Pr Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister
Koopia:
Pr Heidy Purga
kultuuriminister
Pr Liina Kersna
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Meie 09.2026 nr 1.1.7/ 41-26
Ettepanek
Käesoleva aasta 17. juunil võttis Riigikogu vastu seaduse, millega muudetakse muuhulgas keeleseaduse §-i 18, mis puudutab võõrkeelse audiovisuaalteose tõlget.
Muudatuse kohaselt ei ole meediateenuse osutajatel lubatud enam lisada võõrkeelsele audiovisuaalteosele võõrkeelset dublaaži ega pealelugemist.
Allakirjutanute hinnangul ei täida vastu võetud keeleseaduse muudatus eesti keele kaitse eesmärki ning omab negatiivset mõju Eesti ühtsele inforuumile ja meedia ligipääsetavusele.
Võõrkeelse dublaaži/pealelugemise keelamine ei tähenda automaatselt vaatajate leppimist subtiitritega. Tänu sellele, et venekeelset audiovisuaalsisu toodetakse maailmas suures mahus ja see on endiselt kättesaadav ka Eestis, moodustab 80% mitte-eestlaste televaatamise koguajast muude (Emori poolt mittemõõdetavate) telekanalite vaatamine. Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV+ kogemus näitab, et venekeelse pealugemise/dublaaži puudumine vähendas muude võõrkeelsete teleseriaalide vaatajaskonda üle 50%. Arvestades, et ETV+ vaatajatest on 63% vanuses 65+ ning 28% vanuses 50-64, on selline tulemus igati loogiline. On ilmselge, et Eesti telekanalite meediasisu pakkumise sellisel muutumisel liigub venekeelne vaataja meie inforuumist välja, kasvab piraatlus ja suureneb vaenuliku infomõjutustegevuse tulemuslikkus.
Riiklik meediapoliitika on pikalt toetanud ühtse inforuumi kujundamist. ETV+ loomise üks põhieesmärke oli ja on pakkuda Eestis elavatele venekeelsetele elanikele kvaliteetset Eesti meediasisu. Üle kümne aastase tegevusega on ETV+ kujunenud muust rahvusest elanike olulisemaks meediakanaliks1. Uuringufirma Emori andmetel on ETV+ muukeelse elanikkonna meediabrändide pingereas juba mitmendat aastat esikohal2. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 20233 näitab, et Eesti infokanalite seast on muukeelsete Eesti elanike usaldus ETV+le kõige kõrgem (46% muukeelsetest elanikest). Emori andmetel on ETV+’i vaatajaskond üle 200 000 inimese, kellest ligi 80% on muukeelsed. ETV+ on muukeelse elanikkonna seas vaadatuim telekanal ja selle vaatamine moodustab 8,3% muukeelsete elanike kogu televaatamise ajast.
Arvestades, et vene keel on Eestis eesti keele järel suuruselt teine kõnekeel ning venekeelne meediaruum üks olulisemaid muukeelseid meediatarbimise keskkondi, on dublaaži/pealelugemise piiramine vastuolus märkimisväärse osa Eestis elavate vaatajate tegelike tarbimisharjumuste ja eelistustega. Seejuures ei koosne venekeelne auditoorium üksnes vene emakeelega elanikest, vaid olulisel määral näiteks ka ukrainlastest, valgevenelastest ja teistest vähemusrahvustest, kes tarbivad sisu vene keeles.
Oluline julgeolekurisk
Kaitsepolitseiamet4 on korduvalt rõhutanud Venemaa propagandakanalitest johtuvat julgeolekuriski. Eesti inforuumi kaitseks on Eesti riik järjepidevalt piiranud Venemaa propagandakanalite levikut. Riigikantselei andmed kinnitavad, et Venemaa telekanalite piiramisel on olnud positiivne mõju: kui 2022. aasta alguses pidas ligikaudu kolmandik muust rahvusest elanikest Venemaa telekanaleid oluliseks teabeallikaks, siis 2025. aastaks oli see näitaja langenud umbes 10%-ni.5 See fakt kinnitab, et Eesti inforuumi kaitsmise meetmed on tõhusad, kuid nende edu sõltub inimestele atraktiivsete seaduslike alternatiivide olemasolust.
Kui Eestis tegutsevad seaduslikud meediateenuse osutajad ei saa pakkuda vaatajatele neile harjumuspärases vormis (sh dublaaži või pealelugemisega) audiovisuaalset sisu, hakkab osa Venemaa telekanalite vaatamisest tänaseks loobunud inimestest otsima alternatiivseid lahendusi sanktsioneeritud Venemaa telekanalite taasvaatamiseks.6
Selline areng on vastuolus Eesti senise strateegiaga tugevdada kohalikku ja usaldusväärset inforuumi. Mida vähem on vaatajal võimalik tarbida seaduslikku Eesti meediateenuste osutajate poolt pakutavat sisu, seda suurem on tõenäosus, et vaataja liigub keskkondadesse, mille üle Eesti riigil puudub sisuline mõju ja kus levib Venemaa propaganda.
Paraku suurendab suvel jõustunud keeleseaduse muudatus soovimatult just nende kanalite ja platvormide tarbimist, mis levitavad Eesti julgeoleku seisukohalt problemaatilist või vaenulikku sisu. Avaliku huvi seisukohalt tuleb toetada, mitte piirata, Eestis tegutsevate ja Eesti õiguskorrale alluvate meediateenuse osutajate konkurentsivõimet ning mitte negatiivselt mõjutada vaatajate meediatarbimise harjumisi.
Ebaproportsionaalne mõju meediateenuse osutajatele
Keeleseaduse muudatus mõjutab otseselt Eestis tegutsevaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, kelle teenuse oluliseks osaks on välismaise audiovisuaalse sisu vahendamine erinevatele sihtrühmadele nii Eestis kui ka väljaspool. Eestis registreeritud ettevõtted osutavad samu audiovisuaalmeedia teenuseid (sh edastavad teleprogramme) Eesti, Lätis ja Leedus koos kohalikus keeles pealelugemise/dublaažiga7. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud Eestis kümneid meediateenuste lubasid telekanalitele levitamiseks Lätis, Leedus, Poolas, Bulgaarias, Tšehhis jne. Kehtiv seadusemuudatus sunnib need kanalid sulgema või viima teistesse riikidesse, mille tulemusel vähenevad märkimisväärselt kohalike ettevõtete tulud, kaovad töökohad ja Eesti riigi aastane maksutulu kahaneb sadade tuhandete Eurode võrra.
Kuigi kehtiva keeleseaduse muutmise seaduse seletuskiri väidab, et mõju ettevõtlusvabadusele on väike ning puudutab üksnes piiratud hulka ettevõtjaid (filmide avaliku esitamise ja edastamisega tegelevad ettevõtted), ei ole sellele järeldusele lisatud sisulist mõjuanalüüsi ega majanduslikku hinnangut ning ei ole arvesse võetud kõiki muudatusest mõjutatud turuosalisi. Võib nõustuda, et mõju kinodele ongi väike, kuid negatiivne mõju teleturule ja videojagamisplatvormidele on kahetsusväärselt suur.
Võõrkeelse sisu võõrkeeles pealelugemise keelamine toob lisaks eelpool käsitletud julgeolekuriskidele endaga kaasa veel negatiivseid majanduslikke mõjusid meediateenuste osutajatele:
• telekanalite vaatajate arvu vähenemise;
• tellimustulu ja reklaamitulu vähenemise;
• investeeringute vähenemise audiovisuaalsesse sisusse;
• audiovisuaalteenuste osutajate võimaluste vähenemise teenindada erinevaid sihtrühmi Eestis;
• Eesti audiovisuaalmeedia ettevõtjate konkurentsivõime languse võrreldes välismaiste ja rahvusvaheliste platvormidega, mille toimimist Eesti riik samaväärselt piirata ei saa.
Heliline tõlge on ligipääsetavust parandav tehniline lahendus, mitte keelepoliitiline probleem
Meediateenuse osutajatel lasub meediateenuste seadusest tulenev kohustus järjepidevalt parandada oma teenuste ligipääsetavust ning suurendada audiovisuaalse sisu kättesaadavust puuetega inimestele (MeetS § 23). Seetõttu on Eesti ja Euroopa Liidu senine regulatiivne suund olnud ligipääsetavuse meetmete järkjärguline laiendamine, mitte nende piiramine.
Helilist tõlget (pealelugemine, dublaaž) kasutatakse rahvusvaheliselt kõrvuti subtiitrite ja viipekeeletõlkega. Tegemist on tehnilise tõlkemeetodiga, mille eesmärk on muuta audiovisuaalne sisu erinevatele sihtrühmadele ligipääsetavaks. Nende kasutamine ei muuda ei sisu päritolu, levitajat ega vaataja kuulumist Eesti inforuumi, vaid üksnes viisi, kuidas tõlge vaatajani jõuab. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb arvestada ka nende inimestega, kellel on nägemispuue, lugemisraskused, ealine erivajadus või kellele on digibokside/telerite seadistamine kõigi tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks keeruline.
Kultuurikontekstis on oluline mainida, et subtiitrite puhul ei ole sageli võimalik lähteteksti sõna-sõnalt edasi anda, kuna ekraanil kuvatava subtiitrite maht on piiratud ning vaatajale peab jääma piisavalt aega subtiitrite lugemiseks. Eriti keeruline on see pikkade sõnade ja keerukamate sõnavormidega keeltes ning seetõttu tuleb tõlget paratamatult lühendada ja kohandada. Praktikas tähendab see, et vokaalse teksti sisu tuleb subtiitritena edasi anda kokkuvõtlikumal kujul, mis võib mõjutada vokaalse sõnumi põhisisu selgust.
Helilise võõrkeelse tõlke olemasolu ei kitsenda eesti keele õppimise võimalusi. Kogu ETV+, ja ka teiste Eesti telekanalite, võõrkeelne sisu on alati varustatud eestikeelse tõlkega, keeleõpet toetav eestikeelne tõlge on alati olemas ja vaatajatele kättesaadav.
Heliline tõlge võib lisaks tõlkefunktsioonile täita ka ligipääsetavuse meetme rolli ning selle kasutamist ei tohiks põhjendamatult piirata. Pigem oleks kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu ligipääsetavuse eesmärkidega lähenemine, mille kohaselt eestikeelse tõlke tagamine on primaarne kohustus, kuid teenuseosutajal säilib võimalus pakkuda täiendavalt ka muid keeleversioone või ligipääsetavuse meetmeid, kui see parandab sisu kättesaadavust ja kasutatavust erinevatele vaatajarühmadele.
Euroopa praktika ei toeta helilise tõlke piiramist
Euroopa riikides kasutatakse erinevaid helilise tõlke vorme lähtuvalt ajaloolistest traditsioonidest, vaatajate eelistustest, turu eripäradest ning ligipääsetavuse kaalutlustest. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja enamikes teistes riikides on dubleerimine peamine või ainus audiovisuaalse tõlke vorm. Subtiitreid kasutatakse tõlkevahendina ainult 15 riigis maailmas. Neid tõlkemeetodeid käsitletakse auditooriumi eelistustele vastavate tehniliste lahendustena, mitte ühiskondliku lõimumise või keelepoliitika probleemina.
Oluline on rõhutada, et pealelugemist/dublaaži kasutatakse Euroopas väga erinevate sihtrühmade teenindamiseks ning selle seostamine üksnes venekeelse auditooriumiga ei vasta tegelikkusele. Pealelugemine on laialdaselt kasutatav audiovisuaalse tõlke vorm mitmes Euroopa riigis ning selle kasutamise põhjused on eelkõige seotud vaatajate eelistuste, harjumuste ja sisu kättesaadavusega.
Ka Eestis puudutab muudatus oluliselt laiemat sihtrühma kui üksnes vene keelt kõnelevad vaatajad. Näiteks pakub Go3 oma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kataloogis lisaks Eestis kättesaadavatele teostele ka Läti ja Leedu auditooriumile mõeldud läti- ja leedukeelse tõlke pealelugemise valikuid, kuna see on Läti ja Leedu ametlik tõlkelahendus. Erinevates riikides toimivate teenuste puhul on tavapärane, et sama audiovisuaalne teos tehakse kättesaadavaks erinevates keeltes erinevate tõlkemeetodite abil, kui teenusepakkuja tehnilised lahendused seda võimaldavad. Vastuvõetud keeleseaduse muudatuse tulemusena tuleb Go3-l aga Eestis piirata ka läti- ja leedukeelse pealelugemisega sisu pakkumist, kuigi sellisel sisul puudub igasugune seos seletuskirjas nimetatud eesmärgiga vähendada venekeelse inforuumi mõju või keelepõhist segregatsiooni Eestis.
Lisaks võib muudatus tekitada olukorra, kus Eestis lubatud tõlkelahenduste valik muutub kitsamaks kui naaberriikides, kuigi audiovisuaalset sisu levitatakse üha enam piiriülestel platvormidel. See vähendab teenusepakkujate paindlikkust rahvusvaheliste sisukataloogide pakkumisel ning piirab vaatajate võimalusi kasutada neile sobivaid tõlkemeetodeid.
Eeltoodust tulenevalt nähtub, et pealelugemise/dublaaži piiramine ei oleks kooskõlas Euroopa tavapärase lähenemisega audiovisuaalsete teoste tõlkele. Euroopa praktika näitab pigem, et erinevaid tõlkemeetodeid kasutatakse vastavalt auditooriumi vajadustele ning tõlkemeetodi valikut ei käsitleta iseseisva keelepoliitilise probleemina. Seetõttu ei ole piisavalt põhjendatud järeldus, et just pealelugemise/dublaaži piiramine aitaks kaasa lõimumisele või tugevdaks eesti keele positsiooni avalikus ruumis.
Kokkuvõtvalt: keeleseaduse eesmärki – arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades – oleks võimalik saavutada oluliselt vähem piirava meetmega.
Selle asemel, et piirata võõrkeelse helilise tõlke kasutamist, peaks lähtuma põhimõttest, et peamine kohustus on tagada audiovisuaalse sisu eestikeelne tõlge. Kui eestikeelne tõlge on tagatud, peaks teenuseosutajal olema õigus otsustada, kas ja milliseid täiendavaid keeleversioone või tõlkemeetodeid ta oma teenuses lisaks pakub.
Selline lähenemine tagab, et eesti keel ja eestikeelne tõlge on alati kättesaadavad ning seaduse peamine eesmärk on täidetud. Samal ajal säilib teenuseosutajatel võimalus arvestada erinevate sihtrühmade vajaduste, vaatajate eelistuste ja rahvusvaheliste turgude eripäradega. Selline lahendus aitab saavutada seaduse eesmärgi ilma ebavajalike piiranguteta ning vältida mitmeid muudatusest tulenevaid negatiivseid kõrvalmõjusid.
Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku keeleseaduse sätte muutmiseks, et taastada meediateenuse osutajate võimalus kasutada võõrkeelse audiovisuaalteose üldusele suunamisel võõrkeelset dublaaaži ja pealelugemist.
Ootame Teie seisukohta ja oleme valmis koostöös pakkuma vastava sätte sõnastuse, mis eeltoodud eesmärgi täidaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Erik Roose Jüri Pihel Toomas Luhats
Eesti Rahvusringhääling Duo Meedia Networks OÜ TV3 Grupp Eesti
V World North Europe OÜ
Risto Rosimannus