Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

16.09.2026 nr 1.1-10.1/3730-1

Aastatel 2021–2028 Euroopa

Majanduspiirkonna

finantsmehhanismist ja Norra

finantsmehhanismist vahendite

taotlemise ja kasutamise tingimused

ning kord

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja

kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu.

Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja

Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise

tingimused ning kord

2. Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist

vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

Monika Maamägi 611 3480

[email protected]

EELNÕU

xx.xx.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn 2026. a

Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra

finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4, 41 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse

seaduse § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi

ja Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist

aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ning Eesti Vabariigi ja

Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028

käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi ühiselt memorandum) alusel

antavate rahaliste vahendite (edaspidi toetus) taotlemise, andmise, kasutamise, maksmise,

tagasinõudmise ja tagastamise ning järelevalve ja aruandluse üldisi tingimusi ning korda.

(2) Määruses kasutatakse termineid memorandumis ning Norra finantsmehhanismi 2021–

2028 rakendusmääruses ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2021–2028

rakendusmääruses (edaspidi ühiselt rakendusmäärus) sätestatud tähenduses.

(3) Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra

finantsmehhanismi (edaspidi ühiselt finantsmehhanism) rakendamisel järgitakse määrust ja

memorandumis sätestatud õiguslikku raamistikku. Määruse ja memorandumi vaheliste

vastuolude korral lähtutakse memorandumist.

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Riiklik kontaktasutus ja sertifitseeriv asutus

(1) Riikliku kontaktasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(2) Riiklik kontaktasutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) vastutab memorandumi rakendamise eest ja annab selle kohta aru;

2) esindab Eestit suhetes Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide komiteega

(edaspidi FMK) ja Norra Välisministeeriumiga (edaspidi NVM) finantsmehhanismi

rakendamise küsimustes Eestis, sealhulgas edastab programmioperaatori esitatud

programmiettepaneku FMK-le ja NVM-ile ning sõlmib programmilepingu;

3) tagab, et programme rakendatakse kooskõlas finantsmehhanismi õigusliku raamistikuga,

ning jälgib nende rakendamise edenemist ja kvaliteeti, sealhulgas programmilepingu

riigisisest täitmist;

4) koostab ja esitab auditeerivale asutusele juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse;

5) teostab regulaarset järelevalvet programmide üle programmi väljundite, tulemuste ja

eesmärkide saavutamisel vastavalt kokkulepitud tulemusraamistikule ja programmi jaoks

täpsustatud finantsnõuetele;

6) tagab programmide seire, finantsjuhtimise, hindamise, nähtavuse ja aruandluse;

7) tagab, et järgitakse kehtivaid õigusakte, sealhulgas riigiabi eeskirju;

8) kontrollib toetuse kasutamist;

9) teavitab programmioperaatoreid õiguslikust raamistikust ja selle muudatustest;

10) hindab programmide rakendamisega seotud riske ja võtab vajalikke meetmeid riskide

leevendamiseks;

11) viib ellu rakendusmääruse artiklis 3.2 sätestatud kommunikatsioonitegevused,

sealhulgas koostab kommunikatsioonistrateegia;

12) teeb finantskorrektsiooni otsused riikliku tasandi kahepoolsete suhete fondi projektide

kohta;

13) annab oma pädevuse piires selgitusi ja nõustab toetuse kasutamise küsimustes;

14) vastutab rakendusmääruse artiklis 2.7 sätestatud aastakoosoleku korraldamise eest;

15) esitab FMK-le ja NVM-ile aastaaruande finantsmehhanismi rakendamise kohta;

16) vastutab Eesti nimel rikkumisaruannete koostamise ja esitamise eest;

17) vastutab riiklikul tasandil kahepoolsete suhete fondi kasutamise eest;

18) täidab muid õiguslikus raamistikus nimetatud riikliku kontaktasutuse ülesandeid.

(3) Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(4) Sertifitseeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) esitab FMK-le ja NVM-ile tõendatud finantsvahearuande ja programmi lõpparuande;

2) esitab FMK-le ja NVM-ile finantsvahearuande osana võimalike väljamaksetaotluste

prognoosi;

3) esitab FMK-le ja NVM-ile tehnilise abi väljamaksetaotlused;

4) deklareerib FMK-le ja NVM-ile mis tahes teenitud või makstud intressid vastavalt

rakendusmääruse artiklile 9.7;

5) arvestab kõigi auditeeriva asutuse või selle vastutusel korraldatud auditite tulemustega;

6) peab elektroonilist raamatupidamisarvestust FMK-le ja NVM-ile deklareeritud kulude

kohta;

7) tagab, et rahalised vahendid tehakse programmioperaatoritele kättesaadavaks vastavalt

rakendusmääruse artiklile 9.1.2;

8) tagab, et programmi või projekti raames tagasi nõutud summad tagastatakse FMK-le ja

NVM-ile enne programmi lõppu.

(5) Riikliku kontaktasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskuses

funktsionaalselt lahutatud.

§ 3. Programmid ja neid rakendavad asutused

(1) Programmioperaatori ülesandeid täidab:

1) programmis „Keskkonnahoidlik areng“ Kliimaministeerium;

2) programmis „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium;

3) programmis „Rahvatervis“ Sotsiaalministeerium;

4) programmis „Kriisikindlus“ Siseministeerium.

(2) Programmioperaator rakendab programmi koostöös doonorprogrammipartneriga, erandina

rakendab Kliimaministeerium programmi „Keskkonnahoidlik areng“ koostöös rahvusvahelise

partnerorganisatsiooniga.

(3) Programmi „Keskkonnahoidlik areng“ rakendamisel osaleb lisaks programmioperaatorile

riigisisene programmipartner Haridus- ja Teadusministeerium vastavalt programmi-

ettepanekus kokku lepitud valdkondadele. Programmi „Rahvatervis“ rakendamisel osaleb

lisaks programmioperaatorile riigisisene programmipartner Justiits- ja Digiministeerium

vastavalt programmiettepanekus kokku lepitud valdkondadele.

