| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/26/2015-1 |
| Registreeritud | 28.09.2026 |
| Sünkroonitud | 29.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
KÄSKKIRI
26.09.2026 nr 69
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli
2023. a käskkirja nr 128 „Soolise segregatsiooni
vähendamine hariduses ja tööturul“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2023. a käskkirja nr 128 lisas „Soolise
segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ järgmised muudatused:
1) asendan punktis 2.1.1.2 tekstiosa „Tegevuse raames tehakse õppematerjalide sootundlik
analüüs eesmärgiga selgitada välja, millisel määral esineb Eesti põhi- ja gümnaasiumihariduses
kasutatavates õppematerjalides soolisi stereotüüpe, mis mõjutavad negatiivselt noorte huvi ja
valmidust asuda õppima ja tööle n-ö ebatraditsioonilistes valdkondades (tüdrukud STEM, sh
IKT, ja poisid EHW erialadel)“ tekstiosaga „Tegevuse raames viiakse läbi soolise võrdsuse
monitooring, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti naiste ja meeste hoiakutest, kogemustest
ja käitumisest erinevates soolise võrdsuse aspektist olulistes valdkondades“;
2) lisan punkti 2.1.1.3 pärast sõna „teadlikumad“ tekstiosa „nii soolise võrdsuse olukorrast kui“;
3) asendan punktis 2.1.1.5 tekstiosa „31.12.2026“ tekstiosaga „31.12.2027“;
4) täiendan punkti 5.3 alapunktiga 5.3.7 järgmises sõnastuses: „5.3.7. teavituskulud.“;
5) täiendan punkti 7 alapunktiga 7.6 järgmises sõnastuses:
„7.6. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ sätestatule.“;
6) sõnastan punkti 9 teksti järgmiselt:
„9.1. Kui ilmneb vajadus toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse.
9.2. RA edastab taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha ettepanekuid RA
näidatud tähtpäevaks.
2
9.3. Käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui taotluse esitamiseks on RA ja RÜ nõusolek.
9.4. Käskkirja ei muudeta, kui eelarve muutmine on RA-ga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud,
eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 25
protsenti ja punktis 4 nimetatud toetuse eelarve ei muutu.“;
7) sõnastan punkti 11 teksti järgmiselt:
„RÜ toimingu või otsuse peale esitatakse vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab
RÜ.“;
8) kinnitan lisa „TAT eelarve ja finantsplaan kulukohtade kaupa“ uues sõnastuses (lisatud).
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Lisa: TAT eelarve ja finantsplaan kulukohtade kaupa
04.09.2026
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2023. a käskkirja nr 128 „Soolise
segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2023. a käskkirja nr 128
„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“.
Muudatuse eesmärk on õppevahendite sootundliku analüüsi ärajätmine ning selle asendamine
soolise võrdsuse monitooringuga. Sellest tulenevalt jaotatakse ümber toetuse andmise
tingimuste (edaspidi TAT) eelarve kulukohtade kaupa. Sõnastatakse ümber punktid TAT
muutmine ja vaiete lahendamine ning lisatakse teavituskohustuse täitmise nõue.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik Grete Kaju ([email protected]) ja
strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Pille Penk ([email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kaheksast punktist.
Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks punktis 2.1.1.2 tegevus „õppematerjalide
sootundlik analüüs“, mille eesmärgiks oli selgitada välja, millisel määral esineb Eesti põhi- ja
gümnaasiumihariduses kasutatavates õppematerjalides soolisi stereotüüpe, mis mõjutavad
negatiivselt noorte huvi ja valmidust asuda õppima ja tööle n-ö ebatraditsioonilistes
valdkondades (tüdrukud STEM, sh IKT, ja poisid EHW erialadel). Analüüsi ärajätmise põhjus
on asjaolu, et 2024. a mais valmis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusel (ENUT-il) projekti
„Soostereotüüpideta haridus = võrdsemad ja avaramad võimalused noortele" (2022–2024)
raames kasutusel olevate trükitud ja digitaalsete õpikute ja õppematerjalide teksti ja kuvandite
kvantitatiivne ja kvalitatiivne sootundlik sisuanalüüs. Analüüsi sisu kattus olulisel määral TAT-
i õppematerjalide analüüsile seatud eesmärkidega. Sellest lähtuvalt ei olnud TAT-i
õppematerjalide analüüsi tellimine enam põhjendatud.
Kehtetuks tunnistatud tegevus asendatakse 2026. a läbi viidava soolise võrdsuse
monitooringuga, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti naiste ja meeste hoiakutest,
kogemustest ja käitumisest erinevates soolise võrdsuse aspektist olulistes valdkondades.
Monitooringu tulemused on oluliseks ülevaateks soolise võrdsuse olukorrast Eestis ja
elanikkonna hoiakute ja kogemuste muutumisest ajalises vaates. Avalikku arvamust soolise
võrdsuse küsimustes on Eestis uuritud alates 2003. aastast. 2026. aastal tellitav monitooring on
järjekorras seitsmes. Uuringu tulemused on kasulikuks infoks kõigile ühiskonnaliikmetele ning
oluliseks sisendiks soolise võrdsuse alaste otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks Eestis.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse TATi punkti 2.1.1.3 lauseosaga „nii soolise võrdsuse
olukorrast kui“. Muudatus on seotud lisandunud tegevusega soolise võrdsuse monitooring,
mille eesmärk on saada ülevaade Eesti naiste ja meeste hoiakutest, kogemustest ja käitumisest
erinevates soolise võrdsuse aspektist olulistes valdkondades ning mistõttu on vajalik täiendada
ka toetatava tegevuse tulemuse sõnastust.
Eelnõu punktiga 3 määratakse TATi punktis 2.1.1.5 uueks abikõlblikkuse perioodi
lõpptähtpäevaks 31.12.2027, kuna lisandunud tegevuse (soolise võrdsuse monitooring)
tellimine vajab täiendavat aega.
Eelnõu punktiga 4 lisatakse abikõlblike kulude loetellu teavituskulud, mis võimaldab hüvitada
tegevuste rakendamisega otseselt seotud teavitustegevuste kulud.
Eelnõu punktiga 5 pannakse elluviijale teavitusnõuete täitmise kohustus vastavalt Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule. Nõude
sätestamine toetuse andmise tingimustes tagab elluviija kohustuste selguse.
Eelnõu punktiga 6 sõnastatakse ümber TATi muudatuse tingimused. Käskkirja ei muudeta
juhul, kui muudetakse eelarvet nii, et kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe
kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 25 protsenti ja kogu toetuse eelarve ei muutu
ning muudatus on kooskõlastatud rakendusasutusega. Muudatus võimaldab eelarves
paindlikumat ümbertõstmist kuluridade vahel. Selle tulemusel väheneb väiksemate eelarve
kuluridade muutmisega seoses TATi muutmise halduskoormus.
Eelnõu punktiga 7 sõnastatakse ümber TATi punktis 11 sätestatud vaiete lahendamine.
Muudatuse eesmärk on kõrvaldada üleliigsed sätted ning keskenduda rakendusüksuse otsuste
ja toimingute vaidlustamise regulatsioonile. Vaide esitamise alus sätestatakse viitega perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse §-le 31, mistõttu muutub regulatsioon selgemaks ja kokkuvõtlikumaks.
Eelnõu punktiga 8 kinnitatakse uues sõnastuses TAT lisa „TAT eelarve ja finantsplaan
kulukohtade kaupa“.
Tegevuste elluviimise käigus on selgunud täpsem kulude vajadus, millest tulenevalt jääb
kuluridadel 1.2.4 õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamine ja 1.2.5 muud soolist
segregatsiooni vähendavad teavitus- ja võrgustikutegevused arvestuslik jääk. Arvestuslikud
jäägid tõstetakse kulureale 1.2.1 soolise segregatsiooni vähendamist toetavad uuringud ja
analüüsid, et katta soolise võrdsuse monitooringu elluviimiseks vajalikud täiendavad rahalised
vahendid.
Luuakse kulukoht 1.1.2 analüütiku töötasu, millelt tasutakse 2026. a ja 2027. a soolise võrdsuse
monitooringuga seotud analüütiku osakoormusega töötasu. Analüütik panustab nii soolise
võrdsuse monitooringu hankemenetluse läbiviimisse kui ka lepingu täitmise jälgimisse. Ta
pakub tulemuste tutvustusürituse jaoks vajalikku sisulist tuge. Pärast monitooringu tulemuste
avaldamist panustab tulemuste tutvustamisse ja levitamisse erinevate
kommunikatsioonitegevuste kaudu, samuti näidikulaua koostamisse. Palgafondile on sisse
arvestatud iga-aastane võimalik tulemustasu ning palgakasv.
Analüütiku töötasu kulurida suurendatakse tagasiulatuvalt alates 1 jaanuarist 2026. a, mil
analüütik alustas tööd soolise võrdsuse monitooringu ettevalmistustega. Ettevalmistavad tööd
hõlmavad varasemate monitooringu küsitlusinstrumendi kohandamist muutunud
ühiskondlikele ja poliitikakujundusvajadustele, ankeetküsimuste muutmist ja uute
väljatöötamist, samuti ekspertide kaasamist ankeedi valideerimiseks ja retsenseerimiseks.
Nende tegevuste põhjal kujundatakse sisend monitooringu hankemenetluse läbiviimiseks, sh
metoodika koostamiseks ning tehnilise kirjelduse ja teiste hankedokumentide
ettevalmistamiseks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
4. Märkused
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a, kuivõrd lisandunud tegevuse
(soolise võrdsuse monitooring) ettevalmistustega alustati nimetatud kuupäevast.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Muudatuse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
Kliimaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika
fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse
avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa
Komisjonile. Muudatusettepanekuid ja tähelepanekuid ei esitatud.