EELNÕU

18.09.2026

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste

taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise

kord” muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel.

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning

sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus;“;

2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2–5“ tekstiosaga „punktides 11– 5“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi

arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste

tagamiseks (Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks

(Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.”;

4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste”;

5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus

(1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse spordialaliidule

finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise finaalturniiriks

ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike tulemuste kaudu

aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis.

(2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse olümpiamängude

kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril

ning olümpiamängudel (edaspidi finaalturniir) osalemiseks ja finaalturniiriks

ettevalmistamiseks.

(3) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse vähemalt

kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks.

(4) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib osaliselt kvalifitseeruda

vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses.

(5) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse

andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust

eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta

jooksul alates abi andmisest.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) “Sport koolis” programmi elluviimiseks maakonnas.”;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) “Sport koolis” programm on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille

eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile

võimalust tutvuda erinevate spordialadega treenerikutset omavate treenerite juhendamisel.”;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotleja peab olema

olümpiamängude kavasse kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav spordialaliit.“;

9) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust peab olema

taotluses selgitatud.“;

11) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotlus spordialaliidu tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks

järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. oktoobriks.“;

13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks

esitatakse jooksvalt.“;

14) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud

tähtpäevaks.”;

15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikud kulud on:

1) võistkonna kooseisu kuuluvate sportlaste ning treenerite ja muu tugipersonali (psühholoog,

füsioterapeut, massöör, meditsiiniline personal) töötasud, majutus-, transpordi- ja

toitlustuskulud ettevalmistusperioodil ning finaalturniiril osalemise ajal;

2) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike treeninglaagrite korraldamisega seotud kulud;

3) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike Eestis toimuvate sõpruskohtumiste ja –turniiride

korraldamisega kaasnevad kulud;

4) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalikel välismaal toimuvatel sõpruskohtumistel ja

turniiridel osalemisega seotud kulud;

5) treeningpaikade, ruumide ja spordiinventari üürikulud alates esimesest ametlikust

treeningkogunemisest kuni finaalturniirini (ettevalmistusperiood);

6) võistkonna meditsiinilise teenindamisega seotud kulud;

7) muud kulutused, mis on põhjendatud, mõistlikud ning vajalikud otseselt tiitlivõistluste

finaalturniiril osalemiseks või selleks ettevalmistumiseks ning mida ei ole varem teiste avaliku

sektori rahastamisallikate poolt eraldatud vahenditest hüvitatud.”;

16) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Spordialaliidu toetuse, sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse,

maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse

mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.“;

17) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood on

taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood võib alata

taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.“;

18) paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse saaja võib

taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:“;

19) paragrahvi 14 lõiget 1 ja lõiget 2 täiendatakse peale sõna „projekti“ sõnaga „abikõlblikest“;

20) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maakonna spordiliidu toetuse suurus “Sport koolis” programmi elluviimiseks sõltub

kohaliku omavalitsuse üksuse toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetus on

maksimaalselt kuni 85% ja kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus vähemalt 15%

programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest. “Sport koolis” programmi

elluviimise toetuse kogusummast võib maakonna spordiliit kuni 10%, kuid mitte rohkem kui

12 000 eurot kasutada programmi haldamiseks.“;

21) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse ja rahvusvahelise

suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest

arvates.“;

22) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Igas komisjonis on vähemalt viis liiget.“;

23) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamine

Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse

suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus;

2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus.“;

24) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel (välja arvatud “Sport koolis” programmi

elluviimise toetus) ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:”;

25) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem

kui 85% võrra suurem taotluses toodud KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse,

vähendatakse toetuse suurust selliselt, et oleks tagatud käesoleva määruse § 14 lõikes 4

sätestatud tingimuse täitmine.“;

26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide

arvu alusel proportsionaalselt. Seejuures arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt

üheksa klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja

Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Harjumaa klassikomplektide koguarvust jäetakse välja Tallinna linna klassikomplektide arv.“;

27) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, maakonna spordiliidu

toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise, taotluse

rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.“;

28) paragrahvi 24 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andja võib muuta maakonna spordiliidu toetuse eraldamise otsust ja vähendada

toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta

või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85%

võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise

kalendriaastal.“;

29) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu

“Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses

tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et

kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna spordiliidule programmi maakonna

tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi maksumusest maakonnas või käesoleva

määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa toetusest on kasutamata.”;

30) paragrahvi 26 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest (välja arvatud “Sport koolis” programmi

elluviimise toetus) makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest

arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril.”;

31) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) “Sport koolis” programmi elluviimise toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni

60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates,

kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa

makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 71 nimetatud andmete esitamist, kuid

mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril.”;

32) paragrahvid 28 ja 29 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust

vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale

sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi.

(2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse spordisündmuste mõju Eesti

turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas ja mõju majandusele,

sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt. mille koostamisel on küsitletud

vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud inimest.

(3) Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad)

koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv;

2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud

päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile

laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks;

3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega;

4) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

(4) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti

eelarvesse.

§ 29. Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast

võistluse toimumist toetuse andjale võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja

meediaraporti.

(2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama§ 28 lõikes 3 nimetatud andmeid.

(3) Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis;

2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides;

3) hinnanguline meediaväärtus;

4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest;

5) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

(4) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse

kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse

andjale selle võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(5) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud analüüside kulud lisada

projekti eelarvesse.“;

33) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõikes 6 asendatakse tekstiosa „20. veebruariks“ tekstiosaga „31.

jaanuariks“;

35) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

“(71). “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse saaja esitab toetuse kasutamise

kalendriaasta 1. juuniks toetuse andjale programmi tegelikult kaasatud klasside arvu ja

kasutatud toetuse summa.”;

36) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) toetuse saaja on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid,

on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse

kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb

asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud;“;

37) paragrahvi 31 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

1000 eurot, võib toetuse tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui tegemist on

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaoludega.“;

38) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

Heidy Purga

Minister

Merilin Piipuu

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 28.09.2026 nr 1-11/1023-1

Kultuuriministri määruse kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6

“Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste

taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmise

määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. määrus 7 lehel

2. määruse lisa 12 lehel

3. seletuskiri 9 lehel

Sama:

Rahandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Olümpiakomitee

Eesti Paralümpiakomitee

Spordialaliidud

Maakondade spordiliidud

Margus Klaan 628 2328 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]

1

Kultuuriministri 30.09.2025. a määrus nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord”

Lisa

(kultuuriministri ___.2026 määruse nr ___ sõnastuses)

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse

arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

1.1. 57–63% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

1.3. 7–13% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee)

moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma

spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide 19-22

alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab

iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse

taotlusvooru hindamiskomisjon. Jaotatava summa hulka ei arvestata täiendavat toetus spordialaliidu

spordidirektori osalise tööjõukulude katmiseks.

3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

4.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

4.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

4.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee)

moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise

kord

5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas

esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

2

5.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks

vastava spordiala treenerikutsega treener;

5.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga;

5.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

5.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

5.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

5.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus;

5.7. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid

üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala

treenerikutsega treener;

5.8. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle

treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise

aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

5.9. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb

hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel

tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud

spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte.

7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17

alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid.Käesoleva lisa punktides 8-

17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku ning seejärel arvutatakse

spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide üldarvust.

8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus

tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab

spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

3

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest

saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12.

Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega

tulemust, millest üks on:

11.3.1. parim tulemus OM-l;

11.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 11.6.1–

11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

4

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal

saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele saavutustele 0-10

punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid:

13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse;

5

13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul

võistlusel;

13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

13.4. võistlusel osalenud riikide arv;

13.5. koondise koht maailma edetabelis.

14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest

saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15. Muude

spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm

või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1

ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

6

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud

saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude

rühma spordialaliit kuulub.

17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega

seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal:

17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2

punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest

ei ole andmeid õigeaegselt esitanud;

17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1

punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise

katusorganisatsiooni komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis, 2 punkti, kui

spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni

juhatuses ja 3 punkti kui esindaja on katusorganisatsiooni president.

17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse

hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui

hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega

pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi

aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks;

7

17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja

teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning ennetustegevustes.

Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu ja Spordieetika

Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või mitterahuldavaks;

17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala

arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1

punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis

toetuse kasutamise aastal.

17.9. koostöö Sihtasutusega Liikumisharrastuse kompetentsikeskus liikumisharrastuse edendamisel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui komisjon hindab Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse

ettepanekul spordialaliidu tegevust heaks;

17.10. koostöö Eesti Paralümpiakomiteega puuetega inimeste sporti ja liikumisse kaasamisel.

Spordialaliit saab kuni 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Paralümpiakomitee ettepanekul

spordialaliidu tegevust heaks.

18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 18-22

alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid.

19. Käesoleva lisa punktis 19 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt:

19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud

noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning

arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate

arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga

spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele saavutustele.

19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja

saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga

spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide

üldarvust.

19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva

lisa punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.1.2. alusel eraldatav

summa. Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud tulemuste

eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide

üldarvust.

20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon

järgmiselt:

20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega

otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi;

20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

8

20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 20.7.1–

20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

9

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude

rühmas hindab komisjon järgmiselt:

21.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või

samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti

ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

21.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1.1

nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale

eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus.

22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm

või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 22.7.1–

22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 14 7

10

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

23. Lisaks punktides 7-22 arvutatud tegevustoetusele on komisjonil õigus vastavalt vahenditele ja

spordialaliidu põhjendatud ettepanekul määrata täiendav toetus spordialaliidu spordidirektori osalise

tööjõukulude katmiseks kuni kolmeks aastaks. Täiendava toetuse määramisel võetakse arvesse sisulist

põhjendatust, spordialaliidu võimekust, spordiala medalipotentsiaali ja spordiala jälgitavust ning

silmapaistvust. Toetust saavad taotleda olümpiaalade spordialaliidud ja võistkondlike sportmängude

spordialaliidud, kes on kogunud käesoleva lisa punktide 7-17 alusel vähemalt 15 punkti.

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

24. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi koondistega

seotud asjaolusid:

24.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

24.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

24.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

24.4. kavandatud eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus;

24.5. tugiteenuste vajalikkust.

25. Lisaks käesoleva lisa punktides 24.1 - 24.5 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda

Eestis ja maailmas.

26. Team Estonia koondise toetust võib taotleda nii täiskasvanute- kui noortekoondistele.

27. Käesoleva lisa punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse koondiste vajadustest, komisjoni

liikmete hinnangust ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi

spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud koondiste võimete arendamiseks määratud summad

liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

11

28. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab rahvuslik

olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

29. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale

tabelile:

Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus

A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah

A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1.

koht

Jah Jah

B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht

ja EM 2.-3. koht

Jah Jah

C OM-kandidaadid Ei Jah

Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke

saavutusi ning sportlase potentsiaali

Ei Jah

30. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele

järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt

kaheks aastaks.

31. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja

ettevalmistustoetus 12 kuuks.

32. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele. C-taseme sportlaste

treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt

sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Juhul kui treeneril on rohkem kui kaks

kategooriasportlast, otsustab komisjon kui mitme sportlase eest treenerile toetus määratakse.

33. Lisaks ettevalmistustoetusele on komisjonil õigus määrata sportlastele või spordialaliidule

vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks Spordimeditsiini Sihtasutuses.

34. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini Sihtasutuses on jaotatakse spordialaliitude põhiselt ning

tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud. Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A+,

A, B ja C kategooria toetust saavate sportlaste arv ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala

eripärale ja tugiteenuste vajadusele.

35. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 17-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus

rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad), kelle sportlik eesmärk on

jõuda oma spordialal maailma tippu ning kes ei saa hetkel Team Estonia A+, A, B ega C kategooria

toetust. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud või komisjoniliikmed. Toetuse määramisel võetakse

arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende

konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes on

saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus olümpiamängudele.

12

Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK

tippspordikomisjon.

36. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks.

Nimekirja võib korrigeerida jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

37. Toetus on mõeldud noorsportlase püstitatud sportlike eesmärkide saavutamiseks ja jaguneb järgnevalt:

treeningute ja võistlustega seotud kuludeks, treenerikutsega treeneri töö tasustamiseks või kulude

katmiseks, EOK poolt organiseeritud koolitusteks, tugiteenusteks ning tervisekontrolliks.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

38. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal

võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks.

39. Esitatud taotlusi hindab olümpiaettevalmistustoetuse hindamiseks moodustatud komisjon. Nimetatud

komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja

kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust

olulisusest ja mõjust.

40. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus

eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

18.09.2026

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30.

septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.11.2025, 3

(edaspidi määrus).

Määrus kehtestatakse spordiseaduse (SpS) § 9 lõike 6 alusel.

Eelnõuga lisandub määrusesse uus sporditoetuse alaliik – sportmängude tiitlivõistluste

finaalturniiril osalemise toetus, mida varasemalt on eraldatud 2015. aastal Vabariigi Valitsuse

kabinetinõupidamisel kokkulepitud põhimõtete alusel. Lisaks muudetakse maakonna

spordiliidu toetuse taotluse esitamise nõudeid ja täiendatakse määruse lisas spordialaliidu

tegevustoetuse eraldamise ja noorsportlase toetuse määramise põhimõtteid.

Eelnõuga lisandub määrusesse uus maakonna spordiliidu tegevustoetuse alaliik – “Sport

koolis” programmi elluviimine maakonnas. Antud toetuse komponent lisandub maakonna

spordiliidu tegevustoetusele ning eelnõus tuuakse välja toetuse kujunemise põhimõtted.

“Sport koolis” on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on

suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda

erinevate spordialadega kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel. Programmi keskne

idee on toetada eesmärki, et iga esimese kooliastme laps liiguks igapäevaselt ning saaks

varakult positiivse kokkupuute organiseeritud spordiga. Programmi raames viiakse ühele

klassikomplektile läbi kaks treeneri juhendatud liikumistundi nädalas, kokku ligikaudu 60

tundi õppeaastas. Treenerid kaasatakse kohalike spordiklubide või teiste

spordiorganisatsioonide kaudu ning tegevused toimuvad koolipäeva osana koostöös kooliga.

Eelnõu toob “Sport koolis” programmi elluviimise tõttu maakonna spordiliitudele kaasa

halduskoormuse suurenemise. Selle tarbeks on “Sport koolis” programmi elluviimiseks

arvestatud ka administreerimiskuludega maakonna tasandil. Kuna maakonna spordiliidud ei

pea enam taotluse juurde esitama maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või

maakondliku arenduskeskuse kinnitust, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus

maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal, siis halduskoormus seeläbi

omakorda väheneb. Lisaks ei ole spordialaliitudel enam vaja esitada infot spordikohtunikele

makstud tasude osas, mis omakorda vähendab halduskoormust.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan

([email protected], tel 628 2328), spordiosakonna nõunik Liis Kiviloo

([email protected], tel 517 8586), spordiosakonna nõunik Norman Põder

([email protected], 628 2354) ja õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar

([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 38 punktist.

Eelnõu punktiga 1 lisandub § 2 lõikesse 1 punkt 11, mis sätestab uue sporditoetuse alaliigi –

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse. Uue sporditoetuse täpsem sisu

on sätestatud eelnõu punktiga 5 lisanduvas §-s 31.

Eelnõu punktis 2 muudetakse seoses § 2 lõikesse 1 uue punkti 11 lisandumisega viidet toetuse

andjate määratlusele. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse andja on

Kultuuriministeerium. Taotlusvooru vahendid planeeritakse riigi eelarvestrateegia koostamise

raames Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis ja eraldatakse reservist

Kultuuriministeeriumile, kui taotlusvooru tingimustele vastav koondis on finaalturniirile

kvalifitseerunud.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 3 lõiget 2, täpsustades spordialaliidu toetuse liike.

Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi

arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste

tagamiseks (Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks

(Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.”;

Punktis 1 on võrreldes kehtiva määrusega eemaldatud spordikohtunike tegevuse arendamine,

kuna see on alaliidu enda huvides, et kohtunikud oleks heal tasemel. Punktide 1, 2 ja 3 sõnastust

on kohandatud selgitamaks erinevaid toetusliike – spordialaliidu tegevustoetus, Team Estonia

koondise toetus ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 3 lõikes 5 sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste”

selgitamaks, et Team Estonia koondise toetus kohaldub nii individuaalalade kui

võistkonnaalade koondistele.

Eelnõu punktiga 5 lisandub määrusesse § 31, millega sätestatakse uus sporditoetuse alaliik -

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus.

Lõige 1 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse

spordialaliidule finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise

finaalturniiriks ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike

tulemuste kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule

Eestis. Tiitlivõistlustele kvalifitseerumine on Eesti võistkondade jaoks erakordne sündmus,

millega kaasneb ka märkimisväärne ühekordne kulu, mida ei ole võimalik katta erasektori

toetusest ega planeerida spordialaliidu eelarvesse.

Lõige 2 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust

eraldatakse olümpiamängude kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa-

ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril ning olümpiamängudel osalemiseks ja

finaalturniirideks ettevalmistamiseks. Nendeks spordialadeks on näiteks korvpall, võrkpall,

käsipall, jalgpall ja jäähoki. Jäähoki puhul eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige

kõrgema taseme finaalturniirile. Kui teised sportmängud muudavad finaalturniiride

korraldamise süsteemi sarnaseks jäähokile, siis eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb

kõige kõrgema taseme finaalturniirile. Olümpiamängude kavas olevate sportmängude

finaalturniiridel osalemise ja ettevalmistamise kulud on märkimisväärselt suuremad kui

mitteolümpiaaladel.

Lõike 3 kohaselt eraldatakse sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust

vähemalt kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks. See tähendab, et toetust ei eraldata

rannavõrkpalli või 3*3 korvpalli võistkondadele või teistele väiksema arvuga võistkondadele.

Lõigetes 4-8 sätestatakse, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib

osaliselt kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks ning tuuakse vastav vähese tähtsuse abi

andmisega vajalik regulatsioon.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktiga 8 ja lisatakse maakonna spordiliidu

tegevustoetuse alla alates 2027. aastast toetuseliigina toetus “Sport koolis” programmi

elluviimiseks maakonnas.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse §4 lõikega 3, mille kohaselt “Sport koolis” on esimese

kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset

liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega

kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 8 lõikega 41, mille kohaselt saab uut sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust taotleda ainult olümpiamängude kavasse

kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav alaliit. Taotlejate ringi piiritlemine on seotud

toetuse olemusega – toetust eraldatakse ainult võistkondlike sportmängude finaalturniiridel

osalemiseks.

Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse § 8 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Eesti

Olümpiakomitee tegi 2026. a mais toimunud täiskogul otsuse, et spordialaliitudele antakse

Eesti Spordieetika Reeglite rakendamiseks kaks aastat lisaaega. Sellest tulenevalt ei ole

võimalik veel spordialaliitudelt nõuda kohustuslikus korras Eesti Spordieetika Reeglite

jõustamist 2027. aasta toetuste eraldamise hetkeks.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse § 9 lõiget 6 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema

toetuse saamiseks turutõrge.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9, kuivõrd maakonna spordiliidud ei pea

enam otstarbekuse huvides taotluses kohaliku omavalitsuse kinnituskirja esitama. Muudatuse

eesmärk on vähendada taotlejate halduskoormust ning lihtsustada taotlusprotsessi, kuna

praktikas ei andnud kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue sisulist lisaväärtust taotluse

hindamisel. Seetõttu ei ole nimetatud dokumendi nõudmine edaspidi põhjendatud. Praktikas

esines juhtumeid, kus kinnituskiri ei taganud veel automaatselt kohaliku omavalitsuse toetust

lubatud mahus ning lõplik summa selgus aruande esitamise raames.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse §11 lõiget 4, mille kohaselt taotlus spordialaliidu

tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal

esitatakse 30. oktoobriks, et anda spordialaliitudele rohkem aega oma järgmise aasta eelarve

planeerimiseks, sest kuupäeva varajasemaks toomine võimaldab ka varem teatavaks teha

järgmise aasta toetuste otsused. Lisaks täpsustatakse, et uus kuupäev kehtib nii spordialaliidu

tegevustoetuse kui Team Estonia koondise toetuse puhul. Punktis nimetatud kuupäev ei laiene

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetusele, sest nimetatud taotlusvooru tähtaeg sõltub

otseselt rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja

taotlejaid taotlusvooru avamisel.

Eelnõu punktiga 13 sätestatakse, et taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril

osalemise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt. Jooksva taotlusvooru rakendamine on

vajalik, kuna sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiridele kvalifitseerumine ei ole alati

ajaliselt ette planeeritav. Seetõttu võimaldab jooksev voor esitada taotluse operatiivselt pärast

finaalturniirile pääsu selgumist, tagades toetuse õigeaegse kättesaadavuse ning võistkondade

parema ettevalmistuse rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse § 11 lõiget 6, mille kohaselt taotlus rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetuse taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg sõltub otseselt

rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub. Team

Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja

taotlejaid taotlusvooru avamisel.

Eelnõu punktiga 15 kehtestatakse uue sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise

toetuse abikõlblike kulude loend. Abikõlblike kulude piiritlemise eesmärk on tagada, et toetust

kasutatakse sihipäraselt ning vahetult sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiriks

ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks vajalike kulude katmiseks. Loetelu hõlmab nii

sportlaste ja tugipersonali otseseid kulusid kui ka ettevalmistusperioodi tegevusi, sealhulgas

treeninglaagreid ja kontrollmänge, mis on hädavajalikud võistkonna konkurentsivõime

tagamiseks rahvusvahelisel tasemel. Samuti võimaldab muude põhjendatud ja mõistlike kulude

arvestamine paindlikult katta vältimatuid väljaminekuid.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 12 lõiget 4 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja

suuremahulised investeeringud. Selliste kulude katmine ei ole antud toetuse kasutamise

eesmärgiga kooskõlas.

Eelnõu punktis 17 tuuakse § 13 uue lõikega 11 sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril

osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi regulatsioon. Abikõlblikkuse periood on piiratud

ühe kalendriaastaga ning toodud, et see võib alata kõige varem alates taotluse esitamise

kuupäevast. Finaalturniiriks ettevalmistamise ja osalemisega seotud kulud tekivad üldjuhul

paar kuud enne finaalturniiri ja finaalturniiriga seotud arved laekuvad üldjuhul paari kuu

jooksul pärast finaalturniiri.

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse § 13 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning sätestatakse, et ka

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi on

võimalik mõjuval põhjusel pikendada, nagu ka teiste määruses toodud projektipõhiste toetuste

puhul.

Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 14 lõikeid 1 ja 2 ning täpsustatakse, et rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse ning rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

puhul võetakse omaosaluse ja kaasfinantseerijate panuse osakaalu arvestamisel arvesse ainult

projekti abikõlblikke kulusid. Riigitoetuse andmisel ei ole asjakohane hinnata mitteabikõlblike

kulude tasumist ning praktikas ka kõiki selliseid kulusid taotlusesse ei kirjutata.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse§ 14 lõikega 41, milles täpsustatakse, et maakonna

spordiliidu toetuse suurus “Sport koolis” programmi elluviimiseks sõltub kohaliku

omavalitsuse üksuse toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetus on maksimaalselt

kuni 85% ja kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus vähemalt 15% programmi maakonna

tasandil elluviimise maksumusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetust saab kasutada

treenerite palgakulude katmiseks ja spordiinventari soetamiseks. “Sport koolis” programmi

elluviimise toetusese kogusummast võib kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 12 000 kasutada

programmi haldamiseks. Maakonna spordiliidu ülesanne on programmi koordineerimine

maakonna tasandil (sealhulgas treenerite leidmine ja nendega lepingute sõlmimine, koolidega

suhtlemine, maakondlik seire, informatsiooni ja kogemuste jagamine maakonnas ning

aruandlus). 12 000 eurot võimaldab maakonna spordiliitudel vajaduse korral katta tööjõukulu

kuni 1000 eurot kuus või muid programmi haldamisega seotud kulusid. Kuna

klassikomplektide arv maakonniti on erinev, siis on ka määrusega lubatud programmi

halduskulu maakonniti erinev, kuid halduskulude ülempiir on seatud.

Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 15 lõiget 2 ning sätestatakse, et nagu ka rahvusvahelise

suurvõistluse toetuse (mis on samuti jooksev voor) taotluste puhul, on ka sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste menetlustähtaeg 90 tööpäeva taotluse

esitamisest arvates.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 16 lõiget 2 ja täpsustatakse, et igas komisjonis on vähemalt

5 liiget. Käesoleva määruse alusel antavate toetuste arv ja maht on viimastel aastatel kasvanud.

Selleks, et lähtuda komisjoni moodustamisel iga taotlusvooru spetsiifikast, muudetakse

komisjoni koosseisu nõudeid ja liikmete arvu paindlikumaks. Senise 5-7 liikme asemel peab

komisjonis olema vähemalt 5 liiget.

Eelnõu punktiga 23 lisandub määrusesse § 171, millega sätestatakse sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamise kord. Sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse

arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus;

2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus.

Hindamiskriteeriumide kehtestamine on vajalik tagamaks, et toetust eraldatakse läbipaistvatel

ja ühtsetel alustel ning rahastatakse projekte, mille eelarve on realistlikult planeeritud ja kulud

sisuliselt põhjendatud. Samuti võimaldab koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate arvestamine

hinnata projekti elujõulisust ning laiemat toetuspinda, toetades seeläbi jätkusuutlikke ja

mõjusamaid algatusi.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, välistades maakonna

spordiliidu toetuse taotlemisel “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse, mida

reguleeritakse eraldi.

Eelnõu punktiga 25 muudetakse § 18 lõike 3 sõnastust ning sätestatakse, et maakonna

spordiliidu toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse taotluses toodud infot kohaliku

omavalitsuse panuse kohta. Varasemalt võeti vastav info taotluses esitatud kohaliku

omavalitsuse kinnituskirjast, kuid selle esitamise nõue on eelnõu punktiga 11 kaotatud.

Eelnõu punktiga 26 täiendatakse §-i 18 lõikega 4, mille kohaselt “Sport koolis” programmi

elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt.

Seejuures arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta.

Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale

eelneva aasta 10. novembri seisuga. Minimaalselt arvestame toetust üheksa klassikomplekti

kohta, sest olenevalt toetuse kogusummast võib proportsionaalselt arvestades jääda

väiksematele maakondadele liialt väike summa. Üheksa klassikomplekti tähendab üldjuhul

vähemalt ühe kooli (kolm paralleelklassi) kaasamist programmi. “Sport koolis” programmi

toetuse suuruse arvutamisel jäetakse Harjumaa klassikomplektide arvust välja Tallinna

klassikomplektide arv. Tallinna kaasamine tooks olukorra, kus väiksemate maakondade

toetussummad kujuneksid mitte piisavaks, et programmi soovitud kujul kõigis maakondades

rakendada. Tallinna klassikomplektide arv moodustab 25% ja Harju maakonna

klassikomplektide arv koos Tallinnaga moodustab üle 42% kõigist Eesti koolide

klassikomplektide arvust. Tallinna klassikomplektide arvestamisel läheks ka 42% toetusest

Harju maakonnale. Tallinnas on lastel rohkem võimalusi osaleda huvitegevuses ja lisaks on

Tallinnas juba toimiv “Sport kooli” programm, mille põhimõtted on “Sport koolis”

programmiga sarnased ja kuhu on kaasatud suurusjärgus 20 kooli. Samuti on Tallinnas

võrreldes teiste piirkondadega treeneritel juba rohkem väljundeid.

Eelnõu punktiga 27 muudetakse § 22 lõiget 1 ning tuuakse välja, et ka sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse osas teeb otsuseid kultuuriminister, nii nagu ka

teiste toetuste puhul mille puhul on toetuse andjaks § 2 lõike 3 kohaselt Kultuuriministeerium.

Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 24 lõike 5 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud,

et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse andmise otsuse kohta. See säte ei puuduta

“Sport koolis” programmi elluviimise toetust, mida reguleeritakse § 24 lõikes 6.

Eelnõu punktiga 29 täiendatakse § 24 lõikega 6. Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise

otsust ja vähendada maakonna spordiliidu “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse

suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või

aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna

spordiliidule programmi maakonna tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi

maksumusest maakonnas või määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa

toetusest on kasutamata. Omaosaluse suurus kinnitatakse tegevustoetuse aruandluse raames ja

võimalik tagasiküsimine tehakse seega toetuse kasutamisele järgneval aastal. Eelnevalt

kinnituskirja kohaliku omavalitsuse üksuselt ei nõuta. Kui § 30 lõikes 71 alusel esitatud

andmetest lähtub, et maakonna spordiliit on I poolaastal kaasanud vähem klassikomplekte kui

toetuse eraldamisel arvestatud, siis nõutakse toetus osaliselt tagasi või vähendatakse teist

osamakset.

Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 26 lõike 2 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud,

et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse väljamaksmise kohta. See säte ei puuduta

“Sport koolis” programmi elluviimise toetuse väljamaksmist, mida reguleeritakse § 26 lõikes

21.

Eelnõu punktiga 31 täiendatakse regulatsiooni “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse

väljamaksmise osas. § 26 lõike 21 kohaselt makstakse “Sport koolis” programmi elluviimise

toetus toetuse saajale osade kaupa. Kuni 60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul

toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise

kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast määruse § 30 lõikes 71

nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril. Toetuse

väljamaksmine kahes osas aitab tagada seda, et kasutamata jääv toetus selgub juba jooksva

aasta jooksul ja annab ülevaate, kuidas maakonna spordiliidud on toetust I poolaastal

kasutanud.

Eelnõu punktiga 32 muudetakseparagrahve 28 ja 29. Sätted reguleerivad rahvusvahelise

spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-

majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti sisu.

Muudatuse kohaselt kirjeldatakse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis rahvusvaheliste

spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele

maailmas ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt.

mille koostamisel on küsitletud vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud

inimest. Selle soovime lisada, et ühtlustada aruannetes esitatud infot. Täpsustus annab rohkem

selgust aruande esitajale, et millist informatsiooni on vaja ning meil on andmeid lihtsam

omavahel võrrelda, et teha täpsemaid järeldusi toetatud sündmuste majandusliku mõju osas.

Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad)

koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv;

2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud

päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile

laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks;

3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega;

4) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

Täiendus on lisatud tagamaks, et analüüsid oleksid omavahel võrreldavad ja spordisündmuste

mõju Eesti majandusele oleks selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetav. Analüüsis esitatavate

andmete täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate

selgituste küsimiseks. Seeläbi väheneb nii aruannete koostamisele kui ka nende menetlemisele

kuluv halduskoormus ja aeg.

Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama§ 28 lõikes

3 nimetatud andmeid. Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis;

2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides;

3) hinnanguline meediaväärtus;

4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest;

5) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

Täiendus on lisatud tagamaks, et meediaraportites välja toodud andmed oleksid omavahel

võrreldavad ja selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetavad. Raportis esitatavate andmete

täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate selgituste

küsimiseks. Seeläbi väheneb nii raportite koostamisele kui ka nende menetlemisele kuluv

halduskoormus ja aeg.

Eelnõu punktiga 33 tunnistatakse § 30 lõige 2 kehtetuks. Muudatusega vähendatakse toetuse

saajate aruandluskoormust, loobudes andmete esitamise kohustusest, mis ei ole toetuse

kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks enam vajalik. Spordikohtunike tegevuse arendamine

ja nende kaasamise korraldamine kuuluvad spordialaliitude põhitegevuse hulka ning nimetatud

teave ei anna täiendavat sisendit toetuse eesmärkide täitmise hindamiseks.

Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 30 lõigetes 4 ja 6 toodud aruannete ja vahearuannete

esitamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on saada võimalikult varakult ülevaade

riigieelarveliste vahendiste kasutamise kohta, et vajadusel kanda need kulusse või teha

ettepanek vahendite ületõstmiseks aastate vahel.

Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 30 lõikega 71. “Sport koolis” programmi elluviimise

toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kalendriaasta 1. juuniks toetuse andjale programmi

tegelikult kaasatud klasside arvu ja kasutatud toetuse summa. Andmete kogumise eesmärk on

teada saada, kas maakonna spordiliidud on programmi I poolaastal rakendanud soovitud mahus

ja kas eraldatud toetus on ära kasutatud.

Eelnõu punktidega 36 ja 37 muudetakse § 31 lõike 1 punkti 7 ja lõiget 6. Määruses sätestatud

toetuse tagasinõude regulatsiooni ühtlustatakse riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a

jõustunud redaktsiooni §-ga 55¹.

Eelnõu punktiga 38 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses.

Lisa täiendatakse punktidega 17.9 ja 17.10, mille kohaselt hinnatakse edaspidi spordialaliidu

toetuse taotluse hindamisel ka spordialaliidu koostööd SA-ga Liikumisharrastuse

kompetentsikeskus ning MTÜ Eesti Paralümpiakomiteega. Mõlema puhul kinnitavad vastavad

organisatsioonid, kas ja kui hea on koostöö olnud ning hea koostöö puhul saab alaliit täiendava

punkti. Koostöö hindamise kriteeriumi lisamine aitab paremini esile tõsta alaliite, kes

panustavad valdkonna laiemasse arengusse ning tagab, et toetuste eraldamisel arvestatakse

lisaks sportlikele tulemustele ka ühiskondlikku mõju ja koostöövõimekust.

Spordialaliidu toetuste puhul tuuakse sisse tugiteenuste teema. Spordialaliitudel on võimalik

tegevustoetuse raames taotleda täiendavat toetust spordidirektori töökoha tööjõukulude

katmiseks. Team Estonia koondise toetuse eraldamisel võetakse arvesse tugiteenuste

vajalikkust. Team Estonia ettevalmistustoetuse eraldamisel on komisjonil õigus määrata

sportlastele või spordialaliidule vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks

Spordimeditsiini Sihtasutuses. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini SA-s on jaotatud

spordialaliitude põhiselt ning tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud.

Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A-, B- ja C-kategooria toetust saavate sportlaste arv

ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala eripärale ja tugiteenuste vajadusele.

Lisaks täpsustatakse EOK sisendi põhjal noorsportlase toetuse eraldamise põhimõtteid

(määruse lisa punktid 35-37). Muudetakse sportlaste vanusepiiri. Lisatakse, et toetust ei saa

taotleda sportlastele, kes saavad juba A+, A, B või C kategooria toetust, sest sportlaste topelt

toetamist soovitakse välistada. Samuti lisatakse, milleks noorsportlase toetust võib kasutada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatus korrastab juba praktikas kasutusel oleva sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril

osalemise toetuse andmist, muutes tingimused selgemaks ja läbipaistvamaks. Samuti vähendab

määrus taotlejate halduskoormust, kaotades kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue ja

spordialaliitude spordikohtunike andmete esitamise kohustuse, mis ei ole olnud vajalikud

taotluste ega aruannete sisuliseks hindamiseks. Noorsportlase toetuse põhimõtete muutmine ei

oma olulist mõju noorsportlastele, sest taotlejaks on jätkuvalt spordialaliit ja toetus kantakse

sportlase arveldusarvele. Noorsportlase toetust saaval isikul tekib rohkem vabadust ja

paindlikust toetuse kasutamiseks.

Spordialaliidu toetuste puhul on lisatud võimalus taotleda toetust sportlastele ja koondistele

tugiteenuste tagamiseks. Nimetatud toetusi taotlesid spordialaliidud varasemalt otse Eesti

Olümpiakomiteest. Muudatusega täpsustatakse toetuste eraldamist tugiteenuste tagamiseks ja

kehtestatakse need määruse tasandil. Seega ei suurene spordialaliitude halduskoormus.

Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ning meediaraporti koostamise nõuete täpsustamine

tagab andmete ühtlasema kvaliteedi, parema võrreldavuse ja suurema kasutatavuse toetatud

sündmuste mõju hindamisel. Selgemad nõuded vähendavad vajadust esitatud andmeid

täiendavalt täpsustada ning vähendavad nii toetuse saaja kui toetuse andja haldus- ja

töökoormust.

“Sport koolis” programm toob kaasa positiivse mõju laste liikumisaktiivsuse suurenemisele ja

spordis osalemisele. Lisaks toetab see regionaalse ebavõrdsuse vähendamist, sest programmi

kaasatakse igast maakonnast minimaalselt 9 klassikomplekti. Programmil on positiivne mõju

ka treenerite valdkonnale, luues neile juurde võimalusi igas Eestimaa piirkonnas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste ei vaja täiendavaid lisavahendeid. Taotlusvoorude rakendamiseks on ette

nähtud raha Kultuuriministeeriumi eelarves (RES 2027-2030 raames).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti

Paralümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidule.