Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku,

ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu

(lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise

direktiivi osaline ülevõtmine) kohta

Täname meile antud võimaluse eest eelnõu osas seisukohta avaldada.

Selgitused selle kohta, miks võtab mõnikord seksuaalkuriteost teada andmine ohvril kaua aega,

on iseenesest arusaadavad ja me ei ole põhimõtteliselt niisuguste muudatuste vastu.

Siiski on esiteks küsitav, kas praegune lahendus on proportsionaalne. Eelnõu kohaselt ei

pikeneks aegumistähtajad mitte n-ö protsentides, vaid mitmetes kordades. 32 aastat – kusjuures

lisanduvad veel aastad ohvri täisealiseks saamiseni – on senist aegumistähtaegade reeglistikku

silmas pidades sedavõrd pikk, et tekib küsimus selle perioodi loogilisuses ja süsteemi

sobimises. 32 aastat on laias laastus üks inimpõlv. Kui tegu aegub alles nt 40 aastat pärast selle

toimepanemist (8 aastat ohvri täisealisuseni pluss 32 aastat), tunduks aegumissüsteemiga

rohkem kooskõlas olevat see, kui tegu tunnistatakse üldse aegumatuks. Mõningate eriti rasket

laadi seksuaalkuritegude puhul (näiteks raskendavatel asjaoludel (kvalifitseeritud)

vägistamine) võikski ehk nõnda toimida – aga kindlasti mitte kõigi nende tegude puhul, mille

osas nähakse eelnõus ette 32-aastane aegumistähtaeg.

Lisaks sellele ei saa unustada, et aegumise instituut on ellu kutsutud ka riigi ressursside

säästmiseks. On alust karta, et paljude nt 40 aastat tagasi aset leidnud tegude osas kujuneks

menetlus edutuks. Seksuaalkuritegude puhul on niikuinii tihti tegemist sõna-sõna-vastu

olukorraga. Kui keegi esitab mingeid väiteid aastakümneid tagasi toimunud tegude kohta, tekib

tihtipeale paratamatult küsimus, kui õiged need väited on. On ilmselt üldteada, aga lisaks sellele

ka teaduslikult tõestatud, et ajapikku unustab inimene palju. Sellest johtuvalt ei pruugi ohvril

olla meeles teo täpseid asjaolusid. See omakorda võib tekitada täiendavaid küsimusi tema

väidete usaldusväärsuses. Samas peab riik tihtipeale ka sellistes olukordades asju menetlema –

ja panema nende menetluste alla nii politsei, prokuratuuri kui ka kohtute ressursse. Piiratud

vahendite tingimustes on selliselt talitamise põhjendatus küsitav.

Kokkuvõtlikult võiks kaaluda järgmist. Esiteks võiks aegumistähtajad pikeneda märksa vähem

Teie 17.09. 2026 a nr 10-3/26/91-1

Meie 28.09. 2026 a nr 10-3/26/91-2

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

kui eelnõus plaanitud: näiteks seniselt viielt aastalt kümnele ja seni kehtinud kümnelt aastalt

viieteistkümnele või kahekümnele. Teiseks võiks mõningad eriti rasked kuriteod muuta

aegumatuteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lugupidamisega

Mario Truu

Tartu Ringkonnakohtu esimees

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku,

ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu

(lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise

direktiivi osaline ülevõtmine) kohta

Täname meile antud võimaluse eest eelnõu osas seisukohta avaldada.

Selgitused selle kohta, miks võtab mõnikord seksuaalkuriteost teada andmine ohvril kaua aega,

on iseenesest arusaadavad ja me ei ole põhimõtteliselt niisuguste muudatuste vastu.

Siiski on esiteks küsitav, kas praegune lahendus on proportsionaalne. Eelnõu kohaselt ei

pikeneks aegumistähtajad mitte n-ö protsentides, vaid mitmetes kordades. 32 aastat – kusjuures

lisanduvad veel aastad ohvri täisealiseks saamiseni – on senist aegumistähtaegade reeglistikku

silmas pidades sedavõrd pikk, et tekib küsimus selle perioodi loogilisuses ja süsteemi

sobimises. 32 aastat on laias laastus üks inimpõlv. Kui tegu aegub alles nt 40 aastat pärast selle

toimepanemist (8 aastat ohvri täisealisuseni pluss 32 aastat), tunduks aegumissüsteemiga

rohkem kooskõlas olevat see, kui tegu tunnistatakse üldse aegumatuks. Mõningate eriti rasket

laadi seksuaalkuritegude puhul (näiteks raskendavatel asjaoludel (kvalifitseeritud)

vägistamine) võikski ehk nõnda toimida – aga kindlasti mitte kõigi nende tegude puhul, mille

osas nähakse eelnõus ette 32-aastane aegumistähtaeg.

Lisaks sellele ei saa unustada, et aegumise instituut on ellu kutsutud ka riigi ressursside

säästmiseks. On alust karta, et paljude nt 40 aastat tagasi aset leidnud tegude osas kujuneks

menetlus edutuks. Seksuaalkuritegude puhul on niikuinii tihti tegemist sõna-sõna-vastu

olukorraga. Kui keegi esitab mingeid väiteid aastakümneid tagasi toimunud tegude kohta, tekib

tihtipeale paratamatult küsimus, kui õiged need väited on. On ilmselt üldteada, aga lisaks sellele

ka teaduslikult tõestatud, et ajapikku unustab inimene palju. Sellest johtuvalt ei pruugi ohvril

olla meeles teo täpseid asjaolusid. See omakorda võib tekitada täiendavaid küsimusi tema

väidete usaldusväärsuses. Samas peab riik tihtipeale ka sellistes olukordades asju menetlema –

ja panema nende menetluste alla nii politsei, prokuratuuri kui ka kohtute ressursse. Piiratud

vahendite tingimustes on selliselt talitamise põhjendatus küsitav.

Kokkuvõtlikult võiks kaaluda järgmist. Esiteks võiks aegumistähtajad pikeneda märksa vähem

Teie 17.09. 2026 a nr 10-3/26/91-1

Meie 28.09. 2026 a nr 10-3/26/91-2

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

kui eelnõus plaanitud: näiteks seniselt viielt aastalt kümnele ja seni kehtinud kümnelt aastalt

viieteistkümnele või kahekümnele. Teiseks võiks mõningad eriti rasked kuriteod muuta

aegumatuteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lugupidamisega

Mario Truu

Tartu Ringkonnakohtu esimees