1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034071-2

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 14195154

Ärinimi / Nimi Dozerland OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnloa taotlemine Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Parandustaotluse selgitus Taotlust täiendatud vastavalt Keskkonnaameti 24.08.2026 kirjale nr DM-137284-3. Selguse mõttes on vastused punktidele kajastatud ka siin:

Pinna- ja põhjavesi: ekslikult oli märgitud vale ilmakaar, põhjavee voolusuund karjääriala piirkonnas on kirdesse, Ohukotsu jõkke. Seletuskirjas tehtud vastav parandus.

Jäätmed: taotlusele on lisatud kaevandamisjäätmekava.

Müra: a) Taotluse lisas 5: „KOTKAS_arvutuskaik_Orava_VII__07.2026_.asice“ on toodud peatükis 1.1, et karjääri algmurde tegemiseks teostatakse arvestuslikult 3 lõhkamist. Maavara kobestamine toimub mehaaniliselt hüdrovasaraga ehk piikamise teel. Eelneva tõttu ei ole lõhkamise müraga mürahinnangus arvestatud, kuivõrd lõhkamise müra on lühiajaline (1-3 sekundit) ning antud taotluse puhul ei ole see ka peamine maavara raimamismeetod. b) Taotluse lisal 6: „Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VII.pdf“toodud tingimuste kirjelduses on välja toodud, et modelleerimisel on kasutatud hüdrovasarat ehk piikamist, mille helivõimsustase on 125 dB. Samuti on hajumiskaardil hüdrovasarat kujutatud vastavas asukohas punktallikana. Seega on mürahinnangus hüdrovasaraga arvestatud. c) Mürahinnangut on täiendatud ning müra hajumiskaardile on lisatud eeldatavad karjääri sisetransport (laaduri liikumised tööee ja sõlme vahel ning sõlme ja valmistoodangu ladude vahel) ning valmistoodangu väljavedu kalluritega. Täiendatud mürahinnang on lisatud taotlusele. Transpordi lisamine mudelis tulemust ei muutnud, seega hinnang jääb samaks. d) Müra hinnangus kasutatud tööprotsessid ja masinad on loetletud müra hajumiskaardil esitatud kasutatud müraallikate ja tingimuste all. Kõik mainitud müraallikad töötavad samaaegselt, ehk modelleeritud on nn ”halvimat olukorda”.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Mäeeraldise saamise vajadus tuleneb eelkõige ettevõtte soovist jätkata oma tegevusaladega, milleks on teedeehitus ja killustiku tootmine, samuti maavara kasutuskõlblikkusest ning vajadusest tagada ehitusmaavarade kättesaadavus kohaliku ja regionaalse ehitustegevuse tarbeks. Arvele võetud maavarast toodetavat killustikku kasutataks peamiselt üld- ja teedeehituses, sh teede, platside ning muude taristuobjektide ehitamisel ja hooldamisel. Maavara kasutuselevõtt võimaldab varustada nii ettevõtte enda objekte kui ka teisi piirkonna ehitus- ja taristuobjekte kohaliku päritoluga ehitusmaterjaliga. See vähendab vajadust vedada samalaadset materjali kaugemal asuvatest karjääridest ning aitab seeläbi vähendada transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Ehituskillustiku tootmine Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisel võimaldab ettevõttel vähendada sõltuvust turukõikumistest ja kolmandate osapoolte tarnetest, parandades seeläbi ehitustegevuse planeeritavust ja varustuskindlust.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri asukoht on logistiliselt soodne. Mäeeraldis paikneb Tallinna- Pärnu-Ikla riigimaanteest ligikaudu 450 m kaugusel, mis loob head eeldused kaevandatava materjali väljaveoks. Väljavedu riigimaanteele toimuks mööda olemasolevat Kükita-Kangermaa teed ehk puudub vajadus liigelda läbi külade või muude tihedama asustusega piirkondade. Riigimaantee lähedus võimaldab materjali suunata kiiresti põhimaantee transpordikoridori ning sealt edasi suurematele tarbimisobjektidele. Rail Baltica trassikoridor jääb mööda reaalseid veoteid ligikaudu 30 km kaugusele (linnulennult ~15 km).

Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Taotletav karjäär asub Orava maardlas. See aitab vältida uute ulatuslike häiringualade teket ning piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist.

Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei käsitleta pealmaakaevandamist alla 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevusena. Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,67 ha. Lähimad Põlli ja Orava kruusa- ja lubjakivimaardlate karjäärid paiknevad kavandatavast karjäärist ligikaudu 1,2 – 1,4 km kaugusel loode ja kagu suunas vastavalt. Arvestades karjääride omavahelist kaugust ning asjaolu, et Orava VII lubjakivikarjäärist kaevise väljaveoks ei kasutata teiste karjääridega samu väljaveoteid, võib nende tegevuste koosmõju pidada väheoluliseks.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur- lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida.

Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Orava VII lubjakivikarjäär

Aadress Vardi metskond 34, Põlli küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Territoriaalkood 6523

Katastritunnus(ed) 50201:001:1241

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539459, Y: 527718

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vardi metskond 34 (50201:001:1241).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.4.1. Üldandmed

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP kood

1 Puurimine X: 6540709, Y: 527242

0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

2 Lõhkamine X: 6540700, Y: 527225 X: 6540718, Y: 527258

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

3 Purustus- sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine)

X: 6540748, Y: 527174 X: 6540778, Y: 527225

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

3/20

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Orava_VII_plokkskeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241, maatulundusmaa).

Lähima majapidamise õueala jääbtaotletava mäeeraldise välipiirist ~280 m kaugusele põhja Kullassaare (tunnus 50401:005:0530) katastriüksusele. Tegemist on aktiivse maardlaga, kus asub viis aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034, Rapm 109, KL-513227, KL516107 ja KL-521649), mis jäävad taotletavast Orava VII lubjakivikarjäärist enam kui 1,3 km kaugusele kagusse. Lisaks on menetluses Orava VI lubjakivikarjääri taotlus.

Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3).

Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse.

4/20

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Orava_VII.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Joonis_2._Kaitise_asendiplaan_Orava_VII.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:

II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm

Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment- climatechange/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana.

Lõhketööde puhul on arvestatud maavara raimamisega vaid karjääri algmurde tegemisel (umbes 3 lõhkamist). Edasipidine kaevandamine toimub mehaaniliselt hüdrovasaraga.

5/20

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine (1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

Manused Lisa 5: KOTKAS_arvutuskaik_Orava_VII__09.2026_.asice

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %

Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele.

6/20

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lõhkamine (2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

7/20

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

8/20

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 10

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

9/20

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.005 g/s 0.001 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0 t Jah

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 0.898 g/s 0.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.467 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.027 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.425 g/s 0.005 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.467 g/s 0.005 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.227 g/s 1.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.103 g/s 0.60 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.012 g/s 0.071 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) X: 6540760, Y: 527196 Piikamine X: 6540744, Y: 527096

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 52 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 6: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VII.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria).

10/20

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Lähimate tundlike objektide juures (majapidamise õuealal) kehtestatud normtasemeid ei ületata.

Müra leviku piiramiseks ning mõju leevendavamiseks on vajalik lähima majapidamise suunal ehk taotletavast käitisest põhja suunas rajada käitise piirile katendimaterjalist 5-meetri kõrgused müratõkkevallid. Antud meede on piisav, et vähendada tegevusega kaasnevat mürahäiringut. Lisaks, mItte teostada kaevandamist ega mürarikkaid tööprotsesse õisel ajal (ajavahemikus kl 23-7).

Müra vähendamise kava Lisa 7: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VII__09.2026_.pdf

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.425 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 58.14 0.006

2 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.467 g/s 1 tund 200 µg/m³ 50.73 0.254 1 aasta 40 µg/m³ 0.24 0.006

3, 1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002

3, 1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.106 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 1.09 0.022 1 aasta 40 µg/m³ 0.35 0.009

2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.467 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.41 0.008 1 aasta 40 µg/m³ 0.24 0.006

2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.027 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.01 0

Koosmõju kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

11/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused Lisa 8: Airviro_hajumispildid_Orava_VII.rar

12/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitisele lähimate tundlike objektide juures on müra normtasemed (tööstusmüra puhul 60 dB) tagatud. Müra leviku ja häiringu vähendamiseks on vajalik rajada käitise põhjapiirile 5-meetri kõrgused katendivallid.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlme opereerimisega kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra regulaarne omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ega müratase lähimate tundlike objektide juures ei ületa kehtestatud piirväärtusi. Vajadusel saab teostada pistelisi kontrollmõõtmisi, näiteks põhjendatud kaebuste esinemisel.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

13/20

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6.1. Maavara kaevandamine

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Purustus-sorteerimissõlm(purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.227 g/s 1.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.103 g/s 0.60 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.012 g/s 0.071 t Jah

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.898 g/s 0.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.467 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.027 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.425 g/s 0.005 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.467 g/s 0.005 t Jah

Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.005 g/s 0.001 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.005 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.005 t PM-sum Osakesed 1.339 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.605 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.071 t

14/20

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 585

Maardla nimetus Orava

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Orava VII lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 24.67

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.67

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 656

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 74

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 125

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

16 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 568 tuh m³ 20.04.2026

17 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 617 tuh m³ 20.04.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 3 092 tuh m³

Geoloogilised uuringud

15/20

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Dozerland OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523275

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.03.2030

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

Geoloogiafondi number 47436

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-61

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 20.04.2026

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja metsamaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Seletuskiri__Orava_VII_.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 13: 13_526_61_20.04.2026_Korraldus.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 14: Aruanne__Polli_III_GU_.asice

Kaevandamisjäätmekava Lisa 15: Kaevandamisjaatmekava.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 16: piir__ME_ja_TM_.dgn

Lisa 17: isojooned__maapind_EH_.dgn

16/20

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Kaevandamise alustamisel tuleb kõigepealt raadada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida kasulikku kihti kattev katend, mida tehakse järk-järgult vastavalt töö-ee liikumisele. Juhul, kui kännud on vaja välja juurida, korjatakse need kokku, kuivatatakse kuni 3 aastat mäeeraldise piires ja realiseeritakse seejärel töötlemata küttepuiduna või võimalusel ka hakkpuiduna. Katend koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi maht mäeeraldisel on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus varu arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise perimeetrile eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks.

Sarnaselt ~2 km kaugusel Orava lubjakivimaardlas asuvate toimivate karjääridega, toimub ka tulevases Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Karjääri avamisel rajatakse algmurre puur-lõhketöödega. Algmurde lõhketööd teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kes koostab eelnevalt nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti. Lõhketööde parameetrid, sh laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et oleks välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Pärast algmurde rajamist toimub lubjakivi kaevandamine mehaaniliselt kuni ligikaudu 80 t ekskavaatoriga. Raimamiseks kasutatakse hüdrovasarat ehk rammerit ning vajaduse/võimaluse korral ka ripperit. Dozerland OÜ hinnangul võimaldab ligikaudu 80 t ekskavaatori, hüdrovasara ja ripperi kombinatsioon lubjakivi massiivi mehaaniliselt kobestada ja väljata efektiivselt ilma puur lõhketöid teostamata, ka veetasemest all pool. Vee alt väljatav kaevis tõstetakse esmalt astangule nõrguma. Kuiva kaevise esmaseks töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus sorteerimissõlme. Raimatud kuiv materjal laetakse kas otse ekskavaatoriga ja/või frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või kalluritele selle transportimiseks purustus- sorteerimissõlme. Töödeldud kaevis fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16, 16/32 ja 32/63. Lisaks ridakillustikud 4/32 ja 4/63 ning lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon 0/4. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele.

Kavandatud Orava VII lubjakivikarjääris konkreetselt kasutatavad tööorganid valitakse vastavalt kivimi tugevusele, lõhelisusele ja konkreetse töö-ee mäenduslikele tingimustele. Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik koos mäetööde ajalise ning ruumilise arenguga fikseeritakse kaevandamise projektis. Katend kasutatakse ära kaevandamisega rikutud maa korrastamisel.

17/20

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241, maatulundusmaa). Katastriüksus paikneb metsade ja hõredama asustuse piirkonnas. Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa hõlmavad riigikinnistust pindalaliselt ligikaudu 4,8%.

Taotletav mäeeraldis külgneb idast eraomandisse kuuluva katastriüksusega Keevaalliku (tunnus 50401:005:0440, maatulundusmaa). Teistes suundades jätkub Vardi metskond 34. Lähima elamu eraõu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530).

Maakonna planeeringu rohelise võrgustiku kihis jääb taotletav karjäär rohevõrgustiku alale. Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Taotletaval mäeeraldisel puuduvad muud olulised seosed planeerimisdokumentidega või planeeritavate tegevustega.

Taotletava karjääri piirist ca 50 m kaugusele jääb Vardi looduskaitseala (KKR kood KLO1000156) ning sellega seotult ka Vardi LKA Vardi piiranguvöönd ja Vardi sihtkaitse-vöönd (KKR koodid KLO1100639 ja KLO1100638 vastavalt). Kaitseala kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu (EELIS kood RAH0000346). Lähialal esineb vääriselupaiku, neist lähim 25 m kaugusel, teised 50 – 530 m kaugusel. Natura elupaikadest jäävad lähialale elupaigatüübid 9010* lähima kaugusega 45 m ning 9020* kaugusega 160 m.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti. Karjääri lähialal esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118054) ~30 m kaugusel, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (KKR kood KLO9303749) ~190 m kaugusel, laanerähn (Picoides tridactylus) (KKR kood KLO9112424) ~220 m kaugusel ning harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood KLO9118076) ~550 m kaugusel. III kaitsekategooria liikidest on lähialal registreeritud suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KKR kood KLO9200720) ~30 m kaugusel, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KKR kood KLO9303748) ~190 m kaugusel, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9303747) ~190 m kaugusel, suur käopõll (Listera ovata) (KKR kood KLO9303746) ~190 m kaugusel, Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) (KKR koodid KLO9406009, KLO9406066, KLO9404843) ~760 – 980 m kaugusel ning punaselg-õgija (Lanius collurio) (KKR kood KLO9120657) ~870 m kaugusel.

Põhjavee kaitstuse andmete kohaselt jääb taotletav karjäär kaitsmata põhjaveega piirkonda. Karjäärile lähim puurkaevu ehk veehaarde sanitaarkaitseala (VEKA kood PRK0009811) paikneb ligikaudu 920 m kaugusel. Looduslikke pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, ojasid ja järvi, taotletava Orava VII lubjakivikarjääri piires ega läheduses ei ole. Lähim vooluveekogu on karjäärist ~1,3 km kaugusel kirdes asuv Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700).

Taristuobjektidest jääb lähialale avalikult kasutatav Tallinna-Pärnu-Ikla tee nr 4, tee kaitsevöönd jääb karjäärist ~395 m kaugusele. Tegemist on Euroopa teedevõrgu maanteega, millele toimub ka kaevise väljavedu karjäärist. Elektritaristust jääb lähim elektripaigaldise kaitsevöönd ~320 m kaugusele, mille hulgas on märgitud elektrimaakaabelliin ja alla 1 kV elektriõhuliin. Lisaks paiknevad õhuliini tugede ja mastitõmmitsatega seotud objektid ~320 m ja ~400 m kaugusel ning täiendavad elektriliiniga seotud objektid ~790 – 980 m kaugusel.

Kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidest paikneb lähialal joonobjektina kiviaed, mille tüüp on „Kiviaiad, tarad“, ligikaudu 300 m kaugusel. Punktobjektidena jäävad lähialale lubjaahi, mille tüüp on „Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad“, ~310 m kaugusel ning vaigutuslangid, mille tüüp on „Eripärase kasutuseesmärgiga puistud“, ligikaudu 370 m ja 550 m kaugusel.

Mäeeraldis jääb riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndisse. Karjääri lähialal paikneb ka Vetla1 maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, mis jääb ligikaudu 500 m kaugusele.

18/20

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendusmeetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsessid. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid. Purustus-sorteerimissõlmede keskmine soojusvõimsus ~0,46 MWth ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth.

Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamisega kaasnevat müra on detailsemalt hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule.

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass algmurde rajamisel ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Võrreldes puur-lõhketöödega on mehaanilisel raimamisel tekkiva vibratsiooni impulss oluliselt väiksem, kuid hüdrovasara kasutamisel on mõju tööperioodi jooksul korduv ja pikemaajalisem.

Orava VII lubjakivikarjäärile lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning ülejäänud enam kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on kaevandamise mõju põhjavee keemiale väga väike.

Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne.

Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega muude looduskaitseliste piirangutega alal. Taotletavast mäeeraldisest jäävad III kaitsekategooria liigi suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr.213466 ligikaudu 25 m kaugusele põhja ja lääne suunda. Vardi looduskaitseala, mis kuulub Vardi loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu, jääb mäeeraldise lõunapiirist ~50 m kaugusele ning läänepiirist ~130 – 140 m kaugusele. Kuigi lubjakivi ulatub ka looduskaitsealale, on juba geoloogilise uuringu käigus kontuuritud varuplokid selliselt, et kavandatava karjääri ümber jääks puhvertsoonid nende alade kaitseks. Lähim elamu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530).

Orava VII lubjakivikarjääris ei teki kaevandamise ega tootmisprotsessi käigus (kaevandamis)jäätmeid.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

19/20

8. Taotluse lisad

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tolmu leviku tõkestamiseks on võimalik kasutada mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel, kalluritel koormate katmine). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Müra leevendamiseks tuleb kaevandamise arenemisel masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Kuna lähima elamu õu jääb karjäärile võrdlemisi lähedale, on mäeeraldise piirile elamumaa suunas soovitatav rajada katendist müratõkkevall, et kaevandamise müra täiendavalt lokaliseerida.

Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Vajadusel tehakse esimeste lõhkamiste ajal vibratsiooni kontrollmõõtmisi lähima elamu juures.

Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.

Lähimate vääriselupaikade ning Vardi looduskaitseala suunal säilitatakse 25-50 m laiune puhvertsoon.

Maastikupildi visuaalne muutumise mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast loa omajale kohustuslik.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 18: Graafilised_lisad.asice

20/20

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

5 0 4 0 1 :0

0 5 :0

4 4 0

K e e v a a ll ik

u

5 0 4 0 1 :0

0 5 :0

0 2 5

V a rd i

m e ts

k o n d 7

6

VEP nr.213466

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

68

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

68

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

vt. m

06.10.2025

49,67

vt. m

06.10.2025

48,93 vt. m

06.10.2025

49,23

vt. m

06.10.2025

47,74

vt. m

06.10.2025

49,85 vt. m

06.10.2025

49,67

vt. m

06.10.2025

48,93

vt. m

06.10.2025

49,23

vt. m

06.10.2025

47,74

vt. m

06.10.2025

49,85

PA-3/25

63,37

15,6

2,4

6,6

FM3-1 LA 31 F 1,2

8,9

K3-2

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

Läbilõige IV-IV'

S m

S m

NW m

SE m

NW m

SE m

N m

N m

15,6

PA-1/25

58,43

21,6

PA-4/25

62,19

15,6

PA-2/25

63,25

15,6 15,6

PA-5/25

61,58

15,6

PA-4/25

62,19

15,6

PA-1/25

58,43

21,6

PA-2/25

63,25

15,6

PA-5/25

61,58

PA-3/25

63,37

0,8

3,6

FM5-1 LA 32 F 2,7

7,7

FM5-2 LA 33 F 4,6

10,6

FM5-3 LA 34 F 2,0

FM5-4 LA 31 F 2,4

2,0

6,3

FM1-1 LA 33 F 2,9

9,3

FM1-2 LA 33 F 2,1

15,5

FM1-3 LA 31 F 3,4

FM1-4 LA 34 F 7,6

1,3

6,2

FM4-1 LA 35 F 2,0

10,6

FM4-2 LA 34 F 4,7

13,4

FM4-3 LA 34 F 1,7

FM4-4 LA 30 F 2,5

2,1

6,4

FM2-1 LA 33 F 1,1

10,5

FM2-2 LA 34 F 4,3

13,4

FM2-3 LA 34 F 1,9

FM2-4 LA 30 F 1,9

2,4

6,6

FM3-1 LA 31 F 1,2

10,6

FM3-2 LA 32 F 3,4

13,5

FM3-3 LA 34 F 2,4

FM3-4 LA 29 F 1,5

K2-1

8,6

K2-2

K2-3

K2-4

K2-5

K3-1

8,9

K3-2

K3-3

K3-4

K3-5

K4-1

8,7

K4-2

K4-3

K4-4

K4-5

0,8

3,6

FM5-1 LA 32 F 2,7

7,7

FM5-2 LA 33 F 4,6

10,6

FM5-3 LA 34 F 2,0

FM5-4 LA 31 F 2,4

1,3

6,2

FM4-1 LA 35 F 2,0

10,6

FM4-2 LA 34 F 4,7

13,4

FM4-3 LA 34 F 1,7

FM4-4 LA 30 F 2,5

K4-1

8,7

K4-2

K4-3

K4-4

K4-5

2,0

6,3

FM1-1 LA 33 F 2,9

9,3

FM1-2 LA 33 F 2,1

15,5

FM1-3 LA 31 F 3,4

FM1-4 LA 34 F 7,6

2,1

6,4

FM2-1 LA 33 F 1,1

10,5

FM2-2 LA 34 F 4,3

13,4

FM2-3 LA 34 F 1,9

FM2-4 LA 30 F 1,9

K2-1

8,6

K2-2

K2-3

K2-4

K2-5

0,3 0,6

0,5

1,5

0,1 1,5

0,7 0,2

1,7

0,7 0,4

0,3 0,6

0,1

0,5

1,5

1,5 0,7

0,2

2,9

0 200 m100

S tmK 1

1 S nrJr

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

I-I' ... IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 200

H 1 : 2000

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,1 m)

Kasvukiht

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik)

S tmK 1

1 S nrJr

S tmT 1

1 S vr

Murenenud lubjakivi

Kruus

Moreen

Järva-Jaani kihistik)

Lubjakivi (Raikküla lade, Nurmekunna kihistu,

Vardi LKA piir

Metsa kitsendused (VEP)

Pendi lasketiiru pv

Riigikaitselised kitsendused

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 49,0 m)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Kaevandamisel jäetav nõlvatervik (katendis 1:1,4, lubjakivis vertikaalne)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

3. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m.