(4) Programmioperaator täidab rakendusmääruse artiklis 5.6 sätestatud ülesandeid, eelkõige:

1) vastutab programmi ettevalmistamise, programmiettepaneku esitamise ja programmi

koordineerimise eest ning tagab programmi tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollsüsteemi

olemasolu;

2) tagab programmi raames elluviidavate projektide tõhusa finantsjuhtimise, aruandluse,

järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamise andmete kogumiseks ja

töötlemiseks;

3) tagab, et programmi raames elluviidavad projektid aitavad kaasa finantsmehhanismi

üldiste eesmärkide ning konkreetse programmi väljundite, tulemuste ja eesmärkide

saavutamisele;

4) menetleb projektitaotlusi, juhib rahastatavate projektide valikuprotsessi ja langetab

toetuse taotluse rahuldamise otsused ning teostab projektide üle riskipõhist järelevalvet;

5) sõlmib projektilepingud;

6) kontrollib kulusid ja annab sertifitseerivale asutusele kogu vajaliku teabe kulude

kontrolli kohta;

7) vastutab programmi tasandil kahepoolsete suhete fondi haldamise ja kasutamise eest;

8) hõlbustab kahepoolset koostööd;

9) tagab, et FMK-le ja NVM-ile, riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele

esitatakse vajalik teave programmi ja selle raames elluviidavate projektide rakendamise

kohta;

10) tagab, et kõik projektid ja tegevused on kooskõlas rakendusmääruse artiklis 1.3

sätestatud põhimõtetega;

11) tagab dokumentide läbipaistvuse ja kättesaadavuse;

12) tagab kõigi vajalike ja asjakohaste meetmete võtmise, et ennetada kõiki

rikkumiskahtlusi või tegelikke nõuete rikkumise juhtumeid ning need avastada ja

kõrvaldada, tagab juhtumite kiire ja tõhusa uurimise ning nendest nõuetekohaselt

teavitamise, sealhulgas teeb finantskorrektsiooni otsused enda rakendatava programmi

raames elluviidavate projektide kohta.

(5) Programmioperaator esitab oma juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse riiklikule

kontaktasutusele kooskõlastamiseks kuue kuu jooksul programmilepingu allkirjastamisest

arvates.

(6) Programmioperaator võib programmi muuta rakendusmääruse artiklis 6.7 ja

programmilepingus sätestatud korras.

(7) Programmioperaatorite ja programmipartnerite täpsemad õigused ja kohustused

sätestatakse programmilepingus.

§ 4. Auditeeriv asutus

(1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Auditeeriv asutus täidab rakendusmääruse artiklis 5.5 sätestatud ülesandeid, eelkõige:

1) koostab finantsmehhanismi riskipõhise auditistrateegia;

2) korraldab juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning projektide auditeid;

3) esitab FMK-le ja NVM-ile 15. veebruariks aastatel 2027–2032 iga-aastase

auditiaruande koos arvamusega sellest, kas riigisisesed juhtimis- ja kontrollsüsteemid

toimivad tõhusalt;

4) esitab hiljemalt 2032. aasta 31. detsembriks FMK ja NVM-i esitataval vormil põhineva

lõppdeklaratsiooni, milles hinnatakse programmide lõpparuannetes esitatud

lõppmaksetaotluste nõuetelevastavust;

5) teeb FMK ja NVM-iga igakülgset koostööd ning võimaldab neil oma auditeid

korraldada.

§ 5. Projekti elluviija ja projektipartner

(1) Projekti elluviija on Eesti juriidiline isik või tema asutus, programmilepingutes sätestatud

juhtudel ka füüsiline isik, kes vastutab projekti algatamise, ettevalmistamise ja elluviimise

eest. Kahepoolsete suhete fondis võib elluviija olla ka doonorriigi juriidiline isik või tema

asutus.

(2) Projektipartner on Eesti või doonorriigi või Euroopa Majanduspiirkonnas mitte asuva

Eestiga piirneva riigi juriidiline isik või tema asutus, programmilepingutes sätestatud juhtudel

ka füüsiline isik, kes osaleb aktiivselt projekti rakendamises ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Tal

on projekti elluviijaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk, mis tuleb saavutada selle

projekti rakendamise kaudu.

(3) Projekti elluviijate ja projektipartnerite täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse

rakendusmääruse artiklis 7.10 nimetatud partnerluslepingus, § 8 lõikes 1 nimetatud õigusaktis,

toetuse taotluse rahuldamise otsuses või projektilepingus.

§ 6. Kahepoolsete suhete fondi juhtimine

(1) Riiklik kontaktasutus haldab kahepoolsete suhete fondi kasutamist riiklikul tasandil ja loob

kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee (edaspidi ühiskomitee) vastavalt rakendusmääruse

artiklile 4.9.

(2) Kahepoolsete suhete fondi ja selle kasutamist riiklikul tasandil juhib ühiskomitee, mille

töökorra, fondi kasutamise põhimõtted ja tegevuskava kehtestab ühiskomitee oma otsusega.

(3) Ühiskomitee langetab otsuseid konsensuslikult. Kui konsensusele ei jõuta, langetab otsuse

FMK või NVM.

(4) Ühiskomitee otsused ja tegevuskava avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui see rikuks

kolmandate isikute õigusi või nendele juurdepääs on seaduses sätestatud korras piiratud.

(5) Kui ühiskomitee on oma otsusega määranud juriidilisele isikule rahalise toetuse,

kohalduvad toetust saanud juriidilisele isikule määruses kehtestatud õiguslik raamistik ning

toetuse kasutamise, sealhulgas toetuse tagasinõudmise tingimused. Riiklik kontaktasutus

sõlmib ühiskomitee poolt eelnevalt heaks kiidetud projekti elluviimiseks ning toetusega

kaasnevate õiguste ja kohustuste täpsemaks sätestamiseks projektilepingu.

(6) Programmioperaator vastutab programmi tasandil kahepoolsete suhete fondi haldamise ja

kasutamise eest oma programmis.

(7) Kahepoolsete suhete fondi kasutamisest programmi tasandil antakse aru programmiülestes

aastaaruannetes ja programmiüleses lõpparuandes, finantsvahearuannetes ning programmi

lõpparuandes.

§ 7. Volituse andmine programmioperaatori ülesannete täitmiseks

(1) Programmioperaator valmistab pärast memorandumi allkirjastamist koostöös

doonorprogrammipartneri või rahvusvahelise partnerorganisatsiooniga ette programmi-

ettepaneku ning asub programmilepingu sõlmimise kuupäevast alates programmi rakendama.

(2) Minister, kelle valitsemisalasse kuuluv ministeerium täidab programmioperaatori

ülesandeid, võib nimetatud ülesannete täitmise volitada halduslepinguga vastavalt

välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 41 või määrata õigusaktiga programmilepingus nimetatud

asutusele. Ülesannete delegeerimine ei vabasta programmioperaatorit vastutusest neid täita.

§ 8. Toetuse andmise korra ja tingimuste kehtestamine ja avalikustamine ning taotluste

hindajate nimekirja avalikustamine

(1) Programmioperaator valmistab ette ja kooskõlastab riikliku kontaktasutusega programmi

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise või projektide valiku, samuti

toetuse kasutamise tingimused ja korra. Vastava määruse või käskkirja kehtestab minister,

kelle valitsemisalasse jääv ministeerium täidab programmioperaatori ülesandeid.

(2) Programmioperaator avalikustab programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra, samuti projektide valiku tingimused ja

korra enne taotluste vastuvõtmise algust programmi tutvustamiseks loodud veebilehel.

Taotluste hindajate nimekiri avalikustatakse samal veebilehel hiljemalt pärast hindamist.

§ 9. Kulude abikõlblikkus

(1) Programmi juhtimiskulude abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev on memorandumi

jõustumise kuupäev ehk 27.05.2025 ja viimane kuupäev on 31.01.2032.

(2) Projektide kulude abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev kehtestatakse projektilepingus

ja § 8 lõikes 1 sätestatud õigusaktis või haldusaktis ning viimane kuupäev on 30.04.2031.

Eeldefineeritud projektide abikõlblikkuse esimene kuupäev ei saa olla varasem kui

programmilepingu jõustumise kuupäev.

(3) Kahepoolsete suhete fondis on abikõlblikkuse perioodi esimene kuupäev memorandumi

jõustumise kuupäev ehk 27.05.2025 ning viimane kuupäev programmi tasandi algatuste puhul

31.12.2031 ja riikliku tasandi algatuste puhul 30.04.2032.

(4) Programmioperaator määrab toetuse andmise tingimustes kindlaks kulude abikõlblikkuse

reeglid ning kontrollib programmioperaatori, programmipartneri, projekti elluviija ja

projektipartneri tehtud kulude vastavust rakendusmääruse 8. peatükile ja programmilepingule.

(5) Projektide abikõlblikud kulud on projektide raames tegelikult kantud kulud ja lihtsustatud

kuluvõimalustega hõlmatud kulud.

(6) Kulud on tegelikult kantud, kui nende kohta on esitatud arve, need on tasutud ning nende

ese on üle antud või teenuse ja ehitustöö puhul on teenus või töö tehtud. Erandkorras loetakse

kulud, mille kohta on abikõlblikkuse viimasel kuul väljastatud arve, kantuks abikõlblikkuse

perioodil, kui kulud on tasutud abikõlblikkuse perioodi viimasele kuupäevale järgneva kuu

lõpuks.

(7) Abikõlblikke kulusid võidakse hüvitada lisaks tegelikele kuludele ka lihtsustatud kulude

hüvitamisviisi alusel, see tähendab standardiseeritud ühikuhinnana, kindlasummalise maksena

või ühtse määrana.

§ 10. Hankimisega seotud kohustused

(1) Kui kulu tegija on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud järgima

riigihangete seadust. Lisaks peab hankija alla lihthanke piirmäära või kui lihthanke piirmäära

ei ole kehtestatud, alla riigihanke rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete puhul tagama,

et lepingute sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on

proportsionaalsed, need vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas

aruandekohustusele, ja võimaldavad täielikku ja ausat konkurentsi võimalike pakkujate vahel,

näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad finantsmehhanismi vahendite optimaalse

kasutamise.

(2) Kui kulu tegija ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses või kasutatakse lihtsustatud

kulusid, tuleb tal hoiduda huvide konfliktist, milles toetuse saajal või tema nimel tegutseval

isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finants-, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Samuti peab kulu tegija tagama, et

lepingute sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on

proportsionaalsed, need vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas

aruandekohustusele, ja võimaldavad täielikku ja ausat konkurentsi võimalike pakkujate vahel,

näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad finantsmehhanismi vahendite optimaalse

kasutamise.

(3) Kui kulu tegija ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja asja, teenuse või ehitustöö

(edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses

kehtestatud lihthanke piirmääraga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, juhindudes lõigetest 4–10.

(4) Ostumenetluse korraldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada

eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust;

5) ostumenetluse korraldamisel on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või

hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist

peetakse pakkujaga läbirääkimisi;

7) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberil

peetud kirjavahetust pakkuja ja kulu tegija vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid,

säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast seda, kui FMK ja NVM on programmi lõpparuande

heaks kiitnud.

(5) Kui ostu rahastatakse finantsmehhanismist 50 protsenti või enam projekti abikõlblikest

kuludest ja ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke

rahvusvahelise piirmääraga või sellest suurem, korraldatakse ostumenetlus riigihangete

registris.

(6) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed,

millele pakkumus peab vastama;

2) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta

koostatavate pakkumuste ajaga; kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ületab riigihanke

rahvusvahelist piirmäära, peab pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 35

kalendripäeva;

3) ostumenetlusega seotud teabevahetus kulu tegija ja pakkuja vahel, sealhulgas

juurdepääsu võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

4) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

5) riikliku kontaktasutuse riigihankeid kontrolliv isik lisatakse riigihangete registris ostu

juurde vaatlejana;

6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel;

7) teade ostumenetluse kohta on avalik.

(7) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 4 nimetatule

vastama järgmistele nõuetele:

1) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis;

2) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava

ostu turul puudub konkurents.

(8) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui:

1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste

omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks,

arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;

4) sõlmitakse tööleping;

5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;

6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt,

kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel

antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu

üksnes kulu tegijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses kulu tegija;

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei vasta ostumenetluse alusdokumentidele ja esialgseid ostumenetluse

tingimusi ei muudeta oluliselt;

9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja

konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise

esituse loomise või omandamise korral;

10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik kulu tegijast sõltumatute ettenägematute sündmuste

tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris

korraldatava ostumenetluse korda järgida;

11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete ja õppe- või

arendustegevuse eesmärgil ning lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks

masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega

asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja

hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;

13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe

jõustamiseks;

14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;

15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades

turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;

16) lepingu ese on õhutransporditeenus;

17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav

kultuuriväärtusega asi;

18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning kulu tegija on

teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;

19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontserdikava ettevalmistamise ja läbiviimisega

ning kulu tegijaks on etendusasutus.

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud

tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.

(10) Ostumenetluse tulemusena sõlmitud lepingut võib muuta, kui:

1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei

ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või lepingu algset täitmistähtaega ei

pikendata kokku rohkem kui 20 protsenti;

2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides

ette nähtud;

3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on

kulu tegijal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul

kui ettevõtja vahetamine põhjustaks kulu tegijale olulist ebamugavust või

märkimisväärseid lisakulusid ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel

ebamõistlik;

4) muudatuse põhjustavad kulu tegijale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud

asjaolud;

5) muudatuse tingivad kulu tegijast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu

lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks.

