Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus äriseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1008 SE) kohta

Lugupeetud komisjoni esimees

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitusese poolt 14.09.2026 algatatud

äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 1008 SE (edaspidi eelnõu).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult, kes on

spetsialiseerunud ühinguõiguse valdkonna õigusvaidlustele. Esmalt sooviks rõhutada, et

valdavalt on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega, mis aitavad kaasa ettevõtluskeskkonna

õigusselgusele. Ühinguõiguse revisjoni käigus välja töötatud õiguslikud lahendused

kõrvaldavad paljud seaduse ebatäpsused. Kohtunikel on tähelepanekudi eelnõu sätete osas ning

oleme heal meelel valmis osalema ka Riigikogu aruteludel, kui komisjon peab seda vajalikuks.

Äriseadustiku muudatused

ÄS § 149 lg 4.1 muudatused, mis puudutavad osaühingu võõrandamist. Äriregistris oleva

osanike nimekirja konstitutiivsus või selle puudumine on väga oluline õiguspoliitiline otsus,

mis muudab osade võõrandamise õiguskindlust märkimisväärselt. Kohtunike hinnangul ei ole

selle otsuse mõjud eelnõus tõsiseltvõetavalt hinnatud. Igal juhul toob põhimõtteline muudatus

osade võõrandamise osas kaasa rohkem kohtuvaidluseid.

ÄS § 166 lõiget 2 täiendatakse ja lisatakse juhatuse kohustus tõendada, et tütarettevõtja

juhatusel teavet ei ole või seda teavet emaühingu juhatusele antud ei ole (eelnõu § 1 p 20).

Kohtunike hinnangul on negatiivse asjaolu tõendamine äärmiselt keerukas ning olukorras, kus

osanike ja juhatuse suhted on konfliktsed, võib see tekitada tarbetuid vaidluseid. Seletuskiri ei

too välja näiteid selle kohta, millised võiksid olla tõendid, mida negatiivse asjaolu tõendamiseks

Teie 16.09.2026 nr

Meie 28.09.2026 nr 6-3/26-1873-2

Hr Madis Timpson

Riigikogu

[email protected]

esitada või kuidas võiks emaühingu juhatus seadusega pandud tõendamiskoormust täita.

Kohtunikud soovitavad kasutada tõendamise asemel sõna „põhistama“ või tõendamiskoormus

sootuks eelnõu tekstist välja jätta. Põhistamine tsiviilõigussuhetes tähendab veenvate selgituste

esitamist, samas kui tõendamine tähendab tõendite esitamist.

ÄS § 166 lg 3 muudatusega antakse kolmekuuline tähtaeg hagita menetluse avalduse

esitamiseks (eelnõu § 1 p 21). Oleme seisukohal, et hagita menetlus ei ole siinkohal

põhjendatud, sest puudub vajadus uurimispõhimõtte rakendamiseks, samuti on kolmekuuline

tähtaeg liiga pikk.

Osanike vaidluses osaühinguga puudub nn nõrgem pool, menetlusosaliste õigused ei ole

tasakaalust väljas ning uurimispõhimõtte rakendamine on ka sisuliselt võimatu, sest kogu

vajalik info sh tõendid on poolte käes. Hagita menetlus ja uurimispõhimõte on kasutuses

vaidlustes kus üks menetlusosaline puudub (näiteks isiku surnuks tunnistamine) või on

menetluses osalevate isikute õigused selgelt tasakaalust väljas (näiteks isiku paigutamine

kinnisese asutusse) või on tegemist avaliku huviga vaidlusega, kus kohtul on võimalik

menetlusvälistelt isikutelt ise tõendeid koguda (näiteks lapsi puudutavad vaidlused). Osanikud

ja osaühing on oma õiguslikult positsioonilt võrdsed osalised, ka kõik vaidluse jaoks vajalikud

tõendid ja informatsioon on äriühingu või osanike valduses, seetõttu ei ole põhjendatud

vaidluse lahendamine hagita menetluses. Hagita menetlus võib võtta ka kauem aega, sest

tagaseljaotsuse tegemine olukorras, kus äriühing kohtule ei vasta, ei ole võimalik. Hagita

menetluses peab kohus igal juhul tegema sisulise lahendi. Äsja, 17.06.2026 vastu võetud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega viidi mitmed vaidlused hagita menetlusest üle

hagimenetlusse (kindlustuse tagasinõuded, korteriühistu rahalised nõuded) just menetluse

kiiruse ja tõenditest tulenevatel kaalutlustel. Oma olemuselt ei ole ühingu vaidlused neist

erinevad. Samuti on kolmekuuline õigust lõpetav tähtaeg liiga pikk. Kui ühingu otsuste

vaidlustamiseks on ette nähtud kolm kuud, siis dokumentide väljanõudmiseks ei peaks olem

ette nähtud sama pikka tähtaega, piisaks kahekuulisest õigust lõpetavast tähtajast, sest osanik

saab nõuda üksnes nende dokumentide esitamist kohtu kaudu, mille kohta ta on juba

kohtuväliselt nõude esitanud. Osanikul puudus sisuline tõendamiskoormus nõude maksma

panemiseks, seega ei ole vaja ka pikka hagi ettevalmistamise aega. Teeme ettepanekud

lühendada tähtaega kahele kuule ning loobuda hagita menetlusest.

ÄS § 178 lg 1 sõnastuse muudatusega soovitakse muuta vaieldamatuks, et otsuste kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise ajapiirid on õigust lõpetavad tähtajad, mitte hagi aegumise

tähtajad (eelnõu § 1 p 32). Oleme seisukohal, et muudatus on vajalik ja põhjendatud. Teeme

ettepaneku muuta sarnaselt ka KrtS § 29 lg 3 ja 4. Võiks kaaluda KrtS § 29 lg 3 sarnast

täpsustamist ja sellele lisaks veel tähtaja ennistamist võimaldava KrtS § 29 lg 4 kehtetuks

tunnistamist. Sätte kohaldamise osas on kohtupraktikat vähe ja säte pole praktikas suuri

probleeme põhjustanud. Potentsiaalselt aga võiks neid tekkida, sest ennistamise võimalusega

õõnestatakse õiguskindlust, mis paljude liikmetega ja tavaliselt mitteprofessionaalide poolt

juhitud korteriühistute tegevuses oluline on. Õigust lõpetava tähtaja ennistamine üldse ja seda

veel menetlustähtaja ennistamise reeglite järgi, on Eesti õigussüsteemi põhimõtetes veider

anomaalia.

Äriühingute koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise korra ning vaidlustamise sätete

täpsustamine on kohtunike arvates väga oluline.

ÄS § 182 lg lõige 13 ja 14 muudatused (eelnõu § 1 p 39 ja 40). Muudatusega sätestatakse osa

arestimine üksnes kohtutäituri avalduse alusel ja hagi tagamise määruse alusel osanike

nimekirjas osanike andmete õigsuse vastuväite avaldamise osas. Sättest võib aru saada nii, et

kohtumääruse alusel ei oleks justkui võimalik osaühingu osa arestida. Selgitame, et olukorras,

kus kohus teeb osaühingu arestimise kohta kohtulahendi, viib selle täitmise läbi küll

kohtutäitur, kuid õiguslikuks aluseks on siiski kohtulahend. Soovitame kaaluda sätte sõnastust.

ÄRS osas märgime, et isikute (juhatuse liikmete ja osanike) andmete täpne esitamine on kohtute

jaoks väga oluline, sest kohtul on kohustus menetlusdokumendid juhatuse liikmele kätte

toimetada (olukorras, kus äriühingu aadressilt neid vastu ei võeta). Olukorras, kus isiku elukoht

on märgitud üksnes asula täpsusega, ei võimalda äriregistri andmed seda teha.

Eelnõuga soovitakse sätestada sõnaselgelt automatiseeritud otsuste tegemine registripidaja

poolt. Märgime, et läbipaistvuse ja selguse huvides tuleks lisaks seadusega kehtestatud

automatiseerimise põhimõtetele avalikustada ka näiteks registripidaja kodulehel selgitused

automatiseeritud protsessi kohta.

Mõjude hindamise osas on eelnõu puudulik. Tõdetakse, et kohtutele on mõju kaudne ja ilmselt

vaidluste arv ei muutu. Eelnõuga muudetakse ulatuslikult ühingute koosolekute

kokkukutsumise ja pidamise korda, otsuste vaidlustamise võimalusi ning ligipääsu

informatsioonile, samuti luuakse juurde täiesti uus eraõiguslik juriidiline isik (erasihtasutus),

mille rakendamise osas puudub igasugune praktika. Mõju õigusemõistmisele ei saa seega olla

kaudne ja vähene, vaid märkimisväärne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja