EELNÕU
17.08.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus1

§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab puude raskusastme tuvastamise alused, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused ja suuruse ning määramise ja maksmise korra, samuti Euroopa puudega inimese kaardi tingimused ja korra.”;

2) paragrahvist 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning õppimise ja töötamise soodustamine“;

3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantakse järgmised andmed:
1) taotleja ning vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress ja kontaktandmed;
2) andmed elutingimuste kohta;
3) terviseseisundist (sh vaimse tervise seisundist) tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta;
4) pere- või eriarsti ja teiste spetsialistide andmed, kes saavad anda infot inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta ning viimaste visiitide ajad;
5) andmed abivahendi ja meditsiiniseadme kasutamise ning selle mõju kohta.”;

5) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusametil on puude raskusastme tuvastamiseks inimese nõusoleku alusel juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele:
1) inimese kohta andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi ning eriala;
2) inimese viimaste visiitide kuupäevad;
3) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev.”;

6) paragrahvi 23 lõige 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni 18-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;”;

7) paragrahvi 23 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sotsiaalkindlustusamet võib tuvastada puude raskusastme kuni taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme periood lõpeb kuus kuud või vähem enne taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päeva.”;

9) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠25. Euroopa puudega inimese kaart

(1) Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust puudest tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi väljastab, asendab ja tunnistab kehtetuks Sotsiaalkindlustusamet.

(3) Sotsiaalkindlustusamet väljastab tasuta Euroopa puudega inimese digitaalse kaardi ning isiku soovil ka füüsilise kaardi.

(4) Euroopa puudega inimese kaardi taotluse vastuvõtmise ja füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

(5) Sotsiaalkindlustusamet avaldab Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ning korra tasuta selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil.

(6) Sotsiaalkindlustusamet avaldab Euroopa puudega inimese kaardiga seotud info ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus, ning puudega inimese taotluse korral tema vajadustele vastaval abistaval kujul. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.

(7) Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puude raskusastmega inimesele puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõpuni, kuid kuni 18-aastasele lapsele mitte kauemaks kui viieks aastaks ja täisealisele mitte kauemaks kui kümneks aastaks.

(8) Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse ja nendele kantavate andmete loetelu, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Suurema toetusvajadusega või saatjat vajavale inimesele kantakse Euroopa puudega inimese kaardile A-tähis, mille täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:

㤠26. Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibivale Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu liikuvusprogrammis osalemise aja jooksul, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse kuuluvad avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate poolt puudega inimestele, nende saatjatele või abistavatele loomadele pakutavad eritingimused või eeliskohtlemine seoses järgmiste teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisega:
1) teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses;
2) reisijateveoteenused;
3) muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemise või rajatiste kasutamisega, sealhulgas juhul, kui tegevuses osalemist või rajatise kasutamist võimaldatakse tasuta.

(3) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanikule võimaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eritingimusi ja eeliskohtlemist samadel tingimustel nagu Eestis tunnustatud puudega inimesele, kellel on õigus asjaomasele eritingimusele või eeliskohtlemisele.

(4) Kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimest saatvale või abistavale inimesele või abistavale loomale, kohaldatakse seda samadel tingimustel ka teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale, abistajale või abistavale loomale.

(5) Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene:
1) Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustushüvitistele;
2) rahalistele või mitterahalistele hüvitistele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas;
3) sotsiaalabile;
4) puudega inimese pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks osutatavatele teenustele;
5) teenustele ja soodustustele, mille saamise õigus sõltub inimese individuaalse vajaduse hindamisest ja täiendavate tingimuste täitmisest.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 27 järgmises sõnastuses:

„§ 27. Teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta

Avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega inimese kaardi alusel soodustusi või eritingimusi, peavad sellekohase info tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 28 järgmises sõnastuses:

㤠28. Euroopa puudega inimese kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimine

(1) Isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kaardi autentsust ja kehtivust kontrollida Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ja üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks.

(3) Valideerimisrakendust võib lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik.

(4) Lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes lõikes 3 nimetatud isikul ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimise käigus töödeldavate isikuandmete säilitamisele ning muudele andmekaitse- ja turvameetmetele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

(6) Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 29 järgmises sõnastuses:

㤠29. Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamine

(1) Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks:

1) kui kaardi väljastamise alus on ära langenud;
2) kui kaart on asendatud;
3) kui kaart või kaardi andmed on võltsitud või ebaõiged;
4) kui kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduvad andmed loetamatuks;
5) kui kaart ei ole terviklik või on rikutud;
6) kaardi kaotsimineku või hävimise korral;
7) kaardi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral;
8) kui seaduslik alus Eestis viibimiseks puudub;
9) kui on tuvastatud kaardi kuritarvitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi kasutajat kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

(3) Sotsiaalkindlustusamet ei tunnista kehtetuks teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaarte.

(4) Kehtetuks tunnistatud kaardi kehtivust ei taastata.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 210 järgmises sõnastuses:

„§ 210. Sotsiaalkindlustusameti ülesanded Euroopa puudega inimese kaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamisjuhtumite käsitlemisel

(1) Sotsiaalkindlustusamet suurendab koostöös teiste asjaomaste asutustega teadlikkust Euroopa puudega inimese kaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest. Samuti suurendab Sotsiaalkindlustusamet avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust kaardi kasutamisest ning julgustab neid pakkuma puudega inimestele vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist.

(2) Kui Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuv teenuseosutaja tuvastab teises liikmesriigis väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi võltsimise või kuritarvitamise kahtluse, teavitab ta viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi tõsisest süstemaatilisest kuritarvitusest, kui selline teavitamine on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks.

(4) Kui teine liikmesriik teavitab Sotsiaalkindlustusametit oma territooriumil Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks.

(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, korrakaitseorganilt, avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ning eraõiguslikult isikult andmeid ja dokumente, Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.

(6) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu korrakaitseorgan tuvastab Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisega seoses asjaolusid, mis võivad viidata kuritarvitusele, edastab ta sellekohase teabe Sotsiaalkindlustusametile, kui teabe edastamine on vajalik Sotsiaalkindlustusameti ülesannete täitmiseks.

(7) Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Euroopa puudega inimese kaardi menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks, asendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmisel on Sotsiaalkindlustusametil õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada andmekogust kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks või asendamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks või asendamiseks ning kaardile kandmiseks. Näokujutist või fotot ei või kasutada muul eesmärgil, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb seadusest.

(4) Sotsiaalkindlustusametil või muul kaardi väljaandmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) kaardi väljaandmise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2) kaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) kaardi väärkasutuse või süstemaatilise kuritarvituse ennetamiseks, tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid võib edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik asjaomase eesmärgi saavutamiseks.”;

16) senine paragrahv 26 loetakse §-ks 212;

17) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks“;

18) paragrahvi 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠9. Puudega vanema toetus

(1) Puudega vanema toetust makstakse:   
1) puudega vanemale lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed teise vanema kohta või teine vanem on surnud või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;  
2) puudega vanemale lapse eest, kelle üle on tal hooldusõigus ning teisel lapsevanemal puudub hooldusõigus;   
3) puudega vanemale lapse eest, kelle eest riik maksab elatisabi; 
4) ühele puudega vanematest;  
5) puudega hoolduspere vanemale või eestkostjale. 

(2) Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt 19,18 eurot kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps täidab haridusseaduse § 101 sätestatud õppimiskohustust, makstakse puudega vanema toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.”;

19) paragrahvi 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Täienduskoolitustoetus

(1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

(2) Puudega inimesel on õigus täienduskoolitustoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) töötab töölepingu alusel või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
2) on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 või 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sh vallavanem või linnapea;
3) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
4) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

(3) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

(4) Toetuse taotleja peab töösuhtes olema nii täienduskoolituse läbimise kui toetuse taotlemise hetkel.

(5) Täienduskoolitustoetust saab taotleda pärast täienduskoolituse läbimist 6 kuu jooksul.

(6) Täienduskoolituse kulud hüvitatakse, kui täienduskoolitusasutus vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib taotleja soovil toetuse maksta teenust osutanud asutusele.”;

20) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 16 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „täiendavate dokumentide loetelu ja“;

22) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja perekonnaseaduse mõistes varahoolduse teostamiseks või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.”;

23) paragrahvi 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 20 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse kinnipeetaval või vahistatul vangistuse algusele järgnevast kuust kuni vangistuse lõppemiseni.”;

25) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamisemenetluse algatamisest ja lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.”;

26) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 2⁵ alusel väljastatud puudega isiku kaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2031. aasta 31. maini.”.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvis 68 lõikes 1–4, paragrahvi 92 lõikes 2 punktis 4, paragrahvi 167 lõikes 1, 3 ja 4, paragrahvi 187 lõikes 5, paragrahvi 2641 lõikes 2 asendatakse sõnad „liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi“ sõnadega „Euroopa puudega inimese parkimiskaardi“ vastavas käändes.

2) paragrahvi 167 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Euroopa puudega inimese parkimiskaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust parkimiskaardist tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.”;

3) paragrahvi 167 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kohalik omavalitsus“ tekstiosaga „Sotsiaalkindlustusamet“;

4) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:

㤠1671. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohaldamisala

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti tunnustatakse Eestis selle omaniku lühiajalise viibimise ajal. Liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul tunnustatakse kaarti kogu liikuvusprogrammis osalemise aja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi tähenduses on lühiajaline viibimine Eestis viibimine kuni kolm kuud.

(3) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule võimaldatakse Eestis puudega inimestele ette nähtud parkimistingimusi ja -võimalusi samadel tingimustel nagu Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud parkimistingimus või -võimalus laieneb puudega inimest saatvale või abistavale inimesele, võimaldatakse seda samadel tingimustel ka teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikku saatvale või abistavale inimesele.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 1672 järgmises sõnastuses:

„§ 1672. Teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta

Avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega inimese  parkimiskaardi alusel soodustusi või eritingimusi, peavad sellekohase info tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1673 järgmises sõnastuses:

㤠1673. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimisrakenduse kasutamine

(1) Isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kaardi autentsust ja kehtivust kontrollida Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ja üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. 

(3) Valideerimisrakendust võib lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik.

(4) Lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes lõikes 3 nimetatud isikul ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimise käigus töödeldavate isikuandmete säilitamisele ning muudele andmekaitse- ja turvameetmetele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

(6) Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1674 järgmises sõnastuses:

㤠1674. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine

(1) Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks: 
1) kui kaardi väljastamise alus on ära langenud; 
2) kui kaart on asendatud; 
3) kui kaart või kaardi andmed on võltsitud või ebaõiged; 
4) kui kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduvad andmed loetamatuks; 
5) kui kaart ei ole terviklik või on rikutud; 
6) kaardi kaotsimineku või hävimise korral; 
7) kaardi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral; 
8) kui seaduslik alus Eestis viibimiseks puudub;
9) kui on tuvastatud kaardi kuritarvitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi kasutajat kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. 

(3) Sotsiaalkindlustusamet ei tunnista kehtetuks teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarte. 
 
(4) Kehtetuks tunnistatud kaardi kehtivust ei taastata.”; 

8) seadust täiendatakse §-ga 1675 järgmises sõnastuses:

„§ 1675. Sotsiaalkindlustusameti ülesanded Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamisjuhtumite käsitlemisel

(1) Sotsiaalkindlustusamet suurendab koostöös teiste asjaomaste asutustega teadlikkust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest. Samuti suurendab Sotsiaalkindlustusamet avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust kaardi kasutamisest ning julgustab neid pakkuma puuetega inimestele vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist.

(2) Kui puudega inimese parkimiskaardi alusel eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuv teenuseosutaja tuvastab teises liikmesriigis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi võltsimise või kuritarvitamise kahtluse, teavitab ta viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi süstemaatilisest kuritarvitusest, kui selline teavitamine on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks.

(4) Kui teine liikmesriik teavitab Sotsiaalkindlustusametit oma territooriumil Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks.”

(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, korrakaitseorganilt, avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ning eraõiguslikult isikult andmeid ja dokumente kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. 
 
(6) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu korrakaitseorgan tuvastab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamisega seoses asjaolusid, mis võivad viidata kuritarvitusele, edastab ta sellekohase teabe Sotsiaalkindlustusametile, kui teabe edastamine on vajalik Sotsiaalkindlustusameti ülesannete täitmiseks. 
 
(7) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 1676 järgmises sõnastuses:

„§ 1676. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandmiseks, asendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Sotsiaalkindlustusametil või muul kaardi väljaandmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1. kaardi väljaandmise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2. kaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3. kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4. kaardi väärkasutuse või süstemaatilise kuritarvituse ennetamiseks, tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid võib edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik asjaomase eesmärgi saavutamiseks.“;

10) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud käesoleva seaduse § 167 alusel väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.“.“.

§ 3. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmisned muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) muuseumi külastamine on tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, kuni 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale kui kaardile on kantud A-tähis.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:

„§ 322. Puudega isiku kaardi omaniku muuseumikülastuse õiguste säilimine

Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 2⁵ alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.“.

§ 4. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud Euroopa puudega inimese kaardiga.“;

2) paragrahvi 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigisisesel tee-, vee- ja raudteeliinil on vedaja kohustatud tasuta vedama:
1) last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks;
2) last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud;
3) isikut vanuses kuni 18-aastat, kes omavad Euroopa puudega inimese kaarti;
4) isikut ja isiku saatjat, kes omab A-tähisega Euroopa puudega inimese kaarti;
5) Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvat juht- või abikoera.“;

3) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni 18-aastase isiku saatjale“ tekstiosaga „kuni 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ja 18-aastasele ning vanemale puudega inimesele saatjale, kui puudega inimese Euroopa puudega inimese kaardile on kantud A-tähis“;

4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 2⁵ alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 9–16 ja 27 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.…” …………….. 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

17.08.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele2 (edaspidi ka Euroopa liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv või direktiiv või direktiivid). Direktiivi eesmärk on edendada puuetega inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus, kehtestades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ning nende vastastikuse tunnustamise korra. Sellega tagatakse puuetega inimestele teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdne juurdepääs puude alusel võimaldatavatele soodustingimustele, teenustele, tegevustele, rajatistele ja parkimisõigustele ning toetatakse nende võrdset osalemist ühiskonnaelus kogu Euroopa Liidus.

Direktiividest tulenevalt võetakse eelnõuga Eestis kasutusele Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart ning sätestatakse nende väljaandmise ja tunnustamise kord ning kaartide kohaldamisala. Kaartide väljastamine koondatakse Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) ja reguleeritakse kaartidega seotud õigused, andmetöötlus ja valideerimine. Muuseumiseaduses ja ühistranspordiseaduses kohandatakse puudest tulenevad soodustused direktiivi nõuetega ning tagatakse, et neid saab kasutada ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanike puhul samadel alustel nagu Eestis.

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ja mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.

Eelnõuga kaasajastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), täpsustades seaduse eesmärki ja terminikasutust, tunnistades kehtetuks praktikas mittevajalikud või mittetoimivad sätted ning viies regulatsiooni kooskõlla puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Samuti täpsustatakse puudega vanema toetuse ja täienduskoolitustoetuse maksmise tingimusi, et tagada õigusselgem ja ühtlasem rakendamine.

Eelnõuga vähendatakse nii puudega inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. Selleks muudetakse puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlus andmepõhisemaks, vähendatakse vajadust esitada riigil juba olemas olevaid dokumente ja andmeid ning loobutakse mitmest põhjendamatult koormavast menetlusnõudest. Muuhulgas kaotatakse toetuse taotlemisel isikut tõendava dokumendi esitamise nõue, vähendatakse puude tuvastamisel vajadust täiendavate andmete küsimiseks ning välditakse puude raskusastme korduvat tuvastamist vahetult enne inimese jõudmist järgmisse vanuserühma. Samuti koondatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine Sotsiaalkindlustusametisse, mis lihtsustab inimese jaoks asjaajamist ja vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks viis Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal läbi teenusdisaini analüüsi3, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades töötada välja terviklik tulevikulahendus puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Analüüsi kaasati erinevate ministeeriumite, rakendusasutuste, kaartide väljastamisega seotud asutuste ja sihtgrupi esindajad.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Vallsalu ([email protected]), analüüsi osakonna analüütik Priit Laanoja ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ([email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Katrin Tambur ([email protected]), nõunik Aini Proos ([email protected]) ja Ann Saks ([email protected]). Samuti on eelnõu koostamisse olnud kaasatud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaal- ja erihoolekande osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]) ja sama talituse teenuseomanik Mariliis Raidma ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd eelnõuga võetakse üle Euroopa liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu direktiivide (EL) 2024/2841 ja 2024/2842 ülevõtmiseks.
Eelnõu on seotud 2028–2031. aasta riigieelarve strateegiaga.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 21;
2) liiklusseadust (LS), avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 44;
3) muuseumiseadust (MuuS), avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 22;
4) ühistranspordiseadust (ÜTS), avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 21.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6.1. punktis.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 6.2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiviga. Vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigust ning direktiivide eelnõude menetlemisel käsitleti sisuliselt HÕNTE § 1 lõikes 1 nimetatud küsimusi.

Direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, mis võimaldab võtta õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv on osa Euroopa puuetega inimeste strateegia 2021–20304 elluviimise ja tegevuste intensiivistamise kavast. Direktiiv väljendab strateegia eesmärki võimaldada puudega inimestele vaba liikumist Euroopa Liidus, vähendades takistusi, mis tulenevad puude staatuse erinevast tunnustamisest liikmesriikides ning tagades neile teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdsema juurdepääsu puude alusel pakutavatele soodustustele ja muudele õigustele.

Eelnõuga vähendatakse puudega inimeste ja haldusorganite halduskoormust, lihtsustades puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlusi, vähendades andmete korduvat küsimist ning koondades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise Sotsiaalkindlustusametisse. Samuti täpsustatakse täienduskoolitustoetuse ja puudega vanema toetuse maksmise tingimusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 5 paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 1 muudetakse PISTS-i § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse reguleerimisala. Muudatusega täpsustatakse seaduse reguleerimisala, lisades viite puude raskusastme tuvastamisele, mis on kehtivas seaduses reguleeritud, kuid ei olnud seni reguleerimisala kirjelduses sõnaselgelt kajastatud. Samuti lisatakse reguleerimisalasse Euroopa puudega inimese kaardi tingimused ja kord seoses direktiivi ülevõtmisest tulenevate muudatustega seaduses.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 2 muudetakse PISTS § 1 lõiget 2, milles on sätestatud seaduse eesmärk. Muudatusega jäetakse seaduse eesmärgist välja viide õppimise ja töötamise soodustamisele. Seaduse vastuvõtmise järel on oluliselt arenenud vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetav süsteem, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse alusel rakendatavad meetmed, samuti kaasava hariduse korraldus ja toetavad meetmed. Seetõttu ei ole enam asjakohane käsitada õppimise ja töötamise soodustamist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eraldiseisva eesmärgina. Kuigi seaduse alusel makstakse jätkuvalt õppetoetust ja täienduskoolitustoetust, toetavad need samuti seaduse üldeesmärki, milleks on puudega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Muudatus ei mõjuta puudega inimeste õigust õppimist või töötamist toetavatele meetmetele, vaid täpsustab seaduse eesmärki ja aitab selgemini eristada Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa vastutusvaldkondi, suurendades seeläbi õigusselgust.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PISTS-i § 2 lõige 3. Kehtiva sätte kohaselt kasutatakse seaduses mõistet „töötamine“ riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) tähenduses. RPKS § 43 lõige 2 kohaselt käsitatakse töötamisena muu hulgas sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses olemist, tegutsemist ettevõtjana ning ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses teenuse osutamist ja kauba müümist.

Praktikas on viide teisele seadusele tekitanud toetuste määramisel tõlgendusprobleeme, kuna töötamise vormid on ajas muutunud mitmekesisemaks ning nende seostamine riikliku pensionikindlustuse seaduse definitsiooniga ei taga piisavat õigusselgust. Seetõttu täpsustatakse käesoleva eelnõuga täienduskoolitustoetuse sätetes, mida käsitatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses töötamisena. Sellest tulenevalt ei ole viide riikliku pensionikindlustuse seadusele enam vajalik.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 4 muudetakse PISTS-i § 22 lõiget 4, milles on sätestatud lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavad andmed.

Kehtivas seaduses on puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu sätestatud nii seaduses kui ka sotsiaalkaitseministri määruses nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Kehtiv regulatsioon dubleerib seaduse ja määruse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete loetelu. Seetõttu ei ole põhjendatud sätestada samu andmeid eraldi määruses. Otstarbekas on sätestada seaduses puude tuvastamiseks vajalike andmete üldine loetelu ja tunnistada vastav määrus kehtetuks. Selline lahendus tagab regulatsiooni paindlikkuse. Puude raskusastme tuvastamise taotlusvormi sisu ja sellel küsitavad andmed võivad ajas muutuda, arvestades taotlejate ja huvigruppide tagasisidet, puude tuvastamiseks vajaliku andmekoosseisu muutumist ning puude tuvastamise praktika arengut. Taotlusvormi üksikküsimuste muutmise või täiendamise korral ei oleks sellisel juhul vaja muuta õigusakti, millega kaasneks täiendav halduskoormus ja menetluskulu. Seega võimaldab kavandatav muudatus sätestada seaduse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete põhimõtted ja üldise loetelu, jättes taotlusvormi täpsema sisu kujundamise paindlikumaks. See võimaldab taotlusvormi ajakohastada vastavalt praktikas ilmnevatele vajadustele, säilitades samal ajal seaduses vajaliku õigusliku aluse puude tuvastamiseks vajalike andmete kogumiseks.

Punktiga 1 kehtestatakse, et taotlusvormile kantakse taotleja ja vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja kontaktandmed. Need on vajalikud ennekõike selleks, et teada saada kellele puude tuvastamist taotletakse ja kellega ühendust võtta, kui menetluses tekib küsimusi ning kuhu saata puude tuvastamise otsus.

Punktiga 2 kehtestatakse, et taotlusest peab selguma kuidas inimese elutingimused toetavad või takistavad tema toimetulekut tervisest tulenevate piirangutega. Nt liikumispuudega inimese elamine kolmandal korrusel võib takistada tema igapäevast toimetulekut (poes käimine), kuid kui majas on trepironija või lift, siis kõrgemal korrusel elamine oluliselt inimese toimetulekut ei mõjuta.

Punktiga 3 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et taotluse vormile tuleb kanda andmed selle kohta, missugune on inimese terviseseisundist (sh vaimse tervise seisundust) tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning kuidas see väljendub.

Punktiga 4 tuuakse määrusest seadusesse nõue esitada taotluse vormil nende arstide ja spetsialistide andmed, kes on inimese seisundiga kursis (teda ravinud või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenuseid) ning millal ta viimati neid spetsialiste või arste külastas. Andmed on olulised, et Sotsiaalkindlustusameti arsti väljaõppega isikud saaksid kogu asjakohase informatsiooni, mis neil on vajalik, et inimesel puuet tuvastada.

Punktiga 5 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et inimene peab taotluses kirjeldama, missuguseid abivahendeid ja/või meditsiiniseadmeid ta oma piirangute kompenseerimiseks kasutab ning kuidas need tema igapäevaelu ja hakkamasaamist mõjutavad. Info on oluline arsti väljaõppega isikule hindamaks, kas abivahend või meditsiiniseade aitab inimesel piirangutega toime tulla või esinevad piirangud selle kasutamisest hoolimata.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 5 muudetakse ja sõnastatakse ümber PISTS-i § 23 lõige 2, millega laiendatakse võrreldes kehtiva seadusega SKA õigust puude raskusastme tuvastamise menetluses vaadata isiku nõusolekul lisaks tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonna nimele ka arsti eriala, viimase visiidi kuupäeva ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäeva. Muudatus on vajalik eelkõige menetluse tõhustamiseks ja kiirendamiseks.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus ekspertarst hakkab läbi viima ekspertiisi, kuid taotluses inimese poolt kirjeldatud arstivisiite ei ole tervise infosüsteemi veel kantud või on andmekanded puudulikud. Sellisel juhul peavad SKA peaspetsialistid võtma ühendust inimese või tervishoiuteenuse osutajaga, et välja selgitada ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu ja vajaduse korral paluda andmeid täiendada. Kui peaspetsialistidel on võimalik enne taotluse ekspertarstile suunamist võrrelda taotluses esitatud teavet tervise infosüsteemis olevate andmetega, väheneb täiendavate päringute vajadus, kiireneb puude raskusastme tuvastamise menetlus ning välditakse olukordi, kus inimene peab puude taotlemisel uuesti arsti vastuvõtule pöörduma või paluma arstil andmeid täiendada. Juhul kui ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu kontrollimine on üksnes ekspertarsti pädevuses, kujutab see endast ekspertarsti ressursi ebaotstarbekat kasutamist. Otstarbekam on suunata see ressurss puude raskusastme sisulisele hindamisele ja ekspertiisi kvaliteedi tagamisele.

Tulenevalt eeltoodust on Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialistil vajalik näha lisaks arsti ees- ja perekonnanimele ka:
1. Arsti eriala, et eristada, millise erialaarstiga on tegemist.
2. Viimase visiidi kuupäeva selleks, et aru saada, kas ekspertiisiks vajalikud kanded on sisestatud. See on vajalik selleks, et kontrollida, kas taotluses viidatud arstivisiit on toimunud ja kas selle kohta võib tulla tervise infosüsteemi täiendavaid andmeid.
3. Tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev, et hinnata kui hiljutine on inimese kohta tervise infosüsteemi kantud informatsioon ning kas ja kui ajakohane see taotluse esitamise hetkel on.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 6 muudetakse PISTS-i § 23 lõige 6 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamisel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse kõikides vanuserühmades kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest. Kuna tööealiste inimeste puhul puuduvad objektiivsed võrdlusalused eakohase abivajaduse hindamiseks, täpsustatakse sätet selliselt, et eakohasest suurema kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamist kohaldatakse üksnes kuni 18-aastastele ja vanaduspensioniealistele inimestele.

Muudatus lähtub senisest rakenduspraktikast ja Eesti Puuetega Inimeste Koja tähelepanekutest, mille kohaselt on eakohasuse kriteeriumi kohaldamine tööealistele inimestele tekitanud segadust ja raskendanud puude tuvastamise otsuste mõistmist. Samas on laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puhul eakohasuse hindamine põhjendatud ning selleks on välja töötatud juhend, mis annab ekspertarstile juhised eakohasuse arvestamise kohta puude tuvastamise menetluses.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PISTS-i § 23 lõige 81, mille kohaselt peab SKA lapse terviseseisundi muutumise kohta info saamisel lapse abivajadust uuesti hindama ja mille järgi on kohustus puudega lapse terviseseisundi muutumisest SKA-d teavitada igal isikul, kellel on selle kohta teave olemas. Kehtiv säte ei ole kooskõlas puude raskusastme tuvastamise menetluse sisuga, sest SKA ei hinda lapse abivajadust, vaid terviseseisundist tulenevate piirangute alusel kujunevat puude raskusastet. Abivajaduse hindamine ja sellele vastavate teenuste ja toetuste määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Samuti ei ole põhjendatud kohustus teavitada SKA-d lapse terviseseisundi muutumisest, sest SKA-l puudub seaduslik alus ilma inimese või tema seadusliku esindaja nõusolekuta tervise infosüsteemis olevaid andmeid kontrollida. PISTS § 2³ lõike 2 kohaselt on SKA-l juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes inimese nõusolekul, mis antakse üldjuhul puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisel. Seega isegi, kui Sotsiaalkindlustusametile esitatakse teave lapse terviseseisundi muutumise kohta, ei ole ametil seaduslikku alust ilma isiku nõusolekuta terviseinfo süsteemi tema andmeid kontrollima minna.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 8 täiendatakse PISTS § 24 lõikega 31. Muudatuse eesmärk on vähendada inimese ja SKA halduskoormust puude raskusastme tuvastamisel ja vältida olukordi, kus puude raskusastet tuleb lühikese aja jooksul korduvalt tuvastada.

Kehtiva seaduse alusel ei ole SKA-l üldjuhul võimalik puude raskusastet tuvastada pikemaks ajaks kui viis aastat (laste puhul kolm aastat). Seetõttu võib tekkida olukord, kus tuvastatud puude raskusastme kehtivuse lõpp jääb kuni kuus kuud enne tema vanusegrupi lõppemist – lapse puhul enne tööealiseks saamist ja tööealise inimese puhul enne vanaduspensioniealiseks saamist. Sellisel juhul tuleb inimesel esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks vanusegrupi lõpuni. Vanusegrupi lõppemisel tuleb inimesel omakorda esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks järgmises vanusegrupis. Selline korraldus toob inimesele kaasa täiendava asjaajamise.

Näiteks kui lapsele oleks maksimaalse kolme aastase puude raskusastme tuvastamise perioodi tõttu puude raskusaste võimalik tuvastada kuni 1. juunini 2029 ja ta jõuab tööealise ikka 1. oktoobril 2029, lõpeb tuvastatud puude raskusastme periood neli kuud enne tema tööealiseks saamist. Kehtiva korra kohaselt peaks inimene sellisel juhul esitama uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks kuni tööealiseks saamiseni ja pärast seda veel uue taotluse, et tuvastada puude raskusaste tööealise vanusegrupis. Eelnõu kohaselt võib SKA sellises olukorras tuvastada puude raskusastme juba esimesel korral kuni inimese tööealiseks saamise päevani. Seega jääb ära vajadus esitada lühikese ajavahemiku järel uus taotlus ning teha uuesti läbi puude raskusastme tuvastamise menetlus.

Muudatusega antakse SKA-le võimalus tuvastada puude raskusaste kuni inimese tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme periood lõpeb kuus kuud või vähem enne nimetatud päeva. Seega ei ole sellisel juhul inimesel vaja lühikese ajavahemiku järel esitada uut taotlust üksnes seetõttu, et puude raskusastme senine kehtivusaeg lõpeb enne vanusegrupi vahetumist.

Muudatus vähendab inimese asjaajamist ja sellega seotud koormust ning aitab vältida puude raskusastme korduvat tuvastamist lühikese ajavahemiku jooksul. Ühtlasi väheneb SKA halduskoormus, kuna väheneb selliste taotluste arv, mille menetlemine oleks muidu vajalik üksnes vanusegrupi vahetumise tõttu. See aitab kasutada ametiasutuse ressursse tõhusamalt ja võib vähendada ka puude raskusastme tuvastamise menetlemisele kuluvat aega.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 9 muudetakse ja sõnastatakse olulisel määral ümber PISTS-i § 25. Kehtivas seaduses reguleerib § 25 siseriikliku puudega isiku kaardi väljastamist, kuid muudatuse kohaselt SKA siseriiklikku puudega isiku kaarti enam alates 01.06.2028 ei väljasta ja selle asemel hakkab SKA väljastama Euroopa puudega inimese kaarti. Kavandatavate muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa puudega inimese kaardi direktiivi sätted Euroopa puudega inimese kaardi mõiste, vormi, väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise, pädeva asutuse määramise, teabe kättesaadavuse ning kaardi kehtivusaja kohta.

Lõikes 1 defineeritakse Euroopa puudega inimese kaart. Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab selle omaniku õigust kasutada puudest tulenevaid eritingimusi või eeliskohtlemist liikmesriikides, kus sellised õigused on ette nähtud. Euroopa puudega inimese kaart ei loo uusi õigusi ega asenda liikmesriikide puude tuvastamise süsteeme, vaid võimaldab kaardi omanikel liikmesriikides reisides saada samu soodustusi, mida kohaldatakse asjaomases liikmesriigis selle riigi puudega inimestele.

Lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi väljastab, asendab ja tunnistab kehtetuks SKA. Sellega täidetakse direktiivist tulenev kohustus määrata Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks pädev asutus.

SKA määramine pädevaks asutuseks on põhjendatud, sest SKA tuvastab puude raskusastme ja väljastab kehtiva õiguse alusel ka siseriiklikku puudega inimese kaarti. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise sidumine puude raskusastme tuvastamise menetlusega võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi, infosüsteeme ja kompetentsi ning tagab inimesele lihtsa ja arusaadava asjaajamise.

Lisaks võimaldab see tagada Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise ühtse korralduse ning vähendab nii halduskoormust kui ka dubleerivate menetluste loomise vajadust. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud teenusdisaini käigus leiti samuti, et kaardi väljastamine SKA kaudu toetab kasutajale sujuvat ja loogilist teenusteekonda, kuna kaart on otseselt seotud puude raskusastme tuvastamisega.

Lõikes 3 sätestatakse, et SKA väljastab Euroopa puudega inimese kaardi nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul. Euroopa puudega inimese digikaart luuakse puude raskusastme tuvastamisel automaatselt ning selle saamiseks ei pea ta eraldi taotlust esitama. Füüsiline kaart väljastatakse inimese taotluse alusel. Inimesel on seega võimalik valida, kas kasutada digikaarti, füüsilist kaarti või mõlemat.

Sellega võetakse üle direktiivist tulenev nõue tagada, et Euroopa puudega inimese kaart on kättesaadav nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul ning et inimesel on võimalus valida talle sobiv lahendus. Samuti nähakse ette, et kaardi väljastamine on inimesele tasuta. Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse kooskõlas riigisisese menetluse ja korraldusega ning selle aluseks on tuvastatud puude raskusaste.

Kaardi füüsiline versioon vastab direktiivis sätestatud ühtsele standardile ja sisaldab turvaelemente, mille eesmärk on ennetada pettust ja võimaldada kaardi ehtsuse kontrollimist. Digiversioon ei sisalda rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart ning selles sisalduvad andmed on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, tagades andmete turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse. Sotsiaalkindlustusamet on kaardi väljastamisel isikuandmete vastutav töötleja.

Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta enam ette puudega inimese kaardi ja pensionikaardi ühiskaarti. Praktikas ei ole see osutunud otstarbekaks, kuna pensionikaarti väljastatakse ka eraldiseisvana ja kaartide kehtivusajad erinevad. Analüüs näitab, et inimesed taotlevad sageli lisaks ühendkaardile ka eraldi pensionikaardi, mistõttu on kasutuses paralleelselt mitu kaarti.

Lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi taotluse vastuvõtmise ja füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande võib SKA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

Muudatuse eesmärk on võimaldada Sotsiaalkindlustusametil füüsilise kaardi tootmise ja väljastamise teenus sisse osta, selle asemel et korraldada kaartide trükkimine, personaliseerimine ja väljastamine ise. Tegemist on tavapärase praktikaga, mida kasutatakse ka teiste riiklike kaartide, näiteks isikutunnistuse ja juhiloa väljastamisel. Säte annab paindlikkuse korraldada kaardi väljastamine kulutõhusalt ja olemasolevat turu kompetentsi kasutades, jättes kaardi väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamise pädevuse Sotsiaalkindlustusametile.

Lõikes 5 sätestatakse SKA kohustus teha Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ning kord tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil.

Sätte eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardiga seotud teave oleks kõigile inimestele, sealhulgas puudega inimestele, lihtsasti leitav, arusaadav ja kasutatav. Teave avaldatakse ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning puudega inimese taotluse korral tema vajadustele vastaval abistaval kujul.

Lõikes 6 sätestatakse nõuded Euroopa puudega inimese kaardiga seotud teabe kättesaadavusele. SKA peab tagama, et Euroopa puudega inimese kaardiga seotud teave on kättesaadav ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning puudega inimese taotluse korral tema vajadustele vastaval abistaval kujul.

Sätte eesmärk on tagada, et teave Euroopa puudega inimese kaardi taotlemise, väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise kohta on puudega inimestele tasuta, hõlpsasti leitav, arusaadav ja kasutatav. Teave avaldatakse eelkõige SKA veebilehel, kuid vajaduse korral ka muude sobivate kanalite kaudu.

Teabe avaldamisel tuleb järgida toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud ligipääsetavusnõudeid. Puudega inimese taotluse korral peab teave olema kättesaadav ka tema vajadustele vastavas abistavas vormis, näiteks viipekeeles või muul sobival viisil. Sättega võetakse üle direktiivist tulenev nõue tagada Euroopa puudega inimese kaardiga seotud teabe ligipääsetav ja kasutajakeskne kättesaadavus.

Lõikes 7 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg. Kaart väljastatakse puudega inimesele puude raskusastme kehtivuse lõpuni, arvestades seejuures, et laste puhul ei ületa kaardi kehtivus viit aastat ning täisealiste puhul kümmet aastat.

Tavapäraselt tuvastatakse laste puude raskusaste kuni kolmeks aastaks ja tööealistel ning vanaduspensioniealistel kuni viieks aastaks. Samas on kõigis vanuserühmades teatud juhtudel võimalik tuvastada puude raskusaste pikemaks perioodiks. Näiteks võib muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tuvastada puude raskusastme lastel kuni 18-aastaseks saamiseni (alates 01.02.2027) ning vanaduspensioniealistel tähtajatult. Samuti võib tööealistel, kellel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, olla puude raskusaste tuvastatud kuni vanaduspensionieani.

Sellistel juhtudel ei ole põhjendatud väljastada kaarti kogu puude raskusastme kehtivuse ajaks, vaid kaart väljastatakse lühemaks perioodiks. Erinevalt senisest siseriiklikust kaardist, kus puudega inimese kaart on väljastatud puude raskusastme kehtivusega samaks ajaks ja kaardil puudub foto, on Euroopa puudega inimese kaardil isiku tuvastamist võimaldav foto. Seetõttu on vajalik kaardi perioodiline uuendamine, et tagada foto ajakohasus. Sellest tulenevalt on kaardi maksimaalne kehtivusaeg piiratud – lastel kuni viis ja täisealistel kuni kümme aastat ka juhul, kui puude raskusaste kehtib sellest pikema aja.

Sama kehtivusloogikat kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanikele. Sellega jätkatakse Euroopa puudega inimese kaardi puhul senist praktikat, mille kohaselt tuvastatakse puude raskusaste ekspertarsti otsusega kindlaks perioodiks ja siseriiklik puudega inimese kaart väljastatakse samaks perioodiks. Puudega inimese toetust makstakse elamisloa kehtivuse ajal.

Säte võtab üle direktiivi nõude, mille kohaselt määrab Euroopa puudega inimese kaardi väljastav liikmesriik kehtivusaja, tagab kaardi võimalikult pika kehtivusaja, arvestades puude raskusastet või muid õigusi tõendavate dokumentide kehtivust, ning näeb ette sama regulatsiooni kohaldamise ka kolmandate riikide kodanikele.

Lõikes 8 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ja kaardi väljastamise ning kehtetuks tunnistamise korra.

Volitusnormi täiendamisel lähtutakse direktiivi lisas I sätestatud Euroopa puudega inimese kaardi kohustuslikest vormi- ja kujundusnõuetest, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa Liidus ühtse, turvalise ja kergesti äratuntava kaardi kasutamine. Muu hulgas nähakse ette, et kaardi füüsiline versioon sisaldab ruutkoodi ja muid turvaelemente, mis võimaldavad ennetada pettusi ning kontrollida kaardi ehtsust. Täpsemad tehnilised nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktidega.
Volitusnorm võimaldab võtta riigisiseselt üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded ning kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi tehnilised ja sisulised tingimused. Nimetatud nõuded kavandatakse kehtestada sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, mida muudetakse Euroopa puudega inimese kaardi regulatsiooni rakendamiseks.
Volitusnorm hõlmab ka digitaalse kaardi suhtes kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas andmekaitse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tagamist kooskõlas direktiivi ning isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 põhimõtetega. Samuti sätestatakse volitusnormi alusel Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise täpsem kord.

Lõikes 9 sätestatakse, et A-tähis kantakse Euroopa puudega inimese kaardile isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega või saatjat vajav. Säte sisaldab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsemad tingimused A-tähise kandmiseks Euroopa puudega inimese kaardile. Eestis on kavandatud siduda A-tähise andmine olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et vältida täiendava hindamismenetluse loomist. See võimaldab kasutada juba puude raskusastme ja liigi tuvastamisel kogutud teavet ja vähendab nii inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. A-tähise määramise täpsed alused sätestatakse ministri määruses.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 10 täiendatakse seadust §-ga 26, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibiva Euroopa Liidu kodaniku või kolmanda riigi kodaniku suhtes. Kaart kehtib ka sellisele kolmanda riigi kodanikule, kes elab seaduslikult mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ning kellele selle liikmesriigi pädev asutus on väljastanud Euroopa puudega inimese kaardi. Lisaks nähakse ette, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

Euroopa Liidu kodanikuks käesoleva sätte tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Lühiajalise viibimise all peetakse silmas kuni kolmekuulist viibimist Eestis. Lühiajaline viibimine on Eesti õigusruumis defineeritud Euroopa Liidu Kodaniku seaduse (ELKS) §-is 7, mille järgi on Euroopa Liidu kodanikul õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Juhul kui inimene viibib Eestis üle kolme kuu, on tal ELKS-i alusel kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.

Liidu liikuvusprogrammis osaleva isiku puhul kehtib Euroopa puudega inimese kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada puudega inimestele liidu sees liikumise ja osalemise võimaluste tegelik kasutamine ning vältida olukorda, kus kaardi kehtivus katkeks üksnes viibimise kestuse tõttu.

Liidu liikuvusprogrammid hõlmavad programme, mille eesmärk on toetada inimeste liikumist teise liikmesriiki kindlaksmääratud ajaks hariduse, koolituse, kutsealase, ühiskondliku või kultuurilise tegevuse eesmärgil, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse programm või programm „Erasmus+“.

Lõikes 2 määratletakse Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb kaardi kehtivus puudega inimestele, nende saatjatele või abistavatele loomadele pakutavatele eritingimustele või eeliskohtlemisele, mida avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad võimaldavad erinevate teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisel.

Punktis üks sätestatud teenused Euroopa Liidu lepingu artikli 57 tähenduses viitab Euroopa Liidu toimimise lepingus5 sätestatud teenuste mõistele. Tegu on teenustega, mida osutatakse tavaliselt tasu eest ja mis ei kuulu kaupade, kapitali ega isikute vaba liikumise sätte alla. See hõlmab endas näiteks turismiteenuseid (hotellid, majutus), kultuuriteenuseid (muuseumid) ja meelelahutusteenuseid (kontserdid, festivalid) ning spordi- ja vabaajateenuseid. Praktikas tähendab see seda, et kui näiteks mõne kontserdi korraldaja võimaldab puudega inimestele odavamat piletihinda, siis on tal kohustus seda pakkuda kõikidele Euroopa puudega inimese kaardi omanikele.

Punktis kaks sätestatud reisijaveoteenuste all on silmas peetud kõiki teenuseid, mille eesmärk on inimeste vedu ühest kohast teise. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori poolt pakutavaid transporditeenuseid ja kõiki transpordiliike. See tähendab, et kui mõni reisijaveo teenuseosutaja pakub puudega inimestele mingeid eeliseid (nt tasuta või soodsam pilet), tuleb neid anda ka teise liikmesriigi Euroopa puudega inimese kaardi omanikule.

Punktis kolm sätestatud muud tegevused ja rajatised, sealhulgas ka juhul, kui neid ei pakuta tasu eest kaetakse kõik muud olukorrad, mis ei mahutu punktis üks toodud teenuste või punktis 2 toodud transpordi alla. Praktikas võivad siia alla kuuluda näiteks avalike ruumide või rajatiste (nt spetsiaalselt kohandatud rannaalad) eritingimused (nt ligipääs ratastooliga, reserveeritud kohad, eraldi sissepääs) kui neid tingimusi võimaldatakse Euroopa puudega inimese kaardi alusel.

Juhul kui punktides 1–3 nimetatud teenuste, tegevuste või rajatiste kasutamisel pakutakse eritingimusi või eeliskohtlemist Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale või tema abistavale loomale, tuleb samad eritingimused või eeliskohtlemine võimaldada ka teiste liikmesriikide poolt väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanike saatjatele ja abistavatele loomadele. Direktiiv lähtub põhimõttest, et puudega inimesel peab olema võimalik kasutada talle ette nähtud õigusi ja hüvesid, sealhulgas olukordades, kus see eeldab saatja või abistava looma kaasamist. Seetõttu hõlmab kaardi vastastikune tunnustamine ka neid isikuga vahetult seotud toetavaid elemente. Praktikas tähendab see, et kui liikmesriigis on ette nähtud näiteks saatja tasuta või soodustingimustel osalemine, eraldi ligipääs või abistava looma viibimine teenuse osutamise kohas, tuleb samaväärne kohtlemine tagada ka teise liikmesriigi kaardi omaniku puhul.

Lõikes 3 sätestatakse direktiivi keskne võrdse kohtlemise põhimõte. Selle kohaselt tuleb teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanikule võimaldada Eestis samu eritingimusi või eeliskohtlemist, mida võimaldatakse Eesti puudega inimesele, kellel on õigus samale hüvele.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui Eesti õiguse kohaselt laieneb eritingimus või eeliskohtlemine puudega inimese saatjale, abistajale või abistavale loomale, tuleb samaväärne õigus tagada ka teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale, abistajale või abistavale loomale. Säte tuleneb direktiivist ning on vajalik tagamaks, et puudega inimene saab tegelikult kasutada talle ette nähtud õigusi ka olukorras, kus ta vajab saatja, abistaja või abistava looma tuge.

Lõikes 5 sätestatakse valdkonnad, millele Euroopa puudega inimese kaardist tulenevad õigused ei laiene. Direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud sotsiaalkindlustushüvitised, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkonna rahalised või mitterahalised hüvitised, sotsiaalabi, puudega inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks mõeldud teenused ning teenused ja soodustused, mille saamine sõltub individuaalsest vajaduse hindamisest või täiendavate tingimuste täitmisest. Selliste õiguste võimaldamine eeldab üldjuhul inimese olukorra individuaalset hindamist või kuulumist konkreetse liikmesriigi sotsiaalkaitsesüsteemi ning nende eesmärk ei ole tagada lühiajaliselt teises liikmesriigis viibivate inimeste võrdset kohtlemist. Seetõttu ei kuulu need direktiivi ega Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 11 täiendatakse seadust §-ga 2⁷, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta teabe kättesaadavaks tegemise nõuded.

Sätte kohaselt peavad avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega inimese kaardi alusel soodustusi, eritingimusi või eeliskohtlemist, tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil. Teave peab olema avaldatud ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning vastama toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Ligipääsetav teave on eelduseks, et kaardiomanikud saaksid oma õigusi tegelikult kasutada, eelkõige teises liikmesriigis viibides, kus teabe kättesaadavus ja selgus on otsustava tähtsusega.

Ligipääsetava vormingu all peetakse silmas teabe esitamist viisil, mis on arusaadav ja kasutatav erinevate puuetega inimestele, sealhulgas näiteks lihtsas keeles, sobiva kontrastsuse ja loetava kujundusega, veebilehtedel vastavalt ligipääsetavusnõuetele või vajaduse korral alternatiivsetes formaatides. Nõue ei puuduta üksnes riigiasutusi, vaid ka eraettevõtjaid, kes pakuvad kaardi alusel soodustusi või eritingimusi, kuna direktiiv hõlmab nii avaliku kui erasektori teenuseid ja tegevusi.

Näiteks kui muuseum pakub Euroopa puudega inimese kaardi omanikele soodushinnaga sissepääsu ja võimalust tulla koos saatjaga, peab muuseum tegema selle info kättesaadavaks oma veebilehel ja kohapeal viisil, mis vastab ligipääsetavuse nõuetele (nt selge sõnastus, loetav kujundus, ekraanilugejaga kasutatav veebileht). See võimaldab nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide kaardiomanikel enne külastust mõista, millised õigused ja võimalused neil on, ning neid ka praktikas kasutada.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 12 täiendatakse seadust §-ga 28, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimiseks kasutatava valideerimisrakenduse kasutamise alused ning sellega seotud andmekaitsenõuded.

Direktiiv näeb ette Euroopa puudega inimese kaardi ehtsuse ja kehtivuse kontrollimiseks turvaelementide abil. Paragrahviga luuakse riigisisene õiguslik alus valideerimisrakenduse kasutamiseks Eestis ja sätestatakse rakenduse kaudu töödeldavate isikuandmete töötlemise tingimused, kasutajate õigused ning kohustused ja juurdepääsu korraldus.

Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Säte annab õigusliku aluse kaardi kontrollimiseks olukordades, kus kaardi alusel võimaldatakse direktiivis ette nähtud õigusi või soodustusi.

Lõikes 2 sätestatakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise põhimõte. Valideerimisrakenduse kaudu võib töödelda üksnes neid isikuandmeid, mis tehakse rakenduse kaudu kättesaadavaks ja ainult ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse õiguse või soodustuse võimaldamise eelduse kontrollimiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et valideerimisrakendust võib kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik. Sellega piiratakse juurdepääsu isikutele, kellel on selleks tööülesannetest tulenev põhjendatud vajadus.

Lõikes 4 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et rakendusele pääsevad ligi üksnes selleks volitatud töötajad või teenistujad ning et valideerimise käigus saadud andmeid ei kasutata muul eesmärgil. Säte toetab isikuandmete turvalist ja õiguspärast töötlemist.

Lõikes 5 nähakse ette, et valideerimise käigus töödeldavate isikuandmete säilitamisele ning andmekaitse- ja turvameetmetele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Sellega tagatakse, et valideerimisrakenduse kasutamisel järgitakse isikuandmete kaitse üldmäärusest ja direktiivist tulenevaid nõudeid.

Lõikes 6 sisalduv volitusnorm võimaldab kehtestada valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra määrusega. Volitusnorm on vajalik, et tagada valideerimisrakenduse kasutamise ühtne, turvaline ja õiguspärane korraldus ning võimaldada tehniliste lahenduste või Euroopa Liidu nõuete muutumisel korda paindlikult ajakohastada.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 29, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise alused. Sätte eesmärk on tagada kaardi usaldusväärsus ning vältida olukordi, kus kaarti kasutatakse ilma kehtiva õigusliku aluseta või kuritarvitatakse.

Lõikes 1 loetletakse ammendavalt juhud, mil kaart tunnistatakse kehtetuks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas olukorrad, kus kaardi väljastamise alus on ära langenud, kaart on asendatud uuega, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinud, samuti kaardiomaniku surma korral. Nimetatud alused tagavad, et kaarti kasutatakse üksnes õiguspäraselt ning kehtivate andmetega.

Direktiivist tuleneb liikmesriikidele kohustus võtta meetmeid, et ennetada Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamist ning tagada selle usaldusväärsus ja turvalisus. Kaardi kehtetuks tunnistamise selged alused on osa sellest süsteemist, võimaldades kõrvaldada ringlusest kaardid, mille kasutamine ei ole enam põhjendatud või seaduslik.

Lõikes 2 sätestatakse SKA kohustus teavitada kaardi kasutajat kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta, kui kehtetuks tunnistamise aluseks on kaardi väljastamise aluse äralangemine või kaardi võltsimine või ebaõiged andmed. Teavitamiskohustus tagab isiku teadlikkuse oma õiguste lõppemisest ning võimaldab vajadusel taotleda uut kaarti.

Lõike 3 kohaselt ei tunnista SKA kehtetuks neid kaarte, mille on väljastanud mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik.

Lõike 4 kohaselt ei taastata kehtetuks tunnistatud kaardi kehtivust. See tähendab, et kehtetuks tunnistamise korral tuleb uute õiguste tekkimisel väljastada uus kaart. Selline lähenemine toetab süsteemi selgust ja välistab kaardi kehtivuse osas tekkivad vaidlused.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 14 lisatakse seadusesse § 210, milles sätestatakse SKA ülesanded Euroopa puudega inimese kaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamisjuhtumite käsitlemisel. Sätte eesmärk on tagada Euroopa puudega inimese kaardi usaldusväärne toimimine, suurendada teadlikkust kaardi kasutamise võimalustest ning luua õiguslik alus liikmesriikide vaheliseks koostööks kaardi kuritarvitamise ennetamisel ja tõkestamisel.

Lõikes 1 sätestatakse SKA ülesanne suurendada koostöös teiste asjaomaste asutustega teadlikkust Euroopa puudega inimese kaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest. Samuti teavitab SKA avaliku sektori asutusi ja eraettevõtjaid kaardi kasutamise põhimõtetest ja julgustab neid pakkuma puudega inimestele vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist. Sätte eesmärk on toetada direktiivist tulenevat põhimõtet, mille kohaselt peavad Euroopa puudega inimese kaardi omanikud saama teistes liikmesriikides kasutada samaväärseid eritingimusi ja eeliskohtlemist nagu vastava liikmesriigi puudega inimesed.

Teadlikkuse suurendamine on vajalik nii kaardi potentsiaalsete kasutajate kui ka teenuseosutajate seisukohast. Kaardi eesmärk on hõlbustada puudega inimeste liikumist Euroopa Liidus ning tagada neile teises liikmesriigis viibides võrdne juurdepääs olemasolevatele eritingimustele ja soodustustele. Selle eesmärgi saavutamine eeldab, et nii kaardiomanikud kui ka teenuseosutajad on teadlikud kaardi olemasolust, selle tähendusest ning sellega seotud õigustest.

Eritingimuste või eeliskohtlemise pakkumine jääb avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate otsustada ning käesolev säte ei kohusta looma uusi soodustusi. Küll aga on oluline, et olemasolevate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohaldamisel tagatakse Euroopa puudega inimese kaardi omanike võrdne kohtlemine sõltumata sellest, millises liikmesriigis kaart on väljastatud. Seetõttu on süsteemne teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine keskse tähtsusega, et direktiivist tulenevad õigused praktikas toimiksid.

Näiteks võib muuseum pakkuda puudega inimestele tasuta või soodushinnaga sissepääsu ning võimalust tulla koos saatjaga. SKA teavitustegevuse tulemusel on muuseumil selge arusaam, et samu tingimusi tuleb võimaldada ka teises liikmesriigis väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanikule, mitte üksnes riigisisese tõendi alusel. Samuti aitab teadlikkuse suurendamine kaasa sellele, et teenuseosutajad, kes oleksid valmis puudega inimestele soodustusi pakkuma, kuid ei ole sellele varem mõelnud või ei ole teadnud, millise tõendi alusel soodustusi kohaldada, saavad seda edaspidi teha ühtsete ja selgete põhimõtete alusel.

Lõikes 2 nähakse ette teenuseosutaja kohustus teavitada SKA-d, kui tekib kahtlus teises liikmesriigis väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi võltsimise või kuritarvitamise osas. Sätte eesmärk on toetada kuritarvitusjuhtumite varajast avastamist ning tagada teabe jõudmine pädeva asutuseni.

Lõike 3 sätestatakse SKA õigus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamisest, kui see on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sätte eesmärk on tagada liikmesriikide vaheline koostöö ja teabevahetus Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi usaldusväärsuse tagamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui teine liikmesriik teavitab Sotsiaalkindlustusametit Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamisest, tunnistab SKA kaardi kehtetuks. Sellega luuakse õiguslik alus reageerimiseks piiriüleste kuritarvitusjuhtumite korral.

Lõikes 5 antakse SKA-le õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, korrakaitseorganitelt ning teistelt avaliku või eraõiguse alusel tegutsevatelt isikutelt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.

Lõikes 6 sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste korrakaitseorganite õigus edastada Sotsiaalkindlustusametile teavet asjaolude kohta, mis võivad viidata Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamisele. See võimaldab tagada tõhusa koostöö kuritarvitusjuhtumite avastamisel ja menetlemisel.

Lõikes 7 sisalduv volitusnorm võimaldab kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse ning liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra määrusega. Volitusnorm on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi praktiliseks rakendamiseks ning liikmesriikidevahelise koostöö ühtseks korraldamiseks.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 15 täiendatakse seadust §-ga 211, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi menetluses töödeldavad isikuandmed ja andmete töötlemise alused.

Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine, asendamine, kehtetuks tunnistamine ja kaardi õiguspärase kasutamise tagamine eeldavad isikuandmete töötlemist. Käesoleva paragrahvi eesmärk on luua selleks selge õiguslik alus ning tagada, et isikuandmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks, asendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kaardi õiguspärase kasutamise tagamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on isikuandmete töötlemise üldise õigusliku alusega Euroopa puudega inimese kaardi menetlustes.

SKA töötleb juba kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise ja siseriikliku puudega inimese kaardi väljastamisega seotud isikuandmeid. Kuna Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise aluseks on samuti tuvastatud puude raskusaste, jätkatakse sisuliselt sama andmetöötlust Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil. Muudatus ei loo uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid annab selge õigusliku aluse direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse SKA õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada sealt kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab Euroopa puudega inimese kaardi taotlemisel esitama eraldi foto, kuigi riigil on ajakohane foto juba olemas. See vähendab inimeste halduskoormust ning võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi väljastamist korraldada tõhusamalt.

Tegemist ei ole Eesti õiguses uudse lahendusega. Riik kasutab isikut tõendavate dokumentide andmekogus olemasolevaid fotosid ka teiste isikustatud dokumentide väljaandmisel, näiteks juhilubade väljastamisel. Euroopa puudega inimese kaardi puhul kasutatakse näokujutist üksnes isiku tuvastamiseks ja kaardile kandmiseks vajalikus ulatuses, mis võimaldab vältida dubleerivat andmekogumist ning kasutada juba riigi käsutuses olevaid ajakohaseid andmeid. Muudatus järgib andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise põhimõtet, kuna uusi fotoandmeid ei koguta, vaid kasutatakse olemasolevaid andmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi väljaandmiseks.

Lõikes 3 piiratakse lõike 2 alusel saadud näokujutise või foto kasutamise eesmärki. Näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks, asendamiseks ja kaardile kandmiseks. Muul eesmärgil kasutamine ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui vastav õigus tuleneb seadusest. Sätte eesmärk on tagada isikuandmete eesmärgipärane töötlemine.

Lõikes 4 sätestatakse juhtumid, millal võib Euroopa puudega inimese kaardi menetluses kogutud isikuandmeid edastada teistele isikutele või asutustele. Andmete edastamine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse ja kuritarvitamise ennetamiseks ning tuvastamiseks. Säte loob õigusliku aluse koostööks teiste haldusorganite, korrakaitseorganite ja vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

Lõikes 5 sätestatakse andmete minimaalsuse põhimõte, mille kohaselt võib isikuandmeid edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Sellega tagatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi menetluses kogutud andmete töötlemine on proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 põhimõtetega.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 16 loetakse senine PISTS-i § 26 ümber §-ks 212. Muudatus on tingitud seaduse täiendamisest uute Euroopa puudega inimese kaarti käsitlevate paragrahvidega ja selle eesmärk on tagada seaduse süstemaatiline ülesehitus.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 17 muudetakse PISTS-i § 7 lõiget 1, jättes sättest välja sõnad „välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks“. Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla toetuse tegeliku eesmärgi ja rakenduspraktikaga. Puudega inimese toetuse eesmärk on hüvitada puudest tingitud lisakulutusi, kuid SKA ei kontrolli, milliste konkreetsete kulude katmiseks toetust kasutatakse. Toetuse saaja otsustab ise, kuidas kasutada toetust oma puudest tulenevate vajaduste katmiseks.

Kehtivas sättes sisalduv viide ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavatele tegevustele võib jätta eksliku mulje, nagu kontrollitaks toetuse kasutamist konkreetsete kulude või teenuste lõikes. Praktikas sellist kontrolli ei tehta ning selleks puudub ka õiguslik ja sisuline vajadus. Puudest tulenevad lisavajadused on inimestel erinevad ning toetuse paindlik kasutamine võimaldab inimesel katta just neid kulusid, mis tema igapäevast toimetulekut kõige enam mõjutavad.

Muudatus on selgitava iseloomuga ega muuda puudega inimese toetuse eesmärki, maksmise aluseid ega toetuse saaja õigusi.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 18 muudetakse PISTS-i § 9, täpsustades puudega vanema toetuse saamise tingimusi. Kehtiv säte on üldsõnaline, mistõttu võib toetuse saamise tingimuste tõlgendamisel tekkida ebaselgust. Muudatuse eesmärk on määratleda toetuse saajate sihtrühm senisest täpsemalt ja luua toetuse saamise aluste kontrollimiseks selged ning objektiivselt tuvastatavad kriteeriumid, mis ühtlasi võimaldaks SKA menetlejal lihtsalt toetuse saamise aluseid kontrollida.

Lõikes 1 sätestatakse puudega vanema toetuse saajate sihtrühm. Punktides 1–3 määratletakse täpsemalt juhtumid, mille korral käsitatakse puudega vanemat üksinda last kasvatava vanemana. Punktides 4 ja 5 säilitatakse kehtivas õiguses juba ette nähtud toetuse saajate grupid, milleks on üks puudega vanematest ning puudega hoolduspere vanem või eestkostja. Kehtivas seaduses kasutatakse üldmõistet „last üksi kasvatav puudega vanem“, kuid ei ole sätestatud, millistel juhtudel see tingimus on täidetud. Eelnõus asendatakse üldmõiste konkreetsete alustega. Seega muutuvad toetuse saamise alused selgemaks ja kontrollitavaks registriandmete põhjal. Kui varasemalt oli sotsiaalministri määruse nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ alusel võimalik lapse üksi kasvatamist tõendada toetuse taotleja omakäelise kinnitusega, siis muudatuse kohaselt see enam võimalik ei ole.

Punkti 1 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud andmetes puuduvad teise vanema andmed, kelle teine vanem on surnud või seaduses sätestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Nendel juhtudel kontrollib SKA toetuse määramiseks vajalikud andmed andmevahetuse kaudu ning vanem ei pea esitama täiendavaid tõendeid. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil kohustus edastada SKA-le andmed tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistatud inimese kohta.

Punkti 2 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale lapse eest, kelle üle tal on hooldusõigus ning teisel vanemal hooldusõigus puudub. Seega on puudega vanemal õigus toetusele juhul, kui teine vanem on lapse suhtes hooldusõigusest täielikult ilma jäetud ning tal puuduvad nii isiku- kui ka varahooldusõigus. Tegemist on eelkõige olukordadega, kus vanemad elavad lahus ja last kasvatab üksnes üks vanem. Toetust ei maksta olukordades, kus teisel vanemal on hooldusõigus säilinud kas täielikult või osaliselt, sealhulgas juhul, kui ühele vanemale on perekonnaseaduse § 119 alusel antud otsustusõigus üksnes konkreetses küsimuses või lapse suhtes on seatud osaline eestkoste või erieestkoste. Samuti lõpeb õigus toetusele juhul, kui teise vanema hooldusõigus taastatakse perekonnaseaduse § 123¹ tähenduses.

Punktiga 3 sätestatakse, et toetust makstakse puudega vanemale lapse eest, kelle suhtes maksab riik elatisabi. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi perehüvitis, mille eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust kohtumenetluse, täitemenetluse või pankrotimenetluse ajal. Elatisabi saajate lisamine puudega vanema toetuse saajate hulka võimaldab saada toetust ka puudega vanematel, kes tegelikult kasvatavad last üksinda, kuid ei pruugi vastata punktides 1 või 2 sätestatud tingimustele. Sellega välditakse olukorda, kus toetuse saamise tingimuste täpsustamise tõttu jääks osa üksinda last kasvatavaid puudega vanemaid toetusest ilma.

Punktiga 4 sätestatakse, et toetust makstakse ühele puudega vanematest. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva põhimõttega, mille kohaselt makstakse toetust juhul, kui mõlemad last kasvatavad vanemad on puudega, ühele puudega vanematest.

Punktiga 5 sätestatakse, et toetust makstakse puudega hoolduspere vanemale või eestkostjale. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva regulatsiooniga, mille kohaselt on puudega hoolduspere vanemal või eestkostjal õigus saada puudega vanema toetust tema hooldada oleva lapse eest.

Lõikes 2 säilib põhimõte, et puudega vanema toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps täidab haridusseaduse §-s 10¹ sätestatud õppimiskohustust, makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks õppeaasta jooksul, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õppimise lõppemiseni. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga asendatakse põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkooli kutseõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolitusele viitav loetelu viitega Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 10¹ sätestatud õppimiskohustusele. Muudatus on vajalik, et viia regulatsioon kooskõlla alates 1. septembril 2025 jõustunud õppimiskohustusega, mis kestab kuni 18-aastaseks saamiseni või lapse kesk- või kutsehariduse omandamiseni ja võimaldab õppimiskohustust täita erinevates haridus- ja õppimisvormides. Sellega välditakse vajadust seaduses õppimisvõimalusi ammendavalt loetleda ja tagatakse regulatsiooni parem kooskõla haridusvaldkonna õigusaktidega.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 19 muudetakse PISTS § 12, millega täpsustatakse täienduskoolitustoetuse saamise tingimusi. Kehtivas seaduses ei ole töötamise vormid ega toetuse saamise täpsemad tingimused reguleeritud. Muudatuse eesmärk on määratleda selgemalt toetuse saajate ring, toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamise eesmärk. Sellega luuakse suurem õigusselgus nii taotlejale kui ka toetuse menetlejale ja võimaldatakse toetuse saamise aluseid kontrollida objektiivsete andmete põhjal.

Lõikes 1 sätestatakse kellele täienduskoolitustoetust makstakse ja toetuse eesmärk. Sisulist muudatust toetuse saaja ja eesmärgi osas võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 2 määratletakse täpsemalt täienduskoolitustoetuse saajate ring. Kui kehtivas seaduses on toetuse saajana nimetatud töötav puudega inimene, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid töötamise vorme selle all mõistetakse. Täienduskoolitustoetusele on õigus puudega inimesel, kes töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, tegutseb avalikus teenistuses või kohaliku omavalitsuse palgalise juhina, kuulub juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganisse või on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lõikes 3 säilitatakse kehtiv toetuse ülemmäär, mille kohaselt hüvitatakse täienduskoolituse tegelikud kulud kuni 613,68 euro ulatuses kolme kalendriaasta jooksul arvates toetuse esmakordsest määramisest. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 4 täpsustatakse, et taotleja peab vastama lõikes 1 sätestatud töötamise tingimustele nii koolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal. Sellega sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise ja taotluse esitamise vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 1 nimetatud töötamise vormis.

Lõikes 5 sätestatakse esmakordselt toetuse taotlemise tähtaeg, mille kohaselt tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul pärast täienduskoolituse läbimist. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida olukorda, kus toetust taotletakse põhjendamatult pika aja möödumisel koolituse läbimisest.

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et täienduskoolitus peab olema läbitud koolitusasutuses, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele. Sellega kehtestatakse seaduse tasandil koolituse kvaliteedinõue ja tagatakse, et toetust kasutatakse nõuetekohase täienduskoolituse omandamiseks.

Lõige 7 sätestatakse võimalus maksta toetuse saaja soovil toetus otse koolitusteenust osutanud asutusele. Kehtivas praktikas kasutatakse seda võimalust juhul, kui inimesel puudub võimalus koolituskulu esmalt ise kanda. Muudatus annab sellele võimalusele selge õigusliku aluse seaduses.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks PISTS-i § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3, milles on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemisel esitatavad dokumendid. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Kuna toetuse määramiseks vajalikud andmed on valdavalt kättesaadavad riiklikest andmekogudest, ei ole seaduses dokumentide loetelu säilitamine enam põhjendatud. Dokumentide asemel töödeldakse toetuse määramiseks vajalikke andmeid ning täpsem andmete loetelu kehtestatakse ministri määrusega.

Kehtetuks tunnistatakse muu hulgas isikut tõendava dokumendi esitamise nõue. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus toetuse menetlemine või määramine on viibinud seetõttu, et inimesel puudub kehtiv isikut tõendav dokument või ei ole ta terviseseisundist tulenevatel põhjustel saanud seda õigeaegselt taotleda. Sellisel juhul võib inimene jääda toetusest ilma perioodi eest, mil tal oli tegelikult õigus toetusele. Teiste riiklike toetuste taotlemisel ei ole isikut tõendava dokumendi esitamise nõuet. Kuna see nõue on praktikas osutunud takistuseks toetuse saamisel olukordades, kus toetuse saamise õigust on võimalik tuvastada muude andmete alusel, tunnistatakse vastav säte kehtetuks.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 21 muudetakse PISTS-i § 16 lõiget 3, jättes välja sõnad „täiendavate dokumentide loetelu“. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise menetluse muutumisega andmepõhiseks. Kui varasemalt tugines menetlus suuremas ulatuses taotleja esitatud dokumentidele, siis praegu saab SKA puude tuvastamiseks vajalikud andmed valdavalt riiklikest andmekogudest, eelkõige tervise infosüsteemist. Seetõttu ei ole viide täiendavatele dokumentidele enam asjakohane ning säte viiakse kooskõlla tegeliku menetluskorraldusega.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 22 muudetakse PISTS-i § 19 lõiget 4, täpsustades juhtumeid, mil SKA lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse või alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise vanemale.

Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine muu hulgas juhul, kui lapsele määratakse eestkostja. Praktikas on aga sagenenud olukorrad, kus vanema hooldusõigust piiratakse üksnes osaliselt või eestkostja määratakse konkreetsete ülesannete täitmiseks. Perekonnaseaduse § 116 lõike 2 kohaselt jaguneb hooldusõigus isikuhoolduseks ja varahoolduseks ning kohtul on võimalik piirata üksnes osa vanema õigustest.

Muudatusega täpsustatakse, et toetuse maksmine lõpetatakse juhul, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja varahoolduse teostamiseks. Sellisel juhul ei teosta vanem enam lapse vara valitsemise ja sellega seotud õiguste teostamise ülesandeid, mistõttu on toetuse maksmise lõpetamine põhjendatud.

Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus toetuse maksmine lõpetatakse ka siis, kui eestkostja on määratud üksnes piiratud ulatuses või konkreetse küsimuse lahendamiseks ning vanem jätkab tegelikult lapse eest hoolitsemist ja kasvatamist. Sellega viiakse säte paremini kooskõlla perekonnaseaduses sätestatud hooldusõiguse regulatsiooniga ning tagatakse toetuse maksmise aluste täpsem kohaldamine.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks PISTS-i § 20 lõige 1, mille kohaselt lõpetatakse, peatatakse või arvutatakse ümber puuetega inimeste sotsiaaltoetus, kui toetust saava isiku tervislik seisund on paranenud selliselt, et see mõjutab toetuse saamise õigust või toetuse suurust.

Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna SKA ei hinda isikute tervislikku seisundit omal algatusel ega oma õigust töödelda isiku terviseandmeid ilma vastava õigusliku aluseta. Kui isiku tervislik seisund või sellest tulenevad tegevuspiirangud on muutunud, saab ta taotleda puude raskusastme uut tuvastamist ka enne kehtiva puude raskusastme tähtaja lõppemist. Sellisel juhul hinnatakse puude raskusastet uuesti ning vajaduse korral muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmise õigust või suurust.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 24 muudetakse PISTS-i § 20 lõiget 2¹, et viia säte kooskõlla vangistusseaduses kasutatavate mõistetega. Kehtiva sõnastuse asemel kasutatakse mõisteid „kinnipeetav“ ja „vahistatu“, mis võimaldab üheselt määratleda isikute ringi, kelle suhtes sätet kohaldatakse. Muudatus on peamiselt terminoloogiline ega muuda sätte sisulist eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse PISTS-i § 20 lõikega 8¹, millega kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveametile kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.

Muudatus on vajalik, et tagada SKA-le õigeaegne teave käesoleva eelnõuga kehtestatavate toetuse maksmise peatamise aluste rakendamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatava regulatsiooni kohaselt peatatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmine isiku suhtes tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ajaks. Teavitamiskohustus võimaldab SKA-l teha toetuse maksmist puudutavaid otsuseid vajalikule ja ajakohasele teabele tuginedes.

Eelnõu §-ga 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks PISTS-i § 22 lõige 11. Muudatus on seotud täienduskoolitustoetuse regulatsiooni ümberstruktureerimisega, mille käigus koondatakse täienduskoolitustoetust käsitlevad sätted § 12 alla. Seetõttu ei ole § 22 lõige 11 enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse PISTS-i § 26 lõikega 12, millega sätestatakse üleminek Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtule. Üleminekusätte kohaselt jäävad kuni 31. maini 2028 kehtinud § 2⁵ alusel väljastatud puudega isiku kaardid kehtima ka pärast vastava sätte kehtetuks tunnistamist kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Sellega tagatakse juba väljastatud kaartide järjepidev kehtivus ning välditakse vajadust olemasolevate kaartide ennetähtaegseks väljavahetamiseks. Üleminekuperiood annab SKA-le ja kaardi kasutajatele piisava aja üleminekuks Euroopa puudega inimese kaardile.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse LS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse liiklusseaduse § 68 lõigetes 1–4, § 92 lõike 2 punktis 4, § 167 lõigetes 1, 3 ja 4, § 187 lõikes 5 ning § 2641 lõikes 2 kasutatav mõiste „liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart“ mõistega „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“ vastavas käändes.

Tegemist on terminoloogilise muudatusega, millega viiakse liiklusseaduse sõnastus kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi direktiiviga. Muudatuse tulemusena kasutatakse liiklusseaduses edaspidi direktiivist tulenevat ühtset mõistet „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“.

Tegemist on olemasoleva parkimiskaardi regulatsiooni kohandamisega Euroopa Liidu ülese süsteemiga, et võimaldada Euroopa puudega inimese parkimiskaardi rakendamist ja vastastikust tunnustamist direktiivis ettenähtud korras.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse liiklusseaduse § 167 lõikega 11, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi mõiste. Euroopa puudega inimese parkimiskaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust parkimiskaardist tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.

Säte määratleb Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõendava dokumendina, mille alusel saab selle omanik kasutada parkimiskaardiga seotud õigusi nii kaardi väljastanud liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides. Eritingimused ja eeliskohtlemine võivad hõlmata näiteks õigust kasutada puudega inimestele reserveeritud parkimiskohti, vabastust teatud parkimispiirangutest või muid riigisisese õigusega kehtestatud parkimissoodustusi. Konkreetsete soodustuste ja eritingimuste sisu määratakse jätkuvalt kindlaks liikmesriigi õiguses.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse liiklusseaduse § 167 lõiget 4 ning asendatakse sõna „kohalik omavalitsus“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusamet“.

Muudatusega antakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise pädevus kohalikelt omavalitsustelt üle Sotsiaalkindlustusametile. Kehtiva korra kohaselt väljastab parkimiskaardi isikule kohaliku omavalitsuse üksus, kuigi parkimiskaardi toorikute valmistamise ja kohalikele omavalitsustele edastamise korraldab juba praegu Sotsiaalkindlustusamet.

Muudatus on põhjendatud ka asjaoluga, et üheks parkimiskaardi väljastamise aluseks on puude raskusastme tuvastamine, mida teeb SKA. Seega koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud menetlus ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine ühe asutuse pädevusse.

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesanded tervikuna SKA-le. See lihtsustab asjaajamist inimese jaoks, kes saab edaspidi pöörduda nii puude tuvastamiseks kui ka parkimiskaardi saamiseks sama asutuse poole. Samuti väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus, kuna neil ei ole enam vaja parkimiskaartide väljastamist korraldada.

Muudatus võimaldab ühtlustada parkimiskaartide väljastamise korraldust, tagada kogu Eestis ühtne menetluspraktika ning Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisel direktiivist tulenevate nõuete ühtse kohaldamise.

Muudatus ei mõjuta parkimiskaardi saamise õiguse aluseid ega kaardi omajate õigusi, vaid muudab üksnes kaardi väljastamise eest vastutavat asutust.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse seadust § 1671 Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohaldamisala. Paragrahviga 1671 võetakse üle direktiivi nõue tagada Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tunnustama teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti ning võimaldama selle omanikule samadel tingimustel juurdepääsu puudega inimestele ette nähtud parkimisõigustele, -tingimustele ja eeliskohtlemisele nagu oma riigi parkimiskaardi omanikele.

Lõikes 1 sätestatakse, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibivale Euroopa Liidu kodanikule ning kolmanda riigi kodanikule, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Säte lähtub direktiivi kohaldamisalast, mille kohaselt laienevad Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud õigused nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka liikmesriigis õiguspäraselt elavatele või viibivatele kolmandate riikide kodanikele.

Lisaks nähakse ette, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaart kogu liikuvusprogrammis osalemise aja jooksul, sealhulgas juhul, kui liikuvusprogrammi kestus ületab lühiajalise viibimise aja. See tagab direktiivis sätestatud nõude kohaselt Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tunnustamise ka nende isikute puhul, kes viibivad teises liikmesriigis pikema aja vältel seoses Euroopa Liidu liikuvusprogrammides osalemisega, näiteks õpingute, praktika, vabatahtliku tegevuse või teadustöö eesmärgil.

Sätte eesmärk on soodustada puudega inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus ning vähendada olukordi, kus isik peaks teises liikmesriigis viibides taotlema kohaliku parkimiskaardi või läbima täiendavaid haldusmenetlusi selleks, et kasutada puudega inimestele ette nähtud parkimissoodustusi. Näiteks saab Saksamaa pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanik Eestis turismi-, töö- või õppevisiidil viibides kasutada Eestis puudega inimestele ette nähtud parkimisõigusi samadel alustel Eesti parkimiskaardi omanikuga.

Lõikes 2 määratletakse lühiajalise viibimise mõiste. Lühiajaliseks viibimiseks loetakse Eestis viibimist kuni kolm kuud. Mõiste vastab direktiivis kasutatud lühiajalise viibimise käsitlusele ning aitab eristada tavapärast ajutist viibimist olukordadest, kus inimene asub teise liikmesriiki püsivamalt elama.

Lõikes 3 sätestatakse võrdse kohtlemise põhimõte, mille kohaselt võimaldatakse teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule Eestis puudega inimestele ette nähtud parkimistingimusi ja -võimalusi samadel tingimustel kui Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule. See hõlmab kõiki õigusi, tingimusi ja soodustusi, mis on Eesti õiguse alusel seotud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamisega.

Lõikes 4 nähakse ette, et kui puudega inimestele ette nähtud parkimistingimused või -võimalused laienevad puudega inimest saatvale või abistavale isikule, kohaldatakse samu tingimusi ka teise liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omaniku saatja või abistaja suhtes. Sätte eesmärk on tagada puudega inimeste võrdne kohtlemine ja direktiivis ette nähtud õiguste tegelik kasutatavus sõltumata sellest, millises liikmesriigis parkimiskaart on väljastatud.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse seadust paragrahviga 1672, millega sätestatakse avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate kohustus teha Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel pakutavate soodustuste või eritingimuste kohta käiv teave kättesaadavaks ligipääsetavas vormingus. Nõue tuleneb direktiivist, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamisega seotud teave oleks puudega inimestele kergesti leitav, arusaadav ja ligipääsetav.

Ligipääsetava vormingu nõue seotakse Eestis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud nõuetega. See tähendab, et teabe esitamisel tuleb arvestada erinevate puudegruppide vajadustega ning tagada, et teave oleks kasutatav näiteks nägemis-, kuulmis- või muude funktsioonipiirangutega inimestele. Teave võib olla avaldatud näiteks ligipääsetava veebisisuna, digitaalsetes kanalites või muudes sobivates vormides.

Sätte eesmärk on tagada, et puudega inimesed saaksid hõlpsasti teada, milliseid parkimiskaardiga seotud eritingimusi või soodustusi konkreetne asutus või ettevõtja pakub ning kuidas neid õigusi kasutada. See toetab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõhusat ja ühetaolist rakendamist kogu Euroopa Liidus.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse seadust paragrahviga 1673, millega reguleeritakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimiseks kasutatava valideerimisrakenduse kasutamise tingimused. Sätte eesmärk on tagada, et parkimiskaardi autentsust ja kehtivust oleks võimalik kontrollida turvaliselt, ühtsetel alustel ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. Direktiivi kohaselt peab Euroopa puudega inimese parkimiskaart sisaldama QR-koodi, mille abil saab kontrollida kaardi kehtivust ja ehtsust, et ennetada pettusi ning tagada kaartide vastastikune tunnustamine kogu Euroopa Liidus.

Lõikes 1 sätestatakse õigus kasutada valideerimisrakendust isikul või asutusel, kes võimaldab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel parkimistingimusi või muid kaardiga seotud õigusi. Valideerimisrakenduse kasutamine võimaldab kontrollida, kas esitatud kaart on autentne ja kehtiv. Tegemist on direktiivist tuleneva tehnilise lahendusega, mille eesmärk on toetada kaartide usaldusväärset kasutamist liikmesriikides ja vähendada võltsimise ning väärkasutuse riski.

Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kaudu töödeldavate isikuandmete ulatust. Andmeid võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning vastava õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Säte lähtub isikuandmete kaitse üldpõhimõtetest, eelkõige eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse valideerimisrakenduse kasutamisega seotud juurdepääsupiirangud. Rakendust võivad kasutada üksnes füüsilised isikud, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik. Samuti peab rakendust kasutav isik või asutus tagama, et juurdepääs rakendusele on piiratud üksnes selleks volitatud isikutega ning valideerimise käigus saadud andmeid ei kasutata muul eesmärgil. Nimetatud nõuded aitavad tagada isikuandmete kaitse ning välistada põhjendamatu juurdepääsu kaardiomanike andmetele.

Lõikes 5 viidatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele andmekaitse- ja turvanõuetele. Valideerimisrakenduse kasutamisel tuleb järgida isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõudeid, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 tulenevaid kohustusi. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse ettevalmistamisel on samuti rõhutatud vajadust tagada valideerimisprotsessis töödeldavate isikuandmete turvalisus ja kehtestada asjakohased kaitsemeetmed.

Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega valideerimisrakenduse kasutamise täpsem kord, sealhulgas kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise ning juurdepääsude andmise, peatamise ja lõpetamise tingimused. Volitusnorm on vajalik, et reguleerida paindlikult rakenduse kasutamise praktilisi ja tehnilisi küsimusi ning tagada vastavus Euroopa Liidu tasandil kehtestatavatele tehnilistele nõuetele. Direktiiv näeb ette ühtse valideerimislahenduse kasutamise ning Euroopa Komisjon täpsustab rakenduse tehnilised nõuded rakendus- ja delegeeritud õigusaktidega.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse seadust paragrahviga 1674, millega sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused ja kord. Selle eesmärk on tagada, et kasutusel oleksid üksnes kehtivad ja õiguspäraselt väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardid. Direktiiv näeb ette liikmesriikide kohustuse väljastada, hallata ja vajaduse korral kehtetuks tunnistada Euroopa puudega inimese parkimiskaarte ning tagada nende usaldusväärsus ja turvalisus.

Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart tunnistatakse kehtetuks juhul, kui kaardi väljastamise alus on ära langenud, kaart on asendatud uuega, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged või kui kaart ei ole enam kasutuskõlblik. Samuti tunnistatakse kaart kehtetuks selle kaotsimineku, hävimise, kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljastamise, kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral. Lisaks nähakse ette kaardi kehtetuks tunnistamine juhul, kui isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus või kui on tuvastatud kaardi kuritarvitamine. Nimetatud juhtudel ei ole enam põhjendatud võimaldada isikul kasutada Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud õigusi.

Lõikes 2 sätestatakse SKA kohustus teavitada kaardi kasutajat põhjendamatu viivituseta kaardi kehtetuks tunnistamisest juhtudel, kui kehtetuks tunnistamise aluseks on kaardi väljastamise aluse äralangemine või kaardi või selles sisalduvate andmete ebaõigsus või võltsimine. Teavitamiskohustus tagab isiku teadlikkuse tema õigusi puudutavast haldusotsusest ning võimaldab vajaduse korral kasutada õiguskaitsevahendeid.

Lõikes 3 täpsustatakse, et SKA ei tunnista kehtetuks teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarte. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus kuulub kaardi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele. Seetõttu saab Eesti hinnata üksnes Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartide kehtivust, kuid mitte teha otsuseid teiste liikmesriikide väljastatud kaartide kehtetuks tunnistamise kohta. See on kooskõlas direktiivi aluseks oleva vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

Lõikes 4 sätestatakse, et kehtetuks tunnistatud kaardi kehtivust ei taastata. Kui isikul tekib pärast kaardi kehtetuks tunnistamist uuesti õigus Euroopa puudega inimese parkimiskaardile, väljastatakse talle uus kaart vastavalt seaduses sätestatud korrale. Selline lähenemine tagab õigusselguse ja väldib olukordi, kus kasutusele võetaks varem kehtetuks tunnistatud dokument.

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse seadust paragrahviga 1675, millega sätestatakse SKA ülesanded puudega inimese parkimiskaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamise juhtumite käsitlemisel. Sätte eesmärk on tagada direktiivis ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõhus toimimine, kaardist teadlikkuse suurendamine ja vajalike menetlusreeglite loomine kaardi kuritarvitamise ennetamiseks ning liikmesriikide vaheliseks koostööks.

Lõikes 1 sätestatakse SKA kohustus suurendada koostöös teiste asjaomaste asutustega üldist teadlikkust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest. Lisaks sellele suurendab SKA kaardi kasutamise teadlikkust avaliku sektori ja eraettevõtjate hulgas ning julgustab neid vabatahtlikult pakkuma puudega inimestele parkimisel eritingimusi või eeliskohtlemist.

Säte tuleneb direktiivist, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et suurendada puudega inimeste, avaliku sektori asutuste ja eraõiguslike teenuseosutajate teadlikkust Euroopa puudega inimese parkimiskaardist, selle eesmärgist ja kasutamise võimalustest.

SKA teeb koostööd teiste asjaomaste asutustega, et tagada teabe kättesaadavus nii parkimiskaardi kasutajatele kui ka isikutele ja organisatsioonidele, kes puutuvad kokku kaardist tulenevate õiguste rakendamisega. Teavitustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust, selle alusel kasutatavatest õigustest ning kaardi piiriülesest kehtivusest Euroopa Liidus.

Lisaks nähakse ette, et SKA suurendab avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust parkimiskaardi kasutamisest ning julgustab neid pakkuma puudega inimestele vabatahtlikult täiendavaid eritingimusi või eeliskohtlemist. Näiteks võib eraparkla omanik võimaldada parkimiskaardi omanikele täiendavaid parkimissoodustusi või muid parkimise korraldamisega seotud erisusi. Tegemist ei ole kohustusega selliseid hüvesid luua, vaid direktiivi eesmärgiga edendada puudega inimeste liikuvust ja iseseisvat osalemist ühiskonnaelus.

Lõigetes 2 ja 3 reguleeritakse liikmesriikide vahelist koostööd parkimiskaardi kuritarvitamise juhtumite korral. Kui teenuseosutaja tuvastab teises liikmesriigis väljastatud parkimiskaardi võimaliku võltsimise või kuritarvitamise, tuleb sellest teavitada SKA-d. SKA saab omakorda vajaduse korral edastada vastava teabe kaardi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele. Säte loob õigusliku aluse direktiivist tulenevaks teabevahetuseks liikmesriikide vahel ja aitab ennetada kaartide väärkasutust Euroopa Liidu üleselt.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui teine liikmesriik teavitab Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kuritarvitamisest, tunnistab SKA kaardi kehtetuks. Sätte eesmärk on tagada, et kuritarvituse korral oleks võimalik kiiresti reageerida ja vältida kaardi edasist väärkasutust. Näiteks võib teise liikmesriigi pädev asutus või teenuseosutaja anda teada, et Eestis väljastatud kaarti on kasutatud võltsitud kujul või isiku poolt, kellel puudub õigus seda kasutada. Sellise teabe saamisel tunnistab SKA kaardi kehtetuks.

Lõikes 5 antakse SKA-le õigus saada kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise otsustamiseks vajalikke andmeid ja dokumente riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, korrakaitseorganitelt ning teistelt asjakohastelt isikutelt. Andmeid võib küsida üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Lõikes 6 sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste korrakaitseorganite õigus ja kohustus edastada SKA-le teavet asjaolude kohta, mis võivad viidata Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutusele. Tegemist on koostöösättega, mis võimaldab SKA-l täita talle seadusega pandud ülesandeid ja hinnata vajadust kaardi kehtivuse üle otsustamiseks.

Lõikes 7 sisalduv volitusnorm annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega parkimiskaardi väärkasutusega seotud menetluste täpsem kord, sealhulgas kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise tingimused. Volitusnorm on vajalik, et reguleerida paindlikult rahvusvahelise teabevahetuse ning kuritarvitusjuhtumite käsitlemise praktilisi ja tehnilisi küsimusi. Direktiiv näeb ette liikmesriikide koostöö ning asjakohaste meetmete rakendamise kaartide võltsimise, pettuste ja väärkasutuse tõkestamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse seadust paragrahviga 1676, millega sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetlusega seotud isikuandmete töötlemise õiguslik alus. Sätte eesmärk on tagada, et SKA-l ja teistel pädevatel asutustel oleks võimalik töödelda ning vahetada parkimiskaardi väljaandmiseks, kehtetuks tunnistamiseks, kasutamise kontrollimiseks ja väärkasutuse ennetamiseks vajalikke andmeid.

Lõikes 1 sätestatakse SKA-le õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandmiseks, asendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on parkimiskaardi menetlemiseks vajaliku üldise töötlemisalusega, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõikes 2 sätestatakse SKA ja teiste pädevate haldusorganite õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid teistele asutustele, korrakaitseorganitele või välisriigi pädevatele asutustele. Andmete edastamine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või väärkasutuse ja süstemaatilise kuritarvituse ennetamiseks ning tuvastamiseks. Säte loob õigusliku aluse liikmesriikidevaheliseks koostööks ja teabevahetuseks juhtudel, kus see on vajalik direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks.

Lõikes 3 sätestatakse andmete minimaalsuse põhimõte, mille kohaselt võib isikuandmeid edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Sellega tagatakse, et andmete töötlemine ja edastamine on proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega. Säte aitab tagada isikute põhiõiguste kaitse ning välistab põhjendamatu või ülemäärase andmetöötluse parkimiskaardi menetluses.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse seaduse paragrahvi 281 lõikega 14, millega täiendatakse seaduse rakendussätteid üleminekuregulatsiooniga, mis käsitleb enne Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõttu väljastatud parkimiskaartide kehtivust.

Lõikes 14 sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 167 alusel väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardid jäävad kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.

Üleminekusätte eesmärk on tagada sujuv üleminek seniselt parkimiskaardilt Euroopa puudega inimese parkimiskaardile ja vältida olukorda, kus kõik senised kaardiomanikud peaksid kaardi vahetama välja ühel ajal. See võimaldab väljastada uued Euroopa puudega inimese parkimiskaardid järk-järgult ja vähendab nii inimeste kui ka SKA töökoormust.

Lõpptähtaja 1. detsember 2029 kehtestamine on vajalik, et tagada direktiivist tulenev seniste parkimiskaartide täielik asendamine Euroopa Liidu ühtse kujunduse ja nõuetega Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Seetõttu nähakse ette tähtaeg, mille saabumisel kaotavad kehtivuse kõik senise korra alusel väljastatud parkimiskaardid sõltumata neile märgitud kehtivusajast. Sellega tagatakse, et mõistliku üleminekuaja järel on kõik kasutusel olevad parkimiskaardid asendatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse MuuS-i.

Eelnõu §-ga 3 punktiga 1 muudetakse MuuS-i § 20 lõike 3 punkti 1, milles sätestatakse riigimuuseumi tasuta külastamise õigus puudega inimesele. Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna tasuta riigimuuseumide külastamise õigus on sätestatud seaduses ja muuseumid kuuluvad Euroopa puudega inimese kaardi direktiivi kohaldamisalasse, tuleb muuta puudest tuleneva tasuta muuseumikülastuse õiguse tõendamise korda.

Muudatus on vajalik ka seetõttu, et kehtiv tasuta külastusõigus on täisealiste puhul seotud puude raskusastmega, kuid Euroopa puudega inimese kaart puude raskusastme kohta teavet ei sisalda, sest liikmesriikides ei ole puude raskusastmete tuvastamine ega neist tulenevad õigused ühtselt reguleeritud. Seetõttu ei ole direktiivi ülevõtmisel võimalik jätkata direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate soodustuste sidumist puude raskusastme või liigiga. Muudatusega viiakse puudest tuleneva tasuta muuseumikülastuse õiguse tõendamise alus kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga.

Alates 01.02.2027 jõustuva muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt on muuseumi külastamine tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, kuni 18-aastase puudega lapsele ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastase ja vanema isiku saatjale. Muudatusega seotakse tasuta külastamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisega. Muudatuse tulemusel on muuseumi külastamine tasuta kuni 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale juhul, kui kaardile on kantud A-tähis.

A-tähis on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-tähis kõikidele sügava puude raskusastmega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puude raskusastmega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähise määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähise kandmine sügava puude raskusastmega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähise kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähise lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu §-is 1 punktis 9.

Muudatuse tulemusel laieneb tasuta muuseumikülastuse õigus raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele. 2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis 2695 raske nägemispuudega inimest. Kui arvestada, et tasuta külastuse õigus laieneb ka nende saatjatele, suureneb tasuta riigimuuseumi külastamise õigusega inimeste arv hinnanguliselt 5390 inimese võrra.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse muuseumiseadust §-ga 32², millega sätestatakse üleminekuregulatsioon siseriikliku puudega isiku kaardi omanike muuseumikülastuse õiguste säilitamiseks.

Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuigi alates sellest kuupäevast väljastatakse senise puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Seetõttu sätestatakse üleminekusäte, mis tagab puudega isiku kaardi omanikele seniste muuseumikülastusega seotud õiguste säilimise ka pärast Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõttu.

Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isikul on kehtiv siseriiklik puudega isiku kaart, kuid talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti ning seetõttu võiks tekkida põhjendamatu piirang tasuta muuseumikülastuse õiguse kasutamisel. Muudatus tagab sujuva ülemineku seniselt puudega isiku kaardi süsteemilt Euroopa puudega inimese kaardi süsteemile ning õiguste katkematu jätkumise üleminekuperioodil.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ÜTS-i.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseaduses puudega inimeste tasuta riigisisese liiniveo, saatja sõidusoodustuse ning sõidusoodustuse õiguse tõendamise regulatsiooni seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna puudest tulenevad sõidusoodustused on osaliselt sätestatud seaduses ja reisijateveoteenused kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, tuleb viia puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse ühistranspordiseaduse § 32 lõike 3 esimest lauset. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tõendatakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu puuet tõendava dokumendi või puudega isiku kaardiga. Muudatuse kohaselt tõendatakse sõidusoodustuse olemasolu edaspidi Euroopa puudega inimese kaardiga.

Muudatus on peamiselt tehnilist laadi ning tuleneb puudega isiku kaardi asendamisest Euroopa puudega inimese kaardiga alates 1. juunist 2028. Ühtlasi ei ole edaspidi kavas väljastada puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühiskaarti. Praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus sõidusoodustuse tõendamiseks esitatakse puude tuvastamise otsus, mis sisaldab sõidusoodustuse võimaldamiseks mittevajalikke isikuandmeid. Seetõttu lihtsustatakse nii inimese kui ka vedaja jaoks sõidusoodustuse tõendamist, nähes selle ühtse alusena ette Euroopa puudega inimese kaardi. Muudatus ei mõjuta sõidusoodustuse saamise õigustatud isikute ringi ega soodustuse sisu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtu tulemusena tuleb samadel tingimustel sõidusoodustust võimaldada ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaartide omanikele.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse ühistranspordiseaduse § 34, mis sätestab isikud, keda vedaja on kohustatud riigisisesel tee-, vee- ja raudteeliinil tasuta vedama.

Alates 01.02.2027 jõustuva ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus puudega kuni 18-aastasel lapsel, sügava puudega 18-aastasel ja vanemal isikul, raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral.

Muudatusega viiakse tasuta sõidu õiguse regulatsioon kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga. Seejuures ei muudeta tasuta sõidu õiguse sisu, vaid muudetakse õiguse tõendamise alust. Edaspidi seotakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasolu ja täisealiste ning saatjate puhul kaardile kantud A-tähisega.

Punktides 1 ja 2 säilitatakse kehtivad tasuta sõidu õigused koolieelses eas lastele ja lastele, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.

Punktiga 3 sätestatakse tasuta sõidu õigus kuni 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule. Tegemist on kehtiva kuni 18-aastase puudega isiku tasuta sõidu õiguse üleviimisega Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi. Tasuta sõidu õigusega inimeste sihtgrupp ei muutu.

Punktiga 4 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale, kui kaardile on kantud A-tähis. A-tähis on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-tähis kõikidele sügava puude raskusastmega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puude raskusastmega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähise määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähise kandmine sügava puude raskusastmega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähise kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähise lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu §-is 1 punktis 9.

Seega on edaspidi selle lõike alusel tasuta sõidu õigus lisaks punktis 3 nimetatud lastele ka sügava puudega täisealistel ja raske nägemispuudega täisealistel. Lisaks on tasuta saatja õigus kõikidel sügava puudega inimestel ja raske nägemispuudega inimestel. Muudatuse tulemusel laieneb võrreldes kehtiva seadusega tasuta sõidu õigus ka sügava puudega laste saatjatele.

Punktiga 5 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvale juht- või abikoerale. Tegemist on kehtiva õiguse sisulise ülevõtmisega, kuid võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse, et tasuta sõidu õigus laieneb juht- või abikoerale juhul, kui koer saadab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna kehtiv seadus ei sätesta, kuidas peab inimene tõendama, et ta on juht- või abikoera kasutav puudega inimene. See on praktikas põhjustanud keerulisi olukordi nii puudega inimesele kui ka vedajale sõiduõiguse kontrollimisel.

Muudatusega luuakse ühtne ja lihtne tõendamisalus Euroopa puudega inimese kaardi näol. Seejuures ei ole juht- või abikoera kasutamise õigust seotud A-tähise olemasoluga kaardil. Kuigi A-tähis viitab vajadusele saatja, tugiisiku, isikliku abistaja või abilooma järele, võivad juht- või abikoera kasutada ka inimesed, kellel ei ole A-tähise saamise alust, näiteks diabeedi või epilepsiaga inimesed. Seetõttu on põhjendatud siduda juht- või abikoera tasuta vedamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga, mitte A-tähisega.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse ühistranspordiseaduse § 36 lõiget 1, mis reguleerib avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveol riigieelarvest hüvitatavaid sõidusoodustusi. Muudatusega viiakse saatja sõidusoodustuse regulatsioon kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. Alates 01.02.2027 jõustuva seaduse kohaselt hüvitatakse sõidusoodustus sügava puudega isiku saatjale ja kuni 18-aastase puudega lapse saatjale. Edaspidi seotakse saatja sõidusoodustus Euroopa puudega inimese kaardi omaniku õigustega ning sõidusoodustus laieneb kuni 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ning täisealise Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale juhul, kui kaardile on kantud A-tähis.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse ühistranspordiseadust rakendussättega, mis reguleerib üleminekut seniselt puudega isiku kaardilt Euroopa puudega inimese kaardile. Kuigi alates 1. juunist 2028 väljastatakse puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Selleks sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud ühistranspordiseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka üleminekuperioodil nende isikute suhtes, kellel on kehtiv puudega isiku kaart. Muudatuse eesmärk on tagada sõidusoodustuste katkematu jätkumine ning vältida olukorda, kus isik kaotaks üleminekuperioodil õiguse sõidusoodustusele üksnes seetõttu, et talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele Euroopa Liidu õigusest tulenevad terminid „Euroopa puudega inimese kaart“, „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“, „eritingimus või eeliskohtlemine“, „abistav loom“ ja „liidu liikuvusprogramm“. Terminid tulenevad direktiivist (EL) 2024/2841 ning nende kasutamine on vajalik direktiivi ülevõtmiseks ja Eesti õiguse terminoloogia kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa puudega inimese kaart asendab senise siseriikliku puudega isiku kaardi ning Euroopa puudega inimese parkimiskaart senise liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Eelnõus kasutatakse lisaks terminit „valideerimisrakendus“, millega tähistatakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks kasutatavat tehnilist lahendust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, 23. oktoober 2024, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, 23. oktoober 2024, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).

Direktiiviga (EL) 2024/2841 kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ühine raamistik, nende vastastikuse tunnustamise põhimõte ning nõuded kaartide väljastamisele, vormile, kehtivusele, ligipääsetavusele, turvalisusele ja väärkasutuse ennetamisele. Direktiiviga (EL) 2024/2842 laiendatakse sama regulatsiooni liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele.

Eelnõuga sätestatakse kaartide mõiste ja kohaldamisala, pädev asutus, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord, valideerimine, teabe kättesaadavus ning väärkasutusega seotud teabevahetus. Eelnõu lahendused vastavad direktiivides sätestatud nõuetele.

Direktiiv jätab mitmes küsimuses liikmesriigile valikuvabaduse. Eelnõuga määratakse mõlema kaardi väljastamise pädevaks asutuseks Sotsiaalkindlustusamet. Alternatiiv oleks olnud määrata ülesanne mõnele teisele riigiasutusele või jätta parkimiskaardi väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustele. Sotsiaalkindlustusameti kasuks otsustati, kuna amet tuvastab juba puude raskusastet ja väljastab siseriiklikku puudega inimese kaarti ning selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi ja infosüsteeme ning vähendada dubleerivat asjaajamist.

Samuti ei kasutata eelnõus direktiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud võimalust laiendada kaartide kohaldamist üldiselt kõigile lühiajalisest viibimisest pikematele Eestis viibimise juhtudele. Alternatiiv oleks olnud laiendada kaartide tunnustamist ka muudele pikaajalise viibimise juhtudele. Eelnõus piirdutakse direktiivist tuleneva kohustusliku lahendusega, mille kohaselt kehtivad kaardid pikema aja vältel liidu liikuvusprogrammis osalevatele isikutele.

Eelnõu reguleerimisalaga seondub samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse üldmäärus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Neist tulenevaid nõudeid on arvestatud isikuandmete töötlemist ja teabe ligipääsetavust puudutavate sätete kujundamisel.
Eelnõu reguleerimisalaga otseselt seotud Euroopa Liidu Kohtu praktikat ei ole tuvastatud. Direktiivide ülevõtmise kohta koostatakse seletuskirja lisana vastavustabel, milles näidatakse direktiivide sätete vastavus eelnõu sätetele.

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks viis Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal läbi teenusdisaini analüüsi, mille üheks osaks oli ka õigusanalüüs, mille koostaja oli Jaana Nõgisto (Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, [email protected]).

6. Seaduse mõjud

Muudatuse eesmärgid:
1. Täiendada PISTS-i, et kaasajastada puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmise protsesse. Samuti täpsustatakse seaduses kasutatavat terminoloogiat ja seaduse eesmärki. Mõjuanalüüs keskendub seaduse sisulistele muudatustele.
2. Senine siseriiklikult kehtiv puudega isiku kaart asendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga (edaspidi ka EL PIK) ja võetakse sellega seonduvalt üle vastava direktiiviga sätestatud õigused ja kohustused. Mõjuanalüüs keskendub direktiivi ülevõtmisega kaasnevatele sisulistele muudatustele.
3. Senine 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riikides kehtiv liikumispuudega ja pimedat isikut teenindava sõiduki parkimiskaart asendatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga (edaspidi ka EL PAK) ja võetakse sellega seonduvalt üle vastava direktiiviga sätestatud õigused ja kohustused.

Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi vajadusel kolme kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjupeatükk on üles ehitatud muudatuse eesmärkide põhiselt.

6.1. PISTS-i sisulised muudatused

Tabel 1. Positiivse mõjuga PISTS sisuliste muudatuste võrdlus.
Muudatuse sisu
Kehtiv olukord
Soovitud olukord
Puude raskusastme tuvastamine
SKA peaspetsialist näeb isiku nõusolekul tervise infosüsteemi ainult andmeid esitanud arsti nime. Seetõttu võivad arstiõppe läbinud isikuni jõuda taotlused, milles on andmed puudulikud. Juhul, kui andmed on ebapiisavad peab kas taotleja või arstiõppe läbinud isik andmeid dubleerivalt täpsustama.
Isiku nõusolekul näeb SKA arsti nime ja eriala, viimase külastuse aega ja tervishoiuteenuse osutamise aega. Need võimaldavad hinnata olemasoleva info asja- ja ajakohasust enne kui taotlus jõuab arstiõppe läbinud isikuni. Väheneb arstiõppe läbinud isiku tööressurss ja vajadus kordusvisiitideks või täiendavaks andmekogumiseks.
Puude raskusastme tuvastamise lõpptähtaja lühiajaline pikenemine
Puue tuvastatakse maksimaalselt 5 aastaks (lastel kuni kolmeks aastaks). Kui aga tuvastatud puue lõppeb kuni pool aastat enne vanusegrupi lõppu, peab inimene esitama uue taotluse vanusgrupi lõpuni ja seejärel esitama uue taotluse järgmises vanusgrupis puude tuvastamiseks.
Puude raskusastme võib tuvastada kuni taotleja tööealiseks või vanadus-pensioniealiseks saamiseni, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme periood lõpeb kuus kuud või vähem enne nimetatud päeva

Sotsiaalne mõju

Puudega inimesi oli 2025. aasta lõpus 101 001 inimest ehk 7,4% rahvastikust6. Neist ligi veerandi puhul viidi 2025 läbi puude tuvastamine, kellest omakorda 15%-le oli tegu esmakordse puude tuvastamisega. Kuuekuuline korduv puudeotsus tehti 150 juhul. Planeeritavate muudatuste mõju on positiivne ja mõju ulatus keskmine: ühest küljest kogutakse võimalikult palju ajakohaseid andmeid menetluse alguses, puude kehtivusaja pikendamine aga säästab puudega inimest vahemenetlusest ja tööealistel ka täiendavast eriarsti visiidist, mis on tingitud üksnes vanusest, kuid mitte tema puuet põhjustava olukorra muutumisest.

Mõju riigivalitsemisele

Negatiivse otsusega lõppenud menetluste osakaal on kasvanud, ulatudes 2024–2025 juba 48%-ni esitatud taotluste koguarvust, kusjuures enim negatiivseid otsuseid langetatakse (osakaaluna taotluste koguarvust) esmakordsel puude tuvastamisel tööealisele (üle 90%), seejärel lastele (47% aastal 2024 ja 60% aastal 2025). Osaliselt on see tingitud kas ebatäpsete või puudulike andmete esitamisest, mis ei võimalda taotlejale soodsa otsuse langetamist. Negatiivse otsuse järel on aga võimalik esitada vaie, mis suurendab SKA koormust. Isiku nõusolekul täiendavate andmete kogumine vähendab eelduslikult negatiivsete otsuste arvu ja suurendab menetluse efektiivsust.

Puude tuvastamise otsuse kehtivuse pikendamine vähendab mõnevõrra SKA töökoormust. Eeldades, et just korduvad kuue kuu pikkused puudeotsused on tingitud isiku peatsest jõudmisest järgmisse vanuserühma võib SKA menetluste arv seetõttu väheneda küll vähesel määral (u 100–150 juhtumit aastas), kuid omab siiski positiivset mõju ressursside juhtimisele.
Planeeritava muudatuse mõju on kokkuvõttes positiivne ja mõju ulatus keskmine.

6.2. Euroopa Liidu puudega inimese kaart

EL PIK asendab senise puudega isiku kaardi. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Väljastatava EL puudega inimese kaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga.
Tunnused
Puudega isiku kaart
EL PIK
Kehtivusala
Eesti
Euroopa Liit
Dokumendi vorm
Füüsiline
Füüsiline või digitaalne
Foto
Ei ole
On
Puude raskusaste
Jah
Ei
Puude liik
Jah; nägemis- või liikumispuue
Ei
Kehtivus
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel täisealiseks saamiseni.
Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel pensionieani.
Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel eluaegne.
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel 5 aastat.

Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.

Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.

Sotsiaalne mõju

Muudatus puudutab üleminekuperioodi arvestades kogu puudega inimeste sihtrühma. Üleminekuperioodil asendub siseriiklik dokument PIK-ga uue otsuse tegemisel või puudega inimese taotluse alusel. Positiivne mõju avaldub puudega inimese kaardi valdaja jaoks võimaluses kasutada kõiki soodustusi ja eritingimusi, mis on tagatud vastava liikmesriigi analoogse kaardi omanikele.

Muuseumiseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatuste mõju sihtrühmale on kokkuvõttes positiivne ja mõju ulatus sõltub kasutustihedusest. Olulisemad muudatused on esitatud tabelis 4.

Tabel 3. Muuseumiseaduse (MuuS) ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) muudatused võrreldes senise olukorraga.
Seadus, soodustus
Puudega isiku kaart
EL PIK
MuuS, tasuta külastusõigus
Kõik puudega lapsed koos saatjaga
Kõik puudega lapsed koos saatjaga

Sügava puudega täisealine isik ja tema saatja
Täisealine ja tema saatja kui EL PIK-il on kantud A-tähis7
ÜTS, tasuta sõit kommertsliinidel
Kõik puudega lapsed
Kõik puudega lapsed ja nende saatja kui lapse EL PIK kaardil on A-tähis

Sügava puudega täisealised
Täisealine ja tema saatja kui EL PIK-il on kantud A-tähis

Raske nägemispuudega täisealine


Raske või sügava nägemis-puudega isiku saatja


Ühistranspordiseaduses ühtlustatakse avalikel ja kommertsliinidel tasuta sõidu õigust omavate puudega inimeste ja nende saatjate (sh juht- või abikoerad) sihtrühma.

