KINNITATUD

(kuupäev digiallkirjas)

I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA

Struktuuriüksus peadirektori asetäitja vastutusvaldkond

Ametinimetus järelevalveteenuse juht

Ametipositsioon ametnik

Vahetu juht peadirektori asetäitja (2)

Alluvad puuduvad

Ametniku asendaja peadirektori asetäitja (2)

Ametnik asendab -

Eritingimused riigikaitseline ametikoht

Ametikoha eesmärk Terviseameti (edaspidi amet) tegevusvaldkondade

järelevalvealase tegevuse ühtse raamistiku loomise

toetamine ja koordineerimine ning toetava

keskkonna tagamine läbi oskusliku ja vajaduspõhise

nõustamise, analüütika, järelevalvevaldkonna

sisulise arendamise ja järelevalve ühtse

halduspraktika kujundamise. Ametikoht toetab

järelevalvepraktika ühtlustamist nõustamise,

analüüsi ja arendustegevuseks tehtud ettepanekute

kaudu.

II. TEENISTUSKOHA ÜLESANDED

TEENISTUSÜLESANNE OODATAV TULEMUS

1. Järelevalvevaldkonna

arendusvajaduste kaardistamine ning

järelevalvemeetodite arendamise ja

rakendamise toetamine.

 Järelevalvevaldkonna arendusvajadused on

kaardistatud ja analüüsitud, lähtudes vald-

kondlikest riskidest, menetluspraktikast, ohu-

prognoosist, õigusruumi muutustest ja struktuuri-

üksuste sisendist.

 Arendusvajaduste põhjal on tehtud põhjendatud

ettepanekud tööprotsesside, juhiste, vormide,

koolituste või järelevalvemeetodite ajakohas-

tamiseks.

2. Järelevalvetegevuseks vajalike ohu-

prognooside ja juhiste koostamise ning

ajakohastamise koordineerimine koos-

töös sisuteenuste ja teiste asjakohaste

struktuuriüksustega

 Ohuprognoos on koostöös sisuteenuste ja teiste

asjakohaste struktuuriüksustega koostatud või

ajakohastatud.

 Ohuprognoosi ja juhiste koostamise ning

ajakohastamise protsess on koordineeritud ja

osapoolte rollid kokku lepitud.

 Ohuprognoosi koostamisel on toetatud riski- ja

andmepõhist lähenemist ning aja- ja asjakohasust.

 Järelevalvejuhiste koostamise ja uuendamise

vajadus on tuvastatud ning vajalikud tegevused

kavandatud.

2 (4)

3. Järelevalveandmete statistika süsteemse

kogumise ja andmetel põhineva

juhtimistöölaua arendamise toetamine.

 Järelevalvevaldkonna andme- ja aruandlus-

vajadused ning põhinäitajad on kaardistatud.

 Järelevalveandmete kogumise, korrastamise ja

esitamise ühtlustamise vajadused on analüüsitud

ning nende põhjal on koostatud ettepanekud

riskipõhise planeerimise, ohuprognooside, töö-

koormuse hindamise ja juhtimisotsuste

toetamiseks.

 Andmekvaliteedi, andmete kättesaadavuse ja

kasutatavusega seotud kitsaskohad on tuvastatud

ning vajaduse korral on tehtud ettepanekud

andmete kogumise, aruandluse, tööprotsesside või

infosüsteemide parendamiseks.

4. Järelevalvemenetlustes kasutatavate

menetlustoimingute vormide ja lisade

väljatöötamise ning ajakohastamise

koordineerimine.

 Menetlustoimingute vormide ja lisade aja- ja

asjakohasust on vähemalt kord aastas analüüsitud

ning vajalikud muudatusettepanekud on ette

valmistatud.

 Vormide ja lisade vajalikkust, hulka ja vastavust

õigusruumile on regulaarselt hinnatud ning

vajaduse korral ajakohastatud.

 Kehtivad vormid ja lisad on järelevalvet

teostavatele teenistujatele kättesaadavad.

5. Regionaalosakondade toetamine ja

nõustamine järelevalve-, väärteo- ja

haldusmenetluste ning riikliku sunni

kohaldamisega seotud küsimustes ning

menetluspraktika riskide ja arendus-

vajaduste tuvastamine.

 Regionaalosakondadele on antud menetluste

läbiviimist puudutavates küsimustes vajadus-

põhist metoodilist tuge ja nõu.

 Ameti menetluspraktika ühetaolisust, aru-

saadavust ja õigusaktidele vastavust on

analüüsitud ning tuvastatud erinevuste

vähendamiseks on tehtud metoodilisi ette-

panekuid.

 Korduvad menetluslikud ebatäpsused, riskid ja

tõlgenduserisused on tuvastatud ning analüüsitud

ning tehtud ettepanekud juhiste, vormide, töö-

protsesside või koolitusvajaduse täiendamiseks.

6. Järelevalvemenetluste toimikute valimi-

põhine analüüsimine valdkonnaüleste

menetlusriskide, tõlgenduserisuste ja

metoodiliste arendusvajaduste tuvas-

tamiseks.

 Järelevalvemenetluste toimikud on juhuvalimi

alusel läbi vaadatud ja analüüsitud.

 Analüüsi tulemusel on tuvastatud korduvad

puudused, riskid ja ebaühtlane menetluspraktika.

 Analüüsi ja järelduste põhjal on tehtud

ettepanekud menetluspraktika, juhiste, vormide,

koolituste või tööprotsesside parendamiseks.

7. Järelevalvemenetluste protsessidest ja

praktikast lähtuva koolitusvajaduse

tuvastamisse panustamine ning

koolituste läbiviimise toetamine

koostöös vahetute juhtide ja koolitus-

spetsialistiga.

 Menetluspraktikas ilmnenud koolitusvajadused

on kaardistatud ja koolitusplaani koostamiseks ja

täiendamiseks on antud asjakohane sisend.

 Koolituste kavandamisel ja ettevalmistamisel on

tehtud koostööd vahetute juhtide, koolitus-

spetsialisti ja asjakohaste struktuuriüksustega.

8. Oma pädevusvaldkonnas koostöö

tegemine ministeeriumide ja teiste

asutustega ning osalemine järele-

valvevaldkonda puudutava õigusloome

ettevalmistamises.

 Koostöö ministeeriumide, teiste asutuste ja

koostööpartneritega on toimiv.

 Teiste asutuste järelevalvepraktika, kogemuste ja

arengute kohta on koondatud ajakohane teave.

 Õigusaktide muutmise või täiendamise vajadus on

tuvastatud ning ettepanekud on esitatud vahetule

juhile.

3 (4)

9. Järelevalvemenetlustega seotud vaide-

menetlustes, kohtumenetlustes ja

muudes õigusvaidlustes oma pädevus-

valdkonna piires sisendi andmine.

 Menetlusega seotud asjaolude, järele-

valvetoimingute ja menetluspraktika kohta on

vajaduse korral antud sisend õigusvaldkonna

teenistujatele või asjakohastele struktuuri-

üksustele.

 Vaidemenetlustes, kohtumenetlustes ja muudes

õigusvaidlustes ilmnenud korduvad probleemid,

riskid või ebaühtlane menetluspraktika on

tuvastatud ja analüüsitud.

 Analüüsi põhjal on tehtud ettepanekud

menetluspraktika, juhiste, vormide või

tööprotsesside parendamiseks.

10. Muude ametikoha eesmärgist

tulenevate ühekordsete ülesannete

täitmine.

 Ühekordsed ülesanded on vahetu juhi korraldusel

või oma initsiatiivil tähtaegselt ja korrektselt

täidetud.

III. TEENISTUJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

TEENISTUJA KOHUSTUB:

1. Lähtuma teenistusülesannete täitmisel asutuse põhiväärtustest (asjatundlik, avatud, hooliv).

2. Täitma teenistusülesandeid ausalt, hoolikalt ja erapooletult, valides igaühe õigusi ja vabadusi

ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse.

3. Tegutsema asutusele lojaalselt ja käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool

teenistust (sh sotsiaalmeedias) ning hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda või

kahjustaks asutuse mainet.

4. Kasutama asutuse vara ja teenistuja kasutusse antud vahendeid heaperemehelikult, sihipäraselt

ning mitte andma neid kolmandate isikute kasutusse.

5. Asuma koheselt, ilma erikorralduseta, kõrvaldama teenistusülesande tulemuslikku ja

nõuetekohast täitmist takistavat probleemi või vähendama selle mõju.

6. Hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama ilma asutuse kirjaliku nõusolekuta kolmandatele

isikutele asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sellele kehtestatud

juurdepääsupiirangu tähtaja jooksul või muude andmete hulka, millele juurdepääs või mille

kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud.

7. Teavitama viivitamata peadirektorit, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda kõrvaltegevusega.

8. Töötlema talle teenistusülesannete käigus teatavaks saanud isikuandmeid vastavalt

isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele.

TEENISTUJAL ON ÕIGUS:

1. Saada oma tööks vajalikku informatsiooni, ametiabi, selgitusi, arvamusi, kommentaare ja

asjasse puutuvaid dokumente või nende koopiaid vahetult juhilt, teistelt struktuuriüksustelt

ning teistelt asutuse teenistujatelt.

2. Saada tööülesannete täitmiseks vajalikke seadmeid ja töövahendeid ning vajadusel abi nende

kasutamisel.

3. Keelduda seadusega vastuolus olevate korralduste täitmisest.

4. Teha ettepanekuid struktuuriüksuse juhile enda, üksuse ja asutuse töö paremaks

korraldamiseks.

5. Osaleda vastavalt vajadusele tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel.

6. Kokkuleppel vahetu juhtiga täita ülesandeid kaugtöö vormis.

7. Saada arengu- ja hindamisvestluse järgselt vahetult juhilt kirjalik hinnang oma

teenistuskohustuste täitmise kohta.

8. Esindada asutust oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ilma õiguseta võtta asutusele

kohustusi.

4 (4)

IV. TÖÖRIIDED

Teenistuskohale ei ole kehtestatud eririietuse nõuet. Teenistuja riietus vastab töökohustuste

iseloomule, on puhas, korrektne ja väljapeetud.

V. NÕUDED TEENISTUSKOHA TÄITJALE

Haridus Teise astme kõrgharidus

Eriala/õppesuund Õigusteadus, riigiteadus või sisejulgeoleku valdkond

Töökogemus Vähemalt 3 aastane erialane töökogemus

Teadmised ja oskused  Riigi põhikorra ja avalikku teenistust puudutavate

õigusaktide tundmine.

 Väga head teadmised haldus- ja väärteomenetluse

valdkonda reguleerivate st õigusaktidest, normitehnikast

ning õigusharude omavahelistest seostest.

 Asutuse tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide

tundmine.

 Korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, sh hea

õigusalane kirjaoskus.

 Hea argumenteerimisoskus.

Isikuomadused ja võimed  Kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus

võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse

piires, võime ette näha ja hinnata otsuste tagajärgi ning

vastutada nende eest.

 Algatusvõime ja loovus, sh võime välja töötada uusi

lahendusi, võtta omaks ja viia ellu muudatusi.

 Oskus eristada olulist ebaolulisest, analüüsi- ja

sünteesivõime.

 Tulemusele orienteeritus, sh võime teadvustada asutuse ja

oma tegevuse eesmärke ja omistada tegevustele õige

prioriteet.

 Võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras

ning efektiivselt aega kasutada.

 Väga hea suhtlemis- ja koostööoskus.

 Orienteeritus meeskonnatööle, sh oskus mõista oma rolli

meeskonnas ja tegutseda meeskonna eesmärkide

saavutamise nimel.

 Kõrge sisemine motiveeritus.

 Lojaalsus, ausus, usaldusväärsus, kõrged eetilised

tõekspidamised.

Keeleoskus Eesti keel – C1, inglise keel – B2, vene keel – suhtlustasandil.

Arvutioskus Teenistuskohal vajaminevate oskuste ulatuses.