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436).

- "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)"

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

50201:001:1241

Vardi metskond 34

Pendi lasketiiru pv

Vardi LKA

Vardi looduskaitseala

62.41

6 1 .5

6

6 2 .8 2

6 3 .3 1

63.07

6 1 .0

5

6 1 .2 2

62.61

62.94

62.70

6 3 .2 0

6 1 .9

5

6 2 .1

4

61.59

61.62

61.54

61.72

62.08

5 6 .1

5

55 .2 2

5 6 .3 9

62.62

VEP nr.213465

VEP nr.153016

VEP nr.153018

VEP nr.213466

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50401:005:0440 Keevaalliku

pin n

K r

p in n

pinn

p in n

p in n

63.61

64.14

60.71

63.13

62.57

62.44

62.61

63.71

62.63

62.04

61.88

61.72

62.83

62.42

63.66

62.70

63.14

63.55

62.98

62.11

62.53

62.26

61.93

62.20

63.97

61.91

59.99

60.13

60.15

60.11

60.36

60.59

60.62

60.80

59.93

58.43

57.03

55.11

63.43

63.89

64.29

63.42

62.50

62.04

61.67

63.05

61.63

61.87

61.94

61.40

61.50

61.24

61.21

60.97

61.03

61.75 61.88

62.09

61.81

61.33

61.38

61.53

61.61

61.86

61.25

61.68

62.62

61.96

63.06

65.44

64.91

61.24

65.27

65.37

62.03

61.44

61.82

66.23

63.96

64.17

64.21

50401:005:0025 Vardi metskond 76

50401:005:0530

50401:005:0233

50401:005:0018 Vardi metskond 68

Kükita

Kullassaare

61.65

64.95

60.97

60.24

59.41

58.55

5 6 .6

9

58.98

59.34

59.94

55.77

56.25

56.00

55.85

61.72

59.66

58.28

56.59

55.38

55.01

55.60

54.96

55.61

54.53

55.56

54.89

54.88

55.04

60.28

56.41

56.84 58.48

59.27

58.78

58.45 56.67

Vardi metskond 34

50201:001:1241

52.41

48.39

56.29

47.38

46.60

46.60

46.65

50.80

59.53

61.24

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

47.08

49.25

57.34

53.84

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

47.32

48.05

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.44

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

50.58

55.20

48.13

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

50.74

55.20

55.20

46.98

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.04

55.20

55.20

55.20

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.28

57.04

55.20

55.20

55.20

58.44

52.62

48.08

48.06

54.74

55.20

55.20

55.20

55.20

55.20

59.82

5 5

57

60

6 1

61

6 2

6 2

6 2

6 2

6 2

6 3

6 3

6 3

63 6 4

6 4

65

6 5

6 1

6 3

59

58

5 6

47

47

4 7

47

4 7

48 48

4 8

48

4 8

49

49

4 9

49

4 9

4 9

5 0

50 50

5 0

50

50

5 1

51

5 1

5 1

51

51

5 2

52

5 2

5 2

52 52

5 3

5 3

53

5 3

53

53

5 4

5 4 54

5 4

54

54

5 5

5 5

55

5 5

5555

5 6

56

56

56

5 6

56

5 6

5 7

5 7

57

57

5 7

5 7

5 8

5 8

58

58

5 8

58 59

5 9

59

59

59

59

6 0

6 0

60

60

6 0

6 0

6 1

6 1

61

61

6 1

6 1

62

62

6 2

I

I

III'

III

I'

I'

IV '

IV

58,43 2,00

7,33

63,25 2,10

63,37 2,40

62,19 1,30

61,58

49,10

0,80 PA-5/25

PA-1/25

PA-4/25

PA-2/25

PA-3/25

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

6,60 2,50

49,10

46,60 2,50

12,05

11,87

11,79

11,68

63,25 2,10

PA-2/25

49,10

46,60 2,50

12,05

1

2

3

4

5

6

7

8

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m Ploki 16 lamami abs, m

Ploki 17 lamami abs, m Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m

5 2 7 6

0 0

5 2 7 4

0 0

5 2 7 2

0 0

5 2 6 8

0 0

6 541 200

6 541 000

6 540 800

6 540 600

6 540 400

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Maardla piir (asendiplaanil)

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

(Pendi lasketiiru pv)

Riigikaitselised piirangud

Vardi LKA

Kaardileht nr 6314 Rapla

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir,

1 piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 3/3

1 : 2000

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

Veekogu samakõrgusjoon, m

Tehisveekogu (pindala 16,60 ha)

Metsamaa (pindala 8,07 ha)

Korrastatud maa plaan

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Keskmine sügavus 2,4 m

Eeldatav veetase abs 49,0 m

Pindala 16, ha

Tehisveekogu

Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult

Maapind > 0,7 m veetasemest kõrgemal

Pindala 8,07 ha

Metsamaa

N

1 6 541 105,02 527 043,49

2 6 541 080,58 527 215,16

3 6 541 093,22 527 363,74

4 6 540 889,20 527 416,03

5 6 540 699,04 527 383,95

6 6 540 584,92 527 541,98

7 6 540 465,51 527 509,20

8 6 540 661,54 526 888,81

Pindala 24,67 ha

63

Põlli kruusamaardla

Orava lubjakivimaardla

47

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Dozerland OÜ taotleb keskkonnaluba Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisele eesmärgiga

võtta kasutusele Põlli III uuringuruumis uuritud ja aktiivse tarbevaruna arvele võetud

madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokid 16 ja 17. Luba taotletakse 30 aastaks.

Mäeeraldise saamise vajadus tuleneb eelkõige ettevõtte soovist jätkata oma tegevusaladega,

milleks on teedeehitus ja killustiku tootmine, samuti maavara kasutuskõlblikkusest ning

vajadusest tagada ehitusmaavarade kättesaadavus kohaliku ja regionaalse ehitustegevuse

tarbeks. Arvele võetud maavarast toodetavat killustikku kasutataks peamiselt üld- ja

teedeehituses, sh teede, platside ning muude taristuobjektide ehitamisel ja hooldamisel.

Maavara kasutuselevõtt võimaldab varustada nii ettevõtte enda objekte kui ka teisi piirkonna

ehitus- ja taristuobjekte kohaliku päritoluga ehitusmaterjaliga. See vähendab vajadust vedada

samalaadset materjali kaugemal asuvatest karjääridest ning aitab seeläbi vähendada

transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Ehituskillustiku tootmine Orava VII lubjakivikarjääri

mäeeraldisel võimaldab ettevõttel vähendada sõltuvust turukõikumistest ja kolmandate

osapoolte tarnetest, parandades seeläbi ehitustegevuse planeeritavust ja varustuskindlust.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri asukoht on logistiliselt soodne. Mäeeraldis paikneb

Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaanteest ligikaudu 450 m kaugusel, mis loob head eeldused

kaevandatava materjali väljaveoks. Väljavedu riigimaanteele toimuks mööda olemasolevat

Kükita-Kangermaa teed ehk puudub vajadus liigelda läbi külade või muude tihedama

asustusega piirkondade. Riigimaantee lähedus võimaldab materjali suunata kiiresti

põhimaantee transpordikoridori ning sealt edasi suurematele tarbimisobjektidele. Rail Baltica

trassikoridor jääb mööda reaalseid veoteid ligikaudu 30 km kaugusele (linnulennult ~15 km).

Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt

Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute

mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema

kaevandamiskasutusega maardlasse. Taotletav karjäär asub Orava maardlas. See aitab

vältida uute ulatuslike häiringualade teket ning piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist.

Dozerland OÜ omab kogemusi ja teadmisi selleks, et garanteerida taotletaval mäeeraldisel

levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik kasutamine.

Käesolev taotlus põhineb aruandel „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5393).

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas,

riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241,

maatulundusmaa). Katastriüksus paikneb metsade ja hõredama asustuse piirkonnas.

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa hõlmavad riigikinnistust pindalaliselt ligikaudu 4,8%.

2

Taotletav mäeeraldis külgneb idast eraomandisse kuuluva katastriüksusega Keevaalliku

(tunnus 50401:005:0440, maatulundusmaa). Teistes suundades jätkub Vardi metskond 34.

Lähima elamu eraõu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530).

Maakonna planeeringu rohelise võrgustiku kihis jääb taotletav karjäär rohevõrgustiku alale.

Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes

huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid

tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut

nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on

rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest

mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara

ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava

Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialale.

Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes

juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv

korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku

toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad seega otsesed

vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Taotletaval mäeeraldisel

puuduvad muud olulised seosed planeerimisdokumentidega või planeeritavate tegevustega.

Taotletava karjääri piirist ca 50 m kaugusele jääb Vardi looduskaitseala (KKR kood

KLO1000156) ning sellega seotult ka Vardi LKA Vardi piiranguvöönd ja Vardi sihtkaitse-

vöönd (KKR koodid KLO1100639 ja KLO1100638 vastavalt). Kaitseala kuulub Vardi

loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu (EELIS kood RAH0000346). Lähialal esineb

vääriselupaiku, neist lähim 25 m kaugusel, teised 50 – 530 m kaugusel. Natura elupaikadest

jäävad lähialale elupaigatüübid 9010* lähima kaugusega 45 m ning 9020* kaugusega 160 m.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide

leiukohti. Karjääri lähialal esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus)

(KKR kood KLO9118054) ~30 m kaugusel, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (KKR

kood KLO9303749) ~190 m kaugusel, laanerähn (Picoides tridactylus) (KKR kood

KLO9112424) ~220 m kaugusel ning harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood

KLO9118076) ~550 m kaugusel. III kaitsekategooria liikidest on lähialal registreeritud suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KKR kood KLO9200720) ~30 m kaugusel, harilik

käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KKR kood KLO9303748) ~190 m kaugusel, laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9303747) ~190 m kaugusel, suur käopõll

(Listera ovata) (KKR kood KLO9303746) ~190 m kaugusel, Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx

hellerianus) (KKR koodid KLO9406009, KLO9406066, KLO9404843) ~760 – 980 m

kaugusel ning punaselg-õgija (Lanius collurio) (KKR kood KLO9120657) ~870 m kaugusel.

Põhjavee kaitstuse andmete kohaselt jääb taotletav karjäär kaitsmata põhjaveega piirkonda.

Karjäärile lähim puurkaevu ehk veehaarde sanitaarkaitseala (VEKA kood PRK0009811)

paikneb ligikaudu 920 m kaugusel. Looduslikke pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, ojasid ja

järvi, taotletava Orava VII lubjakivikarjääri piires ega läheduses ei ole. Lähim vooluveekogu

on karjäärist ~1,3 km kaugusel kirdes asuv Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700).

Taristuobjektidest jääb lähialale avalikult kasutatav Tallinna-Pärnu-Ikla tee nr 4, tee

kaitsevöönd jääb karjäärist ~395 m kaugusele. Tegemist on Euroopa teedevõrgu maanteega,

3

millele toimub ka kaevise väljavedu karjäärist. Elektritaristust jääb lähim elektripaigaldise

kaitsevöönd ~320 m kaugusele, mille hulgas on märgitud elektrimaakaabelliin ja alla 1 kV

elektriõhuliin. Lisaks paiknevad õhuliini tugede ja mastitõmmitsatega seotud objektid ~320 m

ja ~400 m kaugusel ning täiendavad elektriliiniga seotud objektid ~790 – 980 m kaugusel.

Kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidest paikneb lähialal joonobjektina kiviaed, mille tüüp

on „Kiviaiad, tarad“, ligikaudu 300 m kaugusel. Punktobjektidena jäävad lähialale lubjaahi,

mille tüüp on „Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad“, ~310 m kaugusel ning vaigutuslangid,

mille tüüp on „Eripärase kasutuseesmärgiga puistud“, ligikaudu 370 m ja 550 m kaugusel.

Mäeeraldis jääb riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndisse. Karjääri lähialal

paikneb ka Vetla1 maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, mis jääb ligikaudu 500 m kaugusele.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri alal on 2025. aastal tehtud geoloogiline uuring, mille

tulemused on esitatud aruandes „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5393).

Maapinna abs kõrgused jäävad alal ~57 – 66 m tasemele. Aluspõhjalise geoloogilise läbilõike

moodustavad Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu ja

Varbola kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu,

Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakivid.

Geoloogilise uuringu tulemusena moodustati mäeeraldise alal vertikaalses läbilõikes kaks

aktiivse tarbevaru plokki: veepealne plokk 16 aT, mis jääb uuringuaegsest keskmisest

põhjaveetasemest abs 49,1 m kõrgemale, ning veealune plokk 17 aT, mis jääb 2,5 m ulatuses

allapoole nimetatud veetaset. Mõlema ploki maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi.

Ala lasuva maavara füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondandmed on esitatud tabelis 6.2.

Tabel 3.1 Orava VII lubjakivikarjääri lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA

tegur

LA

kategooria

Külma-

kindlus F, %

F

kategooria

16 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 29-35/33 LA35 1,1-4,7/2,7 F4

17 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 29-34/30 LA30 1,5-3,4/2,5 F4

Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks kasutati puuraukudest PA-2/25, PA-3/25 ja

PA-4/25 võetud proovide andmeid. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus.

Orava VII lubjakivikarjääri kivimid on esindatud lubjakiviga, milles CaO sisaldus varieerub

~38 – 52%, MgO sisaldus ~0,2 – 4,0% ning lahustumatu jäägi sisaldus valdavalt ~4 – 17%.

Orava VII lubjakivikarjäär asub Vaimõisa kõviku keskosas, mis kuulub Matsalu vesikonna

koosseisu ja on toitealaks mitmele piirkonna vooluveekogule, seal hulgas Ohukotsu jõele (KKR

kood VEE1107700), Kõrvetaguse peakraavile (KKR kood VEE1107800), Vardi jõele (KKR

kood VEE1107500), Konnaveski jõele (KKR kood VEE1108000) ning Kasari jõele (KKR

4

kood VEE1107000). Põhjavesi on alal vabapinnaline ja surveta. Veetase on otseses sõltuvuses

sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub

kevad-sügisesel perioodil, lumesulamise ajal märtsis-aprillis ning sügisperioodil

oktoobris-novembris. Põhjaveetaseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1 – 2 m,

harvem 3 meetrini. Kavandatud lubjakivikarjääri piirkonnas on põhjaveevoolu suund kirdesse.

Orava VII lubjakivikarjääri rajatud puuraukudes mõõdeti põhjavee tase kahel korral: vahetult

pärast puurimist vahemikus 19.09. – 25.09.2025. a ning pärast põhjaveetaseme stabiliseerumist

06.10.2025. a. Stabiliseerunud veetase jäi 9,2 – 14,45 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele

48,93 – 49,85 m, keskmiselt abs 49,1 m. Nimetatud uuringuaegne keskmine põhjaveetase on

võetud veepealse ja veealuse varu piiriks. Veealuse aktiivse tarbevaru lamam paikneb

keskmisest veetasemest 2,5 m allpool ehk abs kõrgusel 46,6 m, et kivimi

väljamisel oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma põhjaveetaset alandamata.

Ümbruskonna majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksi põhjavett, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu,

Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosa karbonaatkivimid.

Varbola kihistu alumine savikam osa moodustab tingliku veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi

kivimite vahel. Karjääri lähipiirkonnas, ~3 km raadiuses, ei ole peale Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude sügavamaid puurkaeve registreeritud.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,67 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab geoloogilise uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru plokke 16

ja 17 aT nii pindalaliselt kui sügavuti täielikult. Teenindusmaa piir ühtib mäeeraldise piiriga.

Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna

stabiilsuse tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on kõikjal

arvestatud 1:1,4 ning lubjakivimassiivis on säilitatav tervik vertikaalne. Taotletavad ja

kaevandatavad varud koos maavara kaoga nõlvatervikudes on arvutatud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Orava VII lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 20.04.2026)

Plokk Pindala Maavara Keskmine

paksus, m

Taotletav

varu, tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

16 aT 24,67 madalamargiline

ehituslubjakivi 10,4 2 568 74 2 494

17 aT 24,67 madalamargiline

ehituslubjakivi 2,5 617 19 598

Kokku 3 185 93 3 092

Luba taotletakse 30 aastaks. Arvestades karjääri avamiseks vajalike ettevalmistustöödega,

reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ja kaevandatud maa korrastamiseks kuluvat

aega, kujuneb keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks ligikaudu 125 tuh m3.

5

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Mäenduslikud tingimused on Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamiseks võrdlemisi soodsad.

Alale on hea juurdepääs Tallinna-Pärnu-Ikla maanteelt nr 4 lähtuva avalikus kasutuses

oleva Kükita – Kangermaa tee nr 5040516 kaudu. Riigimaantee asub alast ~350 m kaugusel.

Kaevandamise alustamisel tuleb kõigepealt raadada alal kasvavad puud, vajadusel juurida

kännud ning seejärel koorida kasulikku kihti kattev katend, mida tehakse järk-järgult vastavalt

töö-ee liikumisele. Juhul, kui kännud on vaja välja juurida, korjatakse need kokku, kuivatatakse

kuni 3 aastat mäeeraldise piires ja realiseeritakse seejärel töötlemata küttepuiduna või

võimalusel ka hakkpuiduna. Katend koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest

paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi maht mäeeraldisel

on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus varu

arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise perimeetrile

eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks.

Mäeeraldisele moodustatud plokid paiknevad nii peal- kui allpool keskmist põhjaveetaset.

Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud keskmine põhjavee tase abs 49,1 m.

Keskmisest põhjaveetasemest üleval pool oleva ploki paksus on 10,4 m. Allpool veetaset asuva

maavara varuploki keskmine paksus on 2,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise

ehituslubjakiviga, mis sobib üldiselt kasutamiseks üld- ja teedeehituses.

Sarnaselt ~2 km kaugusel Orava lubjakivimaardlas asuvate toimivate karjääridega, toimub ka

tulevases Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris

veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning

seejärel veealune maavara. Karjääri avamisel rajatakse algmurre puur-lõhketöödega. Algmurde

lõhketööd teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kes koostab eelnevalt nõuetele vastava

puur-lõhketööde projekti. Lõhketööde parameetrid, sh laengusuurused, ja kasutatavad

kaitsevahendid valitakse selliselt, et oleks välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Pärast algmurde rajamist toimub lubjakivi kaevandamine mehaaniliselt kuni ligikaudu 80 t

ekskavaatoriga. Raimamiseks kasutatakse hüdrovasarat ehk rammerit ning vajaduse/võimaluse

korral ka ripperit. Dozerland OÜ hinnangul võimaldab ligikaudu 80 t ekskavaatori, hüdrovasara

ja ripperi kombinatsioon lubjakivi massiivi mehaaniliselt kobestada ja väljata efektiivselt ilma

puur-lõhketöid teostamata, ka veetasemest all pool. Vee alt väljatav kaevis tõstetakse esmalt

astangule nõrguma. Kuiva kaevise esmaseks töötlemiseks kasutatakse mobiilset

purustus-sorteerimissõlme. Raimatud kuiv materjal laetakse kas otse ekskavaatoriga ja/või

frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või kalluritele selle transportimiseks purustus-

sorteerimissõlme. Töödeldud kaevis fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16,

16/32 ja 32/63. Lisaks ridakillustikud 4/32 ja 4/63 ning saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon

0/4. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele.

Kavandatud Orava VII lubjakivikarjääris konkreetselt kasutatavad tööorganid valitakse

vastavalt kivimi tugevusele, lõhelisusele ja konkreetse töö-ee mäenduslikele tingimustele.

Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik koos

6

mäetööde ajalise ning ruumilise arenguga fikseeritakse kaevandamise projektis. Katend

kasutatakse ära kaevandamisega rikutud maa korrastamisel.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei

käsitleta pealmaakaevandamist alla 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevusena.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,67 ha. Lähimad Põlli ja Orava

kruusa- ja lubjakivimaardlate karjäärid paiknevad kavandatavast karjäärist ligikaudu

1,2 – 1,4 km kaugusel loode ja kagu suunas vastavalt. Arvestades karjääride omavahelist

kaugust ning asjaolu, et Orava VII lubjakivikarjäärist kaevise väljaveoks ei kasutata

teiste karjääridega samu väljaveoteid, võib nende tegevuste koosmõju pidada väheoluliseks.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat

keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,

tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi

visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-

meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida.

Osakesed

Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed,

paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsessid. Tolmu levik

mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid

tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel,

kalluritel koormate katmine). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva

ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab ka tõkestada kaevandamisel tekkiv

süvend. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse kavandatava tegevusega keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on

õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid. Purustus-

sorteerimissõlme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on ~0,81 MWth, mistõttu

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 7 kohaselt ei esitata lubatud heitkoguste projektis eraldi

andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning

nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses

nimisoojusvõimsuses.

Müra

Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine,

materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali

väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast

tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks

kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb

15 m kaugusel müraallikast 80 – 96 dB vahemikku. Erinevates teatmikes on lubjakivi-

karjäärides töötavate masinate müra tasemeks määratud maksimaalselt vahemikus

110 – 125 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse

7

karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole.

Lähima elamu õueala jääb ~280 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530).

Kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud

nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate majapidamiste õuealade

puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel

ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Taotletavas lubjakivikarjääris

kaevandamisega kaasneva müra tase ulatub lähima elamu õuealal tasemele kuni 52 dB.

Kaevandamisega kaasnevat müra on detailsemalt hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa

juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse

ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule.

Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-

sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Kuna

lähima elamu õu jääb karjäärile võrdlemisi lähedale, on mäeeraldise piirile elamumaa suunas

soovitatav rajada katendist müratõkkevall, et kaevandamise müra täiendavalt lokaliseerida.

Puur-lõhketööd ja vibratsioon

Orava VII lubjakivikarjääri algmurde rajamiseks tehakse piiratud mahus puur-lõhketöid, mille

peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole

püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast

impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal

asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Lõhketöid viib

läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde

projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes

tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud

lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude

laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Vajadusel tehakse esimeste lõhkamiste ajal

kaasnevate maavõngete kontrollmõõtmisi lähima elamu juures.

Võrreldes puur-lõhketöödega, on mehaanilisel raimamisega kaasneva vibratsiooni impulss

oluliselt väiksem, kuid hüdrovasara kasutamisel on mõju tööperioodi jooksul korduv ja

pikemaajalisem. Mehaanilise raimamise vibratsioon levib peamiselt kivimimassiivi ja

maapinna kaudu ning sumbub kauguse suurenedes. Tegemist on lokaalse mõjuga, mis on kõige

tugevam töötava hüdrovasara vahetus läheduses paarikümne meetri ulatuses. Arvestades

lähima elamu kaugust ning asjaolu, et kaevandamise arenemisel liigub töö-esi

karjäärisüvendisse ei ole põhjust eeldada, et mehaaniline raimamine kujutaks lähima elamu

õuealani ulatuvat olulist mõju. Kui mehaanilise raimamise alustamisel ilmneb põhjendatud

kahtlus, et töö võib lähimale elamule kujutada olulist vibratsiooni mõju, tuleb teha

kontrollmõõtmised. Mõõtmistulemuste põhjal saab vajadusel korrigeerida hüdrovasara

töörežiimi, vähendada löögienergiat ja muuta töökorraldust.

8

Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile

Orava VII lubjakivikarjäärile lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning

ülejäänud enam kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle

kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee

liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast

kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku

veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on kaevandamise mõju põhjavee keemiale väga väike.

Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna

reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub

karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis

karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev

heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei

ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja süvendis endis. Heljumi

edasikandumine põhjavees on minimaalne, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi

madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi

mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele.

Arvestades, et lubjakivi raimamiseks ei kasutata peale algmurde rajamise puur-lõhketöid ehk

kobestamine toimub mehaaniliselt, on heljumi sattumine ja levik põhjavees marginaalne.

Kasutades algmurde rajamisel lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid,

mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune puur-lõhketööd põhjavett.

Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli

satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide

ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil,

kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel

on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel

on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks

siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis kanduks kirdesse Ohukotsu jõkke,

mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneb reoallikast allavoolu.

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile

Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene.

Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda

pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi

karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine

mõjutab piirkonna põhjavett minimaalselt. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee

aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine

ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes põhjaveekihi

levikualaga väga väike, on antud efektide mõju marginaalne ja looduses mittetajutav.

Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi,

kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see

mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi

ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt

põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb

9

reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase

madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate

setete dreenimise. Karjääri ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel

kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme

langemist. Teiseks peab veealuse kivimi välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest

setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka

suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist.

Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt

valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase

komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri.

Geoloogilise uuringu käigus koostatud hüdrogeoloogilise analüüsi põhjal kujuneb tasakaalulise

põhjaveevoolu tingimustes karjääri ümbruses mõningane alanduslehter. Selle ulatus ehk

põhjavee toiteala jääb sõltuvalt aurumise intensiivsusest ligikaudu 125 – 255 meetri vahemikku,

tajutav mõju põhjaveetasemele vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääri piirist

ehk arvutuste puhul on tegemist suuresti ülehinnatud teoreetiliste väärtustega. Kaugemal

(konservatiivse hinnanguna > 50 m kaugusel) ulatub alanduslehtri ulatus mõne kuni

paarikümne sentimeetrini, jäädes põhjaveetaseme sesoonse kõikumise piiresse. Teoreetilise

alanduslehtri piiresse jääb osaliselt Vardi LKA, mis ümbritseb karjääri lääne ja lõuna suunas.

Samuti jääb võimaliku alanduslehtri piiresse III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ja

vääriselupaikasid. Lähimate majapidamisteni ja registreeritud puurkaevudeni mõju ei ulatu.

Loodus ja kliima

Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega muude

looduskaitseliste piirangutega alal. Taotletavast mäeeraldisest jäävad III kaitsekategooria liigi

suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr.213466 ligikaudu

25 m kaugusele põhja ja lääne suunda. Vardi looduskaitseala, mis kuulub Vardi loodusalana ka

Natura 2000 võrgustiku koosseisu, jääb mäeeraldise lõunapiirist ~50 m kaugusele ning

läänepiirist ~130 – 140 m kaugusele. Kuigi lubjakivi ulatub ka looduskaitsealaga kattuvale

alale, on juba geoloogilise uuringu käigus kontuuritud varuplokid selliselt, et kavandatava

karjääri ümber jääks puhvertsoonid nende alade kaitseks. Eelnevast lähtuvalt ei ole VEP-ide ja

kaitsealade poole arvestatud ka teenindusmaad, et säilitada alad võimalikult looduslikuna.

Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning

loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Lähimas vääriselupaigas on samuti

inventeeritud loometsakooslus, kastikuloo kasvukohatüüp. Kaitsealuste metsade ja

vääriselupaikade kaitsel on oluline arvestada, et nende loodusväärtus ei piirdu üksnes kaardile

kantud elupaiga piiriga. Vääriselupaiga ökoloogiline toimimine sõltub ka seda ümbritsevast

alast, mis aitab säilitada elupaikadele omaseid mikrokliima-, valgus-, niiskus- ja tuuletingimusi.

Puhvertsooni peamine eesmärk on vähendada servaefekti. Kui kaitsealune mets piirneb vahetult

lageda ala, karjääri, tee, tehnorajatiste või muu avatud alaga, muutuvad metsas eelkõige valgus-

ja tuuletingimused, mis võivad kaasa tuua negatiivse mõju alustaimestikule ja tuulemurru

ohu. Puhvertsoon aitab metsas hoida stabiilsemat keskkonda ja vähendab järske välismõjusid.

Orava VII lubjakivikarjääri ümbritseva ala puhul on täna valdavalt tegemist raiesmikuga, mis

ei tähenda, et puhvertsooni vajadus puudub. Sellisel juhul võib osa servaefektist olla juba

10

avaldunud, kuna raiesmik ei täida vähemalt lühiajaliselt niinimetatud kaitsemetsa funktsiooni.

Sellist ala tuleb käsitleda taastuva või kujuneva puhvertsoonina, millele tuleb anda võimalus

looduslikult uueneda või mida saab vajaduse korral suunatult metsastada. Täiendav raadamine,

pinnase eemaldamine, kaevandamine, ladustamine või muu intensiivne kasutus sellisel alal

suurendaks kaitsealustele metsadele avalduvat survet veelgi. Seetõttu ei ole mäeeraldise

ümber loodud teenindusmaa riba, millel oleks võimalik teha kaevandamist abistavaid tegevusi.

Kaevandamisel võib olla mõningane mõju ka kaitsealuste metsade veerežiimile. Kavandatav

Orava VII lubjakivikarjäär asub Vaimõisa kõviku keskosas ehk selle avamine ei lõikaks läbi

olulist mööda maapinda kaitsealuste metsade suunas valguva sademevee valgala.

Kaevandamine toimub ilma veetaseme kunstliku alandamiseta ning karjäärist puudub

väljavool, seega võib kaevandamise mõju pinna- ja põhjavee režiimile pidada marginaalseks.

Tulenevalt geoloogilise uuringu käigus koostatud hüdrogeoloogilisest analüüsist võib

mäeeraldisel reljeefi muutuse tõttu karjääri piires ning selle lähimate meetrite raadiuses

muutuda pindmise äravoolu suund. Puhverala ning sellel asuva taimestiku säilitamine aeglustab

pinnavee kiiret äravoolu kaevandamisalasse, aitab säilitada mulla niiskust ning vähendab järsku

üleminekut looduslikust kaitsealusest metsakooslusest avatud ja mõningase kuivendava mõjuga

karjääri. Kaevandamise mõju lähimatele metsaaladele võib seega pidada väheoluliseks.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide

leiukohti. Karjääri lähialal, ~30 m kaugusel, esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik

(Triturus cristatus) ning III kaitsekategooria liikidest suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis).

Harivesiliku peamisteks elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, kuid teda võib kohata ka

laiade jõeorgude kultuurmaastike, jõgede ja järvede kaldavööndis. Veekogu lähedus on igal

juhul oluline, sest kuival maal toitub harivesilik harva. Vees on tema saagiks peamiselt erinevad

mardikad (ujurid, kukrikud), aga ka limused, sääsevastsed, konnakullesed ja teiste kahepaiksete

kudu. Maapinnal toitub ta aga vihmaussidest, nälkjatest, putukatest ja nende vastsetest ning

vahel ka äsja maale siirdunud noortest vesilikest. Kui maismaal on harivesilik aktiivne vaid

öösel, siis vees tegutseb ta ööpäev läbi. Sigimisperioodi ehk kevade ja suve alguse veedab

harivesilik täielikult veekogus. Vee-elupaikadeks võivad olla metsajärved, jõesoodid, tiigid,

veega täidetud augud, tarnasood ja turbarabad ning kraavid. Suur-rabakiilile on

võtmetähtsusega paljunemiseks sobivate veekogude olemasolu. Võimalusel eelistab liik

järvede taimestikurikkaid soppe ja laiemaid madalaid püsiva veega alasid. Suur-rabakiili

ohustavad tegurid ongi seotud eelkõige vastsete arenguks sobivate veekogude

kvaliteedi langusega (näiteks väikeveekogude asustamine kaladega) või nende kadumisega.

Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku

(RV) tugialale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt tuleb rohevõrgustiku alal kaevandamisel

säilitada rohevõrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Alal

on maavara kaevandamine võimalik üksnes juhul, kui tagada kaevandatud ala sobiv

korrastamine. Arvestades RV tugiala (~685 ha) ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa

(~24,7 ha) pindalaga ning karjääri paiknemisega tugiala servaalal ei ole põhjust eeldada, et see

võiks oluliselt RV funktsionaalsust häirida. Kavandatav Orava VII lubjakivikarjäär hõlmab

rohevõrgustiku tugialast ligikaudu 3,6% ning rohevõrgustik säilib tänases ulatuses karjääri

ümber vähemalt ~400 m ulatuses. Tugiala pindala ei vähene seega sellises ulatuses, mis

võiks oluliselt takistada loomade liikumist. Ala korrastatakse kinniseks järveks ja metsamaaks.

11

Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-,

puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jms vee-elustik

ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid

mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jms. Need moodustavad

niinimetatud sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab

rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna.

Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade

pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Lisaks on kinnise veekogu rajamisel

eeldatav positiivne mõju ka karjääri lähipiirkonnas pesitsevate kaitsealuste liikide harivesilik

ja suur-rabakiil elupaigatingimustele. Ühtlasi juhitakse RV juhendis tähelepanu, et veekogude

kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele.

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel,

lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (näiteks metsa

raadamine, kasvupinnase koorimine). Arvestades, et kavandatud lubjakivikarjääri alal

on valdavalt tegemist raiesmikuga ei saa kavandatava tegevuse mõju kliimale pidada oluliseks.

Jäätmed ja korrastamine

Tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lõikes 1 sätestatud määratlusest loetakse jäätmeteks aine

või ese, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Käesoleval

juhul ei ole katendi ega peenfraktsiooni näol tegemist materjaliga, mida kaevandaja ära viskab,

kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Vastupidi, tegemist on materjalidega, millel

on selge kasutusotstarve või turustamispotentsiaal ning mis on kaevandamise ja

ehitusmaterjalide tootmise tavapärane osa. Sellest tulenevalt ei teki Orava VII lubjakivikarjääris

kaevandamise ega tootmisprotsessi käigus seadusega määratletud jäätmeid. Kaevandatud

kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse karjääri

korrastamisel vastavalt pärast loa väljastamist koostatavale korrastamise projektile. Samas on

Keskkonnaamet seisukohal, et lubjakivikarjääride puhul ei saa kindel olla, et tekkiv katend

kasutatakse ära korrastamisel, kui vastav korrastamisprojekt ei ole saanud Keskkonnaameti

nõusolekut rakendamiseks. Seega on taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekava.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega,

mis on tulenevalt seadusandlikust korrast loa omajale kohustuslik (vt ptk 7 ja graafiline lisa 3).

7. Kaevandatud maa korrastamine

Orava VII lubjakivikarjääris asub kasulik kiht nii peal- kui allpool piirkonna keskmist veetaset

ehk mäeeraldisele tekib maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri

07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud

nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema

valdavalt üle 2 m. Arvestades kavandatud karjääri mäeeraldise lamami (abs 46,6 m) ning

eeldatava kaevandamisjärgse veetasemega (abs 49,0 m) on mäeeraldisele võimalik kujundada

määruse nõuetele vastav tehisveekogu. Veekogu keskmiseks sügavuseks kujuneb ~2,4 m ning

pindalaks ~16,6 ha. Kaevandamisel kooritava katendiga on võimalik tagasi täita mäeeraldise

12

kagunurk ~8,6 m ulatuses, tänu millele on mäeeraldisele kujundatav veekogu võimalik rajada

looduslikuma ilmega. Tagasitäidetud alale rajatakse metsamaa ning veekogu nõlvad jäetakse

looduslikule taimestumisele. Korrastamisel rajatava metsamaa pindala on ~8,07 ha.

Orava VII lubjakivikarjääri korrastamise suunaks on seega tehisveekogu ja metsamaa.

Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad

katendist nõlvad (nõlvus 1:1,4) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri

tehnilise korrastamise käigus, eelistatult juba paralleelselt kaevandamiga, täita, et ala ei

kujutaks ohtu seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas

kasutada mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Nõlvad tuleb veepealses osas täita nõlvusega 1:2

ning veealuses osas nõlvusega 1:5. Sama materjaliga täidetakse tagasi ka mäeeraldise kagunurk

kuni abs tasemeni 55,2 m. Selliste nõlvustega ning graafilisel lisal 3 kujutatud lahendi

realiseerimiseks vajaliku täitematerjali maht on ~660 tuh m3. Nõlvad võib vastavalt vajadusele

ja koostatavale korrastamise projektile kujundada laugemad, samuti on mäeeraldise kagunurk

võimalik tagasi täita oluliselt suuremas mahus, kuni kaevandamiseelse maapinnani. Seega on

kogu mäeeraldiselt kooritav katend kasutatav kaevandatud maa korrastamiseks. Juhul, kui

kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt

tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Hinnanguline kulu Orava VII lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~18 500 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~460 000 eur.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Priit Karotamm / allkirjastatud digitaalselt /

Dozerland OÜ

Juhatuse liige

Taotluse koostas 15.07.2026. a. ning seda täiendas 07.09.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

20.04.2026 nr 13-5/26-61

Rapla maakonna Orava maardla

registrikande muutmine

OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Dozerland OÜ tellimisel Eesti Geoloogiateenistusele Põlli

III uuringuruumi piires tehtud ehituslubjakivi uuringu aruande „Rapla maakonna Põlli III

uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (registreeritud nr-ga 13-

2/26-610; edaspidi aruanne).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

14.03.2025 korraldusega nr DM-130183-16 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523275.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 16 ja 17, mis paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Põlli külas katastriüksusel Vardi metskond 34 (tunnus 50401:001:0342). Aruandes

moodustatud plokid asuvad täielikult Põlli III uuringuruumi piires.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus madalamargiliseks

ehituslubjakiviks.

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2026

maavarade registris Orava lubjakivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud

piirides varu järgmiselt:

2 (2)

1.1. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 24,67 ha – 2568 tuh m³

(aruandes 16 plokk, veepealne varu),

1.2. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 24,67 ha – 617 tuh m³

(aruandes 17 plokk, veealune varu),

2. Viia registrisse (registrikaart nr 585) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks Dozerland OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,

Keskkonnaametile ja Märjamaa vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Jürgenson

Asedirektor

Mihkel Annusver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5331 7112 [email protected]

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

Töö nr 26/5393

Tallinn 2026

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

2

Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

3

ANNOTATSIOON Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026). Aruanne ühes köites, teksti 34 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2026. Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Dozerland OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 37,42 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 21,6 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakiviga. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 16 aT ja 17 aT. Varuplokid kontuuriti väljapoole uuringuruumi lääne- ja lõunaosas paiknevast Vardi looduskaitsealast, lääneosas paiknevast vääriselupaigast ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest Kullassaare kinnistul. Ploki 16 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 33 (kategooria LA35), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,7% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 10,4 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,1 m. Ploki 17 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 30 (kategooria LA30), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,5% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 2,5 m paksuselt abs kõrguseni 46,6 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m3

(plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m3

(plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Dozerland OÜ, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orava lubjakivimaardla, puuraugud, lubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru.

Koostas: Mairy Tammekänd

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

4

SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 SISUKORD ................................................................................................. 4 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 11

4.1. Välitööd ............................................................................................................... 11 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 12 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 13 4.4. Topograafilised tööd ........................................................................................... 13 4.5. Kameraaltööd ...................................................................................................... 13 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 13

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 15 6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 19 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 22

7.1. Üldandmed .......................................................................................................... 22 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus .................................................................... 22

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 24 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 25 8.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele .............................................. 25 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile .................................................................... 26

9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 30 9.1. Ploki 16 aT varu .................................................................................................. 31 9.2. Ploki 17 aT varu .................................................................................................. 31

10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 32 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 33 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523275 .............................................................. 35 2. Puuraukude kataloog .............................................................................................. 37 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 39 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .................................................................... 40 5. AS Teede Tehnokeskus laboriprotokollid .............................................................. 45 6. Lubjakivi füüs-meh omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused ............ 48 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 49 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 50 9. Puuraukude likvideerimise akt ............................................................................... 51 10. KKA korraldus maa osalise korrastamise kohta .................................................... 54 11. RKIK kooskõlastus ................................................................................................. 56 12. RMK kooskõlastus ................................................................................................. 57 13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 69 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

5

GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’). Mõõtkava hor 1 : 2000,

vert 1 : 200 (.pdf .tif). ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_ploki 16 lasum_EH2000.dgn 2. Plokkide 16 ja 17 piir.dgn 3. Piiripunktid (plokkide 16 ja 17 piir).xls 4. Puursüdamike fotod.jpg

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

6

1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Põlli III uuringuruumis tehti Dozerland OÜ tellimisel. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 14.03.2025. a korralduse nr DM-130183-16 alusel väljastati Dozerland OÜ-le Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/523275 kehtivusajaga viis aastat (Lisa 1). Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööl 2025. a septembris rajati uuringuruumi puurmasinaga 5 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostasid hüdrogeoloogid Lizet Tüvi ja Kaarel Mänd, mäenduslikud tingimused mäeinsener Hendrik Klaas ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a novembris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Põlli III uuringuruum teenindusala pindalaga 37,42 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas. Uuringuruum hõlmab osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mille sihtotstarve on maatulundusmaa 85% ja kaitsealune maa 15%, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Põlli III uuringuruum asub Märjamaa alevikust ~9 km kaugusel põhja pool jäädes ~350 m kaugusele idasuunda Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteest nr 4. Uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°00'58" pl ja 24°47'24" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 6314 Rapla) (Joonised 2.1 ja 2.2).

Joonis 2.1. Põlli III uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Põlli III uuringuruumi teenindusala piirneb põhja poolt katastriüksusega Vardi metskond 76 (50401:005:0025), idast katastriüksusega Keevaalliku (50401:005:0440) ning ülejäänud suundades jätkub katastriüksus Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mis omakorda lääne suunas piirneb katastriüksusega 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (50401:005:0011). Põlli III uuringuruumi keskosa läbib põhja-lõuna suunaliselt Kükita-Kangermaa kruusakattega metsatee nr 5040516. Geoloogilise uuringu välitööd ei mõjutanud nimetatud tee seisundit ja kasutamist. Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastas maavaravaru arvele võtmise (Lisa 12). Põlli III uuringuruumi idaosa kattub riigikaitselise ehitise (Pendi lasketiir) piiranguvööndiga (id 3714794). Maavara varu arvele võtmine piiranguvööndis kooskõlastati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (Lisa 11).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

8

Põlli III uuringuruumi lääne ja lõuna servad jäävad ~20 m kaugusele ning piiripunktist 2 kaugusele ~6,5 m Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156). Põlli III uuringuruumi teenindusala piiripunktist 3 põhja suunas ~12 m kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil, väline tunnus KLO9200720) elupaik. Uuringuruumi teenindusala piiripunktist 2 põhja suunas ~35 m kaugusel asub III kaitsekategooria taimeliigi Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat, väline tunnus KLO9303748), Listera ovata (suur käopõll, väline tunnus KLO9303746), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip, väline tunnus KLO9303747) kasvukohad ja vääriselupaik VEP nr 153016. Uuringuruumi teenindusala piiripunktist 1 lääne suunda ~23 m kaugusele jäävad vääriselupaik VEP nr 153018.

Joonis 2.2. Põlli III uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Põlli III uuringuruumi teenindusala piires puuduvad avalikus kasutuses olevad tehnovõrgud. Lisaks puuduvad uuringuruumis ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused. Põlli III uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Lähim majapidamine jääb uuringuruumist põhja suunda ~200 m kaugusele Kullassaare kinnistule (50401:005:0530) (moodustatud varuplokist ~300 m kaugusele).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

9

Põlli III uuringuruumi maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem ala keskosas. Maapinna abs kõrgused on vahemikus 57 - 66 m. Uuringuruum on osaliselt kaetud metsaga ja osaliselt lage. Metsakoosluses esineb erineva arenguklassiga kuuske, kaske, mändi.

Foto 2.1. Kuusenoorendik Põlli III uuringuruumi keskosas PA-2/25 läheduses (Foto: S. Siir, 22.09.2025).

Põlli III uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Uuringuruumist ~1 km kaugusel loode suunda jääb Põlli kruusamaardla (reg kaart nr 1031) üldpindalaga 12,79 ha ning ~1,2 km kaugusel kagu suunda jääb Orava lubjakivimaardla (reg kaart nr 585) üldpindalaga 86,95 ha. Lähimate maardlate paiknemine on illustreeritud joonisel 2.1. Kuna Põlli III uuringuruumis uurimisalune maavara on lubjakivi, siis hinnatakse uuringuruumis hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu. Orava lubjakivimaardlas on maavarade registri arvel varu järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 5879,665 tuh m3 ja aktiivset

reservvaru 617 tuh m3 (seisuga 31.03.2026. a);

- ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1222,083 tuh m3, aktiivset reservvaru 448 tuh m3 ja prognoosvaru 5046 tuh m3 (seisuga 13.04.2026. a);

- ehituskruusa aktiivset tarbevaru 152,03 tuh m3 (seisuga 01.04.2021. a).

Orava lubjakivimaardlas 5 aktiivset mäeeraldist: 1. Orava II kruusakarjäär (Rapm-109, OÜ Aigren, kehtiv kuni 02.12.2028); 2. Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046); 3. Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227, AS TREV-2 Grupp, kehtiv kuni 16.01.2051); 4. Orava IV lubjakivikarjäär (KL-516107, OÜ Aigren, kehtiv kuni 28.05.2055); 5. Orava V lubjakivikarjäär (KL-521649, OÜ Laaseri Puit, kehtiv kuni 06.04.2056).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

10

3. GEOLOOGILINE UURITUS Põlli III uuringuruumi teenindusalal varem sihtotstarbelisi geoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Lähimad maardlad on ~1 km kaugusel loode suunas Põlli kruusamaardla (reg kaart nr 1031) ja ~1,2 km kaugusel kagu suunas Orava lubjakivimaardla (reg kaart nr 585). Kuna Põlli III uuringuruumis uurimisalune maavara on lubjakivi, siis hinnatakse uuringuruumis hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu. Orava lubjakivimaardlas on maavara geoloogilisi uuringuid tehtud mitmel korral: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081; - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411; - Kukk, M., jt. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680; - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306; - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117; - Tuuling, T., jt. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503; - Potagin, C., jt. 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023). OÜ J. Viru Markšiederibüroo. EGF 9776; - Kask, A. 2024. Mäeeraldise Orava III lubjakivikarjäär lasumi kõrguse korrigeerimine ja varu arvutus (varu arvutatud 18.09.2024. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9915; - Tammekänd, M., jt. 2025. Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 47400. Orava maardla geoloogiliste uuringute käigus rajatud uuringupunktide asukohad ei ulatu Põlli III uuringuruumi piirkonda, seega detailsemalt loetletud uuringuid ei käsitleta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

11

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 14.03.2025. a korralduse nr DM-130183-16 alusel väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/523275 (kehtivusajaga 14.03.2025 - 14.03.2030) on lubatud Põlli III uuringuruumis kaevata kuni 35 kaevandit ning puurida kuni 35 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. a septembris (Foto 4.1). Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oli 100%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 5 puurauku sügavusega 15,6 - 21,6 m (kokku 84,0 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 260 - 350 m.

Foto 4.1. Puuraugu PA-5/25 rajamine Põlli III uuringuruumis. (Foto: S. Siir, 25.09.2025). Kuna kvaternaarisetete paksus oli puuraukudes väike ning olles esindatud valdavalt moreeniga, siis kaevandeid uuringuruumi ei rajatud ja kvaternaarisetteid eraldi ei uuritud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

12

Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil ning likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa lõppemist (14.03.2030) või kantakse seirekaevuna Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud on suletud spetsiaalse sulguriga, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu ja tekitamaks ohtu väiksematele metsloomadele/lindudele (Foto 4.2). Puuraukude avatuks jätmise kohta saadi Keskkonnaametilt kooskõlastus (Lisa 10)

Foto 4.2. Ajutiselt avatuks jäetud puurauk PA-2/25 Põlli III uuringuruumis. (Foto: S. Siir, 22.09.2025). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 4). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast ja võeti litoloogiliste erimite kaupa Raikküla kihistu, Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Kokku võeti 20 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 2,1 - 6,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,8 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Põlli III uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

13

kolmest puuraugust – PA-2/25, PA-3/25, PA-4/25. Puuraugu valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt koos varasemate puuraukudega võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 15 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,9 - 4,4 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,7 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Kuna Orava lubjakivimaardla karjäärides toimub kaevandamine vee alt ilma veetaset alandamata, siis ka Põlli III uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see eelduste kohaselt sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringu raames ei tehtud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015), Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021) ja Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tammekänd jt, 2026), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a novembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivina, kui sellest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivina, kui purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

14

Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Puuraugud jäeti avatuks pikemaajalise seire eesmärgil ning likvideeritakse hiljemalt enne geoloogilise uuringu loa lõppemist (14.03.2030. a) või kantakse seirekaevuna Eesti Looduse Infosüsteemi. Puuraugud on suletud spetsiaalse sulguriga, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu ja tekitamaks ohtu väiksematele metsloomadele/lindudele. Puuraukude avatuks jätmise kohta saadi Keskkonnaametilt kooskõlastus (Lisa 10). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

15

5. GEOLOOGILINE EHITUS Põlli III uuringuruum paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku keskosas (Joonis 5.1). Vaimõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Piirkonda iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid, aga valdavalt paikneb uuringuruum õhukese pinnakattega alal. Uuringuruumi keskosas koosneb pinnakate Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelistest setetest – veeristest, munakatest segamini saviliiva ja liivsaviga. Pinnakattesetted lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel.

Joonis 5.1. Põlli III uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust Põlli III uuringuruumis jäävad maapinna abs kõrgused ligikaudu 57 - 66 m tasemele. Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus on uuringuruumi keskosas väljaeraldatud kruusalasundi leviala, mis ei ole registreeritud maavarade registris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kirjeldatud on seda kui veeriselist kruusliiva, mis on kohati lubjakivirähkne ja keskmine paksus 1 m. Põlli III uuringuruumis katab lubjakivilasundit puuraukude põhjal keskmiselt 1,1 m paksuse kihina kvaternaarisetted (Foto 5.1, mis koosnevad kasvukihist (Q2_s), selle all lasuvast savikast orgaanikat sisaldavast kruusast (Q1jr_lg) ja saviliivmoreenist (Q1jr_g). Kruus on karbonaatse koostisega, kruusaosakesed vähe kulutatud. Saviliivmoreen on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kasvukiht on uuringuruumis puuraukude põhjal paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmiselt 0,3 m), kruusa kihi 0,0 - 0,5 m (keskmine 0,2 m) ja moreeni paksus 0,0 - 1,0 m (keskmine 0,6 m). Varu arvutamisel on katendi hulka arvestatud ka aluspõhja ülemine murenenud osa, mille paksus uuringuruumis on keskmiselt 0,6 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

16

Foto 5.1. Kvaternaarisetted ja murenenud aluspõhi puuraugus PA-1/25. Põlli III uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk), Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) karbonaatkivimid. Põlli III uuringuruumi aluspõhjalise geoloogilise läbilõike moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk), Juuru lademe Tamsalu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) lubjakivid. Uuringuruumi põhjaosas on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid suures osas ära kulutatud. Aluspõhja pealispind jälgib üldiselt maapinnareljeefi ja reljeefis esilekerkivad väikesed künkad on aluspõhjalise tuumikuga. Aluspõhja ülemine osa on keskmiselt 0,6 m paksuselt porsunud ja murenenud. Põlli III uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla). Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) uuritud paksus jääb vahemikku 1,0 - 6,1 m (keskmine 4,0 m), millest keskmiselt 0,6 m ulatuses on ülemine osa murenenud. Kivimid on esindatud kogu uuringuruumis, olles suurema paksusega uuringuruumi kesk- ja lõunaosas (PA-2/25; PA-3/25; PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael ning olles uuringuruumi põhjaosas ära kulutatud (PA-1/25). Kihistut iseloomustab peenekristalliline kollakas- ja pruunikahall, poolafaniitne, detriitne lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega (Foto 5.2).

Foto 5.2. Raikküla kihistu lubjakivi puuraugus PA-5/25, millest ülemine 0,2 m murenenud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

17

Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistikus (S1tmK) võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (Foto 5.3). Läbilõike ülaosas paksude ebateravate mergli vahekihtidega lubjakivi ja allosas kirjuilmeline teravate merglikelmetega poolafaniitne lubjakivi. Karinu kihistiku uuritud paksus on puuraukude põhjal 3,8 - 4,4 m (keskmine 4,1 m).

Foto 5.3. Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus PA-3/25. Kahe eriilmelise kompleksi vahepiir sügavusel 8,7 m. Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku (S1tmT) lubjakivi on helehall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Sisaldab brahhiopoodide Borealis borealis kodasid ja nende purustusosi, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane – kohati esineb massiliselt, kohati üksikuid (Foto 5.4). Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. Tammiku kihistiku uuritud paksus on 2,8 - 2,9 m (keskmine 2,9 m).

Foto 5.4. Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus PA-5/25. Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi on hall kuni hallikasvalge, muguljas, savikas, vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega (Foto 5.5). Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb kivistisi. Põlli III uuringuruumis avati Varbola kihistu kuni 12,3 m paksuselt.

Foto 5.5. Varbola kihistu lubjakivi puuraugus PA-1/25.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

18

Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Põlli III uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Põlli III uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal.

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (puuraukudes ja kaevandites fikseeritud), m min max keskmine

Kasvukiht Q2_s 0,1 0,5 0,3 Kruus, savikas, orgaanikaga Q1jr_lg 0,0 0,5 0,2

Moreen Q1jr_g 0,0 1,0 0,6 Lubjakivi, detriitne S1rk 1,0 6,1 4,0 Lubjakivi, detriitne,

merglikelmetega S1tmK 3,8 4,4 4,1

Lubjakivi, Borealis borealis kodadega

S1tmT 2,8 3,0 2,9

Lubjakivi, mergli vahekihtidega S1vr 2,1+ 12,3+ 4,8+ Märkus: tabelis on toodud kihi paksused puuraukude põhjal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

19

6. MAAVARA KVALITEET Põlli III uuringuruumi kvaternaarisetted on esindatud väikeses paksuses savika, orgaanikat sisaldava kruusaga ja moreeniga. Kuna kvaternaarisetete paksus on väike ning maavarana arvele võtmiseks see ei kvalifitseeru, siis neid ka ei uuritud ega ei iseloomustata ka kvaliteeti. Põlli III uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivi ning Varbola kihistu lubjakivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded: - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja

lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +

R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on

purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4;

- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;

- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.

Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3). Raikküla kihistik (S1rk) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külmakindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 31 - 35%, keskmiselt 33% ja külmakindluskatsel 1,1 - 2,9%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategooriaks F2. Karinu kihistik (S1tmK) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külmakindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 32 - 34%, keskmiselt 33% ja külmakindluskatsel 2,9 - 4,7%, keskmiselt 4,0%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria on LA35 – kaalukadu LA katsel oli 33 - 34%,

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

20

keskmiselt 34%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,7 - 2,4%, keskmiselt 2,0%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu (S1vr) Kihistut on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (6 purunemiskindluse ja 6 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA35 – kaalukadu LA katsel oli 29 - 34%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,5 - 7,6%, keskmiselt 3,9%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tabel 6.1. Põlli III uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad litoloogiliste erimite lõikes

Kivimkompleks LA tegur LA

kategooria Külmakindlus F,

% F

kategooria S1rk 31 - 35/33 LA35 1,1 - 2,9/1,9 F2

S1tmK 32 - 34/33 LA35 2,9 - 4,7/4,0 F4 S1tmT 33 - 34/34 LA35 1,7 - 2,4/2,0 F2 S1vr 29 - 34/31 LA35 1,5 - 7,6/3,9 F4

Põlli III uuringuruumis moodustatakse vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki – veepealne (plokk 16 aT) üleval pool uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 49,1 m ja veealune (plokk 17 aT) 2,5 m paksuselt allpool veetaset. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Põlli III uuringuruumis moodustatud lubjakivi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA tegur LA kat

Külmakindlus F, %

F kat

Plokk 16 aT veepealne

madalamargiline ehituslubjakivi

29 - 35/33 LA35 1,1 - 4,7/2,7 F4

Plokk 17 aT veealune

madalamargiline ehituslubjakivi

29 - 34/30 LA30 1,5 - 3,4/2,5 F4

Ploki 16 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 17 purunemis- kindluse ja 17 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Proovide LA kategooria on LA35 - kaalukadu LA katsel oli 29 - 35%, keskmiselt 33%, ja külmakindluskatsel 1,1 - 4,7%, keskmiselt 2,7%, vastates külmakindluskategooriale F4. Ploki 17 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 6 purunemis- kindluse ja 6 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Proovide LA kategooria on LA30 - kaalukadu LA katsel oli 29 - 34%, keskmiselt 30% ja külmakindluskatsel 1,5 - 3,4%, keskmiselt 2,5%, vastates külmakindluskategooriale F4. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 16 ja 17 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel on kasutatud kolme puuraugu (PA-2/25; PA-3/25; PA-4/25) 15 proovi andmeid. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist osa (S1tmK2), mis

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

21

erinevad savikuselt. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.3. Uuringuruumi kivim on esindatud lubjakiviga, milles CaO sisaldus varieerub ~38 - 52%, olles kõrgem Varbola kihistus. MgO sisaldus varieerub ~0,2 - 4,0%, olles madalam Karinu kihistiku alumises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~4 - 17%, olles kõrgem Karinu kihistiku ülaosas, ulatudes üle 10%. Uuringuruumis moodustatud plokk 16 aT koosneb valdavalt Raikküla ja Tamsalu kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 38,31 - 51,79% (keskmine 47,08%), MgO 0,24 - 4,03% (keskmine 1,94%) ja lahustumatu jäägi 4,17 - 17,09% (keskmine 8,08%). Plokk 17 aT koosneb valdavalt Varbola kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 47,13 - 51,79% (keskmine 50,15%), MgO 0,24 - 2,27% (keskmine 0,50%) ja lahustumatu jäägi 4,86 - 6,25% (keskmine 5,85%). Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud tabelisse 6.3. Andmetest nähtub, et Põlli III uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Kogu uuringuruumi karbonaatkivim vastab lubjakivi nõuetele. Tehnoloogilise lubjakivi nõuetele vastab kivim kolmes proovis: K2-5, K3-4 ja K3-5. Tegemist on kaootilise esinemisega, mis ei ole seotud geoloogiliste kihistike ega geograafilise asetusega. Seega võib keemilise koostise näitajate keskmiste väärtuste alusel nimetada Põlli III uuringuruumi piires kivimi ehitusotstarbeliseks lubjakiviks. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel

Kihistu CaO, % MgO, % Lah. jääk

min max kesk min max kesk min max kesk

S1rk 47,27 49,26 48,34 1,65 2,76 2,21 4,17 6,54 5,68 S1tmK1 38,31 43,29 40,83 2,04 4,03 3,29 13,07 17,09 15,11 S1tmK2 47,06 49,06 47,95 0,91 0,95 0,93 8,24 9,16 8,63

S1tmT 47,13 51,58 48,91 0,71 2,27 1,37 4,97 7,22 6,15

S1vr 49,61 51,79 50,48 0,24 0,46 0,39 4,86 6,25 5,75 Madalamargiline lubjakivi (plokk 16 aT)

Plokk 16 aT 38,31 51,79 47,08 0,24 4,03 1,94 4,17 17,09 8,08 Madalamargiline lubjakivi (plokk 17 aT)

Plokk 17 aT 47,13 51,79 50,15 0,24 2,27 0,50 4,86 6,25 5,85

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

22

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivimaardlas kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel tulevases Põlli lubjakivikarjääris. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015), Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021) ja Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tammekänd jt, 2026), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. 7.1. Üldandmed Põlli III uuringuruum paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Harju lavamaa keskosas asuval Vaimõisa kõvikul. Uuringuruum paikneb kõviku keskosas, kus reljeef langeb kirde, põhja ja lõuna suunas. Vaimõisa kõvik on ligikaudu 7 km pikk ja kuni 3 km lai lauge aluspõhjaline kõrgendik, mille suhteline kõrgus on kuni 20 m (keskosas absoluutkõrgus kuni 66,6 m). Kõvik kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks paljudele piirkonna vooluveekogudele: idas-kirdes Ohukotsu jõele (VEE1107700), kagus Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000). Orava maardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991 - 2020. a perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2025). 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus Põlli III uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Raikküla lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu ja Juuru lademe Tamsalu ning Varbola kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubjakivid. Lubjakivi katvad purdsetted, varu arvutuse mudeli põhjal keskmise paksusega 2,7 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Põlli III uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis-perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. 2015. a Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Kukk jt, 2015) mõõdeti veetasemeid kolme kuu vältel (veebruar kuni aprill) ning saadi veetasemete muutuseks ~1 m. Keskmine põhjaveetase oli 50,9 m abs. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m (Marandi jt, 2019). Seega võib arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Põlli III uuringuruumis.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

23

Põlli III uuringuruumi rajatud puuraukudes mõõdeti põhjavee tase kahel korral – vahetult peale puurimist ajavahemikul 19.09. - 25.09.2025. a ja peale põhjavee taseme stabiliseerumist 06.10.2025. a (Tabel 7.1). Esimesel mõõtmisel jäi veetase 2,5 - 12,4 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele 49,8 - 59,1 m ja teisel 9,2 - 14,45 m sügavusele, abs kõrgusele 48,93 - 49,85 m (keskmine 49,1 m). Käesolevas töös on veepealse ja -aluse varu piiriks puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamamiks on keskmisest veetasemest 2,5 m allpool (abs 46,6 m), et kivimi väljamiseks rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Tabel 7.1. Põlli III uuringuruumi puuraukudes mõõdetud veetasemed 06.10.2025

PA nr

Koordinaadid PA

süga- vus, m

Veetase

X Y Z Sügavus

maa- pinnast, m

abs, m Mõõtmise

aeg

PA-1/25 6540943,08 527266,62 58,43 21,6 9,20 49,23 06.10.2025

PA-2/25 6540635,35 527287,16 63,25 15,6 13,40 49,85 06.10.2025

PA-3/25 6540484,56 527500,56 63,37 15,6 13,70 49,67 06.10.2025

PA-4/25 6540748,33 526964,18 62,19 15,6 14,45 47,74 06.10.2025

PA-5/25 6541051,37 527034,00 61,58 15,6 12,65 48,93 06.10.2025

Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis on antud piirkonnas määratud Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjakompleksi ülemine osa (100 - 120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Raikküla lademe Raikküla kihistu ja Juuru lademe Karinu ning Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca- HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on väga õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured kloriidi (rannikupiirkondades), sulfaadi (rannikupiirkondades), fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused. Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Põlli III uuringuruumi lähipiirkonnas, ~3 km raadiuses, ei ole peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude sügavamaid puurkaeve registreeritud, mis ammutaks vett Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid karjääri tegevus nagunii ei mõjuta sügavamaid veekomplekse kuna Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud, neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

24

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad. Tegemist on aktiivse lubjakivimaardla ja toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinna-Pärnu-Ikla maanteelt (nr 4) lähtuva Kükita – Kangermaa kruusatee (nr 5040516) kaudu. Riigimaantee asub uuringuruumist linnulennult ca 350 m kaugusel lääne suunas. Kaevandamise alustamisel tuleb koorida kattekiht, mida tehakse järk-järgult vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Kattekihi keskmine paksus varu arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Moodustatavad plokid paiknevad nii peal- kui allpool keskmist põhjaveetaset. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Keskmisest põhjaveetasemest üleval pool oleva ploki paksus on 10,4 m. Allpool veetaset oleva ploki keskmine paksus on 2,5 m. Arvestades veealuse maavarakihi keskmise paksusega on see võimalik kaevandada ilma veetaset alandamata. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt Orava lubjakivimaardlas toimivate karjääridega, toimuks ka tulevases Põlli lubjakivikarjääris kaevandamine veetaseme alandamiseta. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse enne edasist töötlemist karjääri põhjale nõrguma. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Dozerland OÜ kogemuse põhjal Tarva dolokivikarjääri näitel, on ~4 m paksust lubjakivi lasundit võimalik kaevandada ka ~54 t ekskavaatoriga, ilma lõhketöödeta ja rammerita. Antud metoodika puhul ei tohi olla lubjakivi üks suur massiiv vaid mergli vahekihtidega. Senine kaevandamine Orava lubjakivimaardla karjäärides on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ega põhjavee kvaliteet halvenenud (Kukk jt, 2015). Põlli III uuringuruumis moodustatud varuplokid ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Varuplokid on kontuuritud Vardi looduskaitsealast vähemalt 50 m kaugusele ja vääriselupaikadest ~25 m, et säiliksid puhvertsoonid alade kaitseks. Lähim elamu jääb moodustatud varuplokist põhja suunas ~300 m kaugusele. Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku kui metsa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

25

Ammendatud kaevealale kujuneb ~2 - 3 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee tase pärast maavara ammendamist suuresti taastub. Vastavalt ümbritsevale pinnamoele kujuneks veetasemeks ~49 m abs, s.t sarnane praeguse põhjaveetasemega ning Orava lubjakivimaardla karjäärides kujuneva veetasemega. Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest, et leida karjääri korrastamiseks läbimõeldult parimad võimalikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lähim elamu jääb uuringuruumis moodustatud varuplokist ~300 m kaugusele Kullassaare kinnistule (50401:005:0530). Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis kaevandamistegevusest põhjustatud müra ja tolmu levikut minimeeriks. Müra leviku täiendavaks vähendamiseks võimalik mäeeraldise teenindusmaale rajada katendist müratõkkevallid. Müra- ja tolmulevikut tõkestab ka tekkiv karjäärisüvend. Põlli III uuringuruumis moodustatud varuplokid 16 ja 17 moodustati vähemalt 50 m kaugusele uuringuruumist lõunas ja läänes paiknevast Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156) ning vääriselupaikadest VEP nr 213466 ja VEP nr 213465 vähemalt 25 m kaugusele. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Kaevandamine Põlli III uuringuruumi alal ei omaks nimetatud kaitsealustele objektidele eeldatavalt olulist negatiivset mõju kuna suur osa kasulikust kihist paikneb ülevalpool põhjavee taset ning veealune varu väljatakse veetaseme alandamiseta. Vääriselupaikade suunal säilitatakse vähemalt 25 m laiune puhvertsoon, et parandada koosluste kohanemist kaevandamistegevusega ning vähendada servaefekti mõjusid: vähendab puistu tuuleheite/tuulemurru ohtu vahetult VEP puistus ning puhverdab veerežiimi muutuseid. Puhvertsoonide lagedatele aladele on vajadusel võimalik rajada katendivallid. 8.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Põlli III uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud võivad jääda maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti madalama reljeefiga aladel. Kuid siiski tõenäosus, et karjäärist heljum või muu reostus puurkaevude vett mõjutaks on väike. Lähim puurkaev asub ~920 m kaugusel põhja suunas ning ülejäänud rohkem kui 1 km kaugusel. Kui karjääris peaks toimuma reostus, siis selle kontsentratsioon väheneb järjest allavoolu ning kuna reljeefi järgi on maardla põhjavee liikumise suund kirdesse, jäävad lähimad puurkaevud maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

26

vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 8.1.2. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Põlli III uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

27

ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri. Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1:

= (1 − ) × [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Orava maardla karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad aastaaruannete kohaselt vahemikus 8 000 - 67 000 m3. Võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 67 000 m3 ehk ~183 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~179 m3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2:

= ( − ) × [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt, 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala ( 24,67 ha). Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~22 m3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~68 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~201 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~247 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3:

= − × [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~168 m3/ööpäevas. Seega, kuigi valdava osa veekaost kompenseerivad karjäärile langevad sademed, peab mingil määral veekadu tasakaalustama ka külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Kuna karjäär asub kõviku lael, ei valgu sinna pinnavett ümbritsevalt maapinnalt. Seega arvestame selle asemel, et ~33 m3/ööpäevas (või 79 m3/ööpäevas suurema aurumise puhul) kompenseerib külgnevatest setetest valguv põhjavesi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

28

Tasakaalulise põhjaveevoolu olukorras määrab (lihtsustatud lähenemises) põhjavee alanduslehtri ulatuse vajamineva vooluhulga ja põhjavee toitumismäära suhe. Põlli III uuringuruumi piirkonnas on põhjavee toitumismääraks hinnatud ~38 mm/a (Hunt jt, 2024) või ~60 mm/a (Vallner, 2002). Lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~32 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~76 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks. Vastavaks toitealaks piisab nt ~125 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~255 m raadiusega tsoonist), mida võib pidada ühtlasi ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks (Joonis 8.1). Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi looduskaitseala, mis ümbritseb karjääri lääne ja lõuna suunas. Samuti jääb alanduslehtri piiresse III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ja vääriselupaikasid. Lähimate majapidamisteni ja registreeritud puurkaevudeni võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu.

Joonis 8.1. Maavaraplokk ning selle ümber tekkiv teoreetiline põhjaveetaseme alanduse mõjuraadius kahe erineva aurumise stsenaariumi puhul. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Siin toodud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

29

kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Analoogiana võib tuua Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Põlli III uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetöö perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Samuti ei kujune alanduslehter tõenäoliselt täielikult sümmeetriliselt ümber karjääri, vaid on teatud suundades märkimisväärsem kui teistes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

30

9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal kahes kohakuti üksteise peal lasuvas plokis 16 ja 17. Varuplokid moodustati vähemalt 50 m kaugusele uuringuruumist lõunas ja läänes paiknevast Vardi looduskaitsealast (vid KLO1000156), vähemalt 25 m kaugusele vääriselupaikadest VEP nr 213466 ja VEP nr 213465 ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest uuringuruumist põhja suunas paikneval Kullassaare kinnistul. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a novembri topograafilise mõõdistamise andmeid (Lisa 8); - kasuliku kihi lasumi mudel – lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel - lamami modelleerimisel on kasutatud puuraukude andmeid. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,1 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamam paikneb keskmiselt 2,5 m allpool põhjavee taset (abs 46,6 m), mis vastab uuritud lubjakivilasundi keskmisele paksusele allpool keskmist veetaset, välja arvatud sügavaim puurauk (PA-1/25). Üksikutes puuraukudes ulatub lamam kohati sügavamale kui uuritud tase, kohati aga jääb sellest kõrgemale. Arvestades uuringuruumi suhteliselt ühtlast ja selgelt väljapeetud geoloogilist ehitust ning lähtudes maavara ressursi maksimaalse kasutamise põhimõttest, on kahes puuraugus (PA-2/25 ja PA-3/25) loetud kasuliku kihi koosseisu kuni 1,2 m paksune Varbola kihistu ülemise osa lubjakivi. Nimetatud puuraukudes ei ole see osa küll Varbola kihistuni välja puuritud ega laboratoorselt analüüsitud, kuid selle kaasamine on põhjendatud ühtlase geoloogilise ehituse alusel. Puuraugu PA-1/25 andmete põhjal võib järeldada, et uuritud ala sügavamates osades suureneb Varbola kihistu lubjakivi savisisaldus, mille tulemusel langeb materjali kvaliteet tasemele, mis ei vasta enam maavarana arvele võtmise nõuetele. Lisaks on mäetehnilisest seisukohast otstarbekas kujundada aktiivse tarbevaru lamam võimalikult ühtlasele tasemele, mis lihtsustab kaevandamisprotsessi ja parandab tööde efektiivsust. Ligikaudu 2,5 m sügavune veealune varu loob ühtlasi võimaluse (paiguti) ala hilisemaks korrastamiseks veekoguks. Põlli III uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Orava lubjakivimaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 ja toodud elektroonilises lisas 3. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2026. a.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

31

9.1. Ploki 16 aT varu Ploki 16 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,1 m) kõrgemale. Ploki 16 lasumiks on monoliitse aluspõhja pealispind, mis jääb puuraukude andmeil 56,43 - 61,15 m abs kõrguste vahemikku. Ploki 16 pindala on 24,67 ha. Kasuliku kihi veepealse osa paksus jääb puuraukude põhjal 7,3 - 12,1 m vahemikku. Plokk 16 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on kokku 2568 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus:

2568 tuh m3 ÷ 24,67 ha = 10,4 m. Ploki 16 katendiks on kasvukiht, savikas orgaanikat sisaldav kruus, saviliivmoreen ja aluspõhja ülemine murenenud osa. Katendi maht on 656 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 2,7 m (656 tuh m3 ÷ 24,67 ha = 2,7 m), sealhulgas kasvukihil 0,3 m. 9.2. Ploki 17 aT varu Ploki 17 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,1 m) allapoole. Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 46,6 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest keskmisest põhjavee tasemest (06.10.2025) 2,5 m madalamale. Ploki 17 pindala on 24,67 ha. Ploki 17 aT madalamargilise ehituslubjakivi varu on 617 tuh m3 ning keskmine paksus:

617 tuh m3 / 24,67 ha = 2,5 m. Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

16 aT, 24,67 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

656 / 2,7 2568 / 10,4

17 aT, 24,67 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

617 / 2,5

Kokku Plokk 16 aT/17 aT,

24,67 ha 656 / 2,7 3185 / 12,9

Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m3

(plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m3

(plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

32

10. KOKKUVÕTE Põlli III uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Dozerland OÜ tellimisel. Uuringuala pindala on 37,42 ha ja see asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 21,6 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakiviga. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Põlli III uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,67 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 16 aT ja 17 aT. Varuplokid kontuuriti väljapoole uuringuruumi lääne- ja lõunaosas paiknevast Vardi looduskaitsealast, lääneosas paiknevast vääriselupaigast ja ~300 m kaugusele lähimast majapidamisest Kullassaare kinnistul. Ploki 16 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 33 (kategooria LA35), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,7% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 10,4 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,1 m. Ploki 17 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 30 (kategooria LA30), külmakindlus (kaalukadu) keskmiselt 2,5% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 2,5 m paksuselt abs kõrguseni 46,6 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Põlli III uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2026 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 2568 tuh m3

(plokk 16, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,67 ha pindalal 617 tuh m3

(plokk 17, kogumahus veealune, ploki 16 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

33

11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hunt, M., Osjamets, M., Pärn, J., Raidla, V., Kuusma, E., Hints, L., Marandi, A. 2024.

Joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja -juhtimise teostamiseks vajalike eeltööde läbi viimine vastavalt joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuetele. Eesti Geoloogiateenistus, Tartu. EGF 9932.

2. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ja ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ RT I, 19.12.2018, 28.

3. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevan-datud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ RT I, 08.04.2017, 5.

4. Keskkonnaministri 01.10.2019. a määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5.

5. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., (toim.). Raukas, A., 1998. Eesti soode

hüdrogeoökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 6. Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2026.

https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/

7. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn. EGF 8680.

8. Maa- ja Ruumiameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/.

9. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere. EGF 9110

10. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere. EGF 9350.

11. Maavarade registri registrikaart nr 585.

12. Soo aastaraamat 2025. Keskkonnaagentuur, 2025.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)

34

13. Tammekänd, M., Siir, S., Tüvi, L., Mänd, K., Põldema, T., Paat, K., 2025. Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn. EGF 47400.

14. Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503.

15. Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. EGF 7477.

16. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1.

paksus, m

lamam, abs

paksus, m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs PA-1/25 6540943,08 527266,62 58,43 21,6 2,0 0,5 0,0 1,0 0,5 56,43 0,5 55,93 3,8 52,13 3,0 49,13 12,3 36,83 19,6 36,83 7,3 2,5 PA-2/25 6540635,35 527287,16 63,25 15,6 2,1 0,2 0,5 0,8 0,6 61,15 4,3 56,85 4,1 52,75 2,9 49,85 2,2 47,65 13,5 47,65 12,1 2,5 PA-3/25 6540484,56 527500,56 63,37 15,6 2,4 0,4 0,3 1,0 0,7 60,97 4,2 56,77 4,0 52,77 2,9 49,87 2,1 47,77 13,2 47,77 11,9 2,5 PA-4/25 6540748,33 526964,18 62,19 15,6 1,3 0,1 0,0 0,0 1,2 60,89 4,9 55,99 4,4 51,59 2,8 48,79 2,2 46,59 14,3 46,59 11,8 2,5 PA-5/25 6541051,37 527034,00 61,58 15,6 0,8 0,3 0,0 0,3 0,2 60,78 2,8 57,98 4,1 53,88 2,9 50,98 5,0 45,98 14,8 45,98 11,7 2,5

PA-1/25 6,0 52,43 19.09.2025 PA-1/25 9,20 49,23 06.10.2025 PA-2/25 6,1 57,15 22.09.2025 PA-2/25 13,40 49,85 06.10.2025 PA-3/25 12,1 51,27 23.09.2025 PA-3/25 13,70 49,67 06.10.2025 PA-4/25 12,4 49,79 24.09.2025 PA-4/25 14,45 47,74 06.10.2025 PA-5/25 2,5 59,08 25.09.2025 PA-5/25 12,65 48,93 06.10.2025

PA nrPA nr Veetase

süg. maap. abs, m mõõtmise

aeg abs, m

mõõtmise aeg

*murenenud osa välja arvatud

Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmT

S1vr

süg. maap.

sh . m

ur en

en ud

al

us põ

hi

Raikküla kihistu Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu

Veetase

X Y Z

ko kk

u

sh . k

as vu

ki ht

sh , k

ru us

sh , m

or ee

n

Juuru lade Juuru lade

kasuliku kihi

uuritud paksus, m

kasuliku kihi

uuritud sügavus abs, m

kasuliku kihi

paksus plokis 16

aT, m

kasuliku kihi

paksus plokis 17

aT, m

LISA 2. Puuraukude kataloog Põlli III uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523275)

PA nr

Koordinaadid

PA süg.,

m

Katend, m

monoliitse lbk lasum

abs, m

Raikküla lade Juuru lade

Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu proovi Puuraugu

Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43

15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 13,4 15,6 2,2 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22

10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43 13,4 15,6 2,2 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 13,5 15,6 2,1 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17

10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54 13,5 15,6 2,1 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 10,6 13,4 2,8 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25

10,6 13,4 2,8 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25 13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2

10,6 15,6 5,0 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4

S1rk Raikküla lade, Raikküla kihistu

S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik

S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik

S1vr Varbola kihistu

Põlli III PA-5/25

intervall Keemiline koostis Nr

Põlli III PA-1/25

Põlli III PA-2/25

Põlli III PA-2/25

Põlli III PA-3/25

Põlli III PA-3/25

Põlli III PA-4/25

Põlli III PA-4/25

LISA 3. Proovide kataloog

intervall Strat

Purunemiskindlus Külmak. dest.vees

PUURAUK Põlli III PA-1/25 Puuritud: 19.09.2025 Suudme abs kõrgus: 58.3 m Sügavus: 21.6 m Veetase maapinnast: 7.25 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 25.09.2025), veetase 9,2 m (06.10.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht - -

Q1jr_g 0,5 1,5 1,0 Moreen - - Raikküla lade, Raikküla kihistu Ülemine 1,5 - 2,0 m murenenud.

2,0 2,5 0,5 Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Sisaldab detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid mergli vahekihte. Kivim

värvunud intervalliti kollaseks. Esineb stromatopoore.

2,5 4,6 2,1 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik

4,6 6,3 1,7

Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 2,5 - 4,6 m paksukihiline, paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 4,6 - 6,3 m

peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus

on üldiselt 1-5 mm. Esineb stromatopoore.

S1tmT 6,3 9,3 3,0

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt roosaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi,

kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb

rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav.

- 6,3-9,3 FM1-2

7,5 - 11,3 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k3

11,3 - 14,9 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k4

14,9 - 18,6 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k5

18,6 - 21,6 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k6 Ploki piir sügavusel 11,8 m

3,75 - 7,5 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k2

9,3-15,5 FM1-3

15,5-21,6 FM1-5

S1rk

1,5 2,0 0,5 - -

-

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m Kihi

paksus, m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Keemia proovi

intervall, m/ proovi nr

FM proovi intervall, m/

proovi nr

0,0-0,5 (0,5/0,5/100)

0,5-1,4 (0,9/0,9/100)

1,4-2,0 (0,6/0,6/100)

2,0-3,6 (1,6/1,6/100)

3,6-6,6 (3,0/3,0/100)

6,6-9,6 (3,0/3,0/100)

9,6-12,6 (3,0/3,0/100)

12,6-15,6 (3,0/3,0/100)

15,6-18,6 (3,0/3,0/100)

18,6-21,6 (3,0/3,0/100)

2,0-6,3 FM1-1

S1tmK

-

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas

lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore.

Alates sügavusest ~15,5 m muutuvad mergli vahekihid sagedasemaks ja paksemaks.12,321,69,3S1vr

puuritud intervall (m)/

väljatulek (m)/(%)

Fotogr. vahemik / Foto nr

Lisa 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused Põlli III uuringuruum L.MU/523275

0,0 - 3,75 / foto_Põlli III_PA-

1_25_k1

PUURAUK Põlli III PA-2/25 Puuritud: 22.09.2025 Suudme abs kõrgus: 63.3 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 6,1 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 22.09.2025), veetase 13,4 m (06.10.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht - -

Q1jr_lg 0,2 0,7 0,5 Savikas kruus 0,2-1,5 m sügavuseni, vähekulutatud kruusaterad,

karbonaatsed. - -

Q1jr_g 0,7 1,5 0,8 Moreen (kulutamata paelahmakad) - - Raikküla lade, Raikküla kihistu Ülemine 1,5 - 2,1 m murenenud.

2,1 6,4 4,3

Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid

mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim kollaka alatooniga. Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad.

2,1-6,4 K2-1

2,1-6,4 FM2-1

6,4 8,6 2,2 6,4-8,6 K2-2

8,6 10,5 1,9 8,6-10,6

K2-3

7,8 - 11,5 / foto_Põlli III_PA-

2_25_k3

S1tmT 10,5 13,4 2,9

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi,

kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb

rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav.

10,5-13,4 K2-4

10,5-13,4 FM2-3

11,5 - 15,1 / foto_Põlli III_PA-

2_25_k4

S1vr 13,4 15,6 2,2

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas

lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore.

13,4-15,6 K2-5

13,4-15,6 FM2-4

15,1 - 15,6 / foto_Põlli III_PA-

2_25_k5

3,8 - 7,8 / foto_Põlli III_PA-

2_25_k2

-

Ploki piir sügavusel 16,7 m

puuritud intervall (m)/

väljatulek (m)/(%)

Fotogr. vahemik / Foto nr

0,0 - 3,8 / foto_Põlli III_PA-

2_25_k1

0,0-2,1 (2,1/2,1/100)

2,1-3,6 (1,5/1,5/100)

3,6-6,6 (3,0/3,0/100)

6,6-9,6 (3,0/2,9/97)

9,6-12,6 (3,0/3,0/100)

12,6-15,6 (3,0/3,0/100)

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m Kihi

paksus, m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Keemia proovi

intervall, m/ proovi nr

FM proovi intervall, m/

proovi nr

S1rk

1,5 2,1 0,6 -

S1tmK

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,4 - 8,6 m paksukihiline,

paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,6 - 10,5 m peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid

merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb stromatopoore. Sügavusel 7,8 m

savimergli vahekiht ~10 cm paksune.

6,4-10,5 FM2-2

PUURAUK Põlli III PA-3/25 Puuritud: 23.09.2025 Suudme abs kõrgus: 63.2 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 12,1 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 23.09.2025), veetase 13,7 m (06.10.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht - - Q1jr_lg 0,4 0,7 0,3 Savikas kruus, vähe kulutatud, karbonaatne - - Q1jr_g 0,7 1,7 1,0 Saviliivmoreen. - -

Raikküla lade, Raikküla kihistu Ülemine 1,7 - 2,4 m murenenud.

2,4 6,6 4,2

Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid

mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim kollaka alatooniga. Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad.

2,4-6,6 K3-1

2,4-6,6 FM3-1

3,8 - 7,6 / foto_Põlli III_PA-

3_25_k2

6,6 8,9 2,3 6,6-8,9 K3-2

8,9 10,6 1,7 8,9-10,6

K3-3

S1tmT 10,6 13,5 2,9

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud,

kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Kivimil intervalliti õrn roosa

alatoon.

10,6-13,5 K3-4

10,6-13,5 FM3-3

11,35 - 15,15 / foto_Põlli III_PA-

3_25_k4

S1vr 13,5 15,6 2,1

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas

lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore.

13,5-15,6 K3-5

13,5-15,6 FM3-4

15,15 - 15,6 / foto_Põlli III_PA-

3_25_k5

Ploki piir sügavusel 16,8 m

puuritud intervall (m)/

väljatulek (m)/(%) 0,0-0,7

(0,7/0,7/100) 0,70-1,05

(0,35/0,35/100) 1,05-1,65

(0,60/0,60/100) 1,65-2,05

(0,4/0,4/100) 2,05-2,25

(0,2/0,2/100) 2,25-3,60

(1,35/1,1/81) 3,6- 6,6

(3,0/3,05/102) 6,6-9,6

(3,0/3,05/102) 9,6-12,6

(3,0/3,05/102) 12,6-15,6

(3,0/2,9/97)

0,0 - 3,8 / foto_Põlli III_PA-

3_25_k1

7,6 - 11,35 / foto_Põlli III_PA-

3_25_k3

- -

S1tmK

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,6 - 8,9 m paksukihiline,

paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,9 - 10,6 m peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid

merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. sügavuseni 3,8 m. Intervallides 4,4-4,8 m ja 5,9-6,0 m vertikaalne lõhe.

6,6-10,6 FM3-2

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Keemia proovi

intervall, m/ proovi nr

FM proovi intervall, m/

proovi nr

Fotogr. vahemik / Foto nr

S1rk

1,7 2,4 0,7

PUURAUK Põlli III PA-4/25 Puuritud: 24.09.2025 Suudme abs kõrgus: 62.0 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 12,4 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 24.09.2025), veetase 14,45 m (06.10.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht - - Raikküla lade, Raikküla kihistu Ülemine 0,1 - 1,3 m murenenud.

1,3 6,2 4,9

Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid

mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim värvunud intervalliti kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore. Ülemine intervall

kuni sügavuseni 2,6 m rohelise alatooniga. Intervallis 5,5-6,2 m vertikaalne (karsti)lõhe täitunud jämepurruga. Stüloliitpinnad.

1,3-6,2 K4-1

1,3-6,2 FM4-1

3,6 - 7,35 / foto_Põlli III_PA-

4_25_k2

6,2 8,7 2,5 6,2-8,7 K4-2

8,7 10,6 1,9 8,7-10,6

K4-3

S1tmT 10,6 13,4 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi,

kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb

rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav.

10,6-13,4 K4-4

10,6-13,4 FM4-3

11,35 - 14,9 / foto_Põlli III_PA-

4_25_k4

S1vr 13,4 15,6 2,2

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas

lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore.

13,4-15,6 K4-5

13,4-15,6 FM4-4

14,9 - 15,6 / foto_Põlli III_PA-

4_25_k5

Ploki piir sügavusel 15,6 m

Fotogr. vahemik / Foto nr

puuritud intervall (m)/

väljatulek (m)/(%) 0,0-0,6

(0,6/0,6/100) 0,6-0,8

(0,2/0,2/100) 0,8-1,05

(0,25/0,25/100) 1,05-1,3

(0,25/0,25/100) 1,3-3,6

(2,3/2,2/96) 3,6-6,6

(3,0/3,0/100) 6,6-9,6

(3,0/3,0/100) 9,6-12,6

(3,0/3,05/102) 12,6-15,6

(3,0/3,0/100)

0,0 - 3,6 / foto_Põlli III_PA-

4_25_k1

7,35 - 11,35 / foto_Põlli III_PA-

4_25_k3

- -

S1tmK

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 6,2 - 8,7 m paksukihiline,

paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 8,7 - 10,6 m peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid

merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks.

6,2-10,6 FM4-2

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m Kihi

paksus, m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Keemia proovi

intervall, m/ proovi nr

FM proovi intervall, m/

proovi nr

S1rk

0,1 1,3 1,2

PUURAUK Põlli III PA-5/25 Puuritud: 25.09.2025 Suudme abs kõrgus: 61.7 m Sügavus: 15.6 m Veetase maapinnast: 2.5 m (mõõdetud 25.09.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht - - Q1jr_g 0,3 0,6 0,3 Moreen - -

Raikküla lade, Raikküla kihistu Ülemine 0,6 - 0,8 m murenenud.

0,8 3,6 2,8

Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid teravaid

mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim värvunud intervalliti kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore. Stüloliitpinnad.

- 0,8-3,6 FM5-1

3,6 5,9 2,3

5,9 7,7 1,8

S1tmT 7,7 10,6 2,9

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi,

kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati üksikud, kohati massiliselt. Esineb

rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav.

- 7,7-10,6 FM5-3

7,55 - 11,35 / foto_Põlli III_PA-

5_25_k3

11,35 - 15,15 / foto_Põlli III_PA-

5_25_k4

15,15 - 15,6 / foto_Põlli III_PA-

5_25_k5

Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2

OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener

Ploki piir sügavusel 15,0 m

0,0 - 3,7 / foto_Põlli III_PA-

5_25_k1

3,7 - 7,55 / foto_Põlli III_PA-

5_25_k2

10,6-15,6 FM5-4

-

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas

lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi - tabulaate, rugoose, stromatopoore.

0,0-0,4 (0,4/0,4/100)

0,4-0,55 (0,15/0,15/100)

0,55-3,7 (3,15/3,10/98)

3,7-6,7 (3,0/3,08/103)

6,7-3,0 (3,0/3,0/100)

9,7-12,7 (3,0/3,04/101)

12,7-15,7 (3,0/3,0/100)

5,015,610,6S1vr

- -

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m Kihi

paksus, m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Keemia proovi

intervall, m/ proovi nr

FM proovi intervall, m/

proovi nr

Fotogr. vahemik / Foto nr

puuritud intervall (m)/

väljatulek (m)/(%)

09.10.2025

S1rk

0,6 0,8 0,2

S1tmK

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, detriitne. Ülemine 3,6 - 5,9 m paksukihiline,

paksude ebateravate mergli vahekihtidega. 5,9 - 7,7 m peeneteraline, sisaldab palju tumedaid lainjaid teravaid

merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Esineb stromatopoore.

- 3,6-7,7 FM5-2

LISA 6. Lubjakivi füüsikalis-mehhaaniliste omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused

Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu proovi Puuraugu

Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43

15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 13,4 15,6 2,2 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22

10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43 13,4 15,6 2,2 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 13,5 15,6 2,1 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17

10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54 13,5 15,6 2,1 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 10,6 13,4 2,8 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25

10,6 13,4 2,8 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25

13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 min 38,31 0,24 4,17 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 max 51,79 4,03 17,09 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F kesk 47,47 1,76 7,79 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2 41,0

10,6 15,6 5,0 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 S1rk Raikküla lade, Raikküla kihistu

29 LA30 1,1 F2 S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik

35 LA35 7,6 F S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik

33 LA35 3,1 F4 S1vr Varbola kihistu

75,4

Puuraugu proovi Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Puuraugu

2,0 6,3 4,3 FM1-1 S1rk+S1tmK 33 LA35 2,9 F4 Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk 6,3 9,3 3,0 FM1-2 S1tmT 33 LA35 2,1 F4 2,1 6,4 4,3 K2-1 S1rk 48,35 2,76 4,17 2,1 6,4 4,3 FM2-1 S1rk 33 LA35 1,1 F2 6,4 8,6 2,2 K2-2 S1tmK1 38,31 3,93 17,09 6,4 10,5 4,1 FM2-2 S1tmK 34 LA35 4,3 F 8,6 10,5 1,9 K2-3 S1tmK2 47,86 0,92 8,43

10,5 13,4 2,9 FM2-3 S1tmT 34 LA30 1,9 F2 10,5 13,4 2,9 K2-4 S1tmT 47,97 1,15 7,22

13,4 14,2 0,8 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 13,4 14,2 0,75 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 2,4 6,6 4,2 FM3-1 S1rk 31 LA35 1,2 F2 2,4 6,6 4,2 K3-1 S1rk 47,27 2,31 6,22 6,6 10,6 4,0 FM3-2 S1tmK 32 LA35 3,4 F4 6,6 8,9 2,3 K3-2 S1tmK1 40,58 4,03 15,43

10,6 13,5 2,9 FM3-3 S1tmT 34 LA35 2,4 F4 8,9 10,6 1,7 K3-3 S1tmK2 49,06 0,95 8,24 13,5 14,3 0,8 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 10,6 13,5 2,9 K3-4 S1tmT 51,58 0,71 4,97 1,3 6,2 4,9 FM4-1 S1rk 35 LA35 2,0 F2 13,5 14,3 0,8 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17 6,2 10,6 4,4 FM4-2 S1tmK 34 LA35 4,7 F 1,3 6,2 4,9 K4-1 S1rk 49,26 1,65 6,54

10,6 13,1 2,5 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 6,2 8,7 2,5 K4-2 S1tmK2 43,29 2,04 13,07 0,8 3,6 2,8 FM5-1 S1rk 32 LA35 2,7 F4 8,7 10,6 1,9 K4-3 S1tmK3 47,06 0,91 9,16 3,6 7,7 4,1 FM5-2 S1tmK 33 LA35 4,6 F 10,6 13,1 2,5 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 7,7 10,6 2,9 FM5-3 S1tmT 34 LA35 2,0 F2 min 38,31 0,24 4,17

10,6 12,5 1,9 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 max 51,79 4,03 17,09 29 LA30 1,1 F2 kesk 47,08 1,94 8,08 35 LA35 4,7 F 35,8 33 LA35 2,7 F4

54,75

Puuraugu proovi Puuraugu Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. Nr al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk

9,3 15,5 6,2 FM1-3 S1vr 31 LA35 3,4 F4 PA-2/25 14,2 15,6 1,5 K2-5 S1vr 50,11 0,46 4,86 15,5 21,6 6,1 FM1-4 S1vr 34 LA35 7,6 F PA-3/25 14,3 15,6 1,3 K3-5 S1vr 51,79 0,24 6,17

PA-2/25 14,2 15,6 1,4 FM2-4 S1vr 30 LA30 1,9 F2 13,1 13,4 0,3 K4-4 S1tmT 47,13 2,27 6,25 PA-3/25 14,3 15,6 1,3 FM3-4 S1vr 29 LA30 1,5 F2 13,4 15,6 2,2 K4-5 S1vr 49,61 0,45 6,25

13,1 13,4 0,3 FM4-3 S1tmT 34 LA35 1,7 F2 min 47,13 0,24 4,86 13,4 15,6 2,2 FM4-4 S1vr 30 LA30 2,5 F4 max 51,79 2,27 6,25

PA-5/25 12,5 15,6 3,1 FM5-4 S1vr 31 LA35 2,4 F4 kesk 50,15 0,50 5,85 29 LA30 1,5 F2 5,3 34 LA35 7,6 F 32 LA35 4,2 F

Keemiline koostis

PA-1/25

PA-4/25

PA-4/25 Plokk 17 aT veealune

Plokk 17 aT veealune min max

keskmine

Veealune plokk 17 aT intervall

Strat Purunemiskindlus Külmak. dest.vees intervall

Veealune plokk 17 aT

Keemiline koostis

PA-3/25 PA-3/25

PA-4/25

PA-4/25

PA-5/25

Plokk 16 aT veepealne

Plokk 16 aT veepealne min max

keskmine

PA-1/25

PA-2/25 PA-2/25

Põlli III uuringuruum min max

keskmine

Veepealne plokk 16 aT intervall

Strat Purunemiskindlus Külmak. dest.vees Veepealne plokk 16 aT

intervall

PA-1/25 PA-2/25

PA-2/25

PA-3/25

PA-3/25

PA-4/25

PA-4/25

Põlli III uuringuruum

PA-5/25

Keemiline koostisintervall Strat

Purunemiskindlus Külmak. dest.vees intervall

Lisa 7. Varu arvutuse tulemused

Triangle Volume Report Report Created: 3/2/2026

Time: 5:21pm

Mode: Selected Shapes

Area: 24,67 ha

Original Surface: Maapind EH2000

Design Surface: lbk lasum_EH

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 655543.2 cu m (katendi maht)

Fill: 18.9 cu m

Net: 655524.3 cu m

Original Surface: lbk lasum_EH

Design Surface: abs49.1m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 2567935.5 cu m (veepealne kasulik maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 2567935.5 cu m

Original Surface: abs49.1m

Design Surface: abs46.6m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 616759.0 cu m (veealune kasulik maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 616759.0 cu m

Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

16 aT, 24,67 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

656 / 2,7 2568 / 10,4

17 aT, 24,67 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

617 / 2,5

Kokku Plokk 16 aT/17 aT,

24,67 ha 656 / 2,7 3185 / 12,9

Pendi lasketiiru pv

Vardi LKA

Vardi looduskaitseala

62.41

6 1 .5

6

6 2 .8 2

6 3 .3 1

63.07

6 1 .0

5

6 1 .2 2

62.61

62.94

62.70

6 3 .2 0

6 1 .9

5

6 2 .1

4

6 2 .6

7

6 3 .1

1

63 .5 3

6 3 .9 6

64 .3 2

6 3 .3

3 6 1 .3

9

6 0 .9

3

6 0 .0

3

5 8 .9 5

5 7 .7 3

5 9 .0

5

5 7 .7

2

61.59

61.62

61.54

61.72

62.08

62.71

65.02

61.36

65.07

63.28

61.48

61.19

61.45

5 6 .0

8

5 7 .0

5

56.05 56.83

56.16 56.84

5 6 .4

0

5 5 .7

7 56 .7 25

6 .2 3

5 6 .1

5

5 9 .6

0

5 7 .6

7

6 0 .6

2

5 7 .1

8

56.11

5 6 .5

7

5 6 .1 7

55 .2 2

5 6 .3 9

5 8 .2 4

59 .71

5 9 .5

2

62.30

61.23

61.83

6 0 .5

7

62.62

VEP nr.213465

VEP nr.153016

VEP nr.153018

VEP nr.213466

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:005:0440 Keevaalliku

pin n

K r

K r

Kr

K r

Kr

K r

K r

p in n

pinn

p in n

p in n

p in n

63.61

64.14

60.71

63.13

62.57

62.44

62.61

63.71

62.63

62.04

61.88

61.72

62.83

62.42

63.66

62.70

63.14

63.55

62.98

63.43

63.62

63.33

63.36

62.11

62.53

62.38

62.26

61.93

62.20

63.50

63.97

61.91

63.36

63.56

59.99

60.13

60.15

60.11

60.36

60.59

60.62

60.80

59.93

58.43

57.03

55.11

62.62

63.81

63.77

63.23

64.05

62.60

63.41

62.71

63.26

63.43

62.12

63.89

64.29

63.42

62.50

64.00

63.67 62.04

61.67

63.05

61.63

61.87

61.94

61.40

61.50

61.24

61.21

60.97

61.03

61.75 61.88

62.09

61.81

62.30

61.86

61.35

61.33

61.38

61.53

61.61

61.86

61.86

61.25

62.02

62.39

62.92

61.68

62.10

62.78

62.52

63.20

63.75

64.26

62.82

62.76

62.52

62.81

62.56

61.89

62.12

61.67

61.89

61.61

61.82

62.10

62.62

61.96

61.85

62.55

62.86

63.10

63.43

62.77

64.23

63.43

63.08

63.30

63.55

63.68

63.99

61.64

61.99

62.15

62.66

62.90

64.46

63.74

64.74

64.59

62.92

65.1563.06

65.44

64.91

65.45

66.15

63.90

64.78

61.38

61.24

61.03

65.27

65.37

62.03

61.44

60.30

59.85

56.56

57.42

57.38 59.86

60.09

60.11

61.24

60.64

60.61

62.76

63.91

66.31

65.51

64.32

61.82

61.52

64.90

62.43

66.23

63.96

64.17

64.21

50401:005:0025 Vardi metskond 76

50401:005:0530

50401:005:0233

50401:005:0018 Vardi metskond 68

Kükita

Kullassaare

61.65

64.95

60.97

60.24

59.85

58.79

59.41

58.55

5 7 .9

5

5 6 .6

9

56.98

58.98

60.58

59.84

59.34

59.94

55.77

56.25

56.00

55.85

61.72

59.66

58.28

56.59

55.38

55.01

55.60

54.96

55.61

54.53

55.56

54.89

54.88

55.04

60.28

58.74

56.33

56.94 56.71 56.53

56.64

56.39

57.26

57.24

57.64

56.39

57.63

56.41

56.84 58.48

59.35

59.27

58.78

58.45 56.67

Vardi metskond 34

50401:001:0342

61

61

6 1

6 1

61

5 7

5 7

5 7

5 8

5 8

5 9

5 9

59

6 0

6 0

60

60

6 4

64

66

64

64

5 5

57

6 0

60

60

6 1

61

61

6 1

62

62

6 2

6 2

6 2

62

6 2

6 2

6 2

6 2

6 3

63

6 3

63

63

63

6 3

63

6 3

6 3

6 3

63

64

64

64

64

64

6 4

6 4

65

65

65

65

65 65

65

6 5

6 1

6 3

65

59

58

59

58 57

5 6

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

I

I

III'

III

I'

I'

IV '

IV

58,43 2,00

7,3

63,25 2,10

63,37 2,40

62,19 1,30

61,58

49,10

0,80 PA-5/25

PA-1/25

PA-4/25

PA-2/25

PA-3/25

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

12,05

11,87

11,79

11,68

63,25 2,10

PA-2/25

49,10

46,60 2,50

12,05

6'

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1'

2' 3'

4'

5'

7'

8'

koordinaadid

Nr X Y

1 6 541 253,07 526 960,82

2 6 541 166,58 527 236,98

3 6 541 086,56 527 247,68

4 6 541 113,01 527 343,83

5 6 541 093,22 527 363,74

6 6 540 889,20 527 416,03

7 6 540 699,04 527 383,95

8 6 540 584,92 527 541,98

9 6 540 443,01 527 643,21

10 6 540 391,83 527 643,16

11 6 540 667,46 526 770,53

Pindala 37,42 ha

Uuringuruumi piiripunktide

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Plokkide 16 ja 17 aT

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m Ploki 16 lamami abs, m

Ploki 17 lamami abs, m Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m

5 2 7 6

0 0

5 2 7 4

0 0

5 2 7 2

0 0

5 2 6 8

0 0

6 541 200

6 541 000

6 540 800

6 540 600

6 540 400

56,34

14.11.2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 1/2

+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

varu arvutuse plaan

Topograafiline ja

1 : 2000

06.01.2026 Kaja Paat

Mairy Tammekänd 25/5393

0 200 m100

Kaardileht nr 6313 Märjamaa, 6314 Rapla

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava lubjakivimaardla

Põlli III uuringuruum

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

(Pendi lasketiiru pv)

Riigikaitselised piirangud

Vardi LKA

1'

piiripunkt ja piiripunkti number

Uuringuruumi piir,

piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru),

Ploki 17 aT lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

8. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m.

7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2.

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(seisuga 05.01.2026).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.01.2026);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER dets 2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused: Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

N

06.10.2025

49,23

06.10.2025

49,85

06.10.2025

49,67

06.10.2025

47,74

06.10.2025

48,93

49,23

06.10.2025

1' 6 541 105,02 527 043,49

2' 6 541 080,58 527 215,16

3' 6 541 093,22 527 363,74

4' 6 540 889,20 527 416,03

5' 6 540 699,04 527 383,95

6' 6 540 584,92 527 541,98

7' 6 540 465,51 527 509,20

8' 6 540 661,54 526 888,81

Pindala 24,67 ha

63

60

Põlli kruusamaardla

Orava lubjakivimaardla

1

Kaevandamisjäätmekava

1. Kaevandamisjäätmekava vajadus

Dozerland OÜ taotleb keskkonnaluba Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldisele eesmärgiga

võtta kasutusele Põlli III uuringuruumis uuritud ja aktiivse tarbevaruna arvele võetud

madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokid 16 ja 17. Luba taotletakse 30 aastaks.

Orava VII lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,67 ha.

Kaevandatava madalamargilise ehituslubjakivi maht mäeeraldisel on 3 092 tuh m3. Katendi

maht mäeeraldisel on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kogu kaevandatav

maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik koos mäetööde ajalise ning

ruumilise arenguga fikseeritakse kaevandamise projektis. Katend kasutatakse ära

kaevandamisega rikutud maa korrastamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile.

Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on

lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010 määruses nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise

kord1“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada taotletavas

Orava VII lubjakivikarjääris kaevandamisjäätmete tekkimist ning soodustada nende

ringlusse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on võimalik ja keskkonnaohutu.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Orava VII lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas,

riigiomandisse kuuluval Vardi metskond 34 katastriüksusel (tunnus 50201:001:1241,

maatulundusmaa). Katastriüksus paikneb metsade ja hõredama asustuse piirkonnas.

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa hõlmavad riigikinnistust pindalaliselt ligikaudu 4,8%.

Taotletav mäeeraldis külgneb idast eraomandisse kuuluva katastriüksusega Keevaalliku

(tunnus 50401:005:0440, maatulundusmaa). Teistes suundades jätkub Vardi metskond 34.

Lähima elamu eraõu jääb ~275 m kaugusele Kullassaare kinnistule (tunnus 50401:005:0530).

Maakonna planeeringu rohelise võrgustiku kihis jääb taotletav karjäär rohevõrgustiku alale.

Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud kui avalikes

huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid teadaolevaid

tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida võimalikku häiringut

nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla kehtivas üldplaneeringus on

rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või piiratud, samuti kaevandamisest

mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt nähakse ette, et pärast maavara

ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt kehtivatele nõuetele. Koostatava

Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialale.

Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine rohevõrgustiku alal võimalik üksnes

juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv

korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise mõju rohevõrgustiku

toimimisele on käsitletud taotluse seletuskirja peatükis 6. Kavandataval tegevusel puuduvad

seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Muud olulised

seosed planeerimisdokumentidega või planeeritavate tegevustega puuduvad.

2

Taotletava karjääri piirist ca 50 m kaugusele jääb Vardi looduskaitseala (KKR kood

KLO1000156) ning sellega seotult ka Vardi LKA Vardi piiranguvöönd ja Vardi sihtkaitse-

vöönd (KKR koodid KLO1100639 ja KLO1100638 vastavalt). Kaitseala kuulub Vardi

loodusalana ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu (EELIS kood RAH0000346). Lähialal esineb

vääriselupaiku, neist lähim 25 m kaugusel, teised 50 – 530 m kaugusel. Natura elupaikadest

jäävad lähialale elupaigatüübid 9010* lähima kaugusega 45 m ning 9020* kaugusega 160 m.

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri ümbruses on registreeritud mitmeid kaitsealuste liikide

leiukohti. Karjääri lähialal esinevad II kaitsekategooria liikidest harivesilik (Triturus cristatus)

(KKR kood KLO9118054) ~30 m kaugusel, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (KKR

kood KLO9303749) ~190 m kaugusel, laanerähn (Picoides tridactylus) (KKR kood

KLO9112424) ~220 m kaugusel ning harivesilik (Triturus cristatus) (KKR kood

KLO9118076) ~550 m kaugusel. III kaitsekategooria liikidest on lähialal registreeritud suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KKR kood KLO9200720) ~30 m kaugusel, harilik

käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KKR kood KLO9303748) ~190 m kaugusel, laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9303747) ~190 m kaugusel, suur käopõll

(Listera ovata) (KKR kood KLO9303746) ~190 m kaugusel, Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx

hellerianus) (KKR koodid KLO9406009, KLO9406066, KLO9404843) ~760 – 980 m

kaugusel ning punaselg-õgija (Lanius collurio) (KKR kood KLO9120657) ~870 m kaugusel.

Põhjavee kaitstuse andmete kohaselt jääb taotletav karjäär kaitsmata põhjaveega piirkonda.

Karjäärile lähim puurkaevu ehk veehaarde sanitaarkaitseala (VEKA kood PRK0009811)

paikneb ligikaudu 920 m kaugusel. Looduslikke pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, ojasid ja

järvi, taotletava Orava VII lubjakivikarjääri piires ega läheduses ei ole. Lähim vooluveekogu

on karjäärist ~1,3 km kaugusel kirdes asuv Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700).

Taristuobjektidest jääb lähialale avalikult kasutatav Tallinna-Pärnu-Ikla tee nr 4, tee

kaitsevöönd jääb karjäärist ~395 m kaugusele. Tegemist on Euroopa teedevõrgu maanteega,

millele toimub ka kaevise väljavedu karjäärist. Elektritaristust jääb lähim elektripaigaldise

kaitsevöönd ~320 m kaugusele, mille hulgas on märgitud elektrimaakaabelliin ja alla 1 kV

elektriõhuliin. Lisaks paiknevad õhuliini tugede ja mastitõmmitsatega seotud objektid ~320 m

ja ~400 m kaugusel ning täiendavad elektriliiniga seotud objektid ~790 – 980 m kaugusel.

Kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidest paikneb lähialal joonobjektina kiviaed, mille tüüp

on „Kiviaiad, tarad“, ligikaudu 300 m kaugusel. Punktobjektidena jäävad lähialale lubjaahi,

mille tüüp on „Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad“, ~310 m kaugusel ning vaigutuslangid,

mille tüüp on „Eripärase kasutuseesmärgiga puistud“, ligikaudu 370 m ja 550 m kaugusel.

Mäeeraldis jääb riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndisse. Karjääri lähialal

paikneb ka Vetla1 maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, mis jääb ligikaudu 500 m kaugusele.

3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Taotletava Orava VII lubjakivikarjääri alal on 2025. aastal tehtud geoloogiline uuring, mille

tulemused on esitatud aruandes „Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5393).

3

Maapinna abs kõrgused jäävad alal ~57 – 66 m tasemele. Aluspõhjalise geoloogilise läbilõike

moodustavad Alam-Siluri Raikküla lademe Raikküla kihistu, Juuru lademe Tamsalu kihistu ja

Varbola kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu,

Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu lubjakivid.

Geoloogilise uuringu tulemusena moodustati mäeeraldise alal vertikaalses läbilõikes kaks

aktiivse tarbevaru plokki: veepealne plokk 16 aT, mis jääb uuringuaegsest keskmisest

põhjaveetasemest abs 49,1 m kõrgemale, ning veealune plokk 17 aT, mis jääb 2,5 m ulatuses

allapoole nimetatud veetaset. Mõlema ploki maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi.

Ala lasuva maavara füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondandmed on esitatud tabelis 6.2.

Tabel 3.1 Orava VII lubjakivikarjääri lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA

tegur

LA

kategooria

Külma-

kindlus F, %

F

kategooria

16 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 29-35/33 LA35 1,1-4,7/2,7 F4

17 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 29-34/30 LA30 1,5-3,4/2,5 F4

Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks kasutati puuraukudest PA-2/25, PA-3/25 ja

PA-4/25 võetud proovide andmeid. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus.

Orava VII lubjakivikarjääri kivimid on esindatud lubjakiviga, milles CaO sisaldus varieerub

~38 – 52%, MgO sisaldus ~0,2 – 4,0% ning lahustumatu jäägi sisaldus valdavalt ~4 – 17%.

Orava VII lubjakivikarjäär asub Vaimõisa kõviku keskosas, mis kuulub Matsalu vesikonna

koosseisu ja on toitealaks mitmele piirkonna vooluveekogule, seal hulgas Ohukotsu jõele (KKR

kood VEE1107700), Kõrvetaguse peakraavile (KKR kood VEE1107800), Vardi jõele (KKR

kood VEE1107500), Konnaveski jõele (KKR kood VEE1108000) ning Kasari jõele (KKR

kood VEE1107000). Põhjavesi on alal vabapinnaline ja surveta. Veetase on otseses sõltuvuses

sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub

kevad-sügisesel perioodil, lumesulamise ajal märtsis-aprillis ning sügisperioodil

oktoobris-novembris. Põhjaveetaseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1 – 2 m,

harvem 3 meetrini. Kavandatud lubjakivikarjääri piirkonnas on põhjaveevoolu suund kirdesse.

Orava VII lubjakivikarjääri rajatud puuraukudes mõõdeti põhjavee tase kahel korral: vahetult

pärast puurimist vahemikus 19.09. – 25.09.2025. a ning pärast põhjaveetaseme stabiliseerumist

06.10.2025. a. Stabiliseerunud veetase jäi 9,2 – 14,45 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele

48,93 – 49,85 m, keskmiselt abs 49,1 m. Nimetatud uuringuaegne keskmine põhjaveetase on

võetud veepealse ja veealuse varu piiriks. Veealuse aktiivse tarbevaru lamam paikneb

keskmisest veetasemest 2,5 m allpool ehk abs kõrgusel 46,6 m, et kivimi

väljamisel oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma põhjaveetaset alandamata.

Ümbruskonna majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksi põhjavett, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad Raikküla lademe Raikküla kihistu,

Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosa karbonaatkivimid.

Varbola kihistu alumine savikam osa moodustab tingliku veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi

4

kivimite vahel. Karjääri lähipiirkonnas, ~3 km raadiuses, ei ole peale Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude sügavamaid puurkaeve registreeritud.

4. Kavandatava tegevuse ja võimalike kaevandamisjäätmete iseloomustus

Kaevandamise alustamisel tuleb kõigepealt raadada alal kasvavad puud, vajadusel juurida

kännud ning seejärel koorida kasulikku kihti kattev katend, mida tehakse järk-järgult vastavalt

töö-ee liikumisele. Juhul, kui kännud on vaja välja juurida, korjatakse need kokku, kuivatatakse

kuni 3 aastat mäeeraldise piires ja realiseeritakse seejärel töötlemata küttepuiduna või

võimalusel ka hakkpuiduna. Katend koosneb kasvukihist (muld), savikast kruusast, rähksest

paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi maht mäeeraldisel

on 656 tuh m3, sh kasvukiht mahuga ligikaudu 74 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus varu

arvutuse mudeli põhjal on 2,7 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise perimeetrile

eraldi, et kasvukihti saaks vajadusel kasutada ala bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks.

Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu.

Õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata

materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ladustatud katendit ei kasutata

ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral tegemist mittemaakse maavara

kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui

eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi puistangute korral tegemist B kategooria

jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke

ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja

vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad

vegetatsiooniperioodil reeglina 1 – 3 kuu jooksul. Vallide geomeetria ja paiknemine määratakse

kaevandamisprojektis viisil, mis tagab nende stabiilsuse kogu kasutusaja vältel ning need

likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, mis on soovitatav teha paralleelselt kaevandamisega.

Mäeeraldisele moodustatud plokid paiknevad nii peal- kui allpool keskmist põhjaveetaset.

Veepealse ja aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud keskmine põhjavee tase abs 49,1 m.

Keskmisest põhjaveetasemest üleval pool oleva ploki paksus on 10,4 m. Allpool veetaset asuva

maavara varuploki keskmine paksus on 2,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise

ehituslubjakiviga, mis sobib üldiselt kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Sarnaselt ~2 km

kaugusel Orava lubjakivimaardlas asuvate toimivate karjääridega, toimub ka tulevases Orava

VII lubjakivikarjääris kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna karjääris veetaset ei

alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune

maavara. Karjääri avamisel rajatakse algmurre puur-lõhketöödega. Algmurde lõhketööd

teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kes koostab eelnevalt nõuetele vastava puur-

lõhketööde projekti. Lõhketööde parameetrid, sh laengusuurused, ja kasutatavad

kaitsevahendid valitakse selliselt, et oleks välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Pärast algmurde rajamist toimub lubjakivi kaevandamine mehaaniliselt kuni ligikaudu 80 t

ekskavaatoriga. Raimamiseks kasutatakse hüdrovasarat ehk rammerit ning vajaduse/võimaluse

korral ka ripperit. Dozerland OÜ hinnangul võimaldab ligikaudu 80 t ekskavaatori, hüdrovasara

ja ripperi kombinatsioon lubjakivi massiivi mehaaniliselt kobestada ja väljata efektiivselt ilma

puur lõhketöid teostamata, ka veetasemest all pool. Vee alt väljatav kaevis tõstetakse esmalt

astangule nõrguma. Kuiva kaevise esmaseks töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus

5

sorteerimissõlme. Raimatud kuiv materjal laetakse kas otse ekskavaatoriga ja/või

frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või kalluritele selle transportimiseks purustus-

sorteerimissõlme. Töödeldud kaevis fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16,

16/32 ja 32/63. Lisaks ridakillustikud 4/32 ja 4/63 ning saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon

0/4. Sõltuvalt kasutatavast tehnikast on lubjakivi töötlemisel tekkiva peenfraktsiooni osakaal

10 – 30% ehk arvutuslikult 13 – 38 tuh m3/a (aastasest kaevandamise mahust 125 tuh m3),

karjääri ammendamisel 309 – 928 tuh m3. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele

tootmisel tekkivatele fraktsioonidele ehk kogu kaevandatav maavara sertifitseeritakse tootena

ja turustatakse. Tootmisprotsessis ei teki jäätmeseaduse mõistes jäätmeid ega kõrvalsaaduseid.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkiv peenfraktsioon on inertsed,

ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa

nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega peenfraktsioon

biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil,

mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Saastumata ja inertse

materjali tõttu ei ole eeldada nõrgvee teket, mille koostis võiks põhjustada pinnase, pinna- või

põhjavee saastumist ning eraldi nõrgvee kogumise vajadus puudub. Lubjakivi töötlemisel

tekkiva peenfraktsiooni puhul on tegemist kindla kvaliteediga materjaliga, mis ladustatakse

nagu teised killustiku fraktsioonid. Juhul, kui alale ladustatud peenfraktsiooni ei suudeta ühel

või teisel põhjusel kogu mahus turustada, kasutatakse see kogu mahus ära kaevandatud maa

korrastamisel koos mäeeraldiselt kooritava katendiga. Juhul, kui kogu materjal ei

osutu korrastamise projekti alusel vajalikuks võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale.

Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad

katendist nõlvad (nõlvus 1:1,4) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri

tehnilise korrastamise käigus, eelistatult juba paralleelselt kaevandamiga, täita, et ala ei

kujutaks ohtu seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas

kasutada mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Nõlvad tuleb veepealses osas täita nõlvusega 1:2

ning veealuses osas nõlvusega 1:5. Sama materjaliga täidetakse tagasi ka mäeeraldise kagunurk

kuni abs tasemeni 55,2 m. Selliste nõlvustega ning taotluse graafilisel lisal 3 kujutatud lahendi

realiseerimiseks vajaliku täitematerjali maht on ~660 tuh m3. Nõlvad võib vastavalt vajadusele

ja koostatavale korrastamise projektile kujundada laugemad, samuti on mäeeraldise kagunurk

võimalik tagasi täita oluliselt suuremas mahus, kuni kaevandamiseelse maapinnani. Seega on

kogu mäeeraldiselt kooritav katend kasutatav kaevandatud maa korrastamiseks. Juhul, kui

kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale.

Masinate määrdeaineid, kütust jms taotletavas Orava VII lubjakivikarjääris ei hoiustata ning

tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis peab olema varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse või muu

sarnase aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse

selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse või muusuguse aine sattumisel vette

kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50201:001:1241 Vardi metskond 34

5 0 4 0 1 :0

0 5 :0

4 4 0

K e e v a a ll ik

u

5 0 4 0 1 :0

0 5 :0

0 2 5

V a rd i

m e ts

k o n d 7

6

VEP nr.213466

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

68

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

68

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

vt. m

06.10.2025

49,67

vt. m

06.10.2025

48,93 vt. m

06.10.2025

49,23

vt. m

06.10.2025

47,74

vt. m

06.10.2025

49,85 vt. m

06.10.2025

49,67

vt. m

06.10.2025

48,93

vt. m

06.10.2025

49,23

vt. m

06.10.2025

47,74

vt. m

06.10.2025

49,85

PA-3/25

63,37

15,6

2,4

6,6

FM3-1 LA 31 F 1,2

8,9

K3-2

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

Läbilõige IV-IV'

S m

S m

NW m

SE m

NW m

SE m

N m

N m

15,6

PA-1/25

58,43

21,6

PA-4/25

62,19

15,6

PA-2/25

63,25

15,6 15,6

PA-5/25

61,58

15,6

PA-4/25

62,19

15,6

PA-1/25

58,43

21,6

PA-2/25

63,25

15,6

PA-5/25

61,58

PA-3/25

63,37

0,8

3,6

FM5-1 LA 32 F 2,7

7,7

FM5-2 LA 33 F 4,6

10,6

FM5-3 LA 34 F 2,0

FM5-4 LA 31 F 2,4

2,0

6,3

FM1-1 LA 33 F 2,9

9,3

FM1-2 LA 33 F 2,1

15,5

FM1-3 LA 31 F 3,4

FM1-4 LA 34 F 7,6

1,3

6,2

FM4-1 LA 35 F 2,0

10,6

FM4-2 LA 34 F 4,7

13,4

FM4-3 LA 34 F 1,7

FM4-4 LA 30 F 2,5

2,1

6,4

FM2-1 LA 33 F 1,1

10,5

FM2-2 LA 34 F 4,3

13,4

FM2-3 LA 34 F 1,9

FM2-4 LA 30 F 1,9

2,4

6,6

FM3-1 LA 31 F 1,2

10,6

FM3-2 LA 32 F 3,4

13,5

FM3-3 LA 34 F 2,4

FM3-4 LA 29 F 1,5

K2-1

8,6

K2-2

K2-3

K2-4

K2-5

K3-1

8,9

K3-2

K3-3

K3-4

K3-5

K4-1

8,7

K4-2

K4-3

K4-4

K4-5

0,8

3,6

FM5-1 LA 32 F 2,7

7,7

FM5-2 LA 33 F 4,6

10,6

FM5-3 LA 34 F 2,0

FM5-4 LA 31 F 2,4

1,3

6,2

FM4-1 LA 35 F 2,0

10,6

FM4-2 LA 34 F 4,7

13,4

FM4-3 LA 34 F 1,7

FM4-4 LA 30 F 2,5

K4-1

8,7

K4-2

K4-3

K4-4

K4-5

2,0

6,3

FM1-1 LA 33 F 2,9

9,3

FM1-2 LA 33 F 2,1

15,5

FM1-3 LA 31 F 3,4

FM1-4 LA 34 F 7,6

2,1

6,4

FM2-1 LA 33 F 1,1

10,5

FM2-2 LA 34 F 4,3

13,4

FM2-3 LA 34 F 1,9

FM2-4 LA 30 F 1,9

K2-1

8,6

K2-2

K2-3

K2-4

K2-5

0,3 0,6

0,5

1,5

0,1 1,5

0,7 0,2

1,7

0,7 0,4

0,3 0,6

0,1

0,5

1,5

1,5 0,7

0,2

2,9

0 200 m100

S tmK 1

1 S nrJr

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

1 S nrJr

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

I-I' ... IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 200

H 1 : 2000

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,1 m)

Kasvukiht

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik)

S tmK 1

1 S nrJr

S tmT 1

1 S vr

Murenenud lubjakivi

Kruus

Moreen

Järva-Jaani kihistik)

Lubjakivi (Raikküla lade, Nurmekunna kihistu,

Vardi LKA piir

Metsa kitsendused (VEP)

Pendi lasketiiru pv

Riigikaitselised kitsendused

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 49,0 m)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Kaevandamisel jäetav nõlvatervik (katendis 1:1,4, lubjakivis vertikaalne)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

3. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m.

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436).

- "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)"

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

50201:001:1241

Vardi metskond 34

Pendi lasketiiru pv

Vardi LKA

Vardi looduskaitseala

62.41

6 1 .5

6

6 2 .8 2

6 3 .3 1

63.07

6 1 .0

5

6 1 .2 2

62.61

62.94

62.70

6 3 .2 0

6 1 .9

5

6 2 .1

4

61.59

61.62

61.54

61.72

62.08

5 6 .1

5

55 .2 2

5 6 .3 9

62.62

VEP nr.213465

VEP nr.153016

VEP nr.153018

VEP nr.213466

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50401:005:0440 Keevaalliku

pin n

K r

p in n

pinn

p in n

p in n

63.61

64.14

60.71

63.13

62.57

62.44

62.61

63.71

62.63

62.04

61.88

61.72

62.83

62.42

63.66

62.70

63.14

63.55

62.98

62.11

62.53

62.26

61.93

62.20

63.97

61.91

59.99

60.13

60.15

60.11

60.36

60.59

60.62

60.80

59.93

58.43

57.03

55.11

63.43

63.89

64.29

63.42

62.50

62.04

61.67

63.05

61.63

61.87

61.94

61.40

61.50

61.24

61.21

60.97

61.03

61.75 61.88

62.09

61.81

61.33

61.38

61.53

61.61

61.86

61.25

61.68

62.62

61.96

63.06

65.44

64.91

61.24

65.27

65.37

62.03

61.44

61.82

66.23

63.96

64.17

64.21

50401:005:0025 Vardi metskond 76

50401:005:0530

50401:005:0233

50401:005:0018 Vardi metskond 68

Kükita

Kullassaare

61.65

64.95

60.97

60.24

59.41

58.55

5 6 .6

9

58.98

59.34

59.94

55.77

56.25

56.00

55.85

61.72

59.66

58.28

56.59

55.38

55.01

55.60

54.96

55.61

54.53

55.56

54.89

54.88

55.04

60.28

56.41

56.84 58.48

59.27

58.78

58.45 56.67

Vardi metskond 34

50201:001:1241

52.41

48.39

56.29

47.38

46.60

46.60

46.65

50.80

59.53

61.24

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

47.08

49.25

57.34

53.84

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

47.32

48.05

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.44

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

50.58

55.20

48.13

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

50.74

55.20

55.20

46.98

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.04

55.20

55.20

55.20

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

46.60

48.28

57.04

55.20

55.20

55.20

58.44

52.62

48.08

48.06

54.74

55.20

55.20

55.20

55.20

55.20

59.82

5 5

57

60

6 1

61

6 2

6 2

6 2

6 2

6 2

6 3

6 3

6 3

63 6 4

6 4

65

6 5

6 1

6 3

59

58

5 6

47

47

4 7

47

4 7

48 48

4 8

48

4 8

49

49

4 9

49

4 9

4 9

5 0

50 50

5 0

50

50

5 1

51

5 1

5 1

51

51

5 2

52

5 2

5 2

52 52

5 3

5 3

53

5 3

53

53

5 4

5 4 54

5 4

54

54

5 5

5 5

55

5 5

5555

5 6

56

56

56

5 6

56

5 6

5 7

5 7

57

57

5 7

5 7

5 8

5 8

58

58

5 8

58 59

5 9

59

59

59

59

6 0

6 0

60

60

6 0

6 0

6 1

6 1

61

61

6 1

6 1

62

62

6 2

I

I

III'

III

I'

I'

IV '

IV

58,43 2,00

7,33

63,25 2,10

63,37 2,40

62,19 1,30

61,58

49,10

0,80 PA-5/25

PA-1/25

PA-4/25

PA-2/25

PA-3/25

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

6,60 2,50

49,10

46,60 2,50

12,05

11,87

11,79

11,68

63,25 2,10

PA-2/25

49,10

46,60 2,50

12,05

1

2

3

4

5

6

7

8

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m Ploki 16 lamami abs, m

Ploki 17 lamami abs, m Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m

5 2 7 6

0 0

5 2 7 4

0 0

5 2 7 2

0 0

5 2 6 8

0 0

6 541 200

6 541 000

6 540 800

6 540 600

6 540 400

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Maardla piir (asendiplaanil)

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

(Pendi lasketiiru pv)

Riigikaitselised piirangud

Vardi LKA

Kaardileht nr 6314 Rapla

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir,

1 piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 3/3

1 : 2000

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

Veekogu samakõrgusjoon, m

Tehisveekogu (pindala 16,60 ha)

Metsamaa (pindala 8,07 ha)

Korrastatud maa plaan

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Keskmine sügavus 2,4 m

Eeldatav veetase abs 49,0 m

Pindala 16, ha

Tehisveekogu

Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult

Maapind > 0,7 m veetasemest kõrgemal

Pindala 8,07 ha

Metsamaa

N

1 6 541 105,02 527 043,49

2 6 541 080,58 527 215,16

3 6 541 093,22 527 363,74

4 6 540 889,20 527 416,03

5 6 540 699,04 527 383,95

6 6 540 584,92 527 541,98

7 6 540 465,51 527 509,20

8 6 540 661,54 526 888,81

Pindala 24,67 ha

63

Põlli kruusamaardla

Orava lubjakivimaardla

47

Pendi lasketiiru pv

Vardi LKA

Vardi looduskaitseala

62.41

6 1 .5

6

6 2 .8 2

6 3 .3 1

63.07

6 1 .0

5

6 1 .2 2

62.61

62.94

62.70

6 3 .2 0

6 1 .9

5

6 2 .1

4

6 2 .6

7

6 3 .1

1

63 .5 3

6 3 .9 6

64 .3 2

6 3 .3

3 6 1 .3

9

6 0 .9

3

6 0 .0

3

5 8 .9 5

5 7 .7 3

5 9 .0

5

5 7 .7

2

61.59

61.62

61.54

61.72

62.08

62.71

65.02

61.36

65.07

63.28

61.48

61.19

61.45

5 6 .0

8

5 7 .0

5

56.05 56.83

56.16 56.84

5 6 .4

0

5 5 .7

7 56 .7 25

6 .2 3

5 6 .1

5

5 9 .6

0

5 7 .6

7

6 0 .6

2

5 7 .1

8

56.11

5 6 .5

7

5 6 .1 7

55 .2 2

5 6 .3 9

5 8 .2 4

59 .71

5 9 .5

2

62.30

61.23

61.83

6 0 .5

7

62.62

VEP nr.213465

VEP nr.153016

VEP nr.153018

VEP nr.213466

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50401:005:0440 Keevaalliku

pin n

K r

K r

Kr

K r

Kr

K r

K r

p in n

pinn

p in n

p in n

p in n

63.61

64.14

60.71

63.13

62.57

62.44

62.61

63.71

62.63

62.04

61.88

61.72

62.83

62.42

63.66

62.70

63.14

63.55

62.98

63.43

63.62

63.33

63.36

62.11

62.53

62.38

62.26

61.93

62.20

63.50

63.97

61.91

63.36

63.56

59.99

60.13

60.15

60.11

60.36

60.59

60.62

60.80

59.93

58.43

57.03

55.11

62.62

63.81

63.77

63.23

64.05

62.60

63.41

62.71

63.26

63.43

62.12

63.89

64.29

63.42

62.50

64.00

63.67 62.04

61.67

63.05

61.63

61.87

61.94

61.40

61.50

61.24

61.21

60.97

61.03

61.75 61.88

62.09

61.81

62.30

61.86

61.35

61.33

61.38

61.53

61.61

61.86

61.86

61.25

62.02

62.39

62.92

61.68

62.10

62.78

62.52

63.20

63.75

64.26

62.82

62.76

62.52

62.81

62.56

61.89

62.12

61.67

61.89

61.61

61.82

62.10

62.62

61.96

61.85

62.55

62.86

63.10

63.43

62.77

64.23

63.43

63.08

63.30

63.55

63.68

63.99

61.64

61.99

62.15

62.66

62.90

64.46

63.74

64.74

64.59

62.92

65.1563.06

65.44

64.91

65.45

66.15

63.90

64.78

61.38

61.24

61.03

65.27

65.37

62.03

61.44

60.30

59.85

56.56

57.42

57.38 59.86

60.09

60.11

61.24

60.64

60.61

62.76

63.91

66.31

65.51

64.32

61.82

61.52

64.90

62.43

66.23

63.96

64.17

64.21

50401:005:0025 Vardi metskond 76

50401:005:0530

50401:005:0233

50401:005:0018 Vardi metskond 68

Kükita

Kullassaare

61.65

64.95

60.97

60.24

59.85

58.79

59.41

58.55

5 7 .9

5

5 6 .6

9

56.98

58.98

60.58

59.84

59.34

59.94

55.77

56.25

56.00

55.85

61.72

59.66

58.28

56.59

55.38

55.01

55.60

54.96

55.61

54.53

55.56

54.89

54.88

55.04

60.28

58.74

56.33

56.94 56.71 56.53

56.64

56.39

57.26

57.24

57.64

56.39

57.63

56.41

56.84 58.48

59.35

59.27

58.78

58.45 56.67

61

61

6 1

6 1

61

5 7

5 7

5 7

5 8

5 8

5 9

5 9

59

6 0

6 0

60

60

6 4

64

66

64

64

5 5

57

6 0

60

60

6 1

61

61

6 1

62

62

6 2

6 2

6 2

62

6 2

6 2

6 2

6 2

6 3

63

6 3

63

63

63

6 3

63

6 3

6 3

6 3

63

64

64

64

64

64

6 4

6 4

65

65

65

65

65 65

65

6 5

6 1

6 3

65

59

58

59

58 57

5 6

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

I

I

III'

III

I'

I'

IV '

IV

58,43 2,00

7,3

63,25 2,10

63,37 2,40

62,19 1,30

61,58

49,10

0,80 PA-5/25

PA-1/25

PA-4/25

PA-2/25

PA-3/25

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

12,05

11,87

11,79

11,68

1

2

3

4

5

6

7

8

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m Ploki 16 lamami abs, m

Ploki 17 lamami abs, m Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m

5 2 7 6

0 0

5 2 7 4

0 0

5 2 7 2

0 0

5 2 6 8

0 0

6 541 200

6 541 000

6 540 800

6 540 600

6 540 400

56,34

14.11.2025

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

(Pendi lasketiiru pv)

Riigikaitselised piirangud

Vardi LKA

Kaardileht nr 6314 Rapla

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir,

1 piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir,

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Nõlvaterviku alumine piir

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/3

1 : 2000

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

7. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

6. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m.

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436).

- "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)"

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 05.01.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER detsember 2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Vardi metskond 34

50201:001:1241

63,25 2,10

PA-2/25

49,10

46,60 2,50

12,05

N

06.10.2025

49,23

06.10.2025

49,85

06.10.2025

49,67

06.10.2025

47,74

06.10.2025

48,93

49,23

06.10.2025

1 6 541 105,02 527 043,49

2 6 541 080,58 527 215,16

3 6 541 093,22 527 363,74

4 6 540 889,20 527 416,03

5 6 540 699,04 527 383,95

6 6 540 584,92 527 541,98

7 6 540 465,51 527 509,20

8 6 540 661,54 526 888,81

Pindala 24,67 ha

63

60

Põlli kruusamaardla

Orava lubjakivimaardla

Point Source Area Source Road Building Embankment Foliage Receiver Calculation Area

Punktallikas (piikamine, ekskavaator, laadur) Pindallikas (purustus-sorteerimissõlm) Tee El - või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala Or va VII karjääri piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kullassaare LpA = 51.7 dB

Laadur

Ekskavaator

PSS

Hüdrovasar

Tööstusmüra hajumine

Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Purustus-sorteerimissõlm: 115 dB, ekskavaator: 106 dB, laadur: 105 dB, piikamine: 125 dB. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeritud päevase aja müra hajumist. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m, piikamisel 1 m. - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna reljeefiga (maapinna kõrgusmudel). Avatud karjääriala piires mäeeraldise lõunaosas on maapinna reljeefi vähendatud katendi keskmise paksuse 2,7 m võrra. - Karjääri põhjapiiril on arvestatud 5-meetrise katendivalliga. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Orava VII lubjakivikarjäär Rapla maakond, Märjamaa vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 3

Mõõtkava 1 : 9 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

14.07.2026

26/5562

Point Source Area Source Road Building Embankment Foliage Receiver Calculation Area

Punktallikas (piikamine, ekskavaator, laadur) Pindallikas (purustus-sorteerimissõlm) Tee El - või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala Or va VII karjääri piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kullassaare LpA = 51.7 dB

Laadur

Ekskavaator

PSS

Hüdrovasar

Tööstusmüra hajumine

Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: - Purustus-sorteerimissõlm: 115 dB, ekskavaator: 106 dB, laadur: 105 dB, piikamine: 125 dB. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m, piikamisel 1 m. - Laaduri liikumine tööee ja PSS-i vahel ning ladude vahel toimub sagedusega 33 masinat/tunnis ja väljavedu karjäärist 11 masinat/tunnis kogu tööpäeva vältel. Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeritud päevase aja müra hajumist. - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna reljeefiga (maapinna kõrgusmudel). Avatud karjääriala piires mäeeraldise lõunaosas on maapinna reljeefi vähendatud katendi keskmise paksuse 2,7 m võrra. - Karjääri põhjapiiril on arvestatud 5-meetrise katendivalliga. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Orava VII lubjakivikarjäär Rapla maakond, Märjamaa vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 3

Mõõtkava 1 : 9 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

23.09.2026

26/5562

Pendi lasketiiru pv

Vardi LKA

Vardi looduskaitseala

62.41

6 1 .5

6

6 2 .8 2

6 3 .3 1

63.07

6 1 .0

5

6 1 .2 2

62.61

62.94

62.70

6 3 .2 0

6 1 .9

5

6 2 .1

4

6 2 .6

7

6 3 .1

1

63 .5 3

6 3 .9 6

64 .3 2

6 3 .3

3 6 1 .3

9

6 0 .9

3

6 0 .0

3

5 8 .9 5

5 7 .7 3

5 9 .0

5

5 7 .7

2

61.59

61.62

61.54

61.72

62.08

62.71

65.02

61.36

65.07

63.28

61.48

61.19

61.45

5 6 .0

8

5 7 .0

5

56.05 56.83

56.16 56.84

5 6 .4

0

5 5 .7

7 56 .7 25

6 .2 3

5 6 .1

5

5 9 .6

0

5 7 .6

7

6 0 .6

2

5 7 .1

8

56.11

5 6 .5

7

5 6 .1 7

55 .2 2

5 6 .3 9

5 8 .2 4

59 .71

5 9 .5

2

62.30

61.23

61.83

6 0 .5

7

62.62

VEP nr.213465

VEP nr.153016

VEP nr.153018

VEP nr.213466

50201:001:1241 Vardi metskond 34

50401:005:0440 Keevaalliku

pin n

K r

K r

Kr

K r

Kr

K r

K r

p in n

pinn

p in n

p in n

p in n

63.61

64.14

60.71

63.13

62.57

62.44

62.61

63.71

62.63

62.04

61.88

61.72

62.83

62.42

63.66

62.70

63.14

63.55

62.98

63.43

63.62

63.33

63.36

62.11

62.53

62.38

62.26

61.93

62.20

63.50

63.97

61.91

63.36

63.56

59.99

60.13

60.15

60.11

60.36

60.59

60.62

60.80

59.93

58.43

57.03

55.11

62.62

63.81

63.77

63.23

64.05

62.60

63.41

62.71

63.26

63.43

62.12

63.89

64.29

63.42

62.50

64.00

63.67 62.04

61.67

63.05

61.63

61.87

61.94

61.40

61.50

61.24

61.21

60.97

61.03

61.75 61.88

62.09

61.81

62.30

61.86

61.35

61.33

61.38

61.53

61.61

61.86

61.86

61.25

62.02

62.39

62.92

61.68

62.10

62.78

62.52

63.20

63.75

64.26

62.82

62.76

62.52

62.81

62.56

61.89

62.12

61.67

61.89

61.61

61.82

62.10

62.62

61.96

61.85

62.55

62.86

63.10

63.43

62.77

64.23

63.43

63.08

63.30

63.55

63.68

63.99

61.64

61.99

62.15

62.66

62.90

64.46

63.74

64.74

64.59

62.92

65.1563.06

65.44

64.91

65.45

66.15

63.90

64.78

61.38

61.24

61.03

65.27

65.37

62.03

61.44

60.30

59.85

56.56

57.42

57.38 59.86

60.09

60.11

61.24

60.64

60.61

62.76

63.91

66.31

65.51

64.32

61.82

61.52

64.90

62.43

66.23

63.96

64.17

64.21

50401:005:0025 Vardi metskond 76

50401:005:0530

50401:005:0233

50401:005:0018 Vardi metskond 68

Kükita

Kullassaare

61.65

64.95

60.97

60.24

59.85

58.79

59.41

58.55

5 7 .9

5

5 6 .6

9

56.98

58.98

60.58

59.84

59.34

59.94

55.77

56.25

56.00

55.85

61.72

59.66

58.28

56.59

55.38

55.01

55.60

54.96

55.61

54.53

55.56

54.89

54.88

55.04

60.28

58.74

56.33

56.94 56.71 56.53

56.64

56.39

57.26

57.24

57.64

56.39

57.63

56.41

56.84 58.48

59.35

59.27

58.78

58.45 56.67

61

61

6 1

6 1

61

5 7

5 7

5 7

5 8

5 8

5 9

5 9

59

6 0

6 0

60

60

6 4

64

66

64

64

5 5

57

6 0

60

60

6 1

61

61

6 1

62

62

6 2

6 2

6 2

62

6 2

6 2

6 2

6 2

6 3

63

6 3

63

63

63

6 3

63

6 3

6 3

6 3

63

64

64

64

64

64

6 4

6 4

65

65

65

65

65 65

65

6 5

6 1

6 3

65

59

58

59

58 57

5 6

Plokk 16 aT

Plokk 17 aT

I

I

III'

III

I'

I'

IV '

IV

58,43 2,00

7,3

63,25 2,10

63,37 2,40

62,19 1,30

61,58

49,10

0,80 PA-5/25

PA-1/25

PA-4/25

PA-2/25

PA-3/25

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

49,10

46,60 2,50

12,05

11,87

11,79

11,68

1

2

3

4

5

6

7

8

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Ploki 16 kasuliku kihi paksus, m Ploki 16 lamami abs, m

Ploki 17 lamami abs, m Ploki 17 kasuliku kihi paksus, m

5 2 7 6

0 0

5 2 7 4

0 0

5 2 7 2

0 0

5 2 6 8

0 0

6 541 200

6 541 000

6 540 800

6 540 600

6 540 400

56,34

14.11.2025

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

(Pendi lasketiiru pv)

Riigikaitselised piirangud

Vardi LKA

Kaardileht nr 6314 Rapla

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir,

1 piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir,

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Nõlvaterviku alumine piir

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Dozerland OÜ

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/3

1 : 2000

01.07.2026

26/5562

Aia tn 24-4, 80014 Pärnu linn, Pärnu maakond

[email protected] (taotluse esitaja)

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VII lubjakivikarjäär

8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

7. Ploki 17 aT ehk mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 46,6 m.

6. Plokkide 16 ja 17 aT vahepiir asub abs kõrgusel 49,1 m.

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5393, EGF 47436).

- "Rapla maakonna Põlli III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2026)"

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 05.01.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.07.2026);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER detsember 2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Vardi metskond 34

50201:001:1241

63,25 2,10

PA-2/25

49,10

46,60 2,50

12,05

N

06.10.2025

49,23

06.10.2025

49,85

06.10.2025

49,67

06.10.2025

47,74

06.10.2025

48,93

49,23

06.10.2025

1 6 541 105,02 527 043,49

2 6 541 080,58 527 215,16

3 6 541 093,22 527 363,74

4 6 540 889,20 527 416,03

5 6 540 699,04 527 383,95

6 6 540 584,92 527 541,98

7 6 540 465,51 527 509,20

8 6 540 661,54 526 888,81

Pindala 24,67 ha

63

60

Põlli kruusamaardla

Orava lubjakivimaardla