Kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise nõuded ja korraldus
Kinnitanud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu 29.04.2025.

I. Üldsätted
1. Juhindudes kõrgharidusseaduse § 37 ja § 38 ning võttes arvesse Eesti Vabariigi kõrgharidusstandardit, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid (edaspidi ESG) ning muid asjakohaseid riiklikke õigusakte ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, kehtestab ja avalikustab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi HAKA) kõrghariduse hindamisnõukogu institutsionaalse akrediteerimise hindamisnõuded.

2. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata kõrgkooli võimekust tagada ja edendada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, toetada kõrgkoole nende arengus ning suurendada nende mõju ühiskonnas laiemalt.

3. Kõrgkoolil on kohustus läbida institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Kõrgkoolil on võimalik taotleda institutsionaalse akrediteerimise läbimist ka vähem kui seitsme aasta möödudes, kuid mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul. Uus kõrgkool esitab taotluse institutsionaalse akrediteerimise läbimiseks hiljemalt viiendal tegevusaastal.

4. Kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides toimub institutsionaalse akrediteerimise raames ka kutseõppe kvaliteedihindamine.
II. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid, suunised ja tõendid
5. Institutsionaalse akrediteerimise nõuete määratlemisel on arvestatud Eesti Vabariigi asjakohaste õigusaktide, riigi strateegiate, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste ning teiste rahvusvaheliste kokkulepetega. Väliskõrgkooli akrediteerimisel arvestatakse lisaks ESG-le ka vastava riigi õigusraamistikust tulenevaid nõudeid ning vajadusel korrigeeritakse protseduure, kvaliteedikriteeriume, suuniseid ja tõendeid vastavalt.

6. Kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine toimub kolme hindamisvaldkonna ja üheksa kvaliteedikriteeriumi lõikes:

I Kõrgkooli juhtimine
6.1. Strateegiline juhtimine ja areng
Kõrgkool on määratlenud oma rolli Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil, kaasab kõrgkooli arengu kavandamisse ja juhtimisse olulised sidusrühmad, lähtub ühiskonna ootustest ja tulevikuväljakutsetest ning kestliku arengu põhimõtetest. Ressursside juhtimine on otseses seoses kõrgkooli prioriteetide ja arendusvajadustega. Kõrgkool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades.
6.2. Personalijuhtimine
Personaliarendus lähtub kõrgkooli arengueesmärkidest, on tõhus ja mõjus. Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja õppijate suhtes.
6.3. Taristu ja infojuhtimine
Füüsilise ja digitaalse taristu haldamine ja arendamine on sihipärane, kestlik ja majanduslikult otstarbekas. Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon on kahesuunaline, eesmärgistatud ja juhitud. Info juhtimine ja haldamine on eesmärgipärane ning tagatud on andmekaitse ja andmeturbe olemasolu.
II Õppimine ja õpetamine
6.4. Õppe kavandamine ja õppekavad
Õppe kavandamisel ja õppekavade arendamisel lähtub kõrgkool ühiskonna ja tööturu vajadustest ja ootustest, oma arengueesmärkidest, valdkondlikust pädevusest ja ressursside olemasolust ning tagab vastavuse kõrgharidus- ja kutsestandarditele ja rahvusvahelistele suundumustele. Õppekavad on teaduspõhised ja sidusad, nende arendus on järjepidev ja tõenduspõhine. Õppekavade pidevaks arendamiseks on loodud toimiv sisehindamise süsteem.
6.5. Õppetegevus
Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppimiskeskset lähenemisviisi, mis toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist ning suunab võtma vastutust õpingute ja karjääri planeerimise eest. Kõrgkooli vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õppijatele õiglase ligipääsu kõrgharidusele. Tagatud on õppimise ja õpetamise sisu ja protsessi teaduspõhisus ning lõpetajate teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna ootustele.
6.6. Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid
Kõrgkool arvestab õppijate eripäradega, seirab ja toetab nende akadeemilist edasijõudmist, arengut ja heaolu.
III Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus (TAL)
6.7. TAL eesmärgistamine ja kvaliteedi juhtimine
Kõrgkool lähtub teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse eesmärgistamisel ja elluviimisel oma missioonist, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning hea teadustava ja kestliku arengu põhimõtetest. Kõrgkool on määratlenud konkreetsed ja mõõdetavad kvaliteedikriteeriumid, analüüsib tulemusi ning rakendab neid juhtimisotsuste tegemisel, strateegiliste arengusuundade seadmisel ja arendustegevuste kavandamisel.
6.8. TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas
TAL väljundite maht ja kvaliteet ning nende trendid kõrgkooli teadus- ja/või loomevaldkondades vastavad kõrgkooli seatud eesmärkidele ning kinnitavad TAL tegevuse jätkusuutlikkust. TAL tegevusel on kõrgkooli spetsiifikast tulenevalt piisav teaduslik ja ühiskondlik mõju nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
6.9. TAL tugisüsteem ja alustavate teadlaste karjääri toetamine
Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt ning pakub liikmeskonnale võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks ja tuge karjäärivalikute tegemisel.

7. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad ja kvaliteedikriteeriumid ning neid selgitavad suunised ja tõendite loetelu (sh keskselt kogutavad andmed punkti 13 tähenduses), on toodud hindamisnõuete lisas olevas tabelis.

8. Kvaliteedikriteeriumid on sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh kõrgkooli enda strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest, ning nende järgimine on kohustuslik.

9. Suunis on soovituslik juhis või raamistik, mis aitab suunata tegevusi või otsuseid, ilma et see oleks kohustuslik nõue. Erinevalt kvaliteedikriteeriumist, mis on siduv nõue, pakub suunis paindlikkust ja valikuvõimalusi, kuidas eesmärke saavutada või tegevusi läbi viia.

10. Tõendid on objektiivsed ja dokumenteeritud materjalid või andmed, millele tuginevad eneseanalüüsi- ja hindamisprotsessi käigus tehtud järeldused ja hinnangud. Andmed on esitatud reeglina 5-aastase trendina, millele on lisatud nende põhjal tehtud järeldused.
III. Eneseanalüüs ja aruande koostamine
11. HAKA korraldab kõrgkoolile soovi korral institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi koolituse ning lepib kokku hindamiskülastuse orienteeruva aja vähemalt üks aasta enne institutsionaalse akrediteerimise kehtivusaja lõppu.

12. Kõrgkool tagab laiapõhjalise liikmeskonna (sh õppijate) ja teiste oluliste sidusrühmade osaluse eneseanalüüsi protsessis ning üliõpilaskonna sisendi eneseanalüüsi aruandes.
13. Eneseanalüüs tugineb muuhulgas nii keskselt (HTM, Statistikaamet jm) kui kõrgkooli kogutavatele andmetele. Keskselt kogutavad andmed on avalikult kättesaadavad.

14. Eneseanalüüsi aruanne on sisuline tervik, mille koostamisel hindab kõrgkool kriitiliselt oma eesmärke, tegevusi, tugevusi ja arenguvõimalusi hindamisvaldkondade lõikes, tuginedes hindamisnõuetes toodud kvaliteedikriteeriumitele. Eneseanalüüs käsitleb kõrgkooli arenguid vähemalt 5 aasta trendina (kui asjakohane), tuginedes kõrgkooli eesmärkidele ning arenguvisioonile.

15. Eneseanalüüsi aruande maht on kuni 60 lk, millele lisanduvad lisad. Mitmes teadusvaldkonnas tegutseval evalveeritud kõrgkoolil ning kutseõpet pakkuval rakenduskõrgkoolil on võimalik kokkuleppel HAKAga eneseanalüüsi mahtu suurendada.

16. Kõrgkool esitab HAKA-le ingliskeelse eneseanalüüsi aruande elektroonilisel kujul vähemalt kolm kuud enne HAKA-ga kooskõlastatud hindamiskülastuse algust.

17. HAKA büroo vaatab eneseanalüüsi aruande üle kahe nädala jooksul selle kättesaamisest ning saadab vajadusel kõrgkoolile parandamiseks ja täiendamiseks. Kõrgkool saadab täiendatud aruande HAKA büroole tagasi kahe nädala jooksul.

18. Hiljemalt kaks kuud enne hindamiskülastust saadab HAKA eneseanalüüsi aruande hindamiskomisjonile.
IV. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded
19. Hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) koosneb vähemalt 5 liikmest. Kõrgkoolil on võimalik pakkuda komisjoni koosseisu kandidaate, kelle pädevus, senine kogemus ja profiil vastab kõrgkooli vajadustele ning kellel ei ole huvide konflikti akrediteeritava kõrgkooliga.
20. Komisjoni moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
20.1. komisjoni kuuluvatel ekspertidel (va üliõpilane) on organisatsiooni või selle allüksuse juhtimise kogemus;
20.2. vähemalt üks komisjoni liige on väljastpoolt kõrgkoole;
20.3. komisjoni kaasatud ekspertidest enamus on välisriikidest. Ühest välisriigist ei ole reeglina rohkem kui üks ekspert;
20.4. vähemalt üks komisjoni liige on üliõpilane või isik, kes on komisjoni kinnitamise seisuga lõpetanud kõrgkooli mitte rohkem kui üks aasta tagasi;
20.5. vähemalt kahel komisjoni liikmel on juhtimise kogemus hinnatava kõrgkooliga sarnase profiiliga kõrgkoolis;
20.6. vähemalt ühel komisjoni liikmel on varasem institutsiooni kui terviku hindamise kogemus;
20.7. vähemalt ühel komisjoni liikmel on hinnatava kõrgkooli spetsiifikast tuleneva TAL hindamise kogemus; mitmes teadusvaldkonnas evalveeritud kõrgkooli puhul on komisjonis võimalusel esindatud kõikide teadusvaldkondade ekspertiis;

20.8. vähemalt ühel komisjoni liikmel on juhtimiskogemus õppimise ja õpetamise ning õppekavaarenduse valdkonnas;

20.9. kui komisjon hindab rakenduskõrgkooli, kus viiakse läbi ka kutseõpet, tunneb vähemalt üks komisjoni liige kutseharidussüsteemi ning tal on õppimise ja õpetamise valdkonna juhtimise kogemus kutseõpet pakkuvas õppeasutuses.
21. Komisjoni liige vastab järgmistele nõuetele:
21.1. on oma töös sõltumatu, ta ei esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub;
21.2. on oma hinnangutes eelarvamuste vaba;
21.3. valdab inglise keelt kõnes ja kirjas vähemalt tasemel C1;
21.4. tunneb kõrgharidussüsteemi toimimist ning on kursis kõrghariduse arengusuundadega ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetega.
22. Pärast esialgse komisjoni koosseisu kooskõlastamist HAKA hindamisnõukoguga saadab HAKA vastava info kõrgkoolile, kellel on võimalik esitada koosseisu kohta ühe nädala jooksul oma seisukoht, taotleda põhjendatud vajadusel täiendavate liikmete lisamist või mõne komisjoni liikme taandamist.

23. HAKA juhataja kinnitab komisjoni lõpliku koosseisu oma korraldusega ja määrab komisjoni esimehe, sekretäri ning hindamiskoordinaatori. HAKA sõlmib komisjoni liikmetega töövõtulepingud.

24. Komisjoni liige kinnitab allkirjaga talle hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni ning komisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust ja huvide konflikti puudumist. Huvide konflikt on olukord, kus komisjoni liikmel või temaga seotud isikul on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Juhul, kui huvide konflikt peaks esinema, kohustub komisjoni liige viivitamatult teavitama HAKA juhatajat ning taandama ennast komisjoni tööst. Huvide konflikti esineb näiteks järgmistel juhtudel:
24.1. Komisjoni liikmel on hindamise hetkel hinnatava kõrgkooliga tööalased vm lepingulised suhted, käimasolevad ühisprojektid või ta on hinnatava kõrgkooliga kolme aasta jooksul enne hindamiskülastust olnud töölepingulistes suhetes.
24.2. Komisjoni liige osaleb hindamise hetkel mõnes hinnatava kõrgkooli otsustus- või nõuandvas kogus ja/või kuulub hinnatava erakõrgkooli pidaja juhtorganitesse.
24.3. Komisjoni liige õpib hinnatavas kõrgkoolis või on selle lõpetanud vähem kui kolm aastat tagasi.
24.4. Hinnatava kõrgkooli liikmeskonnas on komisjoni liikmele lähedane isik (abikaasa või elukaaslane, laps või vanem).
25. Komisjoni töökeel on inglise keel. Kui kõrgkool soovib hindamiskülastusel kasutada tõlketeenust, kooskõlastab ta tõlgi hindamiskoordinaatoriga vähemalt kaks nädalat enne hindamiskülastust. HAKA esitab tõlgile järgmised nõuded: tõlgil on järel- ja/või sünkroontõlke tegemiseks vajalik ettevalmistus (tõlke magistriõpe, täiendusõpe, lisaeriala vm) eesti-inglise-eesti suunal ja varasem järel- ja/või sünkroontõlke kogemus, ta valdab asjakohast terminoloogiat. Tõlk ei tööta hinnatavas kõrgkoolis. Masintõlke kasutamise lepib kõrgkool eelnevalt HAKAga kokku ning kasutab vaid valideeritud masintõlget. Tõlketeenusega seotud kulud kannab kõrgkool.

26. Komisjoni juurde võib komisjoni esimehe nõusolekul määrata HAKA juhataja korraldusega kuni kaks vaatlejat teistest kvaliteedihindamisega tegelevatest organisatsioonidest. Vaatleja kinnitab allkirjaga hindamiskomisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust. Vaatlejal ei ole õigust hindamisprotsessi sekkuda.
27. Kõik komisjoni liikmed läbivad HAKA koolituse, mille raames tutvuvad põhjalikult institutsionaalse akrediteerimise kvaliteedikriteeriumite ja metoodikaga ning omandavad teadmised Eesti kõrghariduse ja teaduse korraldusest ning rahastamise põhimõtetest, kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul ka kutsehariduse korraldusest ja rahastamise põhimõtetest.
28. Komisjoni liikme ülesanded:
28.1. tutvuda institutsionaalset akrediteerimist reguleeritavate dokumentidega ning läbida HAKA koolitus;
28.2. töötada läbi kõrgkooli eneseanalüüsi aruanne ja eeltäita hindamisvorm;
28.3. osaleda komisjoni koosolekutel ja aruteludes;
28.4. osaleda hindamiskülastuse ettevalmistamisel ja hindamiskülastusel;
28.5. osaleda hindamisaruande koostamises vastavalt kokkulepitud tööjaotusele;
28.6. tutvuda kõrgkooli kommentaaridega hindamisaruandele ning arvestada neid lõpliku hindamisaruande kooskõlastamisel;
28.7. täita muid hindamisega seotud ülesandeid vastavalt komisjonisisesele tööjaotusele;
28.8. pidada kinni komisjonis kokku lepitud tähtaegadest.
29. Komisjoni sekretär on komisjoni liige, kes lisaks komisjoniliikme ülesannetele koostab hindamisaruande, tuginedes komisjoniliikmete sisenditele, ning tagab koostöös esimehega aruande sidususe ja hinnangute põhjendatuse.

30. Komisjoni esimees täidab komisjoni liikme ülesannetele lisaks veel järgmisi ülesandeid:
30.1. juhib komisjoni tööd;
30.2. juhatab komisjoni koosolekuid;
30.3. määrab komisjoni liikmete tööjaotuse;
30.4. annab kõrgkoolile pärast külastuse lõppu ülevaate komisjoni esmaste järelduste kohta;
30.5. tagab komisjoni hinnangute põhjendatuse;
30.6. esitab HAKAle kõigi komisjoni liikmete poolt kooskõlastatud hindamisaruande.

31. Komisjoni tööd toetab hindamiskoordinaator (edaspidi koordinaator), kes on HAKA töötaja ning ei ole komisjoni liige.
32. Koordinaatoril on järgmised ülesanded:
32.1. tagada hindamisprotsessi ladus toimimine lähtuvalt käesolevas dokumendis kirjeldatud sisulistest nõuetest ning ajalisest raamistikust;
32.2. kooskõlastada komisjoni liikmetega nimekiri inimestest, kellega komisjon soovib vestelda, ning loetelu täiendavatest materjalidest, mida komisjon külastuse ettevalmistamiseks vajab;
32.3. kooskõlastada kõrgkooliga külastuse ajakava, kohtumistes osalevate inimeste nimed ja ametipositsioonid ning taotleda kõrgkoolilt vajadusel täiendavate materjalide esitamist;
32.4. täita muid komisjoni esimehe poolt antud ühekordseid konkreetse hindamisega seotud tööülesandeid.
V. Hindamiskülastus
33. HAKA lepib hindamiskülastuse nädala kõrgkooliga kokku hiljemalt kuus kuud enne selle toimumist. Komisjoni vastu võttev kõrgkool määrab isiku, kes vastutab külastuse ladusa toimimise eest ja tagab komisjoni liikmete töötingimused kõrgkoolis.

34. Komisjon kohtub 3–4 nädalat enne hindamiskülastust kõrgkooli eneseanalüüsi meeskonnaga, kellel on võimalus tutvustada kõrgkooli profiili, kvaliteedi- ja infosüsteeme. Hindamiskomisjon saab esitada kohtumisel täpsustavaid küsimusi ning selgitada kõrgkoolile lisamaterjalide küsimise vajadust.

35. Külastuskava koostatakse kõrgkooli ja HAKA koostöös.

36. Kõrgkooli külastusel võib kavandada nii sidusrühmapõhiseid kui temaatilisi vestlusi.

37. Kõrgkool annab komisjoni liikmete käsutusse otstarbekalt sisustatud ruumi ning võimaldab neil külastuse käigus:
37.1. vestelda komisjoni liikmete valikul kõrgkooli töötajate, õppijate ja teiste sisemiste ja väliste sidusrühmade esindajatega;
37.2. tutvuda õppe-, teadus- ja arendustegevust ning õppijaid käsitlevate andmestike ja infosüsteemidega;
37.3. tutvuda kõrgkooli töötajate andmetega (CV-d, ametijuhendid vms);
37.4. tutvuda kõrgkooli taristuga;
37.5. tutvuda üliõpilaste teadus-, arendus- ja loometöödega;
37.6. tutvuda kõrgkooli finantstegevust kajastavate andmetega;
37.7. saada vajadusel muud kõrgkooli juhtimise ja töökorraldusega seotud informatsiooni.
38. HAKA dokumenteerib külastusel toimuvad vestlused.
39. Komisjon annab külastuse lõpus kõrgkoolile esmase tagasiside. Tagasiside on struktureeritud esitlus, milles komisjon toob välja hindamisprotsessi käigus ilmnenud kõrgkooli peamised tugevused ja kitsaskohad. Komisjoni esmane tagasiside ei sisalda hinnanguid kvaliteedikriteeriumite täitmise kohta. Kõrgkoolil on võimalus anda omalt poolt suulist tagasisidet komisjoni esmasele tagasisidele.

40. Viie tööpäeva jooksul pärast külastust küsib HAKA vestlustel osalenutelt kirjalikku tagasisidet komisjoni liikmete ettevalmistuse, küsimuste asjakohasuse ja muu külastusega seonduva kohta.
VI. Hindamisaruanne ja komisjoni hinnangute kujunemine
41. Hindamiskomisjon koostab hindamisaruande, analüüsides kvaliteedikriteeriumite täitmist ning tuues välja kõrgkooli tugevused ja parendusvaldkonnad nii kvaliteedikriteeriumite kui hindamisvaldkondade lõikes. Hindamisaruande koostamise aluseks on HAKA juhend institutsionaalse akrediteerimise ekspertidele, mis on kättesaadav HAKA kodulehel.

42. Kvaliteedikriteeriumite täitmise osas annab komisjon hinnangu neljasel skaalal:

42.1. „kvaliteedikriteerium on täidetud“ – kõik kvaliteedikriteeriumis sisalduvad nõuded on täidetud;
42.2. „kvaliteedikriteerium on põhiosas täidetud“ – kvaliteedikriteeriumi täitmisel esinevad mõningad puudused, mille kõrvaldamiseks on kõrgkoolil olemas tõendatud võimekus. Tõendatud on kõrgkooli võimekus juhul, kui kõrgkool on näidanud tegudes ja dokumentides, et on ise puudused tuvastanud ning suudab neid kõrvaldada.
42.3. „kvaliteedikriteerium on osaliselt täidetud“ – kvaliteedikriteeriumi täitmisel esinevad olulised puudused, kuid kõrgkoolil on komisjoni hinnangul eeldatud võimekus nende kõrvaldamiseks. Eeldatud on kõrgkooli võimekus juhul, kui puudused on kõrgkooli enda poolt tuvastamata, kuid kõrgkoolil on teiste kvaliteedikriteeriumite näitel piisav võimekus puuduste kõrvaldamiseks.

42.4. „kvaliteedikriteerium ei ole täidetud“ - kvaliteedikriteeriumi täitmine on puudulik ning kõrgkoolil puudub tõendatud võimekus nende kõrvaldamiseks.
43. Hindamisvaldkonnale annab komisjon hinnangu kolmesel skaalal: „valdkonna nõuded on täidetud“; „valdkonna nõuded on osaliselt täidetud“; „valdkonna nõuded ei ole täidetud“. Hindamisvaldkonna hinnangu kujundamisel lähtub komisjon järgmistest põhimõtetest:

43.1. kui kõik kvaliteedikriteeriumid on täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded on täidetud“;

43.2. kui osa kvaliteedikriteeriumitest on täidetud ja osa põhiosas täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded on täidetud“;

43.3. kui kõik kvaliteedikriteeriumid on põhiosas täidetud, kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, kas „hindamisvaldkonna nõuded on täidetud“ või „hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud“;

43.4. kui üks kvaliteedikriteerium on osaliselt täidetud ja kaks kvaliteedikriteeriumi on täidetud, kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ja otsustab, kas „hindamisvaldkonna nõuded on täidetud“ või „hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud“;

43.5. kui osa kvaliteedikriteeriume on osaliselt täidetud ja osa põhiosas täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud“;
43.6. kui kaks kvaliteedikriteeriumi on osaliselt täidetud ja üks on täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud“;
43.7. kui üks kvaliteedikriteerium ei ole täidetud ja ülejäänud on täidetud või põhiosas täidetud, kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, kas „hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud“ või „hindamisvaldkonna nõuded ei ole täidetud“;
43.8. kui üks kvaliteedikriteerium ei ole täidetud ja vähemalt üks on osaliselt täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded ei ole täidetud“;
43.9. kui kaks või kolm kvaliteedikriteeriumi ei ole täidetud, annab komisjon hinnangu „hindamisvaldkonna nõuded ei ole täidetud“.
Joonis 1: Hindamisvaldkondade hinnangute kujunemise põhimõtted komisjonis
Hinnangud kvaliteedikriteeriumite täitmisele

kvaliteedikriteerium on täidetud

kvaliteedikriteerium on põhiosas täidetud

Kvaliteedikriteerium on osaliselt täidetud

Kvaliteedikriteerium ei ole täidetud
Hinnangud hindamisvaldkondadele

hindamisvaldkonna nõuded on täidetud

hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud

hindamisvaldkonna nõuded ei ole täidetud
Krit 1
Krit 2
Krit 3
Hindamisvaldkond
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

44. Hindamisvaldkondi ja/või kvaliteedikriteeriume, kus kõrgkool on näidanud silmapaistvaid tulemusi ja/või algatusi, võib komisjon tunnustada lisamärkega ‘tunnustust vääriv’.

45. Komisjoni hinnangute aluseks on soovitavalt konsensuslik otsus. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu komisjoni liikmete lihthäälteenamusega ning sellele lisatakse eriarvamus(ed) koos põhjendus(te)ga. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab komisjoni esimehe hääl.

46. HAKA edastab esmase hindamisaruande kõrgkoolile hiljemalt kuuenda nädala lõpuks pärast külastust.

47. Kõrgkoolil on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta kolme nädala jooksul pärast aruande saamist. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi, võtab neid võimalusel arvesse ning koostab vastuskirja kõrgkoolile, kus toob välja selgitused ja põhjendused kommentaaride arvestamise või arvestamata jätmise kohta.

48. Lõpliku, komisjoni esimehe kinnitatud hindamisaruande elektroonilise versiooni edastab komisjoni esimees HAKAle hiljemalt kümnenda nädala lõpuks pärast külastuse toimumist.

49. Hindamisaruande edastab HAKA kõrghariduse hindamisnõukogule ja hinnatavale kõrgkoolile.
VII. Kõrghariduse hindamisnõukogu otsus
50. Kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise kohta teeb HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu) argumenteeritud otsuse oma istungil kolme kuu jooksul pärast hindamisaruande saamist. Otsustamise juurde võib hindamisnõukogu vajadusel selgituste andmiseks kutsuda ka komisjoni esimehe või tema poolt volitatud komisjoni liikme.
51. Hindamisnõukogu võtab otsuse tegemisel aluseks kõrgkooli eneseanalüüsi aruande, komisjoni hinnangud ja kõrgkooli tähtajaliselt laekunud kommentaarid ning täiendavad hindamisnõukogu taotlusel esitatud materjalid.
52. Hinnangutes vastuolude või vähese argumenteerituse ilmnemisel on hindamisnõukogul õigus saata aruanne komisjonile tagasi läbivaatamiseks ja täpsustamiseks. Läbi vaadatud ning vajadusel täpsustatud või täiendatud aruande saadab komisjon hiljemalt 2 nädala jooksul tagasisaatmisest uuesti HAKA büroole, kes toimib sellega vastavalt punktides 47–49 sätestatud korrale.
53. Institutsionaalse akrediteerimise otsuse tegemisel lähtub hindamisnõukogu järgmistest põhimõtetest:
53.1. Kui kõik hindamisvaldkonnad on hinnanguga „valdkonna nõuded on täidetud“, otsustab hindamisnõukogu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks.
53.2. Kui üks hindamisvaldkond on hinnanguga „valdkonna nõuded on osaliselt täidetud“ ja ülejäänud kaks hindamisvaldkonda on hinnanguga „valdkonna nõuded on täidetud“, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe‑, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks, või otsustab, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe‑, teadus-, arendus- ja loometegevuses või õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks.
53.3. Kui kaks hindamisvaldkonda on hinnanguga „valdkonna nõuded on osaliselt täidetud“ ja üks hindamisvaldkond on hinnanguga „valdkonna nõuded on täidetud“, otsustab hindamisnõukogu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuses või õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks.
53.4. Kui kõik kolm hindamisvaldkonda on hinnanguga „valdkonna nõuded on osaliselt täidetud“, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuses või õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks, või otsustab, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond ei vasta nõuetele, ning ei akrediteeri kõrgkooli.

53.5. Kui juba üks hindamisvaldkond on hinnanguga „valdkonna nõuded ei ole täidetud“, otsustab nõukogu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond ei vasta nõuetele, ning ei akrediteeri kõrgkooli.
Joonis 2: Hindamisnõukogu otsuse kujunemine
Hindamisvaldkondade (HV) hinnangud

hindamisvaldkonna nõuded on täidetud

hindamisvaldkonna nõuded on osaliselt täidetud

hindamisvaldkonna nõuded ei ole täidetud
Hindamisnõukogu otsus

akrediteerida 7 aastaks

akrediteerida 3 aastaks

mitte akrediteerida
HV 1
HV 2
HV 3
Hindamisnõukogu otsus
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
54. Kui hindamisnõukogu kaalub kahe akrediteerimisotsuse vahel ning leiab, et teatud tingimuse täitmisel kõrgkooli poolt oleks võimalik võtta vastu positiivsem otsus, võib ta sellise otsuse vastu võtta kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 mõttes.

54.1. Kui hindamisnõukogu võtab otsuse vastu kõrvaltingimusega, toob hindamisnõukogu oma otsuses välja konkreetsed puudused, mis on kõrvaltingimuse seadmise aluseks, ning määrab tähtaja (üks kuni kaks aastat), milliseks kuupäevaks peab kõrgkool esitama aruande kõrvaltingimuse täitmise kohta.

54.2. Kõrvaltingimuse täitmise hindamiseks kaasab HAKA eksperdid. HAKA viib kõrvaltingimuse täitmise hindamise läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast hindamisnõukogu otsuses määratud kuupäeva.

54.3. Hindamiskomisjoni liikmed, kes hindavad kõrvaltingimuse täitmist, annavad aruandes hinnangu, kas kõrvaltingimuses toodud puudused on „täielikult kõrvaldatud“, „olulisel määral kõrvaldatud“, „osaliselt kõrvaldatud“, „ei ole kõrvaldatud“.

54.4. Kui kõik puudused on täielikult või olulisel määral kõrvaldatud, võtab hindamisnõukogu vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud. Kui puudused on kõrvaldatud osaliselt, analüüsib hindamisnõukogu puuduste kaalu ning võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus ei ole täidetud või võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud. Kui vähemalt üks puudustest ei ole kõrvaldatud, otsustab hindamisnõukogu, et kõrvaltingimus ei ole täidetud.

54.5. Kui hindamisnõukogu otsustab, et kõrvaltingimus ei ole täidetud võib hindamisnõukogu tunnistada vastavalt HMS § 53 lg 3 algse hindamisotsuse kehtetuks või kehtestada uue kõrvaltingimuse. HMS § 66 lg 2 p 3 ning lg 3 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks juhul, kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud.

55. Kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks, antakse talle HAKA kvaliteedimärk vastavalt HAKA kvaliteedimärgi statuudile, mille kinnitab HAKA juhataja oma korraldusega. Kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega, antakse talle HAKA kvaliteedimärk pärast seda kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud.

