1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Lihula

Maardla osa nimetus Lihula

Maardla registrikaardi number 164

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Turvas, hästilagunenud

Väetiste ja mullasegude valmistamine 1 500 tuh t

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Torf

Registrikood / Isikukood 10076240

Taotluse koostaja kontaktisik Riko Kivimägi

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 5

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Lihula uuringuruum

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 404.03

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0430 Lääneranna vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 5

Puuraukude arv 150

Uuringukaeveõõnte arv 0

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Ei ole

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km 0

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km 0

Muud sihtotstarbelised tööd Ei ole

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu Ei ole

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Lihula_uuringuloa_taotluse_seletuskiri.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Lihula_uuringuruumi_plaan.asice

Muud lisad Lisa 3: Lihula_uuringuruumi_teenindusala.dgn

Lihula uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri

1. Geoloogilise uuringu eesmärk ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus

Aktsiaselts Torf esitab geoloogilise uuringu loa taotluse hästilagunenud turba uuringuks

Lihula uuringuruumis (teenindusala pindala 404,03 ha). Geoloogilise uuringu eesmärk on

uuringuruumi geoloogilise ehituse, mäenduslike tingimuste ning turba kvaliteedi hinda-

mine mahus, mis võimaldab maavarade registris aktiivse reservvaruna arvel oleva varu

arvele võtta aktiivse tarbevaruna.

Aktsiaselts Torf kaevandab turvast samas piirkonnas paiknevatel Kõverdama ja Laiküla

maardlatel, kus suurel osal tootmisväljakutest on maavara ammendatud või lähiajal

ammendumas. Taotletava uuringu tulemused annavad firmale informatsiooni edasise tege-

vuse planeerimiseks.

Taotletava uuringuruumi teenindusala on kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja, mis võeti vastu keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87. Kliimaministri

12.07.2024 määrusega nr 48 on paljud alad, sealhulga ka taotletav Lihula uuringuruum,

sellest nimekirjast välja arvatud. Õiguskantsler on leidnud, et viimati nimetatud määrus ei

vasta põhiseadusele ja maapõueseadusele ning teinud 19.01.2026 kliimaministeeriumile

ettepaneku selle muutmiseks.

2. Uuringuruumi ja selle teenindusala üldiseloomustus ja geoloogiline ehitus

2.1 Uuringuruumi teenindusala üldiseloomustus

Taotletav Lihula uuringuruum paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas

riigile kuuluvatel Varbla metskond 299 (katastritunnus 33403:001:0306, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) ja Varbla metskond 84 (katastritunnus 66601:006:0013, sihtotstarve

100% maatulundusmaa) maaüksustel. Maaüksuste riigivara valitseja on Kliimaminis-

teerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Lihula linn on uuringuruumist

11 km loode pool, Tarva küla lähimad majapidamised 0,9 km edelas ning Emmu küla lähi-

mad elamud sama kaugel kagus. Uuringuruumi teenindusala piirneb lõunast, idast ja põh-

jast eravalduses olevate maaüksustega, läänepiir kulgeb mööda metsasihte.

Uuringuruumi teenindusalal kasvab keskealine siirdesoo- ja madalsoomets. Peamiseks

puuliigiks on mänd, paiguti leidub ka kase enamusega puistuid. Kuna tegemist on majan-

datava metsaga, on alal üsna palju ka raiesmikke ning noorendikke. Taotletava uuringu-

ruumi teenindusala paikneb maaparandussüsteemi Veltsa(TTP-387) piires, kuivendusvõrk

koosneb keskmiselt 135 m vahekaugusega loode-kagu suunalistest kraavidest. Maapa-

randussüsteemi eesvooludeks on uuringuruumist 100 m kagu poolt mööduv Vanamõisa

jõgi, millele on kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 100 m veepiirist ja vahetult

loodepiiri juures olev Käära kraav kalda piiranguvööndiga 10 m veepiirist . Metsa välja-

veoks on alale rajatud teed, mis 3 km pikkuse kohaliku kruusakattega tee kaudu on

ühendatud Mihkli - Oidrema kõrvalmaanteega nr 19204. Vanamõisa - Koonga - Ahaste

kõrvalmaantee nr 16176 möödub uuringuruumist 0,8 km kirde poolt.

Taotletava Lihula uuringuruumi teenindusalal ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja

taimeliikide leiukohti. Uuringuruumist 100 m kirde pool paikneb vääriselupaik

VEP161114 ning 130 m läänes VEP161135, viimase piires on registreeritud laanepüü (LK

III kategooria) leiukoht. Lääne ja põhja pool olevast Lihula looduskaitsealast jääb uuringu-

ruumi teenindusala minimaalselt 100 m kaugusele. Kaitsealal esineb mitmeid kaitsealuseid

liike.

2.2 Uuringuruumi varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedi-

näitajad ja lasumistingimused ning kasutusvaldkonnad.

Ainsaks taotletava uuringuruumi turba varasema geoloogilise uuringu aruandeks on ENSV

MN Geoloogia Valitsuse 1978 a uuringu aruanne (EGF 5181), mis lisaks Lihula turba-

maardlale käsitles ka Avaste maardlat ning Lavassaare maardla lääneosa. Lihula turba-

maardla iseloomustamiseks kasutati ENSV TA Tööstusprobleemide Instituudi 1948 a

marsruutuuringu käsikirjalisi materjale. Viimase uuringuvõrgu tihedus oli ligikaudu 600 ×

200 m. Kõigis uuringupunktides määrati turbalasundi paksus iseloomustati lamamit, üksi-

kutest punktidest võeti 1 m intervalliga kokku 35 proovi turba tuhasuse ja botaanilise koos-

tise määramiseks. Geoloogia Valitsuse uuringu raames võeti Lihula maardlast täiendavalt 9

punktist 0,25 m intervalliga proove turba üldanalüüsiks. Taotletava uuringuruumi piires

paiknes nendest vaid üks punkt, kus 1,5 m paksusest lasundist võeti 6 proovi. Analüüside

tulemuste põhjal on tegemist hästilagunenud madalsooturbaga, mille lagunemisaste on 30-

40%, tuhasus 5-6% ning looduslik niiskus 85-90%. Botaanilise koostise järgi esineb siin

valdavalt tarnaturvas ja puu-pillirooturvas. Selliste omadustega turvas sobib mullasegude

valmistamiseks või kütteks. Taotletava uuringuruumi turbavaru on maavarade registris

arvele võetud aktiivse reservvaruna Lihula turbamaardla varuploki 6 aR (hästilagunenud

turvas) koosseisus.

Turba lamami moodustavad vaadeldavale piirkonnale iseloomulikud jääjärvelise tekkega

savid, liivsavid ja aleuriidid.

3. Kavandatav tegevus

3.1. Geoloogilise uuringu metoodika ja maht

Geoloogilise uuringu metoodika ja mahu planeerimisel lähtutakse keskkonnaministri

17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu

kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, jär-

velubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste

kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Nimetatud määruse kohaselt on turba tarbe-

varu arvele võtmiseks vajalik uuringuvõrgu minimaalne tihedus 200 × 200 m. Varu täpse-

maks kontuurimiseks rajatakse vajadusel uuringuruumi teenindusala servadele täiendavaid

uuringupunkte. Kokku on projekteeritud kuni 4 m paksuse turbalasundi sondeerimine käsi-

puuriga kuni 150 uuringupunktis. Igas uuringupunktis mõõdetakse turbalasundi kogu-

paksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustatakse

visuaalselt määratavate tunnuste alusel turba lamamis olevate setete litoloogilist koostist.

Uuringupunktide asukohad mõõdistatakse GPS-seadme abil.

Turba kändudesisalduse määramiseks rajatakse 2 platsi, millel tehakse käsipuuriga 1 m

intervalliga 100 torget kogu lasundi paksuses ning fikseeritakse kõik kännutabamused.

Proove turba üldanalüüsiks võetakse 8 uuringupunktist 0,25 m intervalliga. Turba kütte-

väärtuse ja raskemetallide sisalduse määramiseks võetakse 2 punktist vastavalt kehtivale

geoloogilise uuringu korrale proovid 0,5 m intervalliga.

Uuringuruumi teenindusalal teostatakse geodeetiline mõõdistamine, mille käigus mõõde-

takse ka veetasemeid kraavides.

Laboratoorsed tööd sisaldavad turbaproovide üldanalüüsi Eesti Keskkonnauuringute Kes-

kuse geotehnikalaboratooriumis ja turba botaanilise koostise määramist OÜ Inseneribüroo

Steiger geoloogia osakonnas ning turba kütteväärtuse ja raskemetallide sisalduse määra-

mist Eesti Keskkonnauuringute Keskuses.

Kameraaltööde käigus koostatakse geoloogilise uuringu aruanne, milles laboratoorsete

määrangute ja välitööde andmestiku alusel arvutakse uuringuruumi turbavaru plokkide

lõikes ning iseloomustatakse selle kaevandamise mäenduslikke tingimusi. Aruanne esita-

takse heakskiitmiseks maavarade registri vastutavale täitjale.

3.2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga. Taotletava uuringuruumi teenindusala

paikneb maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala T8 piires. See asjaolu ei välista

tulevikus ka turba kaevandamist selles piirkonnas, kui rakendatakse asjakohaseid

leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

3.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Lihula uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus kasutatakse laboratoorsete analüüside

tegemiseks umbes 40 kg turvast, mis on maavarade registris arvel aktiivse reservvaruna.

Teisi loodusvarasid ei kasutata ja uuring ei mõjuta keskkonna looduslikku mitmekesisust.

Tegemist on alaga, kus ei ole kehtestatud piiranguid inimeste liikumisele. Välitöid teostav

personal liigub jalgsi ning see ei avalda olulist või pikaajalist mõju loodusvaradele ja

elustiku seisundile. Raiet uuringu käigus ei tehta.

Geoloogilise uuringu eesmärgiks on uuringuruumi turbavaru arvele võtmine maavarade

registris aktiivse tarbevaruna. Maavara kaevandamine on tegevus, mille kohta positiivsete

uuringutulemuste korral esitatakse Keskkonnaametile vastav keskkonnaloa taotlus. See-

tõttu ei ole kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude käsitlemine käesoleva taotluse-

ga seoses asjakohane.

3.4. Tegevuse energiakasutus

Personali toimetamiseks tööde piirkonda kasutatakse suhtelisel väikese kütusekuluga (7 - 8

liitri 100 km kohta) autosid. Uuringuruumi piires liiguvad töötajad jalgsi ja kasutavad

käsiinstrumente. Proovide laboratoorse töötlemisega kaasneb mõningane elektrienergia

kulu.

3.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Geoloogilise uuringuga ei kaasne heitmetena käsitletavate tahkete, vedelate või gaasiliste

ainete sattumist keskkonda. Välitööde tegemisel järgitakse looduses viibimise häid tavasid

ning välditakse olmejäätmete ja prahi jätmist uuringualale.

Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb juhul, kui uuringu käigus tekib kaevan-

damisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352

tähenduses, uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse alusel

käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavara uuringu (sh proovide võtmine ja

puurimine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida

jäätmete teket või vähendada nende kogust ja keskkonnaohtlikkust ning soodustada nende

taaskasutamist, kui see on võimalik ja keskkonnale ohutu.

Lihula uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Proovi-

punktidest võetud materjal pakitakse proovikottidesse ning kasutatakse ära laboratoorsete

katsetuste tegemiseks.

Kavandatava tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni ning valgus-, soojus-, kiirgus- või

lõhnareostust.

3.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Avariiolukordade kaasnemine kavandatava tegevusega on ebatõenäoline. Kui töid on vaja

teha tuleohtlikul perioodil, instrueeritakse töötajaid täiendavalt tuleohutuse nõuete osas.

Uuringu käigus sisepõlemismootoriga masinaid ning lahtist tuld ei kasutata, seetõttu

põlengu oht praktiliselt puudub.

3.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Ei ole tõenäoline, et taotletava geoloogilise uuringuga võiks kaasneda suurõnnetuste või

katastroofide, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või katastroofide oht.

4. Mõjutatav keskkond

4.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tege-

vused

Lihula uuringuruumi teenindusala paikneb riigile kuuluvatel katastriüksustel, mille siht-

otstarve on 100% maatulundusmaa. Tegemist on intensiivselt majandatava metsamaaga,

kus on nii raieküpset metsa, noorendikke kui raiesmikke. Alale on väljastatud mitmeid

metsateatisi, mille kehtivus lõpeb aastatel 2026-2028. Uuringu tulemusena ei muudeta

maaüksuste sihtotstarvet või maakasutust.

Kehtiva Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb taotletav uuringuruum rohevõrgus-

tiku tuumala T8 piires. Geoloogiline uuring ei avalda mõju rohelise võrgustiku toimi-

misele.

4.2. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, vesi ja looduslik mitmekesisus,

nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Taotletavas uuringuruumis on maavaraks hästilagunenud turvas, mille varu on maavarade

registris (registrikaart nr 164) arvele võetud Lihula turbamaardla aktiivse reservvaru plokis

6 aR. Turvas on taastuv maavara, kuid käsitletaval ala on selle teke intensiivse kuivenduse

mõjul lakanud. Mullateaduse seisukohast on tegemist soomuldade tüüpi kuuluva sügava

madalsoomullaga. Turvas sisaldab looduslikus olekus vett üle 90% massist. Seega on sood

olulised mageda vee reservuaarid. Füüsikaliste omaduste (kollakas värvus, iseloomulik

lõhn) tõttu ei ole soovesi kasutatav joogiveena.

Lihula uuringuruumi teenindusala on lahtise kraavitusega kuivendatud madalsoomets.

Mets on siin olulise tähtsusega loodusvara, mida kasutatakse intensiivselt puidu varu-

miseks. Ala looduslik mitmekesisus on suhteliselt väike, Natura-elupaigatüüpe ning kaits-

tavate liikide leiukohti ei ole siin registreeritud.

Kuivenduse tulemusena on ala kaotanud looduslikule madalsoole iseloomuliku taimestiku.

Soo taastamine siin on tehniliselt võimalik, kuid väga töömahukas ja kulukas. Seda saab

teha ka turba kaevandamise järgselt rakendatavate korrastusmeetmetega.

Seoses geoloogilise uuringuga ei toimu muutusi ala loodusvarade ja loodusliku mitme-

kesisuse kvaliteedi, kättesaadavuse ning taastumisvõime osas.

4.3. Keskkonna vastupanuvõime

Soode keskkonnaseisundi määrab eeskätt veerežiim. Madalsoode vastupanuvõime veere-

žiimi muutustele on suhteliselt väike. Taotletava uuringuruumi teenindusala keskkonna-

seisund on kujunenud maaparandussüsteemi ning metsa majandamise koosmõjul.

Ala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ning siin ei ole kehtestatud looduskaitselisi piiran-

guid. Taotletavas uuringuruumis ei ole alasid, kus on ületatud või võidakse ületada õigus-

aktidega kehtestatud nõudeid, samuti puuduvad tiheasustusega alad ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad. Kuna tegemist on rohelise võrgustiku tuumalaga, peavad

selle keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavate tegevustega kaasnema asjakohased leeven-

dusmeetmed. Geoloogilise uuringuga ei kaasne mõjusid, mis ületaksid keskkonna vastu-

panuvõimet ja viiksid selle välja praegusest seisundist.

