EELNÕU 22.09.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõike 2 punktid 10 ja 101 sõnastatakse järgmiselt: „10) teave kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel ameti- või töökohal töötamise kohustuse kohta; 101) teave kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaks määratud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid täitva isiku taustakontrolli läbimise kohustuse kohta;“;

2) paragrahvi 68 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Osaledes kriisiülesandega ameti- või töökohtadel töötavate või nendel töötamise kohustusega isikute üle arvestuse pidamisel, vahetab töötamise register andmeid tsiviiltoetuse registri, kaitseväekohustuslaste registri ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga.“;

3) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Osaledes kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 85 lõikes 7 sätestatud taustakontrolli teenuse toimimise tagamises, vahetab töötamise register andmeid tsiviiltoetuse registriga.“.

Kristen Michal Peaminister

Jürgen Ligi Rahandusminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

23.09.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ töötamise registrit (edaspidi TÖR) käsitlevad sätted kooskõlla 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (edaspidi KORKS) ning selle rakendusaktidega.

Kehtivas põhimääruses kasutatakse TÖRi andmekoosseisu ja andmevahetuse sätetes riigikaitseseadusest pärinevat terminit „riigikaitseline töökohustus“. KORKSiga kujundatakse senine riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning võetakse kasutusele termin „kriisiülesandega ameti- ja töökoht“.

Samuti viiakse KORKSiga kooskõlla põhimääruse taustakontrolli käsitlevad sätted. Seni hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise taustakontrolli regulatsioon sätestatakse alates 1. oktoobrist 2026. a KORKSi §-s 85. Taustakontrolliga seotud andmete TÖRis töötlemise eesmärk seejuures ei muutu.

Eelnõuga ajakohastatakse TÖRi andmekoosseis ja andmevahetust käsitlevad sätted ning sätestatakse TÖRi ja tsiviiltoetuse registri (edaspidi TTR) vaheline andmevahetus KORKSi §-s 85 sätestatud taustakontrolli teenuse toimimise tagamiseks.

Eelnõuga ei looda uusi kriisiülesandega ameti- või töökohtade määramise ega taustakontrolli kohustusi. Need kohustused ja nende rakendamise alused tulenevad KORKSist ja selle rakendusaktidest. Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele, vabaühendustele ega inimestele täiendavat halduskoormust.

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel. See norm volitab Vabariigi Valitsust kehtestama maksukohustuslaste registri põhimääruse ning sätestama selles muu hulgas registri täpse andmekoosseisu, andmete registrisse kandmise ja väljastamise korra ning andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Eelnõuga kavandatavad muudatused kuuluvad volitusnormi reguleerimisalasse.

Eelnõu ettevalmistajad. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Kadi Luht-Kallas ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Peeter Papstel ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Peeter Papstel. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).

Märkused. Eelnõu on seotud KORKSi rakendamiseks ettevalmistatavate määruste eelnõudega, mis käsitlevad kriisiülesandega ameti- ja töökohti, TTRi ning taustakontrolli teenust.

2

Eelnõu seost Euroopa Liidu õigusega käsitletakse seletuskirja punktis 3. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ 16. mail 2026. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.05.2026, 10).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 53 lõike 2 punkte 10 ja 101, milles sätestatakse TÖRi kantavad andmed.

Punktis 10 asendatakse senine teave riigikaitselise töökohustuse kohta teabega kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel ameti- või töökohal töötamise kohustuse kohta. Muudatus tuleneb KORKSi §-des 107 ja 108 sätestatud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning töökohustuse regulatsioonist.

KORKSi alusel kehtestatava määruse kohaselt tehakse kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse kohta kanne TÖRi. Kanne võimaldab pidada isikupõhist arvestust ning tuvastada muu hulgas kriisiülesandega ameti- või töökohast tuleneva töökohustuse ja sõjaaja ametikoha kattumise.

Punktis 101 asendatakse viide hädaolukorra seaduse §-le 411 viitega KORKSi § 85 lõikele 2. Viidatud sätte kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Taustakontroll seisneb isikusamasuse ja karistatuse andmete kontrollimises ning seda võib teha üksnes sellise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma riskianalüüsis kindlaks määratud ülesannet. TÖRis kajastatakse teavet selliseid ülesandeid täitva isiku taustakontrolli läbimise kohustuse kohta. Andmete töötlemise sisuline eesmärk ei muutu.

Taustakontrolli läbimise kohustuse kohta TÖRis kajastatavat teavet tuleb eristada kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse kohta kajastatavast teabest. Tegemist on erineva eesmärgi ja õigusliku alusega andmetega. Kriisiülesandega ameti- või töökoht on seotud KORKSi §-des 107 ja 108 sätestatud töökohustusega, taustakontrolli läbimise kohustus aga KORKSi § 85 lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaks määratud olulise ülesande täitmisega. Sama isiku puhul võivad need tunnused kattuda, kuid kumbki ei eelda teise olemasolu. Seetõttu peab TÖR võimaldama neid eraldi kajastada.

Ka nende andmete õiguslikud eeldused on erinevad. Taustakontrolli puhul kajastatakse TTRis teavet KORKSi § 85 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta, kriisiülesandega ameti- ja töökohtade puhul kajastatakse TTRis määramisõiguse ning KORKSi § 107 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel selle aluseks oleva kriisiplaani kohta käivat teavet. Riskianalüüsi ja kriisiplaani kohta käiv teave tuleb seetõttu ka TTRis eristatavalt kajastada.

Punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 68 lõiget 4. Kehtiv säte reguleerib TÖRi osalemist riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal töötavate isikute üle arvestuse pidamisel. Muudatusega viiakse säte kooskõlla KORKSi terminite ja KORKSist tuleneva arvestuskorraldusega.

3

TÖR vahetab kriisiülesandega ameti- või töökohtadel töötavate või nendel töötamise kohustusega isikute üle arvestuse pidamisel andmeid TTRi, kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi KVKR) ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga. Andmevahetus võimaldab muu hulgas tuvastada olukorra, kus samal isikul on kriisiülesandega ameti- või töökohast tulenev töökohustus ja ta on nimetatud sõjaaja ametikohale. Paralleelselt kõnesoleva eelnõuga on menetluses Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, millega lisatakse KVKRi põhimääruse § 8 lõikesse 10 uus punkt 5, mille järgi kantakse KVKRi muu hulgas teave KORKSi § 108 lõike 4 alusel kehtestatud töökohustuse rakendamise ja täitmise piirangu kohta. KORKSi § 107 lõigetest 3, 4 ja 5 tuleneva õigusliku aluse automaatseks eristamiseks vajalikku täiendavat arendust käsitletakse seletuskirja punktis 5.

Registrite rollid on seejuures erinevad. TÖRis peetakse isikupõhist arvestust kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise ja sellisel kohal töötamise kohustuse kohta. TTRis peetakse muu hulgas arvestust kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning kajastatakse määramisõiguse ja selle kasutamise eelduste kontrollimiseks vajalikke andmeid. TÖRist KVKRi jõudvad andmed võimaldavad tuvastada inimese kriisiülesandega ameti- või töökohast tuleneva töökohustuse ja sõjaaja ametikoha kattumise. Registrite vahel vahetatavate andmete täpsem koosseis ja andmevahetuse korraldus sätestatakse asjaomaste andmekogude pidamist reguleerivates õigusaktides.

Kehtiva lõike 4 teine lause, mille kohaselt toimub andmevahetus Maksu- ja Tolliameti ning Kaitseministeeriumi või tema valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse kokkuleppe alusel, jäetakse välja. TÖRi vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. Teiste lõikes 4 nimetatud andmekogude vastutavad töötlejad on TTRi puhul Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet, KVKRi puhul Kaitseressursside Amet ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu puhul Riigi Tugiteenuste Keskus.

