| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2943-2 |
| Registreeritud | 26.09.2026 |
| Sünkroonitud | 29.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Risto Jõgi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Majandus- ja tööstuspoliitika valdkond, Ettevõtluse ja konkurentsivõime osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 28.08.2026 nr 1.2-2/79-1 ,
SOM/26-0956/-1K
Meie 26.09.2026 nr 2-3/2943-2
Veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab veeseaduse ja ehitusseadustiku
muutmise seaduse eelnõu tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas esitatud märkustega.
Ministeerium toetab direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks vajaliku pädevus- ja
turujärelevalveraamistiku loomist. Eelnõu vajab siiski sisulist täpsustamist, sest selle praegune
sõnastus ei erista piisavalt joogiveega kokkupuutuvatele toodetele kohaldatavat
vastavushindamist, märgistamist, turule laskmist ja turujärelevalvet ning toodetes
kasutatavatele valmismaterjalidele kohaldatavaid katsetamis- ja heakskiitmisnõudeid.
Leiame, et toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) tootepõhiseid kohustusi ei saa
üldviitega laiendada materjalidele, mis on mõeldud joogiveega kokkupuutuvate toodete
valmistamiseks. TNVS-is sätestatud tootja, importija ja levitaja kohustused, sealhulgas turule
laskmist, vastavushindamist, dokumentatsiooni ja märgistamist puudutavad kohustused, on
seotud tootega. Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 süsteemis tuleb aga eristada toodet ning
tootes kasutatavat valmismaterjali: valmismaterjali suhtes kohaldatakse eelkõige katsetamise ja
heakskiitmise nõudeid, samal ajal kui vastavushindamise, märgistamise ja turule laskmise
nõuded kohalduvad tootele. Nende tasandite eristamata jätmine võib laiendada ettevõtjate
tootepõhiseid kohustusi materjalidele, mille suhtes ei ole selliseid kohustusi ette nähtud, ning
põhjustada Euroopa Liidu õiguse ebaõige või ebatäieliku rakendamise. Eelnõu tuleb täpsustada
nii, et ettevõtjate kohustused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuse ulatus
oleksid selles osas üheselt arusaadavad.
1. Veeseaduse § 2 lõige 3: toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine
Kavandatud veeseaduse § 2 lõige 3 laiendab toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamisala
joogiveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele.
Selline sõnastus ei ole piisavalt täpne. TNVS-i ettevõtjate kohustuste, vastavushindamise,
turule laskmise ja turujärelevalve regulatsioon on tootepõhine ning toodete valmistamise
materjal ei ole selles raamistikus iseseisev vastavushindamise ega turujärelevalve objekt.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatav veeseaduse § 2 lõige 3
järgmiselt:
2
„(3) Joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavuse, märgistamise, turule laskmise
ja turul kättesaadavaks tegemisega seotud tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja
kohustustele, vastavushindamisele, turujärelevalvele ning vastutusele kohaldatakse toote
nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“
Seega tuleb sättest välja jätta sõnad „ja materjali“. Materjalidele esitatavad nõuded ning nende
nõuete arvestamine toote vastavushindamisel tuleb käsitleda veeseaduse §-s 85⁵ ja sisu
selgitada seletuskirjas.
2. Veeseaduse § 85⁵ lõige 3: toodetele ja materjalidele kohalduvate nõuete eristamine
Kavandatud veeseaduse § 85⁵ lõige 3 näeb ette, et joogiveega kokkupuutuvad tooted ja
materjalid peavad vastama ühtviisi hügieeni-, vastavushindamis- ja märgistamisnõuetele.
Selline sõnastus ei arvesta piisavalt ELi õigusaktides tehtud vahet nõuete reguleerimisobjektide
vahel.
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/368 sätestab toodetes kasutatavate valmismaterjalide
katsetamise ja heakskiitmise menetlused ning meetodid. Komisjoni delegeeritud määrus (EL)
2024/370 reguleerib joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamist ja komisjoni
delegeeritud määrus (EL) 2024/371 selliste toodete märgistamist. Toote vastavushindamisel
võetakse arvesse ka tootes kasutatud valmismaterjalide vastavust kohaldatavatele nõuetele.
Kõik nimetatud nõuded ei kohaldu seega toodetele ja materjalidele ühetaoliselt.
Sama eristust kajastab ka eelnõu vastavustabel, mille kohaselt käsitleb rakendusotsus (EL)
2024/368 valmismaterjalide katsetamist ja heakskiitmist, määrus (EL) 2024/370 toodete
vastavushindamist ning määrus (EL) 2024/371 joogiveega kokkupuutuvate toodete ühtlustatud
märgistust.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatav veeseaduse § 85⁵ lõige 3
järgmiselt:
„(3) Joogiveega kokkupuutuvad tooted ja nendes kasutatavad valmismaterjalid peavad vastama
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62)
artiklis 11 ning selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele.