56. Hindamisnõukogu toob otsuses välja:

56.1. kõrgkooli tugevused, mis on nõudeid ületavad saavutused;
56.2. parendusvaldkonnad ja soovitused, mis viitavad vajakajäämistele nõuete täitmisel ning mõjutavad nõukogu otsuse kujunemist;
56.3. arenguvõimalused, mis ei sisalda viidet mittevastavusele nõuetega ega mõjuta nõukogu otsuse kujunemist.
57. Kui komisjon on mõne hindamisvaldkonna ja/või kvaliteedikriteeriumi juurde lisanud märke „tunnustust vääriv“, toob hindamisnõukogu vastava(d) tunnustuse(d) ära ka otsuse juures.
58. HAKA edastab hindamisnõukogu otsuse koos hindamisaruandega kõrgkoolile elektrooniliselt kahe nädala jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Kui hindamisnõukogu on teinud otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida, teavitab HAKA sellest mõistliku aja jooksul ka Haridus- ja Teadusministeeriumi.
59. Ühe nädala jooksul alates otsuse ja hindamisaruande edastamisest kõrgkoolile avalikustab HAKA oma koduleheküljel otsuse koos hindamisaruande ja eneseanalüüsi aruandega.
VIII. HAKA poolt läbiviidavate akrediteerimistoimingute ja hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine
60. Isikul, kes leiab, et HAKA poolt läbi viidavate hindamistoimingutega või hindamisnõukogu otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse hindamisnõukogule kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
61. Hindamisnõukogu saadab vaide hindamisnõukogu vaidekomisjonile1, kes esitab viie päeva jooksul vaide saamisest nõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vaide põhjendatuse osas. Hindamisnõukogu lahendab vaide kümne päeva jooksul selle saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib hindamisnõukogu vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni kolmekümne päeva võrra.
62. HAKA hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine on võimalik kolmekümne päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
IX. Järeltegevused
63. HAKA lähtub eeldusest, et vastutus hindamisaruandes välja toodud probleemide lahendamise ning pideva parendustegevuse eest lasub kõrgkoolil. HAKA palub esitada seitsmeaastase akrediteeringu saanud kõrgkoolil kaks aastat pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastu võtmist hindamisnõukogus kirjaliku ülevaate hindamisaruandes toodud parendustegevuste ja soovituste alusel kavandatud ja ellu viidud tegevuste ning nende tulemuste kohta.
64. Kui nõukogu on vastavalt punktile 54.1 lisanud akrediteerimisotsusele kõrvaltingimuse, esitab kõrgkool otsuses määratud kuupäevaks nõukogule aruande kõrvaltingimuses kirjeldatud puuduse kõrvaldamise kohta. Nõukogu kaasab kõrvaltingimuse täitmise hindamisse hindamiskomisjoni liikmeid.

65. HAKA viib pärast hindamisotsuse vastuvõtmist kõrgkoolis läbi tagasiside seminari, kus osaleb ka hindamiskomisjoni esindaja.
66. HAKA korraldab järelseminare, kus akrediteerimise läbinud kõrgkoolid teevad ülevaate akrediteerimise järeltegevustest ja õppetundidest. Järelseminarid on avatud kõigile kõrgkoolidele ning nende eesmärk on heade praktikate jagamine ja üksteiselt õppimine.

67. Seitsmeaastase akrediteeringu (ilma kõrvaltingimuseta) saanud kõrgkoolil on võimalus valida fookusteema institutsionaalse akrediteerimise otsuses välja toodud parendusvaldkondade seast ning taotleda HAKAlt arengutõuke eesmärgil järeltegevusena täiendavat välist tagasisidet pädevatelt ekspertidelt. Fookusteema koos omapoolse lähteülesandega pakub kõrgkool välja kahe aasta jooksul pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastuvõtmist hindamisnõukogus. Fookusteema käsitlemise protsessi ning ekspertide valiku osas teeb HAKA koostööd kõrgkooliga.
X. Välisriigi pädeva hindamisasutuse kaasamine
68. Kui kõrgkool soovib, et institutsionaalse akrediteerimise viiks läbi välisriigi pädev hindamisasutus (edaspidi hindamisasutus), esitab ta hiljemalt kaks aastat enne kehtiva akrediteeringu lõppkuupäeva HAKA-le motiveeritud taotluse nimetatud hindamisasutuse kaasamiseks, mis sisaldab järgnevat informatsiooni:

68.1. hindamisasutuse nimi ja kontaktid, sh veebiaadress;
68.2. hindamisasutuse nõusolek akrediteerimise läbiviimiseks ja kulude prognoos;
68.3. kavandatava akrediteerimise protseduuri (sh ajakava) ja nõuete kirjeldus.
69. Kõrgkool võib akrediteerimist tellida rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisasutuselt, kes on täitnud järgmised tingimused:
69.1. Hindamisasutusel on kõrgkooli institutsionaalse hindamise kogemus.
69.2. Hindamisasutusel on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus.
69.3. Akrediteerimise protseduur ja nõuded on läbipaistvad ja kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustamise standardite ja suunistega, hindamisasutus kuulub soovitavalt Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR.
69.4. Hindamisasutus annab kõrgkoolile hinnangu kolme valdkonna lõikes – kõrgkooli juhtimine; õppimine ja õpetamine; teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus.
70. Hindamisnõukogu võtab ühe kuu jooksul taotluse esitamisest vastu põhjendatud otsuse hindamisasutuse sobivuse kohta institutsionaalset akrediteerimist läbi viima.
71. Kui HAKA annab hindamisasutuse kasutamisele oma kooskõlastuse, sõlmib ta kõrgkooli ja hindamisasutusega kolmepoolse lepingu, mis sätestab poolte õigused ja kohustused institutsionaalse akrediteerimise protsessi vältel ning kulude hüvitamise korra.
72. Vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikele (6) kaetakse välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri kaasamise korral kulud riigieelarvest kuni riigisisese akrediteerimise kulude ulatuses.
73. Hindamisaruande esitab hindamisasutus HAKAle.

74. Kui hindamisaruandes esinevad olulised puudused ja selle põhjal ei ole võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olevat lõppotsust, on hindamisnõukogul õigus saata aruanne hindamisasutusele tagasi täiendamiseks ja parandamiseks.
75. Kui hindamisaruande põhjal on võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olev lõppotsus, teeb hindamisnõukogu ühe järgnevatest põhjendatud otsustest:
75.1. akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks;
75.2. akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks;
75.3. kõrgkooli mitte akrediteerida.
76. Selles peatükis kirjeldatud toimingute ning hindamisnõukogu lõppotsuste vaidlustamine toimub vastavalt peatükis VIII sätestatud korrale.
LISA. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid ja suunised
KVALITEEDIKRITEERIUMID JA SUUNISED
TÕENDID
I KÕRGKOOLI JUHTIMINE

1. Strateegiline juhtimine ja areng. Kõrgkool on määratlenud oma rolli Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil, kaasab kõrgkooli arengu kavandamisse ja juhtimisse olulised sidusrühmad, lähtub ühiskonna ootustest ja tulevikuväljakutsetest ning kestliku arengu põhimõtetest. Ressursside juhtimine on otseses seoses kõrgkooli prioriteetide ja arendusvajadustega. Kõrgkool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades.

Suunised
• Kõrgkool on sõnastanud oma põhitegevuse eesmärgid ja võtmetulemused, püüeldes rahvusvahelise tipptaseme poole. Eesmärgid arvestavad riigi prioriteete ja ühiskonna tulevikuvajadusi, on suunatud innovatsioonile ning kõrgkooli panuse suurendamisele ühiskonnas laiemalt.
• Kõrgkool lähtub arengusihtide seadmisel ja igapäevatöös kestliku arengu põhimõtetest, arvestab kõrghariduse ja teaduse globaalseid arengutrende ning lõimib õppe‑ ning teadus-, arendus ja/või loometegevused ühtseks tervikuks.
• Kõrgkooli arengukava väljatöötamisse ja elluviimisesse on kaasatud liikmeskond (sh õppijad2) ja teised olulised sidusrühmad. Vastutus arengukavas sätestatud eesmärkide ja tegevuskavade elluviimise eest on selgelt määratletud. Eesmärkide täitmist ja tegevuste mõju hinnatakse regulaarselt.
• Kõrgkoolil on kehtestatud selge kord, mis võimaldab töötajatel ja üliõpilastel osaleda kõrgkooli otsustusprotsessides.
• Kõrgkooli liikmeskond jagab oma tegevuste aluseks olevaid põhiväärtusi, järgib kõrgkoolis kokku lepitud kvaliteedimääratlusi ning on orienteeritud pidevale kvaliteedi täiustamisele. Kõrgkool rakendab kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, mis loob eeldused liikmeskonna ja teiste oluliste sidusrühmade sihipäraseks panustamiseks kõrgkooli ja iseenda tegevuste tõhustamisel ja mõju suurendamisel.
• Kõrgkooli liikmeskond lähtub kõigis tegevustes kõrgkoolis kokku lepitud akadeemilise (sh tehisaru kasutamisega seotud) eetika põhimõtetest selle laias tähenduses. Kõrgkool toetab oma liikmeskonda eetikaprobleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel.
• Kõrgkool algatab ja viib ellu arendustegevusi, mis suurendavad ühiskonna heaolu, levitavad nüüdisaegset oskusteavet kõrgkooli kompetentsivaldkondades ning edendavad elukestvat õpet.
• Kõrgkool on määratlenud oma strateegilised partnerid (sh rahvusvahelisel tasandil), teeb nendega sihipärast koostööd ning osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
• Kõrgkooli ressursside juhtimine on läbipaistev ja tõhus ning toetab kõrgkooli terviklikku arengut.
• Kõrgkoolis on juurutatud riskijuhtimise süsteem, mis hõlmab nii riskide tuvastamist, maandamistegevuste elluviimist kui jooksvat seiret.
KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
• Kõrgkooli strateegilised dokumendid, regulatsioonid, tegevuskavad
• Arengukava ja tegevuskavade täitmise analüüs ja parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides (näited erinevatest valdkondadest)
• Kõrgkooli tulemusnäitajad, – nende trendid, tulemuste analüüs ja parendustegevused; kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul ka kutseõppe tulemusnäitajad
• Kõrgkooli finantsnäitajate trendid erinevate tegevusvaldkondade ja tululiikide lõikes
• Kõrgkoolis kehtestatud akadeemilise (sh tehisaru kasutamisega seotud) eetika põhimõtted ja normid
• Töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu juhtimisega

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Sidusrühmade kaasamise põhimõtted kõrgkoolis ning nende rakendumise näited valitud valdkondadest või üksustes
• Ühiskonna heaolu suurendamisele suunatud algatused
• Kõrgkooli ressursside (sh finantside) projektsioon ja riskianalüüs
• „Tervisliku koolilinnaku” akrediteerimise tõendusmaterjal
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

