Liisa - Ly Pakosta .09.2026
Justiits- ja digiminister



Kirjalik küsimus lastevastaste seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmise ja ohvrite kaitse kohta


Austatud justiits – ja digiminister

Riigikogu jättis 24. septembril 2026 vastu võtmata Riigikogu otsuse eelnõu 891 OE, millega sooviti teha valitsusele ettepanek muuta lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegu, karmistada karistusi, arendada ohvrite hüvitamise süsteemi ja parandada spetsialistide ettevalmistust. Eelnõus kavandatud kahekuuline tähtaeg puudutas seaduseelnõude esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule.

Eelnõu arutelus suures saalis põhjendati olemasoleva regulatsiooni piisavust muuhulgas sellega, et mitmed muudatused on juba ettevalmistamisel ning spetsialistidele korraldatakse koolitusi. Palun täpsustage, millised konkreetsed tegevused, tähtajad ja analüüsid neid väiteid toetavad.

Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Palun andke ülevaade, mis on juba töös ja milliseid muudatusi veel kavandatakse? Millised 891 OE-s sisaldunud ettepanekud on kehtiva õigusega sisuliselt kaetud, millised on valitsuses ettevalmistamisel ning milliseid valitsus ei toeta? Palun esitada iga ettepaneku kohta õiguslik alus või ettevalmistatava muudatuse nimetus, töö alustamise aeg, praegune seis ja vastutav ministeerium.
2. Justiitsministeerium on töötanud välja ettepanekud1, mille järgi tuleks lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegu pikendada. Avalikul kooskõlastusringil oleva eelnõu kohaselt on praeguse kümne aasta asemel kõige raskemate ja kontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude puhul kavandatav aegumistähtaeg 32 aastat ja mittekontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude puhul on kavandatav aegumistähtaeg 20 aastat. Milliste analüüside alusel need aegumistähtajad välja pakuti? Kas kaaluti võimalust muuta osad kuriteod ka aegumatuks? Millal esitatakse vastav eelnõu Riigikogule?
3. Palun selgitage, kuidas tagatakse vanemate juhtumite tegelik uurimisvõimekus? Milliseid meetmeid kavandatakse koos aegumistähtaegade muutmisega, et aastaid või aastakümneid hiljem teatatud kuritegusid oleks võimalik usaldusväärselt uurida? Palun kirjeldada tõendite säilitamise, kannatanute küsitlemise, ekspertiiside ning uurijate ja prokuröride töövõimekusega seotud tegevusi ja nende rahastamist.
4. Kas oskate palun täpsustada, et millel põhineb hinnang kehtivate karistusmäärade piisavusele? Millistele analüüsidele tugineb ministeeriumi seisukoht, et Eesti karistusmäärad vastavad üldjoontes Euroopa Liidus kavandatavale tasemele? Palun täpsustada, milliseid kuriteokoosseise ja karistusmäärasid võrreldi ning kas mõne koosseisu puhul peab ministeerium vajalikuks alam- või ülemmäära muutmist.
5. Milline on praegune karistuspraktika ehk milliseid karistusi tegelikult seksuaalkurjategijatele mõistetakse? Palun esitada olemasolevad andmed aastatel 2023–2025 lastevastaste seksuaalkuritegude eest mõistetud karistuste kohta, eristades kuriteokoosseisude kaupa reaalset vangistust, tingimisi karistusi ja kokkuleppemenetluses lahendatud asju. Milliseid probleeme on ministeerium nende andmete põhjal tuvastanud?
6. Kas ja kuidas seostuvad omavahel karistusmäärad ja karistuspraktika? Kas ministeerium on analüüsinud, milline mõju oleks karistuste alam- või ülemmäära tõstmisel tegelikult mõistetavatele karistustele ja korduvkuritegevusele? Milliseid muid meetmeid peetakse vajalikuks rakendada, kui leitakse, et probleem seisneb olemasolevate karistusmäärade rakendamises?
7. Kuidas hinnatakse seksuaalkurjategijate ennetähtaegse vabastamise mõju? Millised nõuded kehtivad seksuaalkuriteos süüdimõistetute ennetähtaegsel vabastamisel korduvkuritegevuse riski hindamisele, ravile, rehabilitatsioonile ja järelevalvele? Millised olemasolevad andmed näitavad nende meetmete tulemuslikkust?
8. Kas spetsialistide väljaõpe on süsteemne ja piisav? Millised lapsesõbraliku õigusemõistmise, seksuaalvägivalla ja trauma mõjude koolitused on uurijatele, prokuröridele ning kohtunikele kohustuslikud? Kui suur osa asjaomastest spetsialistidest on need läbinud, kuidas hinnatakse oskuste rakendamist ning millised puudused vajavad veel kõrvaldamist?
9. Milline on valitsuse konkreetne ajakava? Milliste 891 OE-s käsitletud muudatuste puhul oleks valitsus saanud Riigikogule esitada kahe kuu jooksul eelnõu ja millised oleksid vajanud pikemat ettevalmistust? Palun esitage ülevaade kavandatavate muudatuste esitamise ja rakendamise tähtaegade ning nendeks vajalike ressursside kohta.

Palun lisada vastustele viited olemasolevatele analüüsidele, tegevuskavadele ja eelnõudele. Kui küsitud andmeid ei koguta või analüüsi ei ole tehtud, siis palun see selgelt välja tuua.





Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Züleyxa Izmailova
Riigikogu liige