4.4. Inimeste tervis ja heaolu ning elanikkond

Lähimad majapidamised paiknevad uuringuruumist 0,9 kaugusel ning uuringuruumi

teenindusala on ümbritsetud metsaga. Seetõttu ei häiri jalgsi liikuv ja käsiinstrumentidega

mõõtmisi teostav personal kohalikke elanikke. Inimeste tervislikku seisundit mõjutavaid

tegevusi geoloogilise uuringuga ei kaasne.

5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine.

Lihula uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd ei avalda olulist mõju uuringuruumi

teenindusala seisundile. Uuringupuuraugud vajuvad turba plastsuse tõttu pärast käsipuuri

väljatõmbamist kinni ning nende spetsiaalne likvideerimine ei ole vajalik. Uuringuruumi

teenindusala seisund uuringu tulemusena ei muutu. Ala korrastamise kohta koostatakse

nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, geoloogilise uuringu loa omaniku

ja maaomanike poolt ning esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile.

6. Uuringu ajakava

- Uuringu ettevalmistamine (andmete kogumine, projekteerimine) – 1 kuu;

- Välitööd (sondeerimine, proovide võtmine, lasundi kännususe uurimine, taimestiku

kirjeldamine, kraavide mõõdistamine, ala topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud;

- Välimaterjalide töötlemine, proovide toimetamine laboratooriumisse – 1 kuu;

- Laboratoorsed tööd – 6 kuud;

- Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 6 kuud;

- Uuringu aruande läbivaatamine ja kinnitamine – 3 kuud;

- Võimalikud välitööde seisakud – 4 kuud.

KOKKU – 24 kuud

Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 60 kuu jooksul.

Seletuskiri on koostatud 24.08.2026

Seletuskirja koostas:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rein Ramst / allkirjastatud digitaalselt /

Geoloog-geobotaanik

Plokk 8 pR

Plokk 6 aR

13-0 61,68

467 0,2

466 1,0

465 1,0

464 1,0

463 1,6

462 2,2

461 2,6

460 3,0

459 3,0

458 3,0

457 3,0

456 3,2

455 3,2

308 3,6

307 3,6

306 3,6

251 0,2

250 0,8

449 1,4

448 1,6

447 1,6

446 2,0

445 2,4

444 2,5

443 3,0

442 3,1

441 3,2

440 3,2

439 3,2

438 3,3

309 3,6

310 3,3

311 2,3

424 1,1

425 1,1

426 2,0

427 2,2

428 2,3

429 2,4

430 2,5

431 2,6

432 2,8

433 3,3

434 3,4

435 3,4

436 3,3

437 3,4

338 3,0

337 0,2

336 2,0

335 2,5

416 2,2

415 2,8

414 2,8

413 2,7

412 2,7

411 2,7

410 3,0

409 3,4

408 3,4

407 3,6

406 3,6

405 3,6

404 3,4

403 3,2

402 3,3

339 3,5

340 2,4

341 2,6

342 2,8

388 1,0

389 1,2

390 1,4

391 2,0

392 1,8

393 1,8

394 1,6

395 1,8

396 2,0

397 2,0

398 2,3

399 1,6

400 1,2

401 1,2

358 1,6

359 1,9

360 3,3

s ih t

X V II

s ih t

X V II I

s ih t

X IX

s ih t

X X

Kogu lasundi paksus, m

1978. a uuringu sondeerimispunkti nr

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18 19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

Lihula looduskaitseala

Tuhu-Kesu linnuala

Lihula loodusala

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 10 000

12.08.2026

Graafiline lisa 1/1

plaan

Uuringuruumi teenindusala

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Lihula turbamaardla

Lihula uuringuruum

Aktsiaselts Torf

Lihula linn, Tallinna mnt 26a, 90303

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Riko Kivimägi

Kaja Paat

Rein Ramst

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

Maardla piir (asendiplaanil)

