Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Ida-Viru maakonnaplaneeringu

muutmiseks kooskõlastuse küsimine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 90 lõike 1 alusel.

Üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 aasta otsusega nr 71.

PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1.1/2016/278

kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.

Heakskiitmiseks esitatud üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ida-Viru

maakonnaplaneeringut järgmiselt:

1. Muuta Sinimäe ja Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku piire ning jätta alast välja kohaliku

omavalitsuse territooriumil asuv Narva väärtuslik maastik.

- Sinimäe väärtuslikust maastikust jätta välja Vaivara küla ja Perjatsi küla piirkond ning osa

Sinimäe alevikust. Nendel aladel ei esine Sinimäe väärtuslikule maastikule iseloomulikke

tunnuseid, mis oleksid ümbritsevast keskkonnast selgelt eristatavad.

Maakonnaplaneeringus on Sinimäe väärtusliku maastiku kaitseväärtustest esile toodud

Sillamäest Udriani ulatuv pankrannik, Udria lähedal asuvad neli kivikalmet, Udria oja

kaldal asuv kivikülv ja Udria dessandi mälestuskivi, Merikülas asuv panga jalam ja

mälestusmärk ning nn Sinimäed. Sinimägede kaitse Sinimäe alevikus on tagatud Vaivara

maastikukaitsealaga. Üldplaneeringuga laiendatakse väärtusliku maastiku ala Udria külas,

hõlmates pärandkultuuriobjektid Risaküla tööliste majad ja Telliskivitehase.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

27.09.2026 nr 12-1/26/12860

2

- Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust arvata välja Kudrukülas paiknev tootmiskompleks

ja selle vahetus läheduses tihehoonestatud suvilaühistu ala, mis ei esinda väärtusliku

maastiku väärtusi. Maastikule liidetakse juurde Puhkova küla elamute rajoon, kus välja

kujunenud asustusstruktuur täiustab ja mitmekesistab olemasolevaid väärtusi.

Narva‑Jõesuu väärtusliku maastiku üheks olulisemaks osaks on Merikülast ida poole

ulatuv ligikaudu kümne kilomeetri pikkune liivarand, luitevöönd ning luiteid kattev

männimets. Üldplaneering toetab nende väärtuste säilimist, määrates piirkonna valdavalt

haljasala ja parkmetsa maa-alaks ning supelranna maa-alaks. Lisaks on üldplaneeringus

kehtestatud eraldi tingimused liivaluidete kaitseks.

- Jätta välja väärtuslike maastike alast Narva väärtusliku maastiku osa, mis paikneb

Narva‑Jõesuu omavalitsuse territooriumil. Tegemist on väikese hajaasustus alaga, kus

puuduvad maakonnaplaneeringus kirjeldatud silmapaistvad väärtused. Narva väärtusliku

maastiku peamine eesmärk on kaitsta Narva linnas Narva jõe kaldal paiknevaid

kultuuriloolisi väärtusi, mida Narva-Jõesuu territooriumile jääval osal ei esine.

Narva‑Jõesuu territooriumile jääval alal tagab haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarve

pärandkultuuriobjektide säilimise ning nendele juurdepääsu ka edaspidi.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-is 3.2.1 on välja toodud piirkonnad, kus väärtusliku maastiku

alasid vähendatakse või laiendatakse. KSH ptk-is 4.1.1.3 on jõutud järeldusele, et

üldplaneeringuga tehtavad muudatused lähtuvad väärtuslikul maastikul tegelikult esinevatest

kaitseväärtustest ning piiride korrigeerimine ei kahjusta maastiku kaitse-eesmärke ega vähenda

selle väärtuste säilitamist. Samuti ei kaasne väärtuslikule maastikule olulist ebasoodsat mõju.

MaRu on seisukohal, et üldplaneeringus toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased ning

maakonnaplaneeringu muutmine on põhjendatud.

2. Üldplaneering teeb ettepaneku muuta ja täpsustada rohelise võrgustiku piire.

