KÄSKKIRI

23.09.2026 nr T-9-1/26/31

Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 15 p 8, Tallinna Linnavolikogu 6. märtsi 2025 määruse nr 13 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 8 p 3, § 14 lg 2 p 3 alusel ning arvestades Terviseameti 19. augusti 2026 kirjas nr 9.3-4/26/5929-2 ja Keskkonnaameti 24. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13722-2 esitatud seisukohtadega 1. Mitte algatada Pirita silla rekonstrueerimise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida olemasolev Pirita sild Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (katastritunnus 78401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (katastritunnus 78402:202:0039) kinnistutel. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse silla kandekonstruktsioonid, piirded, katendid ja tehnovõrgud, rajatakse nõuetekohased kaldteed ning rekonstrueeritakse silla juurde kuuluvad tehnorajatised ja liikluskorraldus. 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti koostamise käigus on koostatud Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta olemasoleva Pirita silla rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna maakasutust, liikluskorralduse põhimõtteid ega Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Rekonstrueerimistööde käigus ei muudeta Pirita jõe kaldajoont ega veerežiimi, ei kavandata veesiseseid töid ega jõe voolu ümberjuhtimist ning ehitustööde korraldamisel rakendatakse meetmeid, mis väldivad heljumi, ehitusjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete sattumist veekeskkonda. 3.3 Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita loodusalaga, kuid rekonstrueeritav sild paikneb väljaspool kaitseala ja Natura elupaigatüüpe. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele, sealhulgas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või ületada piirkonnas kehtivaid normtasemeid. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast rekonstrueerimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat keskkonnahäiringut.

2

3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Rekonstrueerimistöödeks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei ole selline, mis mõjutaks oluliselt nende kättesaadavust, ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi ega elupaiku. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat mõju koos teiste piirkonnas kavandatavate või olemasolevate tegevustega, piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik nende risk viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pirita silla rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel tuleb vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ning heljumi, ehitusjäätmete ja muude saasteainete sattumist Pirita jõkke. Samuti tuleb vältida rasketehnikaga sõitmist jõe kallastel; 4.2 puu- ja põõsarinde raiet veekaitsevööndis võib teha üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; 4.3 sillakonstruktsioonide töötlemisel tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid kemikaale ning vältida nende sattumist veekeskkonda; 4.4 silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavaid takistusi kalade rändele. Veekeskkonnaga seotud tööd tuleb kavandada väljapoole kalade kudemisperioodi ning veesisesed tööd Pirita jões on keelatud ajavahemikul 15. aprill–31. mai ja 15. september–15. detsember; 4.5 ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja muude keskkonnaohtlike ainete hoiustamiskohad ning ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada vähemalt 50 meetri kaugusele Pirita jõest ning ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette; 4.6 ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamise menetluste liitmine ega täiendavate keskkonnauuringute tegemine vajalik. 6. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisel on hinnatud kavandatava tegevuse võimalikku mõju vee-, pinnase-, õhu- ja looduskeskkonnale, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangu tulemustest lähtudes puudub vajadus täiendavate keskkonnauuringute läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise algatamise üle otsustamiseks. Projekteerimise ja ehitamise käigus tuleb tagada eelhinnangus toodud leevendusmeetmete rakendamine ning vajadusel täpsustada ehituskorralduslikke lahendusi ehitusprojekti koostamisel. 7. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 7.1 Keskkonnaamet leidis oma 24. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13722-2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KMH algatamine Pirita silla kapitaalremondi tegemiseks ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaameti esitatud ettepanekutega on käskkirja eelnõu ja KMH eelhinnangu täiendamisel arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud. 7.2 Terviseamet vastas, et on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KMH algatamata jätmise osas vastuväiteid, kuid juhivad tähelepanu järgnevale:

3

7.2.1 Müratundlike hoonetega aladele leviv liiklusmüra tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 7.2.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni 2 piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. 8. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 10. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elari Udam Ameti juhataja