2. Personalijuhtimine. Personaliarendus lähtub kõrgkooli arengueesmärkidest, on tõhus ja mõjus. Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja õppijate suhtes.
Suunised
• Töötajate värbamise ja arendamise põhimõtted ja toimingud lähtuvad kõrgkooli arengukava eesmärkidest, on õiglased ja läbipaistvad ning kindlustavad kõrgkooli jätkusuutlikkuse.
• Kõrgkoolis töötab piisav arv pädevaid akadeemilisi töötajaid ning teisi õppevaldkonna töötajaid,3 kes tegelevad süsteemselt erialase enesetäiendamise ning õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisega, osalevad rahvusvahelises mobiilsuses ning õppe- ja TAL tegevuses.
• Kõrgkoolil on strateegia järelkasvu kindlustamiseks kõikides oma tegevusvaldkondades ning selle rakendamine on sihipärane ja tulemuslik.
• Töö tasustamise ning töötajate motiveerimise põhimõtted on määratletud ja kõigile töötajatele kättesaadavad ning neid järgitakse.
• Kõrgkool loob kõikidele töötajatele võimaluse professionaalseks arenguks. Tagatud on regulaarne arengut toetav tagasiside kõikidele töötajatele.
• Akadeemiliste töötajate karjäärimudel motiveerib töötajaid ning loob võimalused edenemiseks. Kõrgkool pakub toimivat karjäärituge akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides.
• Kõrgkool tagab akadeemilistele töötajatele ja teistele õppevaldkonna töötajatele metoodilise ja tehnoloogilise toe õppekavade väljatöötamisel, uuendamisel ning õppetöö läbiviimisel nüüdisaegsete õppevahendite abil.
• Akadeemiliste töötajate töö hindamisel (sh atesteerimisel) arvestatakse nii õppetöö kui teadus-, arendus- ja loometöö tulemuslikkust, õppijate tagasisidet, juhendamise efektiivust, õpetamis-, juhendamis- ja üldpädevuste arendamist, rahvusvahelist mobiilsust ning ettevõtlus- või töökogemust erialavaldkonnas väljaspool kõrgkooli ning muud ühiskondliku mõjuga tegevust laiemalt
• Kõrgkool toetab ja edendab õppijate ja töötajate vaimset ning füüsilist heaolu, pakkudes selleks vajalikke tugiteenuseid, tervislikku ja turvalist keskkonda ning ennetustegevusi.
• Kõrgkooli liikmeskonna kaebuste (sh diskrimineerimisjuhtumite) menetlemine on läbipaistev ja objektiivne, tagatud on kõigi osapoolte õiglane kohtlemine lähtuvalt kokkulepitud eetika põhimõtetest.
• Töötajate rahulolu tööõhkkonna ja tööväärtustamisega, arenguvõimaluste, võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisega jne uuritakse regulaarselt ning tulemusi kasutatakse parendustegevustes.

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
• Personaliarenduse ja -juhtimise alased dokumendid
• Andmestik personali arvu, kvalifikatsiooni ja profiili kohta
• Töötajate atesteerimise (vm hindamise) tulemused
• Töötajate rahuloluküsitluse tulemuste trendid ja nende analüüs: rahulolu tööõhkkonna ja töö väärtustamisega, arenguvõimalustega, võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisega

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Konkursid valitavatele akadeemilistele ametikohtadele valdkondade/akadeemiliste üksuste lõikes. Personali värbamise tulemuslikkus
• Võrdsete võimaluste tagamise alused ja nende rakendamise tulemuslikkus
• Tõendid töötajate arenguvõimaluste olemasolu kohta
• Füüsilist ja vaimset heaolu edendavad lahendused
• Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul ka õpetajate stažeerimise ning enesehindamise tulemuste analüüs ja parendustegevused
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

3. Taristu ja infojuhtimine. Füüsilise ja digitaalse taristu haldamine ja arendamine on sihipärane, kestlik ja majanduslikult otstarbekas. Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon on kahesuunaline, eesmärgistatud ja juhitud. Info juhtimine ja haldamine on eesmärgipärane ning tagatud on andmekaitse ja andmeturbe olemasolu.

Suunised
• Kõrgkooli õppe-, töö- ja TAL taristu (raamatukogu, digitaristu, stuudiod, töökojad, laborid jne) vastab kõrgkooli spetsiifikast tulenevatele vajadustele ning liikmeskonna ja teiste oluliste sidusrühmade ootustele.
• Taristu ja infovarade planeerimine, haldamine ja arendamine on seotud strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega ning investeeringud nendesse on eesmärgipõhised.
• Kõrgkoolis on rakendatud süsteemne ja tõhus andmehalduse korraldus, mis tagab kvaliteetsete andmete kättesaadavuse paremate juhtimisotsuste langetamiseks, loob täiendavat väärtust organisatsiooni sees ja väljaspool ning toetab andmepõhiste teenuste arendamist ja rakendamist.
• Kõrgkoolis on kehtestatud infoturbe reeglid (sh andmekaitse ja kasutajate privaatsuse tagamine) ja neid rakendatakse.
• Kõrgkoolis on kasutusel aja- ja asjakohased digitehnoloogilised lahendused, sh õppeinfosüsteem, dokumendihaldus, e-õppe keskkonnad, õpianalüütika vahendid jm.
• Kõrgkoolis on tagatud ajakohase õppe- ja teaduskirjanduse kättesaadavus ning ligipääs teadusandmebaasidele. Õpikeskkond, sh õppematerjalid, -vahendid ja digiõppe keskkond, toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel.
• Kõrgkoolil on kehtestatud selged ja läbipaistvad sisekommunikatsiooni protsessid ning tõhusad infovahetuskanalid, millega tagatakse liikmeskonnale õigeaegse teabe edastamine.
• Kõrgkooli väliskommunikatsiooni tegevused on kavandatud ning vastavad kõrgkooli väärtustele ja eesmärkidele. Avalikkusele on kättesaadav ajakohastatud ja korrektne informatsioon kõrgkooli põhitegevuste kohta.
• Tagatud on taristu turvalisus ja ligipääsetavus ning selle kujundamisel on arvestatud vajadust toetada kõrgkooli liikmeskonna vaimset ja füüsilist heaolu.
KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
• Taristu vastavus kõrgkooli põhitegevuste ja sihtidega, selle ajakohasus ja jätkusuutlikkus
• Töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu töötingimustega, sise- ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused
• Õppijate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu õppe- ja TAL taristu tingimustega, sh digiõppe keskkonnaga, sise- ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused
• Infojuhtimist ja küberturvalisust reguleeriv dokumentatsioon kõrgkoolis, nende levitamine ja järgimine

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Maineuuringute tulemused ja nende analüüs
• Praktilise õppe keskkonna, õppematerjalide, -vahendite ristkasutuse analüüs
• Tööohutusnõuete järgimise korraldus
• Koolitusprogrammid vm õpisündmused liikmeskonnale küberhügieeni, andmekaitse, hädaolukorras tegutsemise vms
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

II ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE
4. Õppe kavandamine ja õppekavad. Õppe kavandamisel ja õppekavade arendamisel lähtub kõrgkool ühiskonna ja tööturu vajadustest ja ootustest, oma arengueesmärkidest, valdkondlikust pädevusest ja ressursside olemasolust ning tagab vastavuse kõrgharidus- ja kutsestandarditele ja rahvusvahelistele suundumustele. Õppekavad on teaduspõhised ja sidusad, nende arendus on järjepidev ja tõenduspõhine. Õppekavade pidevaks arendamiseks on loodud toimiv sisehindamise süsteem.

Suunised
• Õppe kavandamisel ja läbiviimisel nii taseme- kui täiendusõppes tagab kõrgkool kooskõla riiklike strateegiatega ning vastavuse kõrgkooli eesmärkidele ja vastutusvaldkondadele, arvestab tööturu vajadusi, ühiskonna ootusi ja kõrgkooli rahalisi võimalusi ning püüdleb rahvusvahelise tipptaseme poole.
• Uue õppekava avamisel analüüsib kõrgkool lisaks eelmises suunises toodule piisava arvu pädevate töötajate ning õppe kvaliteetseks läbiviimiseks vajalike rahaliste ressursside ja taristu olemasolu.
• Õppekavaarendus on süsteemne ja pidev, sellesse on kaasatud kõik olulised sidusrühmad ning nende ootuste ja vajadustega arvestatakse.
• Õppekavad on terviklikud ja sidusad: moodulite ja õppeainete õpiväljundid, iseseisva töö ja praktika osakaalud ning õpiväljundite hindamisel kasutatavad meetodid ja ülesanded on omavahel kooskõlas.
• Õppekavades on üldpädevuste arendamine lõimitud erialaõpingutega.
• Õppekavades on loodud võimalused üliõpilaste ja õpilaste rahvusvaheliseks ja Eesti-siseseks õpirändeks ning neid kasutatakse.

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
Keskselt kogutavad andmed, mida kõrgkool kvaliteedikriteeriumi täitmise analüüsis kasutab
• Vastuvõetute, õppijate ja lõpetajate arv ja selle muutused viimasel 5 aastal õppekava kohta, sh eristatult kõrgkooli vastutusvaldkonna õppekavagruppide (kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka õppekavarühmade) õppekavad
• Üliõpilaste arv akadeemilise töötaja kohta täistööaja arvestuses
• Üliõpilaste arv vastuvõtuks avatud õppekava kohta (õppekavagrupiti ja õppeastmeti)
• Andmed üliõpilaste, kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka õpilaste rahvusvahelise õpirände kohta
• Õppe rahastus üliõpilase kohta (metoodika väljatöötamisel)
• Mikrokvalifikatsiooni õppekavade lõpetanute arvud

Kõrgkoolis kogutavad tõendid
• Õppekavade avamise, sulgemise ja sisehindamissüsteemi kirjeldus ja analüüs, sh siht- ja sidusrühmade kaasamine, parendustegevuste näited
• Õppekavade sisehindamise tulemused
• Õppijate ja vilistlaste tagasiside õppekavadele ja näited tagasiside põhjal tehtud parendustegevustest
• Täiendusõppe läbinute arv eri liikides
• Näited tööandjate ja tööturu vajaduste analüüside (sh OSKA raportite) kasutamise kohta õppekavaarenduses

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Näited kvaliteedikriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest
• Ühisõppekavad, -õppeained (sh põimitud intensiivsed programmid) ning muud rahvusvahelistumist (kodus) toetavad tegevused
• Õppe rahastus üliõpilase kohta
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

5. Õppetegevus. Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppimiskeskset lähenemisviisi, mis toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist ning suunab võtma vastutust õpingute ja karjääri planeerimise eest. Kõrgkooli vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õppijatele õiglase ligipääsu kõrgharidusele. Tagatud on õppimise ja õpetamise sisu ja protsessi teaduspõhisus ning lõpetajate teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna ootustele.