Mõõduka ebasoovitava mõjuga risk väljendub kaardi kehtivuse tähtajas. 2025. aastal tehtud 24 119. Neist 26% juhtudest oli muutumatu või progresseeruv püsiv seisund aluseks vanusgrupi lõpuni kestva otsuse tegemisel. Sellisel juhul kehtib siseriiklik dokument kas 16-aastaseks saamiseni (alates 2027. aastast kuni täisealiseks saamiseni), vanaduspensioniikka jõudmiseni või elu lõpuni. Fotoga puudega inimese kaardi kehtivusajad on aga alaealise puhul kuni viis aastat, tööealisel ja vanaduspensioniealisel kuni kümme aastat. See tähendab, et kaarti tuleb selle aja möödudes uuendada. Alaealise ja tööealise puhul võib see tuua kaasa vajaduse uuendada dokumenti vastaval perioodil korduvalt ja alustada järgmisse vanusgruppi jõudes dokumendi taotlemist algusest peale. Kui aga kaardi väljastamise alus ei ole muutunud saab kaardi väljastada lihtsustatud korras, kusjuures digitaalne puudega inimese kaart uueneb automaatselt.

Teiseks võimalikuks ebasoovitava mõjuga riskiks võib kujuneda kaardi väljastamise aluseks oleva puudeotsuse tähtaja kestus. 2025. aastal tehtud tähtajaliste otsuste keskmine kehtivus oli alaealistel 2,1 aastat, täisealistel 3,6 aastat ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastat. See tähendab, et nii puudeotsuse kui ka sellest tulenevalt väljastatava kaardi uuendamise sagedus on eelkõige alaealistel ja tööealistel inimestel suurem kui kaardi maksimaalne võimalik kehtivusaeg. Puude tuvastamise protsess ise ei muutu, kuid täiendava halduskoormusena võidakse tajuda kaardi väljastamiseks vajaliku foto olemasolu. Selle mõju vähendamiseks on kavandatud Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandmisel kasutada Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus olevat kehtivat fotot, mis saadakse asutustevahelise andmevahetuse kaudu ning mida inimesel ei ole üldjuhul vaja eraldi esitada. Lisaks ei mõjuta eelnõu nende inimeste kaardi kehtivusaega võrreldes kehtiva korraga, kuna ka praegu väljastatava puudega inimese kaardi kehtivus on seotud puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivusajaga.

Mõju riigivalitsemisele

Digitaalne EL PIK luuakse SKA poolt puude tuvastamisel automaatselt. Füüsiline kaart trükitakse taotluse alusel. Kuna ei ole teada, kui suur hulk puudega inimesi soovib a) olemasoleva kaardi vahetamist EL PIK-ks ja b) kui paljud soovivad füüsilist EL PIKi pärast puudeotsuse saamist on halduskoormuse kasvu keeruline hinnata. Pikemas perspektiivis võib eeldada halduskoormuse vähenemist eelkõige digitaalse kaardi kasutamise suurenemise ja kaardi väljastamise protsessi automatiseerimise tõttu.

Kulude vähenemine sõltub kahest asjaolust:
1. Digitaalne kaart muutub valdavaks;
2. Pikeneb keskmine puudeotsuse kestus.

Halduskoormust ja kulusid suurendab väljastatavate kaartide ebaühtlane kehtivusaeg (2025. aastal lastel keskmiselt 2,1 aastaks, täisealistel 3,6 ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastaks).

Kuna füüsilist EL PIK vajavate taotlejate arv on prognoosimatu ei saa mõju ulatusele hinnangut anda.

Direktiivi ülevõtmisega kaasnevat mõju Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule välja antud EL PIK mõju ulatus on subjektiivselt oluline, kuid objektiivselt võimatu hinnata.

6.3. Euroopa Liidu puudega inimese parkimiskaart

EL PAK asendab senise puudega isiku parkimiskaardi. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 5.

Tabel 4. Väljastatava EL puudega inimese parkimiskaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga.
Tunnused
Puudega isiku parkimiskaart
EL PAK
Kehtivusala
Eesti ja Euroopa Liit8
Euroopa Liit
Foto
On
Ei ole
Allkiri
On
Ei ole
Kehtivus
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Kaarti on võimalik üks kord pikendada kuueks kuuks.
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Väljastamise tingimused kehtestatakse ministri määrusega.
Väljastaja
Kohalik omavalitsus
SKA

Eesti puudega isiku parkimiskaart juba kehtib EL-s Euroopa Liidu Nõukogu vastava soovituse9 kohaselt. Direktiivi ülevõtmine eeldab aga dokumenti väljastava pädeva asutuse määramist. Eestis kaardi väljastamise (sh trükkimise) korraldamine senisel kujul ehk kohaliku omavalitsuse kaudu ei ole mõistlik. Seega on kaardi väljastamise protsessi (õigustatuse hindamisest kaardi trükkimise ja väljastamiseni) andmine Sotsiaalkindlustusametile põhjendatud.

Sotsiaalne mõju

EL PAK väljastamise protsessi ühtlustamine kuni selleni, et parkimiskaarti on õigustatud isikule võimalik väljastada koos EL PIK-ga, aga ka plaanitud muudatus, mille kohaselt nii EL PIK kui ka EL PAK taotlemine ja väljastamine toimuvad ühes kohas on tugevalt positiivse mõjuga.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt 2025. aastal korraldatud küsitluse andmetel oli 2025. aasta augustis väljastatud umbes 22 500 kehtivat parkimiskaarti.

Mõju riigivalitsemisele

SKA andmetel on omavalitsused perioodil 2021–2025 tellinud keskmiselt 9 740 parkimiskaarti, kuid juba 2026. aasta esimesel poolaastal telliti üle 10 000 parkimiskaardi. Kehtiva regulatsiooni puudused on:
1. Ei ole teada, kui palju kehtivaid parkimiskaarte on tegelikult
2. Puudub ülevaade omavalitsustele eraldatud parkimiskaartide reservist.

Muudatuse tulemusel hakkab EL PAK-e väljastama SKA. Selle tulemusena tekib ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest. Kaarte nö „reservi“ toota ei ole enam võimalik, sest iga kaart trükitakse isikustatuna.

Kohalike omavalitsuste halduskoormus väheneb. Ära langeb vajadus parkimiskaartide varude planeerimisele ja nende käsitsi vormistamisele.

SKA töökoormus suureneb ja eeldab täiendava tööjõu värbamist. Samas on eeldada, et teenuse pakkumine ühest kohast võimaldab kokkuvõttes tööjõu ressurssi paremini planeerida. Suurim efekt oleks võimalik saavutada EL PIK ja EL PAK ühise väljastamise korral.

6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete ja seega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses eriliigiliste isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused puudutavad eelkõige puude raskusastme tuvastamist, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandmist ning nende kaartide valideerimist ja väärkasutuse juhtumitega seotud teabevahetust.
Kavandatava andmetöötluse puhul tuleb eristada olemasoleva andmetöötluse täpsustamist uutest töötlemistoimingutest. Suurem osa puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste maksmise ja Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmisega seotud andmetöötlusest toimub Sotsiaalkindlustusametis juba praegu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtmisega asendatakse senine siseriiklik puudega isiku kaart ning selle väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetluse, infosüsteemide ja Sotsiaalkindlustusameti pädevusega. Seetõttu ei kaasne Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmisega olulist töödeldavate isikuandmete mahu suurenemist ega uue paralleelse andmekogumi loomist.

6.4.1. Puude raskusastme tuvastamine

Eelnõuga täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete koosseisu ning laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida Sotsiaalkindlustusameti spetsialist võib inimese nõusolekul tervise infosüsteemis näha. Kehtiva õiguse kohaselt näeb spetsialist andmeid esitanud arsti nime. Eelnõu kohaselt lisanduvad arsti eriala, viimase visiidi kuupäev ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäev. Tegemist ei ole juurdepääsuga tervishoiudokumentide sisule või inimese diagnoosidele, vaid piiratud metaandmetega, mille põhjal saab hinnata puude tuvastamiseks vajaliku terviseinfo olemasolu ja ajakohasust.

Töötlemisviis on vajalik ja kohane, kuna praktikas tuleb puudulike või tervise infosüsteemi veel kandmata andmete korral teha täiendavaid päringuid inimesele või tervishoiuteenuse osutajale. Täiendavate metaandmete nägemine võimaldab kontrollida andmete olemasolu enne asja ekspertarstile edastamist ning vähendab täiendavate päringute, korduva andmekogumise ja üksnes andmete täiendamiseks tehtavate arstivisiitide vajadust. Puudulikud andmed võivad viia ka negatiivse otsuseni ja uue menetluse alustamiseni, mistõttu aitab muudatus parandada menetluse kvaliteeti.

Peamine oht seisneb selles, et tervise infosüsteemi andmetele saab juurdepääsu töötaja, kelle tööülesannete täitmiseks ei ole see vajalik, või andmeid kasutatakse puude raskusastme tuvastamisest erineval eesmärgil. Arvestades andmete terviseandmetega seotust, on ohu esialgne tase keskmine.

Ohtu maandavad eelkõige seaduses piiratud andmekoosseis ja töötlemise eesmärk, tööülesandepõhine juurdepääs, isikustatud kasutajaõigused, juurdepääsude logimine ning kasutajaõiguste regulaarne kontroll. Sotsiaalkindlustusametil ei teki selle muudatuse tõttu juurdepääsu inimese kogu terviseandmestikule. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk madal ja kavandatud meetmed on ohu maandamiseks piisavad.

6.4.2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine

Eelnõuga muudetakse mitme toetuse saamise tingimuste kontrollimist registripõhisemaks. Näiteks puudega vanema toetuse puhul ei pea inimene teatavaid toetuse saamise aluseks olevaid asjaolusid enam omakäelise kinnitusega tõendama, vaid Sotsiaalkindlustusamet saab need kontrollida riigi käsutuses olevate andmete põhjal. Menetluse muutumine dokumendipõhisest registripõhiseks ei suurenda iseenesest töödeldavate andmete hulka.
Eelnõuga nähakse lisaks ette Politsei- ja Piirivalveameti teavituskohustus Sotsiaalkindlustusametile tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise ja lõpetamise kohta, kui asjaolu mõjutab toetuse maksmist. Töötlemise eesmärk on kontrollida toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimuste olemasolu ja vältida olukorda, kus inimeselt nõutakse riigil juba olemas oleva teabe uuesti esitamist. Puudega vanema toetuse puhul võimaldab andmevahetus samuti loobuda inimese täiendavast tõendamisest.

Peamine oht on, et ebaõige, aegunud või valesti tõlgendatud registriandme põhjal jäetakse toetus määramata või selle maksmine peatatakse või lõpetatakse. Kuna sellisel töötlemisel võib olla inimesele vahetu varaline ja sotsiaalne mõju, on esialgne risk keskmine.

Riski maandamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeallikaid, siduda andmevahetus üksnes toetuse saamise tingimuste kontrollimiseks vajalike andmetega ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist vajaduse korral kontrollida asjaolusid täiendavalt. Isikule jäävad haldusmenetlusest ja vaide- või kohtumenetlusest tulenevad õiguskaitsevahendid. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk madal.

6.4.3. Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmine ja asendamine

Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmise eesmärk on tõendada inimese puude staatust või puudest tulenevat õigust nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides ning võimaldada inimesele direktiivis sätestatud ulatuses võrdne juurdepääs eritingimustele ja eeliskohtlemisele.

Sotsiaalkindlustusamet on juba praegu siseriikliku puudega isiku kaardi väljaandja. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine põhineb samuti Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusastmel ning kasutusele võetakse olemasolevad menetlused, infosüsteemid ja pädevus. Ei looda uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid olemasolevale töötlemisele antakse Euroopa kaardiga seotud ülesannete täitmiseks selgem õiguslik alus.

Direktiiv määrab kaardi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse sõnaselgelt vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. Väline teenuseosutaja ei vabasta liikmesriiki andmekaitsealastest kohustustest.

Võrreldes senise puudega isiku kaardiga lisatakse Euroopa puudega inimese kaardile foto. Selleks ei nõuta inimeselt uue foto esitamist, vaid kasutatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. Selline lahendus on vajalik isikustatud kaardi väljastamiseks ning vähendab dubleerivat andmekogumist ja inimese halduskoormust. Foto kasutamine piiratakse kaardi väljaandmise, asendamise ja kaardile kandmise eesmärgiga. Juhul, kui alla 15aastasel lapsel ei ole Politsei ja Piirivalveameti fotopangas fotot või näokujutist, on seaduslikul esindajal võimalik see kaardi väljastajale esitada.

Samal ajal väheneb inimese terviseseisundi kohta kaardil nähtav teave. Senine kaart sisaldab puude raskusastet ning teatavatel juhtudel puude liiki, kuid Euroopa puudega inimese kaardile neid andmeid ei kanta.

Peamised ohud on foto või puude staatusega seotud andmete kasutamine muul eesmärgil ning andmetele põhjendamatu juurdepääs. Esialgne risk on andmete tundlikkust arvestades keskmine.

Riski maandavad olemasoleva infosüsteemi kasutamine, õigusaktis määratud eesmärk ja andmekoosseis, foto kasutamise konkreetne eesmärgipiirang, rollipõhine juurdepääs ja logimine. Direktiiv näeb digitaalse kaardi puhul täiendavalt ette, et see ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart, andmed peavad olema krüpteeritud ning andmekandja lugemine peab olema piiratud õigustatud kasutajatega. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk madal.

6.4.4. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimine
Valideerimise eesmärk on võimaldada avaliku või erasektori teenuseosutajal kontrollida Euroopa puudega inimese kaardi autentsust ja kehtivust ning otsustada selle põhjal konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamine.

Valideerimiseks kasutatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat valideerimislahendust. Direktiivi kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa puudega inimese kaardi QR-koodi ja muude digitaalsete turvaelementide nõuded ning ühised tehnilised spetsifikatsioonid muu hulgas kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimiseks, võltsimise ja pettuse vältimiseks, koostalitlusvõime tagamiseks ning kaartide piiriüleseks lugemiseks.

Valideerimislahenduse tehnilised nõuded ja Euroopa Liidu tasandi turvameetmed määratakse seega kindlaks Euroopa Liidu õigusega. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne ei ole kehtestada valideerimislahenduse Euroopa Liidu tasandi tehnilisi nõudeid, vaid tagada enda pädevuse piires valideerimise riigisisene õiguspärane korraldus. Direktiiv näeb ühtlasi ette, et isikuandmete kaitset mõjutavate delegeeritud või rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteeritakse Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning vajaduse korral Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

Eesti tasandil seisneb isikuandmete töötlemise reguleerimine eelkõige valideerimise õigusliku aluse, eesmärgi, lubatud andmekoosseisu ja valideerijate ringi kindlaksmääramises. Valideerija töötleb kaardiandmeid selleks, et kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning võimaldada kaardi alusel enda pakutavat eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust. Valideerijat tuleb selle töötlemistoimingu puhul üldjuhul käsitada iseseisva vastutava töötlejana. Valideerija töötaja või muu tema nimel ja alluvuses tegutsev füüsiline isik ei ole eraldiseisev vastutav ega volitatud töötleja.

Valideerimise käigus töödeldakse teavet, millest ilmneb inimese puude staatus või puudest tulenev õigus. Tegemist on eriliigiliste isikuandmetega. Seetõttu peab riigisisene regulatsioon lisaks valideerimise õigusele sisaldama sobivaid ja konkreetseid kaitsemeetmeid, mis piiravad töötlemise eesmärki ja ulatust ning väldivad andmete põhjendamatut kasutamist.

Peamine oht on, et kaarti kontrollib isik, kellel puudub selleks õigustatud eesmärk, valideerijale tehakse kättesaadavaks rohkem isikuandmeid kui konkreetse õiguse kontrollimiseks vajalik või valideerimisel saadud andmeid säilitatakse või kasutatakse hiljem muul eesmärgil. Kuna valideerimisvõimalus võib olla kasutusel suure hulga avaliku ja erasektori teenuseosutajate juures ning töötlemine puudutab eriliigilisi isikuandmeid, hindame esialgse riski keskmiseks.
Riski maandamiseks piiratakse seaduses valideerimine kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega. Valideerimislahendusele võib juurdepääs olla üksnes isikutel, kelle ülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik, ning valideerija peab tagama enda nimel tegutsevate füüsiliste isikute juurdepääsu õiguspärasuse. Valideerimisel tuleb järgida andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet ning valideerimisel saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil. Andmete säilitamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusaktides ja riigisiseses õiguses sätestatud nõuetest.

Valideerimislahenduse tehniliste omaduste ja lõpliku andmevahetuskorralduse selgumisel tuleb enne selle kasutuselevõttu kontrollida, milliseid isikuandmeid valideerijale kättesaadavaks tehakse, kas valideerimissündmuse kohta edastatakse isikustatud teavet mõnda teise infosüsteemi ning kas valideerimisest tekivad isikuandmeid sisaldavad logid. Kui valideerimisel töödeldakse üksnes konkreetse kontrolli tegemiseks vajalikku minimaalset andmekoosseisu ning valideerimise tulemusel ei teki Sotsiaalkindlustusametile isikustatud kaardikasutuse ajalugu, on jääkrisk madal. Kui tehnilise lahenduse rakendamisel ilmneb täiendav isikustatud andmevahetus või andmete säilitamine, tuleb selle töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, vajalikkust ja riske täiendavalt hinnata.

6.4.5. Väärkasutuse ja kuritarvitamisega seotud andmevahetus

Direktiiv kohustab liikmesriike vältima kaartide võltsimist ja pettust ning näeb ette, et teises liikmesriigis väljastatud kaardi tõsise või süstemaatilise kuritarvitamise korral teavitatakse kaardi väljastanud liikmesriiki ja vahetatakse kuritarvitamise kohta teavet.

Eelnõuga antakse selle ülesande täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile õigus saada ja edastada kaardi väärkasutuse kontrollimiseks vajalikku teavet. Seletuskirjas on andmevahetus seotud konkreetse kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise vajadusega.

Peamine oht on, et väärkasutuse kahtluse korral edastatakse ebavajalikke tervise- või muid isikuandmeid või ebaõige teabe alusel kaasneb inimesele negatiivne tagajärg, näiteks kaardi kehtetuks tunnistamine. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandamiseks seotakse andmete saamine ja edastamine konkreetse seadusest tuleneva eesmärgiga ning lubatakse töödelda ainult selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku andmekoosseisu. Andmevahetus peab toimuma turvaliste kanalite kaudu ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist tuleb kontrollida teabe õigsust ja piisavust. Direktiiv rõhutab lisaks, et pettusevastased meetmed peavad austama puudega inimeste õigusi ega tohi põhjustada nende stigmatiseerimist. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk madal.

