EELNÕU

OTSUS

nr

Madara tn 31 detailplaaneringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja § 33 lg 2 p 3 ja 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt X 10. juuli 2025 algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2026 kirjas nr ..., Terviseameti ... 2026 kirjas nr ... ning Maa- ja Ruumiameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Madara tn 31 kinnistu detailplaneering Kristiine linnaosas 0.91 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisas 1 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 Madara tn 31 kinnistule äri- ja elamukvartali kavandamine ning määrata planeeringuala ruumilise põhimõttelise lahenduse, hoonestuse paiknemise ja krundi kasutamise üldised tingimused. 1.3 Detailplaneering on registreeritud Tallinna planeeringute registris numbriga „DP048690“ ning nimetusega „Madara tn 31 kinnistu detailplaneering“. 2. Üldplaneering 2.1 Tallinna Linnavolikogu 03. novembri 2016 otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb Madara tn 31 kinnistu detailplaneering alale, mille maakasutuse juhtotstarve on ettevõtlus- ja tootmisala. Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandada ei tohi, sest vahetult raudteega külgnev piirkond on määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus- ja tootmisalaks. 2.2 Tegemist on üldplaneeringut muutva lahendusega, kuna detailplaneeringuga kavandatakse äri- ja elamukvartal, siis on tegemist ÜP-d muutva lahendusega. ÜP muutmine on õigustatud, kuna Madara tänava ümbrus on kujunenud mitmekesise kasutusega linnaruumiks, kus endine monofunktsionaalne tootmisala on järk-järgult muutumas segafunktsiooniliseks äri- ja elamupiirkonnaks. Kehtiv üldplaneering ei kajasta enam täielikult ala tegelikku arengusuunda ega ruumilist potentsiaali ning muutus võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ja kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritava maa-ala kohta on varem kehtestatud detailplaneering. 1. veebruaril 2017 Linnavalitsuse korraldusega nr 175 kehtestatud Madara 31 kinnistu detailplaneeringu (DP031150) eesmärk on määrata ehitusõigust ärikeskuse loomiseks. Kehtiv detailplaneering

2

näeb kinnistule ette suuremahulise ja liigendamata kuni 6-korruselise hoonemahu, mis lähtub eeskätt monofunktsioonilise äriala loogikast ega arvesta piisavalt piirkonna muutunud linnalise konteksti ega kaasaegsete linnaruumiliste ootustega. Detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima. 3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneeringu koostamisel lähtuda riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjast nr T-11-1/21/26 algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend. 4.2 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.2.1 Tingimused linnaruumile 4.2.1.1 Planeeringualale on osalise elamufunktsiooni kavandamine ruumiliselt põhjendatud, kuna see võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ning kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. Elamufunktsioonide kavandamise võimalus selgub planeeringu koostamise käigus vastavalt keskkonnaalastele uuringutele (müra- ja vibratsiooniuuring). 4.2.1.2 Raudtee poolses hoonemahus on eelistatud kavandada ärifunktsioonid, mis sobituvad paremini kõrgema mürakoormusega keskkonda ning moodustavad puhvertsooni elamufunktsioonile. Elamufunktsiooni täpsem paiknemine, maht ja jaotus täpsustuvad detailplaneeringu koostamise järgmistes etappides ning sõltuvad muu hulgas insolatsiooni-, müra- ja keskkonnatingimuste analüüsi tulemustest. 4.2.1.3 Planeeringu koostamisel lähtuda Linnaplaneerimise ameti koostatud Madara visioonist. Sõltuvalt elamu osakaalu kavandamise võimalikkusest hoida maakasutuse sihtotstarve osakaale vahemikes EK≤50%/Ä≥45%/T≤5%. 4.2.1.4 Lubatud ei ole kavandada ärimaa sihtotstarbe osas elamisfunktsiooni, kuid lubatud on kuni ca 15% mahus kavandada ühe teenusepakkuja kesksest majutusteenust. 4.2.1.5 Kavandatav uushoonestus ja selle funktsioonid peavad toetama Madara tänavafrondi kujunemist kvartali äritänavaks. 4.2.1.6 Uushoonestus kavandada kvartaalselt, liigendatud ja varieeruva kõrgusega. 4.2.1.7 Planeeritava hoonekompleksi maapealne korruselisus on valdavalt 3-5 korrust. Raudtee poole ja hoonestuse nurkadesse on võimalik kavandada osaliselt ka 6 korrust. Maaalused korrused kavandada vastavalt vajadusele. 4.2.1.8 Tänavaäärsetel hoonetel kavandada esimese korruse kõrgus kõrgem teistest korrustest, mis võimaldab tulevikus mitmekesisemat kasutust (ka pindade puhul, mis koheselt pole äripindadena kavandatud). 4.2.1.9 Planeeringuala põhjaserva kavandada rohealade ühendus ning avalik pargiala ja läbipääs, mis suubub perspektiivsesse Madara tn kergliiklustunnelisse. 4.2.1.10 Kvartaalse hoonestuse sisehoovis kavandada sõltuvalt maa-alusest hoonestusest maksimaalses mahus kõrghaljastust. 4.2.1.11 Kvartaalse uushoonestuse sisehoovi sisse- ja väljapääsud kavandada vastavalt poolprivaatse ja avaliku ruumi ning sihtfunktsioonide jaotusele: nt elanike pääs sisehoovis pargialale ning külaliste läbipääs sisehoovi põhja poolt pargialale. Planeeringu koostamisel analüüsida kvartaliosa läbivat teede võrgustikku ning selle ühendusi üle tänava arendusalaga. Madara tn äärde näha ette haljaspuhver hoonestusele turvalise ja elamisväärse keskkonna loomiseks.

3

4.2.1.12 Korterite kavandamisel arvestada ühe korteri kohta keskmiselt vähemalt 85 m² suletud brutopinda. Järgida head planeerimis- ja projekteerimistava ning kavandada eri suurusega korterid leibkondade mitmekesisuse loomiseks. Täpsemad korterite keskmised väärtused selguvad planeeringu koostamise käigus. 4.2.2 Linnaliikuvuse tingimused 4.2.2.1 Madara tn kavandada ühistranspordi võimekusega tänavana, näha ette eraldatud jalgratta- ja jalgteed. 4.2.2.2 Kavandada jalgratta- ja jalgtee Madara tn – Tehnika tn kergliiklustunneli suunas. 4.2.2.3 Hoonete sissepääsudeni kavandada juurdepääsuks sõiduteest eraldatud kõnniteed, tagada teenindava transpordi juurdepääs ja manööverdamisruum ning näha ette lühiajalised parkimiskohad, sh sissepääsude ja trepikodade ette tänavaruumi projekteerida peatumiskohti (sh kulleritele), rattaparklaid ja istepinke. 4.2.2.4 Tehnoruumide sissepääsud ja paiknemine kavandada planeeringuala põhjaserva avalikust ruumist ja peamistest jalakäijate liikumistrajektooridest eemale. 4.2.2.5 Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. 4.2.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale 4.2.3.1 Planeeringualal peabkõrghaljastatud pinna osakaal olema vähemalt 30%. Haljastatud ala tuleb kavandada võimalikult kompaktsena. 4.2.3.2 Raudteeäärsel küljele kavandada haljastatud puhvertsoon ja vähem müratundlikud funktsioonid. 4.2.3.3 Tegemist on soojussare alaga, näha ette soojussaare efekti vähendavaid meetmeid. 4.2.3.4 Tagada puuderea säilimine Madara tn ääres ning jätkata Madara tn äärset puuderida planeeringuala ulatuses. 4.2.4 Asjaõigusest tulenevad tingimused 4.2.4.1 Planeeringu koostamise käigus analüüsida ja seletuskirjas põhjendada planeeritava maa-ala ühendusi olemasoleva ning naaberaladele planeeritud avaliku kõnni- ja sõiduteede võrguga. Arvestada avaliku kasutusega planeeringuala põhjaservas ning tagada ühendus perspektiivse tunneliga Wismari tänavani. Analüüsi põhjal tähistada põhijoonisel avalikuks kasutamiseks määratud ala vastava tingmärgiga. 4.2.4.2 Analüüsi põhjal teha planeeringu seletuskirjas ettepanek tee/ala/krundi avalikuks kasutamiseks määramise osas ning kajastada planeeritud kitsendusi seletuskirja vastavas peatükis (planeeritud kitsendused) ja põhijoonise tabelis (kitsendused). Vajadusel koostada avalikuks kasutamiseks määratud aladest eraldi skeem koos alade orienteeruvate pindaladega. 4.2.4.3 Avalikuks kasutamiseks määratavate alade olemasolu korral tuleb planeeringu koostamise käigus välja selgitada maaomaniku (esindusõigust omava isiku) ja avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi tulevase võimaliku valitseja(te) seisukoht ning tingimused avalike rajatiste valmisehitamise, hilisema remondi, hoolduse ja kasutamise osas. Tulevas(t)e valitseja(te)ga tehtud koostöö põhjal täiendada planeeringu elluviimise tegevuskava kokkulepitud tingimustega. 4.2.4.4 Planeeringu käigus vajadusel sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi avaliku kasutuse tagamiseks. Kokkulepped sõlmida linna ja maaomaniku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele

4

inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; 5.1.2 detailplaneeringu raames tuleb teostada mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Arvestada müratasemetega eluruumide asukoha valikul. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Sh teostada rongiliiklusest tulenevate müratasemete mõõtmine, et hinnata maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Hinnata tuleb ka kõrvalkinnistutelt (äri- ja tootmisalad) tulenevaid müratasemeid; 5.1.3 detailplaneeringu koostamisel võivad tekkida täiendavad uuringute vajadused. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Kristiine linnaosa valitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Liikuvusamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 6.2 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“: 6.2.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste umberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või umberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise; 6.2.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ulesannete täitmiseks vajaliku punktis 2.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust; 6.2.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 2.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine; 6.2.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 2.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust. 7. Menetlus

5

7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 26. aprill 2026 RAAM Arhitektid AI OÜ eesmärgiga määrata Madara tn 31 kinnistule kasutamise tingimused ja ehitusõigused 3-6-korruselis(t)e elamu- ja ärihoone(te) ehitamiseks. Illustreeriva materjali koostas Linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo. 7.2 Peale planeeringu algatamist korraldada eskiisi avalik väljapanek. 8. Detailplaneeringu algatamise pädevus 8.1 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks Tallinna Linnavolikogu. 9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 9.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 9.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kristiine linnaosa üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 9.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 9.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning tingimusel, et detailplaneeringu koostamisel täidetakse alljärgnevaid tingimusi ja nõudeid: 9.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavandatav tegevus toimub väljakujunenud linnakeskkonnas ning seisneb olemasoleva ärimaa ümberkujundamises segafunktsiooniliseks äri- ja elamukvartaliks. Planeeringuala on juba hoonestatud linnalise maakasutuse kontekstis ning kavandatav lahendus ei too kaasa uute ulatuslike looduslike või seni hoonestamata alade kasutuselevõttu. Kavandataval tegevusel on maakasutusele pigem soodne mõju ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei ole alust eeldada. 9.4.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb Falgi park (KLO1200220), ligikaudu 130–270 m kaugusel kaitstavad looduse üksikobjektid Põldvaher (KLO4000134) ja Euro-ameerika pappel (KLO4000016) ning ligikaudu 700 m kaugusel II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9134337) leiukoht. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Paljassaare linnuala (RAH0000095), paikneb planeeringualast ligikaudu 4 km kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse lokaalsust ja asjaolu, et selle eeldatav mõjuala piirdub planeeringualaga, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele, kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele.

6

9.4.3 Detailplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju pinna- ega põhjaveele. Planeeringuala on võimalik ühendada olemasolevate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonivõrkudega ning alal puuduvad veekogud. Sademevee käitlemine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel lähtudes veeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest ning projekteerimise käigus kavandatakse lahendused, mis väldivad üleujutusriski suurenemist ja saasteainete sattumist keskkonda. Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pindade osakaalu vähenemist ja haljastuse suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga, tuleb eelistada sademevee looduslähedasi käitlusviise ning võimalusel sademevee kohapealset immutamist või viivitamist. 9.4.4 Maa-aluste korruste rajamisel võib ehitusaegselt olla vajalik põhjavee alandamine, seetõttu tuleb projekteerimisetapis hinnata põhjaveele avalduvaid mõjusid ning rakendada vajadusel asjakohaseid leevendusmeetmeid. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. Eelnimetatud tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist veekeskkonnale. 9.4.5 Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, mida kavandatav tegevus võiks oluliselt mõjutada. Lähim kultuurimälestis paikneb ligikaudu 140 m ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ligikaudu 30 m kaugusel planeeringualast. Kavandatav tegevus ei ulatu lähimate kultuurimälestiste ega Tallinna vanalinna muinsuskaitseala mõjualasse seega ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele. 9.4.6 Planeeringuala paikneb liiklus- ja raudteemüra mõjutsoonis, mistõttu on müra ja vibratsioon kavandatava elamufunktsiooni puhul asjakohased keskkonnategurid. Koostatud müra- ja vibratsioonihinnangu kohaselt on kavandatava äri-, elu- ja majutusfunktsioonidega hoonestuse rajamine võimalik juhul, kui säilitatakse hoonestuse müravarjestav paigutus, müratundlikud funktsioonid paigutatakse vastavalt fassaadidele ja korrustele arvutatud müratasemetele ning projekteerimisel rakendatakse nõuetekohaseid heli- ja vajaduse korral vibratsiooniisolatsiooni lahendusi. Nende tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa müra- või vibratsioonimõju tekkimist. 9.4.7 Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist välisõhu kvaliteedi halvenemist, kuna planeeringuga ei kavandata olulisi õhusaasteallikaid. KSH eelhinnangu kohaselt paikneb piirkonnas olemasolev heiteallikas Madara tn 20/2 kinnistul, kuid sellest tulenevalt ei ole õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtuste ületamine tõenäoline. Kavandatav tegevus ei põhjusta täiendavat olulist saastekoormust ning seetõttu ei ole oodata välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist ega negatiivset mõju inimese tervisele. 9.4.8 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitusaegsed müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud on ajutised ning piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid ehitustegevusest tulenevate häiringute vähendamiseks ning tagada kehtivate müra-, vibratsiooni- ja õhukvaliteedi nõuete täitmine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil põhjustaksid olulist müra-, vibratsiooni- või õhusaastet. Nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. 9.4.9 Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist kumulatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala paikneb juba välja kujunenud linnakeskkonnas ning kinnistul kehtib ka praegu detailplaneering, mis võimaldab kuni kuuekorruselise hoonestuse rajamist. Uue lahendusega ei suurendata oluliselt võrreldes kehtiva detailplaneeringuga hoonestusmahtu ning kavandatav segafunktsiooniline lahendus, haljastuse osakaal ja sisehoov aitavad leevendada linnaruumi tihendamisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju tekkimist. 9.4.10 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

7

loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised. Radooniga seotud riski nõuetekohasel arvestamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele. 9.4.11 Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnakeskkonnas ning Keskkonnaportaali andmete alusel ei asu planeeritav alal jääkreostusobjekte. Ehitus- ja pinnasetööde käigus tuleb siiski arvestada võimaliku seni avastamata pinnasereostuse ilmnemisega ning reostuse tunnuste avastamisel rakendada õigusaktidest tulenevaid meetmeid. Nimetatud tingimuste järgimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele. 9.4.12 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruses nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ toodud nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Detailplaneeringus tuleb ette näha jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased jäätmekogumiskohad, vältides jäätmete sattumist ümbritsevatele loodus- ja haljasaladele ning tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise. 9.4.13 Avariiolukordade ja suurõnnetuste risk on madal. Planeeringuala lähiümbruses ei paikne suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ning detailplaneeringuga ei kavandata ohtlikke käitisi. Võimalikud ehitusaegsed riskid, sealhulgas kütuse- või õlilekked, on lokaalsed, ajutised ning maandatavad tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega. Kliimamuutustest tulenev risk ei suurene võrreldes tavapärase linnaehitusliku arendusega. 9.4.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju. 9.5 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 9.5.1 Keskkonnaamet asus ... 9.5.2 Terviseamet asus ... 9.5.3 Maa- ja Ruumiamet asus ... 10. Teatavaks tegemine 10.1 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Madara tn 33, Madara tn 24, Madara tn 24a, Madara tn 22 // Ülase tn 14, Madara tn 22a // Ülase tn 13 // 15 //17, Madara tn 20, Madara tn 29 ja Madara tn 29a elanikke, korteriühistuid ja maaomanikke. 10.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 10.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

8

10.4 Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9– 12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Töö nr 26005496 | 27.08.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Aruanne

Tartu 2026

Ingrid Vinn | keskkonnaekspert (litsents: KMH0168)

Kristiina Tiits | keskkonnakorralduse spetsialist

Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................................................... 8

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“ .................................................................................................................... 8 2.2. Tallinna rattastrateegia 2018–2027 ................................................................................................... 8 2.3. Harju maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................................... 8 2.4. Tallinna linna üldplaneering ............................................................................................................... 9 2.5. Kristiine linnaosa üldplaneering ......................................................................................................... 9 2.6. Kehtiv detailplaneering ...................................................................................................................... 10

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .............................................................................................................................................. 11

3.1. Asukoht ja maakasutus ........................................................................................................................ 11 3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................................... 12 3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 12 3.4. Kultuuriväärtused ............................................................................................................................... 13 3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon ............................................................................................... 13 3.6. Jäätmekäitlus ....................................................................................................................................... 15 3.7. Kliima ................................................................................................................................................... 15 3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................................. 16 3.9. Kumulatiivsed mõjud ......................................................................................................................... 16

4. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................. 18

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 3

Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tallinna linnas Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KSH eelhinnangu aluseks on Madara kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse eskiislahendus (detailplaneering nr: DP048690).

Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (edaspidi ka KeHJS; vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 12.05.2026).

Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punkti 3 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneeringut planeerimisseaduse § 142 lõike 1 p 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahendust muutev). Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Ingrid Vinn juhtimisel.

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/112052026008

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 4

1.Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala paikneb Tallinnas Kristiine linnaosas Madara tn 31 kinnistul. Planeeritava ala suurus on 9078 m².

Planeeringu eesmärk on tagada kinnistu otstarbekam ja paindlikum kasutus, arvestades selle asukohta väljakujunenud linnalises keskkonnas, olemasolevat taristut ning piirkonna arengupotentsiaali. Ühtlasi on eesmärk kavandada lahendus, mis toetab kompaktse linna põhimõtteid, soodustab eri funktsioonide lõimimist ning aitab kaasa kvaliteetse, aktiivse ja inimmõõtmelise linnakeskkonna kujunemisele.

Planeeringuala asukoht on esitatud joonisel 1-1.

Joonis 1-1. DP ala asukohakaart. Aluskaart: Maa ja -Ruumiamet 2026

Madara-Tulika piirkonna alale on peaarhitekti büroo koostanud 2025. aastal linnaruumilise visiooni. Detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab visioonile.

Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse Madara tn 31 kinnistule segafunktsiooniline äri- ja elamukvartal, mille hoonestus on paigutatud Madara tänava äärde selgelt defineeritud tänavafrondina. Erinevalt kehtivast detailplaneeringust ei ole uus lahendus kavandatud ühtse ja monoliitse hoonemahuna, vaid liigendatud ja varieeruva kõrgusega kvartalina, mis reageerib paremini ümbritsevale linnaruumile ning võimaldab kujundada arhitektuurselt mitmekesisema ja kvaliteetsema linnaruumilise terviku.

Hoonestus on kavandatud kvartalipõhise ja liigendatud mahuna, mille ülesehitus võimaldab kujundada selge tänavaäärse ruumifassaadi ning samal ajal avarama ja kvaliteetsema sisehoovi. Sisehoov toimib poolprivaatse väliruumina, pakkudes elanikele ja kasutajatele paremaid viibimisvõimalusi, rohkem valgust, haljastust ning kvaliteetsemat mikrokliimat. Liigendatud hoonestus vähendab hoonemahu visuaalset massiivsust, parandab hoonestuse proportsioone ning loob inimmõõtmelisema ruumitunnetuse nii tänavaruumis kui ka kvartali sees.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 5

Hoonestuse alumistele korrustele on kavandatud ärifunktsioonid, sealhulgas büroo-, teenindus-, kaubandus- ja muud aktiivset tänavaruumi toetavad kasutusviisid. Selline lahendus aktiveerib tänavaruumi, toetab kohalike teenuste kättesaadavust ning loob eeldused mitmekesise ja elava linnakeskkonna kujunemiseks. Ülemistele korrustele on kavandatud elamufunktsioon, mis võimaldab siduda töö- ja elukeskkonna ning kujundada tasakaalustatud segakasutusega linnaruumi.

Raudtee poolses hoonemahus on eelistatud ärifunktsioonid, mis sobituvad paremini kõrgema mürakoormusega keskkonda ning moodustavad puhvertsooni elamufunktsioonile. Selline ruumiline jaotus võimaldab paigutada müratundlikumad eluruumid kvartali vaiksematesse osadesse ning tagada kvaliteetsem elukeskkond. Elamufunktsiooni täpsem paiknemine, maht ja jaotus täpsustuvad detailplaneeringu koostamise järgmistes etappides ning sõltuvad muu hulgas insolatsiooni-, müra- ja keskkonnatingimuste analüüsi tulemustest.

Eskiislahenduses on tootmisfunktsioon lubatud piiratud mahus eesmärgiga võimaldada linnaruumi sobivat väiketootmist. Lubatud on eelkõige väikesemahuline ja keskkonda sobituv tootmine, näiteks käsitöönduslik, loome- või teenindava iseloomuga tootmine, mis ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut ning on sobiv segafunktsioonilisse linnakeskkonda. Tootmisfunktsiooni lubamine aitab säilitada piirkonnas töökohtade mitmekesisust ning toetab paindlikku ettevõtluskeskkonda.

Eskiislahenduse kohaselt on krundile kavandatud üks hoonestusala, mille suurim lubatud kõrgus on kuni 24 meetrit ning maksimaalne korruselisus kuni 6 maapealset ja 2 maa-alust korrust. Hoonestuse maht on kavandatud piirkonna linnalisse konteksti sobituva ja liigendatud lahendusena, vältides monotoonset hoonemassi ning tagades sobiva ülemineku ümbritsevale hoonestusele. Hoone maapealne ehitisealune pind on kuni 4200 m² ning maa-alune ehitisealune pind kuni 6680 m². Maa-alustele korrustele on kavandatud parkimine ja tehnilised ruumid, et vähendada parkimise visuaalset mõju ning tagada kvaliteetsem ja inimsõbralikum väliruum.

Eskiislahenduses on ette nähtud tagada haljastatud ala osakaal vähemalt 30% krundi pindalast. Haljastus on kavandatud hoonestuse lahutamatu osana ning paikneb nii Madara tänava ääres, avaliku alana krundi põhjaküljel kui ka kvartali sisehoovis, kus see moodustab olulise osa väliruumi kvaliteedist. Sisehoovi haljastatud ala parandab elukeskkonna kvaliteeti, loob puhke- ja viibimisvõimalusi ning toetab sademevee looduslähedast käsitlemist. Haljastatud alad aitavad parandada mikrokliimat, vähendada kõvapindade osakaalu ning luua kvaliteetset viibimisruumi nii elanikele kui ka piirkonna kasutajatele.

Raudteeäärsel küljel on arvestatud kaitsevööndiga, millest tulenevalt on sinna kavandatud haljastatud puhvertsoon ja vähem müratundlikud funktsioonid. See aitab leevendada raudteest tulenevat müra- ja keskkonnamõju ning parandab kavandatava kvartali sisekeskkonna kvaliteeti. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Madara tänavalt. Lisaks on eskiislahenduses ette nähtud avalik läbipääs perspektiivsesse tunnelisse, mis parandab ala sidusust ning tugevdab selle ühendusi ümbritseva linnaruumi ja liikumisvõrgustikuga. Tunneli rajamine ei ole käesoleva DP osa, Madara tn 31 kinnistile on kavandatud roheala ja sealt kulgeb jalgrada perspektiivsesse tunnelisse.

Eskiislahendus loob aluse Madara tn 31 kinnistu kujundamiseks kaasaegseks, mitmekesiseks ja linnalisse keskkonda sobituvaks äri- ja elamukvartaliks, mis toetab piirkonna ruumilist arengut, linnaruumi tihendamist ning kvaliteetse ja inimmõõtmelise elukeskkonna kujunemist.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 6

Joonis 1-2. Asendiskeem. Alus: Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu eskiis, RAAM Arhitektid AI OÜ, 16.04.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 7

Joonis 1-3 Madara visoon. Alus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, november 2025

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 8

2.Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: ▪ Strateegia „Tallinn 2035“; ▪ Tallinna rattastrateegia 2018–2027; ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+; ▪ Tallinna linna üldplaneering; ▪ Kristiine linnaosa üldplaneering; ▪ Kehtiv detailplaneering.

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“

Strateegia „Tallinn 2035“ käsitleb Tallinna paljukeskuselise linnana, kus enamikule elanikele on igapäevased tegevused ja teenused kättesaadavad kuni 15-minutilise jalgsikäigu kaugusel. Üheks strateegiliseks eesmärgiks on kodu, mis algab tänavast. Kodud planeeritakse peamiselt keskuste lähedale – koos ühistranspordi, lasteaedade, koolide ja teenindusasutustega. Kõikide kodude lähedal on nii rohealasid kui ka põnevat avalikku ruumi. Uued elamispinnad ehitatakse eelistatult keskuste lähedusse, kus on olemas kvaliteetne avalik ruum, vajalikud ühistranspordiühendused, rattateed, lasteaiad, koolid, huvikoolid ja muud kodulähedased teenused. Elamupiirkondades tegutsevad väikeärid ja kohvikud.

Samuti on strateegia üheks eesmärgiks ettevõtlust soosiv füüsiline keskkond . St investeeritakse inimsõbralikku linnaruumi, mis toetab ettevõtete arengut ning soodustab innovatsiooni.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva strateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega.

2.2. Tallinna rattastrateegia 2018–2027

Tallinna rattastrateegia 2018.-2027.aasta kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse 11.oktoober 2017.a istungil. Strateegia näol on tegemist jätkuga 2012.aastal valminud Tallinna jalgrattaliikluse strateegia esimesele etapile. Teise etappi strateegia kirjeldab järgmise 10.aasta arengueesmärke, mõõdikuid ning sisaldab elluviimise konkreetsemat tegevuskava.

Madara tn 31 detailplaneering toetab Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärke, soodustades kompaktse ja segafunktsioonilise linnaruumi kujunemist ning luues eeldused jalgratta kasutamiseks igapäevastel liikumistel. Elu-, töö- ja teenindusfunktsioonide lõimimine väljakujunenud linnakeskkonnas aitab vähendada liikumisvahemaid. Rattakasutuse soodustamiseks tuleb planeeringu elluviimisel tagada turvalised ja mugavad jalgrattaparklad ning head ühendused ümbritseva jalg- ja rattateede võrgustikuga. Seega on detailplaneeringu eesmärgid Tallinna rattastrateegia üldiste põhimõtetega kooskõlas.

2.3. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+2 lahenduse järgi jääb DP ala linnalise asustusega alale. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas üldised tingimused linnalise asutusega alade üldplaneeringu koostamisel: ▪ Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 9

▪ Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt

veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte. ▪ Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostatakse

ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid:  Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltumata sellest

tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna.  Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi,

samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone.  Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui

kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel.  Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud

on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.

 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul).

 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast.

▪ Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste arendamisele.

▪ Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reoveelahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reoveekogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohelise võrgustiku alale.

Kavandatav tegevus ei ole kehtiva Harju maakonnaplaneeringu suuniste ja põhimõtetega vastuolus.

2.4. Tallinna linna üldplaneering

Kavandatav planeeringuala asub Tallinna linnas Kristiine linnaosas, kus kehtib Kristiine linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsuses number 172 „Kristiine linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“ on toodud, et planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks Kristiine linnaosa territooriumi ruumilise arengu suunad, teede ja taristu asukohad ning esitatakse maakasutuse ja ehitustegevuse suunamise üldised tingimused ja nõuded.

2.5. Kristiine linnaosa üldplaneering

Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt ettevõtlus- ja tootmisala (vt joonis 2.4). Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandada ei tohi, sest vahetult raudteega külgnev piirkond on määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus- ja tootmisalaks.

Detailplaneeringu lahendus on Kristiine linnaosa üldplaneeringut muutev.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 10

Joonis 2.4 Kristiine linnaosa üldplaneeringu väljavõte – maakasutus (planeeringuala on näidatud sinise joonega). Alus: Madara tn 31, Tallinn detailplaneering. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, 20.08.2026

2.6. Kehtiv detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta on varem kehtestatud detailplaneering. 2017. aastal 1. veebruar Linnavalitsuse korralduse nr 175-kehtestatud Madara 31 kinnistu detailplaneeringu (DP031150) eesmärk on määrata ehitusõigust ärikeskuse loomiseks. Kehtiv detailplaneering näeb kinnistule ette suuremahulise ja liigendamata kuni 6-korruselise hoonemahu, mis lähtub eeskätt monofunktsioonilise äriala loogikast ega arvesta piisavalt piirkonna muutunud linnalise konteksti ega kaasaegsete linnaruumiliste ootustega. Detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima. Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 11

3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:

▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks

kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.

Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale, samuti ka kumulatiivset mõju.

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa ja -Ruumiameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal, KOTKAS).

3.1. Asukoht ja maakasutus

Olemasolev olukord

Planeeritav ala paikneb Tallinnas Kristiina linnaosas. Ala hõlmab Madara tn 31 kinnistut (KÜ 78407:701:7320). Planeeritava ala suurus on 9078 m2. Kinnistu sihtotstarve on ärimaa 100%. Planeeritava alaga piirnevad järgmised kinnistud:

▪ Madara tänav (78407:701:0746; sihtotstarve 100% transpordimaa); ▪ Madara tn 33 (78407:701:0412; sihtotstarve 100% tootmismaa); ▪ Tallinna-Tapa raudtee 105,4-106,1 km (78401:101:0462; sihtotstarve 100% transpordimaa); ▪ Madara tn 29 (78407:701:1020; sihtotstarve 100% ärimaa); ▪ Madara tn 29a (78401:101:2465; sihtotstarve 100% tootmismaa).

Eeldatav mõju

Planeeringualale on osalise elamufunktsiooni kavandamine ruumiliselt põhjendatud, kuna see võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ning kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. Kehtivas lahenduses kavandatud hoonestus loob pigem suletud ja jäiga ruumistruktuuri, kuid käesoleva DP eesmärgiks on kujundada ala ümber mitmekesiseks segafunktsiooniliseks, kompaktseks ja inimmõõtmeliseks linnaruumiks, mis arvestab paremini piirkonna muutunud linnaruumilise kontekstiga. Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel on piirkonna maakasutusele ette näha pigem soodsat mõju.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 12

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Olemasolev olukord

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ca 500 m kaugusele jääb kaitseala - Falgi park (KLO1200220). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb ca 4 km kaugusele - Paljassaare linnuala (RAH0000095).

Planeeringualast ca 130-270 m kaugusele jäävad järgmised kaitsealused üksikobjektid: Põldvaher (KLO4000134) ja Euro-ameerika pappel (KLO4000016).

Lähim kaitsealune liik jääb kavandatavast tegevusest ca 700 m kaugusele. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuse liigiga - kanakull (Accipiter gentilis; KLO9134337).

Eeldatav mõju

Arvestades asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatav arendus on lokaalse mõjuga ning selle mõjuala piirdub planeeringualaga, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele ja üksikobjektidele. Mõju kaitsealale ning Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Kavandatava DP ala suhtes ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele.

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Olemasolev olukord

Planeeringuala jääb suhteliselt tasasele maa-alale, maapinna absoluutne kõrgus on 7,5m…10m. Pinnakatte moodustavad meresetted: klibu, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi ja meremuda. Aluspõhja moodustab Kambriumi ladestu 2. ladestikku kuuluv Lükati kihistu. Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis koosneb kihistu rohekashallist aleuriitsest savist ja aleuriitsest liivakivist.

Keskkonnaportaali andmete alusel ei asu (seisuga 24.08.2026) planeeritav alal jääkreostusobjekte.

Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitstud.

Planeeringualal ei asu jää ühtegi EELISES registreeritud veekogu. Lähim veekogu (Snelli tiik; VEE2006230) jääb planeeringualast ca 900 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi puurkaevu. Lähim puurkaev PRK0000021 jääb planeeringualast ca 140 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m hooldusala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.

Kavandatava tegevus jääb reoveekogumisalale Tallinn ja ümbrus (RKA0370010). Reoveekogumisala pindala on 16431 ha ning tüübiks reostuskoormusega üle 2000 ie.

Eeldatav mõju

Planeeritaval alal soovitakse rajada äri- ja eluhooneid. Planeeringualal on kavandatud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. DP lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2023-2034, Tallinna Sademeveestrateegiast aastani 2030 ning dokumendist „Kliimaneutraalne Tallinn: Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030“ on Tallinnasse lubatud rajada ainult lahkvoolseid kanalisatsioonitorustikke. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni toimub vee- ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel.

Maa-aluste korruste kavandamisel tuleb hiljemalt projekteerimisetapis hinnata ehitusaegse põhjaveetaseme alandamise vajadust. Maa-aluste korruste rajamine ei tohi põhjustada

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 13

väljaspool planeeringuala pikaajalist põhjaveetaseme muutust, pinnase vajumist, naaberhoonete või tehnovõrkude kahjustamist ega põhjaveekihtide kaitstuse vähenemist.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, sh arvestada sajuperioodidega.

3.4. Kultuuriväärtused

Olemasolev olukord

Kultuurimälestiste registri alusel ei jää kavandatava tegevuse alal kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis (Asulakoht, 13. - 16. saj.) jääb planeeringualast ca 140 m kaugusele ning Tallinna vanalinna MKA kaitsevöönd 30 m kaugusele. Kavandatav tegevus kultuurimälestisele ega ka MKA kaitsevööndile ei ulatu.

Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala lähedusse pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Tallinna Siselinna kalmistu ristivaher) jääb planeeringualast ca 2 km kaugusele.

Eeldatav mõju

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektile.

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon

Müra ja vibratsioon

Käesoleva projekti raames on koostatud müra- ja vibratsioonihinnang3, mille raames teostati liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused ning vahetud helirõhutasemete mõõtmised. Hinnangus on toodud järgmist:

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2025. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

▪ 2025. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete raudtee ja Tehnika tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 61 dB. Hoonete Madara tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 58 dB ning öisel ajal Ln ≤ 51 dB . Hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 61 dB ning öisel ajal Ln ≤ 55 dB. Hoonete Endla tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 65 dB ning öisel ajal Ln ≤ 58 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 44…60 dB ning öisel ajal Ln ≤ 36…52 dB.

▪ 2045. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete raudtee ja Tehnika tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ning öisel ajal Ln ≤ 61 dB. Hoonete Madara tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 57 dB. Hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 56 dB. Hoonete Endla tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 65 dB ning öisel ajal Ln ≤ 59 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48…62 dB ning öisel ajal Ln ≤ 39…53 dB.

Kavandatavate hoonete alumistele korrustele on ette nähtud valdavalt ärifunktsioonid ning kõrgematele korrustele elamu- ja majutusfunktsioonid. Projektialale kavandatavate elamufunktsiooniga hoonete osas on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

3 Madara tn 31, Tallinn detailplaneering. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, 20.08.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 14

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria liiklusmüra piirväärtuste nõuded.

Maksimaalne öine müratase Ln = 61 dB kujuneb raudteepoolse hoone Endla tänava poolsel, raudteele kõige lähemal paikneval osal ning ulatub 2025. aasta liiklusolukorras kuni 3. korruseni ja 2045. aasta liiklusolukorras kuni 4. korruseni. Kõrgematel korrustel ja raudteest kaugemates hooneosades on müratase madalam. Seetõttu tuleb elamu- ja majutusfunktsioonide täpne paiknemine määrata fassaadide ja korruste kaupa arvutatud müratasemeid arvestades. Projekteerimisel tuleb tagada eluruumides ja majutusruumides kehtivate siseruumide müranõuete täitm ine. Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad). Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5 -10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuva te müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+C tr

≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Raudteeliiklusest põhjustatud vibratsioon on planeeringualal arvestamist vajav keskkonnategur. Samal kinnistul 2011. aastal tehtud mõõtmised ja nende põhjal koostatud varasem vibratsiooniuuring annavad asukohapõhist teavet raudteevibratsiooni esinemise ning selle vähenemise kohta raudteest kaugenedes. Varasema uuringu tulemusi ei saa siiski kavandatavatele hoonetele vahetult üle kanda, kuna mõõtmised tehti olemasoleva hoone konstruktsioonidel ning pärast mõõtmisperioodi on uuenenud nii reisirongiveerem kui ka raudteetaristu. Uuenenud veeremi ja raudteetaristu tehniliste omaduste tõttu on reisirongiliiklusest põhjustatud vibratsioon 2011. aasta mõõtmisperioodiga võrreldes vähenenud.

Hoonete alumistele korrustele on kavandatud valdavalt vähem vibratsioonitundlikud äri - ja teenindusfunktsioonid ning kõrgematele korrustele elamu- ja majutusfunktsioonid. Raudteepoolses hoones ei kavandata majutusruume raudteele kõige lähemale jäävasse hooneossa, kuid majutusfunktsiooni on võimalik kavandada alates 3. korrusest. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada raudteevibratsiooni mõjuga ning valida vundamendi, kandekonstruktsioonide ja vahelagede lahendused selliselt, et eluruumides ja majutusruumides oleks tagatud sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud vibratsiooni piirväärtuste järgimine. Vajaduse korral tuleb projekteerimise käigus koostada täpsustav vibratsioonihinnang ja teha täiendavad vibratsioonimõõtmised.

Välisõhu kvaliteet

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“4. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.

Piirkonnas asub üks paikne heiteallikas (Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmebaasi5 andmed seisuga 24.08.2026) Madara tn 20/2 (KÜ 78407:701:7710) kinnistul. Heiteallikas on seotud värvikambri ventilatsiooniga. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamine antud olukorras ei ole tõenäoline.

Planeeringualal kavandatakse elu- ja ärhooneid. Kavandatava tegevusega ei väljutata saasteaineid välisõhku, mistõttu planeeritava tegevuse järgselt välisõhu kvaliteet piirkonnas kavandatava tegevuse elluviimise järgselt ei muutu.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 5 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 15

Radoon

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ 6lisa kohaselt kuulub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Nendel aladel on ilma radoonikaitsemeetmeteta suurem tõenäosus, et hoonete siseõhu radoonisisaldus ületab kehtestatud viitetaset.

Seetõttu tuleb ehitusprojekti koostamisel hinnata radoonikaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajaduse korral teha eelnevalt pinnaseõhu radoonisisalduse uuring. Meetmete kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Eeldatav mõju Müra- ja vibratsioonihinnangule tuginedes on kavandatava äri-, elu- ja majutusfunktsioonidega hoonestuse rajamine müra ja vibratsiooni seisukohalt võimalik. Kavandatav tegevus on võimalik tingimusel, et säilitatakse hoonestuse müravarjestav paigutus, müratundlikud funktsioonid paigutatakse vastavalt fassaadidele ja korrustele arvutatud müratasemetele ning projekteerimisel rakendatakse nõuetekohaseid heli- ja vajaduse korral vibratsiooniisolatsiooni lahendusi. Nende tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa müra- või vibratsioonimõju tekkimist.

Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada äri- ja elamuhoonete rajamise järgselt ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olemasolevat olukorda piirkonnas.

Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

3.6. Jäätmekäitlus

Ehitustegevuse käigus tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest7, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“8 ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast9 tulenevate nõuetega.

3.7. Kliima

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu10. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse saavutamiseks on CO2 heitkoguste vähendamine.

Jätkusuutlik ehitus aitab vähendada uute hoonete energiatarbimist ja seeläbi vähendada CO2 heiteid. Jätkusuutliku ehituse eesmärgiks on läheneda hoonete kogu elutsüklile

6 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/126072024005 7 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/112052026033 8 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/101072026014 9 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/418032023007?leiaKehtiv 10 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 16

keskkonnasäästlikult. Põhimõtted nagu renoveerimise eelistamine uue ehitamisele, ehitistele kehtestatav CO2 arvutusnõuded ja piirmäärad, madalaima CO2 koostisega ehitusmaterjalide kasutamine ning teiseste materjalide korduskasutus aitavad edendada jätkusuutlikku ehitussektorit.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös on valminud analüüs, mille käigus uuriti Landsat-8 satelliitandmete alusel soojussaarte tekkimist Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel. Uuringu käigus mõõdeti planeeritaval alal 30°C sooja 27.06.2024.

Eeldatav mõju Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid ning haljastust. Ehituses kasutatakse tänapäevaseid ehitusvõtteid, ei ole planeeringu elluviimisel oodata CO2 heidete suurenemist. Kuna perspektiivis võib siiski oodata nii aastase keskmise temperatuuri tõusu kui ka tormituulte sagenemist ning sademete (eelkõige äärmuslike) hulga suurenemist, tuleb hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel arvestada ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“11nõuetest.

3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Eeldatav mõju

Üldjuhul võib ehitus- ja arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad häiringud on ajutised ja piirnevad eeldatavasti ehitusperioodiga.

Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.

3.9. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 17

Eeldatav mõju

Planeeringuala paikneb Tallinna Kristiine linnaosas väljakujunenud linnakeskkonnas, kus viimastel aastatel on toimunud endiste tootmis- ja ärialade järkjärguline ümberkujundamine segafunktsioonilisteks äri- ja elamualadeks. Kumulatiivse mõju seisukohast tuleb kavandatavat eskiislahendust hinnata koostoimes piirkonna olemasolevate ja kavandatavate arendustega, mis suurendavad piirkonna kasutusintensiivsust ning muudavad selle ruumilist ja funktsionaalset iseloomu. Samas tuleb arvestada, et Madara tn 31 kinnistul kehtib juba detailplaneering, mis võimaldab kuni kuuekorruselise hoonestuse rajamist. Seetõttu ei tulene võimalik kumulatiivne mõju üksnes uue hoonestuse lisandumisest, vaid eelkõige hoonestuse funktsionaalse lahenduse muutumisest ning selle koostoimest piirkonna arenguga.

Kumulatiivne mõju võib avalduda eelkõige liikluskoormuse suurenemise, inimtegevuse intensiivistumise ning ehitusperioodil ajutiste häiringute koosmõjus teiste piirkonna arendustega. Samas toetab kavandatav segafunktsiooniline lahendus piirkonna arengusuundi, koondades elu-, töö- ja teenindusfunktsioonid väljakujunenud linnaruumi ning vähendades vajadust uute hoonestusalade kasutuselevõtuks. Planeeringuga kavandatud liigendatud hoonestus, vähemalt 30% haljastuse osakaal ning rajatav sisehoov aitavad leevendada linnaruumi tihendamisega kaasnevaid mõjusid. Arvestades planeeringuala paiknemist juba välja kujunenud linnakeskkonnas, olemasolevat tehnilist taristut ning asjaolu, et kavandatav lahendus ei suurenda oluliselt kehtiva detailplaneeringuga võrreldes hoonestusmahtu, ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju teket.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 18

4.Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

▪ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

▪ Maa-aluste korruste kavandamisel tuleb hiljemalt projekteerimisetapis hinnata ehitusaegse põhjaveetaseme alandamise vajadust. Maa-aluste korruste rajamine ei tohi põhjustada väljaspool planeeringuala pikaajalist põhjaveetaseme muutust, pinnase vajumist, naaberhoonete või tehnovõrkude kahjustamist ega põhjaveekihtide kaitstuse vähenemist.

▪ Hoonete projekteerimisel ja ruumide paigutamisel lähtuda müra- ja vibratsioonihinnangus toodud soovitustest ja järeldustest (vt täpsemalt ptk 3.5).

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitusprojekti koostamisel hinnata radoonikaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajaduse korral teha eelnevalt pinnaseõhu radoonisisalduse uuring. Meetmete kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (vt täpsemalt ptk 3.6).

▪ Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ nõuetest.

EELNÕU

OTSUS

nr

Madara tn 31 detailplaaneringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja § 33 lg 2 p 3 ja 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt X 10. juuli 2025 algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2026 kirjas nr ..., Terviseameti ... 2026 kirjas nr ... ning Maa- ja Ruumiameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Madara tn 31 kinnistu detailplaneering Kristiine linnaosas 0.91 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisas 1 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 Madara tn 31 kinnistule äri- ja elamukvartali kavandamine ning määrata planeeringuala ruumilise põhimõttelise lahenduse, hoonestuse paiknemise ja krundi kasutamise üldised tingimused. 1.3 Detailplaneering on registreeritud Tallinna planeeringute registris numbriga „DP048690“ ning nimetusega „Madara tn 31 kinnistu detailplaneering“. 2. Üldplaneering 2.1 Tallinna Linnavolikogu 03. novembri 2016 otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb Madara tn 31 kinnistu detailplaneering alale, mille maakasutuse juhtotstarve on ettevõtlus- ja tootmisala. Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandada ei tohi, sest vahetult raudteega külgnev piirkond on määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus- ja tootmisalaks. 2.2 Tegemist on üldplaneeringut muutva lahendusega, kuna detailplaneeringuga kavandatakse äri- ja elamukvartal, siis on tegemist ÜP-d muutva lahendusega. ÜP muutmine on õigustatud, kuna Madara tänava ümbrus on kujunenud mitmekesise kasutusega linnaruumiks, kus endine monofunktsionaalne tootmisala on järk-järgult muutumas segafunktsiooniliseks äri- ja elamupiirkonnaks. Kehtiv üldplaneering ei kajasta enam täielikult ala tegelikku arengusuunda ega ruumilist potentsiaali ning muutus võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ja kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritava maa-ala kohta on varem kehtestatud detailplaneering. 1. veebruaril 2017 Linnavalitsuse korraldusega nr 175 kehtestatud Madara 31 kinnistu detailplaneeringu (DP031150) eesmärk on määrata ehitusõigust ärikeskuse loomiseks. Kehtiv detailplaneering

2

näeb kinnistule ette suuremahulise ja liigendamata kuni 6-korruselise hoonemahu, mis lähtub eeskätt monofunktsioonilise äriala loogikast ega arvesta piisavalt piirkonna muutunud linnalise konteksti ega kaasaegsete linnaruumiliste ootustega. Detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima. 3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneeringu koostamisel lähtuda riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjast nr T-11-1/21/26 algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend. 4.2 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.2.1 Tingimused linnaruumile 4.2.1.1 Planeeringualale on osalise elamufunktsiooni kavandamine ruumiliselt põhjendatud, kuna see võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ning kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. Elamufunktsioonide kavandamise võimalus selgub planeeringu koostamise käigus vastavalt keskkonnaalastele uuringutele (müra- ja vibratsiooniuuring). 4.2.1.2 Raudtee poolses hoonemahus on eelistatud kavandada ärifunktsioonid, mis sobituvad paremini kõrgema mürakoormusega keskkonda ning moodustavad puhvertsooni elamufunktsioonile. Elamufunktsiooni täpsem paiknemine, maht ja jaotus täpsustuvad detailplaneeringu koostamise järgmistes etappides ning sõltuvad muu hulgas insolatsiooni-, müra- ja keskkonnatingimuste analüüsi tulemustest. 4.2.1.3 Planeeringu koostamisel lähtuda Linnaplaneerimise ameti koostatud Madara visioonist. Sõltuvalt elamu osakaalu kavandamise võimalikkusest hoida maakasutuse sihtotstarve osakaale vahemikes EK≤50%/Ä≥45%/T≤5%. 4.2.1.4 Lubatud ei ole kavandada ärimaa sihtotstarbe osas elamisfunktsiooni, kuid lubatud on kuni ca 15% mahus kavandada ühe teenusepakkuja kesksest majutusteenust. 4.2.1.5 Kavandatav uushoonestus ja selle funktsioonid peavad toetama Madara tänavafrondi kujunemist kvartali äritänavaks. 4.2.1.6 Uushoonestus kavandada kvartaalselt, liigendatud ja varieeruva kõrgusega. 4.2.1.7 Planeeritava hoonekompleksi maapealne korruselisus on valdavalt 3-5 korrust. Raudtee poole ja hoonestuse nurkadesse on võimalik kavandada osaliselt ka 6 korrust. Maaalused korrused kavandada vastavalt vajadusele. 4.2.1.8 Tänavaäärsetel hoonetel kavandada esimese korruse kõrgus kõrgem teistest korrustest, mis võimaldab tulevikus mitmekesisemat kasutust (ka pindade puhul, mis koheselt pole äripindadena kavandatud). 4.2.1.9 Planeeringuala põhjaserva kavandada rohealade ühendus ning avalik pargiala ja läbipääs, mis suubub perspektiivsesse Madara tn kergliiklustunnelisse. 4.2.1.10 Kvartaalse hoonestuse sisehoovis kavandada sõltuvalt maa-alusest hoonestusest maksimaalses mahus kõrghaljastust. 4.2.1.11 Kvartaalse uushoonestuse sisehoovi sisse- ja väljapääsud kavandada vastavalt poolprivaatse ja avaliku ruumi ning sihtfunktsioonide jaotusele: nt elanike pääs sisehoovis pargialale ning külaliste läbipääs sisehoovi põhja poolt pargialale. Planeeringu koostamisel analüüsida kvartaliosa läbivat teede võrgustikku ning selle ühendusi üle tänava arendusalaga. Madara tn äärde näha ette haljaspuhver hoonestusele turvalise ja elamisväärse keskkonna loomiseks.

3

4.2.1.12 Korterite kavandamisel arvestada ühe korteri kohta keskmiselt vähemalt 85 m² suletud brutopinda. Järgida head planeerimis- ja projekteerimistava ning kavandada eri suurusega korterid leibkondade mitmekesisuse loomiseks. Täpsemad korterite keskmised väärtused selguvad planeeringu koostamise käigus. 4.2.2 Linnaliikuvuse tingimused 4.2.2.1 Madara tn kavandada ühistranspordi võimekusega tänavana, näha ette eraldatud jalgratta- ja jalgteed. 4.2.2.2 Kavandada jalgratta- ja jalgtee Madara tn – Tehnika tn kergliiklustunneli suunas. 4.2.2.3 Hoonete sissepääsudeni kavandada juurdepääsuks sõiduteest eraldatud kõnniteed, tagada teenindava transpordi juurdepääs ja manööverdamisruum ning näha ette lühiajalised parkimiskohad, sh sissepääsude ja trepikodade ette tänavaruumi projekteerida peatumiskohti (sh kulleritele), rattaparklaid ja istepinke. 4.2.2.4 Tehnoruumide sissepääsud ja paiknemine kavandada planeeringuala põhjaserva avalikust ruumist ja peamistest jalakäijate liikumistrajektooridest eemale. 4.2.2.5 Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. 4.2.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale 4.2.3.1 Planeeringualal peabkõrghaljastatud pinna osakaal olema vähemalt 30%. Haljastatud ala tuleb kavandada võimalikult kompaktsena. 4.2.3.2 Raudteeäärsel küljele kavandada haljastatud puhvertsoon ja vähem müratundlikud funktsioonid. 4.2.3.3 Tegemist on soojussare alaga, näha ette soojussaare efekti vähendavaid meetmeid. 4.2.3.4 Tagada puuderea säilimine Madara tn ääres ning jätkata Madara tn äärset puuderida planeeringuala ulatuses. 4.2.4 Asjaõigusest tulenevad tingimused 4.2.4.1 Planeeringu koostamise käigus analüüsida ja seletuskirjas põhjendada planeeritava maa-ala ühendusi olemasoleva ning naaberaladele planeeritud avaliku kõnni- ja sõiduteede võrguga. Arvestada avaliku kasutusega planeeringuala põhjaservas ning tagada ühendus perspektiivse tunneliga Wismari tänavani. Analüüsi põhjal tähistada põhijoonisel avalikuks kasutamiseks määratud ala vastava tingmärgiga. 4.2.4.2 Analüüsi põhjal teha planeeringu seletuskirjas ettepanek tee/ala/krundi avalikuks kasutamiseks määramise osas ning kajastada planeeritud kitsendusi seletuskirja vastavas peatükis (planeeritud kitsendused) ja põhijoonise tabelis (kitsendused). Vajadusel koostada avalikuks kasutamiseks määratud aladest eraldi skeem koos alade orienteeruvate pindaladega. 4.2.4.3 Avalikuks kasutamiseks määratavate alade olemasolu korral tuleb planeeringu koostamise käigus välja selgitada maaomaniku (esindusõigust omava isiku) ja avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi tulevase võimaliku valitseja(te) seisukoht ning tingimused avalike rajatiste valmisehitamise, hilisema remondi, hoolduse ja kasutamise osas. Tulevas(t)e valitseja(te)ga tehtud koostöö põhjal täiendada planeeringu elluviimise tegevuskava kokkulepitud tingimustega. 4.2.4.4 Planeeringu käigus vajadusel sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi avaliku kasutuse tagamiseks. Kokkulepped sõlmida linna ja maaomaniku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele

4

inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; 5.1.2 detailplaneeringu raames tuleb teostada mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Arvestada müratasemetega eluruumide asukoha valikul. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Sh teostada rongiliiklusest tulenevate müratasemete mõõtmine, et hinnata maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Hinnata tuleb ka kõrvalkinnistutelt (äri- ja tootmisalad) tulenevaid müratasemeid; 5.1.3 detailplaneeringu koostamisel võivad tekkida täiendavad uuringute vajadused. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Kristiine linnaosa valitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Liikuvusamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 6.2 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“: 6.2.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste umberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või umberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise; 6.2.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ulesannete täitmiseks vajaliku punktis 2.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust; 6.2.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 2.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine; 6.2.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 2.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust. 7. Menetlus

5

7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 26. aprill 2026 RAAM Arhitektid AI OÜ eesmärgiga määrata Madara tn 31 kinnistule kasutamise tingimused ja ehitusõigused 3-6-korruselis(t)e elamu- ja ärihoone(te) ehitamiseks. Illustreeriva materjali koostas Linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo. 7.2 Peale planeeringu algatamist korraldada eskiisi avalik väljapanek. 8. Detailplaneeringu algatamise pädevus 8.1 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks Tallinna Linnavolikogu. 9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 9.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 9.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kristiine linnaosa üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 9.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 9.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning tingimusel, et detailplaneeringu koostamisel täidetakse alljärgnevaid tingimusi ja nõudeid: 9.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavandatav tegevus toimub väljakujunenud linnakeskkonnas ning seisneb olemasoleva ärimaa ümberkujundamises segafunktsiooniliseks äri- ja elamukvartaliks. Planeeringuala on juba hoonestatud linnalise maakasutuse kontekstis ning kavandatav lahendus ei too kaasa uute ulatuslike looduslike või seni hoonestamata alade kasutuselevõttu. Kavandataval tegevusel on maakasutusele pigem soodne mõju ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei ole alust eeldada. 9.4.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb Falgi park (KLO1200220), ligikaudu 130–270 m kaugusel kaitstavad looduse üksikobjektid Põldvaher (KLO4000134) ja Euro-ameerika pappel (KLO4000016) ning ligikaudu 700 m kaugusel II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9134337) leiukoht. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Paljassaare linnuala (RAH0000095), paikneb planeeringualast ligikaudu 4 km kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse lokaalsust ja asjaolu, et selle eeldatav mõjuala piirdub planeeringualaga, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele, kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele.

6

9.4.3 Detailplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju pinna- ega põhjaveele. Planeeringuala on võimalik ühendada olemasolevate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonivõrkudega ning alal puuduvad veekogud. Sademevee käitlemine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel lähtudes veeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest ning projekteerimise käigus kavandatakse lahendused, mis väldivad üleujutusriski suurenemist ja saasteainete sattumist keskkonda. Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pindade osakaalu vähenemist ja haljastuse suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga, tuleb eelistada sademevee looduslähedasi käitlusviise ning võimalusel sademevee kohapealset immutamist või viivitamist. 9.4.4 Maa-aluste korruste rajamisel võib ehitusaegselt olla vajalik põhjavee alandamine, seetõttu tuleb projekteerimisetapis hinnata põhjaveele avalduvaid mõjusid ning rakendada vajadusel asjakohaseid leevendusmeetmeid. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. Eelnimetatud tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist veekeskkonnale. 9.4.5 Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, mida kavandatav tegevus võiks oluliselt mõjutada. Lähim kultuurimälestis paikneb ligikaudu 140 m ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ligikaudu 30 m kaugusel planeeringualast. Kavandatav tegevus ei ulatu lähimate kultuurimälestiste ega Tallinna vanalinna muinsuskaitseala mõjualasse seega ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele. 9.4.6 Planeeringuala paikneb liiklus- ja raudteemüra mõjutsoonis, mistõttu on müra ja vibratsioon kavandatava elamufunktsiooni puhul asjakohased keskkonnategurid. Koostatud müra- ja vibratsioonihinnangu kohaselt on kavandatava äri-, elu- ja majutusfunktsioonidega hoonestuse rajamine võimalik juhul, kui säilitatakse hoonestuse müravarjestav paigutus, müratundlikud funktsioonid paigutatakse vastavalt fassaadidele ja korrustele arvutatud müratasemetele ning projekteerimisel rakendatakse nõuetekohaseid heli- ja vajaduse korral vibratsiooniisolatsiooni lahendusi. Nende tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa müra- või vibratsioonimõju tekkimist. 9.4.7 Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist välisõhu kvaliteedi halvenemist, kuna planeeringuga ei kavandata olulisi õhusaasteallikaid. KSH eelhinnangu kohaselt paikneb piirkonnas olemasolev heiteallikas Madara tn 20/2 kinnistul, kuid sellest tulenevalt ei ole õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtuste ületamine tõenäoline. Kavandatav tegevus ei põhjusta täiendavat olulist saastekoormust ning seetõttu ei ole oodata välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist ega negatiivset mõju inimese tervisele. 9.4.8 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitusaegsed müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud on ajutised ning piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid ehitustegevusest tulenevate häiringute vähendamiseks ning tagada kehtivate müra-, vibratsiooni- ja õhukvaliteedi nõuete täitmine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil põhjustaksid olulist müra-, vibratsiooni- või õhusaastet. Nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. 9.4.9 Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist kumulatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala paikneb juba välja kujunenud linnakeskkonnas ning kinnistul kehtib ka praegu detailplaneering, mis võimaldab kuni kuuekorruselise hoonestuse rajamist. Uue lahendusega ei suurendata oluliselt võrreldes kehtiva detailplaneeringuga hoonestusmahtu ning kavandatav segafunktsiooniline lahendus, haljastuse osakaal ja sisehoov aitavad leevendada linnaruumi tihendamisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju tekkimist. 9.4.10 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

7

loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised. Radooniga seotud riski nõuetekohasel arvestamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele. 9.4.11 Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnakeskkonnas ning Keskkonnaportaali andmete alusel ei asu planeeritav alal jääkreostusobjekte. Ehitus- ja pinnasetööde käigus tuleb siiski arvestada võimaliku seni avastamata pinnasereostuse ilmnemisega ning reostuse tunnuste avastamisel rakendada õigusaktidest tulenevaid meetmeid. Nimetatud tingimuste järgimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele. 9.4.12 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruses nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ toodud nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Detailplaneeringus tuleb ette näha jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased jäätmekogumiskohad, vältides jäätmete sattumist ümbritsevatele loodus- ja haljasaladele ning tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise. 9.4.13 Avariiolukordade ja suurõnnetuste risk on madal. Planeeringuala lähiümbruses ei paikne suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ning detailplaneeringuga ei kavandata ohtlikke käitisi. Võimalikud ehitusaegsed riskid, sealhulgas kütuse- või õlilekked, on lokaalsed, ajutised ning maandatavad tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega. Kliimamuutustest tulenev risk ei suurene võrreldes tavapärase linnaehitusliku arendusega. 9.4.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju. 9.5 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 9.5.1 Keskkonnaamet asus ... 9.5.2 Terviseamet asus ... 9.5.3 Maa- ja Ruumiamet asus ... 10. Teatavaks tegemine 10.1 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Madara tn 33, Madara tn 24, Madara tn 24a, Madara tn 22 // Ülase tn 14, Madara tn 22a // Ülase tn 13 // 15 //17, Madara tn 20, Madara tn 29 ja Madara tn 29a elanikke, korteriühistuid ja maaomanikke. 10.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 10.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

8

10.4 Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9– 12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Töö nr 26005496 | 27.08.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Aruanne

Tartu 2026

Ingrid Vinn | keskkonnaekspert (litsents: KMH0168)

Kristiina Tiits | keskkonnakorralduse spetsialist

Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................................................... 8

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“ .................................................................................................................... 8 2.2. Tallinna rattastrateegia 2018–2027 ................................................................................................... 8 2.3. Harju maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................................... 8 2.4. Tallinna linna üldplaneering ............................................................................................................... 9 2.5. Kristiine linnaosa üldplaneering ......................................................................................................... 9 2.6. Kehtiv detailplaneering ...................................................................................................................... 10

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .............................................................................................................................................. 11

3.1. Asukoht ja maakasutus ........................................................................................................................ 11 3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................................... 12 3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 12 3.4. Kultuuriväärtused ............................................................................................................................... 13 3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon ............................................................................................... 13 3.6. Jäätmekäitlus ....................................................................................................................................... 15 3.7. Kliima ................................................................................................................................................... 15 3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................................. 16 3.9. Kumulatiivsed mõjud ......................................................................................................................... 16

4. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................. 18

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 3

Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tallinna linnas Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KSH eelhinnangu aluseks on Madara kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse eskiislahendus (detailplaneering nr: DP048690).

Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (edaspidi ka KeHJS; vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 12.05.2026).

Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punkti 3 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneeringut planeerimisseaduse § 142 lõike 1 p 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahendust muutev). Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Ingrid Vinn juhtimisel.

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/112052026008

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 4

1.Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala paikneb Tallinnas Kristiine linnaosas Madara tn 31 kinnistul. Planeeritava ala suurus on 9078 m².

Planeeringu eesmärk on tagada kinnistu otstarbekam ja paindlikum kasutus, arvestades selle asukohta väljakujunenud linnalises keskkonnas, olemasolevat taristut ning piirkonna arengupotentsiaali. Ühtlasi on eesmärk kavandada lahendus, mis toetab kompaktse linna põhimõtteid, soodustab eri funktsioonide lõimimist ning aitab kaasa kvaliteetse, aktiivse ja inimmõõtmelise linnakeskkonna kujunemisele.

Planeeringuala asukoht on esitatud joonisel 1-1.

Joonis 1-1. DP ala asukohakaart. Aluskaart: Maa ja -Ruumiamet 2026

Madara-Tulika piirkonna alale on peaarhitekti büroo koostanud 2025. aastal linnaruumilise visiooni. Detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab visioonile.

Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse Madara tn 31 kinnistule segafunktsiooniline äri- ja elamukvartal, mille hoonestus on paigutatud Madara tänava äärde selgelt defineeritud tänavafrondina. Erinevalt kehtivast detailplaneeringust ei ole uus lahendus kavandatud ühtse ja monoliitse hoonemahuna, vaid liigendatud ja varieeruva kõrgusega kvartalina, mis reageerib paremini ümbritsevale linnaruumile ning võimaldab kujundada arhitektuurselt mitmekesisema ja kvaliteetsema linnaruumilise terviku.

Hoonestus on kavandatud kvartalipõhise ja liigendatud mahuna, mille ülesehitus võimaldab kujundada selge tänavaäärse ruumifassaadi ning samal ajal avarama ja kvaliteetsema sisehoovi. Sisehoov toimib poolprivaatse väliruumina, pakkudes elanikele ja kasutajatele paremaid viibimisvõimalusi, rohkem valgust, haljastust ning kvaliteetsemat mikrokliimat. Liigendatud hoonestus vähendab hoonemahu visuaalset massiivsust, parandab hoonestuse proportsioone ning loob inimmõõtmelisema ruumitunnetuse nii tänavaruumis kui ka kvartali sees.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 5

Hoonestuse alumistele korrustele on kavandatud ärifunktsioonid, sealhulgas büroo-, teenindus-, kaubandus- ja muud aktiivset tänavaruumi toetavad kasutusviisid. Selline lahendus aktiveerib tänavaruumi, toetab kohalike teenuste kättesaadavust ning loob eeldused mitmekesise ja elava linnakeskkonna kujunemiseks. Ülemistele korrustele on kavandatud elamufunktsioon, mis võimaldab siduda töö- ja elukeskkonna ning kujundada tasakaalustatud segakasutusega linnaruumi.

Raudtee poolses hoonemahus on eelistatud ärifunktsioonid, mis sobituvad paremini kõrgema mürakoormusega keskkonda ning moodustavad puhvertsooni elamufunktsioonile. Selline ruumiline jaotus võimaldab paigutada müratundlikumad eluruumid kvartali vaiksematesse osadesse ning tagada kvaliteetsem elukeskkond. Elamufunktsiooni täpsem paiknemine, maht ja jaotus täpsustuvad detailplaneeringu koostamise järgmistes etappides ning sõltuvad muu hulgas insolatsiooni-, müra- ja keskkonnatingimuste analüüsi tulemustest.

Eskiislahenduses on tootmisfunktsioon lubatud piiratud mahus eesmärgiga võimaldada linnaruumi sobivat väiketootmist. Lubatud on eelkõige väikesemahuline ja keskkonda sobituv tootmine, näiteks käsitöönduslik, loome- või teenindava iseloomuga tootmine, mis ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut ning on sobiv segafunktsioonilisse linnakeskkonda. Tootmisfunktsiooni lubamine aitab säilitada piirkonnas töökohtade mitmekesisust ning toetab paindlikku ettevõtluskeskkonda.

Eskiislahenduse kohaselt on krundile kavandatud üks hoonestusala, mille suurim lubatud kõrgus on kuni 24 meetrit ning maksimaalne korruselisus kuni 6 maapealset ja 2 maa-alust korrust. Hoonestuse maht on kavandatud piirkonna linnalisse konteksti sobituva ja liigendatud lahendusena, vältides monotoonset hoonemassi ning tagades sobiva ülemineku ümbritsevale hoonestusele. Hoone maapealne ehitisealune pind on kuni 4200 m² ning maa-alune ehitisealune pind kuni 6680 m². Maa-alustele korrustele on kavandatud parkimine ja tehnilised ruumid, et vähendada parkimise visuaalset mõju ning tagada kvaliteetsem ja inimsõbralikum väliruum.

Eskiislahenduses on ette nähtud tagada haljastatud ala osakaal vähemalt 30% krundi pindalast. Haljastus on kavandatud hoonestuse lahutamatu osana ning paikneb nii Madara tänava ääres, avaliku alana krundi põhjaküljel kui ka kvartali sisehoovis, kus see moodustab olulise osa väliruumi kvaliteedist. Sisehoovi haljastatud ala parandab elukeskkonna kvaliteeti, loob puhke- ja viibimisvõimalusi ning toetab sademevee looduslähedast käsitlemist. Haljastatud alad aitavad parandada mikrokliimat, vähendada kõvapindade osakaalu ning luua kvaliteetset viibimisruumi nii elanikele kui ka piirkonna kasutajatele.

Raudteeäärsel küljel on arvestatud kaitsevööndiga, millest tulenevalt on sinna kavandatud haljastatud puhvertsoon ja vähem müratundlikud funktsioonid. See aitab leevendada raudteest tulenevat müra- ja keskkonnamõju ning parandab kavandatava kvartali sisekeskkonna kvaliteeti. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Madara tänavalt. Lisaks on eskiislahenduses ette nähtud avalik läbipääs perspektiivsesse tunnelisse, mis parandab ala sidusust ning tugevdab selle ühendusi ümbritseva linnaruumi ja liikumisvõrgustikuga. Tunneli rajamine ei ole käesoleva DP osa, Madara tn 31 kinnistile on kavandatud roheala ja sealt kulgeb jalgrada perspektiivsesse tunnelisse.

Eskiislahendus loob aluse Madara tn 31 kinnistu kujundamiseks kaasaegseks, mitmekesiseks ja linnalisse keskkonda sobituvaks äri- ja elamukvartaliks, mis toetab piirkonna ruumilist arengut, linnaruumi tihendamist ning kvaliteetse ja inimmõõtmelise elukeskkonna kujunemist.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 6

Joonis 1-2. Asendiskeem. Alus: Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu eskiis, RAAM Arhitektid AI OÜ, 16.04.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 7

Joonis 1-3 Madara visoon. Alus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, november 2025

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 8

2.Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: ▪ Strateegia „Tallinn 2035“; ▪ Tallinna rattastrateegia 2018–2027; ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+; ▪ Tallinna linna üldplaneering; ▪ Kristiine linnaosa üldplaneering; ▪ Kehtiv detailplaneering.

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“

Strateegia „Tallinn 2035“ käsitleb Tallinna paljukeskuselise linnana, kus enamikule elanikele on igapäevased tegevused ja teenused kättesaadavad kuni 15-minutilise jalgsikäigu kaugusel. Üheks strateegiliseks eesmärgiks on kodu, mis algab tänavast. Kodud planeeritakse peamiselt keskuste lähedale – koos ühistranspordi, lasteaedade, koolide ja teenindusasutustega. Kõikide kodude lähedal on nii rohealasid kui ka põnevat avalikku ruumi. Uued elamispinnad ehitatakse eelistatult keskuste lähedusse, kus on olemas kvaliteetne avalik ruum, vajalikud ühistranspordiühendused, rattateed, lasteaiad, koolid, huvikoolid ja muud kodulähedased teenused. Elamupiirkondades tegutsevad väikeärid ja kohvikud.

Samuti on strateegia üheks eesmärgiks ettevõtlust soosiv füüsiline keskkond . St investeeritakse inimsõbralikku linnaruumi, mis toetab ettevõtete arengut ning soodustab innovatsiooni.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva strateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega.

2.2. Tallinna rattastrateegia 2018–2027

Tallinna rattastrateegia 2018.-2027.aasta kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse 11.oktoober 2017.a istungil. Strateegia näol on tegemist jätkuga 2012.aastal valminud Tallinna jalgrattaliikluse strateegia esimesele etapile. Teise etappi strateegia kirjeldab järgmise 10.aasta arengueesmärke, mõõdikuid ning sisaldab elluviimise konkreetsemat tegevuskava.

Madara tn 31 detailplaneering toetab Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärke, soodustades kompaktse ja segafunktsioonilise linnaruumi kujunemist ning luues eeldused jalgratta kasutamiseks igapäevastel liikumistel. Elu-, töö- ja teenindusfunktsioonide lõimimine väljakujunenud linnakeskkonnas aitab vähendada liikumisvahemaid. Rattakasutuse soodustamiseks tuleb planeeringu elluviimisel tagada turvalised ja mugavad jalgrattaparklad ning head ühendused ümbritseva jalg- ja rattateede võrgustikuga. Seega on detailplaneeringu eesmärgid Tallinna rattastrateegia üldiste põhimõtetega kooskõlas.

2.3. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+2 lahenduse järgi jääb DP ala linnalise asustusega alale. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas üldised tingimused linnalise asutusega alade üldplaneeringu koostamisel: ▪ Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 9

▪ Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt

veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte. ▪ Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostatakse

ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid:  Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltumata sellest

tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna.  Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi,

samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone.  Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui

kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel.  Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud

on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.

 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul).

 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast.

▪ Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste arendamisele.

▪ Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reoveelahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reoveekogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohelise võrgustiku alale.

Kavandatav tegevus ei ole kehtiva Harju maakonnaplaneeringu suuniste ja põhimõtetega vastuolus.

2.4. Tallinna linna üldplaneering

Kavandatav planeeringuala asub Tallinna linnas Kristiine linnaosas, kus kehtib Kristiine linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsuses number 172 „Kristiine linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“ on toodud, et planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks Kristiine linnaosa territooriumi ruumilise arengu suunad, teede ja taristu asukohad ning esitatakse maakasutuse ja ehitustegevuse suunamise üldised tingimused ja nõuded.

2.5. Kristiine linnaosa üldplaneering

Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt ettevõtlus- ja tootmisala (vt joonis 2.4). Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandada ei tohi, sest vahetult raudteega külgnev piirkond on määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus- ja tootmisalaks.

Detailplaneeringu lahendus on Kristiine linnaosa üldplaneeringut muutev.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 10

Joonis 2.4 Kristiine linnaosa üldplaneeringu väljavõte – maakasutus (planeeringuala on näidatud sinise joonega). Alus: Madara tn 31, Tallinn detailplaneering. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, 20.08.2026

2.6. Kehtiv detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta on varem kehtestatud detailplaneering. 2017. aastal 1. veebruar Linnavalitsuse korralduse nr 175-kehtestatud Madara 31 kinnistu detailplaneeringu (DP031150) eesmärk on määrata ehitusõigust ärikeskuse loomiseks. Kehtiv detailplaneering näeb kinnistule ette suuremahulise ja liigendamata kuni 6-korruselise hoonemahu, mis lähtub eeskätt monofunktsioonilise äriala loogikast ega arvesta piisavalt piirkonna muutunud linnalise konteksti ega kaasaegsete linnaruumiliste ootustega. Detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima. Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 11

3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:

▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks

kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.

Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale, samuti ka kumulatiivset mõju.

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa ja -Ruumiameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal, KOTKAS).

3.1. Asukoht ja maakasutus

Olemasolev olukord

Planeeritav ala paikneb Tallinnas Kristiina linnaosas. Ala hõlmab Madara tn 31 kinnistut (KÜ 78407:701:7320). Planeeritava ala suurus on 9078 m2. Kinnistu sihtotstarve on ärimaa 100%. Planeeritava alaga piirnevad järgmised kinnistud:

▪ Madara tänav (78407:701:0746; sihtotstarve 100% transpordimaa); ▪ Madara tn 33 (78407:701:0412; sihtotstarve 100% tootmismaa); ▪ Tallinna-Tapa raudtee 105,4-106,1 km (78401:101:0462; sihtotstarve 100% transpordimaa); ▪ Madara tn 29 (78407:701:1020; sihtotstarve 100% ärimaa); ▪ Madara tn 29a (78401:101:2465; sihtotstarve 100% tootmismaa).

Eeldatav mõju

Planeeringualale on osalise elamufunktsiooni kavandamine ruumiliselt põhjendatud, kuna see võimaldab viia maakasutuse vastavusse piirkonna tegelike arengusuundade ning kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega. Kehtivas lahenduses kavandatud hoonestus loob pigem suletud ja jäiga ruumistruktuuri, kuid käesoleva DP eesmärgiks on kujundada ala ümber mitmekesiseks segafunktsiooniliseks, kompaktseks ja inimmõõtmeliseks linnaruumiks, mis arvestab paremini piirkonna muutunud linnaruumilise kontekstiga. Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel on piirkonna maakasutusele ette näha pigem soodsat mõju.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 12

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Olemasolev olukord

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ca 500 m kaugusele jääb kaitseala - Falgi park (KLO1200220). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb ca 4 km kaugusele - Paljassaare linnuala (RAH0000095).

Planeeringualast ca 130-270 m kaugusele jäävad järgmised kaitsealused üksikobjektid: Põldvaher (KLO4000134) ja Euro-ameerika pappel (KLO4000016).

Lähim kaitsealune liik jääb kavandatavast tegevusest ca 700 m kaugusele. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuse liigiga - kanakull (Accipiter gentilis; KLO9134337).

Eeldatav mõju

Arvestades asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatav arendus on lokaalse mõjuga ning selle mõjuala piirdub planeeringualaga, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele ja üksikobjektidele. Mõju kaitsealale ning Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Kavandatava DP ala suhtes ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele.

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Olemasolev olukord

Planeeringuala jääb suhteliselt tasasele maa-alale, maapinna absoluutne kõrgus on 7,5m…10m. Pinnakatte moodustavad meresetted: klibu, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi ja meremuda. Aluspõhja moodustab Kambriumi ladestu 2. ladestikku kuuluv Lükati kihistu. Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis koosneb kihistu rohekashallist aleuriitsest savist ja aleuriitsest liivakivist.

Keskkonnaportaali andmete alusel ei asu (seisuga 24.08.2026) planeeritav alal jääkreostusobjekte.

Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitstud.

Planeeringualal ei asu jää ühtegi EELISES registreeritud veekogu. Lähim veekogu (Snelli tiik; VEE2006230) jääb planeeringualast ca 900 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi puurkaevu. Lähim puurkaev PRK0000021 jääb planeeringualast ca 140 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m hooldusala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.

Kavandatava tegevus jääb reoveekogumisalale Tallinn ja ümbrus (RKA0370010). Reoveekogumisala pindala on 16431 ha ning tüübiks reostuskoormusega üle 2000 ie.

Eeldatav mõju

Planeeritaval alal soovitakse rajada äri- ja eluhooneid. Planeeringualal on kavandatud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. DP lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2023-2034, Tallinna Sademeveestrateegiast aastani 2030 ning dokumendist „Kliimaneutraalne Tallinn: Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030“ on Tallinnasse lubatud rajada ainult lahkvoolseid kanalisatsioonitorustikke. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni toimub vee- ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel.

Maa-aluste korruste kavandamisel tuleb hiljemalt projekteerimisetapis hinnata ehitusaegse põhjaveetaseme alandamise vajadust. Maa-aluste korruste rajamine ei tohi põhjustada

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 13

väljaspool planeeringuala pikaajalist põhjaveetaseme muutust, pinnase vajumist, naaberhoonete või tehnovõrkude kahjustamist ega põhjaveekihtide kaitstuse vähenemist.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, sh arvestada sajuperioodidega.

3.4. Kultuuriväärtused

Olemasolev olukord

Kultuurimälestiste registri alusel ei jää kavandatava tegevuse alal kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis (Asulakoht, 13. - 16. saj.) jääb planeeringualast ca 140 m kaugusele ning Tallinna vanalinna MKA kaitsevöönd 30 m kaugusele. Kavandatav tegevus kultuurimälestisele ega ka MKA kaitsevööndile ei ulatu.

Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala lähedusse pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Tallinna Siselinna kalmistu ristivaher) jääb planeeringualast ca 2 km kaugusele.

Eeldatav mõju

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektile.

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon

Müra ja vibratsioon

Käesoleva projekti raames on koostatud müra- ja vibratsioonihinnang3, mille raames teostati liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused ning vahetud helirõhutasemete mõõtmised. Hinnangus on toodud järgmist:

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2025. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

▪ 2025. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete raudtee ja Tehnika tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 61 dB. Hoonete Madara tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 58 dB ning öisel ajal Ln ≤ 51 dB . Hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 61 dB ning öisel ajal Ln ≤ 55 dB. Hoonete Endla tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 65 dB ning öisel ajal Ln ≤ 58 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 44…60 dB ning öisel ajal Ln ≤ 36…52 dB.

▪ 2045. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete raudtee ja Tehnika tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ning öisel ajal Ln ≤ 61 dB. Hoonete Madara tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 57 dB. Hoonete Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB ning öisel ajal Ln ≤ 56 dB. Hoonete Endla tn poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 65 dB ning öisel ajal Ln ≤ 59 dB. Hoonete sisekvartali poolsetele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48…62 dB ning öisel ajal Ln ≤ 39…53 dB.

Kavandatavate hoonete alumistele korrustele on ette nähtud valdavalt ärifunktsioonid ning kõrgematele korrustele elamu- ja majutusfunktsioonid. Projektialale kavandatavate elamufunktsiooniga hoonete osas on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

3 Madara tn 31, Tallinn detailplaneering. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, 20.08.2026

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 14

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria liiklusmüra piirväärtuste nõuded.

Maksimaalne öine müratase Ln = 61 dB kujuneb raudteepoolse hoone Endla tänava poolsel, raudteele kõige lähemal paikneval osal ning ulatub 2025. aasta liiklusolukorras kuni 3. korruseni ja 2045. aasta liiklusolukorras kuni 4. korruseni. Kõrgematel korrustel ja raudteest kaugemates hooneosades on müratase madalam. Seetõttu tuleb elamu- ja majutusfunktsioonide täpne paiknemine määrata fassaadide ja korruste kaupa arvutatud müratasemeid arvestades. Projekteerimisel tuleb tagada eluruumides ja majutusruumides kehtivate siseruumide müranõuete täitm ine. Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad). Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5 -10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuva te müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+C tr

≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Raudteeliiklusest põhjustatud vibratsioon on planeeringualal arvestamist vajav keskkonnategur. Samal kinnistul 2011. aastal tehtud mõõtmised ja nende põhjal koostatud varasem vibratsiooniuuring annavad asukohapõhist teavet raudteevibratsiooni esinemise ning selle vähenemise kohta raudteest kaugenedes. Varasema uuringu tulemusi ei saa siiski kavandatavatele hoonetele vahetult üle kanda, kuna mõõtmised tehti olemasoleva hoone konstruktsioonidel ning pärast mõõtmisperioodi on uuenenud nii reisirongiveerem kui ka raudteetaristu. Uuenenud veeremi ja raudteetaristu tehniliste omaduste tõttu on reisirongiliiklusest põhjustatud vibratsioon 2011. aasta mõõtmisperioodiga võrreldes vähenenud.

Hoonete alumistele korrustele on kavandatud valdavalt vähem vibratsioonitundlikud äri - ja teenindusfunktsioonid ning kõrgematele korrustele elamu- ja majutusfunktsioonid. Raudteepoolses hoones ei kavandata majutusruume raudteele kõige lähemale jäävasse hooneossa, kuid majutusfunktsiooni on võimalik kavandada alates 3. korrusest. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada raudteevibratsiooni mõjuga ning valida vundamendi, kandekonstruktsioonide ja vahelagede lahendused selliselt, et eluruumides ja majutusruumides oleks tagatud sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud vibratsiooni piirväärtuste järgimine. Vajaduse korral tuleb projekteerimise käigus koostada täpsustav vibratsioonihinnang ja teha täiendavad vibratsioonimõõtmised.

Välisõhu kvaliteet

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“4. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.

Piirkonnas asub üks paikne heiteallikas (Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmebaasi5 andmed seisuga 24.08.2026) Madara tn 20/2 (KÜ 78407:701:7710) kinnistul. Heiteallikas on seotud värvikambri ventilatsiooniga. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamine antud olukorras ei ole tõenäoline.

Planeeringualal kavandatakse elu- ja ärhooneid. Kavandatava tegevusega ei väljutata saasteaineid välisõhku, mistõttu planeeritava tegevuse järgselt välisõhu kvaliteet piirkonnas kavandatava tegevuse elluviimise järgselt ei muutu.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 5 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 15

Radoon

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ 6lisa kohaselt kuulub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Nendel aladel on ilma radoonikaitsemeetmeteta suurem tõenäosus, et hoonete siseõhu radoonisisaldus ületab kehtestatud viitetaset.

Seetõttu tuleb ehitusprojekti koostamisel hinnata radoonikaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajaduse korral teha eelnevalt pinnaseõhu radoonisisalduse uuring. Meetmete kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Eeldatav mõju Müra- ja vibratsioonihinnangule tuginedes on kavandatava äri-, elu- ja majutusfunktsioonidega hoonestuse rajamine müra ja vibratsiooni seisukohalt võimalik. Kavandatav tegevus on võimalik tingimusel, et säilitatakse hoonestuse müravarjestav paigutus, müratundlikud funktsioonid paigutatakse vastavalt fassaadidele ja korrustele arvutatud müratasemetele ning projekteerimisel rakendatakse nõuetekohaseid heli- ja vajaduse korral vibratsiooniisolatsiooni lahendusi. Nende tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa müra- või vibratsioonimõju tekkimist.

Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada äri- ja elamuhoonete rajamise järgselt ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olemasolevat olukorda piirkonnas.

Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

3.6. Jäätmekäitlus

Ehitustegevuse käigus tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest7, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“8 ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast9 tulenevate nõuetega.

3.7. Kliima

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu10. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse saavutamiseks on CO2 heitkoguste vähendamine.

Jätkusuutlik ehitus aitab vähendada uute hoonete energiatarbimist ja seeläbi vähendada CO2 heiteid. Jätkusuutliku ehituse eesmärgiks on läheneda hoonete kogu elutsüklile

6 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/126072024005 7 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/112052026033 8 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/101072026014 9 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/418032023007?leiaKehtiv 10 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 16

keskkonnasäästlikult. Põhimõtted nagu renoveerimise eelistamine uue ehitamisele, ehitistele kehtestatav CO2 arvutusnõuded ja piirmäärad, madalaima CO2 koostisega ehitusmaterjalide kasutamine ning teiseste materjalide korduskasutus aitavad edendada jätkusuutlikku ehitussektorit.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös on valminud analüüs, mille käigus uuriti Landsat-8 satelliitandmete alusel soojussaarte tekkimist Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel. Uuringu käigus mõõdeti planeeritaval alal 30°C sooja 27.06.2024.

Eeldatav mõju Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid ning haljastust. Ehituses kasutatakse tänapäevaseid ehitusvõtteid, ei ole planeeringu elluviimisel oodata CO2 heidete suurenemist. Kuna perspektiivis võib siiski oodata nii aastase keskmise temperatuuri tõusu kui ka tormituulte sagenemist ning sademete (eelkõige äärmuslike) hulga suurenemist, tuleb hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel arvestada ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega.

Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“11nõuetest.

3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Eeldatav mõju

Üldjuhul võib ehitus- ja arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad häiringud on ajutised ja piirnevad eeldatavasti ehitusperioodiga.

Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.

3.9. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 17

Eeldatav mõju

Planeeringuala paikneb Tallinna Kristiine linnaosas väljakujunenud linnakeskkonnas, kus viimastel aastatel on toimunud endiste tootmis- ja ärialade järkjärguline ümberkujundamine segafunktsioonilisteks äri- ja elamualadeks. Kumulatiivse mõju seisukohast tuleb kavandatavat eskiislahendust hinnata koostoimes piirkonna olemasolevate ja kavandatavate arendustega, mis suurendavad piirkonna kasutusintensiivsust ning muudavad selle ruumilist ja funktsionaalset iseloomu. Samas tuleb arvestada, et Madara tn 31 kinnistul kehtib juba detailplaneering, mis võimaldab kuni kuuekorruselise hoonestuse rajamist. Seetõttu ei tulene võimalik kumulatiivne mõju üksnes uue hoonestuse lisandumisest, vaid eelkõige hoonestuse funktsionaalse lahenduse muutumisest ning selle koostoimest piirkonna arenguga.

Kumulatiivne mõju võib avalduda eelkõige liikluskoormuse suurenemise, inimtegevuse intensiivistumise ning ehitusperioodil ajutiste häiringute koosmõjus teiste piirkonna arendustega. Samas toetab kavandatav segafunktsiooniline lahendus piirkonna arengusuundi, koondades elu-, töö- ja teenindusfunktsioonid väljakujunenud linnaruumi ning vähendades vajadust uute hoonestusalade kasutuselevõtuks. Planeeringuga kavandatud liigendatud hoonestus, vähemalt 30% haljastuse osakaal ning rajatav sisehoov aitavad leevendada linnaruumi tihendamisega kaasnevaid mõjusid. Arvestades planeeringuala paiknemist juba välja kujunenud linnakeskkonnas, olemasolevat tehnilist taristut ning asjaolu, et kavandatav lahendus ei suurenda oluliselt kehtiva detailplaneeringuga võrreldes hoonestusmahtu, ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju teket.

Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 18

4.Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

▪ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

▪ Maa-aluste korruste kavandamisel tuleb hiljemalt projekteerimisetapis hinnata ehitusaegse põhjaveetaseme alandamise vajadust. Maa-aluste korruste rajamine ei tohi põhjustada väljaspool planeeringuala pikaajalist põhjaveetaseme muutust, pinnase vajumist, naaberhoonete või tehnovõrkude kahjustamist ega põhjaveekihtide kaitstuse vähenemist.

▪ Hoonete projekteerimisel ja ruumide paigutamisel lähtuda müra- ja vibratsioonihinnangus toodud soovitustest ja järeldustest (vt täpsemalt ptk 3.5).

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitusprojekti koostamisel hinnata radoonikaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajaduse korral teha eelnevalt pinnaseõhu radoonisisalduse uuring. Meetmete kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (vt täpsemalt ptk 3.6).

▪ Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ nõuetest.