| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01890-1 |
| Registreeritud | 25.09.2026 |
| Sünkroonitud | 29.09.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 9.9.2026 COM(2026) 568 final
2026/0267 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL RECOMMENDATION
on common principles on regulatory sandboxes to support innovation and a future-
proof regulatory framework
EN 1 EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Across Europe, there is a strong political focus on competitiveness and innovation-friendly
regulation, while boosting global market access for businesses. The European Union wants to
remain a place where breakthrough innovation can emerge and scale, while maintaining high
standards for safety, trust and fairness. At the same time, innovative companies that want to
scale up in Europe may be hindered by regulations that are not sufficiently flexible1, posing
certain challenges for innovators. The fragmented landscape across Member States in areas
where no harmonised EU legislation exists also creates an uneven level playing field and
higher compliance costs for innovators to test solutions under real world conditions in
different Member States.
In response, the Commission adopted the EU Startup and Scaleup Strategy2 in May 2025,
outlining plans to enhance the Union’s regulatory agility. Among other measures, regulatory
sandboxes can provide businesses, including SMEs, startups, and other interested parties, with
testing environments and accelerate market entry. At the same time, regulators can better
understand the needs of emerging innovations and adjust rules to respond more effectively to
challenges they face. Regulatory sandboxes are usually set up on a case-by-case basis with a
clear scope. Importantly, this experimentation tool is not about deregulation. Rather, it is
about creating a safe space where innovation and regulatory learning can evolve together.
Regulatory sandboxes provide a practical way to learn by doing and offer firsthand insights
into emerging innovation – including their risks and impact. They may also reduce market
entry barriers for innovators and enhance communication and coordination between different
public authorities and innovators, especially in relation to cross-sectoral innovation.
In 2025, the Commission also conducted a survey of Member States on their national
experience with regulatory sandboxes3. The collective insights from the responding Member
States emphasised the need for political backing, open communication, adequate resource
allocation, and flexible, well-defined frameworks in achieving regulatory sandbox success.
Continuous collaboration, iterative adjustments, and close stakeholder engagement remain
vital to capitalise on regulatory sandboxes fully. Collectively, these insights point to the
necessity of clear procedural frameworks, strong stakeholder collaboration, flexible design,
effective communication, and strategic alignment with broader economic and social goals.
The objective of this proposal for a Council Recommendation is to contribute to an
environment where innovation and regulation drive growth, competitiveness, and resilience
across the EU. It sets out a common EU reference framework for regulatory sandboxes in
areas where there is no Union legislation, with a definition and principles for their
establishment, supervision and cross-border operation. This will provide a common
understanding of this regulatory experimentation tool across the Union, enabling its more
effective and efficient use that builds on existing experiences and best practices from the
Member States and existing initiatives. In practice, this also clarifies access to regulatory
1 The Draghi report: A competitiveness strategy for Europe, 2024, p. 6,
https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059. 2 COM/2025/270final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025DC0270 3 European Commission: Directorate-General for Research and Innovation, Vuorinen, H., Isakovic, S. M.
and Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report, Publications Office of
the European Union, 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645
EN 2 EN
sandboxes and helps to reduce fragmentation between Member States. The Commission
proposal promotes regulatory learning and will further strengthen the dialogue with Member
States in the future. For innovators, well implemented regulatory sandboxes can improve
regulatory clarity and facilitate the development of innovative solutions, such as technologies,
products, services, and business models.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The Council conclusions of 30 September 2025 on ‘The importance of research and
innovation for the EU Startup and Scaleup Strategy’4 recognised the importance of regulatory
sandboxes to facilitate market entry of innovations by supporting innovative startups and
innovative scaleups in developing and testing new ideas, assessing regulatory compliance of
new solutions, improving regulatory learning, and issuing recommendations for overcoming
regulatory hurdles. To ensure the rapid and effective implementation of regulatory sandboxes,
these Council conclusions encouraged the Union to develop clear and efficient rules in the for
regulatory sandboxes in the upcoming European Innovation Act, including for Union-wide
regulatory sandboxes.
This proposal for a Council Recommendation is adopted together with the proposal for
European Innovation Act5.
The proposal follows up on the 2020 Council Conclusions on the role of regulatory sandboxes
and experimentation clauses in an innovation-friendly, future-proof, sustainable and resilient
EU regulatory framework6. These conclusions called upon the Commission to organise, in
cooperation with Member States, an exchange of information and good practices regarding
regulatory sandboxes between Member States and itself in order to:
(a) establish an overview of the state of play regarding the use of regulatory sandboxes
in the EU;
(b) identify experiences regarding the legal basis, implementation and evaluation of
regulatory sandboxes;
(c) analyse how learning from regulatory sandboxes at national level can contribute to
evidence-based policy making at EU-level.
In response, the Commission has already adopted the 2023 staff working document on
regulatory learning in the EU7, one of the actions on the New European Innovation Agenda
(NEIA)8, and conducted a follow-up survey of Member States in 2025 on regulatory
sandboxes.
4 The importance of research and innovation for the EU Startup and Scaleup Strategy – Council
conclusions https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13357-2025-INIT/en/pdf 5 Commission proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL - European Innovation Act – COM(2026) 567 6 Council Conclusions on Regulatory sandboxes and experimentation clauses as tools for an innovation-
friendly, future-proof and resilient regulatory framework that masters disruptive challenges in the
digital age https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13026-2020-INIT/en/pdf 7 SWD(2023) 277/2 final, https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/fc6f35cd-
a8d6-4770-aefe-c09ca85cff8c_en?filename=swd_2023_277_f1.pdf 8 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions A New European Innovation
Agenda COM/2022/332 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022DC0332
EN 3 EN
• Consistency with other Union policies
This proposal recognises all policy areas where the Union and Member States have shared
competence. It takes into account that regulatory sandboxes have already been introduced in
legislation or form part of pending legal proposals, including:
• artificial intelligence, with Regulation (EU) 2024/1689 (‘AI Act’)9 requiring
Member States to establish at least one regulatory sandbox in this field providing
national coverage,
• biotechnology, following the Commission Proposal for the European Biotech Act10
in 2025 which outlined five regulatory sandbox frameworks and builds on the
Strategic Framework for a Competitive and Sustainable EU Bioeconomy11,
• cybersecurity, where the Cyber Resilience Act12, adopted in 2024 introduced
provisions on regulatory sandboxes for products with digital elements,
• public sector interoperability, where cross-border regulatory sandboxes were
introduced in the Interoperable Europe Act13, adopted in 2024,
• energy, climate and environmental transitions, following the adoption of the 2024
Net-Zero Industry Act14 which also includes provisions on regulatory sandboxes.
Contributing to Europe’s maritime technological leadership, industrial sovereignty
and twin transition objectives, the 2026 Industrial Maritime Strategy “encourages
Member States to further support the rapid uptake of innovation including tests beds
and regulatory experimentation”15. In the same vein, the 2026 Strategy for the
development and deployment of Small Modular Reactors (SMRs) in Europe
specifies that the Commission “will assist Member States in developing regulatory
9 Regulation (EU) 2024/1689 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 laying
down harmonised rules on artificial intelligence and amending Regulations (EC) No 300/2008, (EU) No
167/2013, (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and Directives
2014/90/EU, (EU) 2016/797 and (EU) 2020/1828 (Artificial Intelligence Act) (OJ L, 2024/1689,
12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj) 10 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on
establishing a framework of measures for strengthening Union’s biotechnology and biomanufacturing
sectors particularly in the area of health and amending Regulations (EC) No 178/2002, (EC) No
1394/2007, (EU) No 536/2014, (EU) 2019/6, (EU) 2024/795 and (EU) 2024/1938 (European Biotech
Act) COM(2025) 1022 final, EUR-Lex - 52025PC1022(01) - EN - EUR-Lex 11 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions A Strategic Framework for a
Competitive and Sustainable EU Bioeconomy COM(2025) 960 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0960 12 Regulation (EU) 2024/2847 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2024 on
horizontal cybersecurity requirements for products with digital elements and amending Regulations
(EU) No 168/2013 and (EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2020/1828 (Cyber Resilience Act) (Text
with EEA relevance) https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj/eng 13 Regulation (EU) 2024/903 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 laying
down measures for a high level of public sector interoperability across the Union (Interoperable Europe
Act), Regulation - EU - 2024/903 - EN - EUR-Lex 14 Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 on
establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing
ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (Text with EEA relevance), Regulation - EU -
2024/1735 - EN - EUR-Lex 15 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the EU Industrial Maritime
Strategy COM(2026)111final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52026DC0111
EN 4 EN
sandboxes for SMRs”, building on the regulatory sandboxes provided for under the
Net-Zero Industry Act16,
• financial sector, where market infrastructures based on distributed ledger
technology benefitted from a pilot regime of Regulation (EU) 2022/858 (‘DLT Pilot
Regime Regulation’)17,
• mobility, as regulatory sandboxes are addressed in the Industrial Action Plan for the
European automotive sector, aiming to boost market readiness and
commercialisation of autonomous vehicles. Moreover, they are included in the
Commission proposal aiming to facilitate a more rapid and autonomous development
of innovative, dual-use transport solutions in cooperation between civil and military
authorities 18,
• life sciences and pharmaceutical sectors, with regulatory sandbox provisions
included in thepolitically agreed regulation laying down Union procedures for the
authorisation and supervision of medicinal products for human use and establishing
rules governing the European Medicines Agency19, as well as in the proposed
revision of the EU Regulations on medical devices and in vitro diagnostic medical
devices20 and in the proposal for a European Biotech act, which also addresses
regulatory sandboxes in the area of food chain.21The Commission’s Strategy to
position the Union as the world’s most attractive place for life sciences by 2030
indicated that “regulatory systems need to be responsive to emerging technologies
and keep pace with scientific progress. Future legislation should integrate
experimentation clauses, derogations and the use of test environments such as
regulatory sandboxes”22.
16 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Strategy for the development and
deployment of Small Modular Reactors (SMRs) in Europe, COM(2026) 117 final, https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52026DC0117 17 Regulation (EU) 2022/858 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2022 on a pilot
regime for market infrastructures based on distributed ledger technology, and amending Regulations
(EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014 and Directive 2014/65/EU (Text with EEA relevance)
Regulation - 2022/858 - EN - dlt - EUR-Lex 18 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on
establishing a framework of measures to facilitate the transport of military equipment, goods and
personnel across the Union COM(2025) 847 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52025PC0847 19 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
laying down Union procedures for the authorisation and supervision of medicinal products for human
use and establishing rules governing the European Medicines Agency, amending Regulation (EC) No
1394/2007 and Regulation (EU) No 536/2014 and repealing Regulation (EC) No 726/2004, Regulation
(EC) No 141/2000 and Regulation (EC) No 1901/2006 EUR-Lex - 52023PC0193 - EN - EUR-Lex 20 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Regulations (EU) 2017/745 and (EU) 2017/746 as regards simplifying and reducing the
burden of the rules on medical devices and in vitro diagnostic medical devices, and amending
Regulation (EU) 2022/123 as regards the support of the European Medicines Agency for the expert
panels on medical devices and Regulation (EU) 2024/1689 as regards the list of Union harmonisation
legislation referred to in its Annex I EUR-Lex - 52025PC1023 - EN - EUR-Lex 21 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on
establishing a framework of measures for strengthening Union’s biotechnology and biomanufacturing
sectors particularly in the area of health and amending Regulations (EC) No 178/2002, (EC) No
1394/2007, (EU) No 536/2014, (EU) 2019/6, (EU) 2024/795 and (EU) 2024/1938 22 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Choose Europe for life sciences A
EN 5 EN
This proposal focuses on national regulatory sandboxes set up by Member States and is
without prejudice to existing Union legislative provisions on regulatory sandboxes or
Commission proposals for new legislative initiatives. It encourages Member States to build on
the existing legislative framework for regulatory sandboxes made under Union law, when
relevant.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal bases for this initiative are Articles 173(3) and 292 of the Treaty on the Functioning
of the European Union (TFEU). In accordance with Article 292 TFEU, the Council can adopt
recommendations and acts on a proposal from the Commission in all cases where the Treaties
state that it must adopt acts on the basis of a proposal from the Commission.
In accordance with Article 173 TFEU, the Union and the Member States must ensure that the
necessary conditions for competitiveness of the Union’s industry exists. This includes
fostering better exploitation of the industrial potential of policies of innovation, research and
technological development. In particular, according to Article 173(3), the Union shall
contribute to the achievement of the objectives set out in Article 173(1) through the policies
and activities it pursues under other provisions of the Treaties.
The initiative does not propose any extension of Union regulatory power or binding
commitments on Member States. It is the Member States who will decide, based on their
national circumstances, how they implement this Council Recommendation, taking into
account relevant applicable Union legislation.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
The present proposal is in conformity with the principle of subsidiarity as provided for in
Article 5(3) of the Treaty on the European Union (TEU).
The use of regulatory sandboxes, including cross-border regulatory sandboxes, is expected to
grow across the Union in the coming years. In this evolving context, different interpretations
and applications of the concept of a “regulatory sandbox” have started to emerge across
sectors and among Member States. Action by Member States alone, in non-harmonised areas,
is likely to result in divergent approaches, creating substantial coordination costs for Member
States seeking to cooperate or develop common practices. A coordinated approach is therefore
necessary to minimise transaction costs for European businesses and public authorities using
this tool.
The proposal provides an efficient means of establishing a common EU reference framework,
reducing fragmentation across Member States, and ultimately supporting the Single Market.
By promoting favourable framework conditions and a common approach to regulatory
experimentation, this proposal seeks to foster collective action. It aims to deliver more
targeted and effective results than isolated national initiatives. A common approach would
ease establishing regulatory sandboxes across borders by several Member States while
remaining flexible enough to accommodate the different degrees of experience and
strategy to position the EU as the world’s most attractive place for life sciences by 2030
COM/2025/525 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025DC0525
EN 6 EN
preparedness among Member States in accelerating innovation and taking into account
relevant applicable Union legislation.
The proposed approach is consistent with the logic underpinning recent Union legislative
initiatives, notably the AI Act and the Interoperable Europe Act, both of which recognise that
purely national regulatory sandboxes cannot by themselves ensure cross-border regulatory
learning, mutual recognition of outcomes, or the scaling of innovative solutions across the
Single Market.
The proposal therefore generates Union added value by fostering joint regulatory
experimentation across jurisdictions and reducing the costs for innovators of engaging with
multiple national regimes, while leaving the design and operation of national regulatory
sandboxes to Member States.
• Proportionality
The present proposal is in conformity with the principle of proportionality as provided for in
Article 5(4) TEU. Neither the content nor the form of this proposed Council Recommendation
exceeds what is necessary to achieve the objective of achieving a minimum level of
consistency of approach across the Union.
The legal status of this initiative should ensure ownership of and endorsement by the Member
States.
The recommendation helps Member States and the Union to develop and implement
regulatory sandbox frameworks and to promote regulatory learning. A minimum level of
consistency of approach across the EU is essential. It underscores the importance of
transparency of establishment and implementation, following the principle ‘as open as
possible, as closed as necessary’. It also recommends considering risk management measures
for experimentation.
• Choice of the instrument
The proposed Council Recommendation provides guidance to Member States about how to
define regulatory sandboxes and agree on common principles for their establishment, design,
operation, including in cross-border context, and evaluation and regulatory learning. It
recommends that Member States support their innovation sector and public authorities, taking
appropriate steps to raise awareness.
The choice of a Council Recommendation ensures that all Member States are actively
involved and committed at political level, while at the same time it allows for sufficient
flexibility, considering that Member States may depart from different starting points in terms
of regulatory frameworks, availability of resources, and maturity of the innovation ecosystem.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
This is a new initiative so there was no preceding evaluation.
• Stakeholder consultations
The current initiative is covered by a comprehensive stakeholder consultation plan carried out
for the European Innovation Act.
EN 7 EN
Of the respondents to the stakeholder consultation that expressed an opinion23 on regulatory
sandboxes, a majority agreed that an EU-level definition of ‘regulatory sandbox’ would help
achieve a better common understanding across Europe, and that more possibilities for “cross-
border EU-level regulatory sandboxes” would facilitate their wider implementation, as well as
that there should be regulatory sandboxes for newly emerging technologies to facilitate their
wider adoption.
Respondents that have declared experience in participating in or setting up regulatory
sandboxes show higher agreement with the above statements than those that have not.
In the position papers submitted in response to the call for evidence on the European
Innovation Act, stakeholders highlighted the lack of sufficient opportunities to test innovative
solutions, identified regulatory sandboxes as essential for overcoming limited testing
opportunities in the Union and described Union funding and regulatory procedures as slow,
duplicative, and inaccessible. Other submissions argued that existing regulatory systems in
Member States are outdated and slow to keep pace with technological change, often applying
old rules to new technologies such as AI and biotechnology.
During stakeholder interviews, industry, SME, and startup associations discussed the idea of
harmonising regulatory sandboxes positively to allow innovative products to enter the market
under controlled conditions, reducing time-to-market. Financial-sector representatives
proposed a sandbox jurisdiction for start-ups with simplified incorporation, licensing and
harmonised business codes to enable easier cross-border operation.
In April 2025, the Commission survey of Member States on the national use of regulatory
sandboxes was launched at the Council Working Party on Competitiveness and Growth –
Better Regulation, under the Polish presidency for the Council of the European Union. It
builds on a similar survey conducted in 2021 by the Slovenian Council Presidency. In
September 2025, the latest data were presented at the same Working Party24 under the Danish
Council Presidency. During the discussion that followed the presentation, two Member States
provided additional data on regulatory sandbox practices in their national context and other
responses were accepted until January 2026. The final report published by the Commission in
March 2026 presents all the data received25.
• Collection and use of expertise
In addition to the input received during the consultation process, the proposal is underpinned
by extensive evidence, reports and studies collected over recent years. Key sources of
evidence include two surveys of Member States conducted by the Commission in 2021 and
2025, the 2026 Assessment of the state of play of the innovation principle in the preparation
of EU legislation, as well we the Commission’s biennial report on Science, Research and
Innovation Performance of the EU.
In 2025, the Commission conducted a survey of Member States on the use of regulatory
sandboxes at national level26. This second survey identified 132 regulatory sandboxes at
23 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-
Act/public-consultation_en 24 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/WK-12252-2025-INIT/en/pdf 25 European Commission: Directorate-General for Research and Innovation, Vuorinen, H., Isakovic, S. M.
and Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report, Publications Office of
the European Union, 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645 26 Ibid.
EN 8 EN
national level, across 15 Member States but primarily in Germany and France (up from 40
identified in the 2021 survey). This report shows the diversity of approaches in the Member
States, for example in terms of legal basis (horizontal or sector-specific), geographic
limitations of regulatory sandbox frameworks (i.e. in some cases enabling experimentation
only in some specific regions), openness to companies registered in other Member States,
monitoring and evaluation, as well as other aspects.
Looking at the inclusion of regulatory sandboxes and innovation more generally in the
preparation of EU legislation, a 2026 assessment27 found that experimentation clauses, pilot
schemes or regulatory sandboxes appear in approximately 10–15% of impact assessments
conducted in 2020-2025, primarily in digital, financial, and emerging technology policy areas.
According to the experts, regulatory sandboxes appear to have permeated the better regulation
agenda of the European Commission more than other tools.
In addition, the Commission’s biennial Science, Research and Innovation Performance of
the EU (SRIP) report highlighted the opportunities provided by regulatory sandboxes in the
most recent two editions. In 2024, the report underlined that “an adaptable regulatory
framework and a proactive standardisation strategy remain key to foster innovative
activities”28. The authors explain that the EU’s focus on regulatory sandboxes aims to
streamline the integration of research into the market, while ensuring the legislative agility
needed to keep pace with rapid technological advances. In 2022, the authors underlined that
the “emergence of new practices, technologies and business models, and the acceleration of
innovation call for more flexible and experimental approaches to regulation, such as
regulatory sandboxes”29.
• Impact assessment
The current proposal does not require an individual impact assessment given the non-binding
legal nature of the proposed instrument.
Nevertheless, each of the Union regulations and proposals that include regulatory sandbox
provisions as of July 2026 were accompanied by an impact assessment or analytical staff
working document.30
• Fundamental rights
One of the proposal’s main objectives is to support Member States and organisations
participating in regulatory sandboxes, ensuring that authorised experimentations support
innovation while preserving trust and protecting fundamental rights and values. Safeguards of
ethical and legal nature (e.g. data collection, transparency, protection of fundamental rights,
fair competition) need to be in place, and risks related to, for example health, safety or
fundamental rights, need to be managed properly. The proposal is based on a non-
discriminatory approach and promotes transparency of regulatory sandboxes.
27 European Commission: Directorate-General for Research and Innovation, Renda, A., Dell’'Aquila, M.,
Nyoka Rukudzo, I., Vu, H. et al., Assessment of the state of play of the innovation principle in the preparation of
EU legislation, Publications Office of the European Union, 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/8779303 28 SRIP, 2024, p. 349, https://ec.europa.eu/assets/rtd/srip/2024/ec_rtd_srip-report-2024-chap-05.pdf 29 SRIP, 2022, p. 17, https://data.europa.eu/doi/10.2777/78826 30 SWD/2020/201 final; SWD/2020/201 final; SWD/2022/721 final; SWD(2023)219 final;
SWD/2022/282 final; SWD(2023) 192 final; SWD/2025/1050 final; SWD/2026/450 final.
EN 9 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
It is difficult to estimate cost changes brought by this Council Recommendation due to its
non-binding nature. Monitoring its application in Member States and evaluating its
implementation can provide cost estimates in the future.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
To support Member States and stakeholders as they implement the recommendation, full use
will be made of the existing governance structures, for example the Council Working Party on
Competitiveness and Growth.
The proposal underlines the importance of monitoring, evaluation and reporting on regulatory
learning that results from regulatory sandboxes and should be used to ensure legislation
remains fit for purpose.
• Explanatory documents (for directives)
Not applicable.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposed Council Recommendation contains the following sections:
– After introducing the issue at stake and the political background of the proposal in
the recitals, its scope is explained. A definition of ‘regulatory sandbox’ is proposed,
which draws on the main elements of the various definitions in use internationally.
Other relevant terms are also defined, including experimentation, controlled
environment, competent authority and cross-border regulatory sandboxes.
– Then, principles for the establishment of regulatory sandboxes are proposed as a
recommendation to the Member States to agree on these minimum aspects for a
common framework in the Union. These principles are conceived in such a way that
they can be used to underpin the formulation and design of a regulatory sandbox at
any level and sector. These principles were formulated based on available best-
practice and taking into account results of the 2025 Survey of Member States31.
– A separate point outlines the minimum aspects that should be agreed related to any
cross-border regulatory sandbox to help innovative companies scale up across the
Union as it would enable larger scale testing in the different Member States.
Cooperation among competent authorities in cross-border regulatory sandboxes can
facilitate coordinated supervision, enhance regulatory coherence, and exploit cross-
border innovation synergies. They can also promote shared learning and sharing of
costs for the establishment, management and supervision of regulatory sandboxes for
innovations that are of relevance to multiple Member States.
– The duration and other conditions of experimentation and participation in regulatory
sandboxes that should be outlined are listed subsequently. To ensure regulatory
sandboxes to function effectively, the competent authorities should use transparent
31 European Commission: Directorate-General for Research and Innovation, Vuorinen, H., Isakovic, S. M.
and Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report, Publications Office of
the European Union, 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645
EN 10 EN
and objective processes governing participation including eligibility criteria,
application procedures, and clear terms and conditions for participation, as well as
conditions regarding the handling of intellectual property rights and liabilities to
ensure a predictable environment that supports the development of innovative
solutions. Any relevant support measures for participants, such as regulatory advice,
training and where appropriate funding, should be also clearly defined in advance in
the participation conditions. By doing so, it is ensured that innovation within the
regulatory sandboxes can be adequately nurtured and innovative solutions that
successfully complete experimentation in the regulatory sandbox can be guided
towards successful integration in the wider market. Dedicated points are then
provided on transparency and non-discriminatory access to regulatory sandboxes.
– The recommendation on regulatory learning and follow-up outlines that Member
States should require that after the completion of the regulatory sandbox, competent
authorities should analyse the available information and assess the need to amend the
regulatory framework. It also states that regulatory sandbox participants should be
able to obtain the exit report with the aim of accelerating the conformity assessment,
standardisation or national market approval of their innovations that were tested
within the regulatory sandbox.
– The final section specifies how the follow-up to the recommendation is facilitated
and monitored.
EN 11 EN
2026/0267 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL RECOMMENDATION
on common principles on regulatory sandboxes to support innovation and a future-
proof regulatory framework
THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 292, in conjunction with Article 173(3), thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
Whereas:
(1) Innovation fuels the Union’s competitiveness and prosperity. However, existing legal
frameworks in certain areas do not stand the test of time in face of rapidly changing
and emerging technologies. Innovators face legal uncertainty when bringing new
products and services to the market which do not neatly fit into existing regulatory
frameworks.
(2) Innovation is built on experimentation and testing. Regulatory sandboxes are a
targeted form of experimentation which can help the Commission and Member States
assess whether existing legal requirements remain fit for purpose or need adaptation
due to rapidly evolving technology. They are usually set up on a case-by-case basis
with a clearly defined scope. They offer a practical way to learn by doing and provide
firsthand insights into emerging innovation – including their risks and impact. They
may also reduce market entry barriers and enhance communication and coordination
between different public authorities and innovators, especially in relation to cross-
sectoral innovation. Nevertheless, participation in regulatory sandboxes should not be
considered as a permanent exemption from regulatory requirements or an alternative
pathway to regulatory authorisations in the Union.
(3) In recent years, regulatory sandboxes have been increasingly promoted as a tool to
foster innovation throughout the Union, including by Council conclusions1
encouraging knowledge sharing of best practices, Member State initiatives and the
incorporation of regulatory sandbox provisions in key Union legislation2. Those
1 Council Conclusions on Regulatory sandboxes and experimentation clauses as tools for an innovation-
friendly, future-proof and resilient regulatory framework that masters disruptive challenges in the
digital age https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13026-2020-INIT/en/pdf 2 Regulation (EU) 2024/903 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 laying
down measures for a high level of public sector interoperability across the Union (Interoperable Europe
Act) (OJ L, 2024/903, 22.03.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj); Regulation (EU)
2024/1689 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 laying down harmonised
rules on artificial intelligence and amending Regulations (EC) No 300/2008, (EU) No 167/2013, (EU)
No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and Directives 2014/90/EU, (EU)
2016/797 and (EU) 2020/1828 (Artificial Intelligence Act) (OJ L, 2024/1689, 12.07.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj); Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and
of the Council of 13 June 2024 on establishing a framework of measures for strengthening Europe’s
net-zero technology manufacturing ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (OJ L,
EN 12 EN
initiatives have underscored the value of regulatory sandboxes in supporting small and
medium-sized enterprises (SMEs), as defined in Commission Recommendation
2003/361/EC3, innovative startups and innovative scaleups, as defined in Commission
Recommendation (EU) 2026/7204 and informing evidence-based policymaking. The
Commission has reaffirmed its commitment to preparing legislative proposals
containing innovation-friendly, future-proof rules, balancing legal certainty with
adaptability to technological developments5, without compromising the high level of
protection of public interest objectives.
(4) As a result of the increasing focus on regulatory sandboxes, differing interpretations
on their purpose, scope and concept have become more visible. The definition of
regulatory sandboxes and the conditions for their establishment and operation vary
between Member States, an element which adds to the complexity faced by
innovators. A common understanding could facilitate the development of innovative
solutions across the internal market and reduce regulatory barriers resulting from
divergent national approaches to experimentation. At the same time, such an
understanding would allow sufficient flexibility while recognising Member States’
different starting points, capacities and sectoral differences, as well as the existence of
the Union legislation which defines regulatory sandboxes for specific sectors.
(5) To help innovators and other interested parties identify opportunities to participate in
regulatory sandboxes, it is necessary to lay down common and transparent principles
across the Union concerning the establishment of, conditions for participation in and
the outcomes of regulatory sandboxes. Such principles would contribute to building
public trust and facilitate knowledge-sharing between competent authorities across the
Union while preserving a level playing field. Participation criteria and operating
conditions should be transparent, objective and proportionate, ensuring that regulatory
sandboxes do not create unjustified competitive advantages or hinder the free
movement of goods in areas that have been subject to Union harmonisation.
(6) To ensure a predictable environment that supports the development of innovative
solutions in the internal market, the competent authorities in the Member States should
use transparent and objective processes governing regulatory sandboxes, including
eligibility criteria, application procedures, clear terms and conditions for participation
and operation, as well as regulatory learning. To ensure legal certainty, any possibility
of granting derogations from existing legal requirements should be explicit, clearly
defined and consistent with Union legislation.
2024/1735, 28.06.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj); Regulation (EU) 2024/2847 of
the European Parliament and of the Council of 23 October 2024 on horizontal cybersecurity
requirements for products with digital elements and amending Regulations (EU) No 168/2013 and (EU)
2019/1020 and Directive (EU) 2020/1828 (Cyber Resilience Act) (OJ L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj). See also Regulation (EU) 2022/858 of the European
Parliament and of the Council of 30 May 2022 on a pilot regime for market infrastructures based on
distributed ledger technology, and amending Regulations (EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014
and Directive 2014/65/EU (OJ L 151, 2.6.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/858/oj). 3 Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small
and medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 4 Commission Recommendation (EU) 2026/720 of 18 March 2026 on the definition of innovative
enterprises, innovative startups and innovative scaleups (OJ L, 2026/720, 24.3.2026, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2026/720/oj). 5 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council,
the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A Simpler, Clearer
and Better Enforced EU Rulebook, COM/2026/380 final EUR-Lex - 52026DC0380 - EN - EUR-Lex
EN 13 EN
(7) With a view to enabling a common understanding of regulatory sandboxes, it is
necessary to raise further awareness, align communication and facilitate peer learning
between Member States and their competent authorities, as well as to contribute to a
learning approach that is both flexible and agile.
(8) Sharing information with conformity assessment bodies, standardisation organisations,
market surveillance authorities and other relevant actors about the outcomes of a
regulatory sandbox, for example in the form of an exit reports, could help accelerate
the conformity assessment, standardisation or national market approval of the
innovative solutions. As a result, innovation could be adequately supported and
innovative solutions that successfully complete experimentation in the regulatory
sandbox could be guided towards successful integration into the market.
(9) Non-discriminatory access to regulatory sandboxes throughout the Union would
promote fair competition and encourage broad participation by all relevant
stakeholders, including economic operators, which can provide useful input to
competent authorities for the purpose of regulatory learning. Regarding the possibility
to restrict access or grant priority access to regulatory sandboxes, which should be in
line with the obligations of the Union set out in applicable international agreements, it
is recommended to carefully consider the necessity for such restriction or priority
based on objective elements, such as the country of registration and size of
participating entities.
(10) Regulatory sandboxes and the evidence generated through the experimentation
performed therein should support the evolution of regulatory frameworks. Systematic
analyses of insights from experimentation activities should enhance the adaptability of
regulatory frameworks to changing circumstances and technological advancements.
Regulatory sandboxes should also provide an opportunity for advancing regulation in
the case of high uncertainty and disruptive challenges, as well as when preparing new
policies.
(11) In light of the experience gained from existing Union and national regulatory
sandboxes, the Council welcomes the Commission's intention to monitor relevant
developments and assess where appropriate whether further measures at Union level
may be necessary. Any such measures should be innovation-friendly and designed to
avoid unnecessary administrative burden or overly prescriptive requirements,
HEREBY RECOMMENDS:
1. For the purposes of this Recommendation, the following definitions should apply:
(1) ‘regulatory sandbox’ means a structured framework that allows regulatory
sandbox participants to experiment with innovative solutions for a limited time
in a controlled environment, under the supervision of one or several competent
authorities, and that results in evidence-based regulatory learning;
(2) ‘experimentation’ means any combination of development, testing, and
validation of innovative solutions in real-world conditions in a controlled
environment, prior to making them available or otherwise putting into service
or use;
(3) ‘controlled environment’ means a physical, digital or hybrid environment
inside or outside of a laboratory or an otherwise simulated environment in
which experimentation in regulatory sandboxes may take place under the
supervision of one or several competent authorities, subject to predefined
conditions, safeguards and measures to address and mitigate potential risks;
EN 14 EN
(4) ‘competent authority’ means any public sector body of a Member State at
national, regional or local level, which is entrusted under Union or national law
with responsibilities for the supervision or enforcement of legislation that is
related to or affects innovations that may be experimented or supervised within
a regulatory sandbox;
(5) ‘cross-border regulatory sandbox’ means a regulatory sandbox established,
operated or supervised jointly by competent authorities from more than one
Member State.
2. In developing national provisions on regulatory sandboxes, Member States should
consider the following:
(a) assess whether a regulatory sandbox is necessary in a particular sector;
(b) apply the Union legal provisions in force regarding the establishment and
operation of regulatory sandboxes where relevant;
(c) state the reasons for the necessity of including provisions on regulatory
sandboxes in the relevant national legal act and clearly define the regulatory
sandbox’s objectives within that act;
(d) where derogations from existing legal requirements are envisaged, ensure that
such derogations are explicit, clearly defined and duly justified;
(e) ensure that derogations from applicable Union secondary law are envisaged
only where the possibility for such derogations is provided for in applicable
Union acts;
(f) provide in the national legal act that regulatory sandboxes may be established
on the competent authority’s, or authorities’ initiative or at the request of an
applicant, subject to the competencies of that authority or those authorities
under Union and national law;
(g) check, where relevant, whether test facilities, including those accredited for
conformity assessments under Regulation (EC) No 765/2008 of the European
Parliament and of the Council6, could be made available for experimentation in
regulatory sandboxes;
(h) cooperate with research infrastructures and technology infrastructures7 to
provide participants in regulatory sandboxes with access to the facilities and
services of those infrastructures, where relevant.
3. Member States and their competent authorities should specify the conditions under
which experimentation is allowed, covering at least the following aspects:
(1) the objectives and scope of the experimentation, which should include
fostering innovative solutions that cannot be developed in accordance with the
currently applicable rules, and promoting regulatory learning;
(2) the types of experimentation that are authorised to be carried out;
6 Regulation (EC) No 765/2008 of the European Parliament and of the Council of 9 July 2008 setting out
the requirements for accreditation and market surveillance relating to the marketing of products and
repealing Regulation (EEC) No 339/93 (OJ L 218, 13.8.2008, p. 30, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj) 7 The European Strategy on Research and Technology Infrastructures, https://research-and-
innovation.ec.europa.eu/strategy/strategy-research-and-innovation/our-digital-future/european-strategy-
research-and-technology-infrastructures_en
EN 15 EN
(3) any restrictions on experimentation, including its maximum duration or any
geographical limitations;
(4) an assessment of potential risks, mitigation measures and the safeguards
necessary to ensure protection of the public interests, fundamental rights, the
rights guaranteed by national constitutions and rights guaranteed by the
Treaties, in particular those relating to protection of the safety of persons and
property, of consumers and of the environment, as well as to public health and
public order, also in accordance with international obligations and fair
competition;
(5) the terms of the evaluation of experimentation;
(6) the conditions of extension, renewal, suspension, modification, or termination
of experimentation, including the reporting of serious incidents;
(7) the conditions for applying any derogation from the legislation applicable to
the area in which the experimentation is proposed.
4. Member States should ensure that the duration of the experimentation in a regulatory
sandbox is proportionate to its objectives and allows for the achievement of the
intended purpose and the generation of sufficient regulatory learning.
5. Member States should ensure that participation in and the operation of regulatory
sandboxes are subject to clearly defined conditions covering, to the extent relevant,
the following aspects:
(a) eligibility criteria, the application procedure, selection criteria and procedures,
the conditions for participating in and exiting the regulatory sandbox, and,
where applicable, the conditions for access to a specific experimentation
environment, including any financial conditions for such access, as well as the
modalities governing the provision of the explicit and prior consent from
participating natural persons;
(b) the liability of participants and other parties involved in the regulatory
sandbox, in accordance with applicable Union and national law, for any
damage caused to third parties, including users, subjects of the testing and
consumers as a result of the experimentation;
(c) the management of intellectual property rights, data protection and measures
safeguarding the right to privacy, and the protection of confidential
information;
(d) any provisions specifying the materials and resources which participants or the
competent authority, or both, will make available to the regulatory sandbox
project;
(e) the arrangements for monitoring, reporting, evaluation and knowledge sharing;
as a minimum, the actors to be involved in the evaluation process should be
identified in the national provisions on regulatory sandbox, as well as, if
relevant, any reporting obligations;
(f) an exit strategy, including pathways for the deployment of the innovative
solutions that successfully complete the experimentation within the regulatory
sandbox, and a process for the orderly termination of experimentations that
produce unsuccessful or potentially harmful effects;
EN 16 EN
(g) any relevant support measures, including guidance and advice on regulatory
expectations, training, awareness-raising, and, where appropriate, funding,
tailored to the needs of innovative startups, innovative scaleups, small and
medium-sized enterprises (SMEs), potential public or private customers or
other end-users of the innovations.
6. Member States and their competent authorities are encouraged to establish and
facilitate participation in cross-border regulatory sandboxes. When setting up a cross-
border regulatory sandbox, competent authorities should conclude an agreement
setting out at least the following aspects:
(a) the conditions under which experimentation is allowed;
(b) the allocation of the respective roles and responsibilities of the competent
authorities from different Member States for the establishment, operation,
supervision, monitoring and termination of the regulatory sandbox;
(c) the legal provisions and administrative arrangements applicable to the cross-
border regulatory sandbox (including those listed in point 5), taking into
account the allocation of the respective roles and responsibilities among the
relevant competent authorities.
7. Member States should ensure that all requests to establish and to participate in
regulatory sandboxes are assessed on a transparent and non-discriminatory basis.
8. However, subject to the obligations of the Union set out in applicable international
agreements, Member States may, to the extent necessary and provided that objective
grounds are given:
(a) restrict the possibility of participating in regulatory sandboxes and provide that
possibility exclusively to Union citizens and to entities established in the
Union;
(b) give priority to SMEs, innovative startups, or innovative scaleups established
in the Union for participation in a regulatory sandbox; or
(c) require participants in a regulatory sandbox to carry out in the Union certain
research, development and innovation activities necessary for experimentation
within the regulatory sandbox.
9. With the support of the competent authorities, Member States should collect and
analyse the results of, and lessons learnt from, the experimentation within a
regulatory sandbox. Based on that analysis, Member States should assess the need to
integrate those learnings into the national regulatory framework applicable to the
innovation that was subject to the experimentation.
10. Member States should require competent authorities to issue, upon request from a
regulatory sandbox participant, an exit report detailing the activities carried out in the
regulatory sandbox, the results of the experimentation and the learning outcomes,
with the aim of accelerating the conformity assessment, standardisation or national
market approval of the innovations.
11. Member States should make available to the public any information related to the
establishment and outcomes of the experimentation, while fully protecting business
secrets or otherwise confidential information, including lessons learnt for the
purposes of regulatory learning, unless this would be contrary to national security
interests or the Union’s security interests.
EN 17 EN
12. It is recommended that Member States implement this Recommendation as soon as
practicable.
13. Member States are invited to monitor, with the support of the Commission, the
progress in the implementation of this Recommendation.
Done at Brussels,
For the Council
The President
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 9.9.2026 COM(2026) 567 final
2026/0264 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing a framework of measures for strengthening the Union innovation ecosystem
and amending Regulation (EU) 2017/1001 (European Innovation Act)
{SEC(2026) 567 final} - {SWD(2026) 567 final} - {SWD(2026) 568 final}
(Text with EEA relevance)
EN 1 EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
1.1. Reasons for and objectives of the proposal
The European Union (EU) is a global leader in scientific research, producing a significant
share of the world’s high-quality scientific output. However, this strength does not translate
into a commensurate level of innovation performance and commercial success within the
Single Market and worldwide. Innovative ideas developed in Europe too often fail to reach
the market, scale across borders, or generate new growth sectors. As a result, the Union
captures only a limited share of the economic and societal value generated by its scientific and
technological strengths, constraining the emergence of globally competitive firms, weakening
Europe’s capacity to secure critical technologies and value chains and long-term productivity
growth.
Enhancing the conditions for the development, commercialisation, and scale-up of
innovative solutions has become a central priority of the Commission’s policy agenda for
2024–2029, which places research and innovation at the core of Europe’s competitiveness and
sustainable prosperity. It is also essential for strengthening the Union’s resilience, economic
security, and strategic autonomy in an increasingly contested geopolitical environment. In this
context, the proposed Regulation contributes to the implementation of the EU Startup and
Scaleup Strategy1 and responds to the mandate set out in the Mission Letter of Commissioner
Zaharieva develop a framework facilitating the testing, financing and scaling of innovative
solutions in the EU.
Over the past two decades, the EU’s economic growth has lagged that of other major
economies, notably the United States (US) and China, with a widening difference in GDP
levels. A key driver of this divergence is weaker productivity growth in the EU. As research
and innovation account for a substantial share of productivity gains, the Union’s ability to
translate knowledge into marketable innovations is a critical determinant of its long-term
competitiveness and prosperity. It is equally a determinant of the Union’s ability to reduce
excessive strategic dependencies, preserve its freedom of action, and ensure secure access to
critical technologies, products and industrial capabilities.
The underlying challenge lies in structural barriers along the innovation lifecycle. While the
EU performs strongly in early-stage research, it faces persistent difficulties in the transition
from research results to market-ready products and scalable businesses. Innovative firms
encounter two critical bottlenecks: a pre-commercialisation gap, where projects remain too
risky or fragmented to attract private investment, and a scaling gap, where firms struggle to
expand due to financial, regulatory and market constraints. These bottlenecks reduce
incentives for investment and limit the emergence of new innovative firms and sectors.
Over the past years, the Union has taken significant steps to address these challenges. EU
funding programmes, such as Horizon Europe, the Recovery and Resilience Facility, the
Innovation Fund, the Digital Europe Programme, and InvestEU, as well as initiatives aimed at
deepening capital markets and strengthening the European Research Area, have contributed to
improving framework conditions for innovation. These efforts also support the Union’s
1 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, The EU Startup And Scaleup
Strategy Choose Europe To Start And Scale, COM/2025/270final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52025DC0270
EN 2 EN
broader objective of reinforcing resilience, preparedness and technological capacity in sectors
of strategic importance.
However, despite this progress, important barriers and disparities between Member
States persist, particularly in the transition from research to market deployment. These
barriers not only undermine innovation performance but also delay the deployment at scale of
technologies that are essential for Europe’s security, resilience and economic sovereignty.
First, markets for R&D procurement, including pre-commercial procurement, remain
underdeveloped because of the lack of a clear legal framework. The EU Public
Procurement Directives cover R&D services only where both of the following conditions are
met:
• the benefits accrue exclusively to the public buyer for use in its own affairs; and
• the public buyer wholly remunerates the service.
As a result, a substantial share of R&D procurement, including pre-commercial procurement,
falls outside their scope. Since the Commission clarified the concept of pre-commercial
procurement in 2007 in its Communication2, there has been an increase in these types of R&D
procurements and success cases show that strategic use of this instrument enables the EU to
regain leadership and strategic autonomy in high-tech markets. However, overall, across the
EU, the progress in raising investment levels is still too slow and fragmented. Key reasons are
that the absence of harmonised rules has contributed to divergent practices across Member
States, legal uncertainty, and limited use of joint cross-border R&D procurement, which is
often necessary to achieve the financial critical mass required for the development of
innovative technologies. This is particularly problematic in strategic sectors where fragmented
demand, duplicated national approaches, and dependence on non-EU suppliers can expose the
Union to vulnerabilities and supply risks. Moreover, the proposed revision of the EU public
procurement framework, the Public Procurement Act, proposes to exclude all forms of R&D
procurement.
Such public procurements of R&D are vital to create innovative solutions that can improve
the quality and efficiency of public services, address societal challenges and build sufficient
industrial capacity for innovative solutions and technologies in the EU to safeguard EU
economic security and strategic autonomy. They are also a key instrument for accelerating
market development in critical technologies, strengthening the European industrial and
technological base, improving security of supply, and ensuring that strategically relevant
capabilities are developed and deployed within the Union. Other leading economies in the
world are investing 5 to 8 times more in public procurement of R&D than the EU3. Raising
public investments in R&D procurement in the EU from 0,6% to 3% of total public
procurement or from €17,28Bn to €86,4Bn, would help the EU raise public R&D investments
with around 0,5% of GDP. Given that this could raise an equal additional amount of private
2 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, ‘Pre-commercial Procurement:
Driving innovation to ensure sustainable high quality public services in Europe’, 14.12.2007,
COM(2007) 799 final 3 The EU spends 0,6% of public procurement on R&D, the US 3,5% and South Korea 5%. Raising
investments in the EU to 3% of total public procurement on R&D would generate additional public
R&D investments equalling 0,5% of GDP - EU wide benchmarking of innovation procurement policy
frameworks and investments
EN 3 EN
investments in R&D, total investments in R&D in the EU could thus rise from 2,2% to 3% of
GDP4.
Second, insufficient clarity and comparability in the valuation and monetisation of
intellectual property (IP) continue to hinder the commercialisation of research and
innovation results. Innovation is now largely driven by intangible assets, with over 90% of
corporate value in certain leading firms coming from intellectual property. Yet in the EU,IP
is still rarely used as collateral in financing. Because financial institutions in the EU still focus
mostly on tangible assets and traditional accounting, IP-rich companies struggle to secure
financing. As a result, EU startups raise around 50% less capital than US peers by their tenth
year. This mismatch has created a major growth financing gap for asset-light, innovative
firms, estimated at up to EUR 18 billion per year.5 One of the key reasons explaining the lack
of IP-back financing in the EU is the absence of a harmonised methodology for valuing
intellectual property assets. This created divergent conditions across Member States for the
use of such assets in company financing, including as collateral for debt financing and for
their consideration in equity investment and other financing decisions. Other key reasons are
the lack of a mature EU-wide secondary market for intangible assets and a lack of skills
regarding IP-backed financing among financial institutions and innovative startups. This
undermines companies' access to capital within the Single Market, impeding their cross-
border growth and investment. This makes EU companies less successful at scaling and
commercialising innovation, especially in deep tech and breakthrough sectors than those from
other jurisdictions such as the US, China and South Korea.
Addressing these two barriers through this proposal could thus have a sizeable impact on
improving the functioning of the Single Market for R&D investments and commercialising IP
assets, thereby supporting Europe’s independence and competitiveness. It would also help
ensure that Europe retains finances and scales critical technologies and related IP assets in
line with its security, resilience and strategic autonomy objectives. Against this background,
this proposal delivers on President von der Leyen’s 2024-2027 Commission Political
Guidelines that set priorities to put research and innovation at the heart of our economy. The
European Innovation Act was announced in the EU Startup and Scaleup Strategy and in the
Competitiveness Compass for the EU as one of the key initiatives to strengthen the EU’s
innovation ecosystem and enhance its ability to compete globally.
The general objective of this initiative is to improve the functioning of the Single Market for
innovation by reducing structural barriers to bring innovative solutions to the market, thereby
speeding up their commercialisation in the EU. This objective contributes directly to the
Union’s broader priorities of strengthening competitiveness, fostering sustainable economic
growth, and enhancing technological sovereignty, while also reinforcing economic security,
resilience and the Union’s capacity to act autonomously in strategically important areas.
To achieve this, the proposal pursues a set of specific objectives. These include strengthening
the role of public procurement as a driver of innovation and enhancing the valuation,
commercialisation and use of IP.
The European Innovation Act aims to achieve these objectives by:
4 In 2023, public and private investments into R&D was 2,2% of GDP in the EU, compared to 3,3% in
Japan, 3,46% in the US, 4,93% in South Korea - Science, Research and Innovation Performance (SRIP)
report, 2024 edition, European Commission 5 European Investment Bank. (2025). Investment Report 2024/2025: Innovation, integration and simplification in
Europe
EN 4 EN
• creating a harmonised framework at Union level for R&D procurement, including
pre-commercial procurement; and
• mandating the creation of a competence centre on IP-backed finance at Union level
as part of the European Union Intellectual Property Office (EUIPO), an Union-wide
framework for IP valuation and a Union-wide IP marketplace for commercialising
IP.
By addressing these challenges in a coherent and targeted manner, the proposed Regulation
seeks to ensure that innovative ideas developed in Europe can more effectively progress from
research to market, scale across borders, and contribute to the Union’s long-term
competitiveness and prosperity, as well as to its resilience, economic security and strategic
autonomy.
1.2. Consistency with existing policy provisions in the policy area
There is currently no comprehensive Union legislative framework specifically addressing the
cross-cutting barriers affecting the development, testing and scale-up of innovative solutions
across the Single Market. Existing Union policies in the area of research and innovation
primarily focus on supporting knowledge creation, fostering collaboration and providing
funding for research and innovation activities, while only partially addressing the framework
conditions governing the transition from research to market.
The proposed Regulation complements these existing initiatives by targeting the remaining
bottlenecks along the innovation lifecycle, in particular those related to the use of R&D
procurement, and commercialisation and use of IP in financing of innovative companies.
In this context, the most relevant Union policy provisions in the field of research and
innovation include:
The European Research Area (ERA) incentivises and structurally support cross-border
research and development (R&D) collaboration and researcher mobility, primarily targeting
the early stages of the research and innovation lifecycle. It is implemented in part through
Union programmes such as Horizon Europe, which provide funding for collaborative
research, mobility schemes and research infrastructures. In parallel, the ERA Forum serves as
a soft coordination tool through which Member States align national research policies,
priorities and reforms.
Union funding programmes provide substantial financial support to research and innovation
activities across the different stages of the innovation lifecycle. In particular, programmes
such as Horizon Europe, including the European Innovation Council, as well as InvestEU,
Digital Europe Programme, the European Defence Fund, the Cohesion Policy Funds and the
Innovation Fund support the development, demonstration and, to some extent, the scale-up of
innovative solutions through grants, blended finance, risk-sharing mechanisms and via
support for R&D procurements. Without prejudging the next Multiannual Financial
Framework (MFF) and the implementation of future EU funding programmes, the next MFF
may strengthen this financial support by enhancing the Union’s capacity to mobilise public
and private investment in innovation and strategic technologies. The proposed Regulation is
consistent with these Union programmes as it does not propose any funding measures but will
reinforce the legal framework conditions for innovation across the Member States, which can
complement and contribute to improve the impact of these Union funding programmes in a
number of ways:
• Several of these Union funding programmes provide support to public buyers to
conduct R&D procurement. These experiences have also highlighted a remaining
EN 5 EN
lack of confidence of public buyers in starting pre-commercial procurements due to
the absence of a clear EU wide legal framework for pre-commercial procurements,
and they have also highlighted the extra effort and time it takes for public buyers to
setup joint cross-border pre-commercial procurements due to fragmentation of
national procurement rules across Member States. The proposed Regulation helps
address this issue by establishing common rules for implementing R&D
procurement, including pre-commercial procurement, and a harmonised framework
for joint cross-border R&D procurement, including pre-commercial procurement.
• Some of these Union funding programmes support innovators in trying to
commercialise their IP or to use their intellectual property rights as collateral to
obtain financial investments. These experiences have highlighted that innovators face
issues in finding the right parties that are interested in buying or licensing their IP
and getting good value out of their IP for obtaining financial investments due to a
knowledge gap and the lack of a Union-wide accepted valuation framework and the
lack of a Union-wide marketplace for IP rights. The proposed Regulation helps
address this issue by extending the mandate of the European Union Intellectual
Property Office to establish a competence centre for IP-backed finance, a common
framework for the valuation of IP and a Union-wide marketplace for the
commercialisation of IP rights.
It follows that the proposed Regulation is consistent with existing Union policy provisions in
the field of research and innovation by complementing existing funding programmes with a
coherent framework for R&D procurement and with new tasks for European Union
Intellectual Property Office that will help innovators obtain IP-backed finance.
1.3. Consistency with other Union policies
The proposed Regulation is a cross-sector initiative aiming to deliver a Union-wide level
playing field for innovators across all sectors, rather than focusing on specific application
sectors, technology fields or industries. Its measures are horizontal by design and address
structural barriers across Member States that affect innovation-intensive activities.
The proposed Regulation complements the forthcoming 28th Regime corporate legal
framework – EU Inc., which provides a optional harmonised corporateu framework for
companies operating across the Union. The proposal also complements the reforms under the
Savings and Investments Union, which aim to deepen the Union capital markets and channel
more private savings into equity, venture capital and scale-up financing, thereby improving
access to finance for innovative firms. Despite the expected progress in regulatory
harmonisation under the European Commission’s EU Inc. proposal, significant fragmentation
is expected to persist in how companies can navigate the innovation lifecycle. This
fragmentation risks hampering companies to bring innovative solutions to the market which
could limit the growth potential of innovative companies, including those that are set up under
the harmonised EU Inc. framework. In other words, while the EU Inc. proposal aims to
facilitate setting up and operating a business across the Union and help companies attract
investment, the proposed Regulation is designed to address further bottlenecks in the
innovation lifecycle, ensuring that companies can develop and market their innovations more
easily across the Single Market.
Similarly, despite the expected progress under the Savings and Investments Union in
deepening the Union capital markets and mobilising private investment, significant
constraints persist in other parts of the innovation lifecycle. In particular, barriers related to
EN 6 EN
the development, testing, valuation and early adoption of innovative solutions continue to
limit the pipeline of investment-ready projects. As a result, while the Savings and Investments
Union aims to improve access to finance and support the scale-up of innovative companies,
the proposed Regulation removes bottlenecks that hamper innovative ideas to attract IP-
backed finance and helps innovators fully benefit from improved capital market integration.
The proposed Regulation also builds on the forthcoming European Business Wallets, which
streamline cross-border procurement procedures and digital interactions between economic
operators and public sector bodies. The European Business Wallets will establish a digital
identity for economic operators and allow for secure data exchange in the form of electronic
attestations of attributes and by means of a secure communication channel. This will simplify
licencing, registrations, tax filings and procurement authorisations, and economic operators
will no longer need to duplicate information across portals, thereby reducing administrative
burden and compliance costs. Consequently, the proposed Regulation foresees that R&D
procurement procedures shall be carried out exclusively in digital form, and where possible
by means of the European Business Wallets or by alternative electronic means that that are
interoperable with the European Business Wallets.
The proposed Regulation also complements sectoral initiatives, such as the existing Critical
Medicines Act, the Cloud and AI Development Act, the Biotech I Act and the forthcoming
Advanced Materials Act, Biotech II Act and Ocean Act, targeting strategic sectors or
technologies and aim to strengthen the Union’s position as a high-tech powerhouse. While
these initiatives provide tailored, sector-specific approaches where needed, the European
Innovation Act addresses the cross-cutting gaps affecting innovation across sectors and across
different technology fields. It does so without prejudging or interfering with sector-specific
frameworks, thereby ensuring coherence across the overall Union innovation policy
landscape.
The proposed Regulation also complements the EU Public Procurement Directives and their
proposed revision through the Public Procurement Act (PPA). The EU Public Procurement
Directives exclude pre-commercial procurement, while certain R&D service procurements
still fall within their scope and the procurement of R&D is a mandatory element of the
innovation partnership procedure. By contrast, the PPA proposal excludes all forms of R&D
services procurement and removes also the procurement of R&D as a mandatory component
from the current innovation partnership procedure by replacing this with a new innovation
challenge procedure having as mandatory elements a testing phase and a phase for procuring
commercial deployment, which can include volumes of innovative solutions.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
2.1. Legal basis
The legal basis for the proposed Regulation is Article 114 of the Treaty on the Functioning of
the European Union, which allows the Union to adopt harmonisation measures to ensure the
proper functioning of the internal market. This is needed to remove cross-border regulatory
and structural barriers that hinder the proper functioning of the Single Market. Diverging
national rules on R&D procurement, including pre-commercial procurement, constitute
barriers that prevent companies from participating in and offering their services to public
buyers in different Member States. Similarly, different approaches to the valuation and
commercialisation of IP constitute barriers for innovators to attract IP-backed finance and
scaleup their businesses across the Union. These fragmented approaches to R&D procurement
and to the valuation and commercialisation of intellectual property impede cross-border
movement of goods, services and capital within the Single Market.
EN 7 EN
2.2. Subsidiarity (for non-exclusive competence)
The proposed Regulation is in conformity with the principle of subsidiarity as provided for in
Article 5(3) of the Treaty on the European Union.
Strengthening the Union’s capacity to develop, commercialise, and scale innovative solutions
is of high relevance for reinforcing the Union’s competitiveness and strategic autonomy.
Innovation ecosystems and markets for innovative companies are increasingly cross-border in
nature, while regulatory and framework conditions in the Union are fragmented along national
lines. In the absence of Union level measures, the competitiveness challenges currently facing
industry are likely to prompt Member States to implement even more unilateral measures.
While such efforts may be justified, leaving national measures uncoordinated and the cross-
border challenges that are not tackled in national measures unaddressed risks negatively
impacting the functioning and increasing the fragmentation of the Single Market, making the
Union more vulnerable and overdependent on innovative solutions and technologies from
third countries and unable to leverage the assets of the Single Market to deliver benefits to
national and European ecosystems.
In particular, the scale required to support the transition from research to market and to ensure
effective diffusion of innovation exceeds what individual Member States can achieve in
isolation. Divergent national approaches to the valuation and commercialisation of intellectual
property, to attract IP-backed finance, and to R&D procurement create legal uncertainty,
increase costs and limit cross-border activities for innovative firms. These divergencies have a
direct and demonstrable impact on the functioning of the Single Market, impeding cross-
border movement of goods, services and capital within the Union.
By contrast, action at Union level can establish common framework conditions and ensure
coordination across Member States, thereby enabling innovators to develop innovation, attract
IP-backed financing and scale across the Single Market. Union-level action allows for the
creation of a level playing field, reduces fragmentation and duplication, and facilitates
efficient allocation of resources across the Union.
No single Member State alone is capable of effectively addressing these issues due to the
integrated nature of the challenge and the need for proper functioning of the Internal market
for developing, testing, commercialising and scaling of innovative solutions across the Union.
A harmonised Union-level approach is therefore necessary to ensure the well-functioning of
the Single Market and to address the challenges of reinforcing the Union’s competitiveness
and strategic autonomy. The measures included in this initiative would not be as effective if
implemented by Member States acting alone, as the challenges they address concern the
Single Market. They are not limited to individual Member States or to a subset of Member
States, but they relate to the Union’s industrial base and Union-wide value chains. In addition,
measures implemented at Member States’ level are unlikely to adequately meet the needs of
closely interconnected supply chains within the Single Market and could lead to further
market fragmentation, innovation leakage and industrial relocation to other parts of the world
and overall weakening of the Union’s competitiveness and strategic autonomy.
Innovation is a trans-boundary challenge that requires Union-level action to effectively
complement and reinforce measures taken at regional, national and local levels. The cost of
inaction is pan-European. Without further Union action, the status quo is likely to persist,
increasing the risk of the Union losing strategic industrial capacities and capabilities, of the
Single Market to be further fragmented, and of the Union becoming critically dependent on
EN 8 EN
third countries for green, digital, defence, and economic security objectives. This in turn could
have negative implications on the Union’s economic security, defence, social and territorial
cohesion, primarily through impacts on employment, regional development, and equitable
access to industrial opportunities.
The proposed measures therefore focus on areas where there is clear added value in acting at
Union level due to the scale, speed and scope of the efforts needed. Actions aim at improving
the business case for innovators to bring innovations to the market by facilitating the
valuation, commercialisation and use of IP to obtain financing, and at making it easier to find
first customers through R&D procurement, including pre-commercial procurement. It
enhances efficiency by enabling better cross-border cooperation, ensures fairer access to
opportunities for innovative companies irrespective of their location, and strengthens the
Union’s capacity to compete globally. The proposed measures also enable to improve the
Union’s competitiveness and strategic autonomy, while respecting the Union’s international
commitments towards its trade partners.
2.3. Proportionality
The proposed Regulation is proportionate to its objective of improving the functioning of the
Single Market for innovation. Each of its components targets a specific objective and is
limited to what is appropriate and necessary to achieve that objective, without going beyond
what is required to address the identified barriers and without imposing disproportionate
burdens on Member States and affected entities in Member States that are excessive compared
to the benefits expected.
Firstly, common rules for R&D procurement, including pre-commercial procurement, will
create significant time and cost savings for public buyers to conduct such procedures,
enabling public buyers to modernise public services faster. and companies to accelerate
business growth across the Single Market. A harmonised framework for joint cross-border
R&D procurement enables public buyers to form the critical mass required to trigger industry
to develop better value for money solutions and to enable companies to grow their business
faster across the Single Market. The made in EU requirements for R&D procurement are
proportionate to the European R&D capacities and designed as to not place significant
financial burdens on administrative budgets. Establishing lead markets is pivotal to increasing
EU competitiveness of across sectors and technologies, thereby strengthening the Union’s
industrial base and ensuring the Union’s strategic autonomy. This combination of measures
on R&D procurement is necessary to provide legal certainty, reinforce the Union’s
competitiveness and ensure effective implementation of the Treaty principles and the Union’s
international public procurement commitments. They are proportionate as they are limited to
what is needed to achieve those objectives, designed not to place additional burden on
Member States and public buyers, build on existing and widely used practices, and allow
flexibility in their practical implementation.
Secondly, entrusting the European Union Intellectual Property Office with the establishment
of a competence centre for IP-backed finance, as well as the development of a Union-wide IP
valuation framework and a digital IP marketplace enables innovators, companies, universities
and financial investors to lower valuation costs and increase the licensing and transfer of
intellectual property rights in the Union. This is pivotal for increasing the commercialisation
of research and innovation results across the Union. Building on the European Union
Intellectual Property Office’s existing mandate, expertise and resources ensures efficient
implementation of these measures. Ensuring that the valuation framework is based on best
practices for different types of IP rights and that the digital IP marketplace is designed to
EN 9 EN
complement existing ones while offering the additional EU added value, ensures that these
measures are proportionate, as they leverage existing structures, thereby reducing additional
burden on Member States, and limit EU intervention to what is necessary to improve
transparency, comparability and access in IP-related transactions.
2.4. Choice of the instrument
Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union gives the legislator the
possibility to adopt regulations and directives. For the present proposal, a regulation is
considered the most appropriate instrument as it is immediately applicable and makes it
possible to set requirements that apply directly to all the public and private actors targeted by
the proposed measures. This will help ensure that the requirements are implemented in a
timely and harmonised way, leading to greater legal certainty. It will ensure a consistent and
coherent framework across the Union and to prevent divergences between national rules that
hamper the development, testing and scale-up of innovation within the Single Market. A
regulation is necessary to establish uniform framework conditions, reduce legal uncertainty
and ensure a level playing field for innovators and innovative companies operating across
borders. A directive would not be sufficient to reach the envisaged objectives, as it would
require a time for transposition and may give rise to divergent transposition and
implementation across Member States, thereby perpetuating fragmentation in the framework
conditions for innovation.
A regulation is also a needed and appropriate legal instrument to amend Regulation (EU)
2017/1011 to enlarge the mandate of the European Union Intellectual Property Office and to
ensure the effective application of the Union’s exclusive competence in line with Article 207
of TFEU for those measures related to the access of economic operators from third countries
to R&D procurement procedures.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
3.1. Stakeholder consultations
This proposal is based on extensive stakeholder consultations carried out in line with the
Commission’s Better Regulation principles and minimum standards. The Commission started
consulting stakeholders on the barriers for innovation addressed by the European Innovation
Act already in the context of the EU Startup and Scaleup Strategy. The Call for Evidence on
the EU Startup and Scaleup Strategy was published on 17 February 2025 and closed on 17
March 2025. It gathered input from a broad range of stakeholders, including companies,
business associations, research organisations, public authorities and individual respondents.
The attracted 589 responses from stakeholders across 36 countries. The main barriers
identified by stakeholders included difficulties for innovative companies to access
procurements and underinvestment in innovation procurement in the EU, barriers to the
commercialisation of research and innovation results and to the valuation of intellectual
property, difficulties for innovative companies to access research and technology
infrastructures, lack of experimentation possibilities in legislation across the EU and
insufficient coordination between national and EU innovation policies and programmes. The
EU Startup and Scaleup Strategy that was adopted on 28 May 2025 set out a comprehensive
strategy to combine non-legislative as well as legislative measures to remove the identified
barriers to innovation, the latter to be addressed through the European Innovation Act.
In preparation of this proposal, the Commission then carried out a dedicated Call for
Evidence and Open Public Consultation to collect feedback on specific issues and to identify
possible solutions for the legal barriers that were previously identified in the EU Startup and
EN 10 EN
Scaleup Strategy. This Call for Evidence and Open Public Consultation were published on 8
July 2025 and closed on 3 October 2025. They gathered inputs from a broad range of
stakeholders, including companies, business associations, research organisations, public
authorities and individual respondents. In total, 336 responses were received to the Call for
Evidence, including 193 position papers. The Open Public Consultation received 202
responses, complemented by 54 additional supporting documents.
Responses to the public consultation on the European Innovation Act were well distributed
across stakeholder groups. Companies and businesses accounted for 27% of replies (55
responses), followed by business associations (23%, 47 responses) and academic and research
institutions (16%, 33 responses). Other contributions were received from EU citizens (8%, 17
responses), non-governmental organisations (8%, 17 responses), public authorities (4%, 8
responses), trade unions (2%, 4 responses), non-EU citizens (1%, 3 responses), and other
stakeholders (9%, 18 responses). Among participating companies, micro-enterprises (1-9
employees) represented the largest group (33%, 18 responses), followed by large companies
(29%, 16 responses), small companies (20%, 11 responses) and medium-sized companies
(18%, 10 responses).
The results of the Open Public Consultation and the corresponding synopsis report on the
European Innovation Act were published on 4 December 2025 and are available online.6
In addition, a targeted consultation on the European Innovation Act was carried out between
October and November 2025 to support the assessment of the expected costs and benefits of
the proposed measures. This consultation combined 18 semi-structured interviews with
selected stakeholders from the different sectors above, 55 responses to a targeted online
survey, and three online focus groups held on 24, 26 and 27 November 2025. The focus
groups were primarily aimed at validating the findings of the cost-benefit analysis.
Finally, a targeted consultation on the European Innovation Act was carried out with
representatives responsible for research and innovation policies and programmes in Member
States and Horizon Europe associate countries that participate in the EIC Forum. The EIC
Forum members adopted a joint Position paper and wish list for the European Innovation Act
in November 2025.7
In total, 1210 responses were collected across these different rounds and types of
consultations that helped prepare this proposal for the European Innovation Act. Overall,
stakeholders expressed broad support for EU action to address the identified barriers to
innovation. A large majority of respondents confirmed both the existence of the problems
identified and the relevance of the measures proposed for the European Innovation Act that
are aimed at improving the development, testing and scale-up of innovative solutions across
the Single Market.
3.2. Collection and use of expertise
The preparation of this proposal draws on a broad evidence base, including analytical work,
literature review, stakeholder input and expert advice.
6 Results of the Open Public Consultation and its Synopsis Report, 4 December 2025,
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-
Act/public-consultation_en 7 Position paper and wishlist for the European Innovation Act, EIC Forum, November 2025,
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/b690e2af-d0bd-11f0-8da2-
01aa75ed71a1/language-en
EN 11 EN
The Commission carried out desk research and reviewed relevant academic literature, policy
reports and data sources to support the analysis of the problems and policy options. This
included, among others, data from Eurostat, the European Innovation Scoreboard, the
Community Innovation Survey, the European benchmarking of national policy frameworks
and investments in innovation procurement and the World Intellectual Property Organization
(WIPO), as well as reports from international organisations such as the OECD and the
European Patent Office (EPO), and peer-reviewed academic literature.
Inputs from the EIC Forum working groups and expert inputs were also used, including the
report8 of group of experts from 33 countries appointed by the Commission that formulated
recommendations for the EU and EIC Forum member countries on how to overcome legal
barriers that hamper wider implementation of innovation procurement, including R&D
procurement, in the Union compared to other leading economies in the world.
An external contractor supported the Commission in carrying out additional desk research,
analysing the results of the open public consultation and targeted consultations, organising
focus groups and stakeholder interviews, and contributing to the cost-benefit assessment of
the proposed measures.
The Commission’s Joint Research Centre (JRC) provided further analytical support, including
the analysis of the Call for Evidence and macroeconomic modelling to assess the potential
impacts of the initiative.
3.3. Impact assessment
In line with the Better Regulation Guidelines, this regulatory proposal is supported by
an impact assessment analysing the need to accelerate the commercialisation and uptake of
innovative solutions and to create an innovation-friendly level playing field for innovative
companies to scale up across the EU Single Market, in a context of growing global
competitiveness challenges. The impact assessment identifies policy options to address the
underlying problem drivers and assesses their likely impacts. It was developed in close
consultation with the Commission’s Inter-Service Steering Group on the European Innovation
Act.
The draft impact assessment was submitted to the Regulatory Scrutiny Board (‘the
Board’) on 23 December 2025. A meeting with the Board took place on 28 January 2026 and
was followed by a negative opinion. Following a substantial revision to address the Board’s
comments, the impact assessment was resubmitted on 20 February 2026. In the second
submission the Board acknowledged significant improvements, in particular regarding the
reduced range of the proposed measures, the clarification of the context and scope of the
initiative, and the overall presentation of the report. However, some substantive comments, in
particular those related to the avoiding overlap with the upcoming revision of the EU Public
Procurement Directives remained difficult to address, as the public consultation on the
revision of these Directives had not completed yet and the planned measures and impact
assessment of the revision of these Directives were not available yet at that time. The Board
therefore maintained a negative opinion on 27 February 2026 and identified three main areas
requiring further improvement in the Impact Assessment report for the European Innovation
Act, namely to:
(1) Ensure better coherence of the European Innovation Act’s public procurement
measures with the upcoming revision of the EU Public Procurement Directives and
8 Independent expert report, ‘Overcoming legal barriers for the uptake of innovation procurement in the
EU’, May 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/4586624
EN 12 EN
further assess the proportionality and subsidiarity of the procurement measures,
particularly regarding mandatory innovation procurement targets and the inclusion of
public procurement below the financial thresholds established under the EU
framework.
(29) Ensure a more complete impact analysis by extending the assessment of the
European Innovation Act measures beyond the estimated population of innovative
companies, as the proposed measures are not legally limited to a specific category of
firms. Also requesting to address the absence of a legal definition of innovative
companies within the European Innovation Act.
(30) Provide a more in-depth assessment of the costs and benefits of some European
Innovation Act measures, with particular emphasis on:
• stronger estimation of the economic costs associated with mandatory
innovation procurement targets and the introduction of an EU preference in
public procurement;
• assessing the risk that too narrow definitions and principles for regulatory
sandboxes could exclude potentially beneficial experimentation opportunities.
Following the Board’s second negative opinion, the Impact Assessment was further
substantially revised to address the identified shortcomings. The above-mentioned points
were fully considered through a strengthened analysis and, where necessary, by adjusting the
scope of the proposal. In particular, the comments of the Board were addressed in the
following way:
• The procurement measures on innovation-friendly procurement procedures and
EU preference were narrowed down to focus exclusively on R&D procurement
carried out by public buyers. The innovation-friendly procurement techniques
applicable to other forms of public procurement more broadly, were removed from
the scope of the European Innovation Act. In addition, an EU financial threshold of
EUR 216 000 (corresponding to the EU financial threshold used in the main public
procurement Directive for sub-central authorities) was introduced, ensuring
compliance with the principles of proportionality and subsidiarity.
• The mandatory target for Member States to increase overall innovation
procurement spending was removed from the scope of the European Innovation
Act.
• Explanation on definitions of innovative companies, startups and scaleups was
added. The Impact Assessment clarifies that, following the adoption of the EU
Recommendation on definitions of innovative companies, innovative startups and
innovative scaleups, the European Innovation Act no longer includes these
definitions as part of the proposal. At the same time, it explains that, in line with the
Better Regulation Guidelines, costs and benefits are estimated on the economically
affected population (in particular innovative enterprises) rather than on all legally
eligible entities. It clarified the difference between legally eligible and economically
affected firms and explains more in depth how the number of affected entities was
estimated.
• Quantitative estimates were added. The Impact Assessment provided additional
cost and benefit analysis so that all measures included both Standard Cost Model and
elasticity-based quantitative estimations of costs and benefits. In particular, it added
the economic risk-related costs of procurement measures, refined the estimations for
EN 13 EN
IP valuation and included dedicated sections explaining more in-depth the
assumptions underlying each estimation.
• The definitions and principles for regulatory sandboxes were removed from the
scope of the European Innovation Act and moved to a proposal for a Council
Recommendation on regulatory sandboxes.
The Board’s opinions as well as the final impact assessment and its executive summary are
published together with this proposal.
The Commission carried out the impact assessment at the level of individual measures, with
up to four variants considered for each measure as alternative policy options. This approach
allowed for the identification of the most appropriate intervention for each specific problem
area.
Finally, the preferred policy option for the European Innovation Act is defined as a composite
package, combining the most effective variants of each of the nine measures assessed. For
each measure, the selected variant is the one that performs best in terms of effectiveness,
efficiency, coherence and proportionality. The preferred option therefore reflects a coherent
combination of the strongest-performing elements across all measures, rather than a single
predefined policy package.
The preferred policy option consists of the following measures.
First measure: the establishment, through the European Union Intellectual Property Office
(EUIPO), of a competence centre for IP-backed finance, as well as the development of a
Union-wide IP valuation framework and a digital marketplace. This measure is expected to
increase IP transfer and licensing activity and the ability of innovators to attract IP-backed
financing. It would entail administrative costs for EUIPO estimated at approximately EUR
712 000 and adjustment costs for EUIPO of around EUR 2.5 million, which will be covered
by EUIPO’s own resources, with no contribution from the Union budget. At the same time,
this measure is expected to generate administrative cost savings for companies of
approximately EUR 35 million. It is also estimated that the measure will generate
additional IP-backed venture capital and debit of EUR 10.2 billion every year for
companies.
Second measure: the introduction of a harmonised procedure for R&D procurement and for
joint cross-border R&D procurement. This measure is expected to generate EUR 1 billion
per year in cost saving for affected public buyers, as well as additional EUR 25.92 bn in
firm profit every year.
Third measure: the establishment of the EU preference for R&D procurement with opt-out
clauses that allow procurement from non-covered suppliers where no suitable alternative from
covered suppliers exists or where there are disproportionate cost differences between covered
and non-covered suppliers9. This measure is expected to contribute to strengthening the
EU’s open strategic autonomy, in particular for critical technologies and strategic
infrastructures, by reducing dependency risks and supporting the development of EU-based
supply chains. The opt-out clauses are also estimated to minimise the negative macro-
economic effects of the EU preference, estimated to be around EUR 464 million.
9 Covered suppliers are here suppliers from EU Member States and third countries that have concluded
international agreements with the Union and in which the Union has commitments to open R&D services
procurements to those third countries.
EN 14 EN
The combination of measures ensures coherence across the innovation lifecycle, addressing
both supply- and demand-side barriers. By jointly improving framework conditions, access to
resources and market opportunities, the preferred option maximises the effectiveness of
individual measures and generates cumulative impacts beyond their standalone effects.
Overall, macroeconomic simulation using the mentioned input costs and benefits estimate
translated into an EU GDP increase of 0.25-0.42% over a ten-year horizon relative to a
baseline scenario without the European Innovation Act, corresponding to up to 507,000 new
jobs created across the EU over this ten-year horizon.
3.4. Regulatory fitness and simplification
The proposal is in line with the Commission’s simplification objectives. By establishing more
harmonised approaches across the Union for carrying out R&D procurement and tasking
European Union Intellectual Property Office to establish a common framework for IP
valuation, an EU wide marketplace for commercialising IP and a competence centre for IP-
backed finance, it reduces duplication of costs, information asymmetries, and search and
transaction costs for innovators.
Where new activities are introduced, the proposal builds on existing frameworks and
processes, thereby limiting additional administrative burden.
For public authorities limited additional adjustment costs (EUR 45 million) are expected due
to the need for increased training to implement R&D procurement techniques and EU
preference. With the EU public sector expected to face adjustment cost (EUR 2.4 million) to
develop the EU IP valuation framework, IP centre, and matchmaking platform. However,
these additional administrative costs are offset by significant net administrative cost savings.
For firms and public buyers no additional administrative costs are expected as the proposed
regulation does not impose additional obligations on them. On the contrary, additional
administrative cost savings are expected for companies:
• EUR 1 billion per year for public buyers that aim to conduct R&D procurements, due
to a harmonised framework for R&D procurement, including for joint cross-border
R&D procurements;
• EUR 35 million per year for IP-rich firms, due to more harmonised approaches to IP
valuation and easier IP licensing and transfer via the IP marketplace;
Overall, the preferred policy option is therefore expected to generate yearly net annual
cost savings (administrative and adjustment costs combined) of approximately EUR 1.1
billion from the first year onwards, compared to the baseline, across both public and private
stakeholders. Net savings are expected to increase further in subsequent years, as one-off
adjustment costs are phased out and only recurring administrative costs remain.
4. FUNDAMENTAL RIGHTS
The proposed Regulation is based on a non-discriminatory approach and promotes
transparency and equal treatment. It is not expected to significantly impact the fundamental
rights protected under the Union Treaties and the Charter on Fundamental Rights.
5. BUDGETARY IMPLICATIONS
The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for
illustrative purposes only and does not pre-judge the next Multiannual Financial Framework.
EN 15 EN
The source of financing and scope of Union financial commitment in the post-2027 period
remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on the MFF 2028-2034 and
thereafter shall be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations and
staffing allocations as of 2028 are indicative. The proposal has budgetary implications for the
Commission. Specifically, it will require approximately 3 full-time equivalents per year to
implement. The budget implications are mainly to carry out the work foreseen to support and
monitor the implementation of the Regulation, including to prepare delegated and
implementing acts foreseen in the Regulation. The budget implications required for human
resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations
from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been
redeployed within the DG, together, if necessary, with any additional allocation which may be
granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of
budgetary constraints.
6. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
Not Applicable
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposal consists of three Chapters. It is structured as follows:
Chapter I contains the general provisions setting out the subject matter and the scope of the
proposed Regulation, as well as lays down the definitions applicable to the proposed
Regulation. It clarifies that Chapter I of the Regulation only applies to R&D services
procurements that fall outside of the scope of Directive (EU) 2014/23, Directive (EU)
2014/24 and Directive (EU) 2014/25 and it clarifies that Chapter III of the Regulation only
applies to the European Union Intellectual Property Office.
Chapter II sets out common rules for implementing R&D procurement procedures, including
joint R&D procurement.
Chapter III sets out tasks entrusted by this Regulation to the European Union Intellectual
Property Office to establish a common framework for intellectual property (IP) valuation, an
EU wide marketplace for commercialising IP and a competence centre for helping innovators
access IP-backed finance.
EN 16 EN
2026/0264 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing a framework of measures for strengthening the Union innovation ecosystem
and amending Regulation (EU) 2017/1001 (European Innovation Act)
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 114 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee(1),
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions(2),
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Important barriers remain, hindering access of innovations to the market and scaling of
innovative enterprises in the Union. Innovators face lack of opportunities to bring
innovative ideas to the Union-wide public procurement market due to the lack of a
common legal framework for procurement of research and development services
(‘R&D procurement’) and an underdeveloped internal market for intellectual property
(IP) backed finance. National measures aimed at tackling such complex barriers that
transcend national borders are fragmented and risk undermining the functioning of the
internal market. This fragmentation creates obstacles to cross-border trade within the
Union and distortions in the internal market. It is therefore necessary to establish
harmonised measures to ensure the proper functioning of the internal market.
(2) The European Court of Auditors10 has called on the Commission to address the low
level of competition for public procurement in the Union. With the increasing
digitalisation of the Union economy and the growing demand from public buyers
across the Union for innovative solutions made in the Union, there is an increased
cross-border interest from economic operators to participate in R&D procurement
carried out by public buyers from other Member States. While Directives
(1) OJ C [...], [...], p. [...] (2) OJ C [...], [...], p. [...] 10 Special Report 28/2023: Public procurement in the EU, European Court of Auditors, December 2023,
https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2023-28/SR-2023-28_EN.pdf
EN 17 EN
2014/23/EU11, 2014/24/EU12, and 2014/25/EU13 of the European Parliament and of the
Council harmonise procedures for public procurements falling within their scope,
procedures for procurements falling outside their scope are currently primarily
governed by fragmented national rules or are exempt from national public
procurement rules and are only subject to the fundamental principles under the
Treaties as interpreted by the Court of Justice of the European Union. This concerns
the majority of R&D procurements, in particular those that fall outside the scope of
those Directives because the benefits resulting from the R&D services procured do not
accrue exclusively to the public buyer for its use in the conduct of its own affairs, as is
the case in pre-commercial procurement, or because the R&D services procured are
not wholly remunerated by the public buyer14. However, the application of those
principles alone does not provide sufficient legal clarity to public buyers, address
cross-border fragmentation in the implementation of R&D procurement or address
structural barriers for public buyers to engage in joint cross-border R&D procurement.
For that reason, for R&D procurements above a certain value, common rules should be
adopted to ensure that those principles are given practical effect to ensure the proper
functioning of the internal market.
(3) For R&D procurement procedures to which Article 25 of Directive 2014/23/EU,
Article 14 of Directive 2014/24/EU and Article 32 of Directive 2014/25/EU do not
apply, public buyers should be required to apply the provisions of this Regulation.
However, the particular characteristics of defence procurement makes the procurement
of R&D in that field especially sensitive, often requiring a high level of confidentiality
and greater flexibility for Member States. Public buyers should therefore not be
required to apply the provisions of this Regulation to R&D procurement falling under
exemptions for R&D procurements laid down in Directive 2009/81/EC of the
European Parliament and of the Council15.
(4) The digitalisation of R&D procurement procedures is essential for the proper
functioning of the internal market, as it can significantly reduce administrative
burdens, increase efficiency, and enhance transparency. Therefore, all R&D
procurement procedures falling within the scope of this Regulation should be
conducted where possible through the European Business Wallets or by alternative
electronic means that that are interoperable with the European Business Wallets.
11 Directive 2014/23/EU of the European Parliament and of the Council of 26 February 2014 on the award
of concession contracts (OJ L 94, 28.3.2014, pp. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/23/oj). 12 Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council of 26 February 2014 on public
procurement and repealing Directive 2004/18/EC (OJ L 94, 28.3.2014, pp. 65, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj). 13 Directive 2014/25/EU of the European Parliament and of the Council of 26 February 2014 on
procurement by entities operating in the water, energy, transport and postal services sectors and
repealing Directive 2004/17/EC (OJ L 94, 28.3.2014, pp. 243, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj). 14 By virtue of Article 25 of Directive 2014/23/EU, Article 14 of Directive 2014/24/EU and Article 32 of
Directive 2014/25/EU, those Directives only apply to R&D services procurements when the benefits
accrue exclusively to the public buyer for its use in the conduct of its own affairs, and the service
provided is wholly remunerated by the public buyer, 15 Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the
coordination of procedures for the award of certain works contracts, supply contracts and service
contracts by contracting authorities or entities in the fields of defence and security, and amending
Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC (Text with EEA relevance) (OJ L 216, 20.8.2009, pp. 76–136,,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).
EN 18 EN
(5) To enhance access to business opportunities in R&D procurement and increase
competition for the award of R&D procurement contracts, the participation of groups
of economic operators should be further facilitated. This is of particular importance for
SMEs, innovative startups and innovative scaleup, which often face difficulties in
accessing larger R&D procurement opportunities. Therefore, the rules governing the
participation of groups of economic operators and the use of combined capacities
should be clarified and simplified, while ensuring that only requirements necessary for
the proper performance of the R&D procurement contract are imposed.
(6) Subcontracting parts of an R&D procurement contract remains a practical and
powerful tool of collaboration between economic operators. The rules for
subcontracting in this Regulation should preserve contractual freedom and facilitate
access for SMEs, innovative startups and innovative scaleup, enabling them to
participate effectively in R&D procurement and related supply chains. Subcontracting
the entirety of a R&D procurement contract should however not be allowed under this
Regulation, in particular in order to avoid that subcontracting is misused especially in
sectors which may be more vulnerable to labour exploitation owing to cost pressures
and complex subcontracting chains. Where a specific input, component or service that
is essential for the conduct of the R&D in the public interest is available only from an
economic operator established in country that does not have access to the R&D
procurement, the public buyer should be able to permit the use of that input,
component or service, including by way of subcontracting.
(7) Without consulting the market, public buyers risk launching R&D procurement
procedures on the basis of tender specifications that are insufficiently adapted to the
actual capabilities of market operators, that favour established solutions, or that do not
provide sufficient scope for innovative solutions. Common rules should therefore be
established to ensure that preliminary market consultations are conducted in a
transparent and publicly accessible manner in preparation for such procedures.
(8) Negotiations, with the possibility for negotiation in stages, can enable public buyers to
improve the quality, efficiency and overall value of the procured R&D services and
their intended results, especially where the subject matter requires adaptation of
procurement documents to operational and innovation needs or the balancing of other
strategic considerations. Such optional flexibility should be provided to public buyers
allowing them to decide to leave certain elements of the procurement documents open
for negotiation, including the payment schedule or the dispute resolution mechanism,
thereby lifting one of the major burdens for SME participation in public procurement.
(9) In accordance with the international and EU legal framework for public procurement,
R&D procurement, including pre-commercial procurement, may include limited
production and supply of prototypes or first products, services or works in order to
incorporate the results of field testing and to demonstrate that the product, service or
work is suitable for production or supply in quantity to acceptable quality standards,
and public buyers may obtain ownership of this limited set of prototypes or first
products, services or works that were developed at the public buyer’s request in the
course of and for that particular R&D services procurement contract. During an R&D
services procurement, public buyers cannot obtain ownership of prototypes of first
products, services or works that were not developed at their own request or that were
developed for other contracts. To ensure transparency to economic operators, common
rules shall ensure that public buyers specify in the procurement documents of an R&D
procurement whether they include the possibility to obtain the ownership of this
limited set of developed prototypes or first products, services or works.
EN 19 EN
(10) For certain products, services or works that need to be procured after an R&D
procurement for safeguarding security or public safety interests of the Union or its
Member States, including to avoid shortages of supply for critical technologies, public
buyers should be able to ensure when they start an R&D procurement that they will be
able to purchase, via a separate procurement procedure, the necessary amounts of
products, services or works resulting from the R&D procurement. Therefore, common
provisions should enable public buyers to include in the R&D procurement contracts
provisions providing them with a priority right to purchase a predefined volume or
value of such products, services or works, before these are offered to other potential
buyers. Including a priority right to purchase in R&D procurement contracts does not
give public buyers the right to favour contractors that participated in the R&D
procurement in later purchases of those products, services or works. Any such
purchases need to be conducted in accordance with applicable Union public
procurement rules.
(11) As clarified by the case law of the Court of Justice, the rights derived from Union
public procurement law do not extend to economic operators having their origin in
third countries with which the Union has not concluded trade agreements opening its
public procurement market. To ensure the effective application of this case law and
reinforce the Union’s strategic autonomy, common provisions should be adopted that
open the access to R&D procurements, generally, only to economic operators having
their origin in third countries with which the Union has concluded trade agreements
opening is R&D procurement market. Where this would result in a lack of tenders or
disproportionate costs, public buyers should be allowed to open R&D procurement
also to economic operators having their origin in third countries with which the Union
has concluded international agreements that open its public procurement market
without commitments for opening its R&D procurement market. Where candidate
countries have concluded an agreement with the Union providing for access to public
procurement, economic operators originating from those countries should be regarded
as economic operators falling under Article 11, paragraph 4 of this Regulation, in
accordance with the terms and conditions set out in the relevant agreement. This
approach reflects the perspective of enlargement and the gradual integration of
candidate countries into the Union's internal market, and is intended to support closer
economic integration, encourage regulatory alignment, and strengthen the application
of the Union's rules and standards in its immediate neighbourhood. Where justified by
security and public safety interests of the Union or its Member States, public buyers
should be able to further restrict access to R&D procurements only to economic
operators that have their origin in Member States and that are not subject to control of
a third country. Where an R&D procurement procedure is supported by the Union
under Union programmes and instruments, including pilot projects or preparatory
actions, it should be clarified that public buyers must ensure compliance with
conditions attached to the Union support also in cases where these conditions
complement or derogate from rules established under this Regulation
(12) Clear and uniform rules on the determination of origin are necessary to ensure the
effective and consistent application of international coverage and the access to R&D
procurement provisions across all R&D procurement procedures. This Regulation
should therefore establish rules of origin for the application of the rules on access to
R&D procurement procedures set out herein.
(13) Economic operators should be excluded from participation in R&D procurement
procedures where they have been convicted by final judgment for serious offences
EN 20 EN
defined in Union legislation. Self-cleaning measures should not be permitted for
mandatory exclusion grounds, while for optional exclusion grounds, which are related
to the reliability of the economic operators, those operators should be able to
demonstrate their reliability by means of self-cleaning measures. In that context, due
account should be taken of any cooperation with the investigating authorities aimed at
clarifying the relevant facts and circumstances. Member States should not add other
grounds for exclusion based on criteria relating to the professional situation of the
tenderer: however, this should not prevent Member States from adding other
legitimate grounds for exclusion, such as those aiming at preventing or addressing
threats to national security.
(14) To ensure equal opportunities for all economic operators across the Union, it is
necessary to lay down common rules which provide that public buyers do not use
exclusion grounds, selection criteria and financial guarantee requirements in R&D
procurement procedures that are disproportionate to the scope and nature of the R&D
procurement contract. Where the use of mandatory exclusion grounds is required, the
use of selection criteria and financial guarantee requirements should remain optional
and should not be used where not needed to ensure good outcomes for the R&D
procurement. Public buyers should not require prior experience in R&D procurement
contracts as such, unless this is strictly justified by the nature of the R&D services
concerned, and should also avoid excessive administrative and financial requirements
which can unnecessarily exclude innovative enterprises from R&D procurement
opportunities. Where minimum financial capacity requirements are needed, innovative
startups or scaleups that do not have a track record of turnover or financial statements
but that are technically and financially viable as they possess other financial resources
such as venture capital investments or valuable intellectual property assets should not
be disqualified. Where financial guarantees are needed, they should be lowered for
innovative startups, scaleups and SMEs, and public buyers should timely reduce or
release financial guarantees once they are no longer justified.
(15) To ensure that innovation contributes to improving the quality of public services and
reinforcing strategic autonomy, in R&D procurement, public buyers should apply
award criteria and contract performance monitoring criteria based on the quality and
innovation impact of the tender rather than on price alone. Common rules should
therefore be established on how such criteria should be formulated in order to take
into account the added value of the tender for the internal market. R&D procurement
contracts should be awarded on the basis of the best price-quality ratio method. This
Regulation should therefore provide for a minimum weighting of 50% for quality
criteria and a minimum weighting of 15% for innovation-related award criteria in the
award phase.
(16) Excessively detailed requirements often contribute to unnecessarily reducing the
participation of economic operators and can hamper innovation. To facilitate
competitive R&D procurement markets, the characteristics of the R&D services that
are subject of the R&D procurement should, as a general rule be drafted by giving
preference to functional requirements and where needed performance requirements
instead of by designing prescriptive requirements. This could include specifying which
functionalities the testing shall have at minimum, such as either, neither or both load
testing and stress testing. It could also include which performance the intended results
of the testing shall have, for example what shall be the required accuracy level of the
test data to be produced by the testing.
EN 21 EN
(17) Allowing contractors to retain the ownership of their IP, attracts more and better-
quality offers to R&D procurements and saves public buyers IP registration,
maintenance and litigation costs. It also enables contractors to commercialise their
R&D results and sell developed products and services to the market through
economies of scale. Public buyers should be able to maintain their freedom to operate
and prevent supplier lock-in by obtaining appropriate rights to use the R&D results for
themselves and for their other contractors. Where contractors fail to commercialise
R&D results or abuse R&D results contrary to the public interest, public buyers should
be able to resort to licensing or transfer of R&D results of contractors, however this
should only be done in compliance with applicable national and Union law and other
international obligations on IP in order not to unduly deprive contractors from their IP
rights. Common rules should therefore be established to encourage that in R&D
procurement the risks and benefits related to the results and the IP rights are shared
between public buyers and contractors under market conditions. R&D procurements
that are not pre-commercial procurements should be able to derogate from risk-benefit
sharing under market conditions enabling public buyers to procure the ownership of IP
rights generated by contractors, in duly justified cases of overriding public interests.
(18) It is necessary to clarify certain aspects related to contract performance that have a
close link with the R&D procurement procedure itself, including payments,
termination of contracts, and contract modifications. Timely payments, appropriate use
of advance payments are important to minimise negatively affecting liquidity and
complicating the financial management of economic operators. Obligations to
terminate ongoing contracts should be defined to prevent infringements of Treaty
obligations or exclusion grounds. In addition to continuing to allow public buyers to
modify R&D procurement contracts for situations that were provided for from the
outset, it should be clarified how R&D procurement contracts can be modified in
unforeseen conditions. Those provisions should allow for better application in
situations justifying a modification without launching a new R&D procurement
procedure. The value of the modifications compared to the original R&D procurement
contract should however be considered only as threshold for ex ante publication and
potential review to combat potential misuse.
(19) It is necessary to provide legal certainty on how public buyers can correctly conduct
value engineering in R&D procurement, as this generates significant cost savings and
quality improvements for public buyers16by allowing the flexibility to modify R&D
procurement contracts in order to incorporate innovations emerging during the
performance of the contract. Common rules should therefore be established to foster
the use of value engineering in R&D procurement, particularly in large value R&D
procurement contracts where the potential impact on cost or quality improvements is
most significant.
(20) Multiple sourcing in R&D procurement facilitates market entry for new entrants and
enables public buyers to reduce the costs of the R&D and its intended results by
introducing competition in development (‘Competitive development’). It also helps
public buyers to retain a competitive supply chain after the R&D procurement and
reduce overdependencies on individual economic operators. Common rules for
multiple sourcing in R&D procurement should be therefore established. As regards
R&D procurements that are not pre-commercial procurements, public buyers should
16 Independent expert report, ‘Overcoming legal barriers for the uptake of innovation procurement in the
EU’, May 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/4586624
EN 22 EN
be able to derogate from using multiple sourcing, in duly justified cases of overriding
public interests.
(21) Organising competitive development in phases also enables public buyers to reduce
the number of contractors after each R&D phase, which reduces the R&D and
investment risks for public buyers. A phased approach also enables contractors to
grow their business along the growing tasks and contract sizes of successive R&D
phases, which further eases market entry for smaller enterprises and new entrants. A
phased approach can also help to improve support for industrial research and
experimental development, in order to close the persistent gap between scientific
excellence and industrial deployment in the Union. Common rules for competitive
development in phases in R&D procurement should be therefore established. As
regards R&D procurements that are not pre-commercial procurements, public buyers
should be able to derogate from using competitive development in phases, in duly
justified cases of overriding public interests.
(22) Insufficient protection of confidential information and personal data in R&D
procurement can damage the contractor’s business growth, the safety of public
services and fundamental rights of third parties that participate in R&D activities.
Therefor, neither public buyers nor contractors should disclose confidential
information provided to them in the context of a R&D procurement. To ensure a
consistent and high level of protection of natural persons, public buyers may also
restrict the localisation of and access to the personal data that is processed in R&D
procurements to the Union, in accordance with limitations on the transfer of personal
data outside the Union set out in Regulation (EU) 2016/679 of the European
Parliament and of the Council 17 and Directive 2002/58/EC of the European Parliament
and of the Council 18.
(23) Security and public safety considerations may arise in a wide range of R&D
procurement procedures, including outside defence and sensitive security sectors.
Common rules should be established for public buyers on assessing and addressing
such risks in the design and conduct of R&D procurement procedures and in contract
performance.
(24) There is an increased interest from public buyers in different Member States to
cooperate in organising their R&D procurement procedures. Common rules for joint
procurement should therefore be established to overcome the hurdles that public
buyers face today due to fragmented national rules to organise R&D procurement
collaboratively, whether through central purchasing bodies or through joint
procurement, including across borders. There is also an increased interest of public
buyers in Member States to collaborate with Union entities on R&D procurement. As
many of the new provisions in this Regulation are also useful for Union entities but
Union entities are not subject to this Regulation, future revisions of the EU Financial
Regulation will aim to improve the provisions enabling Union institutions, bodies or
17 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation), OJ L 119, 4.5.2016,
pp. 1–88, https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/eng. 18 Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council of 12 July 2002 concerning the
processing of personal data and the protection of privacy in the electronic communications sector
(Directive on privacy and electronic communications) (OJ L 201, 31.7.2002, p. 37, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj)..
EN 23 EN
agencies to carry out R&D procurement, including pre-commercial procurement, for
themselves, jointly with or on behalf of other Union entities and jointly with or on
behalf of public buyers in Member States.
(25) Economic operators face difficulties in leveraging IP assets to obtain growth financing
due to the lack of consistent and reliable approaches to the valuation of intangible
assets, of structured secondary markets for intangible assets and of skills on IP backed
finance. A Competence Centre to support IP-backed finance and commercialisation of
IP should therefore be established within the European Union Intellectual Property
Office (‘the Office’) to develop a voluntary Union framework for the valuation and
disclosure of IP rights, to set up and maintain a Union-wide, multi-lingual, digital
match-making platform19 that facilitates transparent and efficient IP transactions
between investors and IP holders, and to support the financial community in designing
and implementing financial instruments that are tailored to IP assets through advisory
support, helpdesk services and skills development programmes. Access to the services
provided by the Competence Centre should be voluntary. The Competence Centre
should, where possible, make use of European Business Wallets and enable economic
operators to interact fully digitally, securely and efficiently by means of European
Business Wallets, or by alternative electronic means that meet the requirements of this
Regulation and that shall be interoperable with the European Business Wallets,
thereby enabling fully digital procedures.
(26) The Office should be able to levy charges for specific services provided through the
Competence Centre for the individual benefit of users, in accordance with Article 178
of Regulation (EU) 2017/1001 of the European Parliament and of the Council20. Such
charges should be transparent, non-discriminatory and limited to the cost of the service
provided. Certain services, including access to the voluntary valuation framework,
basic access to the digital match-making platform and the Union-level helpdesk,
should remain free of charge.
(27) The effective use of the voluntary Union valuation framework requires assessments by
qualified, independent and trustworthy professionals. The Office should therefore
establish and administer a Union certification scheme for valuators of intellectual
property assets.
(28) The lack of accessible, consistent information across the Union on transactions in
which IP rights are used as collateral hinders evidence-based policymaking and the
development of new financial solutions. To that end, the Office should, through the
Competence Centre, cooperate with Member States and relevant public and private
stakeholders to collect and analyse Union-wide data on IP-collateralised transactions,
while ensuring appropriate safeguards for trade secrets and personal data.
(29) The tasks conferred on the Office by this Regulation should be reflected in a separate
section of its multiannual strategic programme and annual work programme, setting
out the relevant objectives, activities, expected results, performance indicators and
19 IT development and procurement strategy choices will be subject to pre-approval by the European
Commission Information Technology and Cybersecurity Board. 20 Regulation (EU) 2017/1001 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 on the
European Union trade mark (OJ L 154, 16.6.2017, pp. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1001/oj).
EN 24 EN
estimated resources. The annual activity report should contain a corresponding
assessment of implementation, resources used and revenue from charges.
(30) Regulation (EU) 2017/1001 establishes the Office and lays down its tasks. That
Regulation should therefore be amended to reflect the new tasks entrusted to the
Office.
(31) In order to take account of technological development and maintain an efficient
framework of measures for strengthening the innovation ecosystem at Union level, the
power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of
the European Union should be delegated to the Commission in respect of:
supplementing this Regulation by excluding tenders having their origin in a third-
country that failed to provide national treatment related to Union economic operators
in R&D procurement contrary to its commitments on public procurement in an
international agreement with the Union; amending the list of cases in which public
buyers can decide not to apply risk-benefit sharing, not to apply multiple sourcing or
not to apply competitive development in phases supplement this Regulation by
establishing mandatory technical specifications, selection criteria, award criteria or
contract performance clauses to address an identified specific security and public
safety interest of the Union for specific categories of R&D procurement services or
their intended results.. It is of particular importance that the Commission carries out
appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and
that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in
the Inter-institutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 201621. In
particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the
European Parliament and the Council should receive all documents at the same time as
Member States’ experts, and their experts should systematically have access to
meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts.
(32) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation,
implementing powers should be conferred on the Commission for the adoption of
technical specifications for the uniform application of the voluntary Union framework
for the valuation and disclosure of IP rights; common technical standards,
interoperability requirements and operational specifications of a digital match-making
platform; and detailed conditions for the implementation of the certification scheme of
intellectual property valuators. Those powers should be exercised in accordance with
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council.
(33) Where the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the
Treaty is delegated to the Commission under this Regulation, it is of particular
importance that the Commission carries out appropriate consultations during its
preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted
in accordance with the principles laid down in the Inter-institutional Agreement on
Better Law-Making of 13 April 2016. In particular, to ensure equal participation in the
preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council should receive
all documents at the same time as Member States’ experts, and their experts should
systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the
preparation of delegated acts.
(34) Since the objectives of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member
States but can rather, by reason of its scale and effects, be better achieved at Union
21 OJ L 123, 12.5.2016, p. 1, http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
EN 25 EN
level, the Union may adopt measures in accordance with the principle of
proportionality, as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. Furthermore,
in accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this
Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives.
(35) This Regulation should not affect the application of State aid and competition rules, in
particular Articles 101, 102 and 107 of the Treaty on the Functioning of the European
Union. The measures provided for in this Regulation should not be used to restrict or
distort competition in a manner contrary to the Treaty on the Functioning of the
European Union.
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Chapter 1
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Subject matter
This Regulation lays down common rules for carrying out procurement of research and
development services (‘R&D procurement’) including a Union harmonised framework for
joint R&D procurement.
This Regulation also establishes a Competence Centre at the European Union Intellectual
Property Office and lays down the tasks of the European Union Intellectual Property Office in
relation to intellectual property-backed finance and commercialisation of intellectual property.
Article 2
Scope
1. Subject to paragraph 3, Chapter 2 of this Regulation applies to procurement of
research and development services by public buyers with a value net of value added
tax (VAT) estimated to be equal to or greater than the amount set out in Article 4(c)
of Directive 2014/24/EU.
2. By way of derogation from paragraph 1, and subject to paragraph 3, Chapter 2 of this
Regulation applies to procurement of research and development services by public
buyers, who are innovation agencies, with a value net of value added tax (VAT)
estimated to be equal to or greater than the amount set out in Article 15(a) of
Directive 2014/25/EU, provided that:
(a) the innovation agency acts on its own mandate and not merely on behalf of
another public buyer;
(b) the procurement of research and development services respects the principles
of transparency, non-discrimination and equal treatment.
3. Chapter 2 of this Regulation does not apply to:
(a) public procurement that falls within the scope of Directives 2014/23/EU,
2014/24/EU and 2014/25/EU;
(b) public procurement that falls within the scope of Directive 2009/81/EC;
(c) public procurement that is excluded from Directive 2009/81/EC by virtue of the
provisions of that Directive.
EN 26 EN
4. Chapter 3 applies to the European Union Intellectual Property Office.
Article 3
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:
(1) ‘procurement of research and development services (‘R&D procurement’)
means the procurement of fundamental research, industrial research and
experimental development up to original development, where
(a) original development of a first product, service or work may include limited
production or supply in order to incorporate the results of field testing and to
demonstrate that the product, service or work concerned is suitable for
production or supply in quantity to acceptable quality standards, but shall not
include quantity production or supply to establish commercial viability or to
recover research and development costs.
(b) procurement of research and development services may include obtaining the
ownership of prototypes or first products, services or works that are developed
at the public buyer’s request in the course of and for a particular R&D
procurement contract, but shall not include the commercial deployment of end-
products, services or works;
(2) ‘pre-commercial procurement means the procurement of research and
development services that involves risk-benefit sharing under market conditions, and
competitive development in phases.
(3) ‘public buyer’ means a contracting authority as defined in Article 6(1) of Directive
2014/23/EU, in Article 2(1), point (1), of Directive 2014/24/EU, in Article 3(1) of
Directive 2014/25/EU, or a contracting entity as defined in Article 7(1) of Directive
2014/23/EU and within the meaning of Article 4(1)of Directive (EU) 2014/25;
(4) ‘innovation agency’ means a specialised agency whose principal statutory task is the
financing or procurement of research and development;
(5) ‘R&D procurement contract’ means a contract concluded in writing between one
or more economic operators and one or more public buyers and having as its subject-
matter the provision of research and development services falling within the scope of
this Regulation;
(6) ‘tenderer’ means an economic operator that has submitted a tender;
(7) ‘contractor’ means an economic operator that has been awarded an R&D
procurement contract;
(8) ‘CPV codes for research and development services’ means the codes under
Division 73 of the Common Procurement Vocabulary laid down by Commission
Regulation (EC) No 213/200822.
22 Commission Regulation (EU) 213/2008 of 28 November 2007 amending Regulation (EC) No
2195/2002 of the European Parliament and of the Council on the Common Procurement Vocabulary (CPV) and
Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council on public procurement
procedures, as regards the revision of the CPV (O L 74, 15.3.2008, pp. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/213/oj).
EN 27 EN
(9) ‘economic operator’ means any natural or legal person, or public entity or group of
such persons and/or entities, including any temporary association of undertakings,
which offers the execution of works and/or a work, the supply of products or the
provision of services on the market;
(10) ‘procurement document’ means any document produced or referred to by the
public buyer to describe or determine elements of the procurement or the procedure,
including the contract notice, the prior information notice where it is used as a means
of calling for competition, the technical specifications, the descriptive document,
proposed conditions of contract, formats for the presentation of documents by
tenderers, information on generally applicable obligations and any additional
documents;;
(11) ‘multiple sourcing’ means an R&D procurement whereby one or more public
buyers award multiple R&D procurement contracts in parallel to multiple economic
operators and entrust them with the execution of identical or quasi-identical R&D
services to be performed in parallel;
(12) ‘minor informality or irregularity of a tender’ means an objectively identifiable
defect in a tender that is purely formal in nature and does not concern an essential
element of the tender, the correction or clarification of which does not result in a
modification of the tender, does not amount to the submission of a new tender, and
does not distort competition or infringe the principles of equal treatment and
transparency;
(13) ‘innovation’ means the implementation of a new or significantly improved product,
service, work or process, marketing method, or organisational method in business
practices, workplace organisation or external relations;
(14) ‘SME’ means a micro, small or medium-sized enterprise as defined in the Annex to
Commission Recommendation 2003/361/EC23;
(15) ‘innovative startup’ means, for the purposes of this Act and without making such
definition binding for other purposes, an enterprise that fulfils the criteria of an
innovative startup set out in point 3 of the Annex to Commission Recommendation
(EU) 2026/72024;
(16) ‘innovative scaleup’ means, for the purposes of this Act and without making such
definition binding for other purposes, an enterprise that fulfils the criteria of an
innovative scaleup set out in point 4 of the Annex to Commission Recommendation
(EU) 2026/720;
(17) ‘innovative enterprise’ means, for the purposes of this Act and without making such
definition binding for other purposes, an enterprise that fulfils the criteria of an
innovative enterprise set out in point 2.1 of the Annex to Commission
Recommendation (EU) 2026/720;
(18) ‘emergency situation’ means a sudden, unexpected, and severe disruption to
economic operations, involving shortages of critical products, works or services,
23 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-
sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 24 Commission Recommendation (EU) 2026/720 of 18 March 2026 on the definition of innovative
enterprises, innovative startups and innovative scaleups, (OJ L, 2026/720, 24.03.2026, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2026/720/oj).
EN 28 EN
extreme price volatility, or supply chain breakdowns that necessitates immediate
action to prevent further harm to the economy, businesses, or consumers in the
Union;
(19) ‘functional requirement’ means a requirement that describes the functions to be
performed, without prescribing the specific technical means, design, solution or
methods by which those functions are to be achieved;
(20) ‘performance requirement’ means a requirement that defines the performance or
outcomes to be achieved, including criteria for verifying compliance, without
prescribing the specific technical means, design, solution or methods by which those
outcomes are to be achieved;
(21) ‘design requirement’ means a requirement that defines in detail technical
characteristics that prescribe how the products, services or works that are developed
at the public buyer’s request in the course of and for a particular R&D procurement
contract shall be designed, including materials, dimensions, and solutions, methods
or processes that are to be used;
(22) ‘results’ means any tangible or intangible outcomes of research, development and
innovation activities, such as data, knowledge or knowhow, whatever its form or
nature, whether or not it can be protected, as well as any rights attached to such
outcomes, including intellectual property rights, that are generated, in whole or in
part, through activities performed under the R&D procurement contract;
(23) ‘value engineering’ means a technique used by public buyers to require or allow
contractors to innovate during the performance of R&D procurement contract to
create additional value for the public buyer that improves the performance, quality,
cost or characteristics of the awarded research and development services and any
prototypes, first products, services or works that are developed in the course of and
for a particular R&D procurement contract, and to share any agreed resulting savings
between the public buyer and the contractor;
(24) ‘value engineering change proposal’ means a proposal submitted by contractors
during the performance of the R&D procurement contract to improve the awarded
research and development services and any prototypes, first goods, services or works
that are developed in the course of and for a particular R&D procurement contract or
to replace those research and development services or prototypes, first goods,
services or works by others that incorporate technological advances or innovations,
and which may involve replacing or adding a new consortium partner or
subcontractor;
(25) ‘value engineering clause’ means a contract clause in an R&D procurement contract
that defines the rights and oblig30ations of the buyer, contractors and subcontractors
regarding how value engineering shall be applied under that contract;
(26) ‘critical technologies’ means the technologies in the critical technology areas listed
in the Annex to Commission Recommendation (EU) 2023/211325;
(27) ‘critical raw material’ means a raw material listed in Annex II to Regulation (EU)
2024/1252 of the European Parliament and of the Council26;
25 Commission Recommendation (EU) 2023/2113 of 3 October 2023 on critical technology areas for the
EU’s economic security for further risk assessment with Member States (OJ L, 2023/2113, 11.10.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2113/oj)
EN 29 EN
(28) ‘public and private entities in the fields of finance and insurance’ means public
authorities, public sector bodies, public undertakings and other natural or legal
persons active in the provision, financing, regulation, supervision or intermediation
of financial services, as defined in of Article 2, point (120 of Directive 2011/83/EU
of the European Parliament and of the Council27.
Chapter 2
PROCUREMENT OF RESEARCH AND DEVELOPMENT
SERVICES
SECTION 1
R&D PROCUREMENT PROCEDURE AND CONTRACT PERFORMANCE
Article 4
General principles
1. Public buyers shall carry out R&D procurement in accordance with the rules laid
down in this Regulation. Public buyers and economic operators shall not circumvent
or attempt to circumvent the obligations laid down in this Regulation.
2. Public buyers shall treat economic operators equally and without discrimination and
shall act in a transparent and proportionate manner. The R&D procurement shall not
be designed with the intention of excluding it from the scope of this Regulation or of
artificially narrowing competition. Competition shall be considered to be artificially
narrowed where the design of the R&D procurement is made with the intention of
unduly favouring or disadvantaging certain economic operators.
3. Public buyers may draw up the procurement documents and carry out R&D
procurement, including the market consultation, tendering and contract performance
activities, in any of the official languages of the Union and they may allow economic
operators to submit market consultation feedback, tenders, deliverables and any other
communication exchanges throughout the procurement in any of the official
languages of the Union.
4. Public buyers shall by electronic means ensure that economic operators that have
access to the procurement procedure have unrestricted and full direct access free of
charge to any electronic communication and to the procurement documents,
including documents prepared by public buyers for a market consultation, until three
years after the award of the R&D procurementcontract. Where for certain parts of
these documents access by electronic means cannot be provided, public buyers shall
26 Regulation (EU) 2024/1252 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024
establishing a framework for ensuring a secure and sustainable supply of critical raw materials and
amending Regulations (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1724 and (EU) 2019/1020 (OJ L,
2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj) 27 Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2011 on consumer
rights, amending Council Directive 93/13/EEC and Directive 1999/44/EC of the European Parliament
and of the Council and repealing Council Directive 85/577/EEC and Directive 97/7/EC of the European
Parliament and of the Council (OJ L 304, 22.11.2011, p. 64, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/83/oj)
EN 30 EN
indicate how these parts of the documents will be made available by other than
electronic means. Public buyers shall carry out all direct communication for R&D
procurement where possible by means of the European Business Wallets or by
alternative electronic means that that are interoperable with the European Business
Wallets.
5. In R&D procurement procedures requiring publication in the Official Journal of the
European Union, public buyers shall use the applicable standard forms for notices
laid down in Commission Implementing Regulation (EU) 2019/178028.
6. Public buyers shall take appropriate measures to ensure that, in the performance of
R&D procurement contracts, economic operators comply with applicable obligations
relating to the strategic priorities of the Union set out in the second subparagraph of
this paragraph, as established by Union law, national law, or collective agreements
and by the international environmental, social and labour law.
In cases where there are obligations as referred to in subparagraph 1, public buyers
shall design and execute their R&D procurement in a manner that takes into account
the strategic priorities of the Union, in particular:
(a) boosting the Union’s competitiveness through a thriving internal market,
closing the innovation gap and reinforcing the Union’s manufacturing and
industrial base;
(b) the achievement of climate and environmental objectives of the Union;
(c) the pursuit of a fair and inclusive society;
(d) the Union's economic safety, security, resilience and economic security,
including through strategic independence.
Article 5
Economic operators
1. Public buyers shall not require economic operators to have a specific legal form in
order to participate in the R&D procurement procedure.
2. Economic operators that, under the law of the Member State in which they are
established, are entitled to provide the relevant R&D services, shall not be rejected
solely on the ground that, under the law of the Member State in which the contract
will be awarded, the economic operator would have been required to be either a
natural or legal person.
3. Public buyers may, in the case of R&D services, works or siting and installation
operations, require legal persons to indicate before the start of the execution of the
tasks concerned, the names and relevant qualifications of the staff responsible for the
performance of the contract in question.
28 Commission Implementing Regulation (EU) 2019/1780 of 23 September 2019 establishing standard
forms for the publication of notices in the field of public procurement and repealing Implementing
Regulation (EU) 2015/1986 (eForms) (OJ L 272, 25.10.2019, p. 7, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1780/oj).
EN 31 EN
Article 6
Groups of economic operators
4. Public buyers shall not define selection criteria pursuant to Article 15 for groups of
economic operators that differ from those for individual economic operators unless
otherwise laid down in this Article.
Groups of economic operators shall be deemed to fulfil a selection criterion where:
(a) one economic operator in the group possesses the necessary technical and
professional ability or economic and financial standing; or,
(b) where such ability or standing can be established by combining the relevant
technical and professional ability or economic and financial standing from two
or several members of the group, unless such combination will not achieve the
same level of ability or standing.
5. When justified by the nature of the contract and in accordance with the principle of
proportionality, public buyers may
(a) derogate from paragraph 1, second subparagraph, point (a) or (b) for selection
criteria relevant for certain critical tasks;
(b) require that certain critical tasks be performed directly by the member of the
group that fulfils the selection criterion relevant for that task.
Public buyers shall identify the critical tasks and related, requirements, clearly
indicating them and their justification in the procurement documents.
6. Conditions for the performance of the R&D procurement contract by groups may be
permitted to differ from those imposed on individual economic operators,
only where justified by objective reasons, which are proportionate and clearly
indicated in the procurement documents.
7. Without prejudice to Member States’ competence to organise their social security
systems, public buyers shall not require groups of economic operators to assume a
specific legal form once they have been awarded the R&D procurement contract.
8. Public buyers shall give particular consideration not to create unjustified or
disproportionate barriers related to the size of the economic operators participating in
a group, in particular for SMEs, innovative startups and innovative scaleups.
Article 7
Reliance on the capacity of other entities
1. With regard to selection criteria as set out pursuant to Article 15, economic operators
may rely on the capacities of other entities, regardless of the legal nature of the links
which it has with them.
2. The public buyer shall verify whether the entities on whose capacity the economic
operator intends to rely on fulfil the relevant selection criteria and whether there are
grounds for their exclusion.
3. The public buyer shall require the economic operator to replace an entity which does
not meet the relevant selection criteria, or in respect of which there are mandatory
grounds for exclusion. The public buyer may require the economic operator to
replace an entity in respect of which there are optional grounds for exclusion.
EN 32 EN
4. Public buyers may request in the procurement documents that the economic operator
proves that it will have the relevant resources of the entity it intends to rely on at its
disposal throughout the period of execution of the R&D procurement contract, for
example by a statement to that effect by those entities.
5. Where an economic operator relies on the capacities of other entities with regard to
criteria relating to economic and financial standing, the public buyer may require that
the economic operator and those entities be jointly liable to the public buyer for the
execution of the R&D procurement contract.
6. Where an economic operator relies on the capacities of other entities to prove
technical and professional ability, the public buyer may require in the procurement
documents that such other entity will perform the works or services for which these
capacities are required.
Article 8
Subcontracting
1. Parts of an R&D procurement contract may be subcontracted. A R&D procurement
contract awarded to an economic operator shall not be subcontracted in its entirety,
nor be further subcontracted in its entirety.
2. Public buyers shall require economic operators to indicate in their tender any share of
the R&D procurement contract that they envisage to subcontract to third parties, and
any proposed subcontractors.
Public buyers shall require the main contractor to inform them after the award of the
contract and before the start of the contract performance of the tasks and activities its
intends to subcontract. Public buyers shall also require information about the identity
of any subcontractors. The public buyer shall require the main contractor to notify
the public buyer as soon as possible of any changes to this information during the
course of the R&D procurement contract.
3. The public buyer shall require the economic operator to replace a subcontractor in
respect of which there are mandatory grounds for exclusion pursuant to Article 13.
The public buyer may require the economic operator to replace a subcontractor in
respect of which there are optional grounds for exclusion pursuant to Article 14.
4. When justified by the nature of the R&D procurement contract and in accordance
with the principle of proportionality, public buyers may require that certain critical
tasks be performed directly by the main contractor. Public buyers shall identify the
critical tasks and related requirements, clearly indicating them and their justification
in the procurement documents.
5. Subcontracting under the provisions in this Article shall be without prejudice to the
main contractor’s liability.
6. Observance of the obligations referred to in Article 4(6) by subcontractors is ensured
through appropriate action by the competent national authorities acting within the
scope of their responsibility and remit. Member States may adopt or retain additional
proportionate measures limiting subcontracting where they have identified a duly
substantiated higher risk of non-compliance with social and labour law obligations.
EN 33 EN
Article 9
Market consultation
1. Prior to launching the R&D procurement call for tenders referred to in Article 23,
public buyers shall conduct a market consultation to inform economic operators of
the forthcoming R&D procurement call for tenders, and gain market knowledge,
including about the availability of, or potential of developing, innovative solutions,
and about their views on the proposed scope, value, and modalities of the
implementation of the R&D procurement.
2. Prior to starting the market consultation, public buyers shall announce the market
consultation by means of a prior information notice. The notice shall:
(a) be published in the Official Journal of the European Union and, after that, be
published on the national public procurement portal of the Member State of the
public buyer;
(b) include references to the relevant CPV codes for research and development
services, indicate that the market consultation is conducted for a R&D
procurement and relates to innovation by marking the field ‘innovation’ in the
prior information notice and by including, where applicable the words ‘Pre-
Commercial Procurement’ in the field ‘title of the procurement’.
(c) include the format chosen by the public buyer for conducting the market
consultation, such as online questionnaires, online webinars or physical
meetings, and any relevant links or contacts where further information about
the conduct of the R&D procurement can be obtained.
3. Public buyers shall consult the market widely. To this effect, after announcing the
market consultation by means of a prior information notice, public buyers may
publish and promote the announcement of the market consultations through any
widely available media.
4. By way of derogation from paragraph 2 and 3 of this Article, where necessary and
justified for ensuring the protection of the security or public safety interests of the
Union or one or several of its Member States withing the meaning of Article 28(2),
public buyers shall publish and promote to the media the prior information notice
omitting all sensitive information and requesting economic operators to express their
interest to participate in the market consultation. Sensitive information shall be sent
only to economic operators who have expressed interest, meet the qualification
criteria and do not pose a security risk within the meaning of Article 28(4), point (d).
5. By way of derogation from paragraphs 2, 3 and 9 of this Article, where the
publication and promotion in the media of a prior information notice and the
publication of documents that explain the background and the logistical details for
organising the market consultation would be contrary to the security or public safety
interests of the Union or one or several of its Member States withing the meaning of
Article 28(2), the public buyer shall not announce the market consultation pursuant
to paragraph 2, 3 and 9 of this Article but shall send an invitation to participate in the
market consultation to potentially suitable economic operators identified through a
market research and share the market consultation documents only with those who
express an interest, meet the qualification criteria and do not pose a security risk
within the meaning of Article 28(4), point (d).
EN 34 EN
6. Public buyers shall not exclude any economic operators having their origin in
countries referred to in Article 11(1), from participation in the market consultation.
By way of derogation from the first subparagraph of this paragraph, where necessary
and justified for protecting security and public safety interests of the Union or one or
several of its Member States within the meaning of Article 28(2), public buyers may
restrict market consultation only to economic operators that have their origin in
Member States.
7. Public buyers shall ensure equal access to information during the market
consultation. They shall share any information on the R&D procurement provided to
one economic operator participating in the market consultation with all other
economic operators participating in the same market consultation.
8. During the market consultation, public buyers may seek or accept information and
advice from the general public, independent experts, public authorities, market
participants or other relevant parties. The market consultation may take the form of
written or verbal exchanges, online questionnaires, webinar of physical meetings, site
visits or demonstrations, or other suitable objective formats. Information and advice
sought or accepted may be used in the planning and conduct of the R&D
procurement, respecting the principles of equal treatment, non-discrimination, fair
competition and transparency.
9. Unless contrary to the security or public safety interests of the Union or one or
several of its Member States withing the meaning of Article 28(2), public buyers
shall publish on their website any documents related to the market consultation,
including any documents that explain the background and the logistical details for
organising the market consultation, questions posed by economic operators together
with the replies to those questions by the public buyer and where available a
summary on the outcome of the market consultation or written minutes, or a video or
audio recording of any market consultation meetings.
10. The participation of an economic operator in a market consultation shall not prejudge
its eligibility to participate in a subsequent call for tenders for the R&D procurement.
11. By way of derogation from paragraph 1, the obligation to conduct a market
consultation pursuant to this Article shall not apply to R&D procurement procedures
which have as their only subject the procurement of research and development
consultancy services as covered by CPV codes 73200000-4,73210000-7 and
73220000-0.
Article 10
Procurement documents
1. Public buyers shall specify in the procurement documents at least the following
elements:
(a) the R&D procurement need in accordance with paragraph 4;
(b) the estimated value of the R&D procurement established in accordance with
the methodology laid down in paragraph 5, and any cash or in-kind
contributions that public buyers intend or may make available to contractors
during the R&D procurement;
EN 35 EN
(c) the information on the conduct and the outcome of the market consultation
made available in accordance with Article 9(7) and Article 9(9);
(d) the conditions for access to the R&D procurement, in accordance with the
obligations laid down in Articles 11;
(e) the applicable exclusion grounds, selection criteria and financial guarantees in
accordance with the obligations laid down in Articles 13, 14, 15 and 16;
(f) the minimum requirements to be met by all tenderers;
(g) the innovation-related award criteria, including their respective weightings, to
be applied in the evaluation of tenders, in accordance with the obligations laid
down in Article 17;
(h) the division of the rights and obligations related to intellectual property rights
and the ownership of results, in accordance with the obligations laid down in
Article 19;
(i) the provisions for contract modifications and, where applicable, for value
engineering, in accordance with the obligations laid down in Articles 20 to 21;
(j) the provisions for the call for tenders, including applicable provisions on
negotiation laid down in paragraphs 2 to 3 of this Article and the minimum
number of contractors that are to be selected where lots and multiple sourcing
are used, in accordance with the provisions on the use for multiple sourcing
laid down in Article 22 and with the provisions for the launch of the call for
tenders laid down in Article 23;
(k) where applicable, the number of R&D phases over which the R&D activities
are split and whether the public buyer includes the option to make use of the
possibility to invite economic operators that have not participated in previous
phases of the R&D procurement to participate in later phases of the R&D
procurement, in accordance with the obligations for competitive development
in phases laid down in Article 24;
(l) whether and how the public buyer intends to obtain the ownership of results of
the R&D procurement, including any prototypes or first products, services or
works developed as a part of the R&D procurement;
(m) the innovation-related key performance indicators defined, to the maximum
extent practicable as performance requirements, and the method for assessing
them, to monitor the contract performance throughout the R&D procurement,
in accordance with the obligations laid down in Article 24(5);
(n) the provisions for payments, in accordance with the obligations laid down in
Article 25;
(o) the applicable confidentiality and data protection obligations, in accordance
with the obligations laid down in Article 26;
(p) where applicable, any requirements for contractors to contribute to
standardisation, certification or publication of results, including by making
them available as open data or open source, without prejudice to confidentiality
and data protection obligations referred to in Article 26 and to the obligations
in respect of the protection of intellectual property rights laid down in Article
19;
EN 36 EN
(q) the provisions on the termination of R&D procurement contracts, in
accordance with the obligations laid down in Articles 27 and 29;
(r) the applicable security and public safety obligations, in accordance with the
obligations laid down in Article 28, 29 and 30;
(s) where applicable, the provisions for conducting the procedure as a joint R&D
procurement, in accordance with the obligations laid down in Article 31;
(t) that the provisions of this Regulation apply to the R&D procurement.
2. Public buyers shall indicate in the procurement documents that the essential
conditions of the R&D procurement contract are not subject to negotiation. Public
buyers shall not substantially alter the subject matter of the R&D procurement
contract as a result of the negotiations. Negotiations may concern all characteristics
of the research and development activities and of the intended results to be developed
for the public buyer during those research and development activities as part of the
R&D procurement, including quality, quantities as well as social, environmental and
innovative aspects, may be subject to negotiation, provided that those characteristics
do not constitute minimum requirements.
3. Public buyers shall, in the procurement documents, indicate any specific elements
not listed in paragraph 1 for which they invite tenderers to indicate, in their tender,
their preferred approach, leaving the finalisation of those elements subject to
negotiation.
4. Public buyers shall draft the procurement documents for the R&D procurement
taking into account the findings of the market consultation and any market research
that the public buyer conducted on the state of the art of any ongoing research and
development and product planning roadmaps of economic operators. Public buyers
shall formulate the R&D procurement need referred to paragraph 1, point (a), of this
Article as a problem that needs to be solved without unduly restricting possible
approaches to solve the problem. Public buyers shall give preference to use
functional requirements or performance requirements in accordance with Article 18
to formulate the requirements for addressing the R&D procurement need. The
information provided in the procurement documents shall be sufficiently precise to
enable economic operators to identify the nature and scope of the R&D procurement
and to decide whether to submit a tender.
5. Public buyers shall calculate the estimated value of the R&D procurement procedure
based on the maximum estimated value net of VAT of the research and development
services to be provided in the context of the R&D procurement contract or contracts
that are expected to be awarded as part of the R&D procurement procedure,
including any lots, options or renewals. The calculation of the estimated value shall
take into account the estimated value of all types of research and development related
expenses, irrespective of their share in the total estimated value, including the value
of labour, materials, components and tools that are needed to deliver the expected
results, including, where relevant, research and development that was performed
before the start of the R&D procurement procedure. Where public buyers intend to
obtain the exclusive ownership of intellectual property rights to results generated by
contractors, the estimated value shall include the estimated value of those intellectual
property rights. The estimated value shall not include any cash or in-kind
contributions that public buyers intend or may make available to contractors during
the R&D procurement.
EN 37 EN
6. As regards products, services or works that result from the research and development
services procured and that are needed to safeguard security and public safety
interests of the Union or one or several of its Member States within the meaning of
Article 28(2), including to avoid security of supply issues, public buyers may, in the
procurement documents, specify that public buyers have a priority right to purchase a
predefined volume or value of those products, services or works before these are
offered to other potential buyers. In such case, public buyers shall set out the priority
right to purchase as a contractual obligation in the R&D procurement contract.
Article 11
Conditions for access to R&D procurement procedures and place of performance
requirements
1. Public buyers shall open the participation in R&D procurement only to:
(a) economic operators having their origin in Member States;
(b) economic operators having their origin in countries that have concluded an
international agreement with the Union, provided that R&D procurement falls
within the scope of the Union’s public procurement commitments in that
agreement.
2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 39
to supplement this Regulation by excluding, in whole or in part, subject to the
Union’s international obligations, a third country from the scope of paragraph 1,
point (b) based on any of the following criteria:
(a) that third country has failed to provide national treatment related to Union
R&D services or entities under the agreements referred to in paragraph 1, first
subparagraph, point (b);
(b) such exclusion is justified to avoid dependencies or any other developments
that may threaten the security of supply in the Union of the relevant products,
works or services in question;
(c) such restriction is justified under any other exception under the applicable
agreement.
3. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, where necessary and justified
for ensuring the protection of the security interests of the Union or one or several of
its Member States within the meaning of article 28(2), public buyers may restrict
participation in R&D procurement only to economic operators that have their origin
in Member States and that are not subject to control of a third country or of a legal
entity that is subject to control of a third country.
4. By way of derogation from paragraph 1 point (b), public buyers may open the access
to the R&D procurement also only to economic operators that have their origin in
countries that have concluded an international agreement with the Union in which
the Union has made public procurement commitments but not for R&D
procurements, only in one of the following cases where:
(d) through a market research that includes an extensive, widely disseminated
market consultation, the public buyer can determine that the required R&D
services cannot be provided by economic operators in the countries listed in
paragraph 1, and no reasonable alternative or substitute exists;
EN 38 EN
(e) no suitable tenders or requests to participate have been submitted, including in
response to a similar R&D procurement procedure launched by any public
buyer in the countries listed in paragraph 1 in the two years preceding the
launch of the planned new R&D procurement procedure; or
(f) limiting the access to the R&D procurement procedures in accordance with
paragraph 1 would entail that the public buyer would have to procure the R&D
services at disproportionate costs.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), an estimated difference of more
than 20 % between the estimated cost of an offer from an economic operator having
their origin in a country referred to in paragraph 1 and that from an economic
operator having their origin in a country that has concluded an international
agreement with the Union in which the Union has made public procurement
commitments but not for R&D procurements on the basis of on objective and
transparent data, may be presumed by public buyers to be disproportionate.
5. Subcontracting shall not be used with the intent or effect to circumvent the rules on
access to R&D procurement. The conditions for access to R&D procurement shall
not apply to entities on whose capacity the tenderer relies or to subcontractors, unless
public buyers limit subcontracting:
(a) where paragraph 1 or 4 applies, to subcontractors that have their origin in the
countries listed in paragraph 1; or
(b) where paragraph 3 applies and where necessary and justified for ensuring the
protection of the security and public safety interests of the Union or one or
several of its Member State within the meaning of Article 28(2), to
subcontractors that have their origin in Member States and that are not subject
to control of a third country or of a legal entity that is subject to control of a
third country.
6. Where paragraph 4 applies, public buyers may reserve a number of R&D
procurement contracts within the same R&D procurement procedure:
(a) for economic operators that have their origin in the countries referred to in
paragraph 1, first subparagraph points (a) and (b); or
(b) where necessary and justified for protecting the security or public safety
interests of the Union or one or several of its Member States within the
meaning of article 28(2), for economic operators that have their origin in
Member States and that are not subject to control of a third country or of a
legal entity that is subject to control of a third country.
7. Unless contrary to security or public safety interest of the Union or one or several of
its Member States within the meaning of Article 28(2) for reasons justified in the
procurement documents, public buyers shall require that contractors perform at least
50% of the research and development activities under the R&D procurement contract
in the countries referred to in paragraph 1, including the work of principal research
and development staff with scientific responsibility for the R&D procurement
contract.
8. Where necessary and justified for protecting the security or public safety interests of
the Union or one or several of its Member States within the meaning of Article 28(2),
public buyers may require, in addition to the measure in paragraph 7 of this Article,
contractors to perform all research and development activities relating to new
EN 39 EN
security components of the intended results in the Union, including the work of
principal research and development staff with scientific responsibility for the R&D
procurement contract.
9. Where an economic operator fails to provide information or documentation requested
by the public buyer related to the verification of the place of performance conditions
referred in paragraphs 7 and 8 without any reasonable explanation and thereby
prevents the verification of the economic operator’s compliance with the place of
performance conditions by public buyers or makes such a verification practically
impossible or very difficult, that economic operator shall be excluded from
participation in the R&D procurement procedure.
10. In addition to, or by derogation from any rules set out under this Regulation,
including or by derogation from the list of countries referred to in paragraph 1 and
paragraph 4, for the award and execution of R&D procurement contracts supported
by a Union programme or instrument, public buyers shall apply any conditions
necessary to comply with requirements for Union support in all management modes
established in Article 62 of Regulation (EU, EURATOM) 2024/250929.
11. The Commission shall establish and make available free of charge a publicly
accessible online tool, which sets out, in a comprehensive and up-to-date manner, the
Union’s public procurement commitments, including the R&D procurement
commitments, in international agreements.
Public buyers shall determine, for the purposes of a given R&D procurement
procedure, the countries referred to in paragraph 1, point (b), and paragraph 4 on the
basis of the applicable international agreements as reflected in the online tool
referred to in subparagraph 1 of this paragraph.
12. Public buyers shall determine, for the purposes of a given procurement procedure, on
the basis of the applicable international agreements as reflected in the online tool
referred to in paragraph 1 for the parameters entered, including the public buyer
concerned, the subject-matter and the estimated value of the contract in relation to
the applicable thresholds.
13. Public buyers shall:
(a) restrict participation in R&D procurement procedures in the case of groups of
economic operators referred to in Article 6, to groups which are composed
solely of economic operators having their origin incountries referred to in
paragraphs 1 to 4 in this Article;
(b) reject a tender in the course of a R&D procurement procedure where it is not
submitted by economic operators having their origin incountries referred to in
paragraphs 1 to 4 in this Article or groups thereof as referred to in point (a).
Article 12
Determination of origin
1. The origin of an economic operator shall be deemed to be:
29 Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September
2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (OJ L, 2024/2509, 26.09.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
EN 40 EN
(a) in the case of a natural person, the country of which the person is a national or
where that person has a right of permanent residence;
(b) in the case of a legal person, either of the following:
(i) the country under the laws of which the legal person is constituted or
otherwise organised and in the territory of which the legal person is engaged in
substantive business operations;
(ii) if the legal person is not engaged in substantive business operations in the
territory of the country in which it is constituted or otherwise organised, the
origin of the legal person is to be that of the person or persons who may
exercise, directly or indirectly, a dominant influence on the legal person by
virtue of their ownership of that legal person, their financial participation
therein, or the rules which govern that legal person.
2. For the purposes of the first subparagraph, point (b)(ii), that person or persons shall
be presumed to have a dominant influence on the legal person in any of the following
cases in which they, directly or indirectly:
(a) by holding the majority of the legal person’s subscribed capital;
(b) by controlling the majority of the votes attaching to shares issued by the legal
person; or
(c) by being able to appoint more than half of the legal person’s administrative,
management or supervisory body.
3. Public buyers may, at any time during a R&D procurement procedure, request the
economic operator to submit, supplement, clarify or complete the information or
documentation related to the verification of the economic operator’s origin within an
appropriate time limit, provided that such requests are made in compliance with the
principles of equal treatment and transparency. Where the economic operator fails to
provide such information or documentation without any reasonable explanation and
thereby prevents the verification of the economic operator’s origin by public buyers
or makes such a verification practically impossible or very difficult, that economic
operator shall be excluded from participation in the R&D procurement procedure
concerned.
Article 13
Mandatory exclusion grounds
1. Public buyers shall at any time exclude an economic operator, including individual
members of a group of economic operators, from participation in a R&D
procurement procedure where that economic operator, or a key person in the
functioning of a legal person as defined in the second subparagraph, has been the
subject, in any Member State, of a conviction by final judgment, for any of the
offences listed in this subparagraph, or, regarding Member States not bound by the
relevant Union legal act, offences as defined in equivalent national legislation:
EN 41 EN
(a) participation in a criminal organisation, as defined in Article 1, point 1, of
Council Framework Decision 2008/841/JHA30;
(b) corruption offences, within the meaning of Directive (EU) 2026/102131;
(c) fraud affecting the Union’s financial interests within the meaning of Article 1
of the Convention on the protection of the European Communities’ financial
interests and criminal offences referred to in Article 3, 4 and 5 under Directive
(EU) 2017/137132;
(d) terrorist offences and offences related to a terrorist group, as well as offences
related to terrorist activities, as defined in Articles 3 to 12 of Directive (EU)
2017/54133;
(e) Money laundering within the meaning of Article 3 of Directive
2018/1673/EU34;
(f) trafficking in human beings within the meaning of Article 2 of Directive (EU)
2011/3635;
(g) criminal offences concerning the employment of illegally staying third-country
nationals, as referred to in Articles 2, 3 and 9 of Directive 2009/52/EC36;
(h) environmental criminal offences as referred to in Articles 3 and 4 of Directive
(EU) 2024/120337;
(i) criminal offences concerning the violation of Union Restrictive Measures as
referred to in Article 3 and 4 of Directive (EU) 2024/122638;
30 Council Framework Decision 2008/841/JHA of 24 October 2008 on the fight against organised crime
(OJ L 300, 11.11.2008, p. 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/841/oj). 31 Directive (EU) 2026/1021 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2026 on
combatting corruption, replacing Council Framework Decision 2003/568/JHA and the Convention on
the fight against corruption involving officials of the European Communities or officials of Member
States of the European Union and amending Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and
of the Council (OJ L, 2026/1021, 11.5.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2026/1021/oj). 32 Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2017 on the fight
against fraud to the Union's financial interests by means of criminal law (OJ L 198, 28.7.2017, p. 29,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj). 33 Directive (EU) 2017/541 of the European Parliament and of the Council of 15 March 2017 on
combating terrorism and replacing Council Framework Decision 2002/475/JHA and amending Council
Decision 2005/671/JHA (OJ L 88, 31.3.2017, p. 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj). 34 Directive (EU) 2018/1673 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on
combating money laundering by criminal law (OJ L 284, 12.11.2018, p. 22, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1673/oj). 35 Directive 2011/36/EU of the European Parliament and of the Council of 5 April 2011 on preventing and
combating trafficking in human beings and protecting its victims, and replacing Council Framework
Decision 2002/629/JHA (OJ L 101, 15.4.2011, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj). 36 Directive (EU) 2024/1203 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 on the
protection of the environment through criminal law and replacing Directives 2008/99/EC and
2009/123/EC (OJ L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj). 37 Directive (EU) 2024/1203 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 on the
protection of the environment through criminal law and replacing Directives 2008/99/EC and
2009/123/EC (OJ L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj). 38 Directive (EU) 2024/1226 of the European Parliament and of the Council of 24 April 2024 on the
definition of criminal offences and penalties for the violation of Union restrictive measures and
amending Directive (EU) 2018/1673 (OJ L, 2024/1226, 29.4.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1226/oj).
EN 42 EN
(j) fraudulent use of non-cash payment instruments as referred to in Articles 3 to 8
of Directive 2019/713/EU39
(k) offences in the area of sexual abuse and sexual exploitation of children and
child sexual abuse material as referred to in Article 3 to 9 of Directive
2011/93/EU40;
For the purposes of the first subparagraph, a key person in the functioning of a legal
person means a person having a leading position within the legal person, based on
any of the following:
(a) a power of representation of the legal person;
(b) an authority to take decisions on behalf of the legal person; or
(c) an authority to exercise control within the legal person.
2. The exclusion grounds set out in this Article shall apply for five years from the date
of the delivery of the final judgment, except where the period of exclusion has been
set by the final judgment, meaning that no exclusion decision shall be taken after the
expiry of the periods referred to in this sentence.
3. Public buyers shall at any time during the R&D procurement procedure exclude an
economic operator from participation in a R&D procurement procedure where it
becomes aware that the economic operator or contractor is in breach of its
obligations relating to the payment of taxes or social security contributions and this
has been established by final judicial or administrative decision, except if by that
moment in time, the economic operator has concluded a binding arrangement on
paying the taxes or social security contributions due, including, where applicable,
any interest accrued or fines.
Public buyers may derogate from the mandatory exclusion provided for in the first
subparagraph where an exclusion would be clearly disproportionate, in particular
where only minor amounts are unpaid.
4. Public buyers may decide to derogate from the mandatory exclusion provided for in
this Article, on an exceptional basis, for overriding reasons relating to the public
interest such as public health or protection of the environment. Any decision to
derogate and the justification therefore shall be documented in the individual
documentation of the R&D procurement procedures.
Article 14
Optional exclusion grounds
39 Directive (EU) 2019/713 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on combating
fraud and counterfeiting of non-cash means of payment and replacing Council Framework Decision
2001/413/JHA (OJ L 123, 10.5.2019, p. 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/713/oj). 40 Directive 2011/93/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on
combating the sexual abuse and sexual exploitation of children and child pornography, and replacing
Council Framework Decision 2004/68/JHA (OJ L 335, 17.12.2011, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj.
EN 43 EN
1. Public buyers may at any time during the R&D procurement procedure exclude an
economic operator, including individual members of groups of economic operators,
from participation in a R&D procurement procedure, where:
(a) the public buyer can demonstrate by any appropriate means that the economic
operator has breached applicable obligations under relevant Union legislation,
as referred to in Article 4(6);
(b) the economic operator is bankrupt or is the subject of insolvency or winding-up
proceedings or a comparable situation;
(c) the public buyer can demonstrate by appropriate means grave professional
misconduct by the economic operator, which renders its integrity or reliability
questionable;
(d) the public buyer has sufficiently plausible indications to conclude that the
economic operator has entered into agreements with other economic operators
aimed at distorting competition;
(e) the economic operator has shown significant or persistent deficiencies in the
performance of a substantive requirement under a prior public contract, which
led to early termination of that prior contract, damages or other comparable
sanctions by the public buyer;
(f) the economic operator, in the context of the concerned R&D procurement
procedure, has been found accountable of serious misrepresentation with
regard to the information required for the verification of the absence of grounds
for exclusion or the fulfilment of the selection criteria; or has otherwise
undertaken to unduly obtain advantages in the R&D procurement procedure;
(g) the public buyer can demonstrate by any appropriate means, including but not
limited to classified information or non-publicly disclosable, assessments
provided by competent national authorities, that the economic operator does
not possess sufficient reliability to exclude risks to the security and public
safety interests of the Union or of one or more Member States.
(h) the economic operator has benefitted from foreign subsidies distorting the
internal market, established by an implementing act adopted by the
Commission pursuant to Article 31 (2) of Regulation (EU) 2022/256041, in the
three years preceding the public procurement procedure, and the public buyer
has sufficiently plausible indications to conclude that the foreign subsidies
concerned are likely to have an impact on the tender of the economic operator.
2. Any economic operator subject to an exclusion pursuant to paragraph1 may provide
evidence to rebut the existence of the exclusion ground or to demonstrate that it has
taken sufficient measures to demonstrate its reliability despite the existence of the
exclusion ground.
For this purpose, the economic operator shall, in particular, prove that it has
(a) paid or undertaken to pay compensation in respect of any damage caused by
the misconduct;
41 Regulation (EU) 2022/2560 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on
foreign subsidies distorting the internal market (OJ L 330, 23.12.2022, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
EN 44 EN
(b) clarified the facts and circumstances in a comprehensive manner by actively
cooperating with the investigating authorities; and
(c) taken concrete technical, organisational and personnel measures that are
appropriate to prevent further misconduct.
If the public buyer considers the evidence provided as sufficient, the economic
operator concerned shall not be excluded from the R&D procurement procedure.
The measures taken by the economic operators shall be evaluated taking into account
the gravity and particular circumstances of the misconduct. In assessing the measures
taken by the economic operator public buyers shall take into account the nature,
extent and timing of the cooperation with the relevant investigating authorities.
Where the measures are considered to be insufficient, the economic operator shall
receive a statement of the reasons thereto.
An economic operator which has been excluded by final judgment in any Member
State from participating in procurement procedures shall not be entitled to make use
of the possibility provided for under this paragraph during the period of exclusion
resulting from that judgment.
3. Member States may designate a national authority competent to evaluate the
evidence and decide whether it is sufficient for the purposes of this paragraph. Public
buyers shall rely on a positive decision of the national competent authority for the
purpose of their procurement procedures.
4. Where no measures as specified in paragraph 2 are taken and where the period of
exclusion has not been set by final judgment, public buyers may exclude economic
operators pursuant to this Article during a period of five years from the date of the
conduct giving rise to exclusion or, in the case of continued or repeated acts, the date
on which the conduct ceases, but not after that maximum period.
5. Where a public buyer excludes an economic operator on the basis of paragraph 1,
point (h), it shall inform the Commission thereof.
Article 15
Selection criteria
1. Where public buyers decide to make use of selection criteria as requirements for
participation in R&D procurement procedures, they shall lay down such criteria in
accordance with the conditions in this Article.
2. Selection criteria for R&D procurement procedures shall only relate to:
(a) suitability to pursue the professional activity within the meaning of paragraph
4;
(b) technical and professional ability within the meaning of paragraph 5;
(c) economic and financial standing within the meaning of paragraphs 6, 7 and 8.
3. Public buyers shall limit any requirements for selection criteria to those that are
appropriate to ensure that an economic operator has the required capacities and
abilities to perform the R&D procurement contract. All requirements for selection
criteria shall be related and proportionate to the complexity of and the risks
associated with the subject-matter of the R&D procurement contract and comply
with the principles of transparency, non-discrimination and proportionality.
EN 45 EN
Each reference to be provided as means of proof of compliance with any of the
selection criteria shall be accompanied by the words ‘or equivalent’ to allow
tenderers to provide any type of alternative evidence of compliance.
4. In R&D procurement procedures, in so far as economic operators are required to
hold a particular authorisation or to be members of a particular organisation in order
to be able to perform the research and development activities concerned in the
country where the economic operator conducts its main activity, the public buyer
may require such economic operators to prove that they hold such authorisation or
membership.
Certified registration on official lists held by the competent bodies or a certificate
issued by the certification body shall constitute a presumption of compliance with
regard to the requirements laid down in the first and second subparagraphs.
5. Public buyers may impose requirements ensuring that economic operators possess
the necessary human and technical resources and experience to perform the R&D
procurement contract to an appropriate quality standard.
Unless justified by the complexity of the R&D procurement contract or the nature of
the subject-matter, public buyers shall not require prior experience in other
contracts as a condition for participation in an R&D procurement procedure.
A public buyer may assume that an economic operator does not possess the required
professional abilities in either of the following cases where:
(a) the public buyer has established by any means that the economic operator has
conflicting interests which may negatively affect the performance of the that
contract;
(b) the public buyer has been made aware by any means that the economic
operator presents a security concern for a Member State or the Union as a
whole.
Public buyers shall not require prior experience in other contracts without requiring
that contractors possess the necessary human and technical resources to perform the
R&D procurement contract. Public buyers shall not deem economic operators non-
compliant with the requirements on technical and professional ability solely due to
lack of prior experience in other contracts.
Any references to qualifications or qualification levels included in selection criteria
shall mention the European Qualifications Framework levels set out in Annex II to
Council Recommendation of 22 May 201742.
6. Where public buyers require economic operators to have minimum economic and
financial standing, they may require economic operators to have one or both of the
following:
(a) a certain minimum financial capacity;
(b) an appropriate level of professional risk indemnity insurance.
42 Council recommendation of 22 May 2017 on the European Qualifications Framework for lifelong
learning and repealing the recommendation of the European Parliament and of the Council of 23 April
2008 on the establishment of the European Qualifications Framework for lifelong learning (OJ C 189,
15.6.2017, p.15).
EN 46 EN
7. Where public buyers require economic operators to provide proof of minimum
economic and financial standing, public buyers shall allow economic operators to
provide such proof by any appropriate means, including any of the following:
(a) statements from banks or, where appropriate, evidence of relevant professional
risk indemnity insurance;
(b) financial statements or extracts from financial statements, where publication of
financial statements is required under the law of the country in which the
economic operator is established;
(c) a statement of the economic operator’s turnover for a maximum of the last
three financial years available, depending on the date on which the economic
operator was set up or started trading, as far as the information on such
turnovers is available;
(d) a business plan supported by statements or other evidence of the economic
operator’s tangible and intangible financial assets, including its intellectual
property assets, financial contributions from financial investors or funding
bodies, or evidence of own capital invested in the economic operator.
Where a minimum financial capacity is required, it shall not exceed 50% of the
estimated value of the R&D procurement contract, except in duly justified cases such
as relating to the special risks attached to the nature of the procured research and
development services. R&D procurement contract. The public buyer shall specify the
main reasons for such a requirement in the procurement documents.
In assessing the minimum financial and economic standing, public buyers may
consider information from the annual accounts of the economic operator only where
the public buyer has specified the methods and criteria for such consideration in the
procurement documents. Such methods and criteria shall be transparent, objective
and non-discriminatory.
Where public buyers impose economic and financial standing selection criteria in
accordance with paragraph 6, public buyers shall enable tenderers to provide the
proof referred to in this paragraph, first subparagraph, point (d), between the date
that the public buyer notifies tenderers about the decision to award the R&D
procurement contract and the date of signature of that contract.
8. Where public buyers require professional risk indemnity insurance, they shall ensure
and shall provide justification in the procurement documents that the required
liability coverage is proportionate to the reasonably foreseeable amount of loss or
damage that contractors and subcontractors may cause during or as a result of the
performance of the R&D procurement contract.
9. Where the R&D procurement procedure applied by the public buyer does not include
a preselection of economic operators on the basis of exclusion grounds or selection
criteria, the public buyer shall request full documentary evidence proving compliance
with applicable exclusion grounds and selection criteria only from the winning
tenders that ranked highest based on the award criteria. Information that can be
determined from existing national databases established by a public body, or from
the registration on official lists or certifications shall not be questioned without
sufficient justification.
10. Where information or documentation submitted by economic operators is or appears
to be incomplete or erroneous or where specific documents are missing, public
EN 47 EN
buyers, in compliance with the principles of equal treatment and transparency, shall
provide the economic operators concerned with the opportunity to submit,
supplement, clarify or complete the relevant information or documentation within an
appropriate time limit to remedy any deficiency resulting from a minor informality or
irregularity of a tender that does not put into question the decision to award R&D
procurement contracts.
Article 10
Financial guarantees
1. Public buyers may require tenderers to provide tender guarantees, performance
guarantees or retention guarantees provided that all of the following conditions are
met:
(a) the amount of the tender guarantees does not exceed 2% of the total estimated
R&D procurement contract value, with a maximum amount of the tender
guarantee of EUR 500 000 for R&D procurement contracts with an estimated
value above EUR 5 000 000 and EUR 100 000 for contracts with an estimated
value below EUR 5 000 000.
(b) for R&D procurement contracts with an estimated contract value above EUR
500000, the amount of the performance and retention guarantees does not
exceed 5% of the specific contract price, which may be increased to 10% for
highly complex or risky R&D procurement contracts when justified by a risk
analysis.
(c) For R&D procurement contracts with an estimated contract value below EUR
500000, no performance or retention guarantees shall be required.
2. The values of tender, performance and retention guarantees that public buyers
require from tenderers shall be reduced by 50% for SMEs, innovative startups and
innovative scaleups.
3. Public buyers shall ensure the timely reduction or release of financial guarantees
once they are no longer justified.
Article 17
Innovation-related award criteria
1. Public buyers shall award the contract to the economic operator that offers the best
quality for money. To that effect, public buyers shall evaluate the tenders received
according to the best price-quality ratio method. To determine the best price-quality
ratio, public buyers shall evaluate the tenders through a comparison of their price,
and quality, the latter based on quality criteria linked to the subject matter of the
R&D procurement contract. Costs can also be taken into account when determining
the best price-quality ratio. When evaluating the tenders based on the best price-
quality method, the combined weight of all quality award criteria shall represent at
least 50% of the total weighting of all award criteria. The price criterion shall only
relate to the price of the tender. The weighting given to criteria related to the total
cost of ownership shall be counted within the respective percentage share.
2. Quality criteria shall refer to any criteria used to assess the degree to which a tender
proposes beneficial, efficient or sustainable outcomes in relation to the subject-matter
of the R&D procurement contract.