Joogiveega kokkupuutuva toote vastavust hinnatakse ja toode märgistatakse nimetatud Euroopa
Liidu õigusaktides sätestatud korras.“
Kavandatud sõnastus säilitab toodetes kasutatavate valmismaterjalide suhtes kohaldatavad
hügieeni-, katsetamis- ja heakskiitmisnõuded, kuid seob vastavushindamise ja märgistamise
selgelt tootega. Sellega välditakse tõlgendust, nagu tuleks igale materjalile kohaldada määruse
(EL) 2024/370 kohast toote vastavushindamist ja määruse (EL) 2024/371 kohast
tootemärgistust.
Palume viia sama eristus sisse kogu eelnõus, seletuskirjas ja vastavustabelis. Toodete puhul
tuleb käsitleda vastavushindamist, ELi vastavusdeklaratsiooni, märgistamist, turule laskmist,
turul kättesaadavaks tegemist ja turujärelevalvet. Toodetes kasutatavate valmismaterjalide
puhul tuleb käsitleda neile kohaldatavaid hügieeni-, katsetamis- ja heakskiitmisnõudeid ning
nende nõuete täitmist tõendavate dokumentide kontrolli toote vastavushindamise ja
turujärelevalve käigus. Eelnõu ja selle seletuskiri peab olema üheselt mõistev, et valmismaterjal
on iseseisev TNVS-i kohase vastavushindamise, märgistamise või turujärelevalve objekt.
3
3. Veeseaduse § 85⁵ lõige 4: vastavushindamise objekt ja vastavushindamisasutuse roll
Kavandatud veeseaduse § 85⁵ lõike 4 kohaselt tõendab vastavushindamisasutus nii joogiveega
kokkupuutuva toote kui ka materjali vastavust hügieeninõuetele. Selline sõnastus ei erista
piisavalt toote vastavushindamist ja tootes kasutatud valmismaterjalide katsetamist ning
heakskiitmist.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 kohase vastavushindamise objekt on
joogiveega kokkupuutuv toode. Toote vastavushindamisel hinnatakse muu hulgas tootes
kasutatud valmismaterjalide vastavust kohaldatavatele minimaalsetele hügieeninõuetele.
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/368 näeb valmismaterjalide puhul ette katsetamise ja
heakskiitmise menetlused ning meetodid, mida võetakse arvesse toote vastavushindamisel.
Materjal ei ole seega määruse (EL) 2024/370 kohase tootepõhise vastavushindamise
eraldiseisev objekt.
Sama eristus nähtub eelnõu vastavustabelist, mille kohaselt reguleerib rakendusotsus (EL)
2024/368 valmismaterjalide katsetamist ja heakskiitmist ning määrus (EL) 2024/370
vastavushindamismenetlusi ja vastavushindamisasutuste määramist.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatav veeseaduse § 85⁵ lõige 4
järgmiselt:
„(4) Joogiveega kokkupuutuva toote vastavushindamine toimub Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud korras. Nimetatud vastavushindamist teostavale vastavushindamisasutusele
kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“
Seletuskirjas tuleb vastavalt selgitada, et tootes kasutatud valmismaterjalide nõuetekohasust
kontrollitakse toote vastavushindamise käigus nende kohta esitatud katse- ja
heakskiitmistõendite alusel. Valmismaterjalile ei kohaldata eraldiseisvalt tootele ette nähtud
vastavushindamismenetlust ega toote märgistamise nõudeid. Seletuskirja praegune
terminoloogia ei erista neid tasandeid piisavalt, sest selles kasutatakse ka sõnastust, mille järgi
vastavushindamisasutus tõendab „toote või materjali“ vastavust.
Seletuskirja teeme ettepaneku lisada järgmine selgitus:
„Joogiveega kokkupuutuva toote vastavushindamisel hinnatakse muu hulgas, kas tootes
kasutatud valmismaterjalid vastavad direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. Valmismaterjalide nõuetekohasust hinnatakse
eelkõige nende katsetamise ja heakskiitmise tulemuste ning asjakohaste tõendite alusel.
Valmismaterjal ei läbi eraldiseisvalt tootele ette nähtud vastavushindamismenetlust ning sellele
ei kohaldata toote märgistamise nõudeid.“
4. Veeseaduse § 250 lõige 8: TTJA turujärelevalvepädevuse ulatus
Kavandatud veeseaduse § 250 lõige 8 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
pädevuse teha riiklikku järelevalvet nii joogiveega kokkupuutuvate toodete kui ka materjalide
vastavushindamise, märgistamise, turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete
täitmise üle. Selline sõnastus ei erista toodete turujärelevalvet tootes kasutatud
valmismaterjalide nõuetekohasuse kontrollist.
TNVS § 50 lõike 1 kohaselt teevad turujärelevalveasutused riiklikku järelevalvet toodetele
4
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle. Ka TNVS-is sätestatud vastavushindamise, ELi
vastavusdeklaratsiooni ning turule laskmise kohustused on seotud tootega.
Joogiveega kokkupuutuvas tootes kasutatud valmismaterjalide nõuetekohasust tuleb
kontrollida toote turujärelevalve käigus, hinnates muu hulgas valmismaterjalide katsetamist ja
heakskiitmist tõendavate dokumentide olemasolu, asjakohasust ning seost konkreetse tootega.
See ei tähenda, et valmismaterjal oleks iseseisev TNVS-i kohase turujärelevalve objekt. Ka
eelnõu vastavustabel seob turule laskmise kohustuse toodetega, milles kasutatakse
nõuetekohaselt heakskiidetud valmismaterjale.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 10 kavandatav veeseaduse § 250 lõige 8
järgmiselt:
„(8) Riiklikku järelevalvet joogiveega kokkupuutuva toote suhtes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kohaldatavate hügieeni-, vastavushindamis-
ja märgistamisnõuete ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle
teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“
Seletuskirjas tuleb täpsustada, et TTJA kontrollib toote turujärelevalve käigus ka tootes
kasutatud valmismaterjalide nõuetekohasust tõendavate katse-, heakskiitmis- ja muude
dokumentide olemasolu ning asjakohasust. Valmismaterjalide kohta esitatavate tõendite
kontroll on osa toote nõuetele vastavuse kontrollist ega tähenda valmismaterjali käsitamist
iseseisva TNVS-i kohase vastavushindamise või turujärelevalve objektina.
Seletuskirja võib lisada järgmise selgituse:
„TTJA kontrollib joogiveega kokkupuutuva toote turujärelevalve käigus muu hulgas toote
vastavushindamist, ELi vastavusdeklaratsiooni, märgistust ning tootes kasutatud
valmismaterjalide katsetamist ja heakskiitmist tõendavaid dokumente. TTJA hindab
dokumentide olemasolu, asjakohasust ja seost konkreetse toote või tootetüübiga.
Valmismaterjali kohta esitatud tõendite kontrollimine ei tähenda, et valmismaterjal oleks
iseseisev TNVS-i kohase turujärelevalve objekt.“
5. Seletuskiri ja vastavustabel: TTJA ülesanded teavitava asutusena
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/370 sätestab joogiveega kokkupuutuvate toodete
vastavushindamismenetlused ja vastavushindamisasutuste määramise reeglid. Seetõttu peab
riigisisesest õigusest üheselt nähtuma, milline asutus täidab selles valdkonnas teavitava asutuse
ülesandeid.
TNVS § 30 lõike 1¹ kohaselt annab vastavushindamisasutusele tegevusloa Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet. TNVS § 34 lõike 1 kohaselt teavitab tegevusloa andnud asutus
tegevusloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest Euroopa
Komisjoni ja teisi liikmesriike. Seega tuleneb TTJA teavitava asutuse ülesanne TNVS §-de 30
ja 34 koostoimest.
Eelnõu normitekst ega seletuskiri ei ava siiski piisavalt selgelt, kuidas TNVS-i üldregulatsioon
seostub määruse (EL) 2024/370 kohaste teavitava asutuse ülesannetega. Seletuskirjas on
märgitud, et TTJA tegutseb tegevusloa andmisel ka teavitava asutusena, kuid seda seost tuleb
kirjeldada täpsemalt ning eristada teavitava asutuse ülesanded TTJA
turujärelevalveülesannetest.
5
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja järgmise selgitusega:
„Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 kohase teavitava asutuse ülesandeid täidab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 30 lõike 1¹
alusel annab TTJA nõuetele vastavale vastavushindamisasutusele tegevusloa ning sama seaduse
§ 34 alusel teavitab tegevusloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest või kehtetuks
tunnistamisest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitava asutuse ülesanded on
eraldiseisvad TTJA turujärelevalveülesannetest.“
Samuti tuleb vastavustabelis määruse (EL) 2024/370 juures märkida, et riigisisene õiguslik alus
TTJA teavitava asutuse ülesannetele tuleneb TNVS § 30 lõikest 1¹ ja §-st 34. Praegu viitab
vastavustabel teavitava asutuse funktsiooni õigusliku aluse tagamise vajadusele, kuid ei ava
piisavalt täpselt olemasolevat õiguslikku alust ega selle seost eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Risto Jõgi +372 639 7681
6
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|