KSH aruandes on selgitatud, et Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu rohelise võrgustiku

paigutamise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneering, mis vaadati üle ning täpsustati. Arvestati

olemasolevat ja perspektiivset maakasutust ning rohelise võrgustiku eesmärke. Osades

asukohtades tehti ettepanek rohelist võrgustikku laiendada ning mõnes asukohas vähendada.

Laiendusettepanekud tulenesid peamiselt vajadusest haarata rohelisse võrgustikku erinevaid

loodusväärtuslikke alasid ning suurendada alade vahelist sidusust. Vähendusettepanekud tulenesid

peamiselt asustuse paiknemisest, kus roheline võrgustik enam ei toimi. Korrigeerimiste

tulemusena suurenes rohelise võrgustiku pindala ligi 2000 ha. KSH raames analüüsiti ka rohelise

võrgustiku konflikte olemasoleva ja üldplaneeringus planeeritud maakasutusega.

- Suurendada rohelise võrgustiku ala Vaivara külast põhja pool, Sõtke jõe ja Perjatsi oja ääres

ning Udria külas, arvestades looduslike ja poollooduslike koosluste paiknemist ja rohelise

võrgustiku tegelikku toimimist. Muudatuse eesmärgiks on lisaks rohelise võrgustiku

sidususe suurendamisele kompenseerida rohelise võrgustiku piirkondlikku vähenemist

aladel, kus looduslikest oludest või inimtegevusest tulenevalt on rohelise võrgustiku alasid

vähendatud. Täiendavalt on rohelise võrgustiku koridor määratud Hundinurga küla ning

3

Sinimäe aleviku vahelisele Sinimäe väärtuslikule maastikule, mis hõlmab ka

kultuurimälestiste alasid ja üksikobjekte.

- Suurendada rohevõrgustikku Vodava, Tõrvajõe, Hiiemetsa ja Meriküla külas, et tagada

planeeritud suurulukitunneli toimimine. Rohelist võrgustikku on samuti osaliselt

suurendatud Auvere külas, arvestades alale jäävat Natura 2000 elupaika ning korrastatud

Narva karjääri. Kuigi hetkel ei ole veel mäeeraldisel taimestik täielikult peale kasvanud,

on tulevikus oodata ala kujunemist rohelise võrgustiku osaks. Tõrvajõe külas ja Olgina

aleviku territooriumil laiendati või kitsendati koridore vastavalt looduslikele oludele.

- Vähendada rohelist võrgustikku Soldina külas, lähtudes lennuvälja detailplaneeringust.

Samuti vähendada ala Kudrukülas, kus Narva-Jõesuu linna suunas tihedamaks muutunud

asustuse tõttu on rohekoridor on mitmes kohas katkenud.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-is 3.2.2 on välja toodud piirkonnad, kus rohelise võrgustiku alasid

vähendatakse või laiendatakse. KSH aruande ptk-is 4.1.2 on analüüsitud üldplaneeringuga

kavandatud muudatuste mõju rohelisele võrgustikule. KSH aruandes on jõutud järeldusele, et

rohelise võrgustiku piiride täpsustamine ja kavandatavad muudatused on põhjendatud ning

arvestavad looduslike olude ning olemasoleva ja planeeritava maakasutusega. Eeldatavalt tagab

planeeritav lahendus Narva-Jõesuu territooriumil rohelise võrgustiku toimimise.

Eelnevast tulenevalt on MaRu seisukohal, et üldplaneeringus toodud selgitused on asjakohased ja

põhjendatud.

PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab MaRu üldplaneeringule heakskiidu andmise

otsustamisel maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu puhul nõusoleku

maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest. Sama paragrahvi lõike 3¹

kohaselt on nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastus.

Tulenevalt eelnevast palume kooskõlastada Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga tehtavad Ida-

Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ivika Maavere juhataja

Planeeringute osakond

Signe Kallion 55963372 [email protected]