EN 48 EN
The quality of the tender may, for instance, relate to the following aspects:
(a) technical merit, aesthetic and functional characteristics, accessibility, design
for all users, research and development methods;
(b) environmental, climate-related, social and innovation objectives in accordance
with Article 4(6), security and public safety interests in accordance with Article
28, or European preference requirements where a public buyer applies those
requirements in the form of an allocation of award points;
(c) quality of the staff assigned that can significantly impact the level of
performance of the contract, such as the organisation, qualification and
experience of the staff assigned to performing the R&D procurement contract;
(d) quality of the organisation of the work, quality of the allocation of resources
assigned to performing the R&D procurement contract;
3. Award criteria shall be non-discriminatory, proportionate, specific, objective and
measurable; they shall be evaluated in a process containing sufficient safeguards
against irregularities. They shall allow the public buyer to effectively compare the
strengths and weaknesses of the offered R&D services and shall not have the effect
of conferring an unrestricted freedom of choice on the public buyer.
4. In R&D procurement procedures, public buyers shall apply, as part of the quality
award criteria referred to in paragraph 2, specific quality award criteria designed to
measure the potential impact of the tenders on innovation and on creating added
value for the Union. Such innovation-related quality award criteria, as referred to in
paragraph 2(e) of this Article, shall include the following:
(a) the degree of innovativeness of the tender and the extent to which this degree
of innovativeness contributes to the overall quality of the proposal that is to be
researched, developed or tested during the R&D procurement, where possible
by using quality criteria that are specific to the intended results of the R&D
procurement;
(b) the total cost of ownership and long-term benefits of the tender, including the
impact of any value engineering approach that is proposed in the tender on
those costs and benefits;
(c) the impact of the tender on reinforcing the technology supply chain and
developing an innovation ecosystem in the Union, including for critical
technologies;
(d) the share of the value of the activities that are proposed to be carried out in the
Union as a part of the R&D procurement contract;
(e) where applicable, the extent to which the tender proposes to integrate
technologies developed in the Union, including research and development
results stemming from publicly funded research and development programmes
in the internal market and makes use of tools, such as standards, specifications,
software or models or other technology developed in the Union.
5. Public buyers may apply other innovation-related award criteria in addition to those
laid down in the paragraph 4. The combined weight of all innovation-related award
criteria shall be at least 15% of the total weight of all award criteria, and the
combined weight of the innovation-related award criteria referred to in paragraph 1,
points (c), (d) and (e) shall not exceed 15% of the total weight of all award criteria.
EN 49 EN
The innovation-related award criteria are part of the quality award criteria referred to
in paragraph 2.
6. By way of derogation from paragraph 4 and 5, the obligation to apply innovation-
related award criteria pursuant to this Article shall not apply to R&D procurement
procedures which have as their only subject the procurement of research and
development consultancy services as covered by CPV codes 73200000-4, 73210000-
7 and 73220000-0.
Article 18
Formulating requirements for the characteristics of the procured R&D services
1. Public buyers shall formulate the requirements for the characteristics of the research
and development services to be procured and of their intended results in the
procurement documents in the following order of precedence:
(a) requirements mandated by law;
(b) functional requirements;
(c) performance requirements;
(d) design requirements;
Public buyers shall apply the order of preference set out in the first subparagraph to
each characteristic individually.
Unless otherwise provided in applicable Union or national law, public buyers shall
draft all requirements referred to in this paragraph in a manner that allows the
tenderer to prove compliance by means of any alternative equivalent evidence.
2. Public buyers shall only formulate a requirement as a performance requirement, or
design requirement, where it is impracticable to draft such requirement as a
functional requirement.
3. Where for a specific characteristic there is no requirement mandated by law and
where a specific characteristic cannot be sufficiently described through the
requirements in paragraph 1, the requirements for that characteristic may be
formulated in any of the following ways by reference, in order of precedence, to:
(a) harmonised standards , as well as standards and standardisation deliverables
the references of which have been published for the purpose of this paragraph
in the Official Journal of the European Union or by any other means as
provided in accordance with Union legislation and common specifications,
understood as a technical specification other than a standard and adopted by the
Commission, and the conformity with which provides for a presumption of
conformity with the requirements set out in the relevant Union legislation;
(b) European standards as defined in Article 2 of Regulation (EU) No 1025/2012,
including national standards transposing European standards;
(c) European Assessments Documents;
(d) international standards;
(e) other standardisation deliverables established by a European standardisation
organisation as defined in Regulation (EU) No 1025/2012;
EN 50 EN
(f) where any of the references listed in points (a) to (f) does not exist, national
standards, national technical approvals or national technical specifications.
Each reference shall be accompanied by the words ‘or equivalent’ unless the
reference is made to mandatory harmonised technical specifications.
4. Public buyers shall ensure that the procurement documents do not refer to a specific
make, brand name or source, or a particular process which characterises the products,
services or works provided by a specific economic operator, or to trademarks,
patents, types or a specific origin or production with the effect of favouring or
eliminating certain economic operators or products, services or works.
By way of derogation from the first subparagraph, such references shall only be
allowed where a sufficiently precise and intelligible description of the subject-matter
of the R&D procurement contract pursuant to paragraph 1, 2 and 3 is not possible.
Public buyers shall not derogate from this obligation unless justified by the subject
matter of the R&D procurement contract, and in that case, the reference shall be
accompanied by the words ‘or equivalent’.
Article 19
Risk benefit sharing under market conditions
1. Public buyers shall ensure that intellectual property rights to the results generated by
a contractor in the performance of an R&D procurement contract do not accrue
exclusively to the public buyer for its use in the conduct of its own affairs but that the
public buyer shares with the contractor under market conditions the risks and
benefits related to those intellectual property rights. To meet this requirement, public
buyers and contractors shall fulfil the obligations set out in paragraphs 2 to 9:
2. Contractors shall have the right to retain ownership of the intellectual property rights
to the results they generated in the performance of an R&D procurement contract.
The R&D procurement contract shall provide this right to contractors subject to an
obligation on contractors to protect their results, to use their best efforts to
commercialise their results and not to use the results contrary to the public interest.
3. Contractors shall notify public buyers as soon as possible of any results that can be
exploited within a maximum period from the generation of the results specified in the
R&D procurement contract. This notification shall include the contractor’s decision
to protect and commercialise these results. Where contractors decide not to protect or
commercialise results as defined in the R&D procurement contract the public buyer
shall, by way of derogation from paragraph 2 and without any prejudice to the moral
rights of authors, have the right:
(a) to grant, in agreement with the contractor, to the staff of the contractor the right
to protect those results and obtain ownership of the intellectual property rights
to those results; or
(b) to protect itself those results, obtain itself ownership of the intellectual property
rights to those results, and to transfer or license the results under fair and
reasonable conditions and in a non-discriminatory way.
4. Public buyers shall obtain at least free access to the results generated by the
contractors in the context of a R&D procurement contract for their own use and for
use by their current and future contractors in the performance of any contracts
awarded by those public buyers. Public buyers may also require that such free access
EN 51 EN
includes in addition to usage rights other access rights such as rights to modify and
maintain the results.
5. In emergency situations where contractors are unable to satisfy subsequent demand
for the results of the R&D procurement contract on the Union market, public buyers
shall have the right to grant licences or to require contractors to grant licences to
third parties to commercially use the results of the R&D procurement contract on a
non-exclusive basis, without any right to sublicense, and under fair and reasonable
conditions.
6. Where contractors fail to commercialise their results within a reasonable period as
provided for in the R&D procurement contract but provide legitimate reasons for that
failure, public buyers shall:
(a) verify with the contractors whether they are able and willing to commercialise
the results if given a reasonable amount of additional time;
(b) only in case it is verified that the contractors are unable or unwilling to
commercialise the results, or fail to commercialise the results within the
additional time referred to in point (a), have the right to:
(i) grant licences or to require contractors to grant licences to third parties,
under fair and reasonable conditions, to commercially use the results of
the R&D procurement contract on a non-exclusive basis, without any
right to sublicense; or
(ii) only in case that a licensing action as referred to in point (i) is not
sufficient to achieve the commercialisation required by the R&D
procurement contract, require the contractor to transfer ownership of
those results to the public buyers, under fair and reasonable conditions,
without any prejudice to the moral rights of authors.
7. Where contractors fail to commercialise their results within a reasonable period
provided for in the R&D procurement contract and fail to justify this with legitimate
reasons or where contractors use those results in a manner contrary to the public
interest, and where efforts undertaken by public buyers to obtain within a reasonable
amount of time authorisation from the contractors to license the results on fair and
reasonable conditions have failed, public buyers shall have the right to:
(a) grant licences or to require contractors to grant licences to third parties to
commercially use the results of the R&D procurement contract on a non-
exclusive basis, without any right to sublicense without providing financial
compensation to the contractors; or
(b) in case that the action in point (a) is not sufficient to prevent the use of the
results in a manner contrary to the public interest or achieve the
commercialisation required by the R&D procurement contract, require the
contractor to transfer ownership without of those results to the public buyers,
without providing financial compensation to the contractors, without any
prejudice to the moral rights of authors.
8. For the purpose of paragraphs 6 and 7, legitimate reasons include where the
contractor demonstrates that it used its best efforts to commercialise the results and
to avoid abuse of the results in a manner that is contrary to the public interest.
9. Contractors shall notify public buyers in advance of any intention to undertake
exclusive licensing or transfer of ownership of R&D procurement results. Public
EN 52 EN
buyers shall have the right to object to exclusive licensing or transfer of ownership of
R&D procurement results by contractors in any of the following cases:
(a) where such licensing or transfer would negatively impact the access of the
public buyer to the results or the commercial exploitation of the results;
(b) where such licensing or transfer would be contrary to the public interest in
sectors of vital importance to the socio-economic or technological development
of the Union or of the Member States of the public buyers;
(c) where those results would become subject to control or other restrictions by a
country other than those referred to in Article 11(1), in a way that would
negatively impact the access of the public buyer to or the commercialisation of
the results, as referred to in point (a) of this paragraph, or in a way that would
be contrary to the public interest, as referred to in point (b) of this paragraph.
10. For R&D procurements that are not pre-commercial procurements, by way of
derogation from paragraphs 1 to 9, where justified by any of the following overriding
reasons of public interest which shall be specified in the procurement documents,
public buyers may obtain the ownership of the intellectual property rights to the
results generated by contractors in the context of an R&D procurement contract:
(a) where necessary and justified for ensuring the protection of the security and
public safety interests of the Union or one or several of its Member State
within the meaning of Article 28(2);
(b) where necessary to prevent abuse of the results by contractors or other third
parties and there is no other effective way to prevent such abuse.
(c) where the public buyer intends to have exclusive rights to exploit the
intellectual property rights to the results generated by contractors;
Where public buyers obtain ownership of intellectual property rights in accordance
with the first subparagraph:
(a) if they fail to exploit intellectual property rights obtained under point (c) of
paragraph 10 within a period of four years from the date of obtaining the
ownership of the intellectual property rights, they shall offer to transfer the
ownership of those intellectual property rights or licence them under fair and
reasonable conditions and in a non-discriminatory manner;
(b) if they decide to transfer the ownership of these intellectual property rights or
licence them, they shall do so under fair and reasonable conditions and in a
non-discriminatory manner;
(c) they shall ensure that all results which do not give rise to intellectual property
rights may be widely disseminated, without prejudice to confidentiality and
data protection obligations a referred to in Article 26.
The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 39
to amend the list of cases set out in the first subparagraph of this paragraph, taking
into account the following criteria:
(a) the impact on increasing the commercialisation of R&D results;
(b) the impact on improving the access of innovative enterprises, including in
particular innovative startups and scaleups, and new entrants to the market;
(c) the impact on socio-economic or technological development in the Union;
EN 53 EN
(d) the impact on the Union’s strategic autonomy and economic security;
(e) the impact on protecting public interests;
11. Public buyers shall:
(a) require contractors to stipulate in subcontracting agreements, that
subcontractors are bound by the same intellectual property rights and
obligations as those applicable to contractors under the R&D procurement
contract, in particular that in any transfer or licensing agreement the
contractor’s obligations under the R&D procurement contract are passed on to
the new owner or licensee and that the new owner or licensee has the
obligation to pass them on in any subsequent transfer or licensing.
(b) when drawing up and implementing obligations affecting the protection of
intellectual property rights in the context of R&D procurement contracts,
comply with the applicable Union law on intellectual property, the TRIPS
Agreement43 and other international obligations of the Union or the Member
States concerned.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), where participation in the
R&D procurement is not restricted to economic operators that have their origin
in Member States, public buyers shall treat economic operators having their
origin in other WTO Member countries no less favourable than economic
operators that have their origin in the public buyer’s own country with regard
to the protection of intellectual property, except where otherwise provided for
in the TRIPS Agreement.
Article 20
Contract modifications
1. Public buyers may modify awarded R&D procurement contracts during their term
without a new R&D procurement procedure where that possibility, irrespective of the
modifications’ monetary value, has been provided for in the initial procurement
documents in clear, precise and unequivocal review clauses, which may include price
revision clauses or options. Such clauses shall state the scope and nature of possible
modifications or options as well as the conditions under which they may be used.
Such clauses shall not provide for modifications or options that would alter the
overall nature of the R&D procurement contract.
2. Public buyers may also modify awarded R&D procurement contracts during their
term without a new R&D procurement procedure provided that both the following
conditions are fulfilled:
(a) the modification is not substantial within the meaning of paragraph 3 or where
the modification is substantial but falls within any of the cases listed in
paragraph 4;
(b) the modification responds to objective needs arising during the performance of
the R&D procurement contract, is limited to what is necessary and appropriate
43 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights (TRIPS), set out in Annex 1C to
the Agreement establishing the World Trade Organization, OJ L 336, 23.12.1994, p. 214, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/800(16)/oj.
EN 54 EN
for ensuring its performance and continuity and not alter the initial economic
balance of the contract in favour of the contractor in a manner which was not
provided for in the original contract.
3. A modification shall be considered substantial in one or more of the following cases:
(a) the modification introduces conditions which, had they been part of the initial
procurement procedure, would have allowed for the admission of other
candidates than those initially selected or for the acceptance of a tender other
than that originally accepted or would have attracted additional participants in
the procurement procedure;
(b) where it changes essential terms or conditions of the contract, such as
(c) a change in the economic balance of the R&D procurement contract in favour
of the contractor in a manner which was not provided for in the original
contract as a consequence of either;
(i) a considerable extension of the scope of the R&D procurement contract;
(ii) the identity of the contractor in other cases than those provided for under
paragraph 4, point (c).
4. Provided that they do not alter the initial economic balance of the R&D procurement
contract in favour of the contractor in a manner which was not provided for in the
initial R&D procurement contract, substantial modifications shall be permissible
within the meaning of paragraph 2 only in the following cases:
(a) where additional services, or supplies have become necessary during
performance of the R&D procurement contract, provided that a change of
contractor is not technically or economically feasible, including due to
interdependence with existing works or services or substantial increase of
costs;
(b) where the modification is necessary due to circumstances which could not
reasonably be anticipated by a diligent public buyer at the time of the launch of
the R&D procurement procedure, and which significantly affect the
performance or feasibility of the contract, including:
(i) substantial changes in the applicable regulatory or legal framework;
(ii) major technological developments;
(iii) severe disruptions, emergencies or crises with significant economic,
societal or operational impact;
(c) where the original contractor is replaced by another entity in one of the
following cases:
(i) following a merger, takeover, acquisition, insolvency or other corporate
restructuring, another economic operator succeeds, wholly or partly, to
the rights and obligations of the original contractor, provided that the
new entity fulfils the original qualitative selection criteria, that no other
substantial modifications are made to the R&D procurement contract and
that the replacement is intended to circumventing the application of this
Regulation; or
EN 55 EN
(ii) in the event that the public buyer itself assumes the main contractor’s
obligations towards its subcontractors where this possibility is provided
for under national law.
5. Modification, the value of which does not exceed 15 % of the value of the initial
R&D procurement contract shall be considered non-substantial and may be made
without a new procurement procedure, provided that the modification does not alter
the initial economic balance of the R&D procurement contract in favour of the
contractor in a manner which was not provided for in the initial R&D procurement
contract.
Where several successive modifications are made, the thresholds shall be assessed on
the basis of the net cumulative value of the successive modifications.
6. Before modifying the R&D procurement contract, the public buyer shall establish, on
the basis of objective and verifiable elements, that the conditions set out in paragraph
2 are satisfied. Public buyers shall maintain detailed written records of the essential
elements of the modification, including its justification, its necessity or
appropriateness, and its impact on the economic balance of the contract, in particular
on the allocation of risks and economic advantages, to justify decisions to modify the
R&D procurement contract and to enable verification of compliance with this Article
by competent supervisory, audit and review bodies.
7. Before any modification of a R&D procurement contract that exceeds 50 % of the
initial estimated value of the contract, the public buyers shall publish a contract
modification notice to that effect. Such notice shall contain the justification for the
modification without a new procurement procedure. Consecutive modifications shall
not be aimed at circumventing this Regulation.
8. Where public buyers substantially modify an R&D procurement contract in
accordance with paragraph 4, and the modification does not exceed 50 % of the
initial estimated value of the contract, they shall publish a contract modification
notice within 20 calendar days from the date on which the modification was made.
9. Modifications of an R&D procurement contract shall not be used to remedy
deficiencies of the contractor’s performance that are not justified by circumstances
beyond its control.
Article 21
Value engineering
1. Public buyers shall insert a value engineering clause in all R&D procurement
contracts subject to this Regulation with an estimated value net of VAT exceeding:
(a) EUR 10 million from… [OP please insert date 1 year from the date of entry
into force of this Regulation];
(b) EUR 9 million from… [OP please insert date 2 years from the date of entry
into force of this Regulation];
(c) EUR 8 million from… [OP please insert date 3 years from the date of entry
into force of this Regulation];
(d) EUR 7 million from… [OP please insert date 3 years from the date of entry
into force of this Regulation];
EN 56 EN
(e) EUR 6 million from… [OP please insert date 4 years from the date of entry
into force of this Regulation];
(f) EUR 5 million from… [OP please insert date 5 years from the date of entry
into force of this Regulation].
Public buyers may include a value engineering clause in R&D procurement contracts
with a lower estimated value.
2. Public buyers shall include in the R&D procurement contract:
(a) value engineering clauses that encourage contractors to submit value
engineering change proposals throughout the performance of the R&D
procurement contract (‘voluntary value engineering clauses’); or
(b) value engineering clauses that require contractors to submit to the public buyer
value engineering change proposals at regular intervals throughout the
performance of the R&D procurement contract (‘mandatory value engineering
clauses’).
Public buyers may use the mandatory value engineering referred to in the first
subparagraph, point (b), for the entire R&D procurement contract or only for parts of
the R&D procurement contract.
Where public buyers use mandatory value engineering for parts of the R&D
procurement contract, they shall formulate, in the procurement documents, the
requirements related to those parts as functional or performance requirements.
Contractors shall include corresponding mandatory or voluntary value engineering
clauses in any subcontracting agreement exceeding the values referred to in
paragraph 1 on the date of conclusion of the subcontracting agreement. They may
include corresponding mandatory or voluntary value engineering clauses in
subcontracting agreements below those values.
3. Where contractors submit value engineering change proposals as referred to in the
first subparagraph of paragraph 2, they shall include in those proposals:
(a) all the proposed changes to any of the research and development services
procured as a part of the R&D procurement
(b) a description of any impacts that the proposed changes referred to in point (a) of
this paragraph may have on the rights and obligations of the parties to the R&D
procurement contract, including on the price of different parts of the R&D
procurement contract as referred to in paragraph 2, second subparagraph, or on
the tasks of the contractor;
(c) an evidence-based analysis of the expected cost and benefit of the proposed
changes;
(d) in the case of subcontracting, any value engineering change proposals from their
subcontractors, which are necessary for implementing the contractor’s value
engineering change proposal
4. Public buyers shall not accept value engineering change proposals that:
(a) alter the subject matter of the R&D procurement contract;
(b) impair essential functions or characteristics of the R&D services procured or
their intended results as described in the functional or performance
requirements;
EN 57 EN
(c) involve a change in deliverable quantities of the procured R&D services and
their intended results only;
(d) involve a change in research and development end items or research and
development test quantities that result solely from previous testing under the
R&D procurement contract.
5. Public buyers shall specify in the procurement documents that they may approve
amendments that may decrease or increase the price of the R&D procurement
contract following a value engineering change proposal from the contractor. The
procurement documents shall specify the limits of allowed increases in the price of
the R&D procurement contract due to contract amendments applying a value
engineering change proposal. Any such contract amendments for value engineering
shall be carried out in accordance with Article 20.
6. Public buyers shall set out in the procurement documents incentive sharing rates that
share between public buyers and contractors any net cost savings realised for public
buyers from accepted value engineering change proposals on the ongoing R&D
procurement contract. Where a value engineering change proposal creates net cost
savings for public buyers on potential future R&D procurement contracts, the
procurement documents shall specify whether the public buyer will pay the
contractor’s share of contract savings as a single payment or as a series of payments
over time as future R&D procurement contracts are awarded. Public buyers shall
ensure that the contractor’s share of cost savings that it pays to the contractor as part
of the R&D procurement does not equal to or exceed the cost of research and
development services performed as part of the R&D procurement contract.
7. Public buyers may unilaterally accept or reject any value engineering change
proposal, in whole or in part. If the public buyer does not accept a value engineering
change proposal, the public buyer shall notify the contractor in writing, explaining
the reasons for the rejection. The contractor may withdraw any value engineering
change proposal, in whole or in part, at any time before it is accepted by the public
buyer. Until a contract amendment applies a value engineering change proposal to
the ongoing R&D procurement contract, the contractor shall continue performing in
accordance with the existing R&D procurement contract.
Article 22
Multiple sourcing
1. Public buyers shall apply multiple sourcing in R&D procurement procedures and
shall award multiple R&D procurement contracts to multiple contractors.
2. Public buyers shall indicate in the procurement documents the minimum number of
R&D procurement contracts that are expected to be awarded in accordance with
paragraph 1.
3. R&D procurement contracts under multiple sourcing shall be awarded and signed in
the order of the ranked list of tenders from the highest to the lowest score based on
their evaluation in accordance with Article 11 unless there are duly justified reasons
to proceed otherwise, in full compliance with the principles of equal treatment and
transparency. All R&D procurement contracts shall be awarded within the same
R&D procurement procedure.
EN 58 EN
4. To determine the number of R&D procurement contracts to be awarded in
accordance with paragraph 1, public buyers shall take into account the benefits that
multiple sourcing can generate to:
(a) avoid the over-reliance on a single or a limited number of contractors for
products, works or services that are essential to the public buyer’ internal or
external operations, or for products, works or services that are based on critical
technologies or critical raw materials;
(b) reduce technology or innovation risks including by stimulating the development,
testing or integration of alternative results from different contractors;
(c) tackle situations where there is not sufficient competition on the market or
prevent or reduce supplier lock-in by stimulating more competition on the
market;
(d) mitigate service disruptions and single point of failure by ensuring technical
redundancy in the public buyer’s infrastructure, network or service delivery
system;
(e) where necessary and justified for protection of the security and public safety
interests of the Union or one or several of its Member States within the meaning
of Article 28(2), reserve a minimum number of R&D procurement contracts for
economic operators originating in Member States in accordance with Article
11(6).
5. By way of derogation from paragraph 1, where justified by any of the following
reasons, which shall be specified in the procurement documents, public buyers may
award a single R&D procurement contract without applying multiple sourcing in
accordance with this Article:
(a) R&D procurement procedures which have as their only subject the
procurement of research and development consultancy services covered by
CPV codes 73200000-4, 73210000-7 and 73220000-0;
(b) in R&D procurements that are not pre-commercial procurements, where any of
the following conditions are fulfilled:
(i) the results of the outcomes of the market consultation referred to in
Article 9 and market research indicate that the market is too small for
multiple contractors to participate in the R&D procurement procedure;
(ii) the long-term benefits of multiple sourcing as listed in paragraph 4 of this
Article do not outweigh the extra costs for the public buyer applying
multiple sourcing;
(iii) the award of a single R&D procurement contract is necessary and
justified for ensuring the protection of the security and public safety
interests of the Union or one or several of its Member States within the
meaning of Article 28(2);
The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 39
to amend the list of cases set out in the first subparagraph of this paragraph taking
into account the following criteria:
(a) the impact on increasing the commercialisation of R&D results;
EN 59 EN
(b) the impact on improving the access of innovative enterprises, including in
particular innovative startups and scaleups, and new entrants to the market;
(c) the impact on socio-economic or technological development in the Union;
(d) the impact on the Union’s strategic autonomy and economic security;
(e) the impact on protecting public interests;
Article 23
R&D procurement call for tenders
1. Public buyers shall announce the launch of the call for tenders for the R&D
procurement by means of a contract notice. That notice shall:
(a) be published in the Official Journal of the European Union and, after that, be
published also on the national procurement portal of the Member State of the
public buyer;
(b) contain the following elements:
(i) references to the relevant CPV codes for research and development
services
(ii) an indication, where relevant, that the call for tenders relates to
innovation by marking the field ‘innovation’ in the contract notice and by
including, where applicable, the words ‘Pre-Commercial Procurement’ in
the field ‘title of the procurement’;
(iii) the estimated value of the R&D procurement calculated pursuant to the
methodology laid down in Article 10(5).
2. Public buyers shall widely promote the launch of the R&D procurement call for
tenders to the market. To this effect, after announcing the launch of the call for
tenders by means of a contract notice, public buyers may publish and promote the
launch of the call for tenders through any widely available media.
3. By way of derogation from paragraph 1 and 2 of this Article, where necessary and
justified for ensuring the protection of the security or public safety interests of the
Union or one or several of its Member States within the meaning of Article 28(2),
public buyers shall publish and promote the contract notice omitting all sensitive
information and requesting economic operators to express their interest to submit
tenders for the R&D procurement. Sensitive information shall be sent only to
economic operators who have expressed an interest, meet the selection criteria and
do not pose a security risk within the meaning of Article 28(4), point (d).
4. By way of derogation from paragraphs 1 and 2 of this Article, where the publication
of a contract notice referred to in paragraphs 1 and 2 of this Article and the
publication of other elements in the procurement documents referred to in Article 10
would be contrary to the security and public safety interests of the Union or one or
several of its Member States within the meaning of Article 28(2), public buyers shall
invite to tender and share the procurement documents only with potentially suitable
economic operators who have been identified during the market consultation
referred to in Article 9 and during market research, meet the qualification criteria and
do not pose a security risk within the meaning of Article 28(4), point (d).
EN 60 EN
5. The minimum time limit for receipt of tenders shall be one month from the date on
which the contract notice was sent for publication in the Official Journal of the
European Union. This minimum time limit can be shortened by the public buyer
where an emergency mode has been activated pursuant Regulation (EU)
2024/274744, the emergency framework has been activated pursuant Council
Regulation (EU) 2022/237245, serious cross-border threats to health pursuant to
Regulation (EU) 2022/237146 exist, or the Commission has declared a crisis or a state
of emergency. The maximum time limit for public buyers to complete the evaluation
of the tenders and notify tenderers of the award decision shall be 60 calendar days
from the deadline for the reception of the tenders.
6. Public buyers shall verify, based on the information in the tender, which tenderers
have access to the R&D procurement in accordance with the conditions laid down in
Article 11.
7. Without prejudice to Article 15(9), public buyers shall evaluate all tenders submitted
by tenderers that have access to the R&D procurement on the basis of objective and
non-discriminatory criteria by applying the applicable exclusion grounds and
selection criteria laid down in Articles 13, 14 and 15, the minimum requirements to
be met by all tenderers and the applicable award criteria referred to in Article 17,
including the innovation-related award criteria, and they shall draft a ranked list of
evaluated tenders.
8. After the submission of the initial tenders, public buyers may conduct interviews
with the economic operators and may conduct negotiations in one or several rounds.
Public shall ensure that in any given round of negotiations the number of solutions
discussed allows for genuine competition. After each round, and depending on the
outcome of the negotiations, the economic operators participating in the negotiations
shall be invited to submit a revised tender and public buyers may decide to reduce
the number of participants based on the award criteria set in accordance with Article
17. Public buyers shall inform economic operators when a new round of negotiations
will start and whether or not they will be invited. Public buyers shall inform all
tenderers, whose tenders have not been eliminated, of any changes to the
specifications or changes to other parts of the procurement detail as a result of the
negotiations. Public buyers shall provide sufficient time for tenderers to modify and
re-submit amended tenders, as appropriate. Economic operators may submit revised
tenders depending on the outcome of the negotiations. Where a public buyer has
decided to conclude the negotiations and proceed to the award of the R&D
procurement contract, it shall invite the remaining economic operators to submit a
final tender.
44 Regulation (EU) 2024/2747 of the European Parliament and of the Council of 9 October 2024
establishing a framework of measures related to an internal market emergency and to the resilience of
the internal market and amending Council Regulation (EC) No 2679/98 (Internal Market Emergency
and Resilience Act) (OJ L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj). 45 Council Regulation (EU) 2022/2372 of 24 October 2022 on a framework of measures for ensuring the
supply of crisis-relevant medical countermeasures in the event of a public health emergency at Union
level (OJ L 314, 6.12.2022, p. 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2372/oj). 46 Regulation (EU) 2022/2371 of the European Parliament and of the Council of 23 November 2022 on
serious cross-border threats to health and repealing Decision No 1082/2013/EU (OJ L 314, 6.12.2022,
p. 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2371/oj).
EN 61 EN
9. Not later than 30 days after the conclusion of the R&D procurement contract, public
buyers shall publish a contract award notice in the Official Journal of the European
Union and, after that,alsoon their national procurement portal, except where the
publication would be contrary to the security or public safety interests of the Union
or one or several of its Member States within the meaning of Article 28(2).
The contract award notice shall indicate that the procedure concerns an R&D
procurement and relates to innovation. The public buyer shall include, where
applicable, the words ‘pre-commercial procurement’ in the field ‘title of the
procurement’ and shall mark the field ‘innovation’ in the contract award notice.
The contract award notice shall include information on the value of the awarded
contract or contracts and any awarded lots.
Article 24
Competitive development in phases and assessment of contract performance
1. Public buyers shall procure the R&D in multiple successive research and
development phases that may include any combination of fundamental research,
industrial research and experimental development activities.
2. Public buyers may organise fast-track R&D procurement that combine any of the
phases related to development and testing that are part of industrial research and
experimental development into a single phase.
3. Public buyers shall organise the R&D phases in a way to ensure that the minimum
number of contracts planned for each phase of the R&D procurement allows for
genuine competition in R&D (‘Competitive Development’) between economic
operators.
4. During each R&D phase, public buyers shall assess any value engineering change
proposals and, where needed, amend ongoing R&D procurement contracts
accordingly in accordance with the provisions on value engineering laid down in
Article 21.
5. At the end of each R&D phase of the R&D procurement, public buyers shall assess
the performance of contractors on the basis of the innovation-related key
performance indicators referred to in Article 24(13) .
6. The assessment shall determine whether the contractor has successfully completed
the specific research and development phase based on whether the results of that
specific phase are innovative, capable of meeting the requirements and commercially
viable.
7. Where the assessment determines that the contractor has not successfully completed
a specific phase, the public buyer may terminate the R&D procurement contract with
that contractor. However, where such contractor has satisfactorily performed all the
requested tasks and submitted all the requested deliverables, that contractor shall be
eligible for the payment applicable for the specific phase as agreed in the R&D
procurement contract.
8. Where under an R&D procurement contract, contractors have implemented value
engineering change proposals that have resulted in net cost savings for the public
buyer, the public buyer shall pay the contractor its share of those savings in
accordance with the agreed value engineering payment method.
EN 62 EN
9. By terminating R&D procurement contracts at the end of a phase as referred to in
paragraph 7 and by selecting the best offers for the next phase, the public buyer may
reduce the number of contractors after the completion of each phase.
10. Where despite best efforts of the public buyer to ensure competitive development
across all phases referred to in paragraph 3, the public buyer terminated an R&D
procurement contract at the end of a phase as referred to in paragraph 7 or receives
insufficient good quality offers to allow for the selection of more than one contractor
for the next phase, the public buyer may allow economic operators who have not
participated in previous phases and who have not participated in the initial R&D
procurement procedure to submit tenders only for the remaining phase or phases with
a view to concluding specific contracts. Where the public buyer wants to make use of
this option, the public buyer shall keep the possibility for economic operators that
have not participated in previous phases to express their interest to participate in later
phases of the R&D procurement, up to the moment of selection of contractors for the
last R&D phase. Any such economic operators shall be selected based on the same
exclusion grounds, selection criteria, minimum requirements and award criteria as
other contractors that participated in previous phases.
11. Where despite best efforts of the public buyer to ensure competitive development
across all phases referred to in paragraphs 3 and 10, the public buyer terminated an
R&D procurement contract at the end of a phase as referred to in paragraph 7 or
receives insufficient good quality offers to allow for the selection of multiple
contractors for the next phase, the public buyer may proceed to the next phase with
only one contractor.
12. By way of derogation from paragraph 1 to 11, where justified by any of the
following reasons which shall be specified in the procurement documents, public
buyers may decide not to organise the R&D procurement procedure in multiple
successive research and development phases in the following cases:
(a) for R&D procurement procedures which have as their only subject the
procurement of research and development consultancy services covered by
CPV codes 73200000-4, 73210000-7 and 73220000-0;
(b) for R&D procurements that are not pre-commercial procurements, whose
subject matter concerns R&D services that are limited to one technology
readiness level and those R&D services are too narrow in scope to split the
R&D over multiple phases.
The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 39
to amend the list of cases set out in the first subparagraph of this paragraph taking
into account the following criteria:
(a) the impact on increasing the commercialisation of R&D results;
(b) the impact on improving the access of innovative enterprises, including in
particular innovative startups and scaleups, and new entrants to the market;
(c) the impact on socio-economic or technological development in the Union;
(d) the impact on the Union’s strategic autonomy and economic security;
(e) the impact on protecting public interests;
13. Public buyers shall:
EN 63 EN
(a) regularly assess the performance of contractors on the basis of innovation-
related key performance indicators that include keeping to the time schedule,
keeping the costs under control and delivering the expected quality in terms of
achievement of the minimum requirements referred to in Article 10(1), point
(f), the functional requirements or performance requirements referred to in
Article 18, and the award criteria, including the innovation-related award
criteria, referred to in Article 17;
(b) where, following the assessment referred to in point (a), it concludes that
contract performance does not comply with the innovation-related key
performance indicators, request the contractors to take corrective action to
reach the contract performance agreed in the R&D procurement contract;
where a contractor does not take the necessary corrective actions, public buyers
may terminate the R&D procurement contract with that contractor;
(c) where value engineering is used to improve contract performance throughout
the R&D procurement pursuant to Article 21, take accepted value engineering
proposals into account when assessing contract performance and when paying
the contractor its share of cost savings that result from accepted value
engineering proposals.
Article 25
Payments
1. Without prejudice to their obligations under Directive 2011/7/EU47 of the European
Parliament and of the Council, public buyers shall ensure the timely payment of
contractors and, where applicable, subcontractors.
2. As part of the conditions for the performance of the R&D procurement contract,
public buyers may provide that the contractors pass through the supply chain
equivalent payment terms. as laid down in the relevant provisions of Directive
2011/7/EU of the European Parliament and of the Council.
3. Unless justified by an overriding interest of the public buyer, the public buyer shall
provide for an appropriate advance payment to the contractor.
4. At the request of a subcontractor and where the nature of the R&D procurement
contract so allows, the public buyer shall transfer due payments directly to the
subcontractor for R&D services, supplies or works provided to the main contractor.
Such measures may include appropriate mechanisms permitting the main contractor
to object to undue payments. The arrangements concerning that mode of payment
shall be set out in the procurement documents.
Article 26
Confidentiality and data protection
1. Without prejudice to the applicable Union and national law, public buyers shall not
disclose without prior written agreement information provided to them by economic
operators in market consultations, by tenderers during or after the call for tenders, by
47 Directive 2011/7/EU of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 on combating
late payment in commercial transactions (recast) (OJ L 48, 23.2.2011, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/7/oj).
EN 64 EN
contractors during contract performance or by former contractors after the end of the
R&D procurement, which such economic operators have designated as confidential,
including technical or trade secrets and the confidential aspects of tenders. Tenderers,
contractors or former contactors shall also not disclose without prior written
agreement information provided to them by public buyers, which public buyers have
designated as confidential. The prior written agreement shall not take the form of a
general waiver but shall be given with reference to the intended communication of
the specific confidential information.
2. Public buyers shall ensure compliance with the personal data protection rules laid
down in Regulation (EU) 2016/679 and Directive 2002/58/EC, and in applicable
national law in all exchanges and publication of information during the market
consultation, call for tenders, contract performance and after completion of the R&D
procurement.
3. Public buyers shall specify in the procurement documents referred to in Article 10
any requirements on the localisation of and access to the personal data processed by
the contractor. Such requirements may include that:
(a) the personal data shall only be processed within the territory of those countries
referred to in Article 11(1) and shall not be removed from not that territory;
(b) the data shall only be held in data centres located with the territory of those
countries referred to in Article 11(1);
(c) no access shall be given to such data outside of the countries referred to in
Article 11(1);
(d) the contractor may not change the location of data processing without the prior
written authorisation of the public buyer;
(e) any transfer of personal data under the R&D procurement contract to third
countries or international organisations shall comply fully with the requirements
laid down in Regulation (EU) 2016/679.
Article 27
Termination of R&D procurement contracts
Without prejudice to any other grounds for termination provided for in this Act or under
applicable national law, public buyers shall terminate the R&D procurement contract where:
(a) the economic operator becomes subject of a final conviction for one of the
mandatory exclusion grounds referred to in Article 13, except where the public buyer
establishes that such termination is not warranted for reasons of overriding public
interest and the final judgment does not preclude this;
(b) the R&D procurement contract or its modification should not have been awarded to
the contractor in view of a serious infringement of the obligations under the Treaties
and this Regulation that has been declared by the Court of Justice of the European
Union in a procedure pursuant to Article 258 of the Treaty.
EN 65 EN
SECTION 2
SECURITY
Article 28
Security considerations in R&D procurement
1. Public buyers shall take appropriate measures, in addition to measures required or
imposed by virtue of other Union legislation, where relevant, at any stage of the
R&D procurement procedure, from planning and market consultation to contract
award and contract performance, to ensure the protection of the security and public
safety interests of the Union or one or more Member States for any R&D
procurement procedure identified as presenting or including a risk for security or
public safety. This Chapter is without prejudice to other requirements under relevant
Union legislation.
2. Security and public safety interests of the Union or a Member State relevant for a
given R&D procurement contract may include, but are not limited to, the following:
(a) protection of critical infrastructure, strategic dual-use infrastructure, identified
by Member States in accordance with [Article 33 of the Military Mobility
Regulation], especially for those located on a military mobility corridor,
essential services, critical supply chains, critical technologies, resilience
against physical, cyber, or hybrid threats, and prevention across and protection
against risks of any disruption including due to harmful strategic dependencies
on third-country suppliers;
(b) prevention of espionage, sabotage or technology leakage;
(c) crisis preparedness, including business continuity and contingency planning for
disruptions in case of natural disasters or geopolitical instability, pandemics or
cyberattacks;
(d) the prevention of other harmful interference, including third-country and third-
country State-controlled influence;
(e) the cybersecurity of systems, networks, and data processed;
(f) the protection of classified information, sensitive data, research, or intellectual
property from unauthorised access or transfer;
(g) ensuring public health, including crisis-prepared and self-sufficient health
services; or
(h) protection of the environment and resilience to climate-related disruptions.
3. Risks for security and public safety in a R&D procurement contract may arise in
particular from:
(a) the subject matter of the R&D procurement contract, including:
(i) sensitivity of the assets involved or to be developed in its
implementation;
(ii) access to and handling sensitive data;
(iii) critical dependency or risk of critical dependency on a limited number of
third-country suppliers, goods, services or technologies;
EN 66 EN
(iv) risks associated with access to critical infrastructure, strategic dual-use
infrastructure identified by Member States in accordance with [Article 33
of the Military Mobility Regulation], research facilities, IT systems, or
critical materials;
(v) dual-use nature of the results of research and development services
procured;
(vi) the nature of the public interests attached to it and the potential
consequences of a malfunction or malperformance, such as harm to
public safety, national security, economic stability, health security or
fundamental rights.
(b) the characteristics of economic operators, including:
(i) ownership, control, or financing structure bearing risks of undue
interference or influence over the economic operator;
(ii) security track record, including past breaches, non-compliance with
security standards, or exclusion from other procurement procedures on
security grounds;
(iii) capacity to meet applicable security clearance, personnel vetting, or
information security requirements;
(iv) exposure to third-country legislation that may compel disclosure of
sensitive information or interference with contract performance.
4. Public buyers shall, to the extent possible specify in the procurement documents in a
clear and sufficiently detailed manner appropriate measures that are proportionate to
the risks referred to in paragraph 3 and non-discriminatory. Such measures may be
implemented, in particular through:
(a) specifications and market consultation documents, including mandatory
security standards, certifications, personnel vetting or security clearance
obligations, or risk management and assurance requirements;
(b) award criteria, such as evaluating bidders’ security management systems,
security compliance standards, incident response capabilities, supply chain
security;
(c) conditions for the performance of contracts, including clauses enabling security
oversight of suppliers through audits, inspections, or documentation reviews
and implementation of corrective measures in the case of breaches, as well as
provisions on subcontracting, ownership change notification, and the protection
of classified or sensitive information;
(d) selection criteria, where justified, such as possessing security clearances or
otherwise requiring tenderers to establish that they do not present risks for
security or public safety pursuant to paragraph 3, point (b) of this Article. This
shall be without prejudice to Article 14.
(e) invite to submit a tender only those economic operators who meet specific
objective and non-discriminatory security-related requirements, provided that
the public buyer has indicated its intention to do so, and the security-related
requirements it intends to apply, in the contract notice for the R&D
procurement in question.
EN 67 EN
Public buyers may also indicate in the procurement documents which security
measures they intend to implement where risks for security or public safety arise
during the R&D procurement procedure.
5. Public buyers shall at any time during an R&D procurement procedure exclude an
economic operator from participation in a R&D procurement procedure where the
operator has been identified as a high-risk supplier pursuant to Regulation (EU)
XXXX/XXX [Cyber Security Act 2] in relation to the provision of ICT components
or components that include ICT components to be used in key ICT assets.
6. Where there is evidence that disparities in measures affect the functioning of the
internal market, the Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance
with Article 39 in order to supplement this Regulation by establishing mandatory
technical specifications, selection criteria, award criteria or contract performance
clauses, for specific categories of R&D procurement services or their intended results
where such elements address an identified specific security and public safety interest
of the Union.
Article 29
Security measures during contract implementation
1. Without prejudice to contract law of the Member States, the public buyer may
terminate a R&D procurement contract in whole or in part where it determines that
the contractor has failed to comply with measures or obligations aiming at preventing
or mitigating risks for security and public safety, or a risk to security or public safety
has materialised or is likely to materialise. Under the same conditions, they may
exclude certain economic operators during contract implementation.
2. Termination and exclusion pursuant to this Article shall be proportionate in relation
to the risk for security or public safety. Before terminating a R&D procurement
contract or excluding an economic operator, the public buyer shall conduct a written
assessment. The public buyer shall take into account in particular:
(a) the severity of the risk for security or public safety;
(b) the impact of termination or exclusion on the delivery of public services;
(c) alternative mitigation measures such as contract amendments or enhanced
monitoring.
3. Unless justified by the severity of the risks involved, the imminence of the threat or
where notification may aggravate the risk, the public buyer shall notify the contractor
in writing of its intent to terminate or exclude, specifying:
(a) the grounds for termination or exclusion;
(b) the facts and evidence supporting the decision, with the exception of classified
information;
(c) the proposed date of termination or exclusion.
4. The contractor shall have an appropriate time, determined by the public buyer, which
shall not be shorter than at least 10 calendar days, to submit observations on the
grounds for termination and propose remedial actions. The public buyer may shorten
the deadline in case of emergency.
EN 68 EN
5. The contractor shall cooperate with the public buyer to secure or transfer data,
documents, or assets related to the R&D procurement contract and ensure continuity
of critical services until the termination or exclusion takes effect.
Article 30
Cybersecurity
1. For all products with digital elements used and developed as part of the research and
development services procured that fall within the scope of Regulation (EU)
2024/2847 of the European Parliament and of the Council48, public buyers shall
ensure compliance with the essential cybersecurity requirements set out in Annex I to
that Regulation, including the manufacturers’ ability to handle vulnerabilities
effectively are taken into consideration in the R&D procurement process.
2. This Regulation shall not prevent public buyers from subjecting products with digital
elements referred to in paragraph 1 to additional cybersecurity requirements for the
R&D procurement or use of those products for specific purposes, including where
those products developed, obtained or used for national security or defence purposes,
provided that such requirements are consistent with Member States’ obligations laid
down in Union law and that they are necessary and proportionate for the achievement
of those purposes.
3. Without prejudice to paragraph 1, and without prejudice to Directive (EU)
2022/2555 of the European Parliament and of the Council49 where applicable, public
buyers may specify in the procurement documents requirements relating to
cybersecurity for the research and development services procured and their intended
results. To that end, they may include specifications, selection criteria, exclusion
criteria, award criteria or conditions for the performance of contracts. Such
requirements shall be linked to the subject-matter of the R&D procurement contract
and comply with the principles of transparency, non-discrimination and
proportionality.
4. Public buyers shall at any time during an R&D procurement procedure exclude an
economic operator from participation in an R&D procurement procedure where the
operator has been identified as a high-risk supplier in relation to the provision of ICT
components or components that include ICT components to be used in key ICT
assets.
48 Regulation (EU) 2024/2847 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2024 on
horizontal cybersecurity requirements for products with digital elements and amending Regulations
(EU) No 168/2013 and (EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2020/1828 (Cyber Resilience Act) (OJ L,
2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj). 49 Directive (EU) 2022/2555 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on
measures for a high common level of cybersecurity across the Union, amending Regulation (EU) No
910/2014 and Directive (EU) 2018/1972, and repealing Directive (EU) 2016/1148 (NIS 2 Directive)
(OJ L 333, 27.12.2022, p. 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
EN 69 EN
SECTION 3
JOINT PROCUREMENT OF RESEARCH AND DEVELOPMENT SERVICES
Article 31
Common rules on joint R&D procurement
1. Public buyers carrying out joint R&D procurement shall comply with the rules laid
down in this Regulation.
2. Public buyers may organise joint R&D procurement with two or more public buyers
from one or more Member States. Public buyers. Where two or more public buyers
from one or more Member States wish to conduct a joint R&D procurement, they
shall conclude a joint procurement agreement establishing a buyers’ group and
appointing the lead buyer. That agreement shall specify at least the following:
(a) the financial commitments provided by each public buyer in the buyers’ group
for the joint R&D procurement;
(b) the division of roles and responsibilities between the lead buyer and the public
buyers that are members of the buyers’ group regarding the R&D procurement
procedure, contract performance and post-contract interactions with former
contractors as referred to in Chapter 2, Section 1 and 2;
(c) the applicable Union or national law related to dispute resolution, related to
any procedures or approvals needed for testing prototypes or first products,
services or works developed during the R&D procurement and any other
aspects of the conduct of the joint R&D procurement that are not governed by
this Regulation;
(d) the mechanism for the allocation and exploitation of the results of the joint
R&D procurement.
In addition to the elements listed in Article 10, the procurement documents for joint
R&D procurement shall include the information referred to in the first subparagraph,
points (b), (c) and (d), of this paragraph.
3. The members of the buyers’ group shall jointly provide the financial commitments
for the R&D procurement and jointly conduct the market consultation, draft
procurement documents for their common R&D procurement need, and carry out the
evaluation of tenders.
4. The lead buyer shall launch the joint R&D procurement procedure and award the
R&D procurement contracts in the name and on behalf of all public buyers that are
members of the buyers’ group. Public buyers that conduct joint R&D procurement
may do so in any of the official languages of the Union and they may allow tenderers
to submit tenders in any of those official languages.
5. Public buyers may organise joint R&D procurement through central purchasing
bodies of one or more Member States.
6. For the purpose of this Regulation, central purchasing bodies shall be any public
buyer that carries out the following R&D procurement related activities:
(a) acting as a wholesaler by buying and re-selling R&D services procured on the
market or results of those R&D services;
EN 70 EN
(b) acting as an intermediary, by publishing notices and awarding R&D
procurement contracts for public buyers;
Central purchasing bodies may also, in addition to the activities set out above, carry
out or take part in joint R&D procurement activities or provide ancillary R&D
related procurement support services to public buyers, including infrastructure,
advice or technical assistance, including the preparation and management of R&D
procurement procedures on behalf and for the account of the public buyer concerned.
Public buyers shall indicate in the notices referred to in Article 4(5) when they are
acting as a central purchasing body.
Any public buyer may procure R&D services and obtain their intended results from
or through any central purchasing body established in the Union offering centralised
purchasing activities. A public buyer shall be deemed to fulfil its obligations
pursuant to this Regulation when it procures research and development services from
or through a central purchasing body which for that R&D procurement was obliged
to and has applied this Regulation. Central purchasing bodies that are not themselves
a public buyer shall conduct R&D procurement procedures in accordance with this
Regulation.
7. Union institutions, bodies or agencies may carry out R&D procurement, including
pre-commercial procurement, for themselves, jointly with or on behalf of other
Union entities and jointly with or on behalf of public buyers in Member States
according to the rules set out in Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the
European Parliament and of the Council.
Chapter 3
COMMERCIALISATION OF RESEARCH AND INNOVATION
RESULTS
Article 32
Union Competence Centre for intellectual property-backed finance and
commercialisation of intellectual property assets
1. The European Union Intellectual Property Office (‘the Office’) shall establish a
Competence Centre to support and promote intellectual property-backed finance and
commercialisation of intellectual property, including intellectual property resulting
from research and innovation and regulatory exclusivities for pharmaceuticals (‘the
Competence Centre’)
2. The Competence Centre shall support the following entities through its tasks:
(a) researchers established in a Member State;
(b) innovative enterprises established in a Member State, including innovative
startups, innovative scaleups and spin-offs, whose innovative and competitive
performance is driven by the ownership or use and commercialisation of
intellectual property rights;
(c) other public and private entities established in a Member State that have an
interest in the commercialisation of intellectual property assets;
EN 71 EN
(d) entities whose function is to support any of the entities referred to in points (a),
(b) and (c).
3. To improve access to finance for the entities referred to in paragraph 2, the Office
through the Competence Centre shall:
(a) by… [OP please insert date 4 years from the date of entry into force of this
Regulation], develop a voluntary Union framework for the valuation and
disclosure of intellectual property assets based on all types of intellectual
property rights and regulatory exclusivities for pharmaceuticals and designed
to facilitate its use across different sectors and its uptake by financial
stakeholders, where possible making use of the European Business Wallets,
established in accordance with [Regulation XXX of the European Parliament
and of the Council on the establishment of European Business Wallets], or
alternative electronic means that that are interoperable with the European
Business Wallets, including by:
(i) setting up and maintaining digital processes and services related to the
disclosure, screening and valuation of intellectual property assets;
(ii) identifying and compiling best practices to support the development of
the voluntary valuation framework;
(iii) establishing, as an integral part of the framework, a voluntary disclosure
arrangements enabling undertakings to present information on their
intellectual property assets in a comparable and structured manner for
financing purposes.
(b) by… [OP please insert date 4 years from the date of entry into force of this
Regulation], establish and maintain, in close cooperation with the Commission,
a Union-wide digital match-making platform, where possible making use of the
European Business Wallets or alternative electronic means that that are
interoperable with the European Business Wallets, to facilitate, on a voluntary
basis, the licensing and transfer of intellectual property rights protected in the
Union.
(c) facilitate the development of a secondary market to support the disposal of
intellectual property assets held by the entities referred to in paragraph 2;
(d) support the relevant public and private financial stakeholders, including Union
institutions, bodies, offices and agencies, as well as financial institutions and
commercial banks, in defining and implementing new public and private
financial instruments backed by intellectual property, including the provision
of sound evidence on market needs, the analysis of data stemming from the
implementation of such financial instruments and the provision of IP-related
technical advisory services;
(e) establish and implement skill development programmes across the innovation
ecosystem in relation to intellectual property-backed finance and
commercialisation of intellectual property assets;
(f) raise awareness about intellectual property rights as a driver for the Union’s
innovation, growth and competitiveness and about intellectual property-backed
finance;
(g) support the progressive development of an evidence database on intellectual
property-backed financing, including by collecting on a voluntary basis and
EN 72 EN
analysing anonymised or other non-personal data from intellectual property-
backed financing transactions and, where appropriate, by establishing
mechanisms to facilitate the availability and use of such data, including, where
possible, through the use of European Business Wallets or alternative
electronic means that that are interoperable with the European Business
Wallets;
(h) provide support to the persons and entities referred to in paragraph 2 in the
valorisation and commercialisation of intellectual property resulting from
publicly funded research and innovation, including through awareness raising
and capacity building in management of intellectual property, providing
assistance in defining intellectual property management and commercialisation
strategies;
(i) coordinate a Union-level helpdesk offering information and support services
related to intellectual property-backed financing to entities listed in paragraph
2.
The Commission shall, by means of implementing acts, lay down the technical
specifications necessary for the uniform implementation of the voluntary Union
framework referred to in the first subparagraph, point (a), of this paragraph,
including the specifications concerning the content, comparability and
interoperability of disclosures. Those implementing acts shall be adopted in
accordance with the examination procedure referred to in Article 38(2). The Office
shall, in accordance with the technical specifications laid down pursuant to the
second subparagraph, develop, maintain and, where necessary, update the templates
and related operational tools for the implementation of the voluntary Union
framework
The Commission shall, by means of implementing acts, lay down common technical
standards, interoperability requirements and operational specifications for the digital
match-making platform referred to in the first subparagraph, point (b), of this Article.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 38(2).
4. Subject to the availability of an accumulated budgetary surplus and of the approval
of the Office’s Budget Committee, the Office may conclude contribution agreements
with the Commission for the implementation of clearly defined Union activities
falling within the scope of the tasks entrusted to the Office under this Regulation and
relating to intellectual property-backed finance and the commercialisation of
intellectual property assets. Such contribution agreements shall specify the respective
responsibilities and financial contributions of the parties, the activities and
deliverables to be financed, the eligible costs, implementation arrangements,
reporting obligations, internal control measures, audit rights and the treatment of any
unused amounts.
5. Regulation (EU) 2017/1001 shall apply to the fulfilment of the tasks entrusted to the
Office under this Article. The Competence Centre shall form part of the Office and
shall not have separate legal personality, financial autonomy or decision-making
powers. All activities carried out through the Competence Centre shall remain
subject to the governance, programming, budgetary, accounting, internal control and
reporting framework applicable to the Office.
EN 73 EN
6. The set-up costs of the Competence Centre and the running costs arising from the
tasks entrusted to the Office by this Regulation shall be covered by its operational
budget. The set-up costs may include, at least, the costs related to the development of
the IT support systems and the setting up of the corresponding administrative
infrastructure, as well as the time-limited preparation or setting up of new initiatives.
The Office’s Budget Committee may authorise the use of the accumulated budgetary
surplus of the Office for necessary, clearly defined, non-recurrent and time-limited
set-up costs.
7. The Executive Director of the Office may introduce charges for specific services
referred to in this Article provided to the entities referred to in paragraph 2 of this
Article in accordance with Article 178 of Regulation (EU) 2017/1001. Such charges
shall be transparent, non-discriminatory and limited to the cost of the specific
service.
Access to the voluntary valuation framework developed in accordance with
paragraph 3, first subparagraph, point (a), access to the digital match-making
platform developed in accordance with paragraph 3, first subparagraph, point (b),
support services referred to in paragraph 3, first subparagraph, point (d) provided to
public stakeholders, including the Union institutions, bodies, offices and agencies,
and access to the Union-level helpdesk referred to in paragraph 3, first subparagraph,
point (i) shall not be subject to fees or charges.
Article 33
Data collection
1. With a view to supporting the fulfilment of the tasks entrusted to the Office under
Article 32, and in particular those relating to the development of an evidence base,
the analysis of data and the support to improved access to finance for the entities
referred to in Article 32(2), the Office shall collect and analyse anonymised or other
non-personal data, provided on a voluntary basis, relating to transactions in which
intellectual property rights are used as collateral for credit or insurance purposes or
as in-kind contribution in equity investment scenarios, without prejudice to
applicable rules on classified information.
2. When collecting and analysing data in accordance with this Article, the Office shall,
in accordance with Union law, cooperate with Union institutions, bodies and
agencies, the competent public authorities of the Member States, national and
regional intellectual property offices, and relevant public and private stakeholders in
the fields of finance and insurance, with a view to facilitating the availability,
comparability and reuse of existing data, as well as to exploring, on the basis of
existing data sources and practices, possible approaches for improving transparency
and interoperability across the Union.
3. The data collected and analysed by the Office in accordance with this Article may
include, where available and appropriate, information originating from intellectual
property registers, business registers, registers of pledges or other rights in rem over
intellectual property and similar sources, as well as other relevant information made
available by public authorities or private sector actors, including information on how
intellectual property used as collateral for credit or insurance purposes or as in-kind
contribution in equity investment scenarios has been evaluated, on the size and
characteristics of the corresponding transaction, on the type of intellectual property
EN 74 EN
right concerned, and on relevant indicators such as equity valuation, collateralisation,
or loan-to-value ratios.
4. The Office shall, in cooperation with the stakeholders concerned, promote the
development of common standards and practices relating to data quality, formats and
access conditions, including differentiated and proportionate access modalities, and
shall provide guidance and support measures aimed at enabling innovative
enterprises, innovative startups, innovative scaleups and SMEs to benefit from the
improved evidence base and analytical outputs.
5. Where justified by experience gained through the activities referred to in this Article,
the Office may consider, in cooperation with the stakeholders concerned, the
development of digital tools or structured data systems to further support the
fulfilment of the tasks of the Competence Centre set out in Article 32, including by
investigating the feasibility of a Union-wide register of pledges over intellectual
property assets.
6. The Office shall put in place guidance and support measures to ensure that
innovative enterprises, innovative startups, innovative scaleups and SMEs can
effectively benefit from the data collected in accordance with this Article.
Article 34
Intellectual property valuators
1. The persons and entities referred to in Article 32(2) and relevant public and private
entities in the fields of finance and insurance may request an assessment of the value
of the intellectual property rights under the voluntary Union framework in
accordance with Article 32(3), first subparagraph, point (a). Such assessment may be
carried out by an intellectual property valuator certified in accordance with Article
35.
2. Where the assessment is commissioned in connection with a financing transaction,
the information necessary for the assessment shall be provided in accordance with
the arrangements agreed between the parties concerned and subject to applicable
rules on confidentiality and the protection of trade secrets.
3. When carrying out an assessment, the intellectual property valuator shall act
independently and shall avoid any conflict of interest with the persons or entities
concerned by the assessment.
4. The fees and other costs relating to an assessment shall be borne by the person or
entity commissioning the assessment, unless otherwise agreed between the parties.
They shall be transparent, reasonable and proportionate to the nature, scope and
complexity of the assessment.
Article 35
Certification of intellectual property valuators
1. The Office shall establish and administer a Union certification scheme for
intellectual property valuators. The certification shall attest that a valuator has
acquired the knowledge and professional competence necessary to carry out
EN 75 EN
valuations under the voluntary Union framework referred to in Article 32(3), first
subparagraph, point (a).
2. Certification under this Article shall be voluntary and shall attest competence in
applying the Union valuation framework. It shall not constitute a professional licence
or confer a right to exercise a regulated profession, nor shall it be a prerequisite for
carrying out intellectual property valuations under Union or national law. It shall be
without prejudice to national rules governing regulated professions, professional
qualifications and the provision of valuation services.
3. Certification by the Office shall not make the Office responsible for individual
valuations carried out by a certified valuer and shall not confer binding or
presumptive legal effect on such valuations.
4. To be eligible for certification, the prospective valuator shall:
(a) possess an appropriate educational or professional background and relevant
professional experience, and technical competence in the valuation of
intellectual property assets;
(b) successfully complete specialised training on the application of the voluntary
Union framework referred to in Article 32(3), first subparagraph, point (a), and
an assessment demonstrating sufficient knowledge and practical ability to
apply that framework;
(c) demonstrate objectivity, integrity and adherence to appropriate professional
standards or codes of conduct.
The training and assessment referred to in the first subparagraph, points (b) and (c)
shall be organised by the Office. The Office may develop and provide such training
and assessment in cooperation with national intellectual property offices and relevant
European or international professional organisations and valuation bodies.
5. The Commission shall, by means of implementing acts, lay down the following
detailed conditions for the implementation of the certification scheme established by
this Article:
(a) the minimum educational or professional background and professional
experience required for admission to the certification scheme and the evidence
to be submitted for that purpose;
(b) the minimum content, learning outcomes and practical components of the
specialised training referred to in paragraph 4, first subparagraph point (b),
including any requirements concerning attendance;
(c) the form, content, assessment methodology and minimum pass requirements
for the assessment referred to in paragraph 4, first subparagraph, point (c);
(d) the application procedure, including the documents and evidence to be
submitted and the arrangements for verifying compliance with the conditions
laid down in paragraph 4;
(e) the period of validity of the certification and the conditions and procedure for
its renewal, including requirements relating to continuing professional
development;
EN 76 EN
(f) the grounds and procedure for suspension and withdrawal of certification,
including appropriate procedural safeguards and the right of the person
concerned to be heard;
(g) the conditions governing the use, presentation and communication of the Union
certification and certified status, including rules intended to prevent any
misleading representation as to the scope or legal effects of the certification;
and
(h) the information concerning certified valuators to be included in the database
referred to in paragraph 7 of this Article.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 38(2).
6. The Office, through the Competence Centre, shall grant, renew, suspend or withdraw
certification in accordance with this Article.
7. The Office, through the Competence Centre, shall establish and maintain a publicly
accessible Union database of intellectual property valuators certified in accordance
with this Article.
8. The Executive Director may introduce charges for the certification, assessment and
renewal services provided under this Article in accordance with Article 178 of
Regulation (EU) 2017/1001. Such charges shall be transparent, non-discriminatory
and shall not exceed the cost of the specific services concerned
Article 36
Programming and reporting
1. The Office shall reflect the activities necessary for the performance of the tasks
entrusted to the Office in accordance with this Regulation in a separate section of the
multiannual strategic programme and the annual work programme of the Office
referred to in Article 153(1), points (a) and (b), of Regulation (EU) 2017/1001.
2. The separate section referred to in paragraph 1 of this Article shall set out the
objectives, activities, expected results, performance indicators and estimated human
and financial resources relating to those tasks, taking into account the relevant Union
policies and priorities. The preparation, adoption, implementation and amendment of
the multiannual strategic programme and the annual work programme shall be
governed by Regulation (EU) 2017/1001.
3. The Office shall include in the annual report on the activities of the Office referred to
in Article 153(1), point (c), of Regulation (EU) 2017/1001 a specific section on the
tasks entrusted to the Office under this Article. That specific section shall contain all
of the following:
(a) a review of the main activities carried out during the preceding year;
(b) the results achieved in relation to the objectives and performance indicators set
out in the annual work programme;
(c) an overall assessment of the fulfilment of those tasks, including the financial and
staff resources used, any revenue obtained from charges and any material effect
on the performance of the other statutory tasks of the Office;
(d) an overview of the activities planned for the following years.
EN 77 EN
Article 37
Amendment to Regulation (EU) 2017/1001
In Article 151(1) of Regulation (EU) 2017/1001, the following point (f) is added:
‘(f) the tasks entrusted to it under Regulation (EU) 202X/XXXX of the European Parliament
and of the Council. *+’
_________________________
* Regulation (EU) 202X/XXXX of the European Parliament and of the Council (OJ…,
ELI…).’.
Chapter 4
FINAL PROVISIONS
Article 38
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by the Committee on Implementation Rules
established by Regulation (EU) 2017/1001. That committee shall be a committee
within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
Article 39
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 11(2), Article19(10), Article
22(5), Article 24(12), Article 28(5) and Article 31(8) shall be conferred on the
Commission for a period of five years from the entry into force of this Regulation.
The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not
later than nine months before the end of the five-year period. The delegation of
power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the
European Parliament or the Council opposes such extension not later than three
months before the end of each period.
3. The delegation of power referred to in Article 7(2), Article 19(11), Article 22(5),
Article 24(12), Article 28(5) and Article 31(8) may be revoked at any time by the
European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the
delegation of the power specified in that decision. It shall take effect on the day
following the publication of the decision in the Official Journal of the European
+ OJ: Please insert in the text the number, date, title and OJ reference of the present Regulation (European
Innovation Act) in the footnote.
EN 78 EN
Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any
delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 11(2), Article 19(10), Article 22(5),
Article 24(12), Article 28(5) and Article 31(8) shall enter into force only if no
objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council
within a period of two months of notification of that act to the European Parliament
and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and
the Council have both informed the Commission that they will not object. That
period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament
or of the Council.
Article 40
Evaluation
By [OP please insert date four years from the date of entry into force of this Regulation] and
every five years thereafter, the Commission shall carry out an evaluation of this Regulation in
light of the objectives that it pursues, in particular on strengthening the role of public
procurement as a driver of innovation and enhancing the valuation, commercialisation and use
of IP, and shall present a report thereon to the European Parliament, to the Council and to the
European Economic and Social Committee. Where appropriate, this evaluation shall be
accompanied by a proposal for amendments to or a repeal of this Regulation.
Article 41
Entry into force
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
[...] [...]
EN 1 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT
Contents
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL ............................................................................... 1
1.1. Reasons for and objectives of the proposal .................................................................. 1
1.2. Consistency with existing policy provisions in the policy area ................................... 4
1.3. Consistency with other Union policies ........................................................................ 5
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY ............................... 6
2.1. Legal basis .................................................................................................................... 6
2.2. Subsidiarity (for non-exclusive competence)............................................................... 7
2.3. Proportionality ............................................................................................................. 8
2.4. Choice of the instrument .............................................................................................. 9
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS
AND IMPACT ASSESSMENTS ................................................................................ 9
3.1. Stakeholder consultations ............................................................................................ 9
3.2. Collection and use of expertise .................................................................................. 10
3.3. Impact assessment ...................................................................................................... 11
3.4. Regulatory fitness and simplification ........................................................................ 14
4. Fundamental rights ..................................................................................................... 14
5. BUDGETARY IMPLICATIONS .............................................................................. 14
6. OTHER ELEMENTS ................................................................................................ 15
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements ........ 15
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal ................................ 15
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 4
1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 4
1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 4
1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 4
1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 4
1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 4
1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 4
1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 6
1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 6
1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 6
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 6
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). ....... 7
EN 2 EN
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 7
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments ....................................................................................... 8
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment ................................................................................................................ 8
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 9
1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 9
2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................. 10
2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................. 10
2.2. Management and control system(s) ........................................................................... 10
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed ................ 10
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them.......................................................................................................... 10
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure) ......................................... 10
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities .............................................................. 11
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ............ 12
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected ....................................................................................................................... 12
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 13
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 13
3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 13
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 15
3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 15
3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 15
3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 15
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 17
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 17
3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 18
3.2.8. Estimated human resources and the use of appropriations required in a
decentralised agency .................................................................................................. 18
3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 20
4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 20
4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 20
4.2. Data ............................................................................................................................ 22
4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 24
EN 3 EN
4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 24
4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 25
EN 4 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing a framework of measures for strengthening Europe’s innovation
ecosystem (European Innovation Act)
1.2. Policy area(s) concerned
Single market, competitiveness, research and innovation
1.3. Objective(s)
1.3.1. General objective(s)
The general objective of the initiative is to improve the functioning of the Single
Market for innovation by reducing barriers to the development, testing and scale-up
of innovative solutions, thereby speeding up their commercialisation in the Union.
1.3.2. Specific objective(s)
Specific objective No 1
Lower valuation costs and increase licensing and transfer of IPs in the EU in the next
4 years.
Specific objective No 2
Increase spending on procurement of R&D services in the next 5 years.
Specific objective No 3
Increase the procurement of EU-based R&D solutions in the next 5 years.
1.3.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
Economic benefits
The introduction of a harmonised EU-wide IP valuation framework,
complemented by an EU IP Training Centre and an IP matchmaking platform,
is expected to reduce the costs and complexity associated with the valuation,
management, and monetisation of intellectual property assets. By providing
standardised valuation methodologies, specialised expertise, and improved market
infrastructure, these measures would reduce information asymmetries between firms
and external financiers regarding the economic value of IP assets.
Improved transparency and credibility in IP valuation are expected to facilitate the
use of patents and other IP assets as collateral, thereby increasing access to both debt
and equity financing. In particular, standardised valuation systems can strengthen the
collateral function of IP for banks and the signalling function of IP for venture
capital investors, contributing to greater volumes of IP-backed finance. As firms
become better able to capture and communicate the economic value of their
intellectual property, the expected returns from patenting are likely to increase,
creating stronger incentives to invest in innovation and seek formal IP protection.
The literature suggests that this relationship may generate a virtuous cycle between
patenting and financing. Stronger IP portfolios facilitate access to external finance,
EN 5 EN
while improved financing conditions support additional R&D investments and
innovation activities, leading to further patent generation. Beyond increasing the
quantity of patent applications, more reliable valuation mechanisms may also
improve patent quality by encouraging firms to focus on inventions with greater
technological and commercial potential.
Several strands of evidence support this mechanism. From a real-options perspective,
credible valuation systems and secondary IP markets increase the reversibility of
patent-related investments by transforming patents into tradable assets rather than
purely legal instruments. This reduces the effective risk of patenting and encourages
firms to file patents that can subsequently be licensed, sold, or used to support
financing transactions. Evidence from the United States shows that exposure to
secondary patent markets increases patenting activity, particularly under conditions
of economic uncertainty, while also encouraging firms to patent inventions that
would otherwise be kept as trade secrets.
The introduction of a harmonised EU-level framework for R&D procurement is
expected to significantly reduce the legal uncertainty and procedural complexity
currently associated with R&D procurement across Member States. This is expected
to facilitate the implementation of cross-border R&D procurement projects, enabling
public buyers to pool demand and achieve greater critical mass, thereby unlocking
the full potential of the Single Market for innovation procurement.
Embedding proven innovation-oriented procurement practices within a common
framework would also improve the effectiveness and efficiency of R&D
procurement processes, increasing the return on public investment in innovation.
Clearer procedures would enhance public buyers' capacity to design and manage
R&D procurement projects, while lowering participation costs and barriers for
suppliers. This is expected to encourage a larger number of firms, including those
from different Member States, to participate in R&D procurement call for tenders,
thereby increasing competition, improving the quality of proposed solutions, and
broadening access to innovative technologies.
Furthermore, the introduction of an EU preference within R&D procurement
procedures would increase the likelihood that significant economic and technological
benefits generated through publicly funded R&D procurement remain within the
European Union. Strengthening demand for innovative solutions developed by EU-
based firms would support private R&D investment, foster the growth of European
innovation ecosystems, and contribute to the creation of high-value jobs. In doing so,
it would reinforce the EU's strategic autonomy and technological sovereignty in
critical technologies and sectors.
Overall, the European Innovation Act is estimated to increase EU GDP by between
0.25% and 0.42% over a ten-year horizon relative to a baseline scenario without the
European Innovation Act.
Beyond its effects on GDP and employment, the European Innovation Act is
expected to generate broader societal benefits by strengthening the translation of
research and innovation into marketable solutions. A substantial body of empirical
evidence shows that sustained public and private investment in research and
innovation accelerates the development, diffusion, and cost reduction of clean
technologies, contributing to lower greenhouse gas emissions, improved energy
efficiency, and more sustainable production processes. These benefits are likely to
EN 6 EN
generate positive environmental and social externalities that are only partially
captured by conventional macroeconomic indicators such as GDP.
1.3.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
Progress towards the specific objective of reducing IP valuation costs and increasing
the licensing, transfer, and financial utilisation of intellectual property rights (IP
rights) in the EU will be monitored through several indicators. These include the
number of Member States integrating the European Union Intellectual Property
Office valuation standards into their national valuation practices, the number of
transactions applying the EU IP valuation methodology, the average IP valuation
costs borne by firms, and the number of companies using IP assets as collateral or in
financing transactions.
Progress towards the specific objective of increasing expenditure on the procurement
of R&D services will be measured by the share of R&D expenditure in total public
procurement and the number and value of cross-border R&D procurement contracts.
Progress towards the specific objective of increasing the procurement of EU-based
R&D solutions will be monitored through the number and value of R&D
procurement contracts awarded to EU-based suppliers and solutions.
1.4. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project / preparatory action50
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The proposal responds to the need to address the existing fragmentations in the
Single Market in the field of R&D procurement by establishing a harmonised
procedure for R&D procurements and joint cross-border R&D procurements to be
implemented by public buyers in all Member States in accordance with this
Regulation once it enters into force.
Furthermore, the entrusts new tasks to the European Union Intellectual Property
Office, including the establishment of a European Union Competence Centre for
intellectual property-backed finance and commercialisation of intellectual
property once the Regulation enters into force. Once established within the
European Union Intellectual Property Office, the Competence Centre will start
discharging the tasks conferred upon it by the Regulation including providing
support to various stakeholders in the fields of intellectual property-backed financing
and commercialisation of intellectual property assets. Finally, by 1 September 2028
(to be intended as tentative date, as IT development require time), the European
Union Intellectual Property Office, through the Competence Centre, will develop a
valuation framework for all intangible assets and establish a digital matchmaking
50 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 7 EN
platform to facilitate the licensing and transfer of all types of intellectual property
rights protected at Union level.
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities).
For the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting from
EU action, that is additional to the value that would have been otherwise created by Member
States alone.
Reasons for action at EU level (ex-ante)
The proposed measures focus on areas where there is clear added value in acting at
Union level due to the scale, speed and scope of the efforts needed. Actions aim at
improving the business case for innovators to bring innovations to the market by
facilitating the valuation, commercialisation and use of IP rights as a collateral to
obtain IP-backed finance and by making it easier to find first customers through
R&D procurement. It enhances efficiency by enabling better cross-border
cooperation, ensures fairer access to opportunities for innovative companies
irrespective of their location, and strengthens the Union’s capacity to compete
globally.
Expected generated EU added value (ex-post)
EU intervention will generate lasting benefits through economies of scale, lower
transaction costs, and improved legal certainty for public buyers, companies and
investors. It will strengthen Europe’s capacity to place innovative solutions on the
market and to commercialise intellectual property assets and leverage them in
company financing. Harmonised and digitalised procedures for R&D procurement
will reduce transaction costs and administrative burden for public buyers and
companies participating in R&D procurements, while providing uniform market
conditions across Member States. Establishment of the Competence Centre within
the European Union Intellectual Property Office will increase the uptake of
intellectual property-backed financing in Europe, increasing financing opportunities
for innovative companies.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The European Union Intellectual Property Office has gathered a significant expertise
in the field of IP rights through its tasks related to the protection of EU trademarks,
designs and geographic indications, as well as monitoring infringements of all types
of intellectual property rights through the European Observatory on Infringements of
Intellectual Property Rights. Taking into account this experience, the proposal builds
on European Union Intellectual Property Office’s expertise by entrusting to it
additional tasks related to valuation and commercialisation of IP.
The Innovation Partnership procedure, which was introduced in the 2014 EU public
procurement directives, is used only to a very limited extent. The evaluation of the
2014 EU public procurement directives concluded that in the ongoing revision of the
EU public procurement directives the obligation that this procedure must involve the
procurement of R&D should be removed, because public buyers do not like buying
R&D as part of a procedure that buys commercial volumes of solutions and that is
open to providers from all third countries with who the Union has an international
agreement on public procurement. Taking into account this experience, the European
the proposal aims to provide a procedure for R&D procurement for buying R&D
EN 8 EN
services that does not involve the procurement of commercial volumes of solutions
and that can be open only to providers from Member States, EEA countries and
Western Balkan countries.
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
The proposal is fully consistent with the 2021-2027 Multiannual Financial
Framework and will be implemented through existing Union programmes without
creating new spending envelopes or financial obligations beyond existing resources.
Should the co-legislators approve the proposal and decide that the EUIPO sets up,
runs the Center and contributes funds (either from the operational or the surplus), it
should be noted that this EUIPO contribution would not come from the EU budget (it
is not EU contribution) but from the EUIPO’s budget and therefore, it does not
depend on the MFF.
In that sense, the decision on the specific budgetary elements would be subject to the
decision and approval of the Management Board and Budgetary Committee (MBBC)
of the EUIPO.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
All financing will be ensured through redeployments from programmes. Without
prejudice to the outcome of negotiations on the next MFF, the appropriations
foreseen from 2028 onwards are strictly indicative.
EN 9 EN
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
unlimited duration
– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned51
Direct management by the Commission
– by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated
– international organisations and their agencies (to be specified)
– the European Investment Bank and the European Investment Fund
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation
– public law bodies
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on
European Union, and identified in the relevant basic act
– bodies established in a Member State, governed by the private law of a
Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with
sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary
guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or
by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided
with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the
controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each
action, limited to the maximum amount of the Union support.
51 Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
EN 10 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
This Statement includes staff expenditures. Standard rules for this type of
expenditure apply. The Commission will evaluate the output, results and impact of
this proposal every three years after the date on which it becomes applicable. The
evaluation will assess the contribution of this Regulation to the functioning of the
single market, including the objectives specified in in this Regulation.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
The management mode for the initiative is direct management by the Commission.
This is the most appropriate approach given the limited scope of Union expenditure,
which is confined to standard administrative and monitoring-related costs. Using
established internal procedures ensures effective and efficient controls, low error
rates, fast processing of transactions and minimal control costs
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
Overall, the initiative requires staff expenditure. Standard rules for this type of
expenditure apply. Most aspects of the initiative follow established procedures for
monitoring the implementation of this Regulation.
The main operational risk is insufficient administrative capacity to monitor the
implementation of the obligations laid down in the Regulation. This proposal is
accompanied by an impact assessment report, which provides the analytics
underpinning the chosen policy approach. The preparation of the initiative also drew
on a public consultation as well as targeted consultations with industry stakeholders,
Member States and trade associations, which ensured the collection of relevant data,
information and feedback. Nonetheless, unintentional consequences or unforeseen
impacts may still occur during implementation. These will be identified through the
monitoring procedures set out in the Regulation, allowing the Commission to address
them in an appropriate and timely manner.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
The initiative involves limited administrative expenditure. Standard Commission
control procedures apply. As no funding programmes or multi-layered delivery
mechanisms are created, control activities remain straightforward and cost-effective.
Controls are carried out entirely under direct management, using standard ex-post
audits under the Commission’s internal control framework. This ensures an
appropriate balance between control effort and the limited value of funds managed.
Given the simplified set-up and the absence of high-risk financial operations, the
expected error rate at payment and at closure is low and comfortably below the
materiality threshold. The control system therefore provides a high level of assurance
at proportionate cost.
EN 11 EN
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
The initiative does not establish funding programmes or financial support schemes. It
therefore relies on the Commission’s existing internal control framework and Anti-
Fraud Strategy. Standard preventive and detective measures apply, including risk-
based internal controls, segregation of duties and established workflows for
administrative expenditure.
The Office shall ensure, in accordance with Regulation (EU) 2017/1001 and the
financial rules applicable to the Office, that appropriate measures are in place to
protect the financial interests of the Union in the performance of the tasks entrusted
to it under this Regulation, including measures to prevent, detect and address fraud,
corruption, conflicts of interest and other irregularities. The Commission shall
exercise the oversight and monitoring functions conferred on it under the applicable
governance framework.
As with all Commission-managed activities, the European Anti-Fraud Office
(OLAF) and the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) may exercise their
powers in accordance with their respective legal bases to investigate fraud,
corruption or other illegal activities affecting the EU’s financial interests. The
European Court of Auditors retains its standard audit rights over Commission
expenditure.
EN 12 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for
illustrative purposes only and does not pre-judge the next Multiannual Financial
Framework. The source of financing and scope of Union financial commitment in the
post-2027 period remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on
the MFF 2028-2034 and thereafter shall be determined through the annual budgetary
procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative. As
regards the EUIPO budget, the figures are indicative and subject to approval by the
EUIPO governing bodies in accordance with the EUTMR.
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Heading of
multiannual
financial
framework
Budget line Type of
expenditure Contribution
Number
Diff./Non-
diff.52
from
EFTA
countries 53
from
candidate
countries
and
potential
candidates 54
From
other
third
countries
other assigned
revenue
02 01 01 01 01
Non-diff. YES YES NO NO
• New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Heading of
multiannual
financial
framework
Budget line Type of
expenditure Contribution
Number
Diff./Non-
diff.
from
EFTA
countries
from
candidate
countries
and
potential
candidates
from
other
third
countries
other assigned
revenue
N/A
52 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 53 EFTA: European Free Trade Association. 54 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 13 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below
3.2.1.1. Appropriations from voted budget
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial framework Number 02
DG: RTD Year Year Year Year Year Year Year
TOTAL MFF 2028-2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Operational appropriations
Budget line Commitments (1a) 0
Payments (2a) 0
Budget line Commitments (1b) 0
Payments (2b) 0
Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes55
Budget line 01 01 01 01 (3) 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 4.074
TOTAL appropriations Commitments =1a+1b+3 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 4.074
for DG RTD Payments =2a+2b+3 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 4.074
55 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 14 EN
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF 2028-
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
TOTAL
appropriations under
HEADINGS 1 to 4
Commitments 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 4.074
of the multiannual
financial framework Payments 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 0.582 4.074
EN 15 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below
3.2.3.1. Appropriations from voted budget
VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
HEADING 4
Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Outside HEADING 4
Human resources 0.582 0.582 0.582 0.582 0.5820.5820.582 4.074
Other expenditure of an administrative
nature 0
0 0 0 000 0
Subtotal outside HEADING 4 0.5820.5820.5820.5820.5820.5820.582 4.074
TOTAL 0.5820.5820.5820.5820.5820.5820.582 4.074
The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for illustrative
purposes only and does not pre-judge the next Multiannual Financial Framework. The source of
financing and scope of Union financial commitment in the post-2027 period remain subject to the
outcome of interinstitutional negotiations on the MFF 2028-2034 and thereafter shall be determined
through the annual budgetary procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are
indicative.
3.2.4. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below
3.2.4.1. Financed from voted budget
Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)56
VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year Year Year
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
Offices)
0 0 0 0 0 0 0
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
(Indirect research) 3 3 3 3 3 3 3
(Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
56 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the
management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.
EN 16 EN
Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0 0
• External staff (in FTEs)
20 02 01 (AC, END from the
‘global envelope’) 0 0 0 0 0 0 0
20 02 03 (AC, AL, END and JPD
in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
Admin. Support
line
• at Headquart ers
0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • in EU
Delegations 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) -
Heading 4 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) -
Outside Heading 4 0 0 0 0 0 0 0
TOTAL 0 0 0 0 0 0 0
The staff required to implement the proposal (in FTEs):
To be covered by
current staff
available in the
Commission services
Exceptional additional staff*
To be financed
under Heading
4 or Research
To be financed
from BA line
To be financed
from fees
Establishment
plan posts
3
[N.B. Considering the
overall strained
situation in Heading 4,
in terms of both
staffing and the level
of appropriations, the
human resources
required will be met by
staff from the DG who
are already assigned to
the management of the
action and/or have
been redeployed within
the DG or other
Commission services]
N/A
External staff
(CA, SNEs, INT)
Description of tasks to be carried out by:
Officials and temporary staff 3 FTEs are needed to monitor the implementation and enforcement of
the Regulation.
EN 17 EN
External staff
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments
Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed
by the proposal/initiative should be included in the table below.
Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the
appropriations under Heading 4 should be presented in the designated line.
The appropriations under Headings 1-3 should be reflected as “Policy IT expenditure
on operational programmes”. This expenditure refers to the operational budget to be
used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation
of the initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage
etc). The information provided in this table should be consistent with details
presented under Section 4 “Digital dimensions”.
TOTAL Digital
and IT
appropriations
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
HEADING 4
IT expenditure (corporate)
0 0 0 0 0 0 0 0
Subtotal
HEADING 4 0 0 0 0 0 0 0 0
Outside HEADING 4
Policy IT expenditure on operational programmes
0 0 0 0 0 0 0 0
Subtotal outside
HEADING 4 0 0 0 0 0 0 0 0
TOTAL 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
multiannual financial framework (MFF)
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation
– requires a revision of the MFF
3.2.7. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
EN 18 EN
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year Year Year
Total 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Specify the co-
financing body
TOTAL
appropriations
co-financed
3.2.8. Estimated human resources and the use of appropriations required in a decentralised
agency
The Competence Centre would provide support in areas such as IP exploitation,
commercialisation and access to finance. The implementation of these activities is estimated
to require 10 FTEs per year during the implementation phase, assuming a two-year
development period. If the Act enters into force in 2028, this phase would therefore cover
2028 and 2029. Once the Competence Centre becomes fully operational, the estimated
staffing requirement would decrease to 8 FTEs per year.
Staff requirements (full-time equivalent units)
Agency: EUIPO Year
2028
Year
2029
Year
2030
Year
2031
Year
2032
Year
2033
Year
2034
Temporary agents
(AD Grades) 6 6 4 4 4 4 4
Temporary agents
(AST grades) 0 0 0 0 0 0 0
Temporary agents
(AD+AST) subtotal 6 6 4 4 4 4 4
Contract agents 4 4 4 4 4 4 4
Seconded national
experts 0 0 0 0 0 0 0
Contract agents and
seconded national
experts subtotal
4 4 4 4 4 4 4
EN 19 EN
TOTAL staff 10 10 8 8 8 8 8
Overview/summary of human resources and appropriations (in EUR million) required by the
proposal/initiative in a decentralised agency
Agency: EUIPO Year
2028
Year
2029
Year
2030
Year
2031
Year
2032
Year
2033
Year
2034
Temporary agents
(AD+AST) 6 6 4 4 4 4 4
Contract agents 4 4 4 4 4 4 4
Seconded national experts 0 0 0 0 0 0 0
Total staff 10 10 8 8 8 8 8
Appropriations covered by
the EU budget 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Appropriations covered by
fees
(if applicable)
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Appropriations covered by
EUIPO operative budget /
surplus
(as applicable)
0.746 1.523 1.173 1.196 1.220 1.245 1.269
Appropriations co-
financed
(if applicable)
0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
TOTAL appropriations 0.746 1.523 1.173 1.196 1.220 1.245 1.269
The Office reserves its position as regards the calculation of the revenue derivable from the
relevant EIA provision.
3.3. Estimated impact on revenue
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
EN 20 EN
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Budget revenue line:
Appropriations
available for
the current
financial year
Impact of the proposal/initiative57
Year
2028
Year
2029
Year
2030
Year
2031
Year
2032
Year
2033
Year
2034
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or
any other information).
4. DIGITAL DIMENSIONS
4.1. Requirements of digital relevance
Reference to
the
requirement
Requirement
description
Actor(s)
affected or
concerned by
the
requirement
High-level
Processes
Categories
Article 4(4) R&D
procurements
to be carried
out through the
TED platform
(digital
interface to
upload
procurement
notices in the
Official Journal
of the European
Union)
Public buyers
Economic
operators
R&D
procurement
Data
Digital Solution
Digital Public
Service
Process
digitalisation and
automation
Interoperability
Articles 4(4) Requirement to
use electronic
format for
Public buyers
Economic
R&D
procurement
Data
Digital Solution
57 In the case of traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be
net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 10 % for collection costs, as proposed in
COM(2025)574.
EN 21 EN
procurement
documents
operators Digital Public
Service
Process
digitalisation and
automation
Interoperability
Article 10 Requirement on
public buyers to
specify
requirements
on contractors
to contribute to
publication of
results, where
appropriate, as
open data or
open source
Public buyers
Economic
operators
R&D
procurement
Data
Digital Solution
Digital Public
Service
Process
digitalisation and
automation
Article 26 Requirement to
respect data
protection
rules, including
those for
electronic
communication
Public buyers
Economic
operators
R&D
procurement
Data
Digital Solution
Digital Public
Service
Process
digitalisation and
automation
Article 32(3)(a) European
Union
Intellectual
Property Office
to develop a
valuation
framework for
valuation of
intangible
assets and
related digital
processes and
services related
to the
disclosure,
screening and
valuation of IP
Economic
operators
Member States
Union entities
IP valuation Data
Digital Solution
Digital Public
Service
Process
digitalisation and
automation
Article 32(3)(b) European
Union
Intellectual
Property Office
Union entities
Economic
operators
Facilitation of
IP licensing and
transfer
Data
Digital Solution
Digital Public
EN 22 EN
to establish and
maintain a
digital match-
making
platform to
facilitate the
licensing and
transfer of all
types of IP
rights protected
at Union level.
Service
Article 32(3)(g)
and Article 35
Development
of an evidence
database on IP-
backed
financing
Member States
Competent
authorities
Economic
operators
Union entities
Data processing
and analysis
Data
4.2. Data
Type of data Reference to
requirement(s)
Standard and/or specification (if
applicable)
Data related to R&D
procurement procedures on
the scope of the
procurement, on public
buyers and on
tenderers/contractors
Articles 4(4), 6, 16 and
17
Standards and specifications used
in the EU public procurment portal
(eForms, OASIS UBL, TED APIs,
eProcurement ontology)
Data related to IP-backed
financing, including
information on how
intellectual property used
as collateral for credit or
insurance purposes or as
in-kind contribution in
equity investment
scenarios has been
evaluated, on the size and
characteristics of the
corresponding transaction,
on the type of intellectual
property right concerned,
and on relevant indicators
such as equity valuation,
collateralisation, or loan to
value ratios.
Article 32(3)g) and
Article 33
Standards and specifications to be
defined by the European Union
Intellectual Property Office
Competence Centre for IP-backed
finance, in cooperation with the
Commission, covering:
harmonised data requirements for
IP asset type, collateral structure,
transaction size, and loan
outcomes; data sharing and access
protocols consistent with
applicable data protection rules;
interoperability requirements
enabling linkage between IP
registries, commercial registries,
and public instrument records; and
standards for the anonymisation
and aggregation of transaction-
EN 23 EN
level data collected through EU-
supported IP-backed finance
instruments.
Alignment with the European Data Strategy
Explain how the requirement(s) are aligned with the European Data Strategy
• The proposal promotes the use of digital tools for R&D procurement procedures and
for valuation and commercialisation of IP, which is in line with the European Data
Strategy's objective of promoting digitalization and data-driven innovation.
• The proposal builds on the existing digital tools for public procurement, including the
national procurement portals. This is consistent with the European Data Strategy's goal
of improving data sharing and interoperability.
• The proposal promotes transparency while respecting data protection and data
confidentiality rules, the protection of intellectual property rights and the safeguarding
of trade secrets. This is in line with the European Data Strategy's objective of
promoting transparency and trust in data-driven ecosystems.
• The proposal aims to create a favorable environment for startups and scaleups, which
is consistent with the European Data Strategy's goal of promoting innovation and
entrepreneurship through data-driven technologies.
Explanation of how newly created data is findable, accessible, interoperable and reusable, and
meets high-quality standards
The accessibility, findability, interoperability and reusability of data and the data-quality
requirements related to R&D procurements is currently defined in the rules for
publication of and access to data on the TED portal
Data collected under the Act will be managed by European Union Intellectual Property
Office. The European Union Intellectual Property Office Competence Centre will
maintain a structured repository with defined metadata standards to support discoverability
and reuse. The Office is the legal entity that will maintain the repository. Access will be
governed by clear protocols, distinguishing between publicly available data and data
accessible only to authorised bodies. Interoperability with existing IP registries and
commercial registers will be pursued through common data formats and shared identifiers.
Data quality standards, including validation rules and reporting obligations for participating
entities, will be defined by the Competence Centre in cooperation with the Commission.
Data flows
High-level description of the data flows
Type of data Reference(s)
to the
requirement(s)
Actor who
provides the
data
Actor
who
receives
the data
Trigger for
the data
exchange
Frequency
(if
applicable)
Procurement
documents
and notices
Articles 4(4),
6, 16 and 17
Public buyer Tenderers Publication of
notices and
link to
procurement
EN 24 EN
documents
IP valuation
tools
Article
32(3)(a)
EUIPO Economic
operators
Public
bodies
IP valuation
request
IP
matchmaking
information
Article
32(3)(b)
EUIPO Economic
operators
Public
bodies
Matchmaking
request
IP-based
finance
related
evidence
Article
32(3)(g)
National
guarantee
institutions
Financial
intermediaries
EUIPO Request for
collection of
evidence
4.3. Digital solutions
4.4. Interoperability assessment
Under this proposal, R&D procurements will be carried out through the digital solutions
used in the TED portal.
Under this proposal, European Union Intellectual Property Office is tasked with developing
the following digital solutions:
• digital tools supporting the disclosure, screening and indicative valuation of IP
assets, accessible to economic operators and financial institutions
• an IP licensing and transfer platform facilitating the licensing and transfer of IP
rights protected at Union level
• IP-backed finance evidence database collecting transaction-level data on IP-backed
finance instruments
All three solutions will be operated by European Union Intellectual Property Office and
will comply with applicable cybersecurity requirements and relevant Union digital rules.
Where AI-assisted tools are used, in particular for screening and indicative valuation,
compliance with rules applicable to use of AI will be ensured and the relevant risk
classification will be assessed at design stage.
The digital solutions mandated by the Act require interaction across Member State borders
and involve multiple EU entities and public sector bodies, satisfying both conditions for an
interoperability assessment.
Currently the TED portal provides an interoperable way for public buyers to upload R&D
procurements notices that were published on national public procurement portals also on
the TED portal. In the future, the EU digital market place for public procurements is
expected to further improve interoperability between different national and EU public
procurement portals and databases, enabling economic operators from one Member State to
participate more easily in a R&D procurement procedure of a public buyer in another
EN 25 EN
4.5. Measures to support digital implementation
58 Regulation (EU) 2024/903 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 laying
down measures for a high level of public sector interoperability across the Union (Interoperable Europe
Act) (OJ L, 2024/903, 22.03.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj).
Member State, and simplifying the process for public buyers from two or more Member
States to carry out R&D procurement procedures jointly. The TED portal will remain the
interface for public buyers to launch R&D procurement procedures and for economic
operators to find R&D procurement business opportunities. Therefore, the interactions
between national and EU public procurement portals and databases are not part of this
interoperability assessment.
The European Union Intellectual Property Office valuation tools and matchmaking platform
will be accessible to economic operators and public bodies across all Member States,
requiring semantic interoperability with national IP registries and commercial registers. The
IP-backed finance evidence database will aggregate data from national guarantee
institutions and financial intermediaries, requiring harmonised data formats and shared
identifiers. Relevant interoperability solutions available at EU level will be assessed for
reuse during the design and implementation phase. Key remaining barriers include
divergent national IP registry formats and the absence of a central EU-level IP pledge
register.
Since this proposal introduces new binding requirements for cross-border digital public
services within the meaning of Regulation (EU) 2024/903 of the European Parliament and
of the Council58, an interoperability assessment has been carried out, and the resulting
report is to be published on the Interoperable Europe Portal.
The following implementation measures are planned to support the implementation of the
digital solutions under this proposal:
For R&D procurement:
• the use of existing features for launching R&D procurement procedures through the
TED portal, and the integration of new digital features for launching R&D
procurement procedures through the EU digital market place for public
procurements
• capacity building activities targeting Member States, public buyers and economic
operators to support wide and correct use of launching R&D procurements through
the TED portal
For the European Union Intellectual Property Office activities:
• the establishment and operationalisation of the European Union Intellectual
Property Office Competence Centre for IP-backed finance, responsible for the
digital tools, the matchmaking platform, and the evidence database.
• capacity building programme targeting financial institutions, developed jointly by
European Union Intellectual Property Office and the Commission, to support uptake
of the valuation framework and digital tools.
• pilot phase for the evidence database involving selected national guarantee
institutions and financial intermediaries, enabling iterative refinement before full
EN 26 EN
deployment.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 9.9.2026 COM(2026) 568 final
2026/0267 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse regulatiivliivakastidega seotud ühiseid põhimõtteid, et toetada
innovatsiooni ja tulevikukindla õigusraamistiku loomist
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Kogu Euroopas pööratakse suurt poliitilist tähelepanu konkurentsivõimele ja
innovatsioonisõbralikule reguleerimisele ning edendatakse ettevõtjate juurdepääsu
maailmaturule. Euroopa Liit soovib jääda paigaks, kus on võimalik luua murrangulist
innovatsiooni ja suurendada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, säilitades samal ajal
kõrged ohutus-, usaldus- ja õiglusstandardid. Samal ajal võivad Euroopas kasvada soovivate
innovaatiliste ettevõtjate jaoks olla takistuseks eeskirjad, mis ei ole piisavalt paindlikud1 ning
tekitavad novaatoritele teatavaid probleeme. Liikmesriigiti erinevad eeskirjad valdkondades,
kus puuduvad ühtlustatud ELi õigusaktid, loovad ka ebavõrdsed tingimused ja tekitavad
suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid novaatoritele, kes sooviksid katsetada, kuidas
nende lahendused eri liikmesriikide tegelikes tingimustes toimivad.
Seda silmas pidades võttis komisjon 2025. aasta mais vastu ELi idu- ja kasvufirmade
strateegia,2 milles esitatakse kavad liidu regulatiivse paindlikkuse suurendamiseks.
Kõnealuses strateegias on ühe meetmena esile toodud nn regulatiivliivakastid, mis võimaldaks
pakkuda ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, idufirmadele ja muudele huvitatud isikutele,
katsekeskkondi ning kiirendada nende sisenemist turule. Samal ajal aitavad need
reguleerivatel asutustel paremini mõista kujunemisjärgus innovaatiliste lahendustega
kaasnevaid vajadusi ja kohandada eeskirju, et tõhusamalt reageerida nende ees seisvatele
probleemidele. Regulatiivliivakastid luuakse tavaliselt igal üksikjuhul eraldi ja nende
kohaldamisala on selgelt kindlaks määratud. Oluline on silmas pidada, et see
eksperimenteerimist toetav vahend ei tähenda dereguleerimist. Pigem on selle eesmärk luua
turvaline ruum, kus innovatsioon ja regulatiivne õpe saavad käsikäes areneda.
Regulatiivliivakastid pakuvad praktilist võimalust õppida tegevuse käigus ja annavad vahetu
ülevaate kujunemisjärgus innovatsioonist, sealhulgas selle riskidest ja mõjust. Ühtlasi võivad
regulatiivliivakastid vähendada novaatorite jaoks turule sisenemise tõkkeid ning tõhustada
teabevahetust ja koordineerimist eri ametiasutuste ja novaatorite vahel, eelkõige sektoriülese
innovatsiooniga seotud küsimustes.
Komisjon korraldas 2025. aastal liikmesriikide seas ka uuringu nende kogemuste kohta
regulatiivliivakastidega3. Liikmesriikide vastustes rõhutati, et regulatiivliivakastide tõhususe
suurendamiseks on vaja poliitilist toetust, avatud teabevahetust, piisavate ressursside
eraldamist ning paindlikke ja täpselt määratletud raamistikke. Jätkuv koostöö, pidevad
kohandused ja sidusrühmade tihe kaasamine on endiselt väga olulised, et
regulatiivliivakastide pakutavaid võimalusi täiel määral ära kasutada. Kokkuvõttes näitavad
liikmesriikide vastused, et regulatiivliivakastid vajavad selgeid menetlusraamistikke, tihedat
koostööd sidusrühmade vahel, paindlikku ülesehitust, tõhusat teabevahetust ning strateegilist
kooskõla laiemate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega.
1 Draghi aruanne „Euroopa konkurentsivõime strateegia“, 2024, lk 6,
https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059. 2 COM/2025/270final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025DC0270. 3 Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Vuorinen, H., Isakovic, S. M. ja
Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report (Regulatiivliivakastide
kasutamine ELi liikmesriikides – 2025. aasta uuringu aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026,
https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645.
ET 2 ET
Käesoleva nõukogu soovituse ettepaneku eesmärk on aidata luua keskkond, kus innovatsioon
ja õigusraamistik edendavad majanduskasvu, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet kogu
ELis. Soovituses esitatakse regulatiivliivakastide ühine ELi võrdlusraamistik kohaldamiseks
valdkondades, kus puuduvad asjaomased liidu õigusaktid, ning regulatiivliivakastide
määratlus koos põhimõtetega, mida nende loomise, järelevalve ja piiriülese rakendamise
puhul tuleks järgida. Soovituses pakutakse välja selle regulatiivse eksperimenteerimisvahendi
ühtne käsitlus, mis kehtib kogu liidus ja võimaldab seda vahendit tulemuslikumalt ja
tõhusamalt rakendada, tuginedes liikmesriikide praegustele kogemustele ja parimatele
tavadele ning olemasolevatele algatustele. Praktilisest küljest aitab see selgitada ka
juurdepääsu regulatiivliivakastidele ja vähendada liikmesriikidevahelist killustatust.
Komisjoni ettepanekuga edendatakse regulatiivset õppimist ja süvendatakse tulevikus veelgi
dialoogi liikmesriikidega. Novaatorite jaoks võivad tõhusalt rakendatud regulatiivliivakastid
suurendada regulatiivset selgust ja hõlbustada innovaatiliste lahenduste, näiteks tehnoloogiate,
toodete, teenuste ja ärimudelite väljatöötamist.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Nõukogu 30. septembri 2025. aasta järeldustes, milles käsitletakse teadusuuringute ja
innovatsiooni tähtsust ELi idu- ja kasvufirmade strateegia jaoks,4 tunnistati
regulatiivliivakastide tähtsust innovatsiooni turule sisenemise hõlbustamisel: need toetavad
innovaatilisi idu- ja kasvufirmasid uute ideede väljatöötamisel ja katsetamisel, aitavad hinnata
uute lahenduste vastavust õigusnormidele, täiustada regulatiivset õpet ning anda soovitusi
regulatiivsete takistuste ületamiseks. Selleks et tagada regulatiivliivakastide kiire ja
tulemuslik rakendamine, julgustati kõnealustes nõukogu järeldustes liitu töötama tulevases
Euroopa innovatsioonimääruses regulatiivliivakastide, sealhulgas kogu liitu hõlmavate
regulatiivliivakastide jaoks välja selged ja tõhusad normid.
Käesolev nõukogu soovituse ettepanek võetakse vastu koos Euroopa innovatsioonimääruse5
ettepanekuga.
Käesolev ettepanek on jätkuks nõukogu 2020. aasta järeldustele regulatiivliivakastide ja
katsetamissätete rolli kohta innovatsioonisõbralikus, tulevikukindlas, kestlikus ja vastupidavas
ELi õigusraamistikus6. Nendes järeldustes kutsuti komisjoni üles korraldama koostöös
liikmesriikidega regulatiivliivakaste käsitleva teabe ja heade tavade vahetust liikmesriikide ja
komisjoni vahel, et:
(a) koostada ülevaade regulatiivliivakastide kasutamise hetkeolukorrast ELis;
(b) teha kindlaks regulatiivliivakastide õigusliku aluse, rakendamise ja hindamisega
seotud kogemused;
(c) analüüsida, kuidas regulatiivliivakastidest riigi tasandil saadud teadmised võivad
aidata kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamisele ELi tasandil.
4 Teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsus ELi idu- ja kasvufirmade strateegia jaoks – nõukogu
järeldused https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13357-2025-INIT/et/pdf. 5 Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS – Euroopa
innovatsioonimäärus – COM(2026) 567. 6 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni testkeskkondi ja katsetamissätteid kui
innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad
lahendada murrangulisi probleeme digiajastul https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-
13026-2020-INIT/et/pdf.
ET 3 ET
Vastuseks on komisjon juba vastu võtnud komisjoni talituste 2023. aasta töödokumendi
regulatiivse õppe kohta ELis,7 mis on üks Euroopa uue innovatsioonikava8 meetmetest, ning
viinud 2025. aastal läbi liikmesriikide järeluuringu regulatiivliivakastide kohta.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolevas ettepanekus tunnustatakse kõiki poliitikavaldkondi, kus liit ja liikmesriigid
pädevust jagavad. Ettepanekus võetakse arvesse, et regulatiivliivakastid on õigusaktidesse
juba lisatud või moodustavad osa menetluses olevatest seadusandlikest ettepanekutest,
sealhulgas:
• tehisintellekti valdkonnas, mille puhul määrusega (EL) 2024/1689 (tehisintellekti
käsitlev määrus)9 nõutakse, et liikmesriigid looksid selles valdkonnas vähemalt ühe
kogu riiki hõlmava regulatiivliivakasti;
• biotehnoloogia valdkonnas vastavalt komisjoni 2025. aasta ettepanekule Euroopa
biotehnoloogiamääruse kohta,10 milles esitati viis regulatiivliivakasti raamistikku
ning mis tugineb ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegilisele
raamistikule11;
• küberturvalisuse valdkonnas, mille puhul 2024. aastal vastu võetud küberkerksuse
määrusega12 lisati sätted digielemente sisaldavate toodete regulatiivliivakastide
kohta;
• avaliku sektori koostalitlusvõime valdkonnas, kus 2024. aastal vastu võetud
koostalitleva Euroopa määrusega13 nähti ette luua piiriülesed regulatiivliivakastid;
• energia-, kliima- ja keskkonnaalase ülemineku valdkonnas, kus 2024. aastal võeti
vastu nullnetotööstuse määrus,14 mis sisaldab ka regulatiivliivakaste käsitlevaid
7 SWD(2023) 277/2 final, https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/fc6f35cd-
a8d6-4770-aefe-c09ca85cff8c_en?filename=swd_2023_277_f1.pdf. 8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava“ (COM(2022) 332 final), https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0332. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL)
nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ja direktiivid
2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj). 10 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse meetmete
raamistik liidu biotehnoloogia- ja biotootmissektorite tugevdamiseks eelkõige tervisevaldkonnas ning
muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1394/2007, (EL) nr 536/2014, (EL) 2019/6,
(EL) 2024/795 ja (EL) 2024/1938 (Euroopa biotehnoloogiamäärus), COM(2025) 1022 final, EUR-Lex -
52025PC1022(01) - EN - EUR-Lex. 11 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegiline raamistik“,
COM(2025) 960 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0960. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb
digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse
määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus)
(EMPs kohaldatav tekst) https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj/eng. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse
meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa
määrus) Regulation - EU - 2024/903 - EN - EUR-Lex. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse
meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
ET 4 ET
sätteid. 2026. aasta merendustööstuse strateegias, mis aitab Euroopal saada
merendustehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonile, suurendada tööstuslikku
suveräänsust ja saavutada kaksikülemineku eesmärk, julgustatakse liikmesriike
veelgi toetama innovaatiliste lahenduste kiiret kasutuselevõttu, muu hulgas
katsestendide ja regulatiivse eksperimenteerimise kaudu15. Ühtlasi on 2026. aasta
dokumendis „Strateegia väikeste moodulreaktorite arendamiseks ja kasutuselevõtuks
Euroopas“ märgitud, et komisjon abistab liikmesriike väikeste moodulreaktorite
regulatiivliivakastide väljatöötamisel, tuginedes nullnetotööstuse määruse16 kohastele
regulatiivliivakastidele;
• finantssektori puhul, kus hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute suhtes
kohaldati määruses (EL) 2022/85817 (hajusraamatu tehnoloogia katsekorra määrus)
sätestatud katsekorda;
• liikuvuse valdkonnas, kus regulatiivliivakaste käsitletakse Euroopa autotööstuse
tegevuskavas, mille eesmärk on suurendada autonoomsete sõidukite turuvalmidust ja
turustamist. Need on lisatud ka komisjoni ettepanekusse, mille eesmärk on
hõlbustada innovaatiliste kahesuguse kasutusega transpordilahenduste kiiremat ja
autonoomsemat väljatöötamist tsiviil- ja sõjaväeliste asutuste koostöös;18.
• bioteaduste ja ravimisektoris, kus regulatiivliivakasti käsitlevad sätted lisati
poliitiliselt kokku lepitud määrusesse, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius
kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega
kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad reeglid,19 meditsiiniseadmeid
käsitleva ELi määruse ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmeid käsitleva ELi
määruse20 kavandatavatesse muudatustesse ning Euroopa
biotehnoloogiamäärusesse,21 milles käsitletakse ka toiduahela valdkonna
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (EMPs kohaldatav tekst) Regulation - EU - 2024/1735 - EN -
EUR-Lex. 15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „ELi merendustööstuse strateegia“, COM(2026) 111 (final), https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52026DC0111. 16 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Strateegia väikeste moodulreaktorite arendamiseks ja kasutuselevõtuks“
(COM(2026) 117 final), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52026DC0117. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/858, mis käsitleb hajusraamatu
tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorda ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 600/2014 ja
(EL) nr 909/2014 ning direktiivi 2014/65/EL (EMPs kohaldatav tekst) Regulation - 2022/858 - EN - dlt
- EUR-Lex. 18 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse meetmete
raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus
(COM(2025) 847 final), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025PC0847. 19 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse liidu kord
inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega
kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad, muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 ja
määrust (EL) nr 536/2014 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 726/2004, määrus (EÜ) nr
141/2000 ja määrus (EÜ) nr 1901/2006 EUR-Lex - 52023PC0193 - ET - EUR-Lex. 20 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745
ja (EL) 2017/746 seoses meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate
eeskirjade lihtsustamisega ja neist tuleneva koormuse vähendamisega, määrust (EL) 2022/123 seoses
Euroopa Ravimiameti toega meditsiiniseadmete eksperdirühmadele ja määrust (EL) 2024/1689 seoses
I lisas osutatud liidu ühtlustamisõigusaktide loeteluga EUR-Lex - 52025PC1023 - EN - EUR-Lex. 21 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse meetmete
raamistik liidu biotehnoloogia- ja biotootmissektorite tugevdamiseks eelkõige tervisevaldkonnas ning
muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1394/2007, (EL) nr 536/2014, (EL) 2019/6, (EL)
2024/795 ja (EL) 2024/1938.
ET 5 ET
regulatiivliivakaste.Komisjoni strateegias, mille eesmärk on muuta liit maailma
kõige atraktiivsemaks bioteadustega tegelemise kohaks aastaks 2030, on märgitud, et
õigusraamistikud peavad reageerima kujunemisjärgus tehnoloogiatele ja pidama
sammu teadusliku arenguga. Tulevased seadusandlikud meetmed peaksid ühendama
katsetamissätted, erandid ja katsekeskkonnad, nt regulatiivliivakastid22.
Käesolevas ettepanekus keskendutakse liikmesriikide loodud riiklikele regulatiivliivakastidele
ning see ei mõjuta regulatiivliivakaste käsitlevaid kehtivaid liidu õigusnorme ega komisjoni
poolt uute seadusandlike algatuste kohta tehtud ettepanekuid. Selles julgustatakse liikmesriike
tuginema liidu õiguse alusel loodud regulatiivliivakastide suhtes kehtivale õigusraamistikule,
kui see on asjakohane.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja
artikkel 292. ELi toimimise lepingu artikli 292 kohaselt võib nõukogu võtta vastu soovitusi ja
teeb otsuseid komisjoni ettepaneku põhjal kõikidel juhtudel, mille puhul aluslepingutes
sätestatakse, et ta peab õigusakti vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal.
ELi toimimise lepingu artikli 173 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid tagama liidu tööstuse
konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on
kasutada paremini ära innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika
tööstuslikku potentsiaali. Eelkõige aitab liit artikli 173 lõike 3 kohaselt kaasa artikli 173
lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele sellise poliitika ja tegevuse kaudu, mida ta järgib
aluslepingute muude sätete kohaselt.
Algatusega ei tehta ettepanekut laiendada liidu reguleerimispädevust ega panda
liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriigid otsustavad kohalike olude põhjal, kuidas
nad käesolevat nõukogu soovitust rakendavad, võttes arvesse asjakohaseid kohaldatavaid liidu
õigusakte.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3
sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
Regulatiivliivakastide, sealhulgas piiriüleste regulatiivliivakastide kasutamine peaks
lähiaastatel kogu liidus jätkuvalt kasvama. Kiiresti muutuvas keskkonnas on eri sektorites ja
liikmesriikides hakatud mõistet „regulatiivliivakast“ erinevalt tõlgendama ja kohaldama. Kui
meetmeid võtavad ühtlustamata valdkondades üksnes liikmesriigid, on tõenäoliselt
tulemuseks erinevad lähenemisviisid, mis tekitavad märkimisväärseid koordineerimiskulusid
nendele liikmesriikidele, kes soovivad teha koostööd või töötada välja ühiseid tavasid.
Seepärast on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi, mis võimaldab minimeerida
regulatiivliivakasti kasutavate Euroopa ettevõtjate ja ametiasutuste toimingukulusid.
Ettepanekuga nähakse ette tõhus vahend, mille raames luuakse ELi ühine võrdlusraamistik,
vähendatakse liikmesriikidevahelist killustatust ja lõppkokkuvõttes toetatakse ühtset turgu.
22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Vali bioteadustega tegelemise kohaks Euroopa. Strateegia ELi muutmiseks
maailma kõige atraktiivsemaks bioteadustega tegelemise kohaks aastaks 2030“ (COM(2025)525 final),
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025DC0525.
ET 6 ET
Käesoleva ettepanekuga püütakse arendada kollektiivset tegutsemist, aidates luua soodsaid
raamtingimusi ja pakkudes ühist lähenemisviisi regulatiivsele eksperimenteerimisele.
Ettepaneku eesmärk on saavutada sihipärasemaid ja tõhusamaid tulemusi, kui see oleks
võimalik eraldiseisvate riiklikute algatuste kaudu. Ühine lähenemisviis lihtsustaks
regulatiivliivakastide piiriülest loomist liikmesriikide vahel, jäädes samal ajal piisavalt
paindlikuks, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid kogemusi ja valmisolekut innovatsiooni
kiirendamisel ning asjakohaseid kohaldatavaid liidu õigusakte.
Kavandatud lähenemisviis on kooskõlas loogikaga, mis on aluseks hiljutistele liidu
seadusandlikele algatustele, eelkõige tehisintellektimäärusele ja Koostalitleva Euroopa
määrusele, milles mõlemas tunnistatakse, et riiklikud regulatiivliivakastid üksi ei suuda
tagada piiriülest regulatiivset õppimist, tulemuste vastastikust tunnustamist ega innovaatiliste
lahenduste laiendamist kogu ühtse turu piires.
Seega loob ettepanek liidu lisaväärtust, edendades ühist regulatiivset eksperimenteerimist eri
jurisdiktsioonides ja vähendades novaatorite jaoks riiklike kordade erinevustest tulenevaid
kulusid, ent jättes riiklike regulatiivliivakastide kavandamise ja rakendamise siiski
liikmesriikide hooleks.
• Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse
põhimõttega. Kavandatava nõukogu soovituse sisu ega vorm ei lähe kaugemale sellest, mis on
vajalik, et saavutada kogu ELis lähenemisviiside minimaalne järjepidevus.
Käesoleva algatuse õiguslik seisund peaks tagama liikmesriikide isevastutuse ja heakskiidu.
Käesolev soovitus aitab liikmesriikidel ja liidul välja töötada ja rakendada regulatiivliivakasti
raamistikke ning edendada regulatiivset õppimist. Väga oluline on tagada, et ELi
lähenemisviiside vahel valitseks vähemalt minimaalne kooskõla. Soovituses rõhutatakse, et
regulatiivliivakastide loomisel ja rakendamisel on oluline läbipaistvus ning et tuleks järgida
põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Ühtlasi soovitatakse kaaluda
eksperimenteerimisega seotud riskijuhtimismeetmeid.
• Vahendi valik
Kavandatavas nõukogu soovituses antakse liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas
määratleda regulatiivliivakaste ja leppida kokku ühised põhimõtted nende loomiseks,
kavandamiseks, rakendamiseks, sealhulgas piiriüleselt, ning hindamiseks ja regulatiivseks
õppeks. Komitee soovitab liikmesriikidel toetada oma innovatsioonisektorit ja ametiasutusi
ning võtta asjakohaseid meetmeid teadlikkuse suurendamiseks.
Nõukogu soovituse kasuks otsustamisega tagatakse, et kõik liikmesriigid on poliitilisel
tasandil aktiivselt kaasatud ja pühendunud, kuid samas võimaldab see piisavat paindlikkust,
võttes arvesse, et liikmesriigid on õigusraamistike, ressursside kättesaadavuse ja innovatsiooni
ökosüsteemi küpsuse osas erinevatel lähtepositsioonidel.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Tegemist on uue algatusega, seega eelnevat hindamist ei tehtud.
ET 7 ET
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva algatuse puhul on võimalik tugineda põhjalikule sidusrühmadega konsulteerimise
kavale, mis koostati Euroopa innovatsioonimääruse jaoks.
Enamik sidusrühmadega konsulteerimise käigus regulatiivliivakastide kohta arvamust
avaldanutest23 leidis, et regulatiivliivakasti määratlemine ELi tasandil aitaks saavutada
ühtsema käsitlusviisi kogu Euroopas, et täiendavate võimaluste loomine piiriüleste ELi
tasandi regulatiivliivakastide kasutuselevõtuks aitaks neid laialdasemalt rakendada ning et
regulatiivliivakastide loomine hõlbustaks uute kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Vastajad, kes märkisid, et neil on regulatiivliivakastides osalemise või nende loomisega
seotud kogemusi, on eespool esitatud väidetega rohkem nõus kui need, kel sellised
kogemused puuduvad.
Euroopa innovatsioonimäärust käsitlevale tagasisidekorjele vastuseks esitatud
seisukohavõttudes rõhutasid sidusrühmad, et innovaatiliste lahenduste katsetamiseks ei ole
piisavalt võimalusi ning et regulatiivliivakastidel on väga oluline roll piiratud
katsetamisvõimaluste probleemi lahendamisel liidus, samuti märgiti, et liidu rahastamine ja
regulatiivsed menetlused on aeglased, dubleerivad ja kättesaamatud. Mõned vastajad leidsid,
et liikmesriikide olemasolevad õigussüsteemid on aegunud ja tehnoloogia muutustega sammu
pidamiseks liiga aeglased ning sageli juhtub, et uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja
biotehnoloogia suhtes kohaldatakse vananenud eeskirju.
Sidusrühmadega peetud vestluste käigus suhtusid tööstussektori, VKEde ja idufirmade
ühendused regulatiivliivakastide ühtlustamise ideesse positiivselt, kuna see võimaldab
innovaatilistel toodetel siseneda turule kontrollitud tingimustes ning vähendada
turulejõudmiseks kuluvat aega. Finantssektori esindajad tegid ettepaneku luua idufirmade
jaoks regulatiivliivakastide jurisdiktsioon, millega nähakse ette lihtsustatud kord ettevõtete
asutamiseks ja tegevuslubade saamiseks ning ühtlustatud äritegevuse eeskirjad piiriülese
tegevuse hõlbustamiseks.
2025. aasta aprillis algatas komisjon nõukogu eesistujariigi Poola juhtimisel nõukogu
konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühmas (parem õigusloome) liikmesriikide seas
uuringu regulatiivliivakastide riigisisese kasutamise kohta. See põhineb sarnasel uuringul,
mille korraldas 2021. aastal nõukogu eesistujariigiks olnud Sloveenia. 2025. aasta septembris
tutvustati Taani eesistumise ajal samas töörühmas24 kõige värskemaid andmeid. Ettekandele
järgnenud arutelu käigus esitas kaks liikmesriiki täiendavaid andmeid regulatiivliivakasti
tavade kohta oma riigis ja muid vastuseid koguti kuni 2026. aasta jaanuarini. Komisjoni poolt
2026. aasta märtsis avaldatud lõpparuandes saab tutvuda kõikide esitatud andmetega25.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Lisaks konsultatsioonide käigus saadud teabele on käesolevas ettepanekus arvesse võetud
viimastel aastatel kogutud ulatuslikke tõendeid, aruandeid ja uuringuid. Peamised tõendite
allikad on kaks liikmesriikide seas korraldatud uuringut, mille komisjon viis läbi 2021. ja
23 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-
Act/public-consultation_et. 24 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/WK-12252-2025-INIT/en/pdf. 25 Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Vuorinen, H., Isakovic, S. M. ja
Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report (Regulatiivliivakastide
kasutamine ELi liikmesriikides – 2025. aasta uuringu aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026,
https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645.
ET 8 ET
2025. aastal, 2026. aastal koostatud hinnang innovatsioonipõhimõtte järgimise olukorra kohta
ELi õigusaktide ettevalmistamisel ning komisjoni poolt iga kahe aasta tagant esitatav aruanne
ELi teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse kohta.
2025. aastal korraldas komisjon liikmesriikide seas uuringu regulatiivliivakastide
kasutamise kohta riiklikul tasandil26. Uuringu kohaselt on riiklikul tasandil loodud 132
regulatiivliivakasti 15 liikmesriigis, kuid peamiselt Saksamaal ja Prantsusmaal (2021. aasta
uuringu ajal oli loodud 40 regulatiivliivakasti). Käesolev aruanne näitab, et liikmesriikide
kasutatavad lähenemisviisid erinevad näiteks õigusliku aluse (horisontaalne või
sektoripõhine), regulatiivliivakasti raamistike suhtes kehtestatud geograafiliste piirangute
(mõnel juhul võimaldatakse eksperimenteerimist ainult mõnes konkreetses piirkonnas), teistes
liikmesriikides registreeritud ettevõtjatele juurdepääsu tagamise, järelevalve ja hindamise ning
muude aspektide poolest.
Kui vaadelda regulatiivliivakastide ja innovatsiooni kaasamist ELi õigusaktide
ettevalmistamisse üldisemalt, leiti 2026. aasta hindamise27 käigus, et katsetamissätteid,
katseprojekte või regulatiivliivakaste on käsitletud aastatel 2020–2025 tehtud
mõjuhinnangutest ligikaudu 10–15 % puhul, eelkõige digi- ja finantsvaldkonnas ning
kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud poliitikavaldkondades. Ekspertide sõnul näivad
regulatiivliivakastid olevat sulandunud Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavva
paremini kui muud vahendid.
Lisaks pandi regulatiivliivakastide pakutavatele võimalustele erilist rõhku komisjoni iga kahe
aasta tagant avaldatava aruande „ELi tulemused teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni
valdkonnas“ kahes viimases väljaandes. 2024. aasta aruandes rõhutati, et kohandatav
õigusraamistik ja ennetav standardimisstrateegia on innovatsiooni edendamisel endiselt
keskse tähtsusega28. Aruande koostajad selgitavad, et ELi keskendumine regulatiivliivakastide
kasutamisele peaks hõlbustama teadusuuringute integreerimist turule, pakkudes samas
vajalikku seadusandlikku paindlikkust, et pidada sammu tehnoloogia kiire arenguga. 2022.
aasta aruande koostajad rõhutasid, et uute tavade, tehnoloogiate ja ärimudelite esilekerkimine
ning innovatsiooni kiirenemine nõuavad paindlikumaid ja eksperimentaalsemaid
lähenemisviise reguleerimisele, näiteks regulatiivliivakaste29.
• Mõjuhinnang
Käesolev ettepanek ei nõua eraldi mõjuhinnangut, kuna kavandatav õigusakt ei ole õiguslikult
siduv.
Sellele vaatamata on alates 2026. aasta juulist igale liidu määrusele ja ettepanekule, mis
sisaldavad regulatiivliivakastidega seotud sätteid, lisatud ka mõjuhinnang või komisjoni
talituste analüütiline töödokument30.
26 Ibid. 27 Euroopa Komisjon: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Renda, A., Dell’’Aquila, M.,
Nyoka Rukudzo, I., Vu, H. jt, „Assessment of the state of play of the innovation principle in the preparation of
EU legislation“ (Hinnang innovatsioonipõhimõtte järgimise kohta ELi õigusaktide ettevalmistamisel), Euroopa
Liidu Väljaannete Talitus, 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/8779303. 28 2024. aasta aruanne tulemuste kohta teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, lk 349,
https://ec.europa.eu/assets/rtd/srip/2024/ec_rtd_srip-report-2024-chap-05.pdf. 29 2022. aasta aruanne tulemuste kohta teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, lk 17,
https://data.europa.eu/doi/10.2777/78826. 30 SWD(2020) 201 final; SWD(2020) 201 final; SWD(2022) 721 final; SWD(2023) 219 final;
SWD(2022) 282 final; SWD(2023) 192 final; SWD(2025) 1050 final; SWD(2026) 450 final.
ET 9 ET
• Põhiõigused
Ettepaneku üks peamisi eesmärke on toetada regulatiivliivakastide töös osalevaid liikmesriike
ja organisatsioone ning tagada, et loapõhine eksperimenteerimine toetab innovatsiooni,
säilitades samal ajal usaldusväärsuse ning põhiõiguste ja -väärtuste kaitse. Kehtestada tuleb
eetilised ja õiguslikud kaitsemeetmed (nt andmete kogumine, läbipaistvus, põhiõiguste kaitse,
aus konkurents) ning nõuetekohaselt hallata näiteks tervise, ohutuse või põhiõigustega seotud
riske. Ettepanek põhineb mittediskrimineerival lähenemisviisil ja suurendab
regulatiivliivakastide läbipaistvust.
4. MÕJU EELARVELE
Käesoleva nõukogu soovitusega kaasnevat kulude muutumist on keeruline hinnata, kuna
soovitus ei ole siduv. Liikmesriikides soovituse rakendamise jälgimise ja hindamise alusel
võib kuluprognooside koostamine olla tulevikus võimalik.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Selleks et toetada liikmesriike ja sidusrühmi käesoleva soovituse rakendamisel, kasutatakse
täielikult ära olemasolevaid juhtimisstruktuure, näiteks nõukogu konkurentsivõime ja
majanduskasvu töörühma.
Ettepanekus rõhutatakse järelevalve, hindamise ja aruandluse tähtsust seoses
regulatiivliivakastides toimuva regulatiivse õppega, mis aitab tagada õigusaktide
eesmärgipärasuse.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatav nõukogu soovitus sisaldab järgmisi osi:
– Pärast kõnealuse küsimuse ja ettepaneku poliitilise tausta tutvustamist põhjendustes
selgitatakse ettepaneku kohaldamisala. Tehakse ettepanek mõiste
„regulatiivliivakast“ määratluse kohta, mis tugineb rahvusvaheliselt kasutatavate
erinevate määratluste põhielementidele. Määratletakse ka muud asjakohased mõisted,
sealhulgas „eksperimenteerimine“, „kontrollitud keskkond“, „pädev asutus“ ja
„piiriülesed regulatiivliivakastid“.
– Seejärel esitatakse regulatiivliivakastide loomise põhimõtted ning soovitatakse
liikmesriikidel nendes liidu ühise raamistiku miinimumaspektides kokku leppida.
Eespool nimetatud põhimõtted on kavandatud nii, et need toetaksid
regulatiivliivakastide kujundamist ja kavandamist kõikidel tasanditel ja kõikides
sektorites. Need põhimõtted sõnastati parimate kättesaadavate tavade põhjal, võttes
arvesse liikmesriikides 2025. aastal teostatud uuringu31 tulemusi.
31 Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Vuorinen, H., Isakovic, S. M. ja
Bonel, E., Use of regulatory sandboxes in EU Member States – 2025 survey report (Regulatiivliivakastide
kasutamine ELi liikmesriikides – 2025. aasta uuringu aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026,
https://data.europa.eu/doi/10.2777/9535645.
ET 10 ET
– Eraldi punktis kirjeldatakse miinimumaspekte, milles piiriüleste
regulatiivliivakastide suhtes tuleks kokku leppida, et aidata kõigi liikmesriikide
innovaatilistel ettevõtjatel oma tooteid eri liikmesriikides ulatuslikumalt katsetada,
mis aitab neil kasvada. Pädevate asutuste koostöö piiriülestes regulatiivliivakastides
võib hõlbustada koordineeritud järelevalvet, suurendada regulatiivset sidusust ja
rakendada piiriülest innovatsioonisünergiat. Samuti võimaldab see mitme
liikmesriigi jaoks olulise innovatsiooni korral edendada ühist õppimist ning jagada
regulatiivliivakastide loomise, haldamise ja järelevalvega seotud kulusid.
– Eksperimentides ning regulatiivliivakastides osalemise kestus ja muud täpsustamist
vajavad tingimused on loetletud allpool. Selleks et regulatiivliivakastid saaksid
tõhusalt toimida, peaksid pädevad asutused kasutama läbipaistvaid ja objektiivseid
osalemisprotsesse, sealhulgas kehtestama kõlblikkuskriteeriumid, taotlemiskorra
ning selged osalemistingimused, samuti intellektuaalomandiga seotud õiguste ja
kohustuste käsitlemise tingimused, et tagada prognoositav ning innovaatiliste
lahenduste väljatöötamist toetav keskkond. Ühtlasi tuleks osalemistingimustes
eelnevalt selgelt kindlaks määrata kõik osalejatele ette nähtud asjakohased
toetusmeetmed, nagu regulatiivne nõustamine, koolitusvõimalused ja vajaduse korral
rahastamine. See aitab tagada, et regulatiivliivakastides sündinud innovatsiooni on
võimalik piisaval määral edasi arendada ja et regulatiivliivakastis edukad katsed
läbinud innovaatilised lahendused saaks edukalt ka laiemale turule viia. Seejärel
vaadeldakse konkreetseid punkte, mis on seotud läbipaistvuse ja
mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisega regulatiivliivakastidele.
– Regulatiivset õppimist ja järelmeetmeid käsitleva soovituse kohaselt peaksid
liikmesriigid nõudma, et pärast regulatiivliivakasti töö lõpetamist analüüsiksid
pädevad asutused kogu kättesaadavat teavet ja hindaksid vajadust õigusraamistiku
muutmise järele. Ühtlasi on soovituses märgitud, et regulatiivliivakasti tegevuses
osalejatel peaks olema võimalik saada väljumisaruanne, et kiirendada
regulatiivliivakastis katsetatud innovaatiliste lahenduste vastavushindamist,
standardimist või müügiloa saamist liikmesriigi turul.
– Viimases osas täpsustatakse, kuidas toetatakse ja jälgitakse soovituse järelmeetmeid.
ET 11 ET
2026/0267 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse regulatiivliivakastidega seotud ühiseid põhimõtteid, et toetada
innovatsiooni ja tulevikukindla õigusraamistiku loomist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 173
lõikega 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Innovatsioon aitab suurendada liidu konkurentsivõimet ja jõukust. Samas on teatavate
valdkondade õigusraamistikud kiiresti muutuvate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate
arengule jalgu jäänud. Novaatorid, kes toovad turule uusi tooteid ja teenuseid, mis ei
sobi hästi olemasolevatesse õigusraamistikesse, tunnevad puudust õiguskindlusest.
(2) Innovatsioon põhineb eksperimenteerimisel ja katsetamisel. Regulatiivliivakastid on
sihipärane eksperimenteerimisvõimalus, mis võib aidata komisjonil ja liikmesriikidel
hinnata, kas kehtivad õiguslikud nõuded on endiselt eesmärgipärased või vajavad
kiiresti areneva tehnoloogia tõttu kohandamist. Regulatiivliivakastid luuakse tavaliselt
iga konkreetse juhtumi jaoks eraldi ja nende kohaldamisala on selgelt kindlaks
määratud. Need pakuvad praktilist võimalust õppida tegevuse käigus ja annavad
vahetu ülevaate kujunemisjärgus innovatsioonist, sealhulgas selle riskidest ja mõjust.
Ühtlasi võimaldavad regulatiivliivakastid vähendada turule sisenemise tõkkeid ja
tõhustada teabevahetust ning koordineerimist eri ametiasutuste ja novaatorite vahel,
eelkõige sektoriülese innovatsiooni valdkonnas. Regulatiivliivakastides osalemist ei
tohiks siiski käsitleda kui alalist erandit regulatiivsetest nõuetest või alternatiivset
võimalust regulatiivsete lubade hankimiseks liidus.
(3) Viimastel aastatel on regulatiivliivakaste kogu liidus üha rohkem tutvustatud kui
vahendit innovatsiooni edendamiseks, sealhulgas nõukogu järeldustes,1 kus
julgustatakse jagama teadmisi seoses parimate tavade ja liikmesriikide algatustega,
ning peamistesse liidu õigusaktidesse on lisatud regulatiivliivakaste käsitlevad sätted2.
1 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni testkeskkondi ja katsetamissätteid kui
innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad
lahendada murrangulisi probleeme digiajastul https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-
13026-2020-INIT/et/pdf. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse
meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa
määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj); Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL)
nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ja direktiivid
2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta
määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia
ET 12 ET
Nende algatuste eesmärk on juhtida tähelepanu võimalustele, mida
regulatiivliivakastid pakutavad komisjoni soovituses 2003/361/EÜ3 määratletud
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja komisjoni soovituses (EL)
2026/7204 määratletud innovaatiliste idu- ja kasvufirmade toetamiseks ning
tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks vajaliku teabe hankimiseks. Komisjon on
veel kord kinnitanud oma kindlat kavatsust valmistada ette seadusandlikud
ettepanekud, mis sisaldavad innovatsioonisõbralikke ja tulevikukindlaid eeskirju,
luues tasakaalu õiguskindluse ja tehnoloogia arenguga kohanemise võime vahel,5
kaitstes samas tõhusalt avaliku huvi eesmärke.
(4) Kuna regulatiivliivakastidele pööratakse üha rohkem tähelepanu, on nende eesmärgi,
kohaldamisala ja kontseptsiooni tõlgenduste erinevused muutunud nähtavamaks.
Regulatiivliivakastide määratlus ning nende loomise ja rakendamise tingimused on
liikmesriigiti erinevad, mis muudab novaatorite olukorra veelgi keerukamaks. Ühtne
käsitlus võiks hõlbustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist kogu siseturul ja
vähendada regulatiivseid tõkkeid, mis tulenevad sellest, et liikmesriigid kohaldavad
eksperimenteerimise suhtes eri lähenemisviise. Ühtlasi võiks see ühine arusaam olla
piisavalt paindlik, et võtta arvesse liikmesriikide eri lähtepositsioone, suutlikkust,
valdkondlikke erinevusi ning konkreetsete sektorite regulatiivliivakastide määratlusi
sisaldavate liidu õigusaktide olemasolu.
(5) Selleks et aidata novaatoritel ja muudel huvitatud isikutel välja selgitada võimalused
regulatiivliivakastides osalemiseks, on vaja kehtestada kogu liidus ühised ja
läbipaistvad põhimõtted regulatiivliivakastide loomise, nendes osalemise tingimuste ja
tulemuste kohta. Need põhimõtted aitaksid suurendada üldsuse usaldust ja
hõlbustaksid teadmiste jagamist pädevate asutuste vahel kogu liidus, säilitades samal
ajal võrdsed tingimused. Osalemiskriteeriumid ja tegevustingimused peaksid olema
läbipaistvad, objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama, et regulatiivliivakastid ei
loo põhjendamatuid konkurentsieeliseid ega takista kaupade vaba liikumist
valdkondades, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte.
(6) Selleks et tagada prognoositav keskkond, mis toetab innovaatiliste lahenduste
väljatöötamist siseturul, peaksid liikmesriikide pädevad asutused kasutama
regulatiivliivakastide puhul läbipaistvaid ja objektiivseid protsesse, sealhulgas
kehtestama kõlblikkuskriteeriumid, taotlemiskorra ja selged osalemis- ja
rakendamistingimused, ning regulatiivset õpet. Õiguskindluse tagamiseks peaks
toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L,
2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj); Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete
küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja
(EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus) (ELT L, 2024/2847,
20.11.2024, ELI:. http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj). Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.
mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/858, mis käsitleb hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute
katsekorda ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivi
2014/65/EL (ELT L 151, 2.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/858/oj). 3 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 4 Komisjoni 18. märtsi 2026. aasta soovitus (EL) 2026/720 innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste
idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratluse kohta (ELT L, 2026/720, 24.3.2026, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2026/720/oj). 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lihtsam, selgem ja paremini täidetav ELi normistik“,
COM(2026) 380 final, EUR-Lex - 52026DC0380 - EN - EUR-Lex.
ET 13 ET
igasugune võimalus erandite tegemiseks kehtivatest õiguslikest nõuetest olema
konkreetne, selgelt määratletud ja kooskõlas liidu õigusaktidega.
(7) Regulatiivliivakastide ühtseks käsitlemiseks on vaja suurendada teadlikkust,
ühtlustada teabevahetust, hõlbustada vastastikust õppimist liikmesriikide ja nende
pädevate asutuste vahel ning aidata luua õppimisviis, mis oleks nii paindlik kui ka
kiiresti kohandatav.
(8) Regulatiivliivakasti töö tulemusi käsitleva teabe jagamine vastavushindamisasutuste,
standardiorganisatsioonide, turujärelevalveasutuste ja muude asjaomaste osalejatega
(näiteks väljumisaruannete vormis) võib aidata kiirendada innovaatiliste lahenduste
vastavushindamist, standardimist või müügiloa saamist liikmesriigi turul. Nii saaks
innovatsiooni piisaval määral toetada ja regulatiivliivakastis katsed läbinud
innovaatilised lahendused edukalt turule suunata.
(9) Mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamine regulatiivliivakastidele kogu liidus aitaks
edendada ausat konkurentsi ja soodustada kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas
ettevõtjate laialdast osalemist, mis võib anda pädevatele asutustele regulatiivse õppe
eesmärgil kasulikku teavet. Seoses regulatiivliivakastidele juurdepääsu piiramise või
eelisjuurdepääsu tagamise võimalusega, mis peaks olema kooskõlas kohustustega,
mille liit on võtnud kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute alusel, tuleks hoolikalt
kaaluda asjaomase piirangu või eelise vajalikkust, lähtudes sellistest objektiivsetest
elementidest nagu registreerimisriik ja osalevate üksuste suurus.
(10) Regulatiivliivakastid ja nendes läbi viidud eksperimenteerimise käigus saadud tõendid
peaksid toetama õigusraamistike arengut. Eksperimenteerimisest saadud teabe
süstemaatiline analüüs peaks aitama õigusraamistiku muutuvate olude ja tehnoloogia
arenguga paremini kooskõlla viia. Ühtlasi peaksid regulatiivliivakastid toetama
reguleerimist suure ebakindluse ja häirivate probleemide korral ning seoses uute
poliitikameetmete ettevalmistamisega.
(11) Võttes arvesse olemasolevatest liidu ja liikmesriikide regulatiivliivakastidest saadud
kogemusi, tervitab nõukogu komisjoni kavatsust jälgida asjakohaseid arenguid ja
hinnata vajaduse korral, kas liidu tasandil tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Kõik
sellised meetmed peaksid olema innovatsioonisõbralikud ja kavandatud viisil, millega
välditakse tarbetut halduskoormust või liiga rangeid ettekirjutusi,
SOOVITAB JÄRGMIST:
1. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „regulatiivliivakast“ – struktureeritud raamistik, mis võimaldab selle tegevuses
osalejatel piiratud aja jooksul katsetada innovaatilisi lahendusi kontrollitud
keskkonnas ühe või mitme pädeva asutuse järelevalve all ja mis toetab
tõenduspõhist regulatiivset õpet;
(2) „eksperimenteerimine“ – mis tahes kombinatsioon innovaatiliste lahenduste
väljatöötamisest, katsetamisest ja valideerimisest, mis toimub tegelikes
tingimustes ja kontrollitud keskkonnas enne asjaomaste lahenduste
kättesaadavaks tegemist või nende muul viisil kasutusele võtmist või
kasutamist;
(3) „kontrollitud keskkond“ – füüsiline, digitaalne või hübriidkeskkond laboris,
väljaspool laborit või mõnes muus simuleeritud keskkonnas, mis pakub
võimalust regulatiivliivakastis ühe või mitme pädeva asutuse järelevalve all
eksperimenteerida, järgides eelnevalt kindlaksmääratud tingimusi ja
ET 14 ET
kaitsemeetmeid ning võttes vajalikke meetmeid võimalike riskidega
tegelemiseks ja nende maandamiseks;
(4) „pädev asutus“ – liikmesriigis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil
tegutsev avaliku sektori asutus, mis liidu või riigisisese õiguse kohaselt
vastutab selliste õigusaktide järelevalve või täitmise tagamise eest, mis on
seotud innovaatiliste lahendustega või mõjutavad innovaatilisi lahendusi,
millega regulatiivliivakastis eksperimenteeritakse või mille üle seal järelevalvet
tehakse;
(5) „piiriülene regulatiivliivakast“ – regulatiivliivakast, mille on loonud ning mida
rakendavad või mille üle teevad ühiselt järelevalvet rohkem kui ühe
liikmesriigi pädevad asutused.
2. Regulatiivliivakaste käsitlevaid riigisiseseid sätteid välja töötades peaksid
liikmesriigid tegema järgmist:
(a) hindama, kas regulatiivliivakast on konkreetses sektoris vajalik;
(b) kohaldama regulatiivliivakastide loomise ja rakendamise suhtes kehtivaid liidu
õigusnorme, kui see on asjakohane;
(c) põhjendama vajadust lisada asjaomasesse riigisisesesse õigusakti
regulatiivliivakaste käsitlevad sätted ja asjaomases õigusaktis selgelt kindlaks
määrama regulatiivliivakasti eesmärgid;
(d) kui on kavas teha erandeid kehtivatest õiguslikest nõuetest, tagama, et need
erandid on konkreetsed, selgelt kindlaks määratud ja nõuetekohaselt
põhjendatud;
(e) tagama, et liidu kohaldatavatest teisestest õigusaktidest tehtavaid erandeid
nähakse ette üksnes juhul, kui selliste erandite tegemise võimalus on ette
nähtud kohaldatavates liidu õigusaktides;
(f) sätestama asjaomases riigisiseses õigusaktis, et regulatiivliivakaste võib luua
pädeva(te) asutus(t)e algatusel või taotleja soovil, kui sellele asutusele või
nendele asutustele on liidu ja liikmesriigi õiguse alusel antud asjakohane
pädevus;
(g) kontrollima vajaduse korral, kas regulatiivliivakastis läbi viidavaks
eksperimenteerimiseks saaks teha kättesaadavaks katserajatisi, sealhulgas neid,
mis on akrediteeritud vastavushindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 765/20086 alusel;
(h) tegema koostööd teadus- ja tehnoloogiataristutega,7 et anda
regulatiivliivakastide tegevuses osalejatele vajaduse korral juurdepääs nende
taristutega seotud rajatistele ja teenustele.
3. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused peaksid täpsustama, millistel tingimustel on
eksperimenteerimine lubatud, käsitledes vähemalt järgmisi aspekte:
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj). 7 Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegia, https://research-and-
innovation.ec.europa.eu/strategy/strategy-research-and-innovation/our-digital-future/european-strategy-
research-and-technology-infrastructures_en.
ET 15 ET
(1) eksperimenteerimise eesmärgid ja kohaldamisala, mis peaksid aitama edendada
selliseid innovaatilisi lahendusi, mida ei ole praegu kohaldatavate eeskirjade
alusel võimalik välja töötada, ning regulatiivset õppimist;
(2) mis liiki eksperimenteerimine on lubatud;
(3) eksperimenteerimise suhtes kohaldatavad piirangud, sealhulgas selle
maksimaalne kestus ja mis tahes geograafilised kitsendused;
(4) võimalike riskide ja leevendusmeetmete ning selliste kaitsemeetmete
hindamine, mida on vaja avalike huvide, põhiõiguste, riikide põhiseadustega
tagatud õiguste ja aluslepingutega tagatud õiguste, eelkõige inimeste ja vara,
tarbijate ja keskkonna kaitsega seotud õiguste ning rahvatervise ja avaliku
korra kaitsmiseks, võttes muu hulgas arvesse ka rahvusvahelisi kohustusi ja
ausat konkurentsi;
(5) eksperimenteerimise hindamist käsitlevad tingimused;
(6) eksperimenteerimise laiendamise, pikendamise, peatamise, muutmise või
lõpetamise tingimused, sealhulgas tõsistest intsidentidest teatamine;
(7) tingimused, mille alusel võib kohaldada mis tahes erandit selles piirkonnas
kehtivatest õigusaktidest, kus asjaomast eksperimenteerimist kavandatakse.
4. Liikmesriigid peaksid tagama, et regulatiivliivakastis eksperimenteerimise kestus on
proportsionaalne selle eesmärkidega, võimaldab saavutada kavandatud eesmärgi ja
saada piisavat regulatiivset õpet.
5. Liikmesriigid peaksid tagama, et regulatiivliivakastide tegevuses osalemise ja nende
rakendamise suhtes kohaldatakse selgelt määratletud tingimusi, mis hõlmavad
asjakohasel määral järgmisi aspekte:
(a) kõlblikkuskriteeriumid, taotlemiskord, valikukriteeriumid ja -menetlused,
regulatiivliivakasti tegevuses osalemise ja regulatiivliivakastist väljumise
tingimused ning juhul, kui see on kohaldatav, konkreetsele
eksperimenteerimiskeskkonnale juurdepääsu tingimused, sealhulgas sellise
juurdepääsu finantstingimused, samuti regulatiivliivakasti tegevuses osalevate
füüsiliste isikute selgesõnalise ja eelneva nõusoleku andmise kord;
(b) osalejate ja muude regulatiivliivakastiga seotud isikute vastutus liidu ja
liikmesriigi kohaldatava õiguse alusel mis tahes kahju eest, mida
eksperimenteerimise tulemusel on tekitatud kolmandatele isikutele, sealhulgas
kasutajatele, katsealustele isikutele ja tarbijatele;
(c) intellektuaalomandi õiguste haldamine, andmekaitse ja eraelu puutumatuse
kaitseks võetavad meetmed ning konfidentsiaalse teabe kaitse;
(d) erisätted, milles täpsustatakse materjalid ja ressursid, mille osalejad või pädev
asutus või mõlemad teevad regulatiivliivakastiga seotud projekti jaoks
kättesaadavaks;
(e) seire, aruandluse, hindamise ja teadmiste jagamise kord; regulatiivliivakasti
käsitlevates riigisisestes sätetes tuleks kindlaks määrata vähemalt
hindamisprotsessi kaasatavad osalejad ning vajaduse korral ka
aruandluskohustused;
(f) väljumisstrateegia, sealhulgas võimalused regulatiivliivakastis
eksperimenteerimise edukalt läbinud innovaatiliste lahenduste
ET 16 ET
kasutuselevõtuks, ning ebaõnnestunud või potentsiaalselt kahjuliku mõjuga
eksperimentide nõuetekohase lõpetamise protsess;
(g) kõik asjakohased toetusmeetmed, sealhulgas regulatiivsete ootuste, koolituse,
teadlikkuse suurendamise ja vajaduse korral rahastamisega seotud suunised ja
nõuanded, mille puhul on arvesse võetud innovaatiliste idufirmade,
innovaatiliste kasvufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
(VKEde), võimalike avaliku või erasektori klientide või muude innovatsiooni
lõppkasutajate vajadusi.
6. Liikmesriike ja nende pädevaid asutusi julgustatakse looma piiriüleseid
regulatiivliivakaste ning edendama nendes osalemist. Piiriülese regulatiivliivakasti
loomisel peaksid pädevad asutused sõlmima kokkuleppe, milles määratakse kindlaks
vähemalt järgmine:
a) tingimused, mille korral eksperimenteerimine on lubatud;
b) eri liikmesriikide pädevate asutuste asjaomaste rollide ja kohustuste jaotus
regulatiivliivakasti loomise, selle rakendamise ja seire, selle üle tehtava
järelevalve ning tegevuse lõpetamise käigus;
c) piiriülese regulatiivliivakasti suhtes kohaldatavad õigusnormid ja
halduskokkulepped (sealhulgas punktis 5 loetletud kokkulepped), võttes
arvesse vastavate rollide ja kohustuste jaotust asjaomaste pädevate asutuste
vahel.
7. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõiki regulatiivliivakastide loomiseks ja nende
tegevuses osalemiseks esitatud taotlusi hinnatakse läbipaistvalt ja
mittediskrimineerivalt.
8. Kui liidu poolt vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele võetud
kohustustest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, ja
tingimusel, et seda põhjendatakse objektiivselt, teha järgmist:
a) piirata regulatiivliivakastides osalemise võimalusi, pakkudes neid üksnes liidu
kodanikele ja liidus asutatud üksustele;
b) anda regulatiivliivakastides osalemiseks eelisõigus liidus asutatud VKEdele,
innovaatilistele idufirmadele või innovaatilistele kasvufirmadele või
c) nõuda regulatiivliivakastis osalejatelt, et nad teeksid liidus teatavaid teadus-,
arendus- ja innovatsioonitoiminguid, mis on regulatiivliivakastis
eksperimenteerimiseks vajalikud.
9. Liikmesriigid peaksid pädevate asutuste toel koguma ja analüüsima
regulatiivliivakastis tehtud eksperimentide tulemusi ja saadud õppetunde. Sellele
analüüsile tuginedes peaksid liikmesriigid hindama vajadust integreerida saadud
õppetunnid riiklikku õigusraamistikku, mida kohaldatakse eksperimenteerimise
objektiks olnud innovaatilise lahenduse suhtes.
10. Liikmesriigid peaksid nõudma, et pädevad asutused koostaksid regulatiivliivakastis
osaleja taotluse korral väljumisaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult
regulatiivliivakastis tehtud toiminguid, eksperimenteerimise tulemusi ja
õpiväljundeid, et kiirendada innovaatiliste lahenduste vastavushindamist,
standardimist või müügiloa saamist liikmesriigi turul.
11. Liikmesriigid peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks kogu teabe nii
eksperimenteerimise alguse kui ka selle tulemuste kohta, kaitstes samal ajal täielikult
ET 17 ET
ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet, sealhulgas regulatiivse õppe eesmärgil
saadud kogemused, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus liikmesriigi või liidu
julgeolekuhuvidega.
12. Liikmesriikidel soovitatakse käesolev soovitus võimalikult kiiresti rakendada.
13. Liikmesriike kutsutakse üles komisjoni toel jälgima käesoleva soovituse
rakendamisel tehtud edusamme.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 9.9.2026 COM(2026) 567 final
2026/0264 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse meetmete raamistik liidu innovatsiooniökosüsteemi tugevdamiseks
ja muudetakse määrust (EL) 2017/1001 (Euroopa innovatsioonimäärus)
{SEC(2026) 567 final} - {SWD(2026) 567 final} - {SWD(2026) 568 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Liit on teadusuuringute valdkonnas maailmas juhtpositsioonil, andes märkimisväärse
osa maailma kvaliteetsest teadusväljundist. See tugevus ei tähenda siiski samaväärset edukust
innovatsioonis ja kaubanduses ELi ühtsel turul ja üle maailma. Liiga sageli ei jõua Euroopas
väljatöötatud uuenduslikud ideed turule, neid ei võeta kasutusele piiriüleselt ega uute
kasvavate sektorite loomiseks. Selle tulemusena kasutab liit vaid osaliselt ära majanduse ja
ühiskonna võimekust, mille aluseks on tema teaduslik ja tehnoloogiline tugevus, ning see
takistab ka ülemaailmselt konkurentsivõimeliste ettevõtete tekkimist, mis vähendab Euroopa
suutlikkust tagada elutähtsaid tehnoloogiaid ja väärtusahelaid ning tootlikkuse pikaajalist
kasvu.
Uuenduslike lahenduste väljatöötamise, turuleviimise ja ulatuslikuma kasutuselevõtmise
tingimuste parandamine on kujunenud keskseks prioriteediks komisjoni 2024.–2029.
aasta poliitilises tegevuskavas, milles teadusuuringud ja innovatsioon on kesksel kohal, et
parandada Euroopa konkurentsivõimet ja kestlikku heaolu. Samuti on see oluline liidu
vastupanuvõime, majandusjulgeoleku ja strateegilise sõltumatuse tugevdamiseks aina enam
polariseeruvas geopoliitilises keskkonnas. Sellega seoses aitab kavandatav määrus kaasa ELi
idu- ja kasvufirmade strateegia1 rakendamisele ning vastab volinik Zaharieva missioonikirjas
esitatud ülesandele töötada välja raamistik, mis hõlbustab uuenduslike lahenduste katsetamist,
rahastamist ja laiemat kasutuselevõtmist ELis.
Viimase kahe aastakümne jooksul on ELi majanduskasv olnud aeglasem kui teistes suurtes
majandusriikides, eelkõige Ameerika Ühendriikides ja Hiinas, kusjuures sisemajanduse
koguprodukti taseme erinevus on suurenenud. Selle erinevuse peamine põhjus on tootlikkuse
aeglasem kasv ELis. Kuna teadusuuringud ja innovatsioon on need, mille tulemusena
saavutatakse suur osa tootlikkuse kasvust, on liidu suutlikkus muuta teadmised
turuleviidavateks uuenduslikeks lahendusteks tema pikaajalise konkurentsivõime ja heaolu
otsustava tähtsusega tegur. See suutlikkus määrab ka liidu võime vähendada ülemäärast
strateegilist sõltuvust, säilitada oma tegevusvabadus ning tagada turvaline juurdepääs
elutähtsale tehnoloogiale, toodetele ja tööstussuutlikkusele.
Peamine probleem seisneb struktuursetes tõketes kogu innovatsioonitsükli jooksul. Kuigi ELi
tulemused varase etapi teadusuuringutes on head, esineb püsivaid raskusi üleminekul
uuringutulemustelt turuleviimisvalmis toodetele ja laiendamiskõlblikele ettevõtetele.
Innovaatilistel ettevõtjatel võivad ette tulla kaks suurt kitsaskohta: turustamisviive, mille
puhul projektid jäävad erainvesteeringute kaasamiseks liiga riskantseks või killustatuks, ning
kasvuviive, mille puhul ettevõtjatel on finants-, regulatiivsete ja turupiirangute tõttu raskusi
laienemisega. Need kitsaskohad vähendavad motivatsiooni investeerida ning piiravad uute
innovaatiliste ettevõtjate ja sektorite tekkimist.
Viimastel aastatel on liit nende probleemide lahendamisel suurte sammudega edasi liikunud.
Innovatsiooni raamtingimusi on aidanud parandada ELi rahastamisprogrammid, nagu
programm „Euroopa horisont“, taaste- ja vastupidavusrahastu, innovatsioonifond, programm
1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia. Euroopa kui eelistatud alustamis- ja
laienemiskoht“, COM/2025/270 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex:52025DC0270.
ET 2 ET
„Digitaalne Euroopa“ ja programm „InvestEU“, ning algatused, mille eesmärk on suurendada
kapitaliturgusid ja tugevdada Euroopa teadusruumi. Need jõupingutused toetavad ka liidu
laiemat eesmärki tugevdada strateegilise tähtsusega sektorites vastupanuvõimet, valmisolekut
ja tehnoloogilist suutlikkust.
Nendele edusammudele vaatamata püsivad liikmesriikide vahel suured tõkked ja
erinevused, eelkõige üleminekul teadusuuringutelt turuleviimisele. Need tõkked mitte ainult
ei kahjusta innovatsiooni toimimist, vaid ka lükkavad edasi selliste tehnoloogiate laiemat
kasutuselevõtmist, mis on Euroopa julgeoleku, vastupanuvõime ja majandusliku suveräänsuse
jaoks eluliselt vajalikud.
Esiteks on teadus- ja arendusteenuste hangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate
hangete turud selge õigusraamistiku puudumise tõttu endiselt vähe arenenud. ELi
riigihankedirektiivid hõlmavad teadus- ja arendusteenuseid üksnes juhul, kui on täidetud
mõlemad järgmised tingimused:
• lepingust tuleneb kasu üksnes avaliku sektori hankijale tema enda tegevuse
läbiviimiseks ja
• teenuse eest tasub täielikult avaliku sektori hankija.
Selle tulemusena jääb märkimisväärne osa teadus- ja arendusteenuste hangetest, sealhulgas
kommertskasutusele eelnevad hanked, nende direktiivide kohaldamisalast välja. Pärast seda,
kui komisjon selgitas kommertskasutusele eelnevate hangete mõistet oma 2007. aasta
teatises,2 on seda liiki teadus- ja arendusteenuste hangete arv suurenenud ning edujuhtumid
näitavad, et selle vahendi strateegiline kasutamine võimaldab ELil kõrgtehnoloogia turgudel
taas juhtpositsiooni ja strateegilise autonoomia saavutada. Kogu ELis on areng
investeeringute taseme tõstmiseks endiselt siiski liiga aeglane ja ebaühtlane. Peamised
põhjused on ühtlustatud õigusnormide puudumine ja selle tõttu tekkinud erinevad tavad
liikmesriikides, õiguskindlusetus ning teadus- ja arendusteenuste piiriüleste ühishangete
vähene kasutamine, kuigi selliseid hankeid on sageli vaja uuenduslike tehnoloogiate
väljatöötamiseks otsustava tähtsusega rahalise mahu saavutamiseks. See on eriti
problemaatiline strateegilistes sektorites, kus hajus nõudlus, dubleeritud riiklikud
lähenemisviisid ja sõltuvus ELi-välistest tarnijatest võivad liidule tekitada haavatavusi ja
tarneriske. Lisaks tehakse ELi riigihangete raamistiku (riigihangete õigusakti) eelseisva
läbivaatamise raames ettepanek jätta sellest välja kõik teadus- ja arendusteenuste hangete
vormid.
Sellised teadus- ja arendusteenuste riigihanked on väga olulised, et luua uuenduslikke
lahendusi, mis võivad parandada avalike teenuste kvaliteeti ja tulemuslikkust, lahendada
ühiskonnaprobleeme ning luua ELis uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate jaoks piisava
tööstussuutlikkuse, et kaitsta ELi majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat. Need on
ka peamine vahend elutähtsa tehnoloogia turu arengu kiirendamiseks, Euroopa tööstusliku ja
tehnoloogilise baasi tugevdamiseks, varustuskindluse parandamiseks ning selle tagamiseks, et
strateegiliselt olulist suutlikkust arendatakse liidus ja võetakse selles kasutusele. Teised
maailma juhtivad majandusriigid investeerivad teadus- ja arendusteenuste riigihangetesse 5–8
korda rohkem kui EL3. Sellega, kui avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendusteenuste
2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele - Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine
jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas, 14.12.2007, KOM(2007)
799 lõplik. 3 EL kulutab teadus- ja arendustegevusele 0,6 % riigihangetest, USA 3,5 % ja Lõuna-Korea 5 %.
Investeeringute suurendamine 3 %ni kõigist ELi teadus- ja arendusteenuste riigihangetest tooks kaasa
ET 3 ET
hangetesse suurendataks, nii et need moodustaksid kõigist ELi riigihangetest 0,6 % asemel
3 % ehk 17,28 miljardi euro asemel 86,4 miljardit eurot, saaks EL suurendada avaliku sektori
investeeringuid teadus- ja arendustegevusse umbes 0,5 % võrra SKPst. Arvestades et see võib
samas mahus suurendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, võib
teadus- ja arendustegevuse investeeringute kogusumma ELis seega suureneda 2,2 %-lt 3 %-le
SKPst4.
Teiseks takistab teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste turuleviimist endiselt ebapiisav
selgus ja võrreldavus intellektuaalomandi väärtuse määramisel ja rahalisel
väljendamisel. Praegune innovatsioon põhineb suures osas immateriaalsel varal, kusjuures
teatud juhtivates ettevõtetes moodustab üle 90 % ettevõtja väärtusest intellektuaalomand.
Kuid ELis kasutatakse intellektuaalomandit rahastuse tagatisena harva. Kuna ELi
finantseerimisasutused keskenduvad endiselt materiaalsele varale ja traditsioonilisele
raamatupidamisele, on intellektuaalomandipõhiste varade suure osakaaluga ettevõtjatel
raskusi rahastuse tagamisega. Selle tulemusena kaasavad ELi idufirmad kümnendaks
tegevusaastaks ligikaudu 50 % vähem kapitali kui USA idufirmad. See ebakõla on vähese
varaga innovaatilistele ettevõtjatele suure kasvu perioodil tekitanud rahastamispuudujäägi,
mille hinnanguline suurus on kuni 18 miljardit eurot aastas5. Intellektuaalomandipõhise vara
hindamise ühtlustatud metoodika puudumine on üks peamisi põhjuseid, miks ELis puudub
intellektuaalomandiga tagatav rahastamine. See tekitas liikmesriikides erinevad tingimused
selliste varade kasutamiseks ettevõtja rahastamisel, sealhulgas võlapõhise rahastamise
tagatisena, ning nende arvessevõtmiseks omakapitaliinvesteeringutes ja muudes
rahastamisotsustes. Teised peamised põhjused on, et kogu ELi hõlmav immateriaalse vara
järelturg ei ole väljakujunenud ning finantseerimisasutustes ja innovaatilistes idufirmades
puuduvad intellektuaalomandiga tagatava rahastamisega seotud oskused. See vähendab ühtsel
turul ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning ühtlasi takistab nende piiriülest kasvu ja nendesse
investeerimist. Selle tulemusena on ELi ettevõtjad teiste riikide, näiteks USA, Hiina ja Lõuna-
Korea, ettevõtjatega võrreldes innovatsiooni kasutuselevõtmisel ja turuleviimisel vähem
edukad, eelkõige süvatehnoloogias ja murrangulise innovatsiooni sektorites.
Seega võib käesolev ettepanek nende kahe tõkke kõrvaldamisega aidata suurel määral
parandada teadus- ja arendustegevuse investeeringute ühtse turu toimimist ja
intellektuaalomandipõhiste varade turuleviimist, mis toetab Euroopa sõltumatust ja
konkurentsivõimet. Samuti aitaks see tagada, et Euroopa hoiab rahandust ülal ja võtab
elutähtsa tehnoloogia ja sellega seotud intellektuaalomandipõhise vara laiemalt kasutusele
kooskõlas oma julgeoleku, vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia eesmärkidega. Seda
arvesse võttes viiakse käesoleva ettepanekuga ellu president von der Leyeni 2024.–2027.
aasta komisjoni poliitilisi suuniseid, milles peetakse prioriteetseks seada teadusuuringud ja
innovatsioon majanduse keskmesse. Euroopa innovatsioonimäärus tehti teatavaks ELi idu-
ja kasvufirmade strateegias ning ELi konkurentsivõime kompassis kui üks peamisi algatusi,
millega tugevdatakse ELi innovatsiooni ökosüsteemi ja suurendatakse suutlikkust
ülemaailmselt konkureerida.
täiendavaid avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse mahus 0,5 % SKPst (EU wide
benchmarking of innovation procurement policy frameworks and investments). 4 2023. aastal moodustasid avaliku ja erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse ELis 2,2 %
SKPst, samal ajal kui Jaapanis oli see näitaja 3,3 %, USAs 3,46 % ja Lõuna-Koreas 4,93 % (Science,
Research and Innovation Performance (SRIP) report 2024, Euroopa Komisjon). 5 Euroopa Investeerimispank (2025). Investment Report 2024/2025: Innovation, integration and simplification in
Europe.
ET 4 ET
Algatuse üldine eesmärk on parandada innovatsiooni puhul ühtse turu toimimist, vähendades
struktuurseid tõkkeid, et ELis kiirendada uuenduslike lahenduste turuleviimist. See eesmärk
aitab otseselt kaasa liidu laiematele prioriteetidele, milleks on konkurentsivõime
suurendamine, kestliku majanduskasvu edendamine ja tehnoloogilise suveräänsuse
suurendamine, ja tugevdab samal ajal ka majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet ja liidu
suutlikkust tegutseda strateegiliselt olulistes valdkondades iseseisvalt.
Selle saavutamiseks seatakse ettepanekus konkreetsed eesmärgid. Siia kuuluvad riigihangete
osakaalu suurendamine innovatsiooni hoogustamisel ning intellektuaalomandi väärtuse
määramise, turuleviimise ja kasutamise tõhusamaks muutmine.
Euroopa innovatsioonimääruses on nende eesmärkide saavutamiseks ette nähtud
• liidu tasandil luua teadus- ja arendusteenuste hangete, sealhulgas
kommertskasutusele eelnevate hangete ühtlustatud raamistik ning
• anda volitus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile intellektuaalomandiga
tagatava rahastamise pädevuskeskuse loomiseks liidu tasandil, kogu liidu jaoks
intellektuaalomandi väärtuse määramise raamistiku loomiseks ja kogu liitu hõlmava
kauplemiskoha loomiseks, mis on mõeldud intellektuaalomandi turuleviimiseks.
Kõnealuseid sõlmküsimusi ühtsel ja sihipärasel viisil käsitledes soovitakse kavandatava
määrusega tagada, et Euroopas väljatöötatud uuenduslikke ideid oleks paremini võimalik
teadusuuringutest turule edasi viia ja piiriüleselt kasutusele võtta, ning aidata kaasa liidu
pikaajalisele konkurentsivõimele ja heaolule, samuti liidu vastupanuvõimele,
majandusjulgeolekule ja strateegilisele autonoomiale.
1.2. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegu ei ole liidus terviklikku õigusraamistikku, mis käsitleks konkreetselt horisontaalseid
tõkkeid, mis mõjutavad uuenduslike lahenduste väljatöötamist, katsetamist ja kogu ühtsel
turul ulatuslikumat kasutuselevõtmist. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
keskendub liidu praegune poliitika eelkõige teadmiste loomise toetamisele, koostöö
edendamisele ning teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamisele, ning vaid vähesel määral
tegeldakse raamtingimustega, mis reguleerivad üleminekut teadusuuringutelt turuleviimisele.
Kavandatav määrus täiendab olemasolevaid algatusi, tegeldes innovatsioonitsükli allesjäänud
kitsaskohtadega, eelkõige nendega, mis on seotud teadus- ja arendusteenuste hangete
kasutamisega ning innovaatiliste ettevõtjate rahastamisega intellektuaalomandi
turuleviimiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Seda arvestades on liidu poliitika kõige olulisemad põhimõtted teadusuuringute ja
innovatsiooni valdkonnas järgmised.
Euroopa teadusruum stimuleerib ja toetab struktuurselt piiriülest teadus- ja arenduskoostööd
ning teadlaste liikuvust, keskendudes peamiselt teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud
olelusringi varastele etappidele. Osaliselt viiakse seda ellu selliste liidu programmide kaudu
nagu „Euroopa horisont“, millega rahastatakse teaduskoostööd, liikuvuskavasid ja
teadustaristuid. Samal ajal kasutatakse Euroopa teadusruumi foorumit mittesiduva
koordineerimisvahendina, mille kaudu liikmesriigid kooskõlastavad oma teaduspoliitikat,
prioriteete ja reforme.
Liidu rahastamisprogrammidest saab teadus- ja innovatsioonitegevus innovatsioonitsükli eri
etappidel suurt rahalist toetust. Eelkõige selliste programmidega nagu „Euroopa horisont“
(sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu), samuti programm „InvestEU“, programm
„Digitaalne Euroopa“, Euroopa Kaitsefond, ühtekuuluvuspoliitika fondid ja innovatsioonifond
toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist, tutvustamist ja teataval määral ka
ET 5 ET
ulatuslikumat kasutuselevõtmist, kasutades toetusi, segarahastamist, riskijagamismehhanisme
ning teadus- ja arendusteenuste hankeid. Ilma et see piiraks järgmist mitmeaastast
finantsraamistikku ja ELi tulevaste rahastamisprogrammide rakendamist, võib järgmises
mitmeaastases finantsraamistikus seda rahalist toetust tugevdada, suurendades liidu
suutlikkust kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid innovatsiooni ja strateegilisse
tehnoloogiasse. Kavandatav määrus on nende liidu programmidega kooskõlas, kuna sellega ei
pakuta välja rahastamismeetmeid, vaid tõhustatakse kõigis liikmesriikides innovatsiooni
raamtingimusi, mis võivad liidu rahastamisprogramme täiendada ja aidata nende mõju mitmel
viisil suurendada.
• Mitme sellise liidu rahastamisprogrammiga toetatakse avaliku sektori hankijaid
teadus- ja arendusteenuste hangete läbiviimisel. Need kogemused on toonud esile ka
selle, et avaliku sektori hankijatel puudub endiselt kindlustunne kommertskasutusele
eelnevate hangete alustamiseks, sest selliste hangete ELi-ülene õigusraamistik ei ole
piisavalt selge. Samuti on avaliku sektori hankijad juhtinud tähelepanu tegevustele ja
ajale, mis neil täiendavalt kulub kommertskasutusele eelnevate piiriüleste
ühishangete korraldamiseks, sest hankelepingute sõlmimise korras on liikmesriigiti
palju erinevusi. Kavandatav määrus aitab seda probleemi lahendada, kehtestades
teadus- ja arendusteenuste hangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate
hangete ühiste normide ning teadus- ja arendusteenuste piiriüleste ühishangete,
sealhulgas kommertskasutusele eelnevate piiriüleste hangete ühtlustatud raamistiku.
• Mõned nendest liidu rahastamisprogrammidest toetavad innovaatilisi ettevõtjaid
nende intellektuaalomandi turuleviimisel või intellektuaalomandiõiguste kasutamisel
tagatisena investeeringute saamiseks. Kogemused on näidanud, et innovaatilistel
ettevõtjatel on probleeme selliste sobivate osaliste leidmisega, kes on huvitatud
nende intellektuaalomandi või litsentsi ostmisest, ning oma
intellektuaalomandiõiguste hea investeerimisväärtuse näitamisega, kuna teadmisi
napib ning puudub kogu liidus tunnustatud väärtuse määramise raamistik ja kogu
liitu hõlmav intellektuaalomandiga kauplemise koht. Kavandatav määrus aitab seda
probleemi lahendada, laiendades Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti
ülesandeid, et luua intellektuaalomandiga tagatava rahastamise pädevuskeskus,
intellektuaalomandi väärtuse määramise ühine raamistik ja kogu liitu hõlmav
kauplemiskoht intellektuaalomandi turuleviimiseks.
Seega on kavandatav määrus kooskõlas liidu kehtivate õigusnormidega teadusuuringute ja
innovatsiooni valdkonnas, täiendades olemasolevaid rahastamisprogramme teadus- ja
arendusteenuste hangete sidusa raamistikuga ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti
uute ülesannetega, millega aidatakse innovaatilistel ettevõtjatel saada intellektuaalomandiga
tagatavat rahastust.
1.3. Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatav määrus kujutab endast sektoriülest algatust, mille eesmärk on luua
innovaatilistele ettevõtjatele kogu liidus ja kõigis sektorites võrdsed tingimused, mitte
keskenduda konkreetsetele rakendussektoritele, tehnoloogiavaldkondadele või
tööstusharudele. Selle meetmed on oma laadilt horisontaalsed ja aitavad kõrvaldada
liikmesriikides esinevaid struktuurseid tõkkeid, mis mõjutavad innovatsioonimahukat
tegevust.
Kavandatav määrus täiendab tulevast äriühingute 28. õigusraamistiku kohast äriühinguvormi
„EU Inc.“, milles esitatakse vabatahtlik ühtlustatud äriühingu raamistik kogu liidus
ET 6 ET
tegutsevatele äriühingutele. Ettepanek täiendab ka hoiuste ja investeeringute liidu reforme,
mille eesmärk on süvendada liidu kapitaliturge ja suunata rohkem erasääste omakapitali,
riskikapitali ja kasvufirmade rahastamisse, et parandada innovaatiliste ettevõtjate
rahastamisvõimalusi. Vaatamata eeldatud edusammudele õigusnormide ühtlustamisel
Euroopa Komisjoni ettepaneku „EU Inc.“ raames, säilib eeldatavasti endiselt suur erinevus
selles, kuidas ettevõtjatel on võimalik innovatsioonitsüklit läbida. Selline killustatus võib
takistada ettevõtjatel uuenduslikke lahendusi turule viia ja see võib piirata innovaatiliste
ettevõtjate kasvupotentsiaali, sealhulgas nende, mis on asutatud ühtlustatud õigusraamistiku
äriühinguvormi „EU Inc.“ alusel. Teisisõnu, kui „EU Inc.“ ettepaneku eesmärk on hõlbustada
ettevõtte asutamist ja käigus hoidmist kõikjal liidus ning aidata kaasata investeeringuid, siis
kavandatava määrusega soovitakse kõrvaldada edasisi kitsaskohti innovatsioonitsüklis ja
tagada, et ettevõtjad saavad oma uuenduslikke lahendusi kogu ühtsel turul lihtsamini arendada
ja turustada.
Samuti ei eemaldata hoiuste ja investeeringute liidu raames oodatavate edusammudega liidu
kapitaliturgude süvendamisel ja erainvesteeringute kaasamisel suuri takistusi
innovatsioonitsükli muudest osadest. Eelkõige piiravad investeerimisvalmis projektide
koondamist endiselt takistused, mis on seotud uuenduslike lahenduste väljatöötamise,
katsetamise, väärtuse määramise ja kiire kasutuselevõtuga. Hoiuste ja investeeringute liidu
eesmärk on seega parandada juurdepääsu rahastamisele ja toetada innovaatiliste ettevõtjate
kasvu, kavandatava määrusega aga kõrvaldatakse kitsaskohti, mis takistavad uuenduslikel
ideedel tõmmata ligi intellektuaalomandiga tagatavat rahastust, ning aidatakse innovaatilistel
ettevõtjatel kapitaliturgude paremast integratsioonist täit kasu saada.
Kavandatav määrus tugineb ka tulevastele Euroopa ettevõtluskukrutele, mis lihtsustavad
piiriüleseid hankemenetlusi ning digitaalset suhtlust ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste
vahel. Euroopa ettevõtluskukrutega luuakse ettevõtjatele digitaalne identiteet ning
võimaldatakse turvalist andmevahetust atribuutide elektrooniliste tõendite vormis ja turvalise
sidekanali kaudu. See lihtsustab litsentsimist, registreerimist, maksudeklaratsioonide esitamist
ja hankelubade saamist ning ettevõtjad ei pea enam portaalides olevat teavet dubleerima, mis
vähendab halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Seepärast nähakse
kavandatava määrusega ette, et teadus- ja arendusteenuste hankemenetlused viiakse läbi
üksnes digitaalsel kujul ja võimaluse korral Euroopa ettevõtluskukrute või selliste
alternatiivsete elektrooniliste vahendite kaudu, mis on koostalitlusvõimelised Euroopa
ettevõtluskukrutega.
Kavandatav määrus täiendab ka valdkondlikke algatusi, nagu praegune esmatähtsate ravimite
määrus, pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määrus, biotehnoloogia I määrus ning
tulevane kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt, biotehnoloogia II määrus ja maailmamerd
käsitlev õigusakt, mille keskmes on strateegilised sektorid või tehnoloogiad eesmärgiga
tugevdada liidu positsiooni kõrgtehnoloogia suurjõuna. Vajadust mööda pakuvad need
algatused valdkonna järgi kohandatud lahendusi, kuid Euroopa innovatsioonimääruses
käsitletakse valdkonnaüleseid probleeme, millel on mõju innovatsioonile eri sektorites ja
tehnoloogiavaldkondades. Sellega ei piirata sektoripõhiseid raamistikke ega sekkuta neisse,
vaid tagatakse liidu üldise innovatsioonipoliitika sidusus.
Kavandatav määrus täiendab ka ELi riigihankedirektiive ja nende kavandatud läbivaatamist
riigihangete õigusaktiga. ELi riigihankedirektiividest on välja jäetud kommertskasutusele
eelnevad hanked, aga siiski kuuluvad nende kohaldamisalasse teatavad teadus- ja
arendusteenuste hanked ning teadus- ja arendusteenuste hanked on innovatsioonipartnerluse
menetluse kohustuslik osa. Riigihangete õigusakti ettepanekust on seevastu välja jäetud kõik
teadus- ja arendusteenuste hanke vormid ning praegusest innovatsioonipartnerluse
menetlusest on kohustusliku komponendina välja jäetud ka teadus- ja arendusteenuste hanked,
ET 7 ET
mis on asendatud uue innovatsiooni vaidlustamise menetlusega, mille kohustuslikeks
elementideks on katseetapp ja kaubandusliku kasutuselevõtu hanke etapp, mis võib hõlmata
uuenduslike lahenduste mahtusid.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
2.1. Õiguslik alus
Kavandatava määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis
võimaldab liidul siseturu nõuetekohaseks toimimiseks võtta ühtlustamismeetmeid. Seda on
vaja, et kõrvaldada piiriülesed regulatiivsed ja struktuursed tõkked, mis takistavad ühtse turu
nõuetekohast toimimist. Liikmesriikide erinevad õigusnormid teadus- ja arendusteenuste
hangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete kohta kujutavad endast tõkkeid,
mis takistavad ettevõtjatel osaleda ja pakkuda oma teenuseid avaliku sektori hankijatele eri
liikmesriikides. Samuti takistavad intellektuaalomandi väärtuse määramise ja turuleviimise
erinevad lähenemisviisid innovaatilistel ettevõtjatel kaasata intellektuaalomandiga tagatavat
rahastust ja oma äritegevust kogu liidus laiendada. Selline killustatud lähenemine teadus- ja
arendusteenuste hangetele ning intellektuaalomandi väärtuse määramisele ja turuleviimisele
takistab kaupade, teenuste ja kapitali piiriülest liikumist ühtsel turul.
2.2. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kavandatav määrus on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega.
Liidu konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks on väga oluline
suurendada liidu suutlikkust töötada välja, viia turule ja ulatuslikumalt kasutusele võtta
uuenduslikke lahendusi. Innovatsiooni ökosüsteemid ja innovaatiliste ettevõtjate turud on üha
enam piiriülest laadi, samal ajal kui regulatiivsed ja raamtingimused on liidu liikmesriikides
väga erinevad. See, kui liidu tasandil meetmed puuduvad, ajendab liikmesriike tõenäoliselt
rakendama veelgi ühepoolsemaid meetmeid, et tulla toime tööstuse ees seisvate
konkurentsivõime probleemidega. Sellised sammud võivad olla põhjendatud, sest sellel, kui
riiklikud meetmed jäetakse koordineerimata ja piiriüleste probleemide lahendamiseks ei võeta
riiklikke meetmeid, võib olla negatiivne ja killustatust suurendav mõju ühtse turu toimimisele.
See võib muuta liidu haavatavamaks ja liiga sõltuvaks kolmandate riikide uuenduslikest
lahendustest ja tehnoloogiast, nii et liidul ei ole võimalik ära kasutada ühtse turu eeliseid, mis
tooksid kasu riiklikele ja Euroopa ökosüsteemidele.
Eelkõige ei suudaks liikmesriigid eraldi saavutada vajalikku mahtu, et toetada
teadusuuringutelt turule üleminekut ja tulemuslikult tagada innovatsiooni ulatuslikum
kasutuselevõtt. Liikmesriikide erinevad lahendused intellektuaalomandi väärtuse määramiseks
ja turuleviimiseks, et kaasata intellektuaalomandiga tagatavat rahastust, ning teadus- ja
arendusteenuste hangete korraldamiseks tekitavad õiguskindlusetust, suurendavad kulusid ja
piiravad innovaatiliste ettevõtjate piiriülest tegevust. Nendel erinevustel on otsene ja
tõendatav mõju ühtse turu toimimisele, sest need takistavad liidus kaupade, teenuste ja
kapitali piiriülest liikumist.
Seevastu liidu tasandi meetmetega saab kehtestada ühised raamtingimused ja tagada
koordineerimise liikmesriikide vahel, et innovaatilistel ettevõtjatel oleks võimalik arendada
innovatsiooni, meelitada ligi intellektuaalomandiga tagatavat rahastamist ja oma tegevust
kogu ühtsel turul laiendada. Liidu tasandi meetmed võimaldavad luua võrdsed tingimused,
vähendavad killustatust ja dubleerimist ning aitavad kaasa ressursside otstarbekale jaotamisele
kogu liidu piires.
ET 8 ET
Ükski liikmesriik üksi ei suuda neid probleeme tulemuslikult lahendada, sest tegemist on
kompleksse küsimusega ja siseturg peab hästi toimima, et uuenduslikke lahendusi saaks kogu
liidu piires välja töötada, katsetada, turule viia ja ulatuslikumalt kasutusele võtta. Seepärast on
liidu tasandil vaja ühtlustatud lähenemisviisi, et tagada ühtse turu hea toimimine ning leida
lahendusi liidu konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks. Ka käesoleva
algatuse meetmed ei oleks sama tulemuslikud, kui neid rakendaksid liikmesriigid üksi, sest
käsitletavad probleemid on seotud ühtse turuga. Need ei piirdu konkreetsete liikmesriikide või
liikmesriikide rühmaga, vaid on seotud liidu tööstusbaasi ja kogu liitu hõlmavate
väärtusahelatega. Peale selle ei vasta liikmesriigi tasandi meetmed tõenäoliselt piisavalt
omavahel tihedalt seotud tarneahelate vajadustele ühtsel turul ning võivad põhjustada turu
edasist killustatust, innovatsiooni väljalekkimist ja tööstuse ümberpaigutamist teistesse
maailma osadesse ning liidu konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia üldist nõrgenemist.
Piiriülese laadi tõttu on innovatsiooni puhul vaja liidu tasandi meetmeid, mis piirkondliku,
liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid mõjusalt täiendaksid ja tugevdaksid. Meetmete
võtmata jätmine maksab kätte kogu Euroopas. Ilma liidu täiendavate meetmeteta jääb
praegune olukord tõenäoliselt püsima ja see suurendab ohtu, et liit kaotab strateegilise
tööstussuutlikkuse ja tootmisvõime, ühtne turg killustub veelgi ning liit muutub rohe-, digi-,
kaitse- ja majandusjulgeoleku eesmärkide saavutamisel suurel määral sõltuvaks kolmandatest
riikidest. Sellel võib omakorda olla negatiivne mõju liidu majandusjulgeolekule, kaitsele,
sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning see on eelkõige tingitud mõjust
tööhõivele, regionaalarengule ja võrdsele juurdepääsule tööstusvõimalustele.
Kavandatud meetmed keskenduvad seega valdkondadele, milles liidu tasandi tegevused
loovad vajalike meetmete ulatuse, kiiruse ja haarde tõttu kindlasti lisaväärtust. Meetmete
eesmärk on parandada innovaatiliste ettevõtjate ärilist huvi tuua turule uuenduslikke
lahendusi. Selleks hõlbustatakse intellektuaalomandi väärtuse määramist, turuleviimist ja
rahastuse saamiseks kasutamist ning esimeste klientide leidmist teadus- ja arendusteenuste
hangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu. See suurendab tasuvust,
võimaldades paremat piiriülest koostööd, tagab innovaatilistele ettevõtjatele nende asukohast
olenemata õiglasema juurdepääsu võimalustele ning suurendab liidu suutlikkust püsida
ülemaailmses konkurentsis. Kavandatud meetmed võimaldavad suurendada ka liidu
konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat ning ühtlasi järgida liidu rahvusvahelisi
kohustusi oma kaubanduspartnerite ees.
2.3. Proportsionaalsus
Kavandatav määrus on proportsionaalne selle eesmärgiga parandada ühtse innovatsioonituru
toimimist. Kõik määruse komponendid on suunatud konkreetsele eesmärgile ja piirduvad
sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik, tegeldes vaid sellega,
mida on vaja kindlakstehtud tõkete kõrvaldamiseks. Liikmesriikidele ja liikmesriikide
asjaomastele üksustele ei tekitata ebaproportsionaalset koormust, mis oleks eeldatava kasuga
võrreldes ülemäärane.
Esiteks võimaldavad teadus- ja arendusteenuste hangete, sealhulgas kommertskasutusele
eelnevate hangete ühised normid avaliku sektori hankijatel märkimisväärselt kokku hoida
menetluste läbiviimise aega ja kulusid. Samuti saavad avaliku sektori hankijad avalikke
teenuseid kiiremini ajakohastada ja ettevõtjad kiirendada äritegevuse kasvu kogu ühtsel turul.
Teadus- ja arendusteenuste piiriüleste ühishangete ühtlustatud raamistik võimaldab avaliku
sektori hankijatel saavutada otsustava tähtsusega rahalise mahu, mis on vajalik, et
stimuleerida tööstust välja töötama kulutõhusamaid lahendusi ja võimaldada ettevõtjatel oma
äritegevust kogu ühtsel turul kiiremini laiendada. Teadus- ja arendusteenuste hangete nõue, et
ET 9 ET
toode oleks valmistatud Euroopa Liidus, on proportsionaalne Euroopa teadus- ja
arendustegevuse mahuga ja kavandatud nii, et see ei tekitaks halduseelarvetele väga suurt
finantskoormust. Juhtivate turgude loomine on keskse tähtsusega, et suurendada ELi
konkurentsivõimet kõigis sektorites ja tehnoloogiates ning seeläbi tugevdada liidu
tööstusbaasi ja tagada liidu strateegilise autonoomia. Selline teadus- ja arendusteenuste
hangetega seotud meetmete kombinatsioon on vajalik õiguskindluse tagamiseks, liidu
konkurentsivõime suurendamiseks ning aluslepingu põhimõtete ja liidu rahvusvaheliste
riigihankealaste kohustuste tulemusliku järgimise tagamiseks. Meetmed on proportsionaalsed,
sest need piirduvad oma eesmärkide saavutamiseks vajalikuga, nende väljatöötamisel on
silmas peetud, et need ei tekitaks liikmesriikidele ja avaliku sektori hankijatele lisakoormust,
need tuginevad olemasolevatele ja laialdaselt kasutatavatele tavadele ning võimaldavad
praktilisel rakendamisel paindlikkust.
Teiseks tehakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile ülesandeks luua
intellektuaalomandiga tagatava rahastamise pädevuskeskus ning töötada kogu liidu jaoks välja
intellektuaalomandi väärtuse määramise raamistik ja intellektuaalomandi veebipõhine
kauplemiskoht, et võimaldada innovaatilistel ettevõtjatel, äriühingutel, ülikoolidel ja
finantsinvestoritel vähendada väärtuse määramise kulusid ning suurendada liidus
intellektuaalomandiõiguste litsentsimist ja üleandmist. See on keskse tähtsusega
teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste turuleviimise suurendamiseks kogu liidus.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti olemasolevatele volitustele, eksperditeadmistele ja
ressurssidele tuginedes tagatakse nende meetmete tulemuslik rakendamine. Sellega, et
väärtuse määramise raamistik põhineb parimatel tavadel eri liiki intellektuaalomandi õiguste
jaoks ja et intellektuaalomandi veebipõhine kauplemiskoht on kavandatud täiendama
olemasolevaid kauplemiskoht ja ühtlasi pakkuma täiendavat ELi lisaväärtust, tagatakse nende
meetmete proportsionaalsus, sest need kasutavad olemasolevaid struktuure ja vähendavad
seeläbi liikmesriikide lisakoormust, ning piiratakse liidu sekkumist, mida rakendatakse vaid
siis, kui see on vajalik läbipaistvuse, võrreldavuse ja intellektuaalomandiga seotud tehingutele
juurdepääsu parandamiseks.
2.4. Vahendi valik
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114 antakse seadusandjale võimalus võtta vastu
määrusi ja direktiive. Käesoleva ettepaneku puhul peetakse määrust kõige sobivamaks
vahendiks, kuna seda kohaldatakse viivitamata ja see võimaldab kehtestada nõudeid, mida
kohaldatakse vahetult kõigi avaliku ja erasektori osalejate suhtes, kellele kavandatud meetmed
on suunatud. See aitab tagada, et nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda
suurendab õiguskindlust. Sellega tagatakse kogu liidus järjekindel ja ühtne raamistik ning
välditakse erinevusi liikmesriikide õigusnormides, mis takistaksid uuenduslike lahenduste
väljatöötamist, katsetamist ja ühtsel turul ulatuslikumat kasutuselevõtmist. Määrus on vajalik
selleks, et kehtestada ühtsed raamtingimused, vähendada õiguskindlusetust ning tagada
piiriüleselt tegutsevatele novaatoritele ja innovaatilistele ettevõtjatele võrdsed tingimused.
Direktiiv ei oleks kavandatud eesmärkide saavutamiseks piisav, kuna selle ülevõtmiseks
läheks aega ning liikmesriikides võidakse see üle võtta ja seda rakendada erineval viisil, nii et
innovatsiooni raamtingimuste killustatus jätkub.
Määrus on vajalik ja asjakohane õigusakt ka määruse (EL) 2017/1011 muutmiseks, et
laiendada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ülesandeid ja tagada kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 207 liidu ainupädevuse tulemuslik kohaldamine nende meetmete
puhul, mis on seotud kolmandate riikide ettevõtjate juurdepääsuga teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlustele.
ET 10 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
3.1. Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolev ettepanek põhineb ulatuslikel sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, mis viidi
läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome põhimõtete ja miinimumstandarditega.
Komisjon alustas sidusrühmadega konsulteerimist Euroopa innovatsioonimääruses käsitletud
innovatsioonitõkete teemal juba ELi idu- ja kasvufirmade strateegia raames. Tagasisidekorje
kutse ELi idu- ja kasvufirmade strateegia kohta avaldati 17. veebruaril 2025 ja tagasisidekorje
kestis 17. märtsini 2025. Selle käigus koguti teavet paljudelt sidusrühmadelt, sealhulgas
ettevõtjatelt, ettevõtjate ühendustelt, teadusasutustelt, avaliku sektori asutustelt ja
üksikisikutelt. 36 riigi sidusrühmadelt saadi 589 vastust. Peamised tõkked, mille sidusrühmad
kindlaks tegid, olid innovaatiliste ettevõtjate raskused hangetele juurdepääsul ja liiga vähene
investeerimine innovatiivse lahenduse hangetesse ELis, takistused teadusuuringute ja
innovatsiooni tulemuste turuleviimisel ja intellektuaalomandi väärtuse määramisel,
innovaatiliste ettevõtjate raskused teadus- ja tehnoloogiataristule juurdepääsul,
katsetamisvõimaluste puudumine ELi õigusaktides ning ebapiisav koordineerimine
liikmesriikide ja ELi innovatsioonipoliitika ja -programmide vahel. 28. mail 2025 vastuvõetud
ELi idu- ja kasvufirmade strateegias on esitatud terviklik strateegia seadusandlike ja muude
kui seadusandlike meetmete koondamiseks, et kõrvaldada kindlakstehtud innovatsioonitõkked
ja leida neile lahendusi Euroopa innovatsioonimääruses.
Seejärel korraldas komisjon käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus spetsiaalse
tagasisidekorje ja avaliku konsultatsiooni, et saada tagasisidet konkreetsete küsimuste kohta ja
teha kindlaks võimalikud lahendused nende õiguslike tõkete korral, mis olid ELi idu- ja
kasvufirmade strateegias juba kindlaks tehtud. Selle tagasisidekorje ja avaliku konsultatsiooni
kutsed avaldati 8. juulil 2025 ja need kestsid 3. oktoobrini 2025. Nende käigus koguti teavet
paljudelt sidusrühmadelt, sealhulgas ettevõtjatelt, ettevõtjate ühendustelt, teadusasutustelt,
avaliku sektori asutustelt ja üksikisikutelt. Tagasisidekorjele saadi kokku 336 vastust,
sealhulgas 193 seisukohavõttu. Avaliku konsultatsiooni käigus saadi 202 vastust, mida
täiendasid 54 lisatud dokumenti.
Euroopa innovatsioonimäärust käsitleva avaliku konsultatsiooni vastused olid sidusrühmade
vahel ühtlaselt jaotunud. Äriühingutelt ja ettevõtjatelt saadi 27 % vastustest (55 vastust), neile
järgnesid ettevõtjate ühendused (23 %, 47 vastust) ning akadeemilised ja teadusasutused
(16 %, 33 vastust). Vastuseid saadi ka ELi kodanikelt (8 %, 17 vastust), valitsusvälistelt
organisatsioonidelt (8 %, 17 vastust), avaliku sektori asutustelt (4 %, 8 vastust),
ametiühingutelt (2 %, 4 vastust), kolmandate riikide kodanikelt (1 %, 3 vastust) ja muudelt
sidusrühmadelt (9 %, 18 vastust). Osalevatest ettevõtjatest moodustasid suurima rühma (1–9
töötajaga) mikroettevõtjad (33 %, 18 vastust), kellele järgnesid suurettevõtjad (29 %, 16
vastust), väikeettevõtjad (20 %, 11 vastust) ja keskmise suurusega ettevõtjad (18 %, 10
vastust).
Avaliku konsultatsiooni tulemused ja selle kokkuvõttev aruanne Euroopa
innovatsioonimääruse kohta avaldati 4. detsembril 2025 ning on kättesaadavad veebis6.
Peale selle korraldati 2025. aasta oktoobrist novembrini Euroopa innovatsioonimääruse kohta
sihtkonsultatsioon, et toetada kavandatud meetmete eeldatavate kulude ja tulude hindamist.
6 Avaliku konsultatsiooni tulemused ja kokkuvõttev aruanne, 4. detsember 2025,
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-
Act/public-consultation_et.
ET 11 ET
Konsultatsiooni käigus viidi läbi kokku 18 poolstruktureeritud küsitlust valitud
sidusrühmadega eespool nimetatud sektoritest, saadi 55 vastust veebiküsitlusele ning töötas
kolm teemarühma, kes 24., 26. ja 27. novembril 2025 said kokku veebi kaudu.
Teemarühmade peamine eesmärk oli kontrollida kulude-tulude analüüsi tulemusi.
Lõpuks korraldati Euroopa Innovatsiooninõukogu foorumil osalevate liikmesriikide ja
programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -
programmide eest vastutavate esindajatega sihtkonsultatsioon Euroopa innovatsioonimääruse
teemal. Euroopa Innovatsiooninõukogu foorumi liikmed võtsid 2025. aasta novembris vastu
ühise seisukoha ja soovide loetelu Euroopa innovatsioonimääruse kohta7.
Nende eri voorude ja konsultatsiooniliikide käigus koguti kokku 1210 vastust, mis olid abiks
käesoleva Euroopa innovatsioonimääruse ettepaneku koostamisel. Üldiselt väljendasid
sidusrühmad laialdast toetust ELi meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada kindlakstehtud
innovatsioonitõkked. Enamik vastanutest kinnitas, et kindlakstehtud probleemid on olemas ja
Euroopa innovatsioonimääruse jaoks kavandatud meetmed, mille eesmärk on parandada
uuenduslike lahenduste väljatöötamist, katsetamist ja ulatuslikumat kasutuselevõtmist kogu
ühtsel turul, on asjakohased.
3.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesoleva ettepaneku koostamisel tugineti ulatuslikule tõendusbaasile, sealhulgas
analüütilisele tööle, kirjandusülevaatele, sidusrühmade esitatud teabele ja spetsialistide
nõuannetele.
Komisjon viis läbi dokumentide analüüsi ja vaatas läbi asjakohase akadeemilise kirjanduse,
poliitikaaruanded ja andmeallikad, et toetada probleemide ja poliitikavariantide analüüsi. See
hõlmas muu hulgas Eurostati andmeid, Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelit,
ühenduse innovatsiooniuuringut, riiklike poliitikaraamistike ja innovatiivse lahenduse
hangetesse tehtavate investeeringute Euroopa võrdlusuuringut ning Maailma Intellektuaalse
Omandi Organisatsiooni andmeid, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks OECD ja
Euroopa Patendiameti aruandeid ning eelretsenseeritud akadeemilist kirjandust.
Kasutati ka EIC foorumi töörühmade ja ekspertide esitatud teavet, sealhulgas komisjoni
määratud 33 riigi eksperdirühma aruannet,8 milles esitati ELi ja Euroopa
Innovatsiooninõukogu foorumi liikmesriikidele soovitused selle kohta, kuidas ületada
õiguslikke tõkkeid, mis takistavad innovatiivse lahenduse hangete, sealhulgas teadus- ja
arendusteenuste hangete laiemat rakendamist liidus võrreldes teiste maailma juhtivate
majandusriikidega.
Väline töövõtja toetas komisjoni dokumentide täiendaval analüüsimisel, avaliku
konsultatsiooni ja sihtkonsultatsioonide tulemuste analüüsimisel, teemarühmade ja
sidusrühmade küsitluste korraldamisel ning kavandatavate meetmete kulude-tulude
analüüsimisel.
Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus pakkus täiendavat analüütilist tuge, sealhulgas
analüüsides tagasisidekorjet ja tehes makromajandusliku analüüsimudeli, et hinnata algatuse
võimalikku mõju.
7 Position paper and wishlist for the European Innovation Act, EIC Forum, november 2025,
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/b690e2af-d0bd-11f0-8da2-
01aa75ed71a1/language-en. 8 Independent expert report „Overcoming legal barriers for the uptake of innovation procurement in the
EU“, mai 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/4586624.
ET 12 ET
3.3. Mõjuhinnang
Kooskõlas parema õigusloome suunistega on käesoleva seadusandliku ettepaneku
toetuseks koostatud mõjuhinnang, milles ülemaailmse konkurentsivõime üha suuremat
probleemi arvesse võttes analüüsitakse vajadust kiirendada uuenduslike lahenduste
turuleviimist ja kasutuselevõttu ning luua innovaatilistele ettevõtjatele innovatsiooni
soodustavad võrdsed tingimused, et nad saaksid laieneda kogu ELi ühtsel turul.
Mõjuhinnangus tehakse kindlaks poliitikavariandid probleemide algpõhjustega tegelemiseks
ja hinnatakse nende tõenäolist mõju. See töötati välja tihedas koostöös komisjoni
talitustevahelise juhtrühmaga Euroopa innovatsioonimääruse teemal.
Mõjuhinnangu kavand esitati õiguskontrollikomiteele (edaspidi „komitee“) 23. detsembril
2025. 28. jaanuaril 2026 toimus kohtumine komiteega, mille järel esitati negatiivne arvamus.
Pärast sisulist läbivaatamist komitee märkuste arvessevõtmiseks esitati mõjuhinnang
20. veebruaril 2026 uuesti. Teises esildises märkis komitee, et tehtud on suuri edusamme,
eelkõige seoses kavandatavate meetmete väiksema ulatusega, algatuse tausta ja mahu
selgitamisega ning aruande üldise esitusviisiga. Mõnede sisuliste märkuste kohta, eelkõige
seoses sellega, et vältida kattumist ELi riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamisega, oli
endiselt raske seisukohta võtta, kuna avalik konsultatsioon nende direktiivide läbivaatamise
üle ei olnud veel lõppenud ning kavandatavad meetmed ja nende direktiivide läbivaatamise
mõjuhinnang ei olnud sel ajal veel kättesaadavad. Seepärast jäi komitee 27. veebruaril 2026
negatiivse arvamuse juurde ja määras kindlaks kolm peamist valdkonda, mida tuleb Euroopa
innovatsioonimääruse mõju hindamise aruandes veelgi parandada. Need on järgmised.
(1) Tagada Euroopa innovatsioonimääruse riigihankemeetmete suurem ühtsus ELi
riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamisega ning hinnata täiendavalt
hankemeetmete proportsionaalsust ja subsidiaarsust, eelkõige seoses innovatiivse
lahenduse hangete kohustuslike eesmärkidega ja riigihangete kasutamisega
väiksemate rahaliste piirmäärade korral, kui on ELi raamistikuga ette nähtud.
(1) Tagada täielikum mõjuanalüüs, hinnates Euroopa innovatsioonimääruse meetmeid
laiemalt, mitte ainult innovaatiliste ettevõtjate hinnangulise arvu alusel, sest
kavandatavad meetmed ei ole õiguslikult piiratud konkreetse ettevõtjate
kategooriaga. Samuti peetakse vajalikuks tegelda innovaatiliste ettevõtjate õigusliku
määratlusega, mida Euroopa innovatsioonimääruses ei ole.
(2) Anda põhjalikum hinnang Euroopa innovatsioonimääruse mõne meetme kulude ja
tulude kohta, pöörates eriti tähelepanu järgmisele:
• hinnata täpsemalt innovatiivse lahenduse hangete kohustuslike eesmärkidega
seotud majanduslikke kulusid ja ELi eelistamist riigihangetes;
• hinnata ohtu, et regulatiivliivakastide liiga kitsad määratlused ja põhimõtted
võivad välja jätta potentsiaalselt kasulikke katsetusvõimalusi.
Pärast komitee teist negatiivset arvamust vaadati mõjuhinnang tuvastatud puuduste
kõrvaldamiseks veel kord põhjalikult läbi. Põhjalikuma analüüsi käigus võeti eespool
nimetatud punkte täielikult arvesse ja vajaduse korral kohandati ettepaneku kohaldamisala.
Eelkõige käsitleti komitee märkusi järgmiselt.
• Innovatsiooni soodustavate hankemenetluste ja ELi eelistamise hankemeetmeid
kitsendati, et keskenduda üksnes avaliku sektori hankijate korraldatavatele
teadus- ja arendusteenuste hangetele. Innovatsiooni soodustavad hankemeetodid,
mida kasutatakse muude riigihankevormide korral laiemalt, jäeti Euroopa
innovatsioonimääruse kohaldamisalast välja. Peale selle kehtestati ELi rahaline
ET 13 ET
piirmäär 216 000 eurot (vastab ELi rahalisele piirmäärale, mida kasutatakse peamises
riigihangete direktiivis keskvalitsusest madalama tasandi ametiasutuste puhul),
millega tagatakse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
• Liikmesriikide kohustuslik eesmärk suurendada üldisi kulutusi innovatiivse
lahenduse hangetele jäeti Euroopa innovatsioonimääruse kohaldamisalast välja.
• Lisati innovaatiliste ettevõtjate, idu- ja kasvufirmade mõistete selgitus.
Mõjuhinnangus selgitatakse, et pärast innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste
idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratlusi käsitleva ELi soovituse
vastuvõtmist ei sisalda Euroopa innovatsioonimääruse ettepanek enam neid
määratlusi. Samas selgitatakse, et kooskõlas parema õigusloome suunistega ei
hinnata kulusid ja tulusid kõigi õiguspäraselt rahastamiskõlblike üksuste põhjal, vaid
selle elanikkonna alusel, keda see majanduslikult mõjutab (eelkõige innovaatilised
ettevõtjad). Selles täpsustati erinevust õiguspäraselt kõlblike ja majanduslikult
mõjutatud ettevõtjate vahel ning selgitati põhjalikumalt, kuidas mõjutatud üksuste
arvu hinnati.
• Lisati kvantitatiivsed hinnangud. Mõjuhinnangus esitati täiendav kulude-tulude
analüüs, kus kõigi meetmete korral võeti arvesse nii standardkulude mudelit kui ka
kulude ja tulude elastsuspõhiseid kvantitatiivseid hinnanguid. Eelkõige lisati
hankemeetmete majandusriskiga seotud kulud, täpsustati intellektuaalomandi
väärtuse määramise hinnanguid ja lisati eraldi jaotised, milles selgitatakse
üksikasjalikumalt iga hinnangu aluseks olevaid eeldusi.
• Regulatiivliivakastide määratlused ja põhimõtted jäeti Euroopa
innovatsioonimääruse kohaldamisalast välja ja viidi üle ettepanekusse võtta vastu
nõukogu soovitus regulatiivsete katsekeskkondade kohta.
Õiguskontrollikomitee arvamused ning ka lõplik mõjuhinnang ja selle kommenteeritud
kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.
Komisjon tegi mõju hindamise üksikmeetmete tasandil, kaaludes iga meetme puhul
alternatiivsete poliitikavariantidena kuni nelja varianti. See lähenemisviis võimaldas iga
konkreetse probleemse valdkonna jaoks kindlaks teha kõige sobivama meetme.
Euroopa innovatsioonimääruse eelistatud poliitikavariant on esitatud koondpaketina, kuhu
kuuluvad kõigi üheksa hinnatud meetme kõige toimivamad variandid. Iga meetme jaoks on
valitud variant, mis toimivuse, tasuvuse, sidususe ja proportsionaalsuse poolest täidab
eesmärke kõige paremini. Eelistatud poliitikavariant vastab seega pigem kõigi meetmete
kõige tulemuslikumate elementide sidusale kombinatsioonile kui ühele ettemääratud
poliitikapaketile.
Eelistatud poliitikavariant koosneb järgmistest meetmetest.
Esimene meede: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti kaudu luuakse
intellektuaalomandiga tagatava rahastamise pädevuskeskus ning töötatakse kogu liidu jaoks
välja intellektuaalomandi väärtuse määramise raamistik ja veebipõhine kauplemiskoht.
Eeldatakse, et see meede suurendab intellektuaalomandiõiguste üleandmist ja litsentsimist
ning innovaatiliste ettevõtjate suutlikkust tõmmata ligi intellektuaalomandiga tagatavat
rahastust. See tooks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile kaasa hinnanguliselt
712 000 euro suurused halduskulud ja ligikaudu 2,5 miljoni euro suurused kohandamiskulud,
mis kaetakse ameti omavahenditest ilma rahalise toetuseta liidu eelarvest. Samas peaks see
meede aitama ettevõtjatel halduskuludelt kokku hoida ligikaudu 35 miljonit eurot.
ET 14 ET
Hinnanguliselt tekitatakse meetmega ettevõtjatele igal aastal 10,2 miljardi euro ulatuses
täiendavat intellektuaalomandiga tagatavat riskikapitali ja deebetväärtust.
Teine meede: teadus- ja arendusteenuste hangete ning teadus- ja arendusteenuste piiriüleste
ühishangete jaoks kehtestatakse ühtlustatud kord. See meede peaks asjaomastele avaliku
sektori hankijatele andma kulude 1 miljardi euro suuruse kokkuhoiu aastas ja teenima
igal aastal täiendavalt 25,92 miljardit eurot kindlat kasumit.
Kolmas meede: ELi eelistamisega seoses võetakse teadus- ja arendusteenuste hangetes
kasutusele loobumisklauslid, millega võimaldatakse hankida hõlmamata tarnijatelt, kui
hõlmatud tarnijatelt sobivat alternatiivi ei ole või kui hõlmatud ja hõlmamata tarnijate9 vahel
on ebaproportsionaalsed maksumuse erinevused. Eeldatakse, et see meede aitab eelkõige
elutähtsa tehnoloogia ja strateegilise taristu puhul suurendada ELi avatud strateegilist
autonoomiat, vähendades sõltuvusriske ja toetades ELi-põhiste tarneahelate arendamist.
Hinnangute kohaselt vähendavad loobumisklauslid ka ELi eelistamise negatiivset
makromajanduslikku mõju, mis arvatakse olevat ligikaudu 464 miljonit eurot.
Meetmete kombineerimisega tagatakse sidusus kogu innovatsioonitsükli ulatuses ja
kõrvaldatakse nii pakkumise kui ka nõudlusega seotud tõkked. Parandades korraga
raamtingimusi, juurdepääsu ressurssidele ja turulepääsu võimalusi, aitab eelistatud variant
saavutada üksikute meetmete maksimaalse toimivuse ja tekitab kumulatiivse mõju, mis on
üksikute meetmete mõjust suurem. Kokkuvõttes näitab makromajanduslik modelleerimine,
milles sisendina kasutatakse eespool nimetatud kulusid ja tulusid, et ELi sisemajanduse
koguprodukt suureneb võrreldes lähtestsenaariumiga (mille kohaselt Euroopa
innovatsioonimäärust ei ole olemas) kümne aasta jooksul 0,25–0,42 %, mis vastab kümne
aasta jooksul kogu ELis kuni 507 000 uue töökoha loomisele.
3.4. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepanek on kooskõlas komisjoni lihtsustamiseesmärkidega. See, kui kogu liidus võetakse
teadus- ja arendusteenuste hangete läbiviimiseks kasutusele rohkem ühtlustatud lähenemine
ning tehakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile ülesandeks luua intellektuaalomandi
väärtuse määramise ühine raamistik, kogu ELi hõlmav kauplemiskoht intellektuaalomandi
turuleviimiseks ja intellektuaalomandiga tagatava rahastamise pädevuskeskus, vähendab
kulude dubleerimist, teabe asümmeetriat ning innovaatiliste ettevõtjate otsingu- ja
tehingukulusid.
Uute tegevuste lisandumise korral tugineb ettepanek olemasolevatele raamistikele ja
protsessidele, mis aitab vähendada täiendavat halduskoormust.
Avaliku sektori asutused peaksid vajama vaid väheseid täiendavaid kohandamiskulusid
(45 miljonit eurot), mis on tingitud suuremast koolitusvajadusest, et rakendada teadus- ja
arendusteenuste hankemeetodeid ja ELi eelistamist. ELi avalikul sektoril tuleb eeldatavasti
kanda kohandamiskulud (2,4 miljonit eurot), et töötada välja ELi intellektuaalomandi väärtuse
määramise raamistik, luua intellektuaalomandikeskus ja sidemete loomise platvorm. Kuid
neid täiendavaid halduskulusid tasakaalustab halduskulude märkimisväärne netokokkuhoid.
9 Hõlmatud tarnijad on siin tarnijad ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, kes on sõlminud
liiduga rahvusvahelised lepingud, ja kus liit on võtnud kohustuse avada nendele kolmandatele riikidele teadus- ja
arendusteenuste hanked.
ET 15 ET
Ettevõtjatel ja avaliku sektori hankijatel ei peaks tekkima täiendavaid halduskulusid, sest
kavandatava määrusega ei kehtestata neile täiendavaid kohustusi. Vastupidi, ettevõtjad
peaksid saavutama halduskulude täiendava kokkuhoiu:
• 1 miljard eurot aastas avaliku sektori hankijate puhul, kes soovivad korraldada
teadus- ja arendusteenuste hankeid, ning see tuleneb teadus- ja arendusteenuste
hangete ühtlustatud raamistikust, sealhulgas teadus- ja arendusteenuste piiriüleste
ühishangete jaoks;
• 35 miljonit eurot aastas intellektuaalomandipõhiste varade suure osakaaluga
ettevõtjate puhul tänu ühtlustatumale lähenemisele intellektuaalomandi väärtuse
määramisele ning intellektuaalomandi lihtsamale litsentsimisele ja üleandmisele
intellektuaalomandi kauplemiskoha kaudu.
Kokkuvõttes peaks eelistatud poliitikavariant alates esimesest aastast tagama nii avaliku
sektori kui ka erasektori sidusrühmade iga-aastase kulude netokokkuhoiu (haldus- ja
kohandamiskulud kokku) ligikaudu 1,1 miljardit eurot võrreldes lähtestsenaariumiga.
Netokokkuhoid peaks järgmistel aastatel veelgi suurenema, sest ühekordsed kohandamiskulud
vähenevad järk-järgult ja alles jäävad vaid korduvad halduskulud.
4. PÕHIÕIGUSED
Kavandatav määrus põhineb mittediskrimineerival lähenemisviisil ning edendab läbipaistvust
ja võrdset kohtlemist. Eeldatavasti ei mõjuta see märkimisväärselt liidu aluslepingutega ja
põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigusi.
5. MÕJU EELARVELE
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud
näitlikustamise eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.
Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad
mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste
läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastases
eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.
Ettepanekul on mõju komisjoni eelarvele. Täpsemalt on selle elluviimiseks vaja ligikaudu 3
täistööajaga töötajat aastas. Eelarvet mõjutab peamiselt see töö, mis on ette nähtud määruse
rakendamise toetamiseks ja järelevalveks, sealhulgas määrusega ette nähtud delegeeritud
õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamises. Personali ja muude halduskuludega seotud
eelarvemõju vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on
kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis
haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,
arvestades eelarvepiirangutega.
6. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanekus on kolm peatükki. See on üles ehitatud järgmiselt.
ET 16 ET
1. peatükk sisaldab üldsätteid, millega määratakse kindlaks kavandatava määruse
reguleerimisese ja kohaldamisala, ning kavandatavas määruses kasutatavaid mõisteid. Selles
täpsustatakse, et määruse 1. peatükki kohaldatakse üksnes teadus- ja arendusteenuste
hangetele, mis ei kuulu direktiivi (EL) 2014/23, direktiivi (EL) 2014/24 ja direktiivi
(EL) 2014/25 kohaldamisalasse, ning et määruse 3. peatükki kohaldatakse üksnes Euroopa
Liidu Intellektuaalomandi Ameti suhtes.
2. peatükis määratakse kindlaks teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse rakendamise,
sealhulgas teadus- ja arendusteenuste ühishankemenetluse suhtes kohaldatavad ühised
normid.
3. peatükis määratakse kindlaks ülesanded, mis käesoleva määrusega antakse Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Ametile, et töötada välja intellektuaalomandi väärtuse määramise ühine
raamistik, luua kogu ELi hõlmav kauplemiskoht intellektuaalomandi turuleviimiseks ja
pädevuskeskus, mis aitab innovaatilistel ettevõtjatel pääseda ligi intellektuaalomandiga
tagatavale rahastusele.
ET 17 ET
2026/0264 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse meetmete raamistik liidu innovatsiooniökosüsteemi tugevdamiseks
ja muudetakse määrust (EL) 2017/1001 (Euroopa innovatsioonimäärus)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Endiselt püsivad suured tõkked, mis liidus takistavad uuenduslike lahenduste
turulepääsu ja innovaatiliste ettevõtjate laienemist. Innovaatilistel ettevõtjatel
puuduvad võimalused viia uuenduslikke ideid kogu liitu hõlmavale riigihanketurule,
kuna teadus- ja arendusteenuste hankimiseks puudub ühine õigusraamistik ning
intellektuaalomandiga tagatava rahastamise siseturg ei ole piisavalt arenenud.
Liikmesriikide meetmed, mille eesmärk on kõrvaldada need piiriülesed komplekssed
tõkked, on killustatud ja võivad kahjustada siseturu toimimist. Selline killustatus
takistab liidu piiriülest kaubandust ja moonutab siseturgu. Seepärast on vaja
kehtestada ühtlustatud meetmed, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.
(2) Euroopa Kontrollikoda10 on palunud komisjonil liidu riigihangete valdkonnas tegelda
vähese konkurentsi probleemiga. Võttes arvesse liidu majanduse üha suuremat
digitaliseerimist ja avaliku sektori hankijate kasvavat nõudlust liidus loodud
uuenduslike lahenduste järele, on suurenenud ettevõtjate huvi piiriüleselt osaleda teiste
liikmesriikide avaliku sektori hankijate korraldatavates teadus- ja arendusteenuste
hangetes. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/23/EL,11
(1) ELT C [...], [...], lk [...]. (2) ELT C [...], [...], lk [...]. 10 Eriaruanne 28/2023„Riigihanked ELis“, Euroopa Kontrollikoda, detsember 2023,
https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2023-28/SR-2023-28_ET.pdf. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute
sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/23/oj).
ET 18 ET
2014/24/EL12 ja 2014/25/EL13 ühtlustatakse nende kohaldamisalasse kuuluvate
riigihangete menetlusi, siis nende kohaldamisalast välja jäävate hangete menetlusi
reguleeritakse praegu peamiselt liikmesriikide ebaühtlaste õigusnormidega või ei
kuulu need riikliku hankelepingute sõlmimise korra alla ja nende kohta kehtivad
üksnes aluslepingute aluspõhimõtted, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus.
See puudutab enamikku teadus- ja arendusteenuste hangetest, eriti neid, mis jäävad
kõnealuste direktiivide kohaldamisalast välja, sest hangitud teadus- ja
arendusteenustest tulenev kasu ei teki üksnes avaliku sektori hankijale tema enese
tegevuses kasutamiseks, nagu see on kommertskasutusele eelnevate hangete puhul, või
kuna avaliku sektori hankija ei tasu täielikult hangitud teadus- ja arendusteenuste
eest14. Kuid ainuüksi nende põhimõtete kohaldamine ei taga avaliku sektori
hankijatele piisavat õigusselgust, ei vähenda teadus- ja arendusteenuste hangete
rakendamise piiriülest killustatust ega kõrvalda struktuurseid tõkkeid, mis takistavad
avaliku sektori hankijatel teadus- ja arendusteenuste piiriülestes ühishangetes
osalemist. Seetõttu tuleks teatavat maksumust ületavate teadus- ja arendusteenuste
hangete puhul võtta vastu ühised normid, et tagada nende põhimõtete järgimine
praktikas, mis omakorda tagab siseturu nõuetekohase toimimise.
(3) Teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste puhul, mille suhtes ei kohaldata direktiivi
2014/23/EL artiklit 25, direktiivi 2014/24/EL artiklit 14 ega direktiivi 2014/25/EL
artiklit 32, tuleks avaliku sektori hankijaid kohustada kohaldama käesolevat määrust.
Kaitsealaste riigihangete eripära tõttu on teadus- ja arendusteenuste hanked selles
valdkonnas eriti tundlikud, mistõttu on sageli vaja rakendada väga suurt
konfidentsiaalsust ja suuremat paindlikkust liikmesriikide jaoks. Seepärast ei tohiks
avaliku sektori hankijatelt nõuda käesoleva määruse kohaldamist teadus- ja
arendusteenuste hangete suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 2009/81/EÜ15 sätestatud teadus- ja arendusteenuste hangete erandite alla.
(4) Teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste digitaliseerimine on siseturu
nõuetekohaseks toimimiseks esmatähtis, kuna see võib märkimisväärselt vähendada
halduskoormust ning suurendada tulemuslikkust ja läbipaistvust. Seega tuleks kõik
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlused võimaluse korral läbi viia Euroopa ettevõtluskukrute või muude
elektrooniliste vahendite kaudu, mis on Euroopa ettevõtluskukrutega
koostalitlusvõimelised.
(5) Selleks et teadus- ja arendusteenuste hangetes parandada juurdepääsu ärivõimalustele
ning suurendada konkurentsi teadus- ja arendusteenuste hankelepingute sõlmimiseks,
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja
direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-
, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj). 14 Direktiivi 2014/23/EL artikli 25, direktiivi 2014/24/EL artikli 14 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 32
alusel kohaldatakse neid direktiive teadus- ja arendusteenuste hangetele vaid juhul, kui kasu tekib
üksnes avaliku sektori hankijale tema enese tegevuses kasutamiseks ja osutatud teenuse eest tasub
täielikult avaliku sektori hankija. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse
teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate tööde, toodete ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (EMPs
kohaldatav tekst) (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).
ET 19 ET
tuleks veelgi hõlbustada ettevõtjate gruppide osalemist. See on eriti oluline VKEde,
innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade jaoks, kellel on sageli raskusi
suurematele teadus- ja arendusteenuste hankevõimalustele ligi pääsemisel. Seepärast
tuleks selgitada ja lihtsustada korda, mis reguleerib ettevõtjate gruppide osalemist ja
ühendatud suutlikkuse kasutamist, ning tagada, et kehtestatakse üksnes nõuded, mis on
vajalikud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks.
(6) Teadus- ja arendusteenuste hankelepingu osade alltöövõtud on endiselt praktiline ja
võimas ettevõtjatevahelise koostöö vahend. Käesoleva määruse alltöövõttu käsitlevad
normid peaksid säilitama lepinguvabaduse ning lihtsustama juurdepääsu VKEde,
innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade jaoks, mis võimaldab neil
tõhusalt osaleda teadus- ja arendusteenuste hangetes ja nendega seotud tarneahelates.
Teadus- ja arendusteenuste kogu hankelepingu täitmine alltöövõtu korras ei tohiks
siiski olla käesoleva määruse alusel lubatud, eelkõige alltöövõtu väärkasutamise
vältimiseks, eriti sektorites, mis võivad kulusurve ja keerukate alltöövõtuahelate tõttu
olla tööalase ärakasutamise suhtes haavatavamad. Kui konkreetne esitatud teave,
komponent või teenus, mis on avalikes huvides teadus- ja arendustegevuseks oluline,
on kättesaadav üksnes ettevõtjalt, kelle asukohariigil ei ole ligipääsu teadus- ja
arendusteenuste hankele, peaks avaliku sektori hankijal olema võimalik selle esitatud
teabe, komponendi või teenuse kasutamist lubada, sealhulgas alltöövõtu puhul.
(7) Kui turgu ei analüüsita, siis riskivad avaliku sektori hankijad teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse algatamisega selliste hanketingimuste alusel, mis
piisaval määral ei vasta turuosaliste tegelikule suutlikkusele, annavad eelise
väljakujunenud lahendustele või ei paku piisavalt võimalusi uuenduslikeks
lahendusteks. Seepärast tuleks kehtestada ühised normid, millega tagatakse selliste
menetluste ettevalmistamisel esialgsete turu-uuringute tegemine läbipaistval ja
üldsusele kättesaadaval viisil.
(8) Läbirääkimised (ja võimalus pidada läbirääkimisi etapikaupa) võivad avaliku sektori
hankijatel aidata parandada hangitavate teadus- ja arendusteenuste ja nende
kavandatud tulemuste kvaliteeti ja tulemuslikkust ning suurendada nende
koguväärtust, eriti kui valdkond nõuab hankedokumentide kohandamist vastavalt
tegevus- ja innovatsioonivajadustele või muude strateegiliste kaalutluste
tasakaalustamist. Sellist valikulist paindlikkust tuleks võimaldada avaliku sektori
hankijatele, mis laseb neil otsustada selle üle, kas jätta hankedokumentide teatavad
elemendid, sealhulgas maksegraafik või vaidluste lahendamise mehhanism,
läbiräägitavaks, mis teeb VKEde osalemise riigihangetes oluliselt vähem koormavaks.
(9) Kooskõlas riigihankeid käsitleva rahvusvahelise ja ELi õigusraamistikuga võivad
teadus- ja arendusteenuste hanked, sealhulgas kommertskasutusele eelnevad hanked,
hõlmata piiratud koguse prototüüpide või esimeste toodete, teenuste või tööde tootmist
ja tarnimist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et toode,
teenus või töö sobib masstootmiseks või -tarnimiseks vastuvõetavate
kvaliteedistandardite kohaselt, ning avaliku sektori hankijad võivad saada
omandiõiguse sellele piiratud kogusele prototüüpidele või esimestele toodetele,
teenustele või töödele, mis töötati välja avaliku sektori hankija taotlusel selle
konkreetse teadus- ja arendusteenuste hankelepingu raames ja selle jaoks. Teadus- ja
arendusteenuste hanke käigus ei saa avaliku sektori hankijad omandiõigust
prototüüpidele, esimestele toodetele, teenustele või töödele, mis ei ole välja töötatud
nende endi tellimusel või mis on välja töötatud muude lepingute raames. Selleks et
tagada ettevõtjate jaoks läbipaistvus, tuleb ühiste normidega ette näha, et avaliku
sektori hankijad täpsustaksid teadus- ja arendusteenuste hanke dokumentides, kas
ET 20 ET
sellega on ette nähtud võimalus saada nende piiratud hulga väljatöötatud prototüüpide
või esimeste toodete, teenuste või tööde omandiõigus.
(10) Teatavate toodete, teenuste või tööde puhul, mis tuleb hankida pärast teadus- ja
arendusteenuste hanget, mille eesmärk on kaitsta liidu või selle liikmesriikide
julgeoleku või avaliku turvalisuse huve (sealhulgas vältida elutähtsa tehnoloogia
nappust), peaks avaliku sektori hankijatel teadus- ja arendusteenuste hanget alustades
olema võimalik tagada, et nad saavad teadus- ja arendusteenuste hankest tulenevaid
tooteid, teenuseid või töid eraldi hankemenetlusega vajalikus koguses osta. Seepärast
peaksid ühissätted võimaldama avaliku sektori hankijatel lisada teadus- ja
arendusteenuste hankelepingutesse tingimusi, mis annavad neile eelisõiguse selliste
toodete, teenuste või tööde eelnevalt kindlaksmääratud mahus või väärtuses ostmisel,
enne kui neid pakutakse teistele võimalikele ostjatele. Ostueelisõiguse lisamine
teadus- ja arendusteenuste hankelepingutesse ei anna avaliku sektori hankijatele õigust
eelistada nende toodete, teenuste või tööde hilisemal ostmisel teadus- ja
arendusteenuste hankes osalenud töövõtjaid. Kõik sellised ostud tuleb teha
kohaldatava liidu hankelepingute sõlmimise korra järgi.
(11) Nagu on selgitatud Euroopa Kohtu praktikas, ei laiene liidu riigihankeõigusest
tulenevad õigused ettevõtjatele, kes on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit ei ole
sõlminud kaubanduslepinguid oma riigihanketuru avamiseks. Selle kohtupraktika
tulemuslikuks kohaldamiseks ja liidu strateegilise autonoomia tugevdamiseks tuleks
vastu võtta ühissätted, millega antakse juurdepääs teadus- ja arendusteenuste hangetele
üldiselt ainult ettevõtjatele, kes on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on
sõlminud kaubanduslepingud, millega avatakse teadus- ja arendusteenuste hangete
turg. Kui see tooks kaasa pakkumuste puudumise või ebaproportsionaalsed kulud,
peaks avaliku sektori hankijatel olema lubatud avada teadus- ja arendusteenuste hange
ka ettevõtjatele, kes on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud
rahvusvahelised lepingud, millega avatakse tema riigihanketurg, aga ei kohusta avama
teadus- ja arendusteenuste hangete turgu. Kui kandidaatriigid on sõlminud liiduga
lepingu, millega nähakse ette juurdepääs riigihangetele, tuleks nendest riikidest pärit
ettevõtjaid käsitada kui käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 kohaldamisalasse
kuuluvaid ettevõtjaid, järgides asjaomases lepingus sätestatud tingimusi. See
lähenemisviis kajastab laienemise perspektiivi ja kandidaatriikide järkjärgulist
integreerimist liidu siseturuga ning selle eesmärk on toetada tihedamat
majandusintegratsiooni, soodustada õigusnormide ühtlustamist ning tugevdada liidu
normide ja standardite kohaldamist liidu vahetus naabruses. Kui see on põhjendatud
liidu või selle liikmesriikide julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvidega, peaks avaliku
sektori hankijatel olema võimalik veelgi piirata juurdepääsu teadus- ja arendusteenuste
hangetele üksnes nende ettevõtjatega, kes on pärit liikmesriikidest ja kes ei ole
kolmanda riigi kontrolli all. Kui liit toetab teadus- ja arendusteenuste hankemenetlust
liidu programmide ja vahendite, sealhulgas katseprojektide või ettevalmistavate
meetmete raames, tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijad peavad tagama, et liidu
toetusega seotud tingimused oleks täidetud ka juhul, kui need tingimused käesoleva
määruse alusel kehtestatud korda täiendavad või neist kõrvale kalduvad.
(12) Selleks et tagada rahvusvahelise hõlmatuse tulemuslik ja järjepidev kohaldamine ning
teadus- ja arendusteenuste hankeid reguleerivate normide kasutamine kõigis teadus- ja
arendusteenuste hankemenetlustes, on vaja selget ja ühtset korda päritolu
kindlakstegemiseks. Seepärast tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata
päritolureeglid, et saaks rakendada käesolevas määruses teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluses osalemise kohta esitatud korda.
ET 21 ET
(13) Ettevõtjad, kes on liidu õigusaktides määratletud rasketes kuritegudes lõpliku
kohtuotsusega süüdi mõistetud, tuleks teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustest
kõrvale jätta. Kui kohustuslike kõrvalejätmise aluste puhul ei tohiks
eneserehabilitatsioonimeetmed olla lubatud, siis valikuliste kõrvalejätmise aluste
puhul, mis on seotud ettevõtjate usaldusväärsusega, peaksid need ettevõtjad suutma
oma usaldusväärsust eneserehabilitatsioonimeetmetega tõendada. Sellega seoses tuleks
nõuetekohaselt arvesse võtta igasugust koostööd uurimisasutustega, kelle eesmärk on
selgitada asjakohaseid fakte ja asjaolusid. Liikmesriigid ei tohiks lisada muid
kõrvalejätmise aluseid, mis põhinevad kriteeriumidel, mis on seotud pakkuja
ametialase olukorraga: see ei tohiks siiski liikmesriikidel takistada muude
kõrvalejätmise õiguspäraste aluste lisamist, näiteks nende, mille eesmärk on ennetada
või käsitleda riiklikku julgeolekut ähvardavaid ohte.
(14) Selleks et tagada võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele kogu liidus, on vaja
kehtestada ühised normid, millega nähakse ette, et avaliku sektori hankijad ei kasuta
teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes selliseid kõrvalejätmise aluseid,
kvalifitseerimiskriteeriume ega finantstagatise nõudeid, mis on teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu mahu ja laadiga võrreldes ebaproportsionaalsed. Kui
kohustuslike kõrvalejätmise aluste kasutamine on vajalik, peaks
kvalifitseerimiskriteeriumide ja finantstagatise nõuete kasutamine jääma
vabatahtlikuks ning neid tuleks kasutada vaid vajaduse korral, et tagada teadus- ja
arendusteenuste hanke head tulemused. Avaliku sektori hankijad ei tohiks nõuda
eelnevat kogemust teadus- ja arendusteenuste hankelepingutega, välja arvatud juhul,
kui see on rangelt põhjendatav asjaomaste teadus- ja arendusteenuste laadiga; samuti
peaksid nad vältima ülemääraseid haldus- ja finantsnõudeid, mis võivad teadus- ja
arendusteenuste hankevõimalustest tarbetult kõrvale jätta innovaatilised ettevõtjad.
Kui on vaja minimaalse finantssuutlikkuse nõudeid, ei tohiks jätta kvalifitseerimata
innovaatilisi idu- või kasvufirmasid, kellel ei ole varasemaid käibeandmeid või
finantsaruandeid, kuid kes on tehniliselt ja rahaliselt elujõulised tänu muudele
rahalistele vahenditele, nagu riskikapitaliinvesteeringud või väärtuslik
intellektuaalomand. Kui on vaja finantstagatisi, tuleks neid innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade ning VKEde puhul vähendada ning kui need ei ole enam põhjendatud,
peaksid avaliku sektori hankijad neid õigel ajal vähendama või need vabastama.
(15) Selle tagamiseks, et innovatsioon aitaks parandada avalike teenuste kvaliteeti ja
tugevdada strateegilist autonoomiat, peaksid avaliku sektori hankijad teadus- ja
arendusteenuste hangete puhul kasutama selliseid pakkumuste hindamise kriteeriume
ja lepingu täitmise järelevalve kriteeriume, mis põhinevad pakkumuse kvaliteedil ja
innovatsioonimõjul, mitte üksnes maksumusel. Seepärast tuleks kehtestada ühised
normid selle kohta, kuidas sellised kriteeriumid tuleks sõnastada, et võtta arvesse
pakkumuse lisaväärtust siseturu jaoks. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingud
tuleks sõlmida parima hinna ja kvaliteedi suhte meetodi alusel. Seepärast tuleks
käesolevas määruses sätestada, et pakkumuste hindamise etapis on
kvaliteedikriteeriumide osakaal vähemalt 50 % ja innovatsiooniga seotud
hindamiskriteeriumide osakaal vähemalt 15 %.
(16) Liiga üksikasjalikud nõuded vähendavad sageli asjatult ettevõtjate osalemist ja võivad
takistada innovatsiooni. Konkurentsi hõlbustamiseks teadus- ja arendusteenuste
hanketurgudel tuleks teadus- ja arendusteenuste hanke esemeks olevate teadus- ja
arendusteenuste tingimused üldjuhul koostada nii, et teostusnõuetele eelistatakse
funktsionaalsusnõudeid ja vajaduse korral tulemusnõudeid. See võib hõlmata selle
kindlaksmääramist, kas testimisel peaks olema vähemalt kas koormus- või stressitest
ET 22 ET
või mõlemad või mitte kumbki. See võib hõlmata ka seda, millised peavad olema
katsete kavandatud tulemused, näiteks milline peab olema katsete käigus saadavate
katseandmete nõutav täpsusaste.
(17) Töövõtja võimalus jätta intellektuaalomandi omandiõigus endale aitab teadus- ja
arendusteenuste hangetesse kaasata rohkem ja kvaliteetsemaid pakkumisi ning avaliku
sektori hankijad hoiavad kokku intellektuaalomandi registreerimise, ülalpidamise ja
kohtukuludelt. Samuti võimaldab see töövõtjatel oma teadus- ja arendustegevuse
tulemusi turule viia ning müüa arendatud tooteid ja teenuseid turule mastaabisäästuga.
Kui avaliku sektori hankijad saavad asjakohased õigused, et kasutada teadus- ja
arendustegevuse tulemusi enda ja oma teiste töövõtjate jaoks, peaks olema võimalik
säilitada tegevusvabadus ja vältida tarnijatest sõltumist. Kui töövõtjad ei vii teadus- ja
arendustegevuse tulemusi turule või kuritarvitavad neid avaliku huviga vastuolus,
peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik töövõtjate teadus- ja arendustegevuse
tulemusi litsentsida või üle anda, kuid seda tuleks teha üksnes kooskõlas kohaldatava
riikliku ja liidu õigusega ning muude intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste
kohustustega, et töövõtjad ei jääks oma intellektuaalomandiõigustest põhjendamatult
ilma. Seepärast tuleks kehtestada ühised normid, et soodustada teadus- ja
arendusteenuste hangete tulemuste ja intellektuaalomandiõigustega seotud riskide ja
kasu jagamist avaliku sektori hankijate ja töövõtjate vahel turutingimustel.
Nõuetekohaselt põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi korral peaks teadus- ja
arendusteenuste hangete puhul, mis ei ole kommertskasutusele eelnevad hanked,
olema võimalik teha erand riski ja kasu jagamisest turutingimustel, et võimaldada
avaliku sektori hankijatel saada töövõtjate loodud intellektuaalomandi õigused.
(18) On tarvis selgitada teatavaid lepingu täitmisega seotud aspekte, mis on tihedalt seotud
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse endaga, sealhulgas makseid, lepingute
lõpetamist ja lepingute muutmist. Õigeaegsed maksed ja ettemaksete asjakohane
kasutamine on olulised, et minimeerida negatiivset mõju likviidsusele ja kergendada
ettevõtjate finantsjuhtimist. Tuleks sätestada kehtivate lepingute lõpetamise kohustus,
et vältida aluslepingust tulenevate kohustuste või kõrvalejätmise aluste rikkumist.
Lisaks sellele, et avaliku sektori hankijatel võimaldatakse teadus- ja arendusteenuste
hankelepinguid jätkuvalt muuta olukordades, mis olid algusest peale ette nähtud,
tuleks selgitada, kuidas saab teadus- ja arendusteenuste hankelepinguid muuta
ettenägematutes tingimustes. Need sätted peaksid võimaldama paremat kohaldamist
olukordades, kus muutmine on õigustatud uue teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluse algatamise asemel. Muudatuste maksumust võrreldes algse teadus- ja
arendusteenuste hankelepinguga tuleks siiski käsitada üksnes eelneva avaldamise ja
võimaliku väärkasutuse vastase võimaliku läbivaatamise piirmäärana.
(19) On vaja tagada õiguskindlus selle kohta, kuidas avaliku sektori hankijad saavad
teadus- ja arendusteenuste hankelepingutes õigesti kasutada väärtuskavandamist, sest
see toob avaliku sektori hankijatele kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu ja
kvaliteedi paranemise,16 võimaldades paindlikkust teadus- ja arendusteenuste
hankelepingute muutmisel, et võtta arvesse lepingu täitmise ajal tekkivaid
uuenduslikke lahendusi. Seepärast tuleks kehtestada ühised normid, et aidata kasutada
väärtuskavandamist teadus- ja arendusteenuste hangetes, eelkõige suure maksumusega
teadus- ja arendusteenuste hankelepingute puhul, kus võimalik mõju kuludele või
kvaliteedi parandamisele on kõige suurem.
16 Independent expert report „Overcoming legal barriers for the uptake of innovation procurement in the
EU“, mai 2026, https://data.europa.eu/doi/10.2777/4586624.
ET 23 ET
(20) Mitmelt tarnijalt hankimine teadus- ja arendusteenuste hangetes hõlbustab uute
osalejate turule sisenemist ning võimaldab avaliku sektori hankijatel vähendada
teadus- ja arendustegevuse kulusid ja selle kavandatud tulemusi, luues
arendustegevuses konkurentsi („konkurentsipõhine arendustegevus“). Samuti aitab see
avaliku sektori hankijatel säilitada konkurentsivõimelise tarneahela pärast teadus- ja
arendusteenuste hankeid ning vähendada liigset sõltuvust üksikutest ettevõtjatest.
Seepärast tuleks teadus- ja arendusteenuste hangete puhul kehtestada hulgihanke jaoks
ühised normid. Nõuetekohaselt põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi korral peaks
teadus- ja arendusteenuste hangete puhul, mis ei ole kommertskasutusele eelnevad
hanked, olema avaliku sektori hankijatel võimalik teha hulgihanke kasutamisest erand.
(21) Konkurentsipõhise etapiviisilise arendustegevuse korraldamine etappidena võimaldab
ka avaliku sektori hankijatel vähendada töövõtjate arvu pärast iga teadus- ja
arendustegevuse etappi, mis vähendab teadus- ja arendustegevuse ning
investeerimisriske avaliku sektori hankijatele. Etapikaupa lähenemine võimaldab
töövõtjatel vastavalt teadus- ja arendustegevuse järjestikuste etappide järjest
suurematele ülesannetele ja lepingute suuremale mahule oma äritegevust laiendada
ning see lihtsustab veelgi väiksemate ettevõtjate ja uute osalejate turule sisenemist.
Etapikaupa lähenemine võib samuti aidata parandada toetust rakendusuuringutele ja
tootearendusele, et kaotada püsiv lõhe teadusliku tipptaseme ja tööstusliku
kasutuselevõtu vahel liidus. Seepärast tuleks teadus- ja arendusteenuste hangete puhul
kehtestada konkurentsipõhise etapiviisilise arendustegevuse jaoks ühised normid.
Nõuetekohaselt põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi korral peaks teadus- ja
arendusteenuste hangete puhul, mis ei ole kommertskasutusele eelnevad hanked,
olema avaliku sektori hankijatel võimalik teha konkurentsipõhise etapiviisilise
arendustegevuse kasutamisest erand.
(22) Kui konfidentsiaalse teavet ja isikuandmeid teadus- ja arendusteenuste hangetes
piisavalt ei kaitsta, võib see kahjustada töövõtja äritegevuse kasvu, avalike teenuste
ohutust ning teadus- ja arendustegevuses osalevate kolmandate isikute põhiõigusi.
Seepärast ei tohiks ei avaliku sektori hankijad ega töövõtjad avalikustada neile teadus-
ja arendusteenuste hanke raames esitatud konfidentsiaalset teavet. Füüsiliste isikute
järjepideva ja kõrgetasemelise kaitse tagamiseks võivad avaliku sektori hankijad
piirata ka teadus- ja arendusteenuste hangete käigus töödeldavate isikuandmete
lokaliseerimist ja neile juurdepääsu kooskõlas isikuandmete väljapoole liitu
edastamise piirangutega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2016/67917 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ18.
(23) Julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud kaalutlused võivad esile tulla paljudes
teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes, sealhulgas ka mujal kui
kaitsevaldkonnas ja tundlikes julgeolekuvaldkondades. Avaliku sektori hankijatele
tuleks kehtestada ühised normid selliste riskide hindamiseks ja nendele lahenduste
leidmiseks teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste kavandamisel ja läbiviimisel
ning lepingute täitmisel.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88, https://eur-
lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj).
ET 24 ET
(24) Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijad on üha enam huvitatud koostööst oma
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste korraldamisel. Seepärast tuleks
ühishangete jaoks kehtestada ühised normid, et ületada kesksete hankijate või
ühishangete, sealhulgas piiriüheste ühishangete abiga tõkked, millega avaliku sektori
hankijad praegu silmitsi seisavad, kuna liikmesriikide õigusnormid teadus- ja
arendusteenuste hangete ühiseks korraldamiseks on ebaühtlased. Eri liikmesriikide
avaliku sektori hankijad on üha enam huvitatud koostöö tegemisest liidu üksustega
teadus- ja arendusteenuste hangete valdkonnas. Kuna paljud käesoleva määruse uued
sätted on kasulikud ka liidu üksustele, kuid nende suhtes käesolevat määrust ei
kohaldata, on ELi finantsmääruse eelseisvate läbivaatamiste eesmärk parandada
sätteid, mis võimaldavad liidu institutsioonidel, organitel või asutustel korraldada
teadus- ja arendusteenuste hankeid, sealhulgas kommertskasutusele eelnevaid hankeid,
ise, koos teiste liidu üksustega või nende nimel ning koos liikmesriikide avaliku
sektori hankijatega või nende nimel.
(25) Ettevõtjatel on raskusi intellektuaalomandipõhiste varade võimendamisega kasvu
rahastamiseks, kuna immateriaalse vara, immateriaalse vara struktureeritud
järelturgude ja intellektuaalomandiga tagatava rahastamise oskuste hindamiseks
puuduvad ühtsed ja usaldusväärsed lähenemisviisid. Seepärast tuleks Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Ametis (edaspidi „amet“) luua pädevuskeskus
intellektuaalomandiga tagatava rahastamise ja turuleviimise toetamiseks, töötada välja
vabatahtlik liidu raamistik intellektuaalomandiõiguste väärtuse määramiseks ja
avalikustamiseks, luua kogu liitu hõlmav mitmekeelne digitaalne sidemete loomise
platvorm19 ja seda hallata, mis hõlbustab läbipaistvaid ja tõhusaid
intellektuaalomanditehinguid investorite ja intellektuaalomandi omanike vahel, ning
toetada rahandusasutusi intellektuaalomandipõhistele varadele kohandatud
rahastamisvahendite kavandamisel ja rakendamisel, pakkudes nõustamist, kasutajatoe
teenust ja oskuste arendamise programme. Pädevuskeskuse teenuste kasutamine peaks
olema vabatahtlik. Pädevuskeskus peaks võimaluse korral kasutama Euroopa
ettevõtluskukruid ja võimaldama ettevõtjatel suhelda täielikult digitaalselt, turvaliselt
ja tõhusalt, kasutades Euroopa ettevõtluskukruid või alternatiivseid elektroonilisi
vahendeid, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele ja on koostalitlusvõimelised
Euroopa ettevõtluskukrutega, võimaldades täielikult digitaalseid menetlusi.
(26) Ametil peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/100120
artikliga 178 olema võimalik küsida tasu konkreetsete teenuste eest, mida osutatakse
pädevuskeskuse kaudu konkreetsete kasutajate huvides. Sellised tasud peaksid olema
läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja piirduma osutatud teenuse maksumusega.
Teatavad teenused, sealhulgas juurdepääs vabatahtliku väärtuse määramise
raamistikule, põhijuurdepääs digitaalsele sidemete loomise platvormile ja liidu tasandi
kasutajatoele, peaksid jääma tasuta teenusteks.
(27) Liidu vabatahtliku väärtuse määramise raamistiku tulemuslikuks kasutamiseks on vaja
kvalifitseeritud, sõltumatute ja usaldusväärsete spetsialistide hinnanguid. Seega peaks
amet looma intellektuaalomandipõhiste varade hindajate jaoks liidu
sertifitseerimissüsteemi ja seda haldama.
19 Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu peab IT-arenduse ja -hangete
strateegiaga seotud valikud eelnevalt heaks kiitma. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu
kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1001/oj).
ET 25 ET
(28) Kogu liidus kättesaadava ja järjepideva teabe puudumine tehingute kohta, mille korral
intellektuaalomandiõigusi kasutatakse tagatisena, on takistuseks tõenduspõhisele
poliitikakujundamisele ja uute rahastamislahenduste väljatöötamisele. Selleks peaks
amet pädevuskeskuse kaudu tegema koostööd liikmesriikide ning asjaomaste avaliku
ja erasektori sidusrühmadega, et koguda ja analüüsida kogu liitu hõlmavaid andmeid
intellektuaalomandiga tagatud tehingute kohta, järgides ühtlasi asjakohaseid
ärisaladuste ja isikuandmete kaitsemeetmeid.
(29) Käesoleva määrusega ametile antud ülesandeid tuleks käsitleda ameti mitmeaastase
strateegilise programmi ja iga-aastase tööprogrammi eraldi osas, milles esitatakse
asjakohased eesmärgid, meetmed, eeldatavad tulemused, tulemusnäitajad ja
hinnangulised ressursid. Iga-aastane tegevusaruanne peaks sisaldama asjakohast
hinnangut eelarve täitmise, kasutatud vahendite ja tasudest saadud tulu kohta.
(30) Määrusega (EL) 2017/1001 on asutatud amet ja kindlaks määratud selle ülesanded.
Seega tuleks kõnealust määrust muuta, et arvesse võtta ametile antud uusi ülesandeid.
(31) Selleks et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja säilitada tõhus meetmete raamistik
innovatsiooni ökosüsteemi liidu tasandil tugevdamiseks, peaks komisjonil olema õigus
võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte selleks, et: täiendada käesolevat määrust, jättes kõrvale pakkumused, mis on
pärit kolmandast riigist, kes ei ole taganud liidu ettevõtjate võrdset kohtlemist teadus-
ja arendusteenuste hangetes, mis on vastuolus liiduga sõlmitud rahvusvahelises
lepingus riigihangete suhtes võetud kohustustega; muuta loetelu juhtumitest, mil
avaliku sektori hankijad võivad otsustada mitte kasutada riski ja kasu jagamist,
hulgihankeid või konkurentsipõhist etapiviisilist arendustegevust, täiendada käesolevat
määrust, kehtestades kohustuslikud tehnilised spetsifikatsioonid,
kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid või lepingu täitmise
klauslid, et käsitleda konkreetsete teadus- ja arendusteenuste hanketeenuste
kategooriate või nende kavandatud tulemuste puhul kindlakstehtud konkreetseid liidu
julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud huve. On eriti oluline, et komisjon viiks
oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide
tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes21 sätestatud
põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises
võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid
liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid peaksid saama pidevalt
osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamist.
(32) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused, et intellektuaalomandiõiguste väärtuse
määramise ja avalikustamise jaoks võtta vastu liidu vabatahtliku raamistiku tehnilised
spetsifikatsioonid selle ühetaoliseks kohaldamiseks; digitaalse sidemete loomise
platvormi ühised tehnilised standardid, koostalitlusvõime nõuded ja
käitamistingimused ning intellektuaalomandi hindajate sertifitseerimissüsteemi
rakendamise üksikasjalikud tingimused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(33) Kui komisjonile antakse käesoleva määruse alusel volitus võtta vastu delegeeritud
õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290, on eriti oluline, et komisjon korraldaks
21 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
ET 26 ET
oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide
tasandil, ja et sellised konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta
institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ettenähtud põhimõtetega.
Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne
osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid
liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid peaksid saama pidevalt
osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamist.
(34) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga
saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
proportsionaalsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks ka
vajalikust kaugemale,
(35) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigiabi- ja konkurentsieeskirjade, eelkõige
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 107 kohaldamist. Käesolevas
määruses sätestatud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi piiramiseks või
moonutamiseks viisil, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse teadus- ja arendusteenuste hangete korraldamise ühine
kord, sealhulgas ühtlustatud raamistik liidu teadus- ja arendusteenuste ühishangete jaoks.
Käesoleva määrusega luuakse ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti pädevuskeskus
ning määratakse kindlaks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ülesanded seoses
intellektuaalomandiga tagatava rahastusega ja intellektuaalomandi turuleviimisega.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükki avaliku
sektori hankijate selliste teadus- ja arendusteenuste hangete suhtes, mille
hinnanguline käibemaksuta maksumus vastab direktiivi 2014/24/EL artikli 4
punktis c märgitud summale või on sellest suurem.
2. Erandina lõikest 1 ja kui lõikest 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse 2.
peatükki selliste teadus- ja arendusteenuste hangete suhtes, mida korraldavad avaliku
sektori hankijad, kes on innovatsiooniasutused, ja mille eeldatav maksumus
käibemaksuta on võrdne direktiivi 2014/25/EL artikli 15 punktis a
nimetatudsummaga või sellest suurem, tingimusel et
(a) innovatsiooniasutus tegutseb oma volituste alusel, mitte mõne teise avaliku
sektori hankija nimel;
ET 27 ET
(b) teadus- ja arendusteenuste hangetes järgitakse läbipaistvuse,
mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
3. Käesoleva määruse 2. peatükki ei kohaldata järgmistel juhtudel:
(a) riigihanked, mis kuuluvad direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL
kohaldamisalasse;
(b) riigihanked, mis kuuluvad direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse;
(c) riigihanked, mis on direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalast selle direktiivi sätete
alusel välja jäetud.
4. 3. peatükki kohaldatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „teadus- ja arendusteenuste hanked“ – alusuuringute, rakendusuuringute ja
tootearenduse hanked kuni esialgse arendustegevuseni, kus
(a) esimese toote, teenuse või töö esialgne arendustegevus võib hõlmata piiratud
ulatuses tootmist või tarnimist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise
tulemusi ja tõendada, et asjaomane toode, teenus või töö sobib masstootmiseks
või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate kvaliteedistandarditega, kuid ei
hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus
või katta teadus- ja arendustegevuse kulud;
(b) teadus- ja arendusteenuste hanked võivad hõlmata selliste prototüüpide või
esimeste toodete, teenuste või tööde omandiõiguse saamist, mis on avaliku
sektori hankija tellimusel välja töötatud konkreetse teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames ja selle tarbeks, kuid ei hõlma lõpptoodete, teenuste või
tööde kaubanduslikku kasutuselevõttu;
(2) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis
hõlmab turutingimustel riski ja kasu jagamist ning konkurentsipõhist etapiviisilist
arendustegevust;
(3) „avaliku sektori hankija“ – direktiivi 2014/23/EL artikli 6 lõikes 1, direktiivi
2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1
määratletud avaliku sektori hankija või direktiivi 2014/23/EL artikli 7 lõikes 1
määratletud võrgustiku sektori hankija direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõike 1
tähenduses;
(4) „innovatsiooniasutus“ – spetsialiseeritud asutus, mille peamine põhikirjaline
ülesanne on teadus- ja arendusteenuste rahastamine või hankimine;
(5) „teadus- ja arendusteenuste hankeleping“ – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või
mitme avaliku sektori hankija vahel kirjalikult sõlmitud leping, mille esemeks on
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teadus- ja arendusteenuste
osutamine;
(6) „pakkuja“ – pakkumuse esitanud ettevõtja;
(7) „töövõtja“ – ettevõtja, kellega on sõlmitud teadus- ja arendusteenuste hankeleping;
ET 28 ET
(8) „teadus- ja arendusteenuste CPV koodid“ – komisjoni määrusega (EÜ) nr
213/200822 kehtestatud ühtse riigihangete klassifikaatori osa 73 kohased koodid;
(9) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus või selliste
isikute ja/või asutuste rühm (sealhulgas ettevõtjate ajutised ühendused), kes pakub
turul tööde ja/või töö tegemist, tooteid või teenuseid;
(10) „hankedokument“ – avaliku sektori hankija esitatud või tema poolt osutatud
dokument, milles kirjeldatakse hanke või menetluse elemente või määratakse need
kindlaks, sealhulgas hanketeade, eelteade, kui seda kasutatakse hanke
väljakuulutamiseks, tehniline spetsifikatsioon, kirjeldav dokument, lepingu
kavandatavad tingimused, pakkujate esitatavate dokumentide vormingud, teave
üldkohaldatavate kohustuste kohta ja kõik täiendavad dokumendid;
(11) „hulgihange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mille puhul üks või mitu avaliku
sektori hankijat sõlmivad üheaegselt mitu teadus- ja arendusteenuste hankelepingut
mitme ettevõtjaga ning teevad neile ülesandeks osutada täiesti või peaaegu identseid
teadus- ja arendusteenuseid, mida tuleb osutada ühel ja samal ajal;
(12) „pakkumuse väheoluline ebatäpsus või nõuetele mittevastavus“ – pakkumuses
objektiivselt leitav puudus, mis on vaid vormiline ja ei muuda pakkumuse olulisi
elemente ning mille parandamine või selgitamine ei põhjusta pakkumuse muutmist,
uue pakkumuse esitamist, ei moonuta konkurentsi ega riku võrdse kohtlemise ja
läbipaistvuse põhimõtteid;
(13) „innovatsioon“ – uue või suurel määral täiustatud toote, teenuse, töö või protsessi,
turundusmeetodi või korraldusliku meetodi rakendamine ettevõtluses, töökorralduses
või välissuhetes;
(14) „VKE“ – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud
komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisas23;
(15) „innovaatiline idufirma“ – (käesoleva määruse tähenduses ja ilma et see määratlus
oleks muul eesmärgil siduv) ettevõtja, kes vastab komisjoni soovituse (EL) 2026/720
lisa punktis 3 määratletud innovaatilise idufirma kriteeriumidele24;
(16) „innovaatiline kasvufirma“ – (käesoleva määruse tähenduses ja ilma et see
määratlus oleks muul eesmärgil siduv) ettevõtja, kes vastab komisjoni soovituse (EL)
2026/720 lisa punktis 4 määratletud innovaatilise kasvufirma kriteeriumidele;
(17) „innovaatiline ettevõtja“ – (käesoleva määruse tähenduses ja ilma et see määratlus
oleks muul eesmärgil siduv) ettevõtja, kes vastab komisjoni soovituse (EL) 2026/720
lisa punktis 2.1 määratletud innovaatilise ettevõtja kriteeriumidele;
(18) „hädaolukord“ – majandustegevuse äkiline, ootamatu ja raske häire, mis hõlmab
kriitilise tähtsusega toodete, tööde või teenuste nappust, äärmuslikke hinnakõikumisi
22 Komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrus (EL) nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta
seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.3.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/213/oj). 23 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 24 Komisjoni 18. märtsi 2026. aasta soovitus (EL) 2026/720 innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste
idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratluse kohta (ELT L, 2026/720, 24.3.2026, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2026/720/oj).
ET 29 ET
või tarneahela häireid, mille lahendamiseks on viivitamata vaja võtta meetmeid, et
vältida edasist kahju liidu majandusele, ettevõtjatele või tarbijatele;
(19) „funktsionaalsusnõue“ – nõue, milles kirjeldatakse funktsioone, