikmed ja lähetatud liikmed täidavad oma ülesandeid käesoleva artikli lõike 3

punktis a nimetatud isiku juhtimisel, võttes arvesse tingimusi, mille nende enda ametiasutused

on uurimisrühma moodustamise kokkuleppes kindlaks määranud;

c. osaline, kelle territooriumil uurimisrühm tegutseb, võtab uurimisrühma tegutsemiseks

vajalikud korralduslikud meetmed.

4. Selles artiklis nimetatakse selle osalise esindajaid ühises uurimisrühmas, kelle

territooriumil uurimisrühm tegutseb, „liikmeteks“, teiste osaliste esindajaid aga „lähetatud

liikmeteks“.

5. Ühise uurimisrühma lähetatud liikmetel on õigus viibida selle osalise tehtavate

uurimistoimingute juures, kus rühm tegutseb. Uurimisrühma juht võib konkreetsel põhjusel

siiski otsustada teisiti kooskõlas selle osalise õigusega, kus uurimisrühm tegutseb.

ET 12 ET

6. Ühise uurimisrühma juht võib kooskõlas selle osalise õigusega, kelle territooriumil

uurimisrühm tegutseb, anda uurimisrühma lähetatud liikmetele ülesande teha teatavad

uurimistoimingud, kui selle osalise pädev asutus ja lähetav osaline on selleks nõusoleku

andnud.

7. Kui ühisel uurimisrühmal on vaja teha ühe uurimisrühma moodustanud osalise

territooriumil uurimistoiminguid, võivad selle osalise poolt uurimisrühma lähetatud liikmed

taotleda, et need toimingud teeks tema enda pädevad asutused. Selliseid uurimistoiminguid

tehakse selle osalise territooriumil tingimustel, mida kohaldataks ka riigisisese uurimise

puhul.

8. Kui ühine uurimisrühm vajab abi mõnelt muult osaliselt kui uurimisrühma moodustanud

osalised või kolmandalt riigilt, võib selle riigi pädev asutus, kus uurimisrühm tegutseb, esitada

kooskõlas asjakohaste õigusaktide või kokkulepetega teise riigi pädevale asutusele õigusabi

taotluse.

9. Ühise uurimisrühma lähetatud liige võib kooskõlas oma riigi õigusega ja oma volituste

piires anda uurimisrühmale uurimise jaoks vajalikku teavet, mis on kättesaadav teda

lähetanud osalisriigis.

10. Teavet, mille uurimisrühma liige või lähetatud liige on ühise uurimisrühma liikmena

seaduslikult saanud ja mis ei ole asjaomaste osaliste pädevatele asutustele muul viisil

kättesaadav, võib kasutada

a. eesmärkidel, mille saavutamiseks uurimisrühm on moodustatud;

b. teiste kuritegude avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, kui osaline,

kus teave saadi, on andnud eelnevalt nõusoleku. Nõusoleku andmisest võib keelduda üksnes

juhul, kui teabe kasutamine võib asjaomases osalisriigis toimuvat kriminaaluurimist ohustada,

või juhul, mille korral osaline võib keelduda vastastikuse õigusabi osutamisest vastavalt

kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonile (ETS nr 30) ja selle

protokollidele;

c. otsese ja tõsise avalikku julgeolekut ähvardava ohu vältimiseks, ilma et see piiraks lõike 10

punkti b kohaldamist, kui hiljem algatatakse kriminaaluurimine;

d. muudel eesmärkidel, kui uurimisrühma moodustanud osalised on selles kokku leppinud.

11. Käesolev artikkel ei piira ühegi muu kehtiva ühiste uurimisrühmade moodustamist või

nende tegevust käsitleva sätte või kokkuleppe kohaldamist.

12. Kui see on asjaomaste osaliste seadustega või osaliste suhtes kohaldatavate õigusaktidega

lubatud, võib kokku leppida, et uurimisrühma tegevusest võtavad osa teised isikud peale ühise

uurimisrühma moodustanud osaliste pädevate asutuste esindajate. Neil isikutel ei ole õigusi,

mis on antud käesoleva artikliga uurimisrühma liikmetele või lähetatud liikmetele, välja

arvatud juhul, kui kokkuleppes on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

3. jagu – Tüüpvormid

Artikkel 24 – Vara külmutamise või arestimise tüüpvorm

1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 35 lõike 1 kohaldamist, täidab osaline selleks, et

taotleda vara külmutamist või arestimist konventsiooni artikli 21 tähenduses, konventsiooni

alusel loodud konventsiooniosaliste konverentsi poolt käesoleva protokolli artikli 35 kohaselt

vastu võetud tüüpvormi, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2. Taotlev osaline saadab taotluse saanud osalisele tüüpvormi, mis on tõlgitud taotluse saanud

osalise ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mida taotluse saanud osaline aktsepteerib.

ET 13 ET

Sellega seoses kohaldatakse mutatis mutandis deklaratsioone, mille osalised on esitanud

konventsiooni artikli 35 lõike 3 kohaselt. Tüüpvormi täitmisel aluseks võetud otsuse tõlge

esitatakse üksnes taotluse saanud osalise pädeva asutuse taotlusel, kui selle otsusega on vaja

tutvuda.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase vara külmutamise või arestimise taotluse võib tagasi

lükata, kui tüüpvorm on täidetud puudulikult või ilmselgelt ebatäpselt ning seda ei ole

kooskõlas konventsiooni artikliga 38 pärast taotluse saanud osalise ja taotluse esitanud osalise

vahelisi konsultatsioone täiendatud või parandatud.

4. Seda artiklit kohaldatakse alates päevast, mil konventsiooniosaliste konverents võtab vastu

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tüüpvormi.

Artikkel 25 – Vara konfiskeerimise tüüpvorm

1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 35 lõike 1 kohaldamist, täidab osaline selleks, et

taotleda vara konfiskeerimist konventsiooni artikli 23 tähenduses, konventsiooni alusel

loodud konventsiooniosaliste konverentsi poolt käesoleva protokolli artikli 35 kohaselt vastu

võetud tüüpvormi, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2. Taotlev osaline saadab taotluse saanud osalisele tüüpvormi, mis on tõlgitud taotluse saanud

osalise ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mida taotluse saanud osaline aktsepteerib.

Sellega seoses kohaldatakse mutatis mutandis deklaratsioone, mille osalised on esitanud

konventsiooni artikli 35 lõike 3 kohaselt. Tüüpvormi täitmisel aluseks võetud otsuse tõlge

esitatakse üksnes taotluse saanud osalise pädeva asutuse taotlusel, kui selle otsusega on vaja

tutvuda.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase vara konfiskeerimise taotluse võib tagasi lükata, kui

tüüpvorm on täidetud puudulikult või ilmselgelt ebatäpselt ning seda ei ole kooskõlas

konventsiooni artikliga 38 pärast taotluse saanud osalise ja taotluse esitanud osalise vahelisi

konsultatsioone täiendatud või parandatud.

4. Seda artiklit kohaldatakse alates päevast, mil konventsiooniosaliste konverents võtab vastu

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tüüpvormi.

4. jagu – Vara tagastamine ja jagamine

Artikkel 26 – Vara tagastamine

1. Tegutsedes kooskõlas konventsiooni artiklitega 23 ja 24 teiselt osaliselt saadud taotluse

alusel, seab osaline vastava taotluse korral prioriteediks konfiskeeritud vara tagastamise

taotluse esitanud osalisele, et see saaks maksta kuriteo ohvritele hüvitist või tagastada vara

selle seaduslikele omanikele.

2. Tegutsedes kooskõlas konventsiooni artiklitega 21 ja 22 teiselt osaliselt saadud taotluse

alusel, seab osaline vastava taotluse korral prioriteediks külmutatud või arestitud vara

tagastamise taotluse esitanud osalisele enne selle konfiskeerimise kohta lõpliku otsuse

tegemist, et see saaks tagastada vara selle seaduslikele omanikele, kui on täidetud järgmised

tingimused:

a. on kindlaks tehtud seadusliku omaniku õigus varale ja seda õigust ei ole vaidlustatud;

b. vara ei ole vaja kasutada tõendina taotluse saanud osalise territooriumil toimuvas

kriminaalmenetluses ning

c. puudutatud isikute õigusi ei piirata.

3. Tegutsedes kooskõlas konventsiooni artiklitega 21 ja 22 teiselt osaliselt saadud taotluse

alusel, võib osaline seada vastava taotluse korral prioriteediks külmutatud või arestitud vara

ET 14 ET

tagastamise taotluse esitanud osalisele enne selle konfiskeerimise kohta lõpliku otsuse

tegemist ka selleks, et see saaks maksta kuriteo ohvritele hüvitist, kui on täidetud järgmised

tingimused:

a. otsus hüvitise kohta on lõplik;

b. ohvritele hüvitise maksmiseks võõrandatavat vara ei ole vaja kasutada tõendina taotluse

saanud osalise territooriumil toimuvas kriminaalmenetluses ning

c. puudutatud isikute õigusi ei piirata.

Artikkel 27 – Vara jagamine

1. Ilma et see piiraks konventsiooni artiklite 25 ja 32, käesoleva protokolli artiklite 26 ja 31

ning tuvastatavate seaduslike omanike ja ohvrite õiguste kohaldamist, kui konventsiooni

artiklite 23 ja 24 kohase konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusena saadakse raha ja saadud

summa ületab 10 000 eurot või samaväärset summat konverteeritavas valuutas, jagatakse see

summa taotluse esitanud osalise ja taotluse saanud osalise vahel võrdselt, välja arvatud juhul,

kui konkreetse juhtumi puhul on kokku lepitud teisiti. Muu konfiskeeritud vara kui raha puhul

konsulteerivad taotluse esitanud osaline ja taotluse saanud osaline asjaomase vara lõpliku

võõrandamise korra üle.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohasel vara jagamisel võivad taotluse esitanud osaline ja taotluse

saanud osaline leppida kokku, et jagamise kord hõlmab ka teisi osalisi, kes on aidanud kaasa

vara edukale tuvastamisele. Lisaks võib osaline otsustada jagada riigisisese

konfiskeerimisotsuse kohaselt konfiskeeritud vara osalistega, kes andsid konventsiooni või

käesoleva protokolli kohaselt uurimis- või muud abi, kui selline abi aitas kaasa edukale

konfiskeerimisele.

3. Kui konfiskeeritud vara jagatakse taotluse esitanud osalise ja taotluse saanud osalise vahel

kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2, võib taotluse saanud osaline kõigepealt maha

arvata olulised või erakorralised kulud, mis olid vajalikud käesoleva protokolli või

konventsiooni kohaste taotluste täitmiseks ja hõlbustasid asjaomase vara konfiskeerimist.

5. jagu – Rahapesu andmebüroo

Artikkel 28 – Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete

peatamisel või keelamisel

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, mis võimaldavad rahapesu

andmebürool välisriigi rahapesu andmebüroo taotlusel kiiresti tegutseda olukorras, kus on

kahtlus, et tehing, konto (nt panga-, väärtpaberi-, makse- või krüptovarakonto) või ärisuhe on

seotud rahapesu, terrorismi rahastamise või konventsiooni lisas nimetatud mis tahes

kuriteoliigiga, et sellise konto kasutamine, ärisuhe või tehing peatada või selline tehing

keelata.

2. Peatamist kohaldatakse sellise ajavahemiku jooksul ja neil tingimustel, mis on sellise

volituse kasutamiseks ette nähtud taotluse saanud osalise riigisiseses õiguses.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samme astutakse, kui taotluse saanud rahapesu

andmebüroo on taotluse esitanud rahapesu andmebüroo põhjendusi arvesse võttes veendunud,

et konto kasutamine, ärisuhe või käimasolev tehing oleks peatatud või tehing keelatud, kui see

oleks tekitanud kahtlusi riigi tasandil.

4. Osaline võib protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja

hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga endale õiguse

jätta käesolev artikkel kontode ja ärisuhete peatamise suhtes kohaldamata.

ET 15 ET

6. jagu – Kriminaaltulu tuvastamise üksused

Artikkel 29 – Rahvusvaheline koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et tema kriminaaltulu

tuvastamise üksus vahetab kas omal algatusel või taotluse alusel teavet teiste osaliste

kriminaaltulu tuvastamise üksustega, et teha kindlaks konfiskeeritav vara ja seda jälitada.

Teabe saamise taotluses esitatakse taotluse põhjused ja mis tahes kättesaadav teave, mis võib

hõlbustada vara kindlakstegemist.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohasest teabe vahetamisest võib keelduda, kui

a. taotluse täitmine tõenäoliselt kahjustaks taotluse saanud osalise suveräänsust, julgeolekut

või avalikku korda või muid olulisi huve;

b. taotluse täitmine tõenäoliselt kahjustaks pooleliolevaid uurimisi või menetlusi või seaks

otseselt ohtu isiku elu või kehalise puutumatuse;

c. taotluse täitmine on seda eesmärki silmas pidades, milleks teavet on taotletud, ilmselgelt

ebaproportsionaalne või ebaoluline;

d. taotlus on esitatud seoses poliitilise kuriteoga (v.a terrorismi rahastamine) või

e. taotluse saanud osaline leiab, et taotluse täitmine oleks vastuolus põhimõttega ne bis in

idem.

3. Taotluse saanud kriminaaltulu tuvastamise üksus konsulteerib enne taotluse

tagasilükkamist taotluse esitanud kriminaaltulu tuvastamise üksusega. Teabe esitamisest

keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama.

4. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et kriminaaltulu

tuvastamise üksus reageerib põhjendatud taotlustele kiiresti, vastates – välja arvatud juhul, kui

see ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik – mittekiireloomulisele taotlusele 14 päeva jooksul ja

kiireloomulisele taotlusele kolme päeva jooksul, kui taotlus puudutab andmebaase, millele

kriminaaltulu tuvastamise üksusel on otsejuurdepääs. Kui taotletud teave on kättesaadav

ainult kaudselt või kui taotlus põhjustaks ebaproportsionaalselt suurt koormust, võib taotluse

saanud kriminaaltulu tuvastamise üksus pikendada vastamise tähtaega mittekiireloomulise

taotluse puhul 21 päevani ja kiireloomulise taotluse puhul seitsme päevani. Kui taotluse

saanud kriminaaltulu tuvastamise üksus leiab, et ta ei suuda ette nähtud tähtajast kinni pidada,

teatab ta sellest viivitamata taotluse esitanud kriminaaltulu tuvastamise üksusele.

5. Selleks et hõlbustada kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahelist piiriülest koostööd,

määrab osaline kuni kaks kontaktpunkti, kes on suutelised vahetama teiste osaliste

kontaktpunktidega õigel ajal teavet, ning esitab käesolevale protokollile alla kirjutades või

ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile

määratud kontaktpunktide nimed ja aadressid.

6. Käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisel võib osaline määrata kolmanda kontaktpunkti, kui

see on vajalik tema põhiseaduslike põhimõtete kohaselt.

7. jagu – Vara haldamine

Artikkel 30 – Teise osalise taotlusel külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara

haldamine

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et tagada konventsiooni artikli 6

ning käesoleva protokolli artiklite 15 ja 17 kohaldamine teise osalise taotlusel külmutatud,

arestitud või konfiskeeritud vara suhtes.

ET 16 ET

2. Teise osalise taotlusel külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara haldamist reguleerib

taotluse saanud osalise õigus.

IV peatükk – Kaitsemeetmed, koolitus ja ressursid

Artikkel 31 – Kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid

1. Osaline tagab, et protokollis sätestatud volituste ja menetluste kehtestamisel, rakendamisel

ja kohaldamisel kohaldatakse tema riigisiseses õiguses sätestatud tingimusi ja

kaitsemeetmeid, mis tagavad inimõiguste ja vabaduste piisava kaitse ning milles võetakse

arvesse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

2. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 8 kohaldamist, võtab osaline vajalikud

seadusandlikud ja muud meetmed tagamaks, et isikutel, keda puudutavad ajutised meetmed,

sealhulgas käesoleva protokolli artiklis 6 sätestatud meetmed, konfiskeerimiseelse müügi

otsused või konventsiooni või käesoleva protokolli kohane konfiskeerimine, on õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, et kaitsta oma õigusi. Osaline tagab

ka kaitseõiguse.

3. Osaline tagab, et isikud, keda puudutab konventsiooni või käesoleva protokolli kohane

konfiskeerimismeede, kutsutakse osalema konfiskeerimismenetluses.

4. Osaline tagab, et kohus saab peatada konfiskeerimiseelse müügi otsuse täitmise, kui see

põhjustaks puudutatud isikule korvamatut kahju.

Artikkel 32 – Otsustest teavitamine

1. Osaline tagab, et puudutatud isikuid teavitatakse põhjendamatu viivituseta konventsiooni ja

käesoleva protokolli kohastest ajutisi meetmeid ja konfiskeerimist käsitlevatest otsustest ning

vara konfiskeerimiseelset müüki käsitlevatest otsustest. Sellistes otsustes esitatakse meetme

võtmise põhjused ning puudutatud isiku õigused ja õiguskaitsevahendid, mida ta kasutada

saab.

2. Osaline võib anda oma pädevatele asutustele võimaluse ajutisi meetmeid käsitleva otsuse

puudutatud isikule teatavakstegemise edasi lükata seniks, kuniks see on vajalik, et vältida

kriminaal- või finantsuurimise ohtu seadmist.

Artikkel 33 – Turvameetmed

1. Osaline tagab, et kriminaaltulu tuvastamise üksused võtavad kõik vajalikud meetmed,

sealhulgas turvameetmed, tagamaks et käesoleva protokolli artiklite 9, 12, 17 ja 29 kohaselt

töödeldavale teabele ei pääseks ligi volitamata isikud.

2. Osaline võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kriminaaltulu tuvastamise üksuste vaheline

teabevahetus toimub turvaliste kanalite kaudu.

Artikkel 34 – Ressursid ja koolitus

1. Osaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed tagamaks, et kriminaaltulu

tuvastamise üksustel ja kriminaaltulu haldamise üskustel on oma ülesannete tulemuslikuks

täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid.

2. Ilma et see piiraks kohtusüsteemi sõltumatust ja erinevusi kohtusüsteemi korralduses, tagab

osaline, et pädevatele asutustele, kes osalevad finantsuurimistes ning vara kindlakstegemises,

jälitamises, arestimises, haldamises ja konfiskeerimises, on kättesaadav asjakohane koolitus.

V peatükk – Järelevalve ja vaidluste lahendamine

Artikkel 35 – Järelevalve ja vaidluste lahendamine

ET 17 ET

1. Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse mutatis mutandis konventsiooni artiklit 48.

Konventsiooni artiklis 48 sätestatud ülesandeid täidab selle protokolli eesmärgil

konventsiooni alusel loodud konventsiooniosaliste konverents, tulles vajaduse korral kokku

koosseisus, mis piirdub käesoleva protokolli osalistega.

2. Konventsiooniosaliste konverents võtab käesoleva protokolli artiklites 24 ja 25 sätestatud

tüüpvormid vastu käesoleva protokolli osalistega piirduvas koosseisus.

3. Konventsiooniosaliste konverents hõlbustab teabevahetust õigusliku, poliitilise või

praktilise arengu kohta konventsiooni ja käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades.

VI peatükk – Lõppsätted

Artikkel 36 – Seos konventsiooniga

Konventsiooni sätteid kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 37 – Allakirjutamine ja ratifitseerimine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanutele. Protokoll

tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Allakirjutanu ei saa protokolli ratifitseerida ega heaks kiita,

kui ta ei ole eelnevalt väljendanud või ei väljenda samal ajal nõusolekut olla konventsiooni

sätetega seotud. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu

peasekretärile.

Artikkel 38 – Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

päevast, mil viis allakirjutanut, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on

artikli 37 kohaselt väljendanud nõusolekut protokolli siduvuse kohta.

2. Allakirjutanu suhtes, kes väljendab nõusolekut protokolli siduvuse kohta hiljem, jõustub

protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast.

Artikkel 39 – Ühinemine

1. Pärast käesoleva protokolli jõustumist võib sellega ühineda iga konventsiooniosaline.

2. Käesoleva protokolliga lõike 1 kohaselt ühineva osalise suhtes jõustub protokoll selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa

Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 40 – Territoriaalne kohaldatavus

1. Riik või Euroopa Liit võib käesolevale protokollile alla kirjutades või selle ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille

suhtes käesolevat protokolli kohaldatakse.

2. Osaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga laiendada

käesoleva protokolli kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile, mille

rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma. Selle

territooriumi suhtes jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme

kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile.

3. Käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt esitatud deklaratsiooni võib iga selles nimetatud

territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate.

Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

päevast, mil peasekretär selle teate kätte sai.

Artikkel 41 – Denonsseerimine

ET 18 ET

1. Osaline võib käesoleva protokolli Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava kirjaliku

teatega igal ajal denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

päevast, mil peasekretär selle teate kätte sai.

3. Konventsiooni denonsseerimine tähendab automaatselt ka protokolli denonsseerimist.

Artikkel 42 – Seos muude konventsioonide ja kokkulepetega

1. Käesolev protokoll ei mõjuta osaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad konkreetseid

küsimusi käsitlevatest mitmepoolsetest rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest.

2. Käesoleva protokolli osalised võivad sõlmida protokolliga reguleeritud küsimustes kahe-

või mitmepoolseid kokkuleppeid, et täiendada või tugevdada protokolli sätteid või hõlbustada

protokollis sätestatud põhimõtete järgimist.

3. Kui kaks või enam osalist juba on sõlminud käesoleva protokolliga hõlmatud küsimuses

kokkuleppe või lepingu või on reguleerinud oma suhteid selles küsimuses muul viisil, on neil

õigus kohaldada käesoleva protokolli asemel seda kokkulepet või lepingut või neid suhteid

vastavalt reguleerida, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.

4. Osalised, kes on Euroopa Liidu liikmed, kohaldavad omavahelistes suhetes asjaomast

küsimust reguleerivaid ja konkreetsel juhul kohaldatavaid Euroopa Ühenduse või Euroopa

Liidu norme, ilma et see piiraks käesoleva protokolli eesmärki ja otstarvet ning selle täies

mahus kohaldamist teiste osaliste suhtes.

Artikkel 43 – Deklaratsioonid ja reservatsioonid

1. Riik või Euroopa Liit võib käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes esitada ühe või mitu artikli 19 lõikega 5 või

artikli 40 lõikega 1 või 2 ette nähtud deklaratsiooni.

2. Riik või Euroopa Liit võib käesolevale protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile

esitatava deklaratsiooniga, et ta kavatseb kasutada üht või mitut käesoleva protokolli artikli 3

lõikega 2, artikli 4 lõigetega 2 ja 3, artikli 5 lõikega 3, artikli 10 lõikega 6, artikli 20 lõikega 5

või artikli 28 lõikega 4 ette nähtud reservatsiooni. Käesoleva protokolli sätete suhtes ei saa

teha ühtki muud reservatsiooni.

3. Osaline, kes on teinud käesoleva artikli kohaselt reservatsiooni, võib selle Euroopa

Nõukogu peasekretärile esitatava teatega igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta.

Tagasivõtmine jõustub päeval, mil peasekretär saab teate kätte.

4. Osaline, kes on teinud käesoleva protokolli sätte suhtes reservatsiooni, ei saa nõuda selle

sätte kohaldamist teistelt osalistelt; kui reservatsioon on osaline või tingimuslik, võib osaline

siiski nõuda sätte kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise kohaldab.

Artikkel 44 – Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, käesoleva protokolli

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriike, Euroopa Liitu, allakirjutanuid, osalisriike ja

protokolliga ühinema kutsutud riike

a. igast allakirjutamisest;

b. igast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;

c. käesoleva protokolli artikli 38 kohasest jõustumise kuupäevast;

d. igast artikli 43 kohasest deklaratsioonist, reservatsioonist ja reservatsiooni tagasivõtmisest;

ET 19 ET

e. igast artikli 14 lõike 3 või artikli 29 lõike 5 kohasest deklaratsioonist;

f. mis tahes muust käesoleva protokolliga seotud aktist, teatest või teadaandest.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud […] […] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on

autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab

tõestatud koopiad Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, käesoleva protokolli väljatöötamises

osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ja protokolliga ühinema kutsutud riikidele.

Lisa

Konventsiooni lisasse lisatakse järgmine punkt:

v küberkuritegevus.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.7.2026 COM(2026) 366 final

2026/0193 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on saada Euroopa Liidu Nõukogult (edaspidi „nõukogu“)

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel rahapesu,

kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva

Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198) (edaspidi „Varssavi konventsioon“ või

„konventsioon“) lisaprotokoll (edaspidi „lisaprotokoll“).

Komisjon kavatseb ka esitada ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse

komisjonile luba protokoll Euroopa Liidu nimel sõlmida, ning ettepaneku võtta vastu

nõukogu otsus, millega antakse komisjonile luba sõlmida hiljem Euroopa Liidu nimel

Varssavi konventsioon.

Protokoll on eriti oluline, sest raske ja organiseeritud kuritegevus kujutab endast suurt ohtu nii

julgeolekule ELis ja mujal maailmas kui ka liidu majanduse toimimisele. Organiseeritud

kuritegevuse silmatorkav tunnus on, et selle ajend on kasum. Ebaseaduslikust tegevusest

saadud tulu kasutatakse muuks kuritegelikuks tegevuseks või investeeritakse seaduslikku

majandusse sisseimbumisse. Sellel on kaugeleulatuvad ja destabiliseerivad tagajärjed

ühiskonnale, õigusriigile ja avaliku sektori asutuste vastu olevale usaldusele.

ELi liikmesriikides külmutati 2020. ja 2021. aastal keskmiselt ligi 4,1 miljardi euro väärtuses

kuritegelikku vara aastas. Seda oli varasemate aastatega võrreldes rohkem, kuid tuvastatud

kriminaaltulu määr moodustab organiseeritud kuritegelike rühmituste iga-aastasest

hinnangulisest teenitavast tulust endiselt ainult umbes 2 %1.

Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus saab tulemuslik olla ainult siis, kui

ebaseaduslikult saadud tulu kurjategijatelt ära võtta. Tulemuslik kriminaaltulu tuvastamine

hoiab kuritegevust ära, sest sel moel kõrvaldatakse selle peamine ajend, kaitstes samal ajal

finantssüsteemi ja kogu majanduse terviklikkust, sest vähendatakse ebaseadusliku päritoluga

varade ringlust. Samuti võimaldab kriminaaltulu tuvastamine kuriteoohvritele hüvitist maksta,

toetades seega sotsiaalset ühtekuuluvust ja õiglust. Lisaks on kriminaaltulu tuvastamiseks

tulemuslikult rakendatud meetmed, sealhulgas jälitamine, külmutamine, konfiskeerimine, vara

haldamine ja vara võõrandamine, osutunud rahvusvahelisel tasandil tegutsevate kuritegelike

võrgustike avastamise ja lõhkumise põhivahenditeks.

Protokoll on täielikult kooskõlas ELi õigusega üldiselt ja eelkõige asjaomase liidu acquis’ga,

eelkõige kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise direktiiviga ning vastastikuse

tunnustamise määrusega. Protokolliga tugevdatakse kriminaaltulu tuvastamise süsteeme

üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite seas, kes

võivad saada protokolliosalisteks, ning parandatakse õigusalast koostööd kriminaaltulu

tuvastamise valdkonnas.

Taust

16. mail 2005 vastu võetud Varssavi konventsioon hõlmab mitut rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise aspekti. See tugineb rahapesu ning

kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile (CETS nr 141

(Strasbourgi konventsioon). EL kirjutas Varssavi konventsioonile alla 2. aprillil 2009, kuid ei

1 Europol (2025), „Serious and Organised Crime Threat Assessment 2025 – The changing DNA of

serious and organised crime“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, lk 26.

ET 2 ET

ole seda veel ratifitseerinud. 18. detsembri 2023. aasta seisuga oli konventsioonile alla

kirjutanud 25 liikmesriiki, kellest 23 on selle ka ratifitseerinud.

Kuritegevuse olukord on pärast Varssavi konventsiooni vastuvõtmist 2005. aastal kiiresti

muutunud ning ka kriminaaltulu tuvastamist puudutavad rahvusvahelised standardid ja

õigusraamistik on edasi arenenud. Uuringud ja konsultatsioonid – eelkõige need, mille on

korraldanud kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate Euroopa konventsioonide

toimimisega tegelev eksperdikomitee ja konventsiooniosaliste konverents – on näidanud

vajadust uue siduva vahendi järele. Peamised küsimused puudutavad rahvusvahelise koostöö

parandamist vara jagamisel, arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise tugevdamist ning ilma

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise ja laiendatud konfiskeerimise laiema kasutamise

võimaldamist.

Samal ajal on ELi tasandi muutused, eelkõige uued kriminaaltulu tuvastamise õigusnormid,

suurendanud vajadust käsitleda neid teemasid laiemas üleeuroopalises kontekstis. Selle

tulemusena lõi Euroopa Nõukogu 2023. aastal kriminaaltulu tuvastamise eksperdikomitee, et

rääkida läbi ja koostada konventsiooni lisaprotokoll.

13. juunil 2024 andis nõukogu komisjonile loa osaleda Euroopa Liidu nimel Varssavi

konventsiooni lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel. Komisjon osales läbirääkimistel

kooskõlas nõukogu otsusega ja juhindus selles sätestatud läbirääkimisjuhistest. Komisjon

konsulteeris võetava seisukoha üle nõukogu läbirääkimiste erikomiteega ja tagas protokolli

vastavuse liidu acquis’le.

Läbirääkimisi peeti kriminaaltulu tuvastamise eksperdikomitee erikoosolekutel. 2024. aasta

maist kuni 2025. aasta detsembrini toimus seitse läbirääkimisvooru. 25. novembril 2025 kiitis

kriminaalasjade komitee heaks protokolli eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kavandi,

millesse tuli teha veel viimased muudatused. 23. aprillil 2026 võttis Euroopa Nõukogu

Parlamentaarne Assamblee vastu arvamuse protokolli eelnõu kohta. Ministrite komitee võttis

oma 135. istungil 15. mail 2026 protokolli vastu, võttis teadmiseks protokolli seletuskirja ja

leppis kokku, et protokoll avatakse allakirjutamiseks 14. oktoobril 2026.

Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

päevast, mil viis allakirjutanut, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on

väljendanud nõusolekut end protokolliga siduda, nagu on sätestatud protokolli artikli 38

lõikes 1.

EL võib protokolli allkirjastada Varssavi konventsioonile alla kirjutanuna protokolli artikli 37

alusel.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Protokoll on otseselt seotud kriminaaltulu tuvastamist ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast

koostööd käsitlevate ühiste ELi õigusnormidega. Protokoll sisaldab sätteid, mis käsitlevad

konfiskeerimismeetmeid, kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomist ja nende juurdepääsu

teabele ja nendevahelist teabevahetust, norme vara haldamise ja õigusalase koostöö,

sealhulgas vara tagastamise, vara jagamise ning arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste

piiriülese kasutamise kohta, samuti kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid isikutele, keda

protokollis sätestatud meetmed puudutavad.

Konfiskeerimist, sealhulgas laiendatud konfiskeerimist ja ilma süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimist, käsitlevad õigusnormid on kooskõlas ELi acquis’ga, täpsemalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/42/EL kuriteovahendite ja

ET 3 ET

kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus2 ning Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist3. Direktiiviga (EL) 2024/1260 on kooskõlas ka normid, mis

käsitlevad kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomist ja nende juurdepääsu teabele ning

kriminaaltulu haldamise üksuste määramist, sealhulgas kriminaaltulu haldamise kavandamist

ja konfiskeerimiseelset müüki. Protokoll sisaldab ka norme, mis käsitlevad vara

taaskasutamist sotsiaalsetel eesmärkidel, vahendit kriminaaltulu tuvastamise üksustele,

kriminaaltulu haldamise üksustele ja muudele asutustele kuritegelikul teel saadud vara kohta

teabe andmiseks ning vahendeid pädevate asutuste kriminaaltulu tuvastamise valdkonnas

koolitamiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260.