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)

622 Haapsalu, 631 Rapla

Kaardilehed nr 524 Tõstamaa, 533 Pärnu

Kavandatav sondeerimispunkt

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

Ranna või kalda piiranguvöönd

Tee kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi maa-ala

Tuhu-Kesu linnuala

Lihula looduskaitseala, Lihula loodusala,

kalda piiranguvööndiga

Eesvoolu kaitsevöönd koos

0 1000 m500

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

punktide asukohad on orienteeruvad ja saadud ajaloolise plaani digitaalsel sidumisel.

6. EGF 5181 uuringus ei ole toodud uuringupunktide koordinaate ega abs kõrgusi. 1978. a uuringu-

5. Kogu uuringuala asub maaparandussüsteemil Veltsa(TTP-387) (vid 5111610020020001).

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

uuringu aruanne. (Geoloogia Valitsus, 1978, EGF 5181).

- Lavassaare turbamaardla lääneosa eeluuringu ning Lihula ja Avaste turbamaardlate otsingulise

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);

26/5605

33403:001:0056

33403:001:0046

33403:001:0291

33403:001:0227

33403:001:0111

33403:001:0176

33403:001:0057

33403:001:0148

33403:001:0170

33403:001:0207

33403:001:0306

33401:001:0145

33403:001:0153

33401:001:0218

33404:001:0057

33403:001:0252

33403:001:0096

33403:001:0010

33403:001:0319

33403:001:0258

33403:001:0145

33403:001:0098

33403:001:0029

33403:001:0177

33403:001:0307

33403:001:0205

33403:001:0201

33401:001:0178

33403:001:0244

33403:001:0028

43001:001:0498

43001:001:1674

Endli

Vainu

Tagapõllu

Jõe

Jaaguni-Jüri

Aasa

Roberti

Vahepõllu

Mäe-Jüri

Hansu-Jüri

Varbla metskond 84

Kamariku

Jõemetsa

Varbla metskond 86

Jõekalda

Sepa

Ehala

Aia

Varbla metskond 143

Karide

Männiku

Kopra

Linnametsa

Lepiku

Varbla metskond 85

Inso

Varbla metskond 299

Karide

Lubja

Linnamaa

Kurni

Kure

33403:001:0201

Varbla metskond 299

1 6 1 7 6 V a n a m õ is a -K

o o n g a -A

h a s te te

e

4 3 0 0 1 :0 0 1 :1 0 1 2

33403:001:0306

Varbla metskond 84

5 0 1 0

0 0

5 0 2 0

0 0

5 0 3 0

0 0

5 0 4 0

0 0

6 499 000

6 500 000

6 501 000

6 502 000

6 501 000

6 500 000

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

Pindala 404,03 ha

1 6 501 705,20 501 551,35

2 6 501 747,10 501 608,90

3 6 501 919,69 501 845,07

4 6 502 126,10 502 127,73

5 6 502 185,70 502 209,34

6 6 501 192,93 502 595,64

7 6 501 367,73 502 981,90

8 6 500 763,64 503 213,16

9 6 500 879,55 503 478,87

10 6 500 819,26 503 502,58

11 6 500 541,82 503 607,58

12 6 500 168,90 503 107,80

13 6 500 024,25 503 245,14

14 6 499 643,17 503 605,97

15 6 499 493,40 503 597,16

16 6 499 369,72 503 281,64

17 6 499 262,07 502 998,10

18 6 499 124,55 502 665,41

19 6 499 073,67 502 528,94

20 6 499 145,03 502 505,09

21 6 499 426,71 502 401,87

22 6 499 652,50 502 318,20

23 6 499 455,14 501 812,62

24 6 500 037,89 501 579,93

25 6 500 625,44 501 340,14

26 6 500 744,58 501 602,07

27 6 501 347,02 501 374,66

28 6 501 465,33 501 640,47

N