Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 15.05.2026

Meie 14.08.2026 nr 9.3-2/26/3963-2

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu

avalikust väljapanekust. Amet kooskõlastas Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu

(edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande 31.07.2025

kirjaganr 9.3-4/24/9142-8. Amet on varasemalt edastanud oma ettepanekud Viimsi valla ÜP

lähteseisukohtade ja KSH programmi osas 20.10.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/6321-2 ning oma

seisukoha ÜP eskiislahenduse ja KSH aruande teistkordse avaliku väljapaneku jooksul

30.04.2025 kirjaga nr 9.3-4/24/9142-5.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on Viimsi valla tasakaalustatud ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste kindlaksmääramine. Lähtuvalt planeerimisseaduse §-st 75

lahendatakse üldplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku üldine

paiknemine ja muud valla ruumiliseks arenguks olulised teemad. Täpsemad maakasutus- ja

ehitustingimused, mis ei ole üldplaneeringuga lahendatavad, määratakse edaspidi

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Paralleelselt üldplaneeringu

koostamisega viidi läbi keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegiline hindamine

(KSH). Selle eesmärk oli välja selgitada planeeringu elluviimisega kaasnevad olulised mõjud

keskkonnale, hinnata nende ulatust ning töötada välja meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks ja

leevendamiseks. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud KSH aruande tulemustega ning

lahendust on vastavalt täiendatud. KSH hindamistulemused näitavad, et üldplaneeringu

elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Amet on tutvunud Viimsi valla kodulehel asuvate ÜP materjalidega ja juhib tähelepanu

järgnevale:

1. ÜP KSH aruandes kasutatakse maakasutuse juhtfunktsioonina mõistet „keskusala“. ÜP

seletuskirjas kasutatakse mõisteid „segakasutusega ala“ ja „segakasutuse ala“. ÜP

maakasutuse kaardil on kasutusel mõiste „segakasutusega ala“. Terminoloogia võiks olla

üheselt vastavuses.

2. ÜP KSH aruandes on kirjutatud: „Asulate keskustes tuleb reeglina müra normväärtuste

rakendamisel lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja

ühiskasutusega hooned, kui ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.

Sealjuures võib tiheasustusalal müra normtaseme kategooria määratlemisel olla

2(2)

asjakohane keskuseala (III kategooria) käsitlemine laiemalt kui ainult üldplaneeringu

maakasutuse juhtfunktsiooniga määratud (ning kitsamalt piiritletud) keskuseala piirides.“ .

Amet tuletab meelde, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 kohaselt

määratakse mürakategooriad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi ning seetõttu

peab mürakategooria määratlemine lähtuma üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarbest.

3. ÜP seletuskirjas on märgitud: „Uute müratundlike alade (I–IV kategooria, vt Tabel 3)

planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala tuleb rakendada

keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust.

Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud planeeringutele,

mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud

taotlustasemetega. Sihtväärtuse peab tagama detailplaneeringute puhul huvitatud isik ja

projekteerimistingimuste puhul maaomanik.“

Amet juhib tähelepanu, et nimetatud käsitlus ei vasta kehtivale AÕKS regulatsioonile.

Alates 20.04.2026 kehtiva AÕKS § 56 lõike 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust

müratundliku ala planeeringu koostamisel juhul, kui planeeringuga muudetakse

maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud.

4. ÜP seletuskirjas punktis 7.5.1.1. Müraalane seadusandlus ja normtasemed viidatakse

keskkonnaministri 04.03.2011 määrusele nr 16 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Nimetatud määrused on kehtetud.

Hoonete sisese müra puhul tuleks edaspidi arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega

nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]