Direktiiviga (EL) 2024/1260 asendati direktiiv 2014/42/EL, mis jäi kehtima koostöö suhtes,

mida tehakse Iirimaaga, kes direktiivis (EL) 2024/1260 ei osale. Direktiiviga 2014/42/EL

asendati osaliselt nõukogu raamotsus 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu,

kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist4 ja mis kehtib edasi koostöö suhtes, mida tehakse

Taaniga, kes ei osale ei direktiivis (EL) 2024/1260 ega direktiivis 2014/42/EL.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruses (EL) 2018/1805, mis

käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist,5 on sätestatud

liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö normid arestimis- ja konfiskeerimisotsuste

tunnustamiseks ja täitmiseks. See sisaldab muu hulgas norme, mis käsitlevad arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste edastamist, tunnustamist ja täitmist, külmutatud ja konfiskeeritud vara

haldamist ja käsutamist piiriüleste juhtumite puhul (sh enneaegset müüki), vara tagastamist

kuriteo ohvritele ning konfiskeeritud vara või vara müügist saadud raha käsutamist (sh kuriteo

ohvritele hüvitise maksmist ja vara jagamist liikmesriikide vahel). Lisaks sisaldab määrus

norme, mis käsitlevad piiriüleste arestimisotsuste täitmisega seotud kulude kandmist ja

jagamist ning puudutatud isikute menetlusõigusi, sealhulgas teavitamiskohustust ja

õiguskaitsevahendeid. Need küsimused on suures osas reguleeritud ka nõukogu 6. oktoobri

2006. aasta raamotsusega 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse

tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta6 ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta

raamotsusega 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa

Liidus,7 mis kehtivad edasi koostöö suhtes, mida tehakse Iirimaa ja Taaniga, kes määruses

(EL) 2018/1805 ei osale.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Protokoll on kooskõlas sellega hõlmatud valdkondades kohaldatavate asjakohaste ELi

õigusnormide ja poliitikaga (nagu on kirjeldatud punktis „Kooskõla poliitikavaldkonnas

praegu kehtivate õigusnormidega“). Laiemas kontekstis on protokoll kooskõlas ELi toimimise

lepingu kolmanda osa V jaotise alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal vastu

võetud ELi õigusaktide ja poliitikaga, mis aitavad kaasa ELi võitlusele finantskuritegevuse,

sealhulgas liidu finantshuve kahjustavate kuritegude ja ebaseaduslike rahavoogude vastu, ning

liidu kohustustega, mis tulenevad muudest asjakohastest mitmepoolsetest kokkulepetest. See

on ka kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega, näiteks ühelt poolt Euroopa Liidu ja

Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri

2 ELT L 127, 29.4.2014, lk 39–50. 3 ELT L, 2024/1260, 2.5.2024. 4 ELT L 68, 15.3.2005, lk 49–51. 5 ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38. 6 ELT L 328, 24.11.2006, lk 59–78. 7 ELT L 196, 2.8.2003, lk 45–55.

ET 4 ET

Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga,8 millega on muu hulgas

reguleeritud Ühendkuningriigi ja ELi liikmesriikide vaheline kriminaaltulu tuvastamise

eesmärgil tehtav politsei- ja õigusalane koostöö.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub

eelkõige allkirjastatava rahvusvahelise lepingu eesmärgist ja sisust. Kui kavandatava

rahvusvahelise lepinguga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning

üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks ja teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi

toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohasel otsusel olema üksainus, peamisest või

ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev materiaalõiguslik alus.

Arvestades, et protokolli teatavate osade peamised eesmärgid ja komponendid on tugevdada

kriminaaltulu tuvastamiseks tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas seeläbi, et tõhustatakse

arestimise ja konfiskeerimise riigisiseseid norme, vara jälitamist ja haldamist, kaitsemeetmeid

ning õiguskaitse- ja õigusasutuste vahelist rahvusvahelist koostööd, on materiaalõiguslikud

alused ELi toimimise lepingu artikli 82 lõiked 1 ja 2, artikli 83 lõiked 1 ja 2 ning artikli 87

lõige 2.

Protokolli muud osad, mis on seotud rahapesuvastase võitluse sätetega, kuuluvad erineva

materiaalõigusliku aluse ehk ELi toimimise lepingu artikli 114 alla, ja on seega eraldi

nõukogu otsuse ettepaneku osa.

Arvestades kavandatava lepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitab ettepaneku

nõukogule.

Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole

seotud eranditult või peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule ettepaneku. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba lepingu

allkirjastamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku anda luba lisaprotokolli allkirjastamiseks, eeldusel et see hiljem

sõlmitakse.

Seega on lepingu allkirjastamist lubava kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi

toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.

Liidu pädevus

Rahvusvahelise lepingu laad (ELi ainupädevusse kuuluv leping või segaleping) sõltub sellest,

kas konkreetne valdkond kuulub liidu pädevusse.

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub

„rahvusvahelise lepingu sõlmimine [---], kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või

muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „niisuguse [rahvusvaheliste

kohustustega liidu eeskirjade mõjutamise või muutmise] ohu tuvastamine ei eelda, et

rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega hõlmatud valdkonnad täielikult

kattuksid“, vaid „sellised rahvusvahelised kohustused [võivad] liidu eeskirju mõjutada või

nende reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui need kohustused kuuluvad valdkonda,

8 ELT L 149, lk 10–2539.

ET 5 ET

mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“[1]. See mõttekäik põhineb Euroopa

Kohtu arvamusel, kus on öeldud, et „kui tuleb kindlaks teha, kas kriteerium „valdkond, mis

on juba suures osas ühenduse eeskirjadega hõlmatud“ on täidetud, peab analüüs rajanema

mitte ainult kõnealuste eeskirjade ulatusel, vaid ka nende olemusel ja sisul. Samuti tuleb

arvesse võtta mitte ainult kõnealuses valdkonnas hetkel kehtivat ühenduse õigust, vaid ka

selle arengusuundi, kui need on analüüsi tegemise ajal ette nähtavad (vt arvamus 2/91,

punktid 25 ja 26)[2].

Kuigi lisaprotokolli teatavate osade puhul, eelkõige sätete osas, mis käsitlevad riigisiseseid

meetmeid külmutamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta kuritegude puhul, mis ei kuulu

ELi toimimise lepingu artikli 83 kohaldamisalasse, ja riigisiseseid norme uurimispädevuse ja -

meetodite kohta, on pädevad liikmesriigid, kuulub märkimisväärne osa konventsiooni sätetest

ELi pädevusse ja seetõttu peaks EL kirjutama konventsioonile alla koos liikmesriikidega.

Aluslepingud, eelkõige ELi toimimise lepingu V jaotise artiklid 82, 83 ja 87, annavad ELile

pädevuse kriminaalasjades tehtava õigusalase ja õiguskaitsealase koostöö valdkonnas, mis

hõlmab suures osas konventsiooni nr 198 lisaprotokolliga reguleeritud küsimusi.

EL on konventsiooni nr 198 lisaprotokollis käsitletavas poliitikavaldkonnas juba

seadusandlikud meetmed vastu võtnud.

• Artikli 2 lõige 2 (terrorismi rahastamise mõiste) on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse

kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse

nõukogu otsust 2005/671/JSK9;

• artiklid 3–5 (laiendatud, ilma süüdimõistva otsuseta ja kolmandalt isikult

konfiskeerimine), artikkel 6 (ajutised meetmed), artikkel 8 (finantsuurimised),

artiklid 11 ja 12 (kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomine ja nende juurdepääs

teabele), artiklid 13–15 (vara haldamine, kriminaaltulu haldamise üksuste loomine,

konfiskeerimiseelne müük), artikkel 16 (arestitud ja konfiskeeritud vara kasutamine),

artikkel 17 (juurdepääs arestitud ja konfiskeeritud vara käsitlevale teabele),

artikkel 29 (rahvusvaheline koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel) ning

artiklid 33 ja 34 (turvameetmed, ressursid ja koolitus) on hõlmatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist10;

• artikli 9 lõige 2 (õiguskaitseasutuste, sh kriminaaltulu tuvastamise üksuste

juurdepääs pangakontode andmetele) on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe

kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel

ja nende eest vastutusele võtmisel11;

• artikkel 18 (koostöö üldpõhimõtted), artiklid 24 ja 25 (tüüpvormid), artikkel 26 (vara

tagastamine) ja artikkel 27 (vara jagamine) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1805 (mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste

vastastikust tunnustamist)12 kohaldamisalasse;

• artikkel 19 (isikuandmete edastamine) on seotud liidu andmekaitsealase acquis’ga,

eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiviga

9 ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 10 ELT L, 2024/1260, 2.5.2024. 11 ELT L 186, 11.7.2019, lk 122–137. 12 ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38.

ET 6 ET

(EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes

isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende

eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning

selliste andmete vaba liikumist13;

• artiklid 20, 21 ja 22 (taotlused finantsasutustes ja krüptovarateenuse osutajates

avatud kontode kohta ning finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate tehingute

kohta teabe saamiseks ning nende tehingute jälgimiseks) kuuluvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust

kriminaalasjades)14 kohaldamisalasse;

• artiklis 23 sätestatakse õiguslik alus ühiste uurimisrühmade moodustamiseks

konfiskeeritava vara tuvastamise eesmärgil. Liidu õiguses on ühiste uurimisrühmade

moodustamise õiguslikud alused 2000. aasta mais vastu võetud kriminaalasjades

vastastikuse abistamise konventsioon ja nõukogu raamotsus 2002/465/JSK ühiste

uurimisrühmade kohta;

• artiklites 31 ja 32 (kaitsemeetmed, õiguskaitsevahendid ja teavitamiskohustus)

sätestatud õigusalase koostöö meetmed, mida rakendatakse konventsioonis ja selle

protokollis ette nähtud vara arestimise ja konfiskeerimise eesmärgil, kuuluvad

eespool nimetatud määruse (EL) 2018/1805 kohaldamisalasse; õigusalase koostöö

meetmed, mida rakendatakse tõendite kogumise eesmärgil, kuuluvad

direktiivi 2014/41/EL kohaldamisalasse; kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahelise

koostöö meetmed ja riiklikud meetmed kuuluvad direktiivi (EL) 2024/1260

kohaldamisalasse. Artiklites 31 ja 32 sätestatud õigused ja kaitsemeetmed on suuresti

hõlmatud ka ELi direktiividega, milles käsitletakse kahtlustatavate ja süüdistatavate

menetlusõigusi kriminaalmenetluses, eelkõige direktiiviga 2010/64/EL õiguse kohta

suulisele ja kirjalikule tõlkele, direktiiviga 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada teavet, direktiiviga 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale, direktiiviga

(EL) 2016/343, milles käsitletakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida

kohtulikul arutelul, ning direktiiviga (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta

õigusabi andmist.

• artikkel 2 (krüptovara ja krüptovarateenuse osutaja määratlused), artikkel 9 (nõue

luua mehhanism pangakontot käsitleva teabe saamiseks) ning artiklid 10 ja 28

(kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete peatamine ning keelamine ning sellega

seotud rahapesu andmebüroode vaheline koostöö) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640 (mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid

peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi

rahastamise eesmärgil (kuues rahapesuvastane direktiiv)) ning määruse

(EL) 2023/1114 (mis käsitleb krüptovaraturge) kohaldamisalasse.

Enamik Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 198 lisaprotokollist tulenevaid kohustusi on

seega hõlmatud liidu õigusega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131. 14 ELT L 130, 1.5.2014, lk 1–36.

ET 7 ET

• Proportsionaalsus

Käesolev algatus ei lähe asjaomaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale

ning on seetõttu kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõttega. Liidul on kõige paremad tegutsemisvõimalused, kuna ta on juba teostanud

kriminaalasjades tehtava õigusalase ja õiguskaitsealase koostöö valdkonnas sisepädevust,

võttes vastu mitmesuguseid õigusakte, eelkõige selleks, et hõlbustada kriminaaltulu

tuvastamist, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikega 5, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba

lepingule alla kirjutada. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole

võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa Komisjon ei ole käesoleva ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.

Konventsiooni väljatöötamine oli Euroopa Nõukogu kriminaaltulu tuvastamise

eksperdikomitee ühine jõupingutus, milles osalesid Euroopa Nõukogu liikmesriigid, ent

samuti vaatlejariigid, rahapesuvastane töökond, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo

(UNODC) ja õiguseksperdid.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Liidu seisukohad konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel valmistati ette nõukogu

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Kui Euroopa Liit kirjutab protokollile alla, kehtestatakse sellega ühised miinimumstandardid

põhiõiguste kaitsmiseks seoses protokollis sätestatud meetmetega.

Eriti olulised on teatavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud

põhiõigused ja -vabadused. Nende hulka kuuluvad õigus omandile (harta artikkel 17), õigus

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse

presumptsioon ja kaitseõigus (artikkel 48) ning õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8).

Mis puudutab omandiõiguse riivet, siis protokolli artikli 31 lõikega 1 nähakse ette vajalikkuse

ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, mis on väga tähtis, et tagada põhiõiguste riive

seaduslikkus. Lisaks kehtestatakse lõigetega 3 ja 4 olulised kaitsemeetmed tagamaks, et ei

toimu ühtki pöördumatut sekkumist omandiõigusesse, ilma et puudutatud isikul oleks

ET 8 ET

võimalus olla ära kuulatud. Peale selle on sätetesse, millega nähakse ette

konfiskeerimismeetmed, eelkõige laiendatud ja ilma süüdimõistva otsuseta konfiskeerimine,

ning uued ajutised meetmed (vt muu hulgas artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud võimalus teha

reservatsioone), otseselt lisatud nende meetmete kasutamise piirangud, et tagada kooskõla

vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Nagu on märgitud konventsiooni

seletuskirjas,15 võib taotluse täitmisest keelduda, kui taotluse saanud konventsiooniosalise

pädev asutus ei saaks üldjuhul või sarnase juhtumi puhul asjaomast meedet määrata või võtta,

kuna see oleks vastuolus tema riigisisese õiguse aluspõhimõtetega. Riigisisese õiguse

aluspõhimõtted võivad hõlmata näiteks õiglase kohtumenetluse standardeid, süütuse

presumptsiooni ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Osalised võivad neil

põhimõtetel põhineva piirangu väljendamiseks kasutada muu hulgas protokolli artiklitega 3, 4

ja 5 ette nähtud reservatsioone.

Artikli 31 lõike 2 kohaselt peavad osalised üldjuhul tagama, et kõigil isikutel, keda

puudutavad vara jälitamist käsitlevad meetmed, ajutised meetmed vara arestimiseks,

konfiskeerimismeetmed või konfiskeerimiseelne müük, on õigus õiglasele kohtulikule

arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu on ette nähtud ka liidu õiguses. Lisaks

peavad osalised tagama kaitseõiguse. See säte tugineb konventsiooni artiklis 8 sätestatud

kohustusele, mis puudutab õiguskaitsevahendeid nii konventsiooni kui ka protokolli kohastest

meetmest mõjutatud isikutele, ning laiendab seda kohustust. Protokolli artikli 31

üksikasjalikuma ja laiema sõnastuse eesmärk on kajastada menetlusõigusi ja kaitsemeetmeid

käsitlevate Euroopa standardite arengut (sh seoses õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile),

mis on toimunud kriminaaltulu tuvastamise valdkonnas alates konventsiooni vastuvõtmisest,

eelkõige ilma süüdimõistva otsuseta konfiskeerimise üha sagedasemat kasutamist. Artikli 31

kohaldamisala on laiendatud konventsiooni kohastest meetmetest puudutatud isikutele, et

tagada nendele isikutele samad õigused ja kaitsetase, kui on isikutel, keda mõjutavad

protokolli kohased meetmed. Lisaks, nagu on selgitatud protokolli seletuskirjas, võib

koostööst konventsiooni artikli 28 kohaselt keelduda, kui välisriigi taotlus ei vasta taotluse

saanud riigi riigisisese õiguse aluspõhimõtetega kehtestatud standarditele, mis võib hõlmata

õiglase kohtumenetluse standardeid ja süütuse presumptsiooni.

Protokolliga tagatakse kooskõla ELi isikuandmete kaitse standarditega, kindlustades piisavate

andmekaitsemeetmete kohaldamise isikuandmete töötlemisel (artiklid 9, 12 ja 17) ning nähes

ette asjakohased tingimused selliste andmete vahetamiseks teiste osalistega (artikkel 29).

4. MÕJU EELARVELE

Komisjon leiab, et õiguslikust vaatenurgast ei ole protokolli allkirjastamisel ja sõlmimisel

põhimõtteliselt mõju eelarvele.

Olgu märgitud, et ei protokoll ega aluskonventsioon (CETS 198) sisalda klauslit, mis

kohustaks liitu osaliseks saamise korral konventsiooni või protokolli rahaliselt panustama.

Ministrite komitee on siiski vastu võtnud resolutsiooni CM/Res(2022)6 rahalise korra kohta

Euroopa Liidu ja kolmandate riikide osalemiseks Euroopa Nõukogu konventsioonide

järelmehhanismides. Selles on sätestatud, et kui liitu kutsutakse osalema Euroopa Nõukogu

konventsioonis, mis ei sisalda klauslit rahalise osalemise kohta selles järelmehhanismis, ja ta

saab sellise konventsiooni osaliseks pärast resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva, peab ta

osalema asjaomase konventsiooni toimimise rahastamises resolutsioonis sätestatud korra

kohaselt. Kuigi komisjon on seisukohal, et selline ühepoolne resolutsioon ei saa olla liidule

siduv, on resolutsioon viinud aruteludeni, mille tulemusel sündis kompromiss, mille kohaselt

15 Vt eelkõige punktid 140 ja 141.

ET 9 ET

on liit teatanud kavatsusest anda rahaline panus vabatahtlikult. Seda, kas sarnane kord

kehtestatakse ka käesoleva konventsiooni ja protokolli puhul, ei ole veel teada. Kui seda

tehakse, esitatakse pärast seda, kui võimaliku panustamisega seotud õiguslik ebaselgus on

lahendatud, koos ettepanekuga võtta vastu otsus konventsiooni sõlmimise kohta

finantsselgitus, milles kirjeldatakse üksikasjalikult mõju eelarvele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Protokollis sätestatakse, et selle suhtes kohaldatakse mutatis mutandis konventsiooni

rakendamise järelevalvet reguleerivaid sätteid (konventsiooni artikkel 48). Konventsiooni

artiklis 48 sätestatud ülesandeid protokolli kohaldamisel täidab konventsiooni alusel loodud

konventsiooniosaliste konverents, tulles asjakohasel juhul kokku koosseisus, mis piirdub

protokolli osalistega.

Järelevalvetoimingute tegemise reeglid on sätestatud konventsiooni kodukorra reeglis 19.

Konventsiooniosaliste konverentsi üheksandal täiskogu istungil otsustati reegli 19 kohase

menetluse rakendamine peatada ja kohaldada kooskõlas hiljuti vastu võetud reegliga 19a

valdkonnaülest temaatilist järelevalvet esialgu kaks aastat ja arutada seejärel asja uuesti

2019. aastal toimuval 11. täiskogu istungil. 16. täiskogu istungil (2024. aastal) otsustas

konventsiooniosaliste konverents peatada reegli 19 kohaldamise veel viieks aastaks (st kuni

2029. aastani) ja jätkata sel ajavahemikul artikli 19a kohase valdkonnaülese temaatilise

järelevalvega.

Reeglis 19a on sätestatud teatavate konventsiooni artiklite horisontaalse järelevalve reeglid.

Iga osalise üle tehakse järelevalvet vastavalt reeglis 19a sätestatud reeglitele.

Kodukorda lisati eriklausel Euroopa Liidu osalemise kohta konventsiooni rakendamise

järelevalves. Reegli 19 lõikes 33 on sätestatud, et pärast seda, kui Euroopa Ühendus on

konventsiooni ratifitseerinud, kehtestatakse uued konventsiooni rakendamise järelevalve

reeglid. Reegliga 19a ei ole eriklauslit ette nähtud.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 selgitatakse protokolli eesmärki.

Artikkel 2 sisaldab mõistete „finantsuurimine“, „krüptovara“, „krüptovarateenuse osutaja“ ja

„terrorismi rahastamine“ määratlusi.

Artikliga 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimine.

Artikliga 4 nähakse ette konfiskeerimine ilma süüdimõistva otsuseta.

Artikliga 5 nähakse ette konfiskeerimine kolmandatelt isikutelt.

Artikliga 6 nähakse ette ajutised meetmed ja osutatakse konventsiooni artikli 4

kohaldatavusele protokolli suhtes.

Artikliga 7 nähakse ette uurimispädevus ja uurimismeetodid.

Artikliga 8 nähakse ette finantsuurimised.

ET 10 ET

Artikliga 9 nähakse ette sellise mehhanismi loomine, mis võimaldab kindlaks teha mis tahes

füüsilise või juriidilise isiku, kellel on pangakonto, maksekonto, väärtpaberikonto, hoiulaegas

või krüptovarakonto, ning reguleeritakse rahapesu andmebüroode, kriminaaltulu tuvastamise

üksuste ja muude pädevate asutuste juurdepääsu asjaomasele teabele.

Artikliga 10 nähakse ette kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete peatamine või keelamine

(ei ole käesoleva ettepaneku osa).

Artikliga 11 nähakse ette kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomine, nende üksuste ülesanded

ja nende volitus võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid.

Artikliga 12 nähakse ette kriminaaltulu tuvastamise üksuste juurdepääs teabele.

Artikliga 13 nähakse ette vara haldamise üldpõhimõtted, sealhulgas vara haldamise

kavandamine ja kontaktpunktide loomine rahvusvahelise koostöö jaoks.

Artikliga 14 nähakse ette kriminaaltulu haldamise üksuste määramine, nende üksuste

ülesanded ja kontaktpunktide loomine rahvusvahelise koostöö jaoks.

Artikliga 15 nähakse ette konfiskeerimiseelne müük ja kohustus säilitada sellisest müügist

saadud tulu väärtus.

Artikliga 16 nähakse ette külmutatud, arestitud ja konfiskeeritud vara kasutamine.

Artikliga 17 nähakse ette vahendi loomine külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara kohta

teabe andmiseks.

Artiklis 18 sätestatakse üldpõhimõtted ja meetmed tõhusa ja tulemusliku rahvusvahelise

koostöö tagamiseks, sealhulgas riigisiseste uurimiste läbiviimise kohta enne välisriigi otsuste

tunnustamist ja otsuse teinud pädeva asutuse volitusi.

Artiklis 19 sätestatakse normid ja tingimused isikuandmete edastamiseks osaliste vahel.

Artikliga 20 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutustes või krüptovarateenuse osutajates

avatud kontode kohta teabe saamiseks.

Artikliga 21 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate

tehingute kohta teabe saamiseks.

Artikliga 22 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate

tehingute jälgimiseks.

Artikliga 23 nähakse ette, et kaks või enamat osalist võivad konfiskeeritava vara tuvastamise

eesmärgil moodustada ühise uurimisrühma ja seda juhtida.

Artikliga 24 nähakse ette tüüpvormi kasutamine konfiskeeritava vara külmutamise või

arestimise taotlemiseks.

Artikliga 25 nähakse ette tüüpvormi kasutamine vara konfiskeerimise taotlemiseks.

Artikliga 26 reguleeritakse vara tagastamist taotluse esitanud osalisele, et hõlbustada selle

tagastamist vara varasematele seaduslikele omanikele ja kuriteo ohvritele hüvitise maksmist.

ET 11 ET

Artikliga 27 reguleeritakse konfiskeeritud vara jagamist taotluse esitanud osalise ja taotluse

saanud osalise vahel ning nähakse ette võimalus jagada sellist vara vajaduse korral ka teiste

osalistega. Samuti reguleeritakse sellega konventsiooni alusel esitatud ja konfiskeerimist

hõlbustanud koostöötaotluste täitmisega seotud kulude jaotamist.

Artikliga 28 nähakse ette rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete

peatamisel või keelamisel (ei ole käesoleva otsuse osa).

Artikliga 29 nähakse ette rahvusvaheline koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel,

sealhulgas kontaktpunktide loomine.

Artikliga 30 nähakse ette rahvusvaheline koostöö vara haldamisel.

Artikliga 31 nähakse ette protokollis sätestatud meetmetega seotud kaitsemeetmed ja

õiguskaitsevahendid.

Artikliga 32 nähakse ette puudutatud isikute teavitamine ajutisi meetmeid ja konfiskeerimist

käsitlevatest otsustest.

Artikliga 33 nähakse ette turvameetmed, et kaitsta kriminaaltulu tuvastamise üksuste

töödeldavaid andmeid loata juurdepääsu eest.

Artiklis 34 nõutakse, et osalised tagaksid kriminaaltulu tuvastamise üksustele ja vara

haldamise üksustele piisavad ressursid ning pakuksid vara jälitamises ja sellega seotud

uurimistes osalevatele pädevatele asutustele koolitust.

Artiklis 35 käsitletakse protokolli rakendamise järelevalvet ja vaidluste lahendamist.

Artiklis 36 käsitletakse protokolli seost konventsiooniga.

Artiklis 37 käsitletakse allakirjutamise ja ratifitseerimise protsessi.

Artiklis 38 käsitletakse protokolli jõustumist.

Artiklis 39 käsitletakse protokolliga ühinemist.

Artiklis 40 sätestatakse territoriaalne kohaldatavus.

Artikliga 41 reguleeritakse protokolli denonsseerimist.

Artiklis 42 selgitatakse protokolli seost muude konventsioonide ja kokkulepetega.

Artikliga 43 reguleeritakse deklaratsioonide esitamist ning reservatsioonide tegemist ja

tagasivõtmist.

Artikliga 44 reguleeritakse protokolli käsitlevaid teateid, mida Euroopa Nõukogu peasekretär

peab edastama Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele asjaomastele riikidele.

Lisaga nähakse ette küberkuritegevuse lisamine konventsiooni lisasse.

• Lepingule allakirjutamine ja lepingu tekst

Lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

ET 12 ET

Vastavalt aluslepingutele tagab komisjon lepingule allakirjutamise, eeldusel et see hiljem

sõlmitakse.

ET 13 ET

2026/0193 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõikeid 1 ja 2, artikli 83

lõikeid 1 ja 2 ning artikli 87 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu andis otsusega (EL) 2024/176416 komisjonile loa osaleda Euroopa Liidu

nimel läbirääkimistel rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist

ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198)

(edaspidi „konventsioon“) lisaprotokolli (edaspidi „protokoll“) üle.

(2) Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis protokolli vastu 15. mail 2026 ja see on

kavas avada allakirjutamiseks 14. oktoobril 2026.

(3) Protokoll on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikes 3 osutatud

liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline julgeolek kuritegevuse ennetamise ja selle

vastu võitlemise meetmete, sealhulgas politsei- ja õigusasutuste vahelise

koordineerimise ja koostöö meetmete ning kriminaalõiguse ühtlustamise kaudu.

(4) Protokoll sisaldab muu hulgas sätteid, mis käsitlevad protokolli eesmärki ja

kohaldamisala, konfiskeerimismeetmeid, vara arestimise ja külmutamise ajutisi

meetmeid, uurimismeetodeid ja -vahendeid, kriminaaltulu tuvastamise üksuste

loomist, nende üksuste juurdepääsu teabele ja nendevahelist teabevahetust, pädevate

asutuste juurdepääsu pangakontode andmetele, vara haldamist, sealhulgas

kriminaaltulu haldamise üksuste määramist, õigusalast koostööd seoses arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmisega, vara jagamise ja tagastamisega ning

kõigi puudutatud isikute menetlusõigusi ja kaitsemeetmeid.

(5) Protokoll võib märkimisväärselt tugevdada kriminaaltulu tuvastamise raamistikke ja

sellega seotud koostööd Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja teiste oluliste

rahvusvaheliste partnerite vahel, kes võivad saada protokolliosalisteks.

(6) Protokollis sätestatud normid kattuvad suuresti liidu tasandil kehtestatud

ühisnormidega ja on neist inspireeritud. Need ühisnormid hõlmavad eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1805, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16 Nõukogu 13. juuni 2024. aasta otsus (EL) 2024/1764, millega antakse komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist

ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli üle (ELT L,

2024/1764, 24.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1764/oj).

ET 14 ET

direktiivi (EL) 2024/1260 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/42/EL.

Protokoll kattub ka nõukogu raamotsusega 2005/212/JSK ning nõukogu raamotsustega

2003/577/JSK ja 2006/783/JSK. Nõukogu raamotsus 2005/212/JSK jääb siiski

kehtima ainult Taani ja Iirimaa suhtes ulatuses, milles seda ei asendatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/42/EL. Nõukogu raamotsuseid

2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kohaldatakse samuti edasi üksnes suhetes Taani ja

Iirimaaga ning nende vahel.

(7) Komisjon osales läbirääkimistel liidu nimel ja tagas protokolli kooskõla liidu

õigusega.

(8) Protokolli artikli 37 kohaselt on see liidule allakirjutamiseks avatud. Liit peaks saama

protokolliosaliseks koos oma liikmesriikidega, kuna protokolliga hõlmatud küsimused

kuuluvad mõlema pädevusse. Protokollis käsitletavad küsimused, mis võivad

mõjutada ühisnorme või muuta nende kohaldamisala, kuuluvad liidu

ainuvälispädevusse. Meenutagem, et rahvusvahelised kohustused võivad mõjutada või

muuta liidu ühisnormide kohaldamisala ka siis, kui need kohustused kuuluvad

valdkonda, mis on nende normidega juba suures osas hõlmatud, kuivõrd sellised

kohustused võivad kahjustada liidu normide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist

ning nendega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist. Nii on see järgmise puhul:

konfiskeerimismeetmed ja ajutised meetmed, kriminaaltulu tuvastamise üksused,

nende üksuste juurdepääs teabele ja nendevaheline koostöö, vara haldamine, ressursid

ja koolitus, õigusalane koostöö kriminaaltulu tuvastamiseks, sealhulgas vara

tagastamise ja jagamise normid, sellega seotud uurimismeetmed ning

õiguskaitsevahendid ja menetluslikud tagatised. Konventsiooni teatavad aspektid

jäävad siiski liikmesriikide pädevusse. Käesolev otsus ei piira liikmesriikide

protokollile allakirjutamist vastavalt nende riigisisesele menetlusele.

(9) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist

osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule

ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja

Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,

ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega

kohaldatav.]

(10) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha

kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see

ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172517 artikli 42

lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse

XX XXXXX 2026.

(12) Seepärast tuleks protokoll liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 15 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist

käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli liidu nimel allkirjastamiseks antakse

luba, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub […].

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.7.2026 COM(2026) 367 final

2026/0194 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on saada Euroopa Liidu Nõukogult (edaspidi „nõukogu“)

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel rahapesu,

kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva

Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198) (edaspidi „Varssavi konventsioon“ või

„konventsioon“) lisaprotokoll (edaspidi „lisaprotokoll“).

Komisjon kavatseb ka esitada ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse

komisjonile luba protokoll Euroopa Liidu nimel sõlmida, ning ettepaneku võtta vastu

nõukogu otsus, millega antakse komisjonile luba sõlmida hiljem Euroopa Liidu nimel

Varssavi konventsioon.

Protokoll on eriti oluline, sest rahapesu ja terrorismi rahastamine ning finantskuritegevus

üldisemalt ohustavad majandusjulgeolekut Euroopa Liidus ja mujal. On näha, et

ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu kasutatakse sageli imbumiseks seaduslikku

majandusellu või muuks kuritegelikuks tegevuseks. Sellel on kaugeleulatuvad ja

destabiliseerivad tagajärjed finantssüsteemidele, ühiskonnale, õigusriigile ja usaldusele

avaliku sektori asutuste vastu. Rahapesu ja terrorismi rahastamist iseloomustab selle

rahvusvahelisus. Seega on finantskuritegevuse vastu võitlemisel väga oluline tulemuslik

rahvusvaheline koostöö.

Protokoll on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja asjaomase liidu acquis’ga,

sealhulgas direktiiviga (EL) 2024/1640,1 mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (kuues rahapesuvastane direktiiv). Kuni

direktiivi kohaldamise alguseni 10. juulil 2027 kohaldatakse siiski direktiivi (EL) 2015/849,2

mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/8433.

Protokoll sisaldab ka sätteid kriminaaltulu tuvastamise ja selles valdkonnas tehtava õigusalase

koostöö kohta ning on ka ses suhtes täielikult kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga.

Protokolliga ja selle kohaldamisega tugevdatakse rahapesuvastase võitluse raamistikke kogu

maailmas (nii rahapesu andmebüroode kui ka kriminaaltulu tuvastamise üksuste tasandil)

teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja oluliste rahvusvaheliste partnerite seas, kes võivad saada

protokolliosalisteks.

Taust

16. mail 2005 vastu võetud Varssavi konventsioon hõlmab mitut rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise aspekti. See tugineb rahapesu ning

kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile (CETS nr 141

(Strasbourgi konventsioon). EL kirjutas Varssavi konventsioonile alla 2. aprillil 2009, kuid ei

ole seda veel ratifitseerinud. 18. detsembri 2023. aasta seisuga oli konventsioonile alla

kirjutanud 25 liikmesriiki, kellest 23 on selle ka ratifitseerinud.

Alates Varssavi konventsiooni vastuvõtmisest 2005. aastal on rahapesu ja finantskuritegevus

laiemalt kiiresti arenenud. See on andnud tõuke ka õigusraamistike ja rahvusvaheliste

standardite edasiarendamiseks. Uuringud ja konsultatsioonid – eelkõige need, mille on

1 ELT L, 2024/1640, 19.6.2024. 2 ELT L 141, 5.5.2015, lk 73–117. 3 ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74.

ET 2 ET

korraldanud kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate Euroopa konventsioonide

toimimisega tegelev eksperdikomitee ja konventsiooniosaliste konverents – on näidanud

vajadust uue siduva vahendi järele.

Samal ajal on ELi tasandil toimunud areng, eelkõige uued õigusaktid rahapesu ja terrorismi

rahastamise vastase võitluse ning kriminaaltulu tuvastamise kohta, suurendanud vajadust

käsitleda neid teemasid laiemas üleeuroopalises kontekstis. Selle tulemusena lõi Euroopa

Nõukogu 2023. aastal kriminaaltulu tuvastamise eksperdikomitee, et rääkida läbi ja koostada

konventsiooni lisaprotokoll.

13. juunil 2024 andis nõukogu komisjonile loa osaleda Euroopa Liidu nimel Varssavi

konventsiooni lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel. Komisjon osales läbirääkimistel

kooskõlas nõukogu otsusega ja juhindus selles sätestatud läbirääkimisjuhistest. Komisjon

konsulteeris võetava seisukoha üle nõukogu läbirääkimiste erikomiteega ja tagas protokolli

vastavuse liidu acquis’le.

Läbirääkimisi peeti kriminaaltulu tuvastamise eksperdikomitee erikoosolekutel. 2024. aasta

maist kuni 2025. aasta detsembrini toimus seitse läbirääkimisvooru. 25. novembril 2025 kiitis

kriminaalasjade komitee heaks protokolli eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kavandi,

millesse tuli teha veel viimased muudatused. 23. aprillil 2026 võttis Euroopa Nõukogu

Parlamentaarne Assamblee vastu arvamuse protokolli eelnõu kohta. Ministrite komitee võttis

oma 135. istungil 15. mail 2026 protokolli vastu, , võttis teadmiseks protokolli seletuskirja ja

leppis kokku, et protokoll avatakse allakirjutamiseks 14. oktoobril 2026.

Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

päevast, mil viis allakirjutanut, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on

väljendanud nõusolekut end protokolliga siduda, nagu on sätestatud protokolli artikli 38

lõikes 1.

EL võib protokolli allkirjastada Varssavi konventsioonile alla kirjutanuna protokolli artikli 37

alusel.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Protokoll on otseselt seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ning

kriminaaltulu tuvastamist ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühiste

ELi õigusnormidega. Protokoll sisaldab sätteid, mis käsitlevad rahapesu andmebüroosid,

nende pädevust peatada tehinguid, kontode kasutamist ja ärisuhteid ja keelata tehingute

tegemine ning rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, samuti sätet, millega kohustatakse

looma riigi tasandil automatiseeritud keskmehhanism (või sarnane mehhanism, mis sisaldab

teavet pangakontode, maksekontode, väärtpaberikontode, hoiulaegaste ja krüptovarakontode

kohta). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normid on kooskõlas ja kokkusobivad

ELi rahapesuvastase paketiga, täpsemalt direktiiviga (EL) 2024/1640, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

Konfiskeerimist, sealhulgas laiendatud konfiskeerimist ja ilma süüdimõistva otsuseta

konfiskeerimist käsitlevad normid on samuti kooskõlas ELi acquis’ga, nimelt

direktiiviga 2014/42/EL4 ja direktiiviga (EL) 2024/12605. Direktiiviga (EL) 2024/1260 on

kooskõlas ka normid, mis käsitlevad kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomist ja nende

juurdepääsu teabele ning kriminaaltulu haldamise üksuste määramist, sealhulgas

kriminaaltulu haldamise kavandamist ja konfiskeerimiseelset müüki. Protokoll sisaldab ka

norme, mis käsitlevad vara taaskasutamist sotsiaalsetel eesmärkidel, vahendit kriminaaltulu

4 ELT L 127, 29.4.2014, lk 39–50. 5 ELT L, 2024/1260, 2.5.2024.

ET 3 ET

tuvastamise üksustele, kriminaaltulu haldamise üksustele ja muudele asutustele kuritegelikul

teel saadud vara kohta teabe andmiseks ning vahendeid pädevate asutuste kriminaaltulu

tuvastamise valdkonnas koolitamiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260.

Direktiiviga (EL) 2024/1260 asendati direktiiv 2014/42/EL, mis jäi kehtima koostöö suhtes,

mida tehakse Iirimaaga, kes direktiivis (EL) 2024/1260 ei osale. Direktiiviga 2014/42/EL

asendati osaliselt nõukogu raamotsus 2005/212/JSK,6 mis kehtib edasi koostöö suhtes, mida

tehakse Taaniga, kes ei osale ei direktiivis (EL) 2024/1260 ega direktiivis 2014/42/EL.

Määruses (EL) 2018/18057 on sätestatud liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd käsitlevad

õigusnormid arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks. See sisaldab

muu hulgas norme, mis käsitlevad arestimis- ja konfiskeerimisotsuste edastamist,

tunnustamist ja täitmist, külmutatud ja konfiskeeritud vara haldamist ja käsutamist piiriüleste

juhtumite puhul (sh enneaegset müüki), vara tagastamist kuriteo ohvritele ning konfiskeeritud

vara või vara müügist saadud raha käsutamist (sh kuriteo ohvritele hüvitise maksmist ja vara

jagamist liikmesriikide vahel). Lisaks sisaldab määrus norme, mis käsitlevad piiriüleste

arestimisotsuste täitmisega seotud kulude kandmist ja jagamist ning puudutatud isikute

menetlusõigusi, sealhulgas teavitamiskohustust ja õiguskaitsevahendeid. Need küsimused on

suures osas reguleeritud ka nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsusega 2006/783/JSK

konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta8 ja

nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsusega 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste

täitmise kohta Euroopa Liidus,9 mis kehtivad edasi koostöö suhtes, mida tehakse Iirimaa ja

Taaniga, kes määruses (EL) 2018/1805 ei osale.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Protokoll on kooskõlas sellega hõlmatud valdkondades kohaldatavate asjakohaste ELi

õigusnormide ja poliitikaga (nagu on kirjeldatud punktis „Kooskõla poliitikavaldkonnas

praegu kehtivate õigusnormidega“). Laiemas kontekstis on protokoll kooskõlas ELi toimimise

lepingu kolmanda osa V jaotise alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal vastu

võetud ELi õigusaktide ja poliitikaga, mis aitavad kaasa ELi võitlusele finantskuritegevuse,

sealhulgas liidu finantshuve kahjustavate kuritegude ja ebaseaduslike rahavoogude vastu, ning

liidu kohustustega, mis tulenevad muudest asjakohastest mitmepoolsetest kokkulepetest.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Materiaalõiguslik alus

Protokolli osad, milles käsitletakse rahapesuvastaseid meetmeid, sealhulgas rahapesu

andmebüroode peatamisvolitust ja pangakontode andmete saamiseks mehhanismi loomist,

kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaldamisalasse. Käesolev nõukogu otsuse

ettepanek põhineb neile osadele, erinevalt protokolli osadest, milles keskendutakse

kriminaaltulu tuvastamiseks tehtavatele jõupingutustele (sh arestimist ja konfiskeerimist, vara

jälitamist ja haldamist, kaitsemeetmeid ning õiguskaitse- ja õigusasutuste vahelist koostööd

käsitlevate riigisiseste õigusnormide täiustamine) ja mis koondatakse eraldi ettepanekusse

nõukogu otsuse kohta. Viimati nimetatu materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu

artikli 82 lõige 2, artikli 83 lõiked 1 ja 2 ning artikli 87 lõige 2.

6 ELT L 68, 15.3.2005, lk 49–51. 7 ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38. 8 ELT L 328, 24.11.2006, lk 59–78. 9 ELT L 196, 2.8.2003, lk 45–55.

ET 4 ET

Arvestades kavandatava lepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitab nõukogule kaks

ettepanekut.

Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole

seotud eranditult või peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule ettepaneku. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba lepingu

allkirjastamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku anda luba protokolli allkirjastamiseks, eeldusel et see hiljem

sõlmitakse.

Seega on lepingu allkirjastamist lubava kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi

toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.

Liidu pädevus

Rahvusvahelise lepingu laad (ELi ainupädevusse kuuluv leping või segaleping) sõltub sellest,

kas konkreetne valdkond kuulub liidu pädevusse.

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub

„rahvusvahelise lepingu sõlmimine [---], kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või

muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „niisuguse [rahvusvaheliste

kohustustega liidu eeskirjade mõjutamise või muutmise] ohu tuvastamine ei eelda, et

rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega hõlmatud valdkonnad täielikult

kattuksid“, vaid „sellised rahvusvahelised kohustused [võivad] liidu eeskirju mõjutada või

nende reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui need kohustused kuuluvad valdkonda,

mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“[1]. See mõttekäik põhineb Euroopa

Kohtu arvamusel, kus on öeldud, et „kui tuleb kindlaks teha, kas kriteerium „valdkond, mis

on juba suures osas ühenduse eeskirjadega hõlmatud“ on täidetud, peab analüüs rajanema

mitte ainult kõnealuste eeskirjade ulatusel, vaid ka nende olemusel ja sisul. Samuti tuleb

arvesse võtta mitte ainult kõnealuses valdkonnas hetkel kehtivat ühenduse õigust, vaid ka

selle arengusuundi, kui need on analüüsi tegemise ajal ette nähtavad (vt arvamus 2/91,

punktid 25 ja 26)[2].

Kuigi lisaprotokolli teatavate osade puhul, eelkõige sätete osas, mis käsitlevad riiklikke

meetmeid automatiseeritud keskmehhanismi loomiseks ja rahapesu andmebüroole

peatamisvolituse andmiseks, on pädevad liikmesriigid, kuulub märkimisväärne osa

konventsiooni sätetest ELi pädevusse ja seetõttu peaks EL kirjutama konventsioonile alla

koos liikmesriikidega.

Aluslepingud, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklid 26 ja 114, annavad ELile siseturu

valdkonnas pädevuse, mis hõlmab osaliselt konventsiooni nr 198 lisaprotokolliga

reguleeritavaid küsimusi.

EL on mitmes konventsiooni nr 198 lisaprotokollis käsitletavas valdkonnas juba

seadusandlikud meetmed vastu võtnud.

Sätted, mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114:

• artikkel 2 (krüptovara ja krüptovarateenuse osutaja määratlused), artikkel 9 (nõue

luua mehhanism pangakontot käsitleva teabe saamiseks) ning artiklid 10 ja 28

(kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete peatamine ning keelamine ning sellega

seotud rahapesu andmebüroode vaheline koostöö) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640 (mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid

peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi

ET 5 ET

rahastamise eesmärgil (kuues rahapesuvastane direktiiv)) ning määruse

(EL) 2023/1114 (mis käsitleb krüptovaraturge) kohaldamisalasse.

Sätted, mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 82 lõiked 1 ja 2, artikli 83 lõiked 1

ja 2 ning artikli 87 lõige 2:

• artikli 2 lõige 2 (terrorismi rahastamise määratlus) on hõlmatud direktiiviga

(EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta10;

• protokolli artiklid 3–5 (laiendatud, ilma süüdimõistva otsuseta ja kolmandalt isikult

konfiskeerimine), artikkel 6 (ajutised meetmed), artikkel 8 (finantsuurimised),

artiklid 11 ja 12 (kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomine ja nende juurdepääs

teabele), artiklid 13–15 (vara haldamine, kriminaaltulu haldamise üksuste loomine,

konfiskeerimiseelne müük), artikkel 16 (arestitud ja konfiskeeritud vara kasutamine),

artikkel 17 (juurdepääs arestitud ja konfiskeeritud vara käsitlevale teabele),

artikkel 29 (rahvusvaheline koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel) ning

artiklid 33 ja 34 (turvameetmed, ressursid ja koolitus) on hõlmatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist11;

• artikli 9 lõige 2 (õiguskaitseasutuste, sh kriminaaltulu tuvastamise üksuste

juurdepääs pangakontode andmetele) on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe

kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel

ja nende eest vastutusele võtmisel12;

• artikkel 18 (koostöö üldpõhimõtted), artiklid 24 ja 25 (tüüpvormid), artikkel 26 (vara

tagastamine) ja artikkel 27 (vara jagamine) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1805 (mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste

vastastikust tunnustamist)13 kohaldamisalasse;

• artikkel 19 (isikuandmete edastamine) on seotud liidu andmekaitsealase acquis’ga,

eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiviga

(EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes

isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende

eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning

selliste andmete vaba liikumist14;

• artiklid 20, 21 ja 22 (taotlused finantsasutustes ja krüptovarateenuse osutajates

avatud kontode kohta ning finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate tehingute

kohta teabe saamiseks ning nende tehingute jälgimiseks) kuuluvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust

kriminaalasjades)15 kohaldamisalasse;

• artiklis 23 sätestatakse õiguslik alus ühiste uurimisrühmade moodustamiseks

konfiskeeritava vara tuvastamise eesmärgil. Liidu õiguses on ühiste uurimisrühmade

moodustamise õiguslikud alused 2000. aasta mais vastu võetud kriminaalasjades

10 ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 11 ELT L, 2024/1260, 2.5.2024. 12 ELT L 186, 11.7.2019, lk 122–137. 13 ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38. 14 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131. 15 ELT L 130, 1.5.2014, lk 1–36.

ET 6 ET

vastastikuse abistamise konventsioon ja nõukogu raamotsus 2002/465/JSK ühiste

uurimisrühmade kohta;

• artiklites 31 ja 32 (kaitsemeetmed, õiguskaitsevahendid ja teavitamiskohustus)

sätestatud õigusalase koostöö meetmed, mida rakendatakse konventsioonis ja selle

protokollis ette nähtud vara arestimise ja konfiskeerimise eesmärgil, kuuluvad

eespool nimetatud määruse (EL) 2018/1805 kohaldamisalasse; õigusalase koostöö

meetmed, mida rakendatakse tõendite kogumise eesmärgil, kuuluvad

direktiivi 2014/41/EL kohaldamisalasse; kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahelise

koostöö meetmed ja riiklikud meetmed kuuluvad direktiivi (EL) 2024/1260

kohaldamisalasse. Artiklites 31 ja 32 sätestatud õigused ja kaitsemeetmed on suuresti

hõlmatud ka ELi direktiividega, milles käsitletakse kahtlustatavate ja süüdistatavate

menetlusõigusi kriminaalmenetluses, eelkõige direktiiviga 2010/64/EL õiguse kohta

suulisele ja kirjalikule tõlkele, direktiiviga 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada teavet, direktiiviga 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale, direktiiviga

(EL) 2016/343, milles käsitletakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida

kohtulikul arutelul, ning direktiiviga (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta

õigusabi andmist.

Enamik Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 198 lisaprotokollist tulenevaid kohustusi on

seega hõlmatud liidu õigusega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Käesolev algatus ei lähe asjaomaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale

ning on seetõttu kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõttega. Liidul on kõige paremad tegutsemisvõimalused, kuna ta on juba teostanud

kriminaalasjades tehtava õigusalase ja õiguskaitsealase koostöö valdkonnas sisepädevust,

võttes vastu mitmesuguseid õigusakte, eelkõige selleks, et hõlbustada kriminaaltulu

tuvastamist, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikega 5, milles on sätestatud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba lepingule

alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi

saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa Komisjon ei ole käesoleva ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.

Konventsiooni väljatöötamine oli Euroopa Nõukogu kriminaaltulu tuvastamise

eksperdikomitee ühine jõupingutus, milles osalesid Euroopa Nõukogu liikmesriigid, ent

samuti vaatlejariigid, rahapesuvastane töökond, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo

(UNODC) ja õiguseksperdid.

ET 7 ET

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Liidu seisukohad konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel valmistati ette nõukogu

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Kui Euroopa Liit kirjutab protokollile alla, kehtestatakse sellega ühised miinimumstandardid

põhiõiguste kaitsmiseks seoses protokollis sätestatud meetmetega.

Eriti olulised on teatavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud

põhiõigused ja -vabadused. Nende hulka kuuluvad õigus omandile (harta artikkel 17), õigus

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse

presumptsioon ja kaitseõigus (artikkel 48) ning õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8).

Mis puudutab omandiõiguse riivet, siis protokolli artikli 31 lõikega 1 nähakse ette vajalikkuse

ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, mis on väga tähtis, et tagada põhiõiguste riive

seaduslikkus. Lisaks kehtestatakse lõigetega 3 ja 4 olulised kaitsemeetmed tagamaks, et ei

toimu ühtki pöördumatut sekkumist omandiõigusesse, ilma et puudutatud isikul oleks

võimalus olla ära kuulatud. Peale selle on sätetesse, millega nähakse ette

konfiskeerimismeetmed, eelkõige laiendatud ja ilma süüdimõistva otsuseta konfiskeerimine,

ning uued ajutised meetmed (vt muu hulgas artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud võimalus teha

reservatsioone), otseselt lisatud nende meetmete kasutamise piirangud, et tagada kooskõla

vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Nagu on märgitud konventsiooni

seletuskirjas,16 võib taotluse täitmisest keelduda, kui taotluse saanud konventsiooniosalise

pädev asutus ei saaks üldjuhul või sarnase juhtumi puhul asjaomast meedet määrata või võtta,

kuna see oleks vastuolus tema riigisisese õiguse aluspõhimõtetega. Riigisisese õiguse

aluspõhimõtted võivad hõlmata näiteks õiglase kohtumenetluse standardeid, süütuse

presumptsiooni ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Osalised võivad neil

põhimõtetel põhineva piirangu väljendamiseks kasutada muu hulgas protokolli artiklitega 3, 4

ja 5 ette nähtud reservatsioone.

Artikli 31 lõike 2 kohaselt peavad osalised üldjuhul tagama, et kõigil isikutel, keda

puudutavad vara jälitamist käsitlevad meetmed, ajutised meetmed vara arestimiseks,

konfiskeerimismeetmed või konfiskeerimiseelne müük, on õigus õiglasele kohtulikule

arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu on ette nähtud ka liidu õiguses. Lisaks

peavad osalised tagama kaitseõiguse. See säte tugineb konventsiooni artiklis 8 sätestatud

kohustusele, mis puudutab õiguskaitsevahendeid nii konventsiooni kui ka protokolli kohastest

meetmest mõjutatud isikutele, ning laiendab seda kohustust. Protokolli artikli 31

üksikasjalikuma ja laiema sõnastuse eesmärk on kajastada menetlusõigusi ja kaitsemeetmeid

käsitlevate Euroopa standardite arengut (sh seoses õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile),

mis on toimunud kriminaaltulu tuvastamise valdkonnas alates konventsiooni vastuvõtmisest,

eelkõige ilma süüdimõistva otsuseta konfiskeerimise üha sagedasemat kasutamist. Artikli 31

kohaldamisala on laiendatud konventsiooni kohastest meetmetest puudutatud isikutele, et

tagada nendele isikutele samad õigused ja kaitsetase, kui on isikutel, keda mõjutavad

protokolli kohased meetmed. Lisaks, nagu on selgitatud protokolli seletuskirjas, võib

16 Vt eelkõige punktid 140 ja 141.

ET 8 ET

koostööst konventsiooni artikli 28 kohaselt keelduda, kui välisriigi taotlus ei vasta taotluse

saanud riigi riigisisese õiguse aluspõhimõtetega kehtestatud standarditele.

Protokolliga tagatakse kooskõla ELi isikuandmete kaitse standarditega, kindlustades piisavate

andmekaitsemeetmete kohaldamise isikuandmete töötlemisel (artiklid 9, 12 ja 17) ning nähes

ette asjakohased tingimused selliste andmete vahetamiseks teiste osalistega (artikkel 29).

Lisaks tuleb märkida, et konventsiooni artikli 46 lõikes 6 on sätestatud, et rahapesu

andmebüroo „võib keelduda avaldamast teavet, mis võib takistada taotluse saanud

konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist, või erandjuhtudel, kui teabe

avaldamine oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud

konventsiooniosalise õigustatud huviga või oleks muul viisil vastuolus taotluse saanud

konventsiooniosalise õiguse aluspõhimõtetega. Sellist keeldumist tuleb teavet taotlevale

rahapesu andmebüroole nõuetekohaselt põhjendada.“

4. MÕJU EELARVELE

Komisjon leiab, et õiguslikust vaatenurgast ei ole protokolli allkirjastamisel ja sõlmimisel

põhimõtteliselt mõju eelarvele.

Olgu märgitud, et ei protokoll ega aluskonventsioon (CETS 198) sisalda klauslit, mis

kohustaks liitu osaliseks saamise korral konventsiooni või protokolli rahaliselt panustama.

Ministrite komitee on siiski vastu võtnud resolutsiooni CM/Res(2022)6 rahalise korra kohta

Euroopa Liidu ja kolmandate riikide osalemiseks Euroopa Nõukogu konventsioonide

järelmehhanismides. Selles on sätestatud, et kui liitu kutsutakse osalema Euroopa Nõukogu

konventsioonis, mis ei sisalda klauslit rahalise osalemise kohta selles järelmehhanismis, ja ta

saab sellise konventsiooni osaliseks pärast resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva, peab ta

osalema asjaomase konventsiooni toimimise rahastamises resolutsioonis sätestatud korra

kohaselt. Kuigi komisjon on seisukohal, et selline ühepoolne resolutsioon ei saa olla liidule

siduv, on resolutsioon viinud aruteludeni, mille tulemusel sündis kompromiss, mille kohaselt

on liit teatanud kavatsusest anda rahaline panus vabatahtlikult. Seda, kas sarnane kord

kehtestatakse ka käesoleva konventsiooni ja protokolli puhul, ei ole veel teada.

Kui seda tehakse, esitatakse pärast seda, kui võimaliku panustamisega seotud õiguslik

ebaselgus on lahendatud, koos ettepanekuga võtta vastu otsus konventsiooni sõlmimise kohta

finantsselgitus, milles kirjeldatakse üksikasjalikult mõju eelarvele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Protokollis sätestatakse, et selle suhtes kohaldatakse mutatis mutandis konventsiooni

rakendamise järelevalvet reguleerivaid sätteid (konventsiooni artikkel 48). Konventsiooni

artiklis 48 sätestatud ülesandeid protokolli kohaldamisel täidab konventsiooni alusel loodud

konventsiooniosaliste konverents, tulles asjakohasel juhul kokku koosseisus, mis piirdub

protokolli osalistega.

Järelevalvetoimingute tegemise reeglid on sätestatud konventsiooni kodukorra reeglis 19.

Konventsiooniosaliste konverentsi üheksandal täiskogu istungil otsustati reegli 19 kohase

menetluse rakendamine peatada ja kohaldada kooskõlas hiljuti vastu võetud reegliga 19a

valdkonnaülest temaatilist järelevalvet esialgu kaks aastat ja arutada seejärel asja uuesti

2019. aastal toimuval 11. täiskogu istungil. 16. täiskogu istungil (2024. aastal) otsustas

konventsiooniosaliste konverents peatada reegli 19 kohaldamise veel viieks aastaks (st kuni

ET 9 ET

2029. aastani) ja jätkata sel ajavahemikul artikli 19a kohase valdkonnaülese temaatilise

järelevalvega.

Reeglis 19a on sätestatud teatavate konventsiooni artiklite horisontaalse järelevalve reeglid.

Iga osalise üle tehakse järelevalvet vastavalt reeglis 19a sätestatud reeglitele.

Kodukorda lisati eriklausel Euroopa Liidu osalemise kohta konventsiooni rakendamise

järelevalves. Reegli 19 lõikes 33 on sätestatud, et pärast seda, kui Euroopa Ühendus on

konventsiooni ratifitseerinud, kehtestatakse uued konventsiooni rakendamise järelevalve

reeglid. Reegliga 19a ei ole eriklauslit ette nähtud.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 selgitatakse protokolli eesmärki.

Artikkel 2 sisaldab mõistete „finantsuurimine“, „krüptovara“, „krüptovarateenuse osutaja“ ja

„terrorismi rahastamine“ määratlusi.

Artikliga 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimine.

Artikliga 4 nähakse ette konfiskeerimine ilma süüdimõistva otsuseta.

Artikliga 5 nähakse ette konfiskeerimine kolmandatelt isikutelt.

Artikliga 6 nähakse ette ajutised meetmed ja osutatakse konventsiooni artikli 4

kohaldatavusele protokolli suhtes.

Artikliga 7 nähakse ette uurimispädevus ja uurimismeetodid.

Artikliga 8 nähakse ette finantsuurimised.

Artikliga 9 nähakse ette sellise mehhanismi loomine, mis võimaldab kindlaks teha mis tahes

füüsilise või juriidilise isiku, kellel on pangakonto, maksekonto, väärtpaberikonto, hoiulaegas

või krüptovarakonto, ning reguleeritakse rahapesu andmebüroode, kriminaaltulu tuvastamise

üksuste ja muude pädevate asutuste juurdepääsu asjaomasele teabele.

Artikliga 10 nähakse ette kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete peatamine või keelamine

(ei ole käesoleva ettepaneku osa).

Artikliga 11 nähakse ette kriminaaltulu tuvastamise üksuste loomine, nende üksuste ülesanded

ja nende volitus võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid.

Artikliga 12 nähakse ette kriminaaltulu tuvastamise üksuste juurdepääs teabele.

Artikliga 13 nähakse ette vara haldamise üldpõhimõtted, sealhulgas vara haldamise

kavandamine ja kontaktpunktide loomine rahvusvahelise koostöö jaoks.

Artikliga 14 nähakse ette kriminaaltulu haldamise üksuste määramine, nende üksuste

ülesanded ja kontaktpunktide loomine rahvusvahelise koostöö jaoks.

Artikliga 15 nähakse ette konfiskeerimiseelne müük ja kohustus säilitada sellisest müügist

saadud tulu väärtus.

ET 10 ET

Artikliga 16 nähakse ette külmutatud, arestitud ja konfiskeeritud vara kasutamine.

Artikliga 17 nähakse ette vahendi loomine külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara kohta

teabe andmiseks.

Artiklis 18 sätestatakse üldpõhimõtted ja meetmed tõhusa ja tulemusliku rahvusvahelise

koostöö tagamiseks, sealhulgas riigisiseste uurimiste läbiviimise kohta enne välisriigi otsuste

tunnustamist ja otsuse teinud pädeva asutuse volitusi.

Artiklis 19 sätestatakse normid ja tingimused isikuandmete edastamiseks osaliste vahel.

Artikliga 20 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutustes või krüptovarateenuse osutajates

avatud kontode kohta teabe saamiseks.

Artikliga 21 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate

tehingute kohta teabe saamiseks.

Artikliga 22 reguleeritakse välisriigi taotlusi finantsasutuste ja krüptovarateenuse osutajate

tehingute jälgimiseks.

Artikliga 23 nähakse ette, et kaks või enamat osalist võivad konfiskeeritava vara tuvastamise

eesmärgil moodustada ühise uurimisrühma ja seda juhtida.

Artikliga 24 nähakse ette tüüpvormi kasutamine konfiskeeritava vara külmutamise või

arestimise taotlemiseks.

Artikliga 25 nähakse ette tüüpvormi kasutamine vara konfiskeerimise taotlemiseks.

Artikliga 26 reguleeritakse vara tagastamist taotluse esitanud osalisele, et hõlbustada selle

tagastamist vara varasematele seaduslikele omanikele ja kuriteo ohvritele hüvitise maksmist.

Artikliga 27 reguleeritakse konfiskeeritud vara jagamist taotluse esitanud osalise ja taotluse

saanud osalise vahel ning nähakse ette võimalus jagada sellist vara vajaduse korral ka teiste

osalistega. Samuti reguleeritakse sellega konventsiooni alusel esitatud ja konfiskeerimist

hõlbustanud koostöötaotluste täitmisega seotud kulude jaotamist.

Artikliga 28 nähakse ette rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute, kontode ja ärisuhete

peatamisel või keelamisel (ei ole käesoleva otsuse osa).

Artikliga 29 nähakse ette rahvusvaheline koostöö kriminaaltulu tuvastamise üksuste vahel,

sealhulgas kontaktpunktide loomine.

Artikliga 30 nähakse ette rahvusvaheline koostöö vara haldamisel.

Artikliga 31 nähakse ette protokollis sätestatud meetmetega seotud kaitsemeetmed ja

õiguskaitsevahendid.

Artikliga 32 nähakse ette puudutatud isikute teavitamine ajutisi meetmeid ja konfiskeerimist

käsitlevatest otsustest.

Artikliga 33 nähakse ette turvameetmed, et kaitsta kriminaaltulu tuvastamise üksuste

töödeldavaid andmeid loata juurdepääsu eest.

ET 11 ET

Artiklis 34 nõutakse, et osalised tagaksid kriminaaltulu tuvastamise üksustele ja vara

haldamise üksustele piisavad ressursid ning pakuksid vara jälitamises ja sellega seotud

uurimistes osalevatele pädevatele asutustele koolitust.

Artiklis 35 käsitletakse protokolli rakendamise järelevalvet ja vaidluste lahendamist.

Artiklis 36 käsitletakse protokolli seost konventsiooniga.

Artiklis 37 käsitletakse allakirjutamise ja ratifitseerimise protsessi.

Artiklis 38 käsitletakse protokolli jõustumist.

Artiklis 39 käsitletakse protokolliga ühinemist.

Artiklis 40 sätestatakse territoriaalne kohaldatavus.

Artikliga 41 reguleeritakse protokolli denonsseerimist.

Artiklis 42 selgitatakse protokolli seost muude konventsioonide ja kokkulepetega.

Artikliga 43 reguleeritakse deklaratsioonide esitamist ning reservatsioonide tegemist ja

tagasivõtmist.

Artikliga 44 reguleeritakse protokolli käsitlevaid teateid, mida Euroopa Nõukogu peasekretär

peab edastama Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele asjaomastele riikidele.

Lisaga nähakse ette küberkuritegevuse lisamine konventsiooni lisasse.

• Lepingule allakirjutamine ja lepingu tekst

Lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Vastavalt aluslepingutele tagab komisjon lepingule allakirjutamise, eeldusel et see hiljem

sõlmitakse.

ET 12 ET

2026/0194 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes selle

artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu andis otsusega (EL) 2024/176417 komisjonile loa osaleda Euroopa Liidu

nimel läbirääkimistel rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist

ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198)

(edaspidi „konventsioon“) lisaprotokolli (edaspidi „protokoll“) üle.

(2) Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis protokolli vastu 15. mail 2026 ja see on

kavas avada allakirjutamiseks 14. oktoobril 2026.

(3) Protokoll on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 1 osutatud

Euroopa Liidu eesmärgiga tagada meetmete võtmisega siseturu toimimine.

(4) Protokoll sisaldab muu hulgas sätteid, mis käsitlevad protokolli eesmärki ja

kohaldamisala, krüptovara ja krüptovarateenuse osutajate määratlusi, rahapesu

andmebüroode peatamisvolitust, rahapesu andmebüroode vahelist koostööd ning

kohustust luua riigi tasandil automatiseeritud keskmehhanism (või sarnane

mehhanism), mis sisaldab teavet pangakontode, maksekontode, väärtpaberikontode,

hoiulaegaste ja krüptovarakontode kohta.

(5) Protokoll võib märkimisväärselt tugevdada rahapesuvastase võitluse raamistikke ja

sellega seotud koostööd Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja teiste oluliste

rahvusvaheliste partnerite vahel, kes võivad saada protokolliosalisteks.

(6) Protokollis sätestatud normid kattuvad suuresti ELi tasandil kehtestatud

ühisnormidega ja on neist inspireeritud. Need ühisnormid hõlmavad eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2018/1805 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260. Lisaks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/42/EL, nõukogu raamotsust 2005/212/JSK ning nõukogu

raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK, mis jäävad siiski kohaldatavaks üksnes

17 Nõukogu 13. juuni 2024. aasta otsus (EL) 2024/1764, millega antakse komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist

ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli üle (ELT L,

2024/1764, 24.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1764/oj).

ET 13 ET

suhetes Taani ja Iirimaaga ning nende kahe riigi vahel. Liidul on ainuvälispädevus

kokkuleppe osade puhul, mis võivad mõjutada liidu ühisnorme või muuta nende

kohaldamisala. Seetõttu peaks koos liikmesriikidega protokollile alla kirjutama ka liit.

(7) Komisjon osales läbirääkimistel liidu nimel ja tagas protokolli kooskõla asjakohase

liidu õigusega.

(8) Protokolli artikli 37 kohaselt on see liidule allakirjutamiseks avatud. Liit peaks saama

protokolliosaliseks koos oma liikmesriikidega, kuna liidul ja liikmesriikidel on

protokolliga hõlmatud küsimustes jagatud välispädevus. Protokollis käsitletavad

küsimused, mis võivad mõjutada ühisnorme või muuta nende kohaldamisala, kuuluvad

liidu ainuvälispädevusse. Meenutagem, et rahvusvahelised kohustused võivad

mõjutada või muuta liidu ühisnormide kohaldamisala ka siis, kui need kohustused

kuuluvad valdkonda, mis on nende normidega juba suures osas hõlmatud, kuivõrd

sellised kohustused võivad kahjustada liidu normide ühetaolist ja järjepidevat

kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist. Käesolev

otsus ei piira liikmesriikide protokollile allakirjutamist vastavalt nende riigisisesele

menetlusele.

(9) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172518 artikli 42

lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse

XX XXXXX 2026.

(10) Seepärast tuleks protokoll liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist

käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli liidu nimel allkirjastamiseks antakse

luba, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub […].

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn

Meie 28.09.2026 nr 7-1/7029

Eesti seisukohad rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu

2. Seletuskiri 3. Nõukogu otsuse eelnõu COM(2026) 366 4. Nõukogu otsuse eelnõu COM(2026) 367 5. Nõukogu otsuse eelnõude COM(2026) 366 ja 367 lisa

Reet Kase 524 3096 [email protected]

*/

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.9.2026

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja

konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

1. Kiita heaks justiits- ja digiministri esitatud seisukohad rahapesu, kriminaaltulu

avastamist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamist käsitlevate nõukogu

otsuste eelnõude kohta:

1.1 Eesti toetab lisaprotokolli allkirjastamist Euroopa Liidu nimel ning selleks vajalike

otsuste vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus. Lisaprotokoll aitab paremini tagada,

et kuritegevus ei tasuks ära ja peame oluliseks, et see võimaldab kohaldada Euroopa

Liidu õiguses sätestatuga samalaadseid nõudeid ja koostöömehhanisme ka suhetes

nende konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.

1.2 Lisaprotokolli allkirjastamine ja edasine sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira

Eesti õigust ühineda lisaprotokolliga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu

juhatusele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukohad antakse kahe Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu (edaspidi

otsuste eelnõud) kohta:

- Nõukogu otsuse eelnõu rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning

terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli (Additional

Protocol to the Council of Europe Convention on Laundering, Search, Seizure and

Confiscation of the Proceeds from Crime and on the Financing of Terrorism) Euroopa

Liidu nimel allkirjastamise kohta osas, mis käsitleb õigusalast koostööd

kriminaalõiguse valdkonnas (COM(2026) 366;

- Nõukogu otsuse eelnõu rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning

terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu

nimel allkirjastamise kohta osas, mis käsitleb rahapesu tõkestamist ja finantssüsteemi

toimimist (COM(2026) 367).

Nõukogu otsuste eelnõudega kiidetakse heaks ja antakse Euroopa Liidule (EL) luba

allkirjastada rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi

rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi Varssavi konventsioon)

lisaprotokoll (edaspidi lisaprotokoll), mis kiideti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt

heaks 15. mail 2026 ja mille allkirjastamise tseremoonia on kavandatud 14. oktoobriks 2026.

Euroopa Komisjon esitas allkirjastamist käsitlevad otsuste eelnõud 13. juulil 2026 ja nende üle

toimus viimane arutelu 11. septembril 2026 toimunud kriminaalasjades tehtava õigusalase

koostöö töörühmas (COPEN). Lisaprotokolli sõlmimist (ingl k conclusion) käsitlevad otsuste

eelnõud esitab Euroopa Komisjon hiljem.

Lisaprotokolli eesmärk on ajakohastada Varssavi konventsiooni ning tõhustada kriminaaltulu

tuvastamist, jälitamist, arestimist ja konfiskeerimist, kriminaalmenetluses ära võetud vara

haldamist ning seotud rahvusvahelist koostööd. Lisaprotokolliga nähakse muu hulgas ette

nõuded järgmistes valdkondades:

 laiendatud konfiskeerimine, süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine ja

kolmandalt isikult konfiskeerimine, sealhulgas heausksete kolmandate isikute

õiguste kaitse;

 kiireloomulised meetmed vara säilitamiseks;

 finantsuurimiste läbiviimine;

 pädevate asutuste juurdepääs konto- ja tehinguandmetele;

 kriminaaltulu jälitamise asutuste ja vara haldamise asutuste ülesanded;

 arestitud vara võõrandamine enne vara suhtes lõpliku otsuse tegemist;

 vara tagastamine ja jagamine rahvusvahelise koostöö raames.

2

Lisaprotokoll näeb ette ka rahapesu andmebüroode õiguse peatada kahtlane tehing, konto

kasutamine või ärisuhe. Samuti sätestatakse selles finantsasutustes ja virtuaalvääringu teenuse

pakkujate juures hoitavate kontode ja nende abil tehtud tehingute jälgimisega seotud

rahvusvahelise koostöö põhimõtted.

Lisaprotokolli sätted kattuvad suures osas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja

konfiskeerimist, ning direktiiviga (EL) 2024/1640, mis käsitleb mehhanisme, mille

liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse

direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis

käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Lisaprotokoll võimaldab

kohaldada samalaadseid nõudeid ja koostöömehhanisme ka suhetes Euroopa Nõukogu nende

konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anna Leena Neering

([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Laidi Surva

([email protected]), kelle kohusetäitja on käesoleval hetkel Mari-Liis Sööt (mari-

[email protected]).

2. Eelnõude menetlemise hetkeseis

Nõukogu otsuste eelnõude õiguslik alus:

Nõukogu otsuste eelnõude menetlusõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)

artikkel 218 lõige 5, mille kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba

rahvusvahelisele lepingule alla kirjutada. Lisaprotokolli sõlmimist käsitlevate nõukogu otsuste

menetlusõiguslikuks aluseks saab olema ELTL artikkel 218 lõige 6.

Lisaprotokolli allkirjastamiseks on esitatud kaks nõukogu otsuse eelnõud, sest lisaprotokoll

hõlmab eri Euroopa Liidu poliitikavaldkondi, mille suhtes kohaldatakse erinevaid

materiaalõiguslikke aluseid. Õigusalast koostööd kriminaalasjades, karistusõigust ja

politseikoostööd käsitleva otsuse eelnõu materiaalõiguslikud alused on ELTL artikkel 82 lõiked

1 ja 2, artikkel 83 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 87 lõige 2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamist ning siseturu toimimist käsitleva otsuse eelnõu materiaalõiguslik alus on ELTL

artikkel 114.

Hetkeseisu lühikirjeldus:

Euroopa Komisjon esitas otsuste eelnõud 13. juulil 2026. Eelnõusid tutvustati 20. juulil 2026

ning nende põhjal koostatud nõukogu otsuste muudetud eelnõusid arutati viimati

3

11. septembril 2026 Euroopa Liidu Nõukogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö

töörühmas (COPEN).

Kuna lisaprotokoll avatakse allkirjastamiseks 14. oktoobril 2026, käsitletakse praegu

ajakriitilisuse tõttu üksnes selle allkirjastamist. Lisaprotokolli sõlmimist käsitlevad nõukogu

otsuste eelnõud esitab Euroopa Komisjon hiljem – eelduslikult sügisel 2026. Nende

menetlemisel on kavas täpsustada Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevust lisaprotokolliga

hõlmatud küsimustes.

3. Eelnõude sisu

Euroopa Nõukogu võttis 16. mail 2005 vastu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist

ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni, mis hõlmab rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise erinevaid tahke.

Varssavi konventsiooniga kriminaliseeritakse rahapesu ning nähakse ette sätted juriidilise isiku

vastutuse, rahapesu andmebüroode tegevuse ja uurimismeetodite kohta, sealhulgas varade

jälitamine, külmutamine ja arestimine, rahvusvaheline koostöö ja vastastikune õigusabi.

Varssavi konventsioon hõlmab ka sätteid, mis käsitlevad konfiskeerimist, laiendatud

konfiskeerimist, vara haldamist ja konfiskeeritud vara käsutamise reegleid, samuti reegleid

õigusalase koostöö kohta vara arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning puudutatud isikute õigusi.

EL kirjutas Varssavi konventsioonile alla 2. mail 2009, kuid ei ole Varssavi konventsiooni veel

ratifitseerinud. Eesti allkirjastas Varssavi konventsiooni 7. märtsil 2013 ja ratifitseeris selle

1. septembril 2022.

Varssavi konventsiooni rakendamisel ilmnes vajadus ajakohastada konventsiooni eelkõige

kriminaaltulu tuvastamist, jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja haldamist ning

rahvusvahelist koostööd käsitlevas osas. Seetõttu otsustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee

23. novembril 2023 koostada Varssavi konventsiooni täiendava lisaprotokolli ning moodustas

selleks kriminaaltulu tagasivõitmise ekspertide komitee (PC-RAC). Euroopa Liidu Nõukogu

andis 13. juunil 2024 Euroopa Komisjonile loa osaleda lisaprotokolli üle peetavatel

läbirääkimistel Euroopa Liidu liikmesriikide nimel. Euroopa Komisjon esindas läbirääkimistel

Euroopa Liitu liidu pädevusse kuuluvates küsimustes ja liikmesriigid osalesid läbirääkimistel

nende pädevusse kuuluvates küsimustes. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis

lisaprotokolli vastu 15. mail 2026.

Lisaprotokolli eesmärk on ajakohastada Varssavi konventsiooni, et tõhustada kuritegeliku vara

tuvastamist, jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja haldamist ning sellega seotud

rahvusvahelist koostööd. Lisaprotokollis määratletakse finantsuurimiste mõiste ning

krüptovara ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja mõisted. Samuti ajakohastatakse terrorismi

rahastamise mõistet ning lisatakse Varssavi konventsiooni lisas nimetatud kuriteoliikide hulka

küberkuriteod.

4

Konfiskeerimismeetmetest nähakse ette laiendatud konfiskeerimine, süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimine ning kolmandalt isikult konfiskeerimine. Laiendatud

konfiskeerimist tuleb võimaldada juhul, kui kohus on kõiki asjaolusid, sealhulgas vara väärtuse

ja isiku õiguspärase sissetuleku ebaproportsionaalsust arvesse võttes veendunud, et vara pärineb

kuritegevusest. Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine peab olema võimalik riigisisese

õiguse aluspõhimõtete kohaselt, kui kohus on veendunud vara otseses või kaudses kuritegelikus

päritolus. Lisaks võib sellist konfiskeerimist võimaldada juhul, kui kriminaalmenetlust ei saa

jätkata näiteks isiku surma, haiguse, menetlusest kõrvalehoidumise või kuriteo aegumise tõttu.

Lisaprotokoll lubab piirata süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise kohaldamisala

reservatsiooniga.

Uurimis- ja varalise nõude tagamise meetmete valdkonnas tuleb võimaldada võtta

kiireloomulisi abinõusid konfiskeeritava vara säilitamiseks. Pädevatele asutustele tuleb anda

õigus saada finantsteenuse pakkujatelt konto- ja tehinguandmeid ning teha kindlaks konto

omanik või tegelik kasusaaja. Samuti tuleb võimaldada määratletud kontodel tehtavate

tehingute jälgimist ning tagada, et finantsasutus või krüptovara teenuse osutaja ei teavitaks

andmete küsimisest asjaomast klienti ega kolmandaid isikuid. Panga- või finantssaladusele

tuginedes ei või nende meetmete rakendamisest keelduda.

Lisaprotokoll kohustab võimaldama läbi viia proaktiivseid finantsuurimisi vähemalt terrorismi

rahastamise ning olulist majanduslikku kasu tuua võivate kuritegude korral. Finantsuurimine

võib toimuda iseseisvalt, paralleelselt kriminaalmenetlusega või selle raames ning seda peab

olema võimalik teha kriminaalmenetluse kõigis etappides, sealhulgas pärast süüdimõistvat

kohtuotsust või konfiskeerimist. Lisaks tuleb luua keskne automatiseeritud mehhanism või muu

samaväärselt tõhus lahendus, mis võimaldab tuvastada panga-, makse-, väärtpaberi- ja

krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanikke ja tegelikke kasusaajaid. Sellele teabele peab

oma ülesannete täitmiseks olema juurdepääs muu hulgas rahapesu andmebürool ja

kriminaaltulu tuvastamise asutusel (ARO, ingl k asset recovery office).

Rahapesu andmebüroodele tuleb anda õigus peatada kahtlase tehingu tegemine, konto

kasutamine või ärisuhe ning jätta tehingu tegemiseks nõusolek andmata, kui esineb kahtlus, et

see on seotud rahapesu, terrorismi rahastamise või muu lisaprotokolliga hõlmatud kuriteoga.

Meedet võib rakendada vara säilitamiseks, kahtluse kontrollimiseks ja analüüsi tegemiseks ning

selle tulemuste edastamiseks pädevale asutusele. Meetme kestus peab olema piiratud sellega,

mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik, ning puudutatud isikutele tuleb tagada

nende põhiõiguste kaitseks vajalikud tagatised. Lisaprotokoll võimaldab teha reservatsiooni, et

konto kasutamise ja ärisuhte peatamist käsitlevad nõuded ei kohaldu.

Iga lisaprotokolli osaline peab määrama vähemalt ühe kriminaaltulu tuvastamise asutuse, kelle

ülesanne on konfiskeeritava vara tuvastamine ja jälitamine ning koostöö teiste riikide vastavate

asutustega. Ühele neist asutustest tuleb anda õigus rakendada piiriülestes asjades vara kadumise

vahetu ohu korral kuni seitsmeks tööpäevaks kiireloomulisi vara säilitamise meetmeid.

Kriminaaltulu jälitamise asutusele tuleb tagada ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs muu

5

hulgas kinnisvara-, rahvastiku-, äriühingu-, sõiduki- ja tegeliku kasusaaja andmetele ning teatud

tingimustel finants-, maksu-, sotsiaalkindlustus-, tolli- ja õiguskaitseandmetele.

Kuritegeliku vara haldamiseks tuleb määrata vähemalt üks pädev asutus, kes korraldab

arestitud, külmutatud ja konfiskeeritud vara nõuetekohast hoiustamist või toetab teisi pädevaid

asutusi selle ülesande täitmisel. Vara haldamisel tuleb hinnata selle säilitamise kulusid ja võtta

meetmeid vara väärtuse hoidmiseks. Lisaprotokoll näeb ette võimaluse võõrandada vara enne

selle suhtes lõpliku otsuse tegemist, kui vara on kiiresti riknev või selle väärtus väheneb kiiresti,

selle hoidmise kulud on võrreldes turuväärtusega ebamõistlikud või selle haldamiseks on vaja

eritingimusi või eriteadmisi. Enne võõrandamist tuleb arvestada puudutatud isiku huve, ta

üldjuhul ära kuulata ning tagada võimalus taotleda vara võõrandamist. Samuti tuleb kaaluda

konfiskeeritud vara ja sellest saadud tulu kasutamist ühiskondlikul või muul avalikul eesmärgil.

Rahvusvahelise koostöö osas täiendatakse välisriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste

täitmise, konto- ja tehinguandmete vahetamise ning tehingute jälgimise korda. Taotleva riigi

vara arestimise või konfiskeerimise otsuse täitmist ei või seada sõltuvusse riigisisese uurimise

läbiviimisest. Teise konventsiooniosalise taotlusel tuleb võimaldada tuvastada finantsasutustes

ja virtuaalvara teenuse osutajate juures hoitavaid kontosid, edastada andmeid kindlaksmääratud

kontodel tehtud tehingute kohta ning jälgida kindla ajavahemiku jooksul kontodel tehtavaid

tehinguid. Samuti nähakse ette ühiste uurimisrühmade moodustamine konfiskeeritava vara

tagasivõitmiseks ning standardiseeritud vormide kasutamine vara arestimise ja konfiskeerimise

taotluste esitamisel.

Lisaprotokoll reguleerib ka vara tagastamist ja jagamist. Taotluse saanud riik peab

esmajärjekorras kaaluma konfiskeeritud vara tagastamist taotluse esitanud riigile kannatanutele

hüvitise maksmiseks või vara õiguspärasele omanikule tagastamiseks. Teatud tingimustel võib

vara õiguspärasele omanikule või kannatanule tagastada juba enne lõpliku konfiskeerimisotsuse

tegemist. Kui konfiskeeritud rahasumma ületab 10 000 eurot, jagatakse see taotluse esitanud ja

taotluse saanud riigi vahel üldjuhul võrdselt, kui riigid ei lepi konkreetsel juhul kokku teisiti.

Rahapesu andmebüroode rahvusvahelist koostööd täiendatakse võimalusega peatada välisriigi

rahapesu andmebüroo taotlusel kahtlane tehing, konto kasutamine või ärisuhe. Kriminaaltulu

jälitamise asutustele nähakse ette õigus vahetada teiste lisaprotokolliosaliste vastavate

asutustega vara tuvastamiseks ja jälitamiseks vajalikku teavet omal algatusel või taotluse alusel.

Teabetaotlusele tuleb üldjuhul vastata 14 päeva ja kiireloomulisele taotlusele kolme päeva

jooksul, kuid kaudse juurdepääsu või ebaproportsionaalse koormuse korral võib tähtaega

pikendada vastavalt 21 või seitsme päevani.

Ka sätestab lisaprotokoll menetluslikud tagatised, mille kohaselt tuleb ette nähtud meetmete

kohaldamisel arvestada põhiõigustega, sh järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse

põhimõtteid. Samuti tuleb tagada isikuandmete kaitse, asutuste vahelise teabevahetuse

turvalisus ning kriminaaltulu jälitamise ja vara haldamise asutuste piisavad vahendid ja

väljaõpe.

6

Lisaprotokoll võimaldab kohaldada Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelistes suhetes

Euroopa Liidu õigust, kui konkreetset küsimust reguleerivad asjakohased liidu õigusnormid.

Lisaprotokolliga liitumisel tehtavad võimalikud deklaratsioonid ja reservatsioonid on

ammendavalt loetletud lisaprotokolli artiklis 43.

4. Eesti seisukohad

4.1. Eesti toetab lisaprotokolli allkirjastamist ja sõlmimist Euroopa Liidu poolt ning

selleks vajalike otsuste vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.

Lisaprotokoll ajakohastab Varssavi konventsiooni ning tugevdab kriminaaltulu piiriülest

tuvastamist, jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja haldamist. Kuna kriminaaltulu ja muu

kuritegelik vara liiguvad sageli piiriüleselt, eeldab nende tulemuslik tagasivõitmine pädevate

asutuste tõhusat rahvusvahelist koostööd. Lisaprotokolli allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa

Liidu poolt võimaldab laiendada Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuete ja

koostöömehhanismidega samalaadset raamistikku suhetele Euroopa Nõukogu nende

konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid. See täiendab liikmesriikide

vahelist koostööd Euroopa Liidus ning aitab tagada lisaprotokolli kooskõla liidu pädevusse

kuuluvates küsimustes.

4.2. Konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti õigust

ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

Nõukogu edasistes otsustes lisaprotokolli sõlmimise kohta tuleb määratleda võimalikult selge

pädevuste jaotus Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning tagada, et liikmesriikidel on õigus

ühineda lisaprotokolliga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

Kuigi lisaprotokolli reguleerimisala on suures osas hõlmatud Euroopa Liidu õigusega, säilib

liikmesriikide pädevus eelkõige riigisiseste meetmete ja nende tehnilise korralduse

kujundamisel. See puudutab eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

valdkonda, kus Euroopa Liidu õigusega on küll ühtlustatud põhinõuded, kuid nende

rakendamise täpne korraldus jääb liikmesriikide otsustada. Euroopa Komisjoni esialgses

pädevusanalüüsis1 on näiteks märgitud, et liikmesriikidel säilib pädevus seoses kesksete

automatiseeritud kontoteabe mehhanismide loomisega ning rahapesu andmebüroode

volitustega peatada kahtlasi tehinguid, kontode kasutamist või ärisuhteid (lisaprotokolli artiklid

9 ja 10).

5. Otsuste eelnõude vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

1 Euroopa Komisjoni 13. juuli 2026. a eelnõu: nõukogu otsus Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu

jälitamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni lisaprotokolli Euroopa

Liidu nimel allkirjastamise kohta, COM(2026) 367 final, seletuskirja punkt 2 „Legal basis, subsidiarity and

proportionality“.

7

Eesti on seisukohal, et lisaprotokolli allkirjastamine ja sõlmimine kuulub Euroopa Liidu ja

liikmesriikide jagatud pädevusse. Seda arvestades on nõukogu otsuste eelnõud kooskõlas

Euroopa Liidu lepingu artikkel 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Raske ja organiseeritud kuritegevus ning sellest saadava tulu liikumine on sageli piiriülene.

Kriminaaltulu tulemuslikuks tuvastamiseks, jälitamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks on

seetõttu vaja pädevate asutuste piiriülest koostööd ning ühiseid nõudeid, mis võimaldavad

koostööd teha ka Euroopa Nõukogu nende konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Liidu

liikmesriigid. Lisaprotokoll täiendab selleks Varssavi konventsiooni õigusraamistikku ning

tugevdab asutuste koostööd kriminaaltulu tagasivõitmisel.

Lisaprotokolli allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt on põhjendatud selles ulatuses,

milles lisaprotokolliga reguleeritavad küsimused kuuluvad liidu pädevusse. See võimaldab

tagada lisaprotokolli kooskõla Euroopa Liidu kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist ning

rahapesu tõkestamist käsitlevate õigusaktidega.

Nõukogu otsuste eelnõud on kooskõlas ka Euroopa Liidu lepingu artikkel 5 lõikes 4 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega. Otsuste eelnõudega antakse luba lisaprotokolli

allkirjastamiseks Euroopa Liidu nimel üksnes liidu pädevusse kuuluvates küsimustes. Otsuse

eelnõud ei piira liikmesriikide õigust lisaprotokoll oma riigisisese korra kohaselt allkirjastada

ega sellega liikmesriikide pädevusse kuuluvas ulatuses ühineda ega lähe seetõttu kaugemale

sellest, mis on vajalik Euroopa Liidu pädevuse teostamiseks. Eesti on seisukohal, et Euroopa

Liidu ja liikmesriikide pädevuse jaotust tuleb järgida ka lisaprotokolli sõlmimisel.

6. Otsuste majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

Lisaprotokolli allkirjastamise ja sõlmimisega Euroopa Liidu poolt ei kaasne Eestile eeldatavasti

vahetut vajadust muuta riigisisest õigust ega täiendavaid kulusid, kuna Euroopa Liit saab võtta

lisaprotokollist tulenevaid kohustusi üksnes liidu pädevusse kuuluvates küsimustes.

Lisaprotokoll kattub suures ulatuses Euroopa Liidu õigusega. Samas ei piira Euroopa Liidu

poolt lisaprotokolli allkirjastamine ja sõlmimine Eesti õigust lisaprotokoll eraldi ratifitseerida

liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes.

Suurem õiguslik ja praktiline mõju võib Eestile kaasneda juhul, kui Eesti lisaprotokolliga eraldi

ühineb. Sellisel juhul tuleb hinnata Eesti õiguse vastavust lisaprotokolli nõuetele ka

liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri või

reguleerib üksnes osaliselt. Samuti tuleb hinnata võimalike deklaratsioonide ja reservatsioonide

tegemise vajadust. Lisaprotokoll käsitleb muu hulgas süüdimõistva kohtuotsuseta ja laiendatud

konfiskeerimist, kriminaaltulu jälitamisega tegelevate asutuste pädevust, arestitud ja

konfiskeeritud vara haldamist ning rahvusvahelist koostööd. Nende nõuete täitmiseks vajalike

riigisiseste muudatuste ulatus sõltub sellest, millised lisaprotokolli nõuded on Eesti võimaliku

ratifitseerimise ajaks juba Euroopa Liidu õigusest tulenevalt Eesti õigusesse üle võetud.

8

Eesti võimaliku ratifitseerimisega seotud muudatused võivad mõjutada eelkõige uurimisasutusi

ja teisi asutusi, kes tegelevad kriminaaltulu tuvastamise, vara arestimise, konfiskeerimise ja

haldamise ning piiriülese koostööga. Tõhusam rahvusvaheline koostöö võib suurendada nende

asutuste töökoormust, kuid aitab samal ajal parandada kuritegeliku vara tuvastamist ja

tagasivõitmist. Võimalikke kulusid ja tulusid saab täpsemalt hinnata Eesti ratifitseerimise

ettevalmistamisel pärast Eesti õiguse ja lisaprotokolli nõuete võrdlevat analüüsi.

Euroopa Liidu poolt lisaprotokolli allkirjastamise ja sõlmimisega seotud võimalikud kulud

kaetakse asjaomaste asutuste olemasolevatest vahenditest. Eesti võimaliku allkirjastamise ja

ratifitseerimise ning lisaprotokolli riigisisese rakendamisega kaasnevaid täiendavaid kulusid

käsitletakse ühinemise ettevalmistamisel ning vajaduse korral vastavate aastate riigi

eelarvestrateegia ja riigieelarve menetluses.

7. Kooskõlastamine

Otsuste eelnõud esitati arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile

ja Välisministeeriumile. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL

Koordinatsioonikogus.

Rahandusministeerium toetab lisaprokolli eesmärke ja selle allkirjastamist ning sõlmimist

Euroopa Liidu poolt. Rahvusvahelise koostöö arendamine ja lihtsustamine ühiste reeglite abil

aitab tõhustada kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist. Samas tuleb

lisaprotokolli sõlmimisel ja Eesti võimaliku ühinemise ettevalmistamisel arvestada järgmiste

märkustega.

Ministeerium tõi välja, et lisaprotokolli artikkel 2 lõike 1 punktides b ja c kasutatud mõisted

erinevad Eesti ja Euroopa Liidu õiguses kasutatavatest mõistetest - määrustes (EL) 2023/1114

ja (EL) 2024/1624 ning krüptovaraturu seaduses kasutatakse mõisteid „krüptovara“ ja

„krüptovarateenuse osutaja“. Mõisted on sisulises osas on siiski laias laastus kattuvad ega ole

omavahel vastuolus. Erinevused ei takista Euroopa Liidule lisaprotokolli allkirjastamiseks ja

sõlmimiseks loa andmist, kuid neid tuleb arvestada lisaprotokolli kohaldamisel ja rakendamisel.

Lisaks märgiti Rahandusministeeriumi tagasisides, et artiklis 4 ette nähtud süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimise võimalus on laiem kui rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 57 sätestatud halduskonfiskeerimine. Kehtiva õiguse alusel

saab vara riigi omandisse kanda üksnes piiratud juhtudel, mistõttu toetab

Rahandusministeerium halduskonfiskeerimise instituudi laiendamist. Selgitame, et

kriminaaltulu direktiivi (EL) 2024/1260 artiklid 15 ja 16 näevad ette süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimise alused kriminaalmenetluses. Direktiivi ülevõtmiseks

ettevalmistatava eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uute süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimise alustega, mida on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse raames.

Teadaolevalt ei näe Euroopa Liidu õigusaktid ette halduskonfiskeerimise kohustust. Kui

Rahandusministeerium peab vajalikuks laiendada RahaPTS-is sätestatud

9

halduskonfiskeerimise aluseid, on võimalik selle vajadust eraldi hinnata, algatada seotud

arutelud ning põhjendatud vajaduse korral koostada eraldi seaduseelnõu.

Ka toodi välja, et lisaprotokolli artikkel 10 näeb ette võimaluse peatada kahtluse korral tehing,

konto kasutamine või ärisuhe. Kehtiv õigus ei anna Rahapesu Andmebüroole sõnaselget õigust

ärisuhte peatamiseks või keelamiseks. Seetõttu tuleb hinnata, kas artikli eesmärgi saab

saavutada kehtiva tehingu peatamise ja vara käsutamise piiramise regulatsiooni alusel või on

vaja Rahapesu Andmebüroo volitusi täpsustada. Euroopa Liidu poolt lisaprotokolli

allkirjastamisest ja sõlmimisest ei saa Eestile tuleneda ärisuhte peatamise õiguse kehtestamise

kohustust, sest see küsimus ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse ega ole hõlmatud liidu õigusega.

Kui aga Eesti otsustab lisaprotokolli eraldi ratifitseerida, siis tuleb hinnata, kas artikkel 10

eesmärk on saavutatav kehtivate tehingu peatamise ja vara käsutamise piiramise sätete alusel

või tuleb Rahapesu Andmebüroo volitusi täpsustada. Täiendavalt võib Eesti kasutada

artikkel 10 lõikes 6 ette nähtud reservatsiooni ja deklareerida, et Eestile ei kohaldu ärisuhete

peatamise kohustus.

Rahandusministeerium teavitas sellestki, et artiklis 22 ette nähtud tehingute jälgimise juhise

andmise õigust ei ole samuti kehtivas õiguses sätestatud, kuid selle õiguse kehtestamise

kohustus tuleneb direktiivist (EL) 2024/1640 ning vastav säte on kavandamisel rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõus, mis tuleb vastu võtta 2027. aasta suvel.

Siseministeeriumtoetab otsuse eelnõusid ja Euroopa Liidu poolt Varssavi konventsiooni

lisaprotokolli allkirjastamist. Lisaprotokoll tugevdab kuritegeliku vara tuvastamise, jälitamise,

arestimise, konfiskeerimise ja haldamise süsteemi ning parandab piiriülest koostööd, sealhulgas

väljaspool Euroopa Liitu. Siseministeerium leiab, et protokolli põhimõtted on kooskõlas

direktiiviga (EL) 2024/1260 ning Eesti kuritegeliku vara tuvastamise ja konfiskeerimise

võimekuse arendamise suunaga.