Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anija Vallavalitsus

[email protected]

F. R. Kreutzwaldi tn 6

74307, Harju maakond, Anija vald,

Kehra linn

Teie 01.09.2026 nr 7-1/1122

Meie 25.09.2026 nr 7.2-1/26/15396-2

Seisukohtade väljastamine Anija valla

tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku

taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Anija valla tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu

kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest Anija Vallavolikogu 13.08.2026 otsusega nr 1-3/51 (edaspidi eriplaneering).

Eriplaneeringu menetlemise käigus viiakse läbi asukoha eelvalik. Sobiva ala leidmisel määratakse

seal tuulepargi ehitusõigus ja muud seadusest tulenevad tingimused. Eriplaneeringuga määratakse

üks tuuleenergeetika arendusala, kuhu on lubatud püstitada kokku kuni 7 elektrituulikut.

Eriplaneeringuala hõlmab Anija valla territooriumil nelja potentsiaalset arendusala (vt joonised 1-

3) kogupindalaga ligikaudu 1980 ha, kus on arvestatud vähemalt 1,5 km kaugust

tiheasustusaladest.

 Ala nr 1 hõlmab valdavalt Lükati, Rooküla ja Pikva küla territooriumi (ligikaudu 980 ha).

Joonis 1. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 1 (Kaamos Energy OÜ AS-4-01)

2 (4)

 Ala nr 2 hõlmab valdavalt Looküla, Ülejõe ja Vikipalu küla territooriumi (ligikaudu 370

ha).

 Ala nr 3 hõlmab valdavalt Vikipalu küla territooriumi (ligikaudu 430 ha).

Joonis 2. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 2, 3 (Kaamos Energy OÜ AS-4-02)

 Ala nr 4 hõlmab valdavalt Linnakse küla territooriumi (ligikaudu 200 ha).

Joonis 3. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 4 (Kaamos Energy OÜ AS-4-03)

Võttes aluseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lg 1, lennundusseaduse (edaspidi LennS),

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet

eriplaneeringu koostamiseks järgmised seisukohad.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

3 (4)

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame planeeringu

koostamisse kaasata teedeinseneri kui eriteadmistega isiku (PlanS § 4 lg 6).

1.2. Määrata riigiteede ajutise liikluskorralduse, ristmike ümberehitamise ning võimalike tee

laiendamise vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Samuti hinnata olemasoleva

teedevõrgustiku ja katendite piisavust planeeringulahenduse realiseerimiseks.

1.3. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevusest tingitud

uute teelõikude rajamise ega riigiteede ümberehitamise kohustust, kui selleks puudub

vajadus riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt.

1.4. Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning planeeringu

koostamise käigus peab selguma planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalike

tegevuste ulatus, sealhulgas võimalike teede ümberehituste ja liikluskorralduslike

muudatuste vajadus.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63 lg

5 määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L=(H + 0,5D), kus L on

tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D

on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

2.2. Kõik planeeringualad asuvad Tallinna lennuvälja instrumentaalprotseduuride

puhverpindades. Tuulikute asukohtade täpsustudes on nende suurima lubatava kõrguse

leidmiseks vajalik teha aeronavigatsiooniline ekspertiis. Ekspertiisi tegemise pädevus on

Eestis Lennuliiklusteeninduse AS-il ([email protected] ).

2.3. Juhime tähelepanu, et üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks,

kuna kujutavad ohtu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada mh

tuulegeneraatorite märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg

21).

2.4. Eriplaneeringu ja detailse lahenduse koostamisel teha koostööd Transpordiametiga,

asukoha eelvalik ja detailne lahendus kooskõlastada Transpordiametiga.

2.5. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida

eriplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi (LennS § 35

lg 2). LennS § 35 lg 9 kohaselt kannab ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi

tasu, maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või sama

§ lg 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Tehnovõrkude kavandamisel

lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

4 (4)

3.3. Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu

kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis

lepitakse kokku meiega koostöös.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul seisukohtadega arvestada ning

teha planeeringu koostamise käigus Transpordiametiga koostööd. Seisukohtade mittearvestamise

korral palume seda sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel esitatud seisukohti täpsustama ning koostöös leidma piirkonda

sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Jana Prost

5792 4753, [email protected]