Andmevahetuse alus ja kord tulenevad asjaomaseid andmekogusid reguleerivatest õigusaktidest. Vajaduse korral võivad vastutavad töötlejad andmevahetuse tehnilisi ja korralduslikke küsimusi täpsustada omavahelise kokkuleppega. Seetõttu ei ole vaja siduda lõikes 4 ega uues lõikes 5 sätestatud andmevahetust eraldi kokkuleppe olemasoluga.

Punktiga 3 täiendatakse § 68 lõikega 5, milles sätestatakse TÖRi ja TTRi vaheline andmevahetus KORKSi § 85 lõikes 7 sätestatud taustakontrolli teenuse toimimise tagamiseks.

Alates 1. oktoobrist 2026. a reguleerib taustakontrolli KORKSi § 85. Viidatud paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust.

Taustakontrolli teenus kasutab tsiviiltoetuse registri andmeid selleks, et tuvastada elutähtsa teenuse osutaja, kelle nimel teenust kasutatakse. Selleks töödeldakse tsiviiltoetuse registrisse kantud elutähtsa teenuse osutaja nime ja registrikoodi. TÖRi andmeid kasutatakse vajaduse korral kontrollitava isiku töötamise ning TÖRis kajastatud taustakontrolli läbimise kohustuse kontrollimiseks. Kontrollitava isiku andmeid TÖRist tsiviiltoetuse registrisse ei kanta. Taustakontrolli teenuses töödeldavate andmete täpsem koosseis ja töötlemise tingimused sätestatakse KORKSi § 85 lõike 10 alusel antavas taustakontrolli teenust reguleerivas määruses ning tsiviiltoetuse registris töödeldavate andmete koosseis tsiviiltoetuse registri põhimääruses.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

4

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Kasutatakse KORKSis ja maksukohustuslaste registri põhimääruses kasutatavaid mõisteid.

Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198) ehk nn CER direktiiviga. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lõike 2 punkt 101 lisati põhimäärusesse direktiivi ülevõtmisel selleks, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise taustakontrolli regulatsiooni rakendamine. KORKSiga viiakse CER direktiivi nõuetele vastav taustakontrolli regulatsioon hädaolukorra seadusest KORKSi. Eelnõuga ei muudeta Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete ülevõtmise sisu ega ulatust, vaid ajakohastatakse nende rakendamiseks vajalikud maksukohustuslaste registri põhimääruse sätted.

4. Määruse mõju

Eelnõu mõju on väike. Muudatustega viiakse TÖRi regulatsioon kooskõlla KORKSiga ning tagatakse registrite kasutamise jätkumine kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel töötavate isikute üle arvestuse pidamisel ja taustakontrolli teenuse toimimisel.

Eelnõuga ei teki tööandjatele ega elutähtsa teenuse osutajatele uusi iseseisvaid sisulisi kohustusi. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise, nendel töötavate või töötamise kohustusega isikute üle arvestuse pidamise ning taustakontrolliga seotud kohustused tulenevad KORKSist ja selle rakendusaktidest.

Eelnõuga ei looda uut isikuandmete töötlemise eesmärki. Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise kohta TÖRis töödeldav teave asendab senise riigikaitselise töökohustuse kohta kogutava teabe ning taustakontrolliga seotud andmed viiakse KORKSiga kooskõlla.

KORKSiga kujundatakse senine riigikaitselise töökohustuse süsteem ümber ning seetõttu võib muutuda nende isikute ring, kelle kohta kajastatakse TÖRis kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse tunnust. TÖRis töödeldavate töötamise põhiandmete üldine koosseis sellest ei muutu. Registrite vahel vahetatavate andmete koosseis ja tehniline lahendus võib olla vaja KORKSi uue süsteemiga vastavusse viia.

Olulist ebasoovitavat mõju ei ole ette näha.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Muudatused võivad eeldada TÖRis töödeldavate andmete ning TÖRi ja sellega andmeid vahetavate infosüsteemide vahelise andmevahetuse vastavusse viimist KORKSiga. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade arvestamisel kasutatakse senise riigikaitselise töökohustuse arvestusega sarnast registrilahendust.

Muudatuste rakendamisega seotud arendusvajadust ja võimalikku kulu käsitleti eelnõu kooskõlastamise käigus Maksu- ja Tolliameti ning asjaomaste andmekogude vastutavate töötlejatega. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Kui edasiste analüüside ja arendusplaanide tulemusel muutub mõeldavaks andmekogude liidestus või muul viisil andmevahetuse automatiseerimine ning asutuste olemasolevad ressursid sellist arendust ei võimalda, siis käsitletakse vastava arenduse tegemiseks vajalikku potentsiaalset rahastusvajadust järgnevate aastate eelarveprotsessides.

5

Edasiste analüüside ja arendusplaanide käigus hinnatakse muu hulgas, millise tehnilise lahendusega ja millises ajakavas võimaldada TÖRis kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse õigusliku aluse automatiseeritud eristamist vastavalt KORKSi § 107 lõigetele 3, 4 ja 5 ning vastava teabe edastamist KVKRi. Kuni sellise lahenduse kasutuselevõtuni tehakse vajalik eristus olemasoleva töökorralduse raames, kasutades muu hulgas TTRis kajastatud andmeid. KVKRis KORKSi § 108 lõike 4 alusel kehtestatud piirangu üle arvestuse pidamine on ette nähtud paralleelselt menetletavas kaitseväekohustuslaste registri põhimääruse eelnõus. Sellise lahenduse kasutuselevõtul täiendatakse vajaduse korral maksukohustuslaste registri ja KVKRi põhimäärust.

Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning Siseministeeriumile. Esitatud märkustest ja ettepanekutest tulenevalt täpsustati ja täiendati käesolevat seletuskirja. Märkuste ja ettepanekutega arvestamist on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmine“ eelnõu seletuskiri LISA

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Esitaja Märkuse üldine kirjeldus Vastus

Kaitse- ministeerium

Palume täiendada eelnõu § 1 punkti 1 ehk Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõike 2 punkti 10 selliselt, et oleks eristatav, milline on kriisiülesandega ameti- või töökoha määramise seaduslik alus: 1. seadusest tulenev kriisiülesandega ametikoht (KORKS § 107 lg 3); 2. asutuse või põhiseadusliku institutsiooni poolt määratud kriisiülesandega ameti- või töökoht (KORKS § 107 lg 4); 3. ETO tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtte määratud kriisiülesandega töökoht (KORKS § 107 lg 5).

KORKS-i § 107 lõige 5 sätestab erisuse, mille kohaselt ei tohi selle sätte alusel määratud kriisiülesandega töökoha ja sellel töötava isiku määramine mõjutada isiku sõjaaja ametikohale asumist ega selle ülesannete täitmist. Seetõttu peab ka KORKS § 107 lõike 5 alusel tekkinud kriisiülesanne olema registris eristatav sama paragrahvi lõigete 3 või 4 alusel tekkinud kriisiülesandest.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 1 punktis 1 kavandatud maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lõike 2 punkti 10 ei täiendata käesolevas etapis eraldi tunnusega, mis võimaldaks TÖRis automaatselt eristada KORKS § 107 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriisiülesandega ameti- või töökoha määramise õiguslikku alust. Punkti 10 kavandatud sõnastus hõlmab kõigi nimetatud õiguslike aluste järgi kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavaid ja sellisel kohal töötamise kohustusega isikuid, sealhulgas KORKS § 107 lõike 5 alusel määratud kriisiülesandega töökohtadel töötavaid või töötamise kohustusega isikuid.

Nõustume, et nimetatud õiguslike aluste eristamine on vajalik, kuna nende juhtude suhtes kohaldub osaliselt erinev õiguslik regulatsioon, eelkõige KORKS § 107 lõike 5 puhul. Küsimust arutati enne käesoleva eelnõu koostamist ka Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asjaomaste asutuste vahel. Käesoleva eelnõuga saab andmevahetust reguleerida ulatuses, mida asjaomaste andmekogude olemasolev andmekoosseis, tehniline ülesehitus ja omavahelise andmevahetuse korraldus võimaldavad. Õigusliku aluse automatiseeritud eristamine TÖRis ning vastava teabe edastamine kaitseväekohustuslaste registrisse (KVKR) eeldab täiendavat tehnilist analüüsi ja registriarendust. Kuni sellise lahenduse kasutuselevõtuni tehakse vajalik eristus olemasoleva töökorralduse raames.

Paralleelselt menetletavas KVKRi põhimääruse muutmise eelnõus on ette nähtud KORKS § 108 lõike 4 alusel kehtestatud töökohustuse rakendamise ja täitmise piirangu eraldi kajastamine KVKRis. See lahendus ei asenda

2

Sellise lahenduse korral tekiks kriisiülesande õiguslikust alusest ajakohane ja masinloetav tunnus, mille kohta teave liigub automaatselt TÖRist kaitseväekohustuslaste registrisse. See vähendaks vajadust teha korduvaid käsitsi registripäringuid, võimaldades tuvastada ametikohtade kattuvusi suuremahuliste kontrollide käigus ning tagaks, et Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi saavad riigikaitseliste otsuste ja toimingute tegemisel kasutada võimalikult ajakohast infot isiku kriisiülesande kohta.

KORKS § 107 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud õigusliku aluse automatiseeritud eristamiseks ja vastava teabe registritevaheliseks edastamiseks vajalikku edasist arendust.

Edasise tehnilise lahenduse ja selle rakendamise ajakava kavandamine eeldab Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti ning Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ameti koostööd, kuna lahendus puudutab nii TÖRi kui ka KVKRi andmekoosseisu ja nendevahelist andmevahetust. Seletuskirja on registrite rolli, praegust lahendust ja edasise arenduse vajadust käsitlevas osas vastavalt täiendatud.

Sise- ministeerium (mitteametlik)

1. Täpsustada § 68 lõikes 5 kavandatud TÖRi ja TTRi andmevahetust, sealhulgas milliseid andmeid kasutatakse ja kas kontrollitava isiku andmeid kantakse TTRi.

Arvestatud. Seletuskirjas on täpsustatud taustakontrolli teenuses TTRi ja TÖRi andmete kasutamise eesmärki. TTRi andmeid kasutatakse elutähtsa teenuse osutaja tuvastamiseks. TÖRi andmeid kasutatakse vajaduse korral kontrollitava isiku töötamise ja TÖRis kajastatud taustakontrolli läbimise kohustuse kontrollimiseks. Kontrollitava isiku andmeid TÖRist TTRi ei kanta. Andmete täpsem koosseis ja töötlemise tingimused sätestatakse asjaomastes rakendusaktides.

2. Täpsustada mõju hinnangut, eelkõige töödeldavate isikute ringi ning andmetöötluse eesmärgi ja ulatuse muutumist.

Arvestatud. Seletuskirja mõju hinnangut on täpsustatud. Eelnõuga ei looda uut isikuandmete töötlemise eesmärki, kuid KORKSiga võib muutuda nende isikute ring, kelle kohta kajastatakse TÖRis kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse tunnust. TÖRis töödeldavate töötamise põhiandmete üldine koosseis ei muutu. Samuti on täpsustatud registritevahelise andmevahetuse võimaliku kohandamise vajadust.

Rahandus- ministeerium (mitteametlik)

Täpsustada registriarenduste ulatust, võimalikku kulu ja rahastamist.

Arvestatud. Seletuskirja punktis 5 on täpsustatud muudatuste rakendamise korraldust ja võimalike edasiste arenduste rahastamist. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Võimaliku edasise liidestamise või muu automatiseerimise arendus- ja rahastusvajadus selgitatakse välja edasiste analüüside ja arendusplaanide käigus ning vajaduse korral käsitletakse seda järgnevate aastate eelarveprotsessides.