Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 27.08.2026 nr 1-4/26/3204

Meie 25.09.2026 nr 2-2/2026/1066

Arvamus maagaasiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule

Austatud energeetika- ja keskkonnaminister

Kliimaministeerium esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA)

arvamuse avaldamiseks maagaasiseaduse (MGS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu).

TTJA tänab arvamuse avaldamise võimaluse eest. TTJA on eelnõuga tutvunud ning esitab sellega

seoses alljärgnevad tähelepanekud ja ettepanekud. Paksus kirjas ja läbikriipsutusega on kehtiva

seaduse sätete sõnastustesse TTJA poolt tehtud muudatusettepanekud.

TTJA-l ei ole eelnõuga tehtavate muudatuste osas vastuväiteid, kuid märgib, et eelnõu seletuskirja

punktides 6.1.2 ja 7 toodud mõjuanalüüsides (lk-d 79 ja 88) on TTJA töökoormuse kasvu seostatud

üksnes tarbijakaitse valdkonnaga. Tähelepanuta on jäetud eelnõukohase seaduse rakendamisega

kaasnev töökoormuse kasv kemikaaliseaduse (KemS), seadme ohutuse seaduse (SeOS) ja

mõõteseadusega (MõõteS) TTJA-le pandud ülesannete täitmisel. Näiteks turule sisenevad uued

biogaasijaamad, vesinikutootjad ja -hoiustajad vajavad KemS-i käitamisluba, mille annab TTJA.

See omakorda suurendab TTJA koormust KemS-i dokumentide läbivaatamise/kooskõlastamise

ning riikliku järelevalve valdkonnas. Turule lisanduvate seadmete tõttu suureneb TTJA

töökoormus ka gaasi- ja surveseadmete ning mõõtevahendite nõuetele vastavuse kontrolli

valdkonnas. Töökoormuse suurenemine toob kaasa täiendavate ametikohtade vajaduse ning

seetõttu ka palgakulu ning lähetus-, majandus- ja koolituskulude kasvu, mida TTJA-l enda

sisemistest vahenditest ei ole võimalik katta. Seega tuleks vastavad täiendavad vahendid

riigieelarves TTJA-le ette näha.

TTJA soovib teha täiendavad ettepanekud MGS-i muutmiseks, kuna tarbijaõiguste seisukohast on

need olulised ja TTJA hinnangul peaksid vastavad sätted MGS-is sisalduma.

1. Täiendada MGS §-i 101 uue lõikega 11, mis kohustab müüjat osana lepingueelsest teabest

esitama füüsilisest isikust tarbijale konkreetseid andmeid sisaldava lepingu põhitingimuste

kokkuvõtte. Ettepanekule vastav sätte sõnastus on:

„(11) Käesoleva paragarahvi lõikes 1 nimetatud teave lepingu põhitingimuste kohta peab

sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

2 (4)

1) lepingu periood;

2) lepingu muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta

ülesütlemise võimalus ning ennetähtaegse ülesütlemise tasu, kui see on lepinguga ette

nähtud;

3) müügilepingus müüdava gaasi või vesiniku või müüdava teenuse ühikuhind ja sellele

lisanduvad tasud ning teave soodustuste kohta;

4) müüja e-posti aadress ja tarbijavaidluste komisjoni kontakt.“.

Täiendus on vajalik, et lihtsustada kodutarbijal lepingu olulistest tingimustest ülevaate

saamist. Kuigi MGS § 101 lõikes 1 on müüjale pandud kohustus anda teavet lepingu

põhitingimuste kohta, ei ole üheselt selgelt ära näidatud, mis andmed põhitingimuste alla

kuuluvad. TTJA ettepanek põhineb elektrituruseaduse (ELTS) § 87 lõikele 11, mis sätestab

sarnase lepingu sõlmimise eelse lepingu kokkuvõte esitamise kohustuse elektrimüüjale. TTJA

märgib, et eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1788, mille artikkel 11 lõige 3 sätestab

konkreetselt: „Peamiste lepingutingimuste ühtne kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele hästi

märgatavalt ning täpses ja selges sõnastuses. Liikmesriigid nõuavad, et tarnija kasutaks

ühtseid termineid. Komisjon esitab selle kohta mittesiduvad suunised.“. Nimetatud direktiivi

põhjenduste punktidest 35 ja 36 nähtub, et kõikides energiasektorites ühtlase tarbijakaitse

taseme tagamiseks peaks maagaasi õigusraamistik järgima tarbijakaitse osas elektrituru

regulatsiooni ja selle tarbijate kaitset käsitlevaid sätteid. Seega on igati otstarbekas panna

gaasi ja vesiniku müüjale ning liitumis- või võrguteenuse osutajale kohustus esitada tarbijale

konkreetsete andmetega lepingu kokkuvõtte. See välistab olukorra, kus lepingu olulised

tingimused (nt sidususperiood, ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud jms) jäävad

tarbijale märkamatuks ning võivad seetõttu põhjustada hilisemaid vaidlusi.

2. TTJA teeb ettepaneku sätestada MGS §-is 101 kohustus esitada lepinguinfo püsival

andmekandjal viitega võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsioonile nagu on sätestatud ELTS § 87

lõikes 2 või alternatiivselt lisada MGS §-i 1 üldine viide lepingutele VÕS-i kohaldumise kohta

MGS-is reguleerimata osas nagu on sätestatud ELTS § 83 lõikes 3.

Ettepanekukohane MGS § 101 uue lõike 21 sõnastus on: „(21) Kui leping ei ole sõlmitud

kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab

võrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed püsival

andmekandjal koos lepingu sõlmimist kinnitava teatega. Füüsilisest isikust tarbijale

esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed võlaõigusseaduses

sätestatud korras.“.

Ettepanekukohane MGS §-i 1 uue lõike 4 sõnastus on: „(4) Liitumislepingule,

võrgulepingule ja müügilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas

võlaõigusseadust.“.

Täiendus on vajalik, kuivõrd ühiskond liigub võimalikult kiire ja mugava asjaajamise suunas

ja praktikas võivad kauplejad kergekäeliselt suunata tarbijat lepinguinfoga tutvuma näiteks

iseteeninduskeskkonda. See aga ei ole piisav, et täita püsiva andmekandja nõuet. Juhul, kui

kaupleja eksituse või (paha)tahtliku tegevuse tõttu ei ole sõlmitud leping

iseteeninduskeskkonnas ühel hetkel enam kättesaadav, pole tarbijal võimalik lepingut

iseseisvalt taastada ega lepinguandmetega tutvuda. Direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 11

lõige 3 kohustab liikmesriike tagama, et kogu lepingueelne teave ja lepingute põhilised

tingimused esitatakse tarbijale selgelt, otse ja tasuta enne lepingu sõlmimist või kinnitamist.

Sama üldpõhimõte on nimetatud väljaspool äriruume/sidevahendi abil sõlmitud lepingute

3 (4)

puhul kehtivas VÕS-is (§ 481 lg 1 ja § 55 lg 1). Kuigi VÕS kohaldub MGS-i suhtes

üldseadusena automaatselt, tagab otsese viite lisamine MGS-i teksti parema õigusselguse.

3. Lisada MGS §-i 101 lõige 82, mis sätestab müüja kohustuse teavitada tarbijat müügilepingu

ülesütlemise järgselt asjaolust, et võrguleping jääb kehtima ja vajab eraldiseisvat lõpetamist.

Ettepanekukohane sõnastus on:

„(82) Müüja on kohustatud viie tööpäeva jooksul peale tarbija algatusel müügilepingu

lõppemise või ülesütlemise teate saamisest teavitama tarbijat asjaolust, et müügilepingu

lõppemine ei lõpeta võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivust ja vajadusel

tuleb see eraldi üles öelda.“.

Täiendus on vajalik, et välistada ootamatuid ebameeldivusi tarbijale, kes suure tõenäosusega

ei ole teadlik sellest, et müügilepingu lõppemisega ei kaasne võrgulepingu lõppemist. Seda

enam, et eelnõu punktiga 32 täiendatakse §-i 101 lõikega 81, mis näeb ette, et tähtajatu

müügileping lõpeb võrgulepingu lõppemisel. Ettepanekukohase kohustuse panemine müüjale,

kes energiaturu professionaalina on teadlik lepinguliste suhete eraldiseisvusest, ei ole liigselt

koormav, kuna teavituse lisamine lepingu lõpetamise kinnituskirjale või

iseteeninduskeskkonda ei too kaasa märkimisväärset halduskoormust. Samal ajal tagab see

tarbijakaitseseadusest tuleneva tarbija õiguse saada tema majandushuvide kaitseks olulist

teavet, vältides teadmatusega kaasnevat tegevusetust ning hoides ära ebasoovitavaid

finantsvaidlusi. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus tarbijad on ekslikult eeldanud, et

müügilepingu lõpetamisega katkevad automaatselt kõik konkreetses tarbimiskohas võetud

kohustused. Selle tagajärjel on tarbijatel tekkinud ootamatuid ja ulatuslikke võrgutasude

võlgnevusi teenuste eest, mida tarbijad tegelikult enam ei kasuta.

4. Täiendada MGS § 101 lõiget 9, lisades sõna „leping“ järele sõna „tasuta“. Ettepanekukohane

sätte sõnastus on:

„(9) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale vähemalt 30 päeva enne lepingutingimuste,

sealhulgas hindade ja tariifide muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav

muudatus, selle tegemise alus ja muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta,

et tarbijal on õigus leping tasuta üles öelda, kui ta muudatusega ei nõustu.“.

Täiendus on vajalik, et lepingutingimuste muutmisega mittenõustumisel ei satuks tarbija

ebaõiglasesse olukorda, kus ta peab kas nõustuma ebasoodsamate tingimustega või maksma

lepingust lahkumisel ennetähtaegse lõpetamise tasu. Seadus peab tagama õiguse lepingu

tingimuste muutumisel leping tasuta üles öelda. Lepingutingimuste ja hindade ühepoolne

muutmine müüja poolt riivab lepingu stabiilsuse põhimõtet, eriti tähtajaliste ja fikseeritud

hinnaga lepingute puhul, kus tarbija on arvestanud kokkulepitud tingimuste kehtimisega

lepingu lõpuni. Direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 11 lõige 4 ja artikli 12 lõige 3 kohustavad

tarnijat teavitama tarbijat otse ja läbipaistvalt kõigist lepingutingimuste ja hindade

muudatustest ning tagavad tarbijale vabaduse uute tingimustega nõustumatuse korral leping

lõpetada. Kuigi direktiiv ei kohusta tagama tasuta ülesütlemisvõimalust tingimuste

muutmisega mittenõustumise korral, on liikmesriigil selles osas otsustusõigus.

5. Muuta MGS § 101 lõiget 10 selliselt, et ennetähtaegse lõpetamise tasu saaks küsida vaid

fikseeritud hinnaga tähtajalise lepingu puhul ning tasu ei tohi ületada müüjale tekkinud otsest

rahalist kahju, mille tekkimist peab tõendama müüja. Ettepanekukohane sätte sõnastus on:

„(10) Müüja võib nõuda tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu fikseeritud

hinnaga tähtajalise lepingu tarbija poolt ülesütlemise korral vaid tingimusel, et tasu on

tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt

4 (4)

teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ei tohi ületada müüjale

tekkivat otsest majanduslikku kahju. Otsest majanduslikku kahju tõendab müüja.“.

Muudatus on vajalik, et objektiivsetest põhjustest tulenev lepingust väljumine ei oleks

tarbijale liigselt koormav ebamõistlikult suure ülesütlemistasu tõttu. Direktiivi (EL)

2024/1788 artikkel 12 lubab lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral leppetrahvi nõuda vaid

fikseeritud tähtaja ja hinnaga lepingute puhul. Tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi

olla suuremad kui otsene majanduslik kahju, mida kaupleja kannab. Majandusliku kahju

tõendamise koormis lasub kauplejal. Kehtiv MGS § 101 lõige 10 sätestab vaid, et tasu peab

olema põhjendatud, kuid ei rõhuta proportsionaalsust, majandusliku kahju eeldust ega

tõendamiskoormist. TTJA hinnangul on selline sõnastus liialt üldsõnaline ja õigusselgusetu,

kuivõrd kehtiva sõnastuse nõue leppetrahvi põhjendatuse kohta jätab väga suure

tõlgendusruumi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Maiga Liiv

+372 6672076 [email protected]