Suunised
• Kõrgkool pakub eri vormides paindlikku taseme- ja täiendusõpet, mis arvestab erinevate sihtrühmade vajaduste ja võimalustega. Õppekavade ülesehitus pakub õppijatele nende vajadustest lähtuvaid valikuvõimalusi ning võimaldab taseme- ja täiendusõppe lõimimist.
• Vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õppijatele õiglase ligipääsu ning toetavad nende valmisolekut õppekava edukaks läbimiseks. Välisriigi kvalifikatsioonide akadeemiline tunnustamine toimub vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, riikidevahelistele kokkulepetele ja Eesti õigusaktidele.
• Õppimine ja õpetamine põhineb ajakohasel valdkondlikul oskusteabel ja teadusuuringutel ning toetab teadusliku mõtteviisi kujunemist.
• Kõrgkool rakendab ja edendab õppimiskeskset lähenemisviisi nii taseme- kui täiendusõppes. Eesmärgipäraselt valitud õppemeetodid ja hindamisviisid toetavad sügavat õppimist.
• Õppijad panustavad õpingute kvaliteedi parendamisse, andes muuhulgas sisukat tagasisidet nii õppekavale, õppimise ja õpetamise protsessile kui õppekorraldusele ning seda võetakse arvesse.
• Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad nii eriala- kui üldpädevuste arengut.
• Praktika on lõimitud erialaõpingutega, määratletud on nõuded praktika sooritamiseks ning tagatud on õppijate pädev juhendamine nii õppeasutuse kui praktikakoha poolt.
• Kõrgkoolil on olemas õppimise ja õpetamise hea tava ning seda rakendatakse.
• Õppijate hindamine on objektiivne, õppimist toetav ning õpiväljunditega kooskõlas.
• Õppetöö läbiviimises osalevad külalis- sh väliskõrgkoolide õppejõud ning valdkonna praktikud.
• Kõrgkooli TAL tegevused on lõimitud õppetööga, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda teadusprojektides ja arendustegevustes ning tugevdades üliõpilaste uurimisoskusi.

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
Keskselt kogutavad andmed, mida kõrgkool kvaliteedikriteeriumi täitmise analüüsis kasutab
• Nominaalajaga (sh n+1a või n+2a) lõpetanute osakaal
• Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga (Eurogradute)
• Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul riikliku rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluse tulemused
• Lõpetanute töölerakendumine ja edasiõppimine
• Lõpetanute edasiõppimine

Kõrgkoolis kogutavad tõendid
• Olulisem õppekorraldust reguleeriv dokumentatsioon ning õppimise ja õpetamise alased kokkulepped kõrgkoolis
• Vastuvõtu trendide ja vastuvõtutingimuste analüüs
• Üliõpilaste arv eri õppevormides ja õppekoormustel
• Õppijate tagasiside nii taseme- kui täiendusõppe õppe korraldusele, õpetamisele sh hindamisele, tagasiside tulemuste ja ettepanekute rakendamine õppetöö parendamisel.
• Kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul tõendid praktikakohtade sobivuse hindamise kohta
• Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga (Eurograduate vm uuringust)

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Külalis/välisõppejõudude ning praktikute kaasamine õpetamisse
• Tõendid rahvusvahelistumise kohta kodus
• Õppijate ja vilistlaste tagasiside üldpädevuste omandamise kohta vm tõendid üldpädevuste arendamisest.
• Vilistlaste hõive ja palk õppeastmete ja valdkondade lõikes. Lõpetanute töötasu 3–5 aastat pärast lõpetamist. Eraldi välismaalastest vilistlaste kohta.
• TAL seos õppekavadega, sh üliõpilaste kaasamine teadus- ja arendusprojektidesse
• Näited kvaliteedikriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest
• Tööandjate rahulolu lõpetanute oskuste ja teadmistega
• Valikkursuste, kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul kutseõppe pakkumine üldhariduskoolides
• Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga (Eurograduate vm uuringust)
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul
6. Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid. Kõrgkool arvestab õppijate eripäradega, seirab ja toetab nende akadeemilist edasijõudmist, arengut ja heaolu.

Suunised
• Tugiteenuste pakkumisel võetakse arvesse mitmekesist õppijaskonda (osakoormusega õppivad, töötavad, erivajadustega ja välisüliõpilased) Kõrgkool toetab erivajadusega õppijaid, tehes võimalusel kohandusi õppetöös või rakendades universaalse disaini põhimõtteid.
• Õppijate individuaalset arengut ja akadeemilist edasijõudmist jälgitakse ja toetatakse. Kõrgkool analüüsib katkestamise ja väljalangemise põhjuseid ning astub samme lõpetamise efektiivsusmäära tõstmiseks.
• Kõrgkool tagab üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste akadeemilise, karjäärialase ja psühholoogilise nõustamise ning digiõppe ja IT toe.
• Kõrgkoolil on süsteem VÕTA nõustamiseks ja avalduste menetlemiseks ning seda rakendatakse.
• Õppekorralduslike eriarvamuste, akadeemilise petturluse ning eetikaprobleemide menetlemise protsessid on kirjeldatud ja toimivad, liikmeskond on teadlik ja oskab probleeme märgates tegutseda.
• Kõrgkool toetab ja tunnustab üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste osalemist õppekavavälistes tegevustes ja kodanikuühiskonna algatustes.
• Kõrgkool hindab regulaarselt tugisüsteemide tõhusust, kogudes tagasisidet õppijatelt ja töötajatelt, ning rakendab tulemuste põhjal pideva parendamise meetmeid.
• Kõrgkool toetab õppijate osalemist rahvusvahelises mobiilsuses.

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
Keskselt kogutavad andmed, mida kõrgkool kvaliteedikriteeriumi täitmise analüüsis kasutab
• Õppetöö katkestajate osakaal (sh esimesel õppeaastal katkestajad) õppekavagruppide ja õppeastmete lõikes, kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka õppekavarühmade lõikes.
• Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele (Eurostudent vm uuringust)
• Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul tugisüsteemide osas õpilaste riiklike rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tulemused

Kõrgkoolis kogutavad tõendid
• VÕTA regulatsioon ja selle rakendumise analüüs, sh VÕTA raames taotletud ja arvestatud ainepunktide arv
• Üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste tagasiside tugisüsteemidele sh nõustamisele
• Akadeemilise petturlusega tegelemise süsteemi, sh plagiaadituvastussüsteemi olemasolu ja rakendumine
• Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele (Eurostudent vm uuringust)

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Tugisüsteemi mõjususe analüüs ja parendustegevused.
• Keskmine õppeaeg õppeastmete ja valdkondade kaupa
• Näited õppijate osalemisest üliõpilasorganisatsioonides, õpilaste olemasolul õpilasorganisatsioonides, akadeemilistes ühingutes, kogukonnaalgatustes, kultuuri- ja loovtegevustes, vabatahtlikus töös eriala- ja heategevusorganisatsioonides jm ning kõrgkooli toest nendele tegevustele
• Näited kvaliteedikriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul, näiteks kaebuste statistika (üldarv, kaebaja kasuks)
III TEADUS- ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL)
7. TAL eesmärgistamine ja kvaliteedi juhtimine. Kõrgkool lähtub teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse eesmärgistamisel ja elluviimisel oma missioonist, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning hea teadustava ja kestliku arengu põhimõtetest. Kõrgkool on määratlenud konkreetsed ja mõõdetavad kvaliteedikriteeriumid, analüüsib tulemusi ning rakendab neid juhtimisotsuste tegemisel, strateegiliste arengusuundade seadmisel ja arendustegevuste kavandamisel.

Suunised
• Kõrgkooli TAL tegevused lähtuvad kõrgkooli missioonist, visioonist ja eesmärkidest, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning arvestavad keskkonna-, majandus- ja sotsiaalse kestlikkuse aspektidega.
• Kõrgkool on määratlenud TAL tegevuste jaoks kvaliteedikriteeriumid ning kogub ja analüüsib regulaarselt teavet, mis peegeldab teadus- ja loometöö kvaliteeti ja mõjukust. Seda teavet kasutatakse strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja kvaliteedi arendamisel. Kõrgkool hindab eesmärkide täitmist ning lähtub hindamise tulemustest arendustegevuste planeerimisel.
• Kõrgkool optimeerib oma ressursside (rahastus, infrastruktuur) jaotamist, et tagada tõhus teadus- ja/või loometöö korraldus ja areng.
• Kõrgkool tagab hea teadustava järgimise ning arendab süstemaatiliselt hea teadustava rakendamist (sh andmekaitse ja infoturbe nõuete täitmist) toetavaid protsesse ja meetmeid.
KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
• Kõrgkooli strateegilised dokumendid TAL valdkonnas ja nende täitmine
• Kõrgkooli TAL valdkonna kvaliteedi määratlused ning nende täitmine
• TAL tulude maht ja struktuur: Sise- ning välisriiklike era- ja avaliku sektori lepingute maht. Evalveeritud kõrgkoolidel - ETISe andmete põhjal Frascati valdkondade lõikes
• Teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise korraldus, sh vastavad kõrgkoolisisesed regulatsioonid ja juhised
• Teaduseetikaga seotud väärkäitumisjuhtumitest teavitamise ning nende menetlemise korraldus
TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Kõrgkooli TAL ressursside sisemise jaotamise põhimõtted ja mehhanismid/meetmed ning ressursside jaotus (rahastus sh investeeringud, taristu)
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

8. TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas. TAL väljundite maht ja kvaliteet ning nende trendid kõrgkooli teadus- ja/või loomevaldkondades vastavad kõrgkooli seatud eesmärkidele ning kinnitavad TAL tegevuse jätkusuutlikkust. TAL tegevusel on kõrgkooli spetsiifikast tulenevalt piisav teaduslik ja ühiskondlik mõju nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Suunised
• Kõrgkool tagab oma spetsiifikast tulenevalt piisavas mahus TAL tegevuse kõigis oma õppevaldkondades.
• Kõrgkool seirab TAL tegevuste tulemuslikkust ja vastavust seatud eesmärkidele väljundite mahu ja kvaliteedi osas. Seire tulemusi analüüsitakse ning hinnatakse nii teadusliku ja/või loomingulise kvaliteedi kui ka siseriikliku ja rahvusvahelise ühiskondliku mõju põhjal. Tulemuste põhjal kohandatakse strateegilisi suundi ja juhtimisotsuseid, et tagada TAL tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse vastavus kõrgkooli eesmärkidele ja ühiskonna vajadustele.
• Kõrgkool väärtustab ja edendab TAL tulemuste rakendamist praktilistes lahendustes, innovatsioonis ja ettevõtluses (sh loomemajanduse valdkonnas) ning pakub uuenduslikke lahendusi ühiskonna jaoks olulistele küsimustele.
• Kõrgkool teeb koostööd ettevõtete, loomevaldkondades tegutsevate asutuste ja organisatsioonidega, avaliku sektori, riigiasutuste ja teiste teadusasutustega, et suurendada oma TAL tegevuste mõju ja rakendatavust.
• Kõrgkool levitab loome- ja teadustöö tulemusi laiemale avalikkusele tagades võimaluste piires avatud juurdepääsu TAL tulemustele.

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID EVALVEERITUD KÕRGKOOLIDE PUHUL
Keskselt kogutavad andmed, mida kõrgkool kvaliteedikriteeriumi täitmise analüüsis kasutab
• Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arvu trendid Frascati valdkondade lõikes
• 10% enamtsiteeritud teaduspublikatsiooni hulka kuuluvate publikatsioonide arvu ja osakaalu trendid
• Teadusartiklite mõjukus (InCites ja/või Scopus indikaator Category Normalized Citation Impact) Frascati valdkondade lõikes

Kõrgkoolis kogutavad tõendid
• TAL tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited
• Loomevaldkonna kõrgkoolide puhul rahvusvahelise levikuga loovuurimused

KOHUSTUSLIKUD TÕENDID EVALVEERIMATA KÕRGKOOLIDE PUHUL
Keskselt kogutavad andmed, mida kõrgkool kvaliteedikriteeriumi täitmise analüüsis kasutab:
• Teadus- ja arendustegevuse tulemused ETISe andmete põhjal õppevaldkondade lõikes vastavalt kõrgkooli spetsiifikale ja strateegilistele eesmärkidele

Kõrgkoolis kogutavad tõendid:
• TAL tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited
• Rakendus- ja/või loovuurimuste trendid, analüüs ja järeldused

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Asutuse hinnangul mõjukaimad TAL tulemused, soovi korral kirjeldada iga evalveeritud TA valdkonna kohta kuni 10 olulisemat TAL tulemust lähtuvalt kõrgkooli spetsiifikast
• Loometööde avalike esitluste arv ja tase, näitajad trendina (sh loovuurimused)
• Kaitstud tööstusomandi kirjeldus (sh registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus ning patent ja kaitse alla võetud taimesort)
• TAL tegevuse tulemusel valminud avalikult kättesaadavad andmestikud ja andmebaasid, tooted/teenused
• Asutuse hinnangul TAL tegevuse ühiskondliku mõjukuse olulisemad tõenduspõhised näited. Näited teadustöö praktilistest rakendustest ja mõjust (nt tehnoloogiline innovatsioon, poliitikasoovitused, ühiskondlikud muutused).
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul.

9. TAL tugisüsteem ja alustavate teadlaste karjääri toetamine. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt ning pakub liikmeskonnale võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks ja tuge karjäärivalikute tegemisel.


Suunised
• Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt, tagades, et teadustööks, loovtööks ja arendustegevuseks on olemas taristu ning administratiivne ja tehniline tugi. TAL tugiteenused on sihipärased ning toetavad põhiprotsessi eesmärkide täitmist (sh abi rahastustaotluste koostamisel, projektijuhtimisel ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel).
• Kõrgkool edendab teadmiste- ja tehnoloogiasiiret, tagades süsteemsed mehhanismid teadmistel ja tehnoloogial põhineva väärtuse loomise ja rakendamise toetamiseks, mis hõlmab TAL tulemuste ja innovatsiooni jõudmist ühiskonna ja majanduse erinevatesse valdkondadesse.
• Kõrgkool rakendab sisemisi (rahastus)meetmeid, mis toetavad uurimis- ja loomerühmade arengut kooskõlas kõrgkooli prioriteetidega ning aitavad tagada nende jätkusuutlikkuse. 
• Ülikoolis on tagatud doktorantide ja doktorikraadi kaitsnud alustavate teadlaste pädev ja tõhus juhendamine. Ülikool on kokku leppinud doktorantide/nooremteadurite juhendamise hea tava või nõuded, seirab nende täitmist ning pakub võimalusi juhendamisoskuste arendamiseks.
• Kõrgkool loob õppejõududele ja doktorantidele regulaarselt võimalusi osalemiseks koolitustel ja töötubades, mis aitavad neil arendada teadustöö oskusi. Rakenduskõrgkool toetab oma töötajate doktoriõpinguid.
KOHUSTUSLIKUD TÕENDID
• Kõrgkooli TAL tegevust ja/või TAL tugitegevust reguleerivad dokumendid ja juhised
• Akadeemiliste töötajate ja doktorantide rahulolu TAL tugisüsteemiga
• Doktorantide/nooremteadurite rahulolu juhendamisega
Ülikoolide puhul täiendavalt:
• Doktoriõppe üliõpilaste ja doktoritööde kaitsmiste trendid Frascati valdkondade lõikes

TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL
• Alustavate teadlaste (doktorikraadi kaitsmisest kuni 10 aastat) arv erinevates akadeemilistes üksustes või teadusvaldkondades
• Andmed doktoriõppes olevate akadeemiliste töötajate kohta (rakenduskõrgkoolid)
• Muud kvaliteedikriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul

ASUTUS
TÄHELEPANEKUD
HAKA
TÜ
Tartu Ülikool nõustub mitme kavandatud muudatusega. Toetame kvaliteedikriteeriumi 4 „Õppe kavandamine ja õppekavad“ kavandatud muudatust tuua esile õppekavade sisehindamise tulemuste põhjal tehtud parendused. Samuti pooldame tõendite „Lõpetanute töölerakendumine“ ja „Lõpetanute edasiõppimine“ ühendamist üheks tõendiks ning hindamisvaldkonna III „Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus“ kavandatud muudatusi ehk loobumist TAL-i andmete kohustuslikust esitamisest Frascati valdkondade kaupa.

Tartu Ülikool ei toeta
1. näitaja „Õppe rahastus üliõpilase kohta“ viimist täiendavate tõendite hulka. Ülikooli hinnangul peaks see näitaja olema esitatud riiklikul tasandil ühtsel ja võrreldaval kujul kõigi institutsionaalselt akrediteeritavate kõrgkoolide kohta. Tegemist on olulise tõendiga, mis aitab hinnata, kui palju vahendeid on kõrgkoolil õppe korraldamiseks ühe üliõpilase kohta. Seetõttu on vajalik töötada näitaja arvutamiseks välja ühtne ja selge metoodika. Tartu Ülikool teeb ettepaneku, et metoodika töötaks välja riik. Kuni ühtset metoodikat ei ole kokku lepitud, võib näitajat käsitada täiendava tõendina.
2. Probleem on kahe näitajaga, mis põhinesid seni riiklikult korraldatud uuringutel Eurostudent ja Eurograduate (varem riiklik vilistlasuuring) ning mis nüüd on määratud kõrgkooli kogutavate kohustuslike tõendite sekka. Ühelt poolt on väga kahetsusväärne, et riik kogub kõrgkoolide kaupa võrreldavaid andmeid, mida ei saa institutsionaalsel akrediteerimisel kasutada. Teisalt ei ole õigustatud nende näitajate kohustuslikuks tegemine kõrgkoolidele, kes on seni eeldanud, et neid andmeid kogub riik. Mõistame seletuskirjas esitatud põhjendust, kuid see ei ole sobiv lahendus olukorras, kus osa kõrgkoole on institutsionaalse akrediteerimise protsessi juba alustanud või alustamas. Seetõttu ei toeta Tartu Ülikool tõendite „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele“ ning „Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga“ lisamist kõrgkoolis kogutavate kohustuslike tõendite hulka. Need peaksid olema kõrgkooli valikul esitatavad täiendavad tõendid seni, kuni tekkinud olukord on lahenenud.
3. Samal ajal võiks kaaluda tõendist „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele“ loobumist. Muudetud dokumendis on kvaliteedikriteeriumi 6 juures kõrgkoolis kogutava tõendina nimetatud „Üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste tagasiside tugisüsteemidele, sh nõustamisele“. Tõend „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele“ kattub sellega osaliselt, sest tugisüsteem ja tugiteenus võivad õppija kogemuse kohaselt olla osaliselt samad või raskesti eristatavad. Kahe sarnase tõendi eraldi esitamine ei anna hindamisele selget lisaväärtust. Lisaks ei ole kuuluvustunde mõiste piisavalt täpselt piiritletud. Ei ole selge, kas hinnata soovitakse kõrgkoolipõhist identiteeti, kogukonnatunnet, kaasatust, õppijate eripäradega arvestamist või tugisüsteemide mõju õppija heaolule.

Lisaks peab Tartu Ülikool oluliseks rõhutada, et teadusmahuka ülikooli institutsionaalsel akrediteerimisel peab komisjoni kuuluma üks kuni kaks liiget, kellel on teaduskorralduse ja teadustegevuse strateegilise juhtimise või tippjuhi kogemus teadusülikoolis või võrreldavas teadusasutuses. Eesmärk on tagada, et teadus-, arendus- ja/või muu loometegevust hinnatakse sisuliselt pädevalt ning teadusmahuka ülikooli eripära arvestades.

Samuti teeb Tartu Ülikool HAKA-le ettepaneku täpsustada kavandatavas eneseanalüüsi koostamise juhendis järgmisi teemasid.
1. Kvaliteedikriteeriumi 3 juures tuleb selgitada, miks on oluline esitada tõendeid töötajate ja üliõpilaste rahulolu kohta väliskommunikatsiooniga. Töötajate ja üliõpilaste vaates on ülikooli toimimise ning kvaliteedikultuuri seisukohalt tähtsam rahulolu sisekommunikatsiooni ja sisemise infovahetusega. Väliskommunikatsiooni hindamisel on asjakohasemad sihtrühmad pigem sisseastujad, vilistlased, tööandjad, koostööpartnerid ja laiem avalikkus. Seetõttu võiks juhendis selgitada, kuidas seda tõendit käsitada, nt kas oleks võimalik kitsendada seda sisseastujatega.
2. Lisaks tuleb täpsustada, mida on juhendis mõeldud infojuhtimise all. Infojuhtimine võib hõlmata andmete, dokumentatsiooni ja teadmuse haldamist, juhtimisinfo kasutamist, infosüsteemide haldamist ning infovahetuse korraldust. Veel kuulub infojuhtimise alla ka kommunikatsioon, mis tuleb aga esitada eraldi tõendina. Selgem määratlus aitaks kõrgkoolidel mõista, milliseid protsesse ja tõendeid hinnatakse.

Kokkuvõttes palume vältida olukorda, kus riiklikult kogutavate andmete väljaandmisega seotud probleem lahendatakse kõrgkoolidele uute kohustuslike andmekogumisülesannete lisamisega, eriti kuna osa kõrgkoole on hindamisprotsessi juba alustanud või alustamas.
Täname Tartu Ülikooli sisuka tagasiside eest.
1. Nõustume vajadusega töötada riiklikul tasandil välja ühtne ja selge metoodika õppe rahastuse arvutamiseks õppija kohta. Ühtset metoodika väljatöötamiseni käsitleme õppe rahastust üliõpilase kohta täiendava tõendina.
2. Loobume tõendist „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele“, kuna see kattub 6. kriteeriumi tõendiga „Üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste tagasiside tugisüsteemidele, sh nõustamisele“
3. Vilistlaste tagasiside õppe kvaliteedile on meie hinnangul oluline õppekavade sisehindamisel, mistõttu ei pea me asjakohaseks selle viimist valikuliste tõendite alla. Küll aga oleme nõus, et praeguses sõnastuses võib kõrgkoolidel jääda mulje, et nad peavad läbi viima eraldi vilistlasuuringut, mistõttu otsustasime mitte lisada seda eraldi tõendina kõrgkooli poolt kogutavate kohustuslike tõendite alla, vaid täiendada 4. kriteeriumi alla kuuluva tõendi sõnastust ning sõnastame kõrgkoolis kogutava tõendi „Õppijate tagasiside õppekavadele ja näited tagasiside põhjal tehtud parendustegevustest“ järgnevalt: „Õppijate ja vilistlaste tagasiside õppekavadele ja näited tagasiside põhjal tehtud parendustegevustest“. Eeldame, et kõrgkooli erinevates üksustes võivad olla õppekavade spetsiifikast tulenevalt erinevad lähenemisviisid, kuidas küsitakse vilistlaste tagasisidet õppekava ja selle rakendamise kvaliteedile. Oluline, et kõrgkooli tasandil oleks olemas teadmine nende erinevate lähenemisviiside kohta ning kindlust, et vilistlaste tagasisidet on arvesse võetud.
Arvestame TÜ soovitustega hindamiskomisjoni koostamise osas ning jätkuvalt ootame kõigi kõrgkoolide ettepanekuid võimalike komisjoni liikmete osas.

TÜ toob välja vajaduse täpsemalt selgitada
• Mida tähendab väliskommunikatsioon tõendis ”Töötajate- ja õppijate rahulolu sise- ja väliskommunikatsiooniga”?
• Kuidas mõista “infojuhtimist”.

• Tõendeid tuleb mõista 3. kvaliteedikriteeriumi ja suuniste kontekstis – kriteerium ja suunised loovad konteksti selleks, kuidas ja milliseid tõendeid kriteeriumile vastavuse analüüsiks kasutatakse. Tõendid on jäetud piisavalt üldiseks, et kõrgkool saaks kriteeriumile vastavuse analüüsis kasutada endale olulisi ja kõnekaid tõendeid. Selguse huvides muudame kohustuslike tõendite sõnastust vastavalt:
• Töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu töötingimustega, kommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused
• Õppijate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu õppe- ja TAL taristu tingimustega, sh digiõppe keskkonnaga, kommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused.



TalTech
Üldiselt toetame muudatuste eesmärki viia tõendite loetelu paremini kooskõlla tegelikult kättesaadavate andmete ning kõrgkoolide võimalustega neid koguda ja kasutada. Esitame alljärgnevad ettepanekud.
1. Kvaliteedikriteerium 5 Õppetegevus:
Tõend „Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga (Eurograduate vm uuringust)“ viiakse kõrgkoolis kogutavate tõendite alla ning kustutatakse sulgudes olev tekst, kuna arutelus HTM töötajatega ilmnes, et kõrgkooli jaoks relevantsete Eurograduate detailandmete väljastamine ei ole võimalik. Eeldame, et kõrgkool uurib ise, mil määral on vilistlased rahul õppe kvaliteediga, ning seetõttu on tõend viidud kõrgkooli poolt kogutavate tõendite alla.
Teeme ettepaku tõsta tõend "Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga" vabatahtlikult kõrgkooli poolt esitavate täiendavate tõendite hulka nagu on ka tööandjate tagasiside. Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga mõõdeti varasemalt HTMi poolt koordineeritud Eurograduate uuringu raames ja seetõttu enamik kõrgkoole ei viinud läbi oma vilistlasuuringuid. Vilistlasuuringuid läbi viinud kõrgkoolide kogemus on aga see, et vastanute vähese osakaalu tõttu on õppekavapõhiste järelduste tegemine suur väljakutse ja enamasti ka võimatu. TalTech ei ole siiani korraldanud eraldi vilistlasküsitlust õppekvaliteedi teemal. Ülikool hoiab sidet vilistlastega ja kogub neilt tagasisidet õppetegevuse kohta läbi mitmete tegevuste, sh näiteks programminõukodade kaudu, kuhu kuuluvad tööandjate esindajatena valdavalt TalTechi vilistlased. Õppe kvaliteedi kohta annavad tagasisidet ka lõpetamise faasis olevad üliõpilased lõpetajate uuringu kaudu. Kuna õppekavad on pidevas arengus, siis saab ülikool asjakohasemaid õppekavade kohta käivaid arendusettepanekuid just äsja lõpetanutelt mitte vilistlastelt, kelle õpingutest on möödas mitmeid aastaid. Arvestades, et TalTechi institutsionaalne akrediteerimine toimub juba 2028.aastal, siis ei ole ka võimalik nii kiiresti välja töötada vilistlaste tagasiside metoodika ning koguda piisavalt andmeid järelduste tegemiseks.
2. Kvaliteedikriteerium 6 Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid
Tõend „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele (Eurostudent vm uuringust)“ viiakse kõrgkoolis kogutavate tõendite alla ning kustutatakse sulgudes olev tekst, kuna arutelus HTM töötajatega selgus, et kõrgkooli jaoks relevantsete Eurostudent detailandmete väljastamine ei ole võimalik.
Teeme ettepaneku tõsta andmed üliõpilaste kuuluvustunde ja tagasiside tugiteenustele kohta samuti täiendavate tõendite alla. Ülikool ei ole varasemalt selliseid küsitlusi korraldanud ja puuduv vastav võrreldav andmestik, millest lähtuvalt arengut hinnata. Tugiteenuste kasutamise vajadus on üliõpilaste hulgas ebaühtlane ning isegi kui ülikool korraldaks eraldi küsitluse tugiteenustega rahulolu kohta ei oleks vastajate arv nii suur, et see kirjeldaks enamuse tudengite arvamust ja sellele tuginedes oleks otstarbekas otsuseid teha.
3. Hindamisvaldkond III TEADUS- ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL)
HAKA loobub nõuetest esitada eneseanalüüsis andmed Frascati valdkondade lõikes kuna ETIS ei võimalda vajaliku detailsusega andmete (tulude maht, teaduspublikatsioonide arv, doktorandid/doktoritööde kaitsmine) kuvamist. Andmed Frascati lõikes on lubatud akrediteeritaval endal esitada, kuid kohustus puudub.
Sellega seoses palume täpsustada järgmist küsimust:
Millele tuginedes otsustatakse TA asutuste evalveeringu säilimine seni positiivselt evalveeritud valdkondades juhul, kui Frascati jaotuse andmeid ei esitata?
Täname Tallinna Tehnikaülikooli sisuka tagasiside eest.
1. Viime kohustusliku keskselt kogutava tõendi „ Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga (Eurograduate vm uuringust) jaotise „täiendavad tõendid kõrgkooli valikul“ alla. Täpsustame tõendi „Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga“ sõnastust. Sisuliselt on ootus, et õppe kavandamisel ja õppekavade sisehindamisel arvestatakse mh vilistlaste tagasisidega. Sellest tulenevalt sõnastame kõrgkoolis kogutava tõendi
ümber „Õppijate ja vilistlaste tagasiside õppekavadele ja näited tagasiside põhjal tehtud parendustegevustest“.
2. Loobume tõendist „Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele“, kuna see kattub suures osas 6. kriteeriumi tõendiga „Üliõpilaste ja (kui asjakohane) õpilaste tagasiside tugisüsteemidele, sh nõustamisele“.
3. Vastuseks küsimusele: Millele tuginedes otsustatakse TA asutuste evalveeringu säilimine seni positiivselt evalveeritud valdkondades juhul, kui Frascati jaotuse andmeid ei esitata?
Sisuliselt hinnatakse akrediteerimise raames ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkooli võimekust tagada ja edendada TAL valdkonna kui terviku kvaliteeti. Selle tõendamiseks ei ole vaja ilmtingimata esitada andmeid Frascati valdkondade lõikes, vaid segmenteerida andmeid kas struktuuriüksuste või ETISe valdkondade lõikes, olenevalt juhtimise loogikast. Iga ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise eel teeb ETAg väljavõtte InCites andmebaasist ning edastab selle nii kõrgkoolile kui hindamiskomisjonile. See väljavõte, mis sisaldab ka trendi, on täiendav informatsioon nii kõrgkoolile kui hindamiskomisjonile. Eeldame, et kui väljavõte peaks näitama negatiivseid trende, on kõrgkool oma eneseanalüüsis need ka välja toonud ning analüüsinud ja kavandanud arendustegevusi. Vastavalt TAIKSile jäävad teadusvaldkondade positiivsed elvaveerimisotsused kehtima juhul, kui institutsionaalsel akrediteerimisel on hindamisvaldkond “Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus” hinnatud nõuetele vastavaks. Eraldi hinnanguid teadusvaldkondadele institutsionaalsel akrediteerimisel ei anta. Juhul kui InCites väljavõtte põhjal peaks tõesti selguma, et mõnes Frascati valdkonnas on toimunud drastiline langus ning kõrgkool ei ole kavandanud arendustegevusi, on ministril võimalik teha kõrgkoolile ettepanek läbida selles valdkonnas uuesti evalveerimine.
ELA
Eesti Lennuakadeemia tutvus dokumendis „Kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise nõuded
ja korraldus“ kavandatavate muudatustega ja kooskõlastab juhendi muudatused.

KUS

Olen tutvunud HAKA muudatusettepanekutega ja nendega nõus. Selgusele aitas oluliselt kaasa HAKA poolt kõrgkooli tehtud külastus. Suur tänu põhjaliku töö eest!

TKK
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil ei ole dokumentide kohta
muudatusettepanekuid ning oleme nõus need kooskõlastama.

TKTK
Tallinna Tehnikakõrgkoolil nimetatud dokumendi osas täiendused ja ettepanekud puuduvad.