6.4.6. Euroopa puudega inimese parkimiskaart

Parkimiskaardi puhul on muudatus Euroopa puudega inimese kaardist erinev, sest senise parkimiskaardi väljastavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine koondatakse Sotsiaalkindlustusametisse. Seletuskirja kohaselt võimaldab tsentraliseerimine saada ülevaate tegelikult kehtivatest parkimiskaartidest ja kaotada kohalike omavalitsuste käsitsi vormistatavate kaardivarude süsteemi.

Andmetöötluse tsentraliseerimine suurendab ühe vastutava töötleja valduses olevate parkimiskaardi andmete hulka, kuid ei tähenda tingimata inimese kohta töödeldava andmekoosseisu suurenemist. Euroopa parkimiskaardile ei kanta enam fotot ega allkirja, mis sisalduvad senisel parkimiskaardil. Direktiiv määrab ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandja vastutavaks töötlejaks ja kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse.

Peamine oht tuleneb andmete tsentraliseerimisest. Turvaintsidendi või põhjendamatu juurdepääsu korral võib mõjutatud inimeste arv olla suurem kui hajutatud kohaliku menetluse puhul. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandavad rollipõhine ja isikustatud juurdepääs, logimine, kasutajaõiguste regulaarne kontroll ning Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemidele kohaldatavad ühtsed infoturbe- ja andmekaitsemeetmed. Samuti vähendab riski kaardile füüsiliselt kantavate isikuandmete väiksem koosseis. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk madal.

6.4.7. Kokkuvõttev hinnang
Kavandatud muudatustega ei kaasne tervikuna isikuandmete töötlemise ulatuse olulist suurenemist. PISTS-i üldistes menetlusmuudatustes kasutatakse valdavalt andmeid, mida Sotsiaalkindlustusamet juba töötleb, või asendatakse inimese esitatavad dokumendid riigil olemas olevate andmete kontrollimisega. Puude raskusastme tuvastamisel suureneb piiratud ulatuses Sotsiaalkindlustusameti spetsialistile nähtavate tervise infosüsteemi metaandmete koosseis, kuid sellega vähendatakse täiendavat ja dubleerivat andmekogumist.

Euroopa puudega inimese kaardi puhul jätkub sisuliselt senine kaardi väljaandmisega seotud andmetöötlus. Täiendavaks andmeks on foto, mis saadakse riigil juba olemas olevast andmekogust, kuid samal ajal ei kanta uuele kaardile senisel kaardil nähtavaid puude raskusastme ja puude liigi andmeid. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul koondub väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustelt Sotsiaalkindlustusametisse, kuid kaardile kantavate andmete koosseis väheneb.

Uued andmekaitsealased küsimused tulenevad eelkõige kaardi elektroonilisest valideerimisest ning väärkasutusega seotud piiriülesest teabevahetusest. Valideerimise tehnilised ja EL-i tasandi andmekaitsemeetmed kujundatakse Euroopa Komisjoni loodavas ühises tehnilises lahenduses, samas kui Eesti ülesanne on tagada valideerimise piisavalt täpne õiguslik alus, eesmärgipiirang, õigustatud kasutajate ring ning eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks vajalikud kaitsemeetmed.

Mõjuhinnangus tuvastatud peamiste ohtude esialgne tase on keskmine. Eelnõus ette nähtud eesmärgi- ja andmekoosseisu piirangute ning kirjeldatud organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete nõuetekohasel rakendamisel vähenevad riskid madalale ehk vastuvõetavale tasemele. Seetõttu on kavandatud meetmed praegu teada oleva töötlemise puhul piisavad andmesubjektide õigustele ja vabadustele tekkivate ohtude maandamiseks.

Valideerimisrakenduse lõpliku tehnilise lahenduse selgumisel tuleb mõjuhinnangut selles osas ajakohastada, kui selgub, et valideerimisel toimub täiendav isikustatud andmevahetus, tekib kaardi kasutamise ajalugu või säilitatakse valideerimislogides isikuandmeid. Sellisel juhul tuleb eraldi hinnata nende andmete töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, säilitamistähtaega, juurdepääsu ning riskide maandamise meetmeid.

6.5. Mõju halduskoormusele

Eelnõu mõju eraisikute halduskoormusele on kokkuvõttes vähendav. Mitmes menetluses väheneb vajadus esitada riigil juba olemas olevaid andmeid või dokumente ning teha korduvaid toiminguid. Olulist uut regulaarset teabe-, taotlemis- või tõendamiskohustust eraisikutele eelnõuga ei kaasne.

6.5.1. Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni taotlemine

Suurenemine. Euroopa puudega inimese kaardi digitaalne versioon luuakse puude tuvastamisel automaatselt, kuid füüsiline kaart väljastatakse taotluse alusel. Seetõttu peab inimene, kes soovib kasutada ka füüsilist kaarti, selle saamiseks eraldi soovi avaldama. Võrreldes automaatselt loodava digitaalse kaardiga kaasneb sellega vähene täiendav toiming. Halduskoormuse suurenemine on siiski piiratud, kuna füüsilise kaardi taotlemine on inimese enda valik ning eraldi ulatuslikku menetlust selleks ei looda.

6.5.2. Puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete olemasolu kontrollimine

Vähenemine. Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida Sotsiaalkindlustusameti spetsialist saab inimese nõusolekul tervise infosüsteemist näha. Lisaks arsti nimele saab kontrollida arsti eriala, viimase visiidi kuupäeva ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise aega.

See võimaldab juba menetluse alguses kontrollida, kas puude raskusastme hindamiseks vajalikud terviseandmed on olemas ja ajakohased. Seetõttu väheneb vajadus võtta inimesega täiendavalt ühendust, paluda tal arstiga ühendust võtta või pöörduda üksnes puuduvate andmete tõttu uuesti tervishoiuteenuse osutaja poole. Muudatus vähendab seega inimese täiendavate toimingute ja korduva andmete esitamise vajadust.

6.5.3. Puude raskusastme kehtivusaja pikendamine vanuserühma vahetumisel

Vähenemine. Eelnõuga võimaldatakse teatavatel juhtudel määrata puude raskusaste kuni inimese järgmisse vanuserühma jõudmiseni. Kehtiva korra puhul võib tekkida olukord, kus senine puudeotsus lõpeb vaid mõni kuu enne järgmisse vanuserühma jõudmist ning inimene peab esitama esmalt uue taotluse lühikeseks ajaks ja seejärel vanuserühma muutumisel veel ühe taotluse.

Muudatusega saab sellise vahemenetluse ära jätta. Seeläbi väheneb korduvtaotluste esitamise vajadus ning teatud juhtudel ka üksnes uue menetluse tõttu tehtavate täiendavate arstivisiitide vajadus.

6.5.4. Puudega vanema toetuse tingimuste registripõhine kontrollimine

Vähenemine. Eelnõuga muudetakse puudega vanema toetuse saamise tingimuste kontrollimine senisest registripõhisemaks. Inimene ei pea enam teatavaid toetuse saamise eelduseks olevaid asjaolusid ise kinnitama või täiendavate dokumentidega tõendama, kui vajalik teave on riigil juba olemas.

Näiteks saab Sotsiaalkindlustusamet andmevahetuse kaudu kontrollida, kas lapse teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks, ilma et toetuse taotleja peaks vastava asjaolu tõendamiseks ise dokumenti esitama.

6.5.5. Euroopa puudega inimese kaardi sidumine puude tuvastamise menetlusega

Vähenemine. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetlusega. Sotsiaalkindlustusamet saab kasutada kaardi väljastamisel juba olemas olevaid andmeid, menetlusi ja infosüsteeme ning inimese jaoks ei looda puude staatuse tõendamiseks eraldi uut menetlust.

See tähendab, et inimene ei pea Euroopa puudega inimese kaardi saamiseks üldjuhul uuesti tõendama asjaolusid, mis on Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme menetlusest juba teada.

6.5.6. Euroopa puudega inimese kaardile foto saamine riiklikust andmekogust

Vähenemine. Euroopa puudega inimese kaardile kantakse foto, kuid inimene ei pea selleks uut fotot esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. See väldib dubleerivat andmete esitamist ning vähendab kaardi taotleja toiminguid.

6.5.7. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlemise koondamine Sotsiaalkindlustusametisse

Vähenemine. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine viiakse kohaliku omavalitsuse üksustelt Sotsiaalkindlustusametisse. Teenusdisaini kohaselt on eesmärk korraldada Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi taotlemine ning väljastamine võimalikult ühtselt ja ühest kohast. See vähendab vajadust pöörduda sama puude staatusega seotud dokumentide saamiseks eri asutuste poole.

Parkimiskaardi taotlemine ise ei ole uus kohustus, sest ka senise parkimiskaardi saamiseks tuleb inimesel kaart taotleda. Muutub eelkõige pädev asutus.

6.5.8. Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi vastastikune tunnustamine

Vähenemine. Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine vähendab inimese halduskoormust teistes liikmesriikides viibimisel.
Inimene ei pea üksnes teises liikmesriigis puudega inimestele pakutavate eritingimuste, soodustuste või parkimisõiguste kasutamiseks läbima uut puude staatuse tunnustamise menetlust ega taotlema kohalikku kaarti. Parkimiskaardi puhul toob seletuskiri sõnaselgelt välja, et teise liikmesriigi kaart võimaldab kasutada Eestis vastavaid parkimisõigusi ilma täiendava kohaliku parkimiskaardi taotlemiseta.

6.5.9. Kokkuvõte

Halduskoormuse suurenemine kaasneb eelkõige juhul, kui inimene soovib automaatselt loodava digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kõrval ka füüsilist kaarti, mille saamiseks tuleb esitada taotlus.

Halduskoormus väheneb puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete täiendava kontrollimise võimaluse, vanuserühma vahetumisel korduvmenetluste vähendamise, toetuste registripõhisema menetlemise, Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise sidumise olemasoleva puude tuvastamise menetlusega, olemasoleva foto kasutamise, PIK-i ja PAK-i menetluste koondamise ning Euroopa kaartide piiriülese vastastikuse tunnustamise tõttu.
Kokkuvõttes on eelnõu mõju eraisikute halduskoormusele vähendav, kuna uute kohustuste lisandumine on minimaalne, samal ajal kui mitmed olemasolevad tõendamis-, taotlemis- ja korduvmenetlused vähenevad või kaovad.
Vormi algus
Vormi lõpp

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele ülevõtmine PISTS-i, LS-i, MuuS-i ja ÜTS-i toob kaasa lisakulud. IT-arendustele vajalikud lisakulud on plaanitud osaliselt katta välisvahenditest, ülejäänud kulud liigituvad direktiivist tulenevate lisakulude alla ja nende jaoks tehakse RES2028–2031 protsessis lisataotlus. Muud PISTS-i muudatused lisakulusid kaasa ei too.

Tabel 1. Seaduse rakendamisega seotud kulud
Tegevus
2026
2027
2028
2029
2030
2026-2030
Katteallikas
SOTSIAAL-KINDLUSTUSAMETi kulud kokku
 
 
203 873
351 045
260 645
815 563
 
Füüsilise Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi trükkimise ja saatmisega kaasnev kulu (KM-ta)
 
 
35 000
70 000
70 000
175 000
SKA piirmääraga eelarve

 
 
85 600
182 500
92 100
360 200
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
120 600
252 500
162 100
535 200
Kokku kaartide kulud
SKA tööjõukulu direktiivist tulenevate täiendavate ülesannete tegemiseks
 
 
15 273
30 545
30 545
76 363
SKA piirmääraga eelarve

 
 
68 000
68 000
68 000
204 000
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
83 273
98 545
98 545
280 363
Kokku tööjõukulud
TEHIKu kulud kokku
126 802
1 224 640
2 283 558
250 000
250 000
4 135 000
 
IT lahenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)
126 802
1 224 640



1 351 442
Välisvahendid 1 675 788 euro ulatuses (TAT "Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine")
IT arenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)


2 283 558


2 283 558
RES 2028-2031 lisataotlus
IT süsteemide ülalpidamise kulu (KM-ta)



250 000
250 000
500 000
RES 2028-2031 lisataotlus
SoMi asutuste kulud kokku
126 802
1 224 640
2 487 431
601 045
510 645
4 950 563
 
KULTUURI-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
6 740
13 480
13 480
33 700
 
Muuseumiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasnev piletitulu vähenemine


6 740
13 480
13 480
33 700
RES 2028-2031 lisataotlus
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUS-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
12 500
25 000
25 000
62 500
 
Ühistranspordiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasneva hüvitatava sõidusoodustuse kulu suurenemine


12 500
25 000
25 000
62 500
RES 2028-2031 lisataotlus


Sotsiaalkindlustusamet
Seaduse rakendamisel hakkab SKA alates 01.06.2028 väljastama nii Euroopa puudega inimese kaarti kui ka Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. Seejuures on parkimiskaardi väljastamine SKA-le uus kohustus, sest siiani hankis SKA küll parkimiskaardi toorikud, kuid kaarte väljastasid KOV-id. Võrreldes praeguse puudega inimese kaardi ja parkimiskaardiga muutub füüsiliste kaartide hind kallimaks, sest mõlema kaardi nõuded on võrreldes siseriikliku kaardiga suuremad (nt on Euroopa puudega inimese kaardil inimese foto ja kaardil on punktkiri). Euroopa puudega inimese kaardile lisandub füüsilise kaardi kõrval ka digikaart. Eesmärk on soodustada eelkõige digikaardi kasutamist, kuid direktiivist tulenevalt peab inimesel olema soovi korral võimalik saada ka füüsiline kaart. Uutele nõuetele vastavate kaartide väljastamise lisakulu (sisaldab nii trükkimist, personaliseerimist kui ka postitamist) on 2028. a 85 600 eurot, 2029. a 182 500 eurot ja alates 2030. aastast 92 100 eurot. Lisaks suureneb SKA töökoormus, sest SKA võtab üle KOV-ide rolli parkimiskaartide väljastajana. Töökoormus suureneb ka direktiivist tulenevate kohustuste võrra, sest tekib kohustus suurendada teadlikkust kaardi olemasolust nii võimalike kaardi kasutajate kui ka võimalike soodustuse pakkujate seas. Tööjõukulude lisavajadus on 68 000 eurot aastas (püsikulu). SKA-ga seotud kulud on aastatel 2028–2030 kokku hinnanguliselt 815 563 eurot. Sellest 251 363 eurot kaetakse SKA olemasolevast eelarvest ning 564 200 euro ulatuses esitatakse lisataotlus RES 2028–2031 protsessis.

TEHIK
Direktiivi ülevõtmiseks vajalike IT arenduste kulud (digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi loomine, parkimiskaartide keskregistri loomine, lühiajalise parkimiskaardi digitaalse tervisetõendi arendus TIS-is, SKA iseteeninduse arendus jt) on 2026–2027. aastal 1 351 442 eurot, mis kaetakse EL struktuurivahenditest. 2028. aastal on täiendavad IT arenduste kulud kokku 2 283 558 eurot, millele lisandub alates 2029. aastast püsikuluna 250 000 eurot. Kokku on lisavajadus aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 2 783 558 eurot, mille jaoks esitatakse lisataotlus RES2028–2031 protsessis.

Kultuuriministeerium
Muuseumiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta riigimuuseumi külastamise õigust raske nägemispuudega Euroopa puudega inimese kaardi omanikele ja nende saatjatele. Seetõttu väheneb riigimuuseumide piletitulu hinnanguliselt 6 740 euro võrra 2028. aastal ning 13 480 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on piletitulu vähenemise mõju aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 33 700 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Ühistranspordiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta sõidu ja saatja sõidusoodustuse õigust sügava puudega laste saatjatele ning viiakse puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. Muudatustega kaasneb riigieelarvest hüvitatavate sõidusoodustuste kulu suurenemine hinnanguliselt 12 500 euro võrra 2028. aastal ning 25 000 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on mõju aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 62 500 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.


Kui eeltoodud asutustele lisaraha ei eraldata, ei ole võimalik tagada eelnõuga ette nähtud kohustuste nõuetekohast täitmist, mistõttu kaasneb risk Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamiseks.

Seaduse muudatusega tulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) Sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrus nr 43 “Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord”, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline ja digitaalne vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka A-tähise kasutamise tingimused ja Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra.
2) Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 90 “Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused”, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning parkimiskaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema kord.
3) Sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. aasta määrus nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ muutmine. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate puudega vanema toetust puudutavate muudatuste rakendamiseks. Muudatusega ajakohastatakse toetuse taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning viiakse määrus kooskõlla seaduses tehtavate muudatustega.
4) Regionaalministri 20. juuni 2024. aasta määrus nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.
5) Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. aasta määrus nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.
6) Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. aasta määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.

8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada uus sotsiaalministri määrus „Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise kord“. Määrus on vajalik, et reguleerida Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimiseks loodava valideerimisrakenduse kasutamise tingimusi ja tagada rakendusele juurdepääsu omavate isikute ühetaoline kohtlemine, andmete turvaline töötlemine ja isikuandmete kaitse. Määrusega sätestatakse kasutajate registreerimise kord, kasutajate õigused ja kohustused, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise tingimused ning andmetöötlusega seotud täpsemad nõuded. Rakendusakti kavandit ei ole selles osas võimalik eelnõule lisada, kuna regulatsiooni täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni vastu võetavast rakendusaktist.

8.3. Seaduse vastuvõtmisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks sotsiaalministri 12. mai 2026. a määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Määruse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna eelnõuga sätestatakse taotluses esitatavad andmed täielikult seaduse tasandil. Seetõttu ei ole nende andmete täiendav reguleerimine määruses enam vajalik ning välditakse sama regulatsiooni dubleerimist seaduses ja määruses.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna mitme muudatuse rakendamiseks ei ole täiendav ettevalmistusaeg vajalik.

Seaduse § 1 punktid 1, 9–16 ja 27 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil, sest tegu on Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõu punktidega, milleks on vajalikud nii IT arendused, tööprotsesside muudatused (sh uue vormiga kaartide väljastamine) kui ka aeg muudatusest mõjutatud osapoolte teavitamiseks ja ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamisel konsulteeriti huvirühmadega peamiselt Trinidad Wiseman OÜ poolt 2026. aasta esimesel poolaastal läbi viidud teenusdisaini analüüsi käigus, mille eesmärk oli töötada direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja terviklik tulevikulahendus Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Teenusdisaini analüüsi raames viidi sihtrühma esindajate ja teiste seotud osapooltega läbi individuaalintervjuud, fookusgrupid ja töötoad.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Pimedate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit.



Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.