KÄSKKIRI

23.09.2026 nr T-9-1/26/31

Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 15 p 8, Tallinna Linnavolikogu 6. märtsi 2025 määruse nr 13 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 8 p 3, § 14 lg 2 p 3 alusel ning arvestades Terviseameti 19. augusti 2026 kirjas nr 9.3-4/26/5929-2 ja Keskkonnaameti 24. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13722-2 esitatud seisukohtadega 1. Mitte algatada Pirita silla rekonstrueerimise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida olemasolev Pirita sild Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (katastritunnus 78401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (katastritunnus 78402:202:0039) kinnistutel. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse silla kandekonstruktsioonid, piirded, katendid ja tehnovõrgud, rajatakse nõuetekohased kaldteed ning rekonstrueeritakse silla juurde kuuluvad tehnorajatised ja liikluskorraldus. 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti koostamise käigus on koostatud Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta olemasoleva Pirita silla rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna maakasutust, liikluskorralduse põhimõtteid ega Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Rekonstrueerimistööde käigus ei muudeta Pirita jõe kaldajoont ega veerežiimi, ei kavandata veesiseseid töid ega jõe voolu ümberjuhtimist ning ehitustööde korraldamisel rakendatakse meetmeid, mis väldivad heljumi, ehitusjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete sattumist veekeskkonda. 3.3 Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita loodusalaga, kuid rekonstrueeritav sild paikneb väljaspool kaitseala ja Natura elupaigatüüpe. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele, sealhulgas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või ületada piirkonnas kehtivaid normtasemeid. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast rekonstrueerimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat keskkonnahäiringut.

2

3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Rekonstrueerimistöödeks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei ole selline, mis mõjutaks oluliselt nende kättesaadavust, ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi ega elupaiku. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat mõju koos teiste piirkonnas kavandatavate või olemasolevate tegevustega, piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik nende risk viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pirita silla rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel tuleb vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ning heljumi, ehitusjäätmete ja muude saasteainete sattumist Pirita jõkke. Samuti tuleb vältida rasketehnikaga sõitmist jõe kallastel; 4.2 puu- ja põõsarinde raiet veekaitsevööndis võib teha üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; 4.3 sillakonstruktsioonide töötlemisel tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid kemikaale ning vältida nende sattumist veekeskkonda; 4.4 silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavaid takistusi kalade rändele. Veekeskkonnaga seotud tööd tuleb kavandada väljapoole kalade kudemisperioodi ning veesisesed tööd Pirita jões on keelatud ajavahemikul 15. aprill–31. mai ja 15. september–15. detsember; 4.5 ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja muude keskkonnaohtlike ainete hoiustamiskohad ning ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada vähemalt 50 meetri kaugusele Pirita jõest ning ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette; 4.6 ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamise menetluste liitmine ega täiendavate keskkonnauuringute tegemine vajalik. 6. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisel on hinnatud kavandatava tegevuse võimalikku mõju vee-, pinnase-, õhu- ja looduskeskkonnale, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangu tulemustest lähtudes puudub vajadus täiendavate keskkonnauuringute läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise algatamise üle otsustamiseks. Projekteerimise ja ehitamise käigus tuleb tagada eelhinnangus toodud leevendusmeetmete rakendamine ning vajadusel täpsustada ehituskorralduslikke lahendusi ehitusprojekti koostamisel. 7. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 7.1 Keskkonnaamet leidis oma 24. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13722-2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KMH algatamine Pirita silla kapitaalremondi tegemiseks ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaameti esitatud ettepanekutega on käskkirja eelnõu ja KMH eelhinnangu täiendamisel arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud. 7.2 Terviseamet vastas, et on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KMH algatamata jätmise osas vastuväiteid, kuid juhivad tähelepanu järgnevale:

3

7.2.1 Müratundlike hoonetega aladele leviv liiklusmüra tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 7.2.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni 2 piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. 8. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 10. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elari Udam Ameti juhataja