Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 28.08.2026 nr 1-4/26/3217

Meie 23.09.2026 nr 2-2/2026/1056

Arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse

eelnõule

Austatud energeetika- ja keskkonnaminister

Kliimaministeerium esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA)

arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

TTJA tänab arvamuse avaldamise võimaluse eest. TTJA on eelnõuga tutvunud ning esitab sellega

seoses alljärgnevad ettepanekud ja tähelepanekud. Paksus kirjas on eelnõu või kehtiva seaduse

sätete või eelnõu seletuskirja sõnastustesse TTJA poolt tehtud muudatusettepanekud.

1. Eelnõu § 1 punkt 1. TTJA hinnangul tuleks täpsustada ELTS §-i 3 lisatavas punktis 88

energiajagamise korraldaja definitsiooni, kuna kavandatud sõnastuses kasutatud sõnaühend

„energiajagamise osapool“ võib tähendada ka kodutarbijat, kellel ei pruugi vastavat

võimekust olla. Seletuskirjas (lk 3) on märgitud: Korraldajaks võib olla energiajagamises

osalev tootja enda tootmise ulatuses (nt asutatud seltsing või ühistu), elektrimüüja,

kolmandast isikust teenusepakkuja (nt spetsiaalne tarkvaraplatvorm või energiateenuseid

osutav ettevõte) või tootja, kelle seadmest energiat jagatakse. Seega tuleks sätte sõnastus viia

kooskõlla seletuskirjast nähtuva eelnõu koostaja tahtega.

2. Eelnõu § 1 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku ELTS §-i 3 täiendada terminiga „energiajagamises

osaleja“, et oleks üheselt selge, keda eelnõu punktiga 5 ELTS-i lisatava § 822 lõigetes 3, 4, 7

ja 9 silmas peetakse. Seletuskirjast (lk 6) nähtub, et energiamajanduses osaleja all on mõeldud

tarbijat või tootjat. Samas on eelnõu punktiga 5 lisatava §-i 822 lõikes 1 nimetatud

energiajagamise kokkuleppe osaliseks ka energiasalvestusüksuse käitaja.

3. Eelnõu § 1 punkt 2. TTJA juhib tähelepanu, et ELTS-i lisatava § 44 lõikega 11 antakse

turuosalistele õigus omada mitut ühe liitumispunktiga seotud mõõtepunkti ja sõlmida iga

mõõtepunkti kohta eraldi lepinguid, kuid sättest endast ei selgu, millised need mõõtepunktid

olla võivad. Seletuskirjas (lk 3) on sätte selgituses muu hulgas öeldud, et muudatusega antakse

tarbijale, tootjale ja energia salvestajale õigus omada mitut füüsilist mõõtepunkti. TTJA

hinnangul tuleks vastav kitsendus lisatavas sättes üheselt selgelt ette näha ja seletuskirjas

täiendavalt selgitada, miks majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 “ Elektrituru

toimimise võrgueeskiri“ § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud virtuaalse mõõtepunkti kasutamine

2 (6)

võimalik ei ole. Juhul, kui eelnõuga siiski kavandatakse ka virtuaalse mõõtepunkti lubamist,

siis tuleks vastavalt ette näha ka nõuded virtuaalse mõõtepunkti loomiseks.

4. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA peab vajalikuks ELTS-i lisatava §-i 822 lõike 1 sõnastust täpsustada

nii, et oleks üheselt mõistetav, millist tarbija tarbitud elektrit on mõeldud. Seletuskirjast (lk 4)

ilmneb, et mõeldud on elektrimüüjalt ostetud avatud tarne füüsiliselt tarbitud elektrikogust.

TTJA arvates võiks sobiv sõnastus olla:

„(1) Energiajagamise kokkulepe on taastuvenergia tootja või energiasalvestusüksuse käitaja

ja tarbija vaheline eraõiguslik kokkulepe, mida võib korraldada ka juriidilise isiku kaudu ning

mille alusel on tarbijal õigus arvata enda tarbimiskohas elektrimüüjalt avatud tarne korras

ostetud ja tarbitud elektrienergia kogusest maha tootja liitumis- või mõõtepunktis toodetud

taastuvenergia kogus või energiasalvestusüksusest võrku antud kogus ühe mõõteperioodi

sees.“.

5. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA märgib, et eelnõu seletuskirjas (lk 6) toodud lisatava §-i 822 lõike 3

selgitusena esitatud näide „Näiteks võib energiajagamises osaleja pöörduda TTJA poole, kui

tal peaksid tekkima kahtlused kokkuleppe õigsuses.“ on eksitav. TTJA palub see näide

seletuskirjast eemaldada.

TTJA hinnangul on korrektne selgitus järgmine: „TTJA teostab riiklikku järelevalvet

üksnes turul tegutsevate kauplejate suhtes tarbijakaitseseaduse (TKS) piires (ELTS § 93

lg 4, TKS § 61 lg 1). TTJA ega tarbijavaidluste komisjon (TVK) ei anna järelevalve

raames hinnangut eraõiguslike lepingute õigsusele ega lahenda vaidlusi olukorras, kus

energiajagamise korraldajaks on korteriühistu, seltsing või eraisik, kes ei tegutse oma

majandus- või kutsetegevuses (TKS § 2 lg 1 p 2). Samuti ei lahenda TVK vaidlusi, kus

ELTS-i mõistes tarbijaks on isik, kes ei ole tarbija TKS § 2 lõike 1 punkti 1 mõistes.

Sellised vaidlused kuuluvad lahendamisele üldises tsiviilkohtumenetluse korras.“.

6. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA juhib tähelepanu, et ELTS-i lisatava §-i 822 lõikes 5 kasutatakse

terminit „ebabilanss“, mida eelnõus ega kehtivas seaduses ei ole defineeritud. TTJA hinnangul

tuleks selle termini asemel kasutada ELTS-is olemasolevat asjakohast terminit või täiendada

ELTS §-i 3 selle termini definitsiooniga.

7. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA märgib, et ELTS-i lisatava §-i 822 lõikes 6 pannakse

energiajagamise korraldajale kohustus enne lepingu sõlmimist avaldada hinnad, tariifid,

teenusetingimused ja näidislepingud, aga jääb arusaamatuks, kas lepingu all on mõeldud

energiajagamise kokkulepet või hoopis korraldajaga sõlmitavat lepingut. Samuti ei selgu

sättest, kas näidislepingute all on silmas peetud energiajagamise kokkuleppeid või

korraldajaga sõlmitava lepingu variante. Seega tuleks säte selgemalt sõnastada.

TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et eelnõus ei ole ette nähtud selget regulatsiooni

energiajagamise korraldajaga sõlmitava lepingu kohta, kuigi seletuskirjas (lk 6-7) toodud

selgitustest järeldub, et selline leping tuleks sõlmida. Seoses seletuskirjas (lk 8) toodud

selgitusega: „Tarbijal on õigus pöörduda abi saamiseks järelevalveasutuste poole, kui

energiajagamise korraldaja ei täida lepingulisi või arveldamisega seotud kohustusi.“ peab

TTJA vajalikuks selgitada, et TTJA on asjakohane järelevalveasutus ja TVK asjakohane

vaidlust lahendav organ üksnes juhul, kui energiajagamise korraldajaks on majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev isik (nt elektrimüüja või spetsiaalne energiateenuste platvorm) ja

teiseks pooleks kodutarbija. Korteriühistu ja selle liikme vaheline suhe ei ole TKS § 2 lg 1

3 (6)

tähenduses kaupleja ja tarbija suhe, millele kohalduks TKS regulatsioon. TTJA palub antud

selgitusest tulenevalt eelnõu seletuskirja täiendada.

8. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA palub eelnõu seletuskirjas lisatava §-i 822 lõike 9 selgituses toodud

viimase lõigu esimest lauset täiendada selliselt, et TTJA järelevalve pädevus energiajagamise

kokkulepete üle piirdub olukordadega, kus üheks pooleks on majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev isik ja teiseks pooleks füüsiline isik, kes ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses.

TTJA hinnangul võiks täiendatud lõigu sobiv sõnastus olla: „Kuna viidatud paragrahvid on

tarbijakaitse seisukohalt kesksed, võimaldab see muudatus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil teha järelevalvet ka energiajagamise lepingute üle, mis on sõlmitud

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva taastuvenergia tootja või energiasalvestusüksuse

käitaja ja füüsilisest isikust tarbija vahel.“.