§ 11. Toetuse maksmine, maksmise peatamine ja maksmisest keeldumine

(1) Sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus võivad kontrollida programmioperaatori ja

tema nimel ülesandeid täitva asutuse tehtavaid toetuse makseid.

(2) Sertifitseeriv asutus või riiklik kontaktasutus võib toetuse maksmise peatada või toetuse

maksmisest keelduda, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;

2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud;

3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel;

4) sertifitseeriv asutus ei nõustu programmioperaatori poolt abikõlblikuks arvatud kulu

lisamisega rakendusmääruse artiklite 9.3 ja 9.5 kohasesse finantsvahearuandesse või

lõpparuande finantslisasse;

5) riiklik kontaktasutus, programmioperaator või tema ülesandeid täitev asutus ei täida

ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas kui täiendavate abinõude kasutusele võtmiseks antud

lisaaja jooksul ei täideta ülesandeid nõuetekohaselt või nende asutuste juhtimis- ja

kontrollsüsteem ei vasta nõuetele;

6) doonorriik peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eesti Vabariigile.

(3) Toetuse maksmise võib peatada või toetuse maksmisest keelduda projekti elluviija kõikide

projektide maksete korral, kui tegemist on süsteemsete rikkumistega.

(4) Programmioperaator võib toetuse maksmise tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti

elluviijale peatada või neile toetuse maksmisest keelduda, kui nende tõttu toetuse maksmine

peatati või keelduti talle toetuse maksmisest.

(5) Toetuse maksmisest keeldumise korral tehakse finantskorrektsiooni otsus vastavalt

paragrahvile 13.

§ 12. Rikkumisest teavitamine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Programmioperaator teavitab riiklikku kontaktasutust kohustuse või nõude täitmata

jätmisest kümne tööpäeva jooksul välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel asutatud

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu selleks ette

nähtud vormil. Sama kohustus kehtib ka juhul, kui rikkumisest teavitamise aluseks olnud teave

täieneb või muutub.

(2) Riiklik kontaktasutus teavitab viivitamatult FMK-d ja NVM-i kõigist arvatavatest ja

tegelikest rikkumistest, kui esineb üks järgmistest tingimustest:

1) rikkumises on elemente huvide konflikti või tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on

Eesti õigusaktide kohaselt kuritegu, näiteks korruptsioon, pettus, altkäemaks või

omastamine;

2) rikkumine viitab tõsistele juhtimisvigadele, mis mõjutavad finantsmehhanismi rahalise

toetuse kasutamist;

3) rikkumine mõjutab oluliselt projekti tulemuste saavutamist ja seab projekti lõpetamise

otsesesse ohtu.

(3) Lõikes 2 nimetamata rikkumiste korral esitab riiklik kontaktasutus FMK-le ja NVM-ile

aruande kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu, milles kirjeldatakse kõiki selle kvartali

jooksul avastatud uusi oletatavaid või tegelikke rikkumisi ning varem teatatud rikkumiste

uurimisel ja heastamisel tehtud edusamme. Kui kvartali jooksul ei ole rikkumisi, millest

teatada, teavitab riiklik kontaktasutus sellest FMK-d ja NVM-i.

(4) Mittesüstemaatilisi administratiivseid või tehnilisi vigu, mis on seotud kuni viie euro

suuruse summaga, ei käsitata rikkumisena lõike 2 tähenduses.

(5) Programmioperaator tagastab toetuse, kui riiklik kontaktasutus või sertifitseeriv asutus

nõuab tuvastatud rikkumise korral toetuse tagasimaksmist kas omal algatusel või tuginedes

doonorriigi tehtud toetuse tagasinõudmise otsusele.

(6) Kui programmioperaator peab lõike 5 alusel toetuse tagastama, on tal õigus teha

tagasinõudmise otsus tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu

programmioperaatorile tagasinõue tehti.

(7) Kui riiklik kontaktasutus peab vajalikuks programmileping ennetähtaegselt lõpetada,

otsustab selle Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

(8) Kui doonorriigid lõpetavad ühepoolselt programmilepingu, tagastab programmioperaator

doonorriigile tagasimaksmisele kuuluva toetuse ja teeb nõutud järeltoimingud.

(9) Kui programmileping on lõpetatud, ei ole programmioperaatoril õigust doonorriigilt

edasisi toetuse makseid saada.

§ 13. Finantskorrektsioonid

(1) Välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 51–59 kohaselt võib riiklik kontaktasutus riikliku tasandi

kahepoolsete suhete fondi projekti kohta ja programmioperaator enda rakendatava programmi

raames elluviidava projekti kohta teha toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ja

toetuse tagasinõudmiseks finantskorrektsiooni otsuse.

(2) Finantskorrektsiooni otsuse võib jätta tegemata, kui:

1) programmioperaator või projekti elluviija on avastanud ja esimesel võimalusel kirjalikult

või e-toetuse keskkonna kaudu riiklikku kontaktasutust või programmioperaatorit

teavitanud, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning ta on tagastanud toetuse või selle

osa kümne tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud asutuselt kirjaliku või e-toetuse keskkonna

kaudu vastava nõusoleku saamisest arvates; kui programmioperaator või projekti elluviija

on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus, kellele Riigi

Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, leiab ta vastavale kulule uue

katteallika;

2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või väiksem, välja arvatud juhul,

kui toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse

saamiseks on esitatud valeandmeid, toetatava tegevusega seoses on esinenud pettus,

korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks

rahuldatud.

(3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades

proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti

tegevusele eraldatud toetusest. Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või mille hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas,

siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

(4) Kui projekti suhtes tehakse finantskorrektsiooni otsus, ei saa rahalist toetust selle projekti

jaoks uuesti kasutada. Tühistatud rahalist toetust võib programmi raames uuesti kasutada

muude kui korrektsiooniga hõlmatud projektide tarvis. Rahalisi toetusi, mis on seotud

kahepoolsete suhete fondide, tehnilise abi või programmi juhtimise kuludega, võib uuesti

kasutada muude kulude tarbeks kui need, mida korrigeeriti.

(5) Tagasinõutud toetuse maksab programmioperaator või projekti elluviija tagasi 60

kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui

programmioperaator või projekti elluviija on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2

nimetatud üksus, kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, leiab ta

vastavale kulule uue katteallika. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib programmioperaator

projekti elluviija taotlusel toetuse tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise kuni

kaheteistkümneks kuuks ajatada, nõudes vajaduse korral tagatist. Toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 59.

(6) Kui toetust ei ole toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi makstud ega tasaarveldatud,

maksab toetuse saaja viivist vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõikele 58.

(7) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele

kuuluv toetus, seejärel intress ja viimasena viivis.

(8) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

§ 14. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine

(1) Programmioperaator tagab järelevalve toetuse kasutamise üle.

(2) Programmioperaator sätestab projekti elluviijaga sõlmitavas projektilepingus, § 8 lõikes 1

nimetatud õigusaktis või toetuse taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviija kohustuse

osutada järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi ning tagada ligipääs toetuse

kasutamisega seotud ruumidele, territooriumile ning seadmetele.

(3) Programmioperaator osutab järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi,

sealhulgas tagab talle viivitamata ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile

programmi rakendamisega seotud dokumentidele ja kogu sellisele teabele ning õiguse viibida

programmioperaatori toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil.

(4) Riiklik kontaktasutus võib otsustada programmioperaatori ülesannete täitmise peatamise

või lõpetamise, kui järelevalve või auditi tulemusel selgub, et juhtimis- ja kontrollsüsteemid

ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta.

§ 15. Aruandlus

(1) Programmioperaator esitab sertifitseerivale asutusele programmi finantsvahearuande

allkirjastatult doonorriigi vormil koos maksete prognoosiga hiljemalt 40 kalendripäeva pärast

aruandlusperioodi lõppu, kinnitades, et kajastatud kulud on tehtud kooskõlas

finantsmehhanismi õiguslikku raamistikku kuuluvate õigusaktide, lepingute ja juhenditega.

Riiklik kontaktasutus esitab sertifitseerivale asutusele 60 kalendripäeva pärast

aruandlusperioodi lõppu finantsvahearuande allkirjastatud kujul tehnilise abi ja kahepoolsete

suhete fondi riiklikul tasandil tehtud kulutuste kohta.

(2) Programmioperaator esitab sisendi programmi tegevuste kohta aastaaruande jaoks vajalike

andmetega riiklikule kontaktasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva enne selle doonorriigile

esitamise tähtpäeva.

(3) Programmioperaator esitab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele

doonorriigi vormil programmi lõpparuande allkirjastatud kujul hiljemalt 1. märtsiks 2032.

(4) Programmioperaator esitab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele tema

nõutud teabe, mis on riiklikule kontaktasutusele vajalik aruandluskohustuste täitmiseks

doonorriigi ees. Teave esitatakse riikliku kontaktasutuse määratud tähtajaks.

(5) Programmioperaator esitab doonorriigile tema nõudmisel mõistliku aja jooksul kogu

dokumentatsiooni ja teabe, mis on seotud programmi ja projektide rakendamisega.

Kristen Michal

Peaminister Jürgen Ligi

Rahandusminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2021–2028 Euroopa Majanduspiirkonna

finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrusega sätestatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi

(edaspidi koos finantsmehhanismid) 2021–2028 rakendamise üldtingimused, samuti

finantsmehhanismi korraldamises ja rakendamises osalevad asutused ning nende peamised kohustused

toetuse andmiseks ja kasutamiseks. Lisaks sätestab määrus programmioperaatoritele siseriiklikud

tähtajad aruandluse esitamiseks ning tööprotsesside kirjelduste koostamiseks, et sertifitseeriv asutus,

auditeeriv asutus ning riiklik kontaktasutus saaksid piisava ajavaru nende dokumentide kontrolliks

enne doonoritele esitamise tähtaja saabumist ning vajalikud alused toetuse kasutamise üle järelevalve

teostamiseks, väljamaksete peatamiseks või neist keeldumiseks ning toetuse tagasinõudmiseks.

8. oktoobril 2024. a allkirjastasid Euroopa Liit ja Norra Kuningriik lepingu Norra finantsmehhanismi

(ELT L 2024/2602, 8.10.2024) ning Euroopa Liit ja Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik ning

Norra Kuningriik (edaspidi doonorriigid) lepingu Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP)

finantsmehhanismi (ELT L 2024/2603, 8.10.2024) kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028.

Finantsmehhanismide elluviimiseks sõlmivad doonorriigid iga abisaajariigiga kahepoolsed

vastastikuse mõistmise memorandumid mõlema eeltoodud finantsmehhanismi kohta. Vastastikuse

mõistmise memorandumites määratakse kindlaks toetuse kasutamise põhitingimused ning rahastatavad

valdkonnad.

Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise EMP

finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandum

ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel

2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandum (edaspidi koos nimetatud memorandum)

allkirjastati 27. mail 2025 aastal.

Eestile toetuse perioodil antava välisabi suurus on netosummana EMP finantsmehhanismist 30 690 073

eurot ja Norra finantsmehhanismist 29 262 505 eurot, kokku ümardatult veidi alla 60 miljoni euro.

Brutosumma, mis sisaldab ka kodanikuühiskonna fondi osa ja doonorpartnerite

administreerimiskulude osa, on ligikaudu 71,2 miljonit eurot. Sealjuures on 3 613 372 eurot

finantsmehhanismide programmide ja kahepoolsete suhete fondi eelarvest määratud Venemaa

Ukrainasse sissetungi tulemusel tõusetunud probleemide lahendamiseks ja leevendamiseks.

Eelnõu vastuvõtmisel ei ole mõju halduskoormusele, kuna ka perioodil 2014–2021 rakendati

finantsmehhanisme sarnasel moel ja mahus.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Riigi Tugiteenuste

Keskuse (edaspidi RTK) jurist Virge Pihel (e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post

[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (e-post [email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on anda riigisisene õiguslik raamistik aastatel 2021–2028 EMP ja Norra

finantsmehhanismide rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused doonorriikide ees võetud

kohustuste täitmiseks.

2

3. Eelnõu sisu

Eelnõu paragrahv 1 käsitleb määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse finantsmehhanismide

raames antavatest rahalistest vahenditest toetuse andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise

ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda.

Paragrahvi lõikes 3 viidatakse, et finantsmehhanismide rakendamisel järgitakse määrust ja

memorandumis sätestatud õiguslikku raamistikku. Olulisteks õigusaktideks on siinjuures Euroopa

Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline aastateks 2021–2028 sõlmitud

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi lepinguga Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse

lisatud protokoll 38d ning Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline Norra finantsmehhanismi

ajavahemikuks mai 2021–aprill 2028 käsitlev leping; memorandum; Norra finantsmehhanismi 2021–

2028 rakendusmääruses ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2021–2028

rakendusmääruses (edaspidi koos rakendusmäärus); riikliku kontaktasutuse ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismide komitee (edaspidi FMK) vahel või riikliku kontaktasutuse ja

Norra Välisministeeriumi (edaspidi NVM) vahel sõlmitud programmilepingud; välissuhtlemisseadus;

FMK ja NVM-i juhised, mis on kättesaadavad rahvusvahelisel nn multi-lehel:

https://eeagrants.org/et/estonia, kus avaldatakse ka kõikide teiste finantsmehhanismist toetust saavate

riikide teave.

Eelnõus korratakse õigusselguse huvides memorandumis ja rakendusmääruses loetletud asutuste

ülesandeid, aga täpsustatakse ka riigisiseseid protsesse, tähtaegu ja muud asjakohast. See võimaldab

rakendajatel tõhusalt tegutsemiseks ühest allikast kiiresti ja hõlpsalt protsessi kohta teavet saada.

Eelnõu paragrahvis 2 määratakse sarnaselt varasemale perioodile riiklikuks kontaktasutuseks ning

sertifitseerivaks asutuseks RTK ja vastavalt nende ülesanded. Riikliku kontaktasutuse rollis

struktuuriüksusena on toetuste arendamise osakond, kes kannab üldvastutust memorandumi

rakendamise ja aruandluse eest, ning sertifitseeriva asutuse rollis on toetuste maksete osakond, kes

vastutab asjakohase finantskontrolli tegemise eest. Rollide lahususe tagab nimetatud osakondade

asumine vastavalt peadirektori asetäitja ja peadirektori vastutusalades.

Eelnõu paragrahv 3 nimetab programmid, programmioperaatorid ning doonorprogrammipartneri ja/või

partnerorganisatsiooni olemasolu vastavas programmis. Lisaks on programmide elluviimisel kaasatud

riigisiseseid programmipartnereid, kes on ära toodud lõikes 3.

Programmioperaator vastutab programmi ettevalmistamise ja koordineerimise eest ning tagab

programmile tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Programmileping, mille sõlmivad

doonorriigid ja riiklik kontaktasutus programmioperaatori välja töötatud programmiettepaneku põhjal,

sätestab poolte täpsemad õigused ja kohustused.

Finantsmehhanismide raames toetavad doonorriigid Eestis järgmiste valdkondade rahastamist, mille

programmioperaatorid on:

 programmis „Keskkonnahoidlik areng“ (Green Transition) Kliimaministeerium;

 programmis „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ (Green ICT) Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium;

 programmis „Rahvatervis“ (Public Health) Sotsiaalministeerium;

 programmis „Kriisikindlus“ (Improved Disaster Resilience) Siseministeerium.

Eelnimetatud valdkondade all elluviidavate programmide tingimused lepivad doonorriigid ja Eesti

kokku programmiettepanekute (Concept Note) alusel sõlmitud programmilepingutes. Programmi

ettevalmistamise ja elluviimise eest vastutab asjaomase valdkonna ministeerium.

Finantsmehhanismide ettevalmistamist ja elluviimist Eestis koordineerib Rahandusministeerium.

Programmi „Keskkonnahoidlik areng“ eesmärgid on rohepöörde kiirendamine jätkusuutlikuma

ühiskonna suunas ning hariduse ja koolituse kvaliteedi, juurdepääsu ja asjakohasuse tõhustamine rohe-

3

ja digiülemineku, inimõiguste, demokraatia ja noorte tööhõive kontekstis. Sellele eraldab Norra

Kuningriik toetusena 14,3 miljonit eurot ning EMP doonorriigid 2,7 miljonit eurot.

Programmi „Rohe-ettevõtlus ja innovatsioon“ eesmärk on rohelise väärtuse loomine ja

konkurentsivõime. Norra Kuningriik toetab programmi summaga 13,2 miljonit eurot.

Programm „Rahvatervis“ seab eesmärkideks vastupidavamad ja kaasavamad rahvatervise süsteemid

ning perevägivalla ja soolise vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise kooskõlas rahvusvaheliste

ja Euroopa inimõiguste standarditega. Selle programmi toetuseks on EMP doonorriigid eraldanud

12,18 miljonit eurot.

Programm „Kriisikindlus“ tegeleb parema vastupanuvõime loomisega katastroofidele ning EMP toetus

tegevustele on umbes 13,9 miljonit eurot.

Eelnõu paragrahvis 4 kehtestatakse auditeeriva asutuse ülesanded, mida täidab Rahandusministeerium.

Eelnõu § 5 lõikes 1 reguleeritakse projekti elluviija mõistet ning piiritletakse, millises juriidilises

vormis projekti elluviijaid võib kaasata. Lõikes 2 on toodud projekti partneri mõiste ning piiritletakse,

millises juriidilises vormis projekti partnereid võib kaasata. Igas programmis võib projekti elluviijatele

ja projekti partneritele seada täpsustatud õigused ja kohustused, mis tuleb fikseerida partnerluslepingus

(rakendusmääruse artikkel 7.10), eraldiseisvas õigusaktis (nt konkreetse tegevuse tingimusi kehtestav

määrus või käskkiri) või haldusaktis (toetuse taotluse rahuldamise otsus – tavaliselt määruse alusel

antava toetuse puhul) või projektilepingus, mis sõlmitakse eelkõige kahepoolsete suhete fondi

projektide raames. Käskkiri selles kontekstis on käsitatav õigusakti ja haldusakti sümbioosina, kus

reguleeritakse nii toetusala, toetuse andmise eesmärke ja tegevusi, aga lisaks veel kulude

abikõlblikkust, toetuse saaja aruandlust ja muid sarnaseid aspekte, mis haldusvälises õigussuhtes oleks

reguleeritud lepingus.

Eesti käesoleva perioodi programmides ei ole ette nähtud füüsilisest isikust projektide elluviijaid ega

partnereid, mistõttu on määruse tasandil piiratud projektiosaliste ring juriidiliste isikute ja nende

asutustega.

Eelnõu paragrahvis 6 reguleeritakse rakendusmäärusest tuleneva kahepoolsete suhete fondi riiklikul

tasandil korraldamise ja juhtimisega seotud küsimusi. Kahepoolsete suhete fondi haldab riiklik

kontaktasutus ehk RTK ning kahepoolsete suhete fondi juhtimiseks moodustatakse ühiskomitee, mille

koosseisu kuuluvad doonorriikide esindajad ja riikliku kontaktasutuse esindajad. Ühiskomitee võtab

otsuseid vastu konsensuse alusel. Kui ühiskomitee on määranud toetuse juriidilisele isikule heaks

kiidetud projekti elluviimiseks, sõlmitakse toetuse kasutamiseks sellekohane leping. Kahepoolsete

suhete fondist toetust saanud juriidilisele isikule kohalduvad käesolevast määrusest tulenev õiguslik

raamistik, samuti tingimused toetuse kasutamisele, hankimisele ja toetuse tagasinõudmisele.

Eelnõu paragrahv 7 käsitleb programmioperaatori ülesannete täitmise algust ning sätestab ministri

õiguse delegeerida programmioperaatori ülesannete täitmine, sealhulgas finantskorrektsiooni otsuste

tegemine, programmilepingus nimetatud asutusele. Selleks kehtestab minister asjakohase õigusakti või

sõlmib halduslepingu, kui volitatav on sihtasutus. Ülesannete delegeerimine ei vabasta

programmioperaatorit vastutusest programmi elluviimise eest.

Eelnõu paragrahvis 8 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamist programmioperaatori

poolt. Kuna VäSS § 8 lg 4 annab volituse toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks

ministrile, siis siin on kirjeldatud, et esmalt koostab programmioperaator (ministeerium) vastava

õigusakti eelnõu, kooskõlastab selle riikliku kontaktasutusega ning seejärel minister kehtestab selle

õigusakti. Kui toetust antakse määratlemata arvule õigussubjektidele avatud taotlusvoorude kaudu või

jooksvalt, on selleks õigusaktiks määrus, kui aga on tegu eelnevalt määratletud elluviijate ja

tegevustega, kinnitatakse asjakohased reeglid ministri käskkirjaga. Kui toetust antakse avatud voorude

kaudu või jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite jätkumiseni, avalikustab programmioperaator

programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja

korra enne taotluste vastuvõtmist programmi tutvustamiseks loodud veebilehel. Taotluse hindajad

4

(hindamiskomisjon) avalikustatakse hiljemalt pärast hindamise läbiviimist või jooksvalt, kui hindajad

ajas muutuvad.

Eelnõu paragrahv 9 kehtestab programmi kulude abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ja

lõppkuupäeva ning programmioperaatori kohustuse määrata toetuse andmise tingimustes kindlaks

kulude abikõlblikkuse reeglid vastavalt rakendusmäärusele ja programmilepingule. Samuti on

rakendajatele parema ülevaate loomiseks antud rakendusmääruse üldisemate sätete kokkuvõte,

millistele tingimustele peavad abikõlblikud kulud vastama. Uuel perioodil on jätkuvalt lubatud

lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine.

Eelnõu paragrahvis 10 reguleeritakse hankimise ja ostumenetlusega seotud kohustusi programmide

rakendamisel.

Lõike 1 kohaselt peab isik või asutus, kes on hankija vastavalt riigihangete seadusele (edaspidi RHS),

hanke korraldamisel lähtuma RHS-ist. Kui ostusumma jääb alla hankekohustuse piirmäära, peab siiski

järgima rakendusmääruse artikli 8.16 lõikes 3 toodud põhimõtteid. Mittehankija peab aga lõike 2 alusel

ostude sooritamisel või lihtsustatud kulude kasutamisel kindlasti vältima huvide konflikti ning tagama

erapooletuse, samuti järgima rakendusmääruse artikli 8.16 lõike 3 nõudeid ehk tagama, et lepingute

sõlmimisele eelnev menetlus, lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused on proportsionaalsed,

vastavad parimatele majandustavadele, sealhulgas aruandekohustusele, võimaldavad täielikku ja ausat

konkurentsi võimalike pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse kaudu, ning tagavad

finantsmehhanismi 2021–2028 vahendite optimaalse kasutamise.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse alused ostude korraldamiseks mittehankijatele, s.o juhul kui toetuse saaja

ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui ostu maksumus on võrdne või suurem kui RHS-is kehtestatud

lihthanke piirmäär, peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud

käesolevas määruses sätestatud ostumenetluse nõudeid. Eelkõige peab toetuse saaja tagama, et

toetusest hüvitatava ostu hind kujunes konkurentsi korras erinevate erapooletute ja võrreldavate

pakkumuste võrdlemise teel ning konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud.

Lõikes 4 kohaselt kehtestatakse ostumenetluse korraldamise üldised põhimõtted, mille eesmärk on

tagada konkurentsile avatud ja läbipaistev toetuse kasutamine.

Lõigete 5–6 kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete

registris, kui ostu rahastatakse finantsmehhanismist enam kui 50% projekti abikõlblikest kuludest ja

ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga või sellest suurem.

Lõikes 7 nähakse ette nõuded ostumenetlustele, mida ei viida läbi riigihangete registris.

Lõikes 8 tuuakse välja erandid, mil ei pea ostumenetlust korraldama.

Lõiked 9–10 reguleerivad ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingu tingimusi ja lepingu muutmise

aluseid.

Eelnõu § 11 annab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele õiguse kontrollida toetuse

väljamakseid ning käsitleb väljamaksmise peatamise ja väljamaksmisest keeldumise aluseid. Toetuse

väljamaksmise peatamise korral makstakse toetus välja pärast seda, kui on kõrvaldatud toetuse

väljamaksmise peatamise alus.

Lõikes 3 antakse õigus peatada toetuse maksmine või maksmisest keelduda projekti elluviija kõikide

projektide maksete puhul, kui tegu on süsteemsete rikkumistega. Süsteemseks rikkumiseks loetakse

eelkõige õigusnormide rikkumine, mis võib olla korduvat laadi, võib suure tõenäosusega toimuda

sarnast liiki tegevuste puhul ja mis tuleneb tõsistest puudustest.

Väljamaksete peatamine on ajutine meede ja selle periood sõltub konkreetsest juhtumist.

Programmioperaator võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest keelduda tema

ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu toetuse väljamaksmine

programmioperaatorile peatati või väljamaksmisest keelduti. Kui toetuse väljamaksest keeldutakse, siis

5

tehakse sellekohane finantskorrektsiooni otsus.

Eelnõu § 12 reguleeritakse programmide rakendamisel tuvastatud rikkumistest teavitamist. Lõige 1

kehtestab programmioperaatori kohustuse riiklikku kontaktasutust 10 päeva jooksul rikkumisest teada

saamisest teavitada.

Lõikes 2 on loetletud rikkumiste tunnused, milliste esinemisel on riiklikul kontaktasutusel kohustus

teavitada FMK/NVM-i. Rikkumisi, mis on seotud kuni 5 euro suuruse kuluga, ei käsitleta

rikkumistena.

Lõiked 5 ja 6 näevad ette programmioperaatori kohustuse toetus tagastada, kui sellekohane rikkumine

on tuvastatud sertifitseeriva asutuse poolt või tuginedes doonorite tehtud toetuse tagasinõudmise

otsusele. Programmioperaatoril on õigus teha tagasinõudmise otsus tema ülesandeid täitvale asutusele

või projekti elluviijale, kelle tõttu programmioperaatorile tagasinõue tehti.

Lõiked 7–8 näevad ette võimaluse programmileping ennetähtaegselt lõpetada nii riikliku

kontaktasutuse kui ka doonorriikide algatusel ning sellisel juhul tuleb programmi kasutamata toetuse

jääk tagastada.

Eelnõu § 13 reguleerib finantskorrektsioonide kohaldamist ehk riiklik kontaktasutus ja

programmioperaator võivad lähtuvalt VäSS § 8 lõigetest 51–59 teha finantskorrektsiooni otsuse toetuse

osaliseks või täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks. Riiklik kontaktasutus teeb

finantskorrektsiooni otsuse riikliku tasandi kahepoolsete suhete fondi projektide kohta ning

programmioperaator enda rakendatava programmi raames elluviidavate projektide kohta (selle õiguse

võib vastavalt §-le 7 volitada programmi rakendavale asutusele). Kohustuse või tingimuse täitmata

jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse

toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest.

Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab

toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava

toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet

toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise

tasumist riigilt.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates toetuse tagasinõudmise

otsuses sätestatud tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa

jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks

on 360-päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla

ühe.

Kui finantskorrektsiooni summa jääb alla 1000 euro, on finantskorrektsiooni tegijal vastavalt eelnõu

§ 13 lg 2 punktile 2 õigus see tegemata jätta. Kaalutlusõiguse rakendamisel analüüsitakse lisaks

eelkõige näiteks järgnevaid asjaolusid:

- kas toetuse saajale on toetus juba välja makstud;

- kas projekti tegevused on ellu viidud ja tulemused on saavutatud;

- puudub pettuse kahtlus ning tegemist ei ole ilmselgelt sobimatu või tahtlikult valesti

deklareeritud kuluga.

Toetuse saajal ei ole võimalik vabatahtlikult toetust tagastada, kui vastav projekt on juba hõlmatud

käimasolevasse või plaanitavasse auditivalimisse.

Alates 01.05.2026 ei tagasta toetuse saaja, kes on riigieelarve seaduse § 2 lg 2 punktides 1 ja 2

nimetatud üksus ja kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, toetust, vaid

leiab vastavale kulule uue katteallika.

Eelnõu § 14 paneb programmioperaatorile kohustuse tagada järelevalve programmivahendite

6

kasutamise üle ning kohustuse tagada programmioperaatoriväliste kontrolliteostajate ligipääs toetuse

kasutamisega seotud informatsioonile, sh sätestab ligipääsu tagamise kohustuse projekti elluviijaga

sõlmitavas lepingus või õigusaktis projekti elluviija ning teiste toetuse kasutamisega seotud isikute

ruumides ja territooriumil. Lisaks antakse riiklikule kontaktasutusele õigus otsustada

programmioperaatori ülesannete täitmise peatamise üle, kui järelevalve või auditi tulemusel ilmneb, et

tööprotsessid ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta.

Eelnõu § 15 sätestab programmioperaatori poolt riiklikule kontaktasutusele ja/või sertifitseerivale

asutusele esitatavate finantsvahearuande, aastaaruande, lõpparuande ning väljamaksete prognoosi

tähtajad, viisi ning vormi, et sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus saaksid abisaaja riigi

kohustused doonori ees täita õigeaegselt. Lisaks pannakse programmioperaatorile kohustus anda

riiklikule kontaktasutusele ja/või sertifitseerivale asutusele täiendavat informatsiooni, mis on vajalik

aruandluskohustuste täitmiseks doonori ees.

Määrusele ei kehtestata kehtivuse lõpptähtaega, kuna seda on keerukas prognoosida. Eeldatavasti võiks

kõik finantsmehhanismi rakendamisega seotud toimingud olla lõpetatud 31. detsembriks 2036. a, ent

kui mingi projektiga seoses tõusetuvad kohtuvaidlused, ei pruugi see nii juhtuda.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu aluseks on:

 8. oktoobril 2024. a allkirjastatud Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi leping Norra

finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;

 8. oktoobril 2024. a allkirjastatud Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi

ning Norra Kuningriigi leping Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kohta

ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;

 27. mail 2025. a allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi,

Norra Kuningriigi vahelise EMP finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitlev

vastastikuse mõistmise memorandum;

 27. mail 2025. a allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra

finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2021–2028 käsitleva vastastikuse mõistmise

memorandum.

Seega on eelnõu kooskõlas finantsmehhanismide välislepingulise raamistikuga.

6. Eelnõu mõjud

Määrusega sätestatakse finantsmehhanismide 2021–2028 rakendamise riigisisesed üldised tingimused,

rakendussüsteemis osalevad asutused ning nende peamised õigused ja kohustused toetuse andmisel ja

kasutamisel.

Projektide elluviimisel investeeritakse eelnõu §-s 3 nimetatud esmatähtsatesse valdkondadesse, mille

tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord, s.o suureneb tööhõive,

luuakse paremad tingimused majanduskasvuks ning arendatakse Eesti Vabariigi ja doonorriikide

vahelisi kahepoolseid suhteid. Fookusteemadeks perioodil 2021–2028 on tervis, kriisikindlus ja

rohelahendused. Lisaks rahalisele panusele on võimalik riikidevahelise koostöö käigus vahetada

kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma

majandustegevust ja arendada kahepoolseid suhteid doonorriikidega.

7

7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõu toob Eesti Vabariigile kulusid kaasfinantseerimise ulatuses Norra finantsmehhanismis

4 852 941 eurot ja EMP finantsmehhanismis 5 078 118 eurot ehk hinnanguliselt kokku kuni 10 miljonit

eurot. Riikliku kaasfinantseerimise vahendid nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves.

Finantsmehhanismide rakendamine annab Eestile võimaluse investeerida mahukatesse

valdkondadesse, kuhu välisabi mitte kasutades peaks riigieelarvelisi investeeringuid tegema oluliselt

pikema aja jooksul. Samuti võimaldab nende rakendamine märkimisväärselt võimendada eelarveliste

ja teiste välisvahendite investeeringute mõju.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.