9. Eelnõu § 1 punkt 5. TTJA märgib, et ELTS-i lisatav § 822 ei võimalda energiajagamist ühele

isikule kuuluvate erinevates asukohtades paiknevate liitumis- või mõõtepunktide vahel ilma

vähemalt ühe teise isikuga energiajagamise kokkulepet sõlmimata, kuigi seletuskirja (lk 4)

selgitusest „Muudatuse eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel (nii eraisikutel kui ettevõtetel)

tarbida enda või kokkuleppe teise poole toodetud taastuvenergiat või salvestatud

elektrienergiat teises liitumis- või mõõtepunktis, soodustades sellega detsentraliseeritud

energiatootmist ning võimaldades juhtida energiakulusid.“ võib sellisele järeldusele jõuda.

TTJA hinnangul on vajalik ka ühe isiku ühepoolsel tahteavaldusel põhinev regulatsioon, mis

võimaldaks tal ühes tarbimiskohas (nt suvilas) toodetud taastuvenergiat tarbida teises

tarbimiskohas (nt linnakorteris) ilma teiste osapooltega lepinguid sõlmimata.

10. Täiendavalt teeb TTJA ettepaneku muuta kehtiva ELTS § 93 lõike 11 sõnastust selliselt, et

sõna „agregeerimislepinguid“ järele lisada sõnad „energiajagamise kokkuleppeid“ ning sõna

„tarbijakaitseseaduses“ ette lisada sõnad „majandus- ja kutsetegevuses tegutseva turuosalise

ja kodutarbija vahelise suhte korral“. Ettepanekukohane sätte sõnastus on:

„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, tootmise

piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel

kehtestatud korrast, agregeerimislepinguid, energiajagamise kokkuleppeid ning aktiivseid

võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta,

lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva turuosalise ja kodutarbija vahelise suhte korral tarbijakaitseseaduses sätestatud

korras.“.

Sõnade „energiajagamise kokkuleppeid“ lisamise vajadus tuleneb asjaolust, et eelnõuga

lisatakse ELTS-i vastav lepingu liik ja vaidluste lahendamise regulatsioon peaks kohalduma

ka sellele. Juhul, kui energiajagamise korraldajaga tuleb sõlmida leping, siis võib olla vajadus

ka need lepingud ELTS § 93 lõikesse 11 lisada.

Sätte täiendamine sõnadega „majandus- ja kutsetegevuses tegutseva turuosalise ja kodutarbija

vahelise suhte korral“ on vajalik, kuna ELTS-is kasutatav tarbija mõiste on TKS kasutatavast

mõistest oluliselt laiem, hõlmates lisaks kodutarbijale ka äri- ja väiketarbijaid, kes ei kuulu

TKS-i kaitse alla. Lisaks ei allu TKS-i regulatsioonile kodutarbija lepinguline suhe

turuosalisega (nt korteriühistu, MTÜ, seltsing, teine füüsiline isik vms), kes ei tegutse

majandus- ja kutsetegevuses.

11. TTJA peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõu seletuskirjas nähakse

energiajagamise ühe võimalusena ka energia jagamist korteriühistu siseselt ehk korteriühistu

4 (6)

ja korterite vahel, kuid seletuskirjast ei selgu, millistel alustel toimub ühe korteriühistu või

korterelamu sama liitumispunkti taga toodetud elektrienergia jaotamine korterite vahel.

Eelkõige vajab selgust, kas korteriühistusisese energiajagamise eelduseks on korteriühistu ja

korterite eraldiseisvad võrgulepingud või saab energiajagamist rakendada ka juhul, kui

korteritel puuduvad eraldi võrgulepingud ja võrguettevõtja mõõtepunktid. TTJA märgib, et

juhul, kui võrguleping on sõlmitud üksnes korteriühistuga, puuduvad korteritel üldjuhul

võrguettevõtja arvelduslikud mõõtepunktid ja kaugloetavad arvestid. Korterites võivad siiski

olla hoonesisesed mõõtepunktid ja vanemad mõõtesüsteemid, mille andmete alusel jaotatakse

korteriühistu liitumispunktis mõõdetud energiakogus korterite vahel. Sellise olukorra jaoks

peaks olema eraldi regulatsioon, mis sätestab, kas ja kuidas kasutatakse hoonesiseseid

mõõteandmeid energiajagamisel ning millised nõuded kohalduvad hoonesisestele

mõõtesüsteemidele ja energiakoguste arvutuslikule jaotamisele. Samuti tuleks seada

tingimused, milliste mõõteandmete alusel määratakse igale korterile omistatav energiakogus

ning millisel juhul käsitatakse seda hoonesisese kulude jaotusena ja millisel juhul ELTS-i

tähenduses energiajagamisena.

12. TTJA näeb vajadust energiajagamiseks sätestada konkreetsed tingimused, millele peavad

vastama energiajagamises osalejate mõõtepunktid ja mõõteseadmed (nt 15-minutilise

intervalliga mõõtmist võimaldav kaugloetav arvesti vms). Juhul, kui olemasolev mõõteseade

nendele tingimustele ei vasta, tuleks ette näha mõõtevahendi vahetamise kord ja kulude jaotus

(nt vahetamine toimub võrguettevõtja kulul). Kui energiajagamisel lubatakse kasutada ka

tunnipõhiseid mõõteandmeid, tuleb sätestada nende kasutamise tingimused ja arvutusmeetod.

Samuti tuleks eristada mõõteandmete ajalist lahutust, mõõteandmete edastamise sagedust ja

reaalajalähedast andmevahetust, kuivõrd 15-minutilise intervalliga mõõtmise vajadusest ei

tulene iseenesest, et andmeid tuleb edastada reaalajas.

13. TTJA hinnangul on energiajagamiseks vajalik sätestada nõue, mille kohaselt energiajagamisel

kasutatavad tootmis-, salvestus- ja tarbimisandmed peavad põhinema mõõteseaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavate mõõtesüsteemidega saadud ning

kontrollitud mõõteandmetel. TTJA on seisukohal, et energiajagamise arvelduse lähteandmed

peavad pärinema nõuetekohastest mõõtesüsteemidest ning olema kontrollitud, kuid eelnõuga

kavandatav regulatsioon ei välista piisavalt selgelt olukorda, kus rahalist arveldust mõjutava

lähteandmena kasutatakse näiteks inverteri, energiasalvestusseadme juhtseadme või muu

infosüsteemi andmeid, mille legaalmetroloogiline staatus ei ole määratud. TTJA hinnangul on

vajalik ka selge eristus mõõtevahendiga mõõdetud energiakoguse ja energiajagamise

kokkuleppe alusel energiajagamises osalejale arvutuslikult omistatud energiakoguse vahel.

TTJA leiab, et arvutuslikult omistatud kogust ei tuleks käsitada mõõtevahendiga vahetult

mõõdetud tulemusena.

14. TTJA märgib, et ekslik on eelnõu seletuskirjas (lk 11) toodud järeldus, mille kohaselt toob

energiajagamine võrguettevõtjatele suuremad tulud, sest suureneb võrgus edastatava

taastuvenergia maht ja seeläbi tarbitav kogus. TTJA leiab, et energiajagamine tähendab

eelkõige mõõdetud energiakoguste arvestuslikku jaotamist. Energiajagamise võimaldamine ei

suurenda iseenesest elektrienergia füüsilist tarbimist ega seetõttu ka võrgus edastatavat

energiakogust. Energiajagamise võimalik mõju uute tootmisseadmete lisandumisele või

tarbimiskäitumisele võib olla kaudne ning vajab eraldi analüüsi. TTJA arvates on seletuskirjas

jäänud käsitlemata võrguettevõtjatele ja süsteemihaldurile kaasneda võivad täiendavad kulud

seoses mõõtevahendite vahetamisega, andmetöötlussüsteemide arendamisega,

5 (6)

energiajagamise arvutuste tegemisega, mõõteandmete kontrollimise ja parandamisega ning

parandusarvestuste tegemisega.

TTJA soovib teha täiendavad ettepanekud ELTS-i muutmiseks väljaspool eelnõu skoopi, kuna

tarbijaõiguste seisukohast on need olulised ja TTJA hinnangul peaksid vastavad sätted ELTS-is

sisalduma.

1. Täiendada ELTS §-i 88 sättega, mis keelab lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tasu

rakendamise kodutarbija surma, raske tervisekahjustuse või puude, ööpäevaringsele

hoolekandeteenusele paigutamise ja pankrotistumise ning tema eluruumi hävimise või

elamiskõlbmatuks muutumise korral. Ettepanekule vastav sätte sõnastus on:

„(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei

ole õigust nõuda järgmistel kodutarbijat puudutavatel juhtudel:

1) surm;

2) ööpäevaringsele hoolekandeteenusele paigutamine;

3) raske tervisekahjustus või puue, mis muudab võimatuks iseseisva elamise ja

tarbimiskoha kasutamise;

4) pankroti väljakuulutamine;

5) eluruumi hävimine või elamiskõlbmatuks muutumine.“.

Täiendus on vajalik, et välistada olukorrad, kus lepingu ennetähtaegne lõppemine ei ole

objektiivselt käsitletav tarbija tavapärase lepingulise kohustuse rikkumisena. Fikseeritud

elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu eesmärk on hüvitada elektrimüüjale otsene

rahaline kahju, mis tekib tarbijale varutud elektrienergia hulgimüügiturul edasimüümisest

hindade languse korral. Kaitsemehhanism on mõeldud riskide tasakaalustamiseks olukorras,

kus tarbija lahkub lepingust omal algatusel (nt soodsama pakkumise saamiseks). Samas ei ole

proportsionaalne veeretada finantsriski tarbijale või tema õigusjärglastele olukordades, kus

lepingulise suhte katkemine on tingitud vääramatust jõust. Tarbija surma, pankroti, eluruumi

hävimise või hoolekandeasutusse asumise korral ei ole tegemist tarbijapoolse tavapärase

lepingurikkumisega. Sellistel juhtudel on tarbimiskoha kasutamine (sh seal elektritarbimine)

objektiivselt võimatu või väga raskendatud. Sellistes olukordades on võlaõigusseaduse §-ile

196 tugineva vaidluse lahendamine tarbijale ebamõistlikult koormav. Elutähtsa teenuse

valdkonnas peab seadus tagama selge sotsiaalse kaitsegarantii, sätestades sõnaselge keelu

nõuda ennetähtaegse lõpetamise tasu juhtudel, kui lepingu lõpetamine tuleneb tarbijast

mittesõltuvatest paratamatutest asjaoludest.

2. Lisada ELTS §-i 88 lõige 7, mis sätestab elektrimüüja ja agregaatori kohustuse teavitada

kodutarbijat elektrilepingu või agregeerimislepingu ülesütlemise järgselt asjaolust, et

võrguleping jääb kehtima ja vajab eraldiseisvat lõpetamist. Ettepanekukohane sõnastus on:

„(7) Elektrimüüja ja agregaator on kohustatud viie tööpäeva jooksul peale käesoleva

paragrahvis 6 nimetatud elektrilepingu ülesütlemise teate saamisest teavitama

kodutarbijat asjaolust, et elektrilepingu või agregeerimislepingu lõppemine ei lõpeta

võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivust ja vajadusel tuleb see eraldi üles

öelda.“.

TTJA on seisukohal, et täiendus on vajalik, et välistada ootamatuid ebameeldivusi

kodutarbijale, kes suure tõenäosusega ei ole teadlik sellest, et elektrimüügilepingu või

agregeerimislepingu lõppemisega ei kaasne võrgulepingu automaatset lõppemist. Seda enam,

et ELTS § 88 lõige 2 näeb ette, et tähtajatu elektrimüügileping lõpeb võrgulepingu lõppemisel.

6 (6)

Ettepanekukohase kohustuse panemine müüjale ja agregaatorile, kes energiaturu

professionaalidena on teadlikud lepinguliste suhete eraldiseisvusest, ei ole liigselt koormav,

kuivõrd teavituse lisamine lepingu lõpetamise kinnituskirjale või iseteeninduskeskkonda ei

too neile kaasa märkimisväärset halduskoormust. Samal ajal tagab see TKS-ist tuleneva

tarbija õiguse saada tema majandushuvide kaitseks olulist teavet, vältides teadmatusega

kaasnevat tegevusetust ning hoides ära ebasoovitavaid finantsvaidlusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martti Kangur

õigusbüroo juhataja

peadirektori ülesannetes

Maiga Liiv

+372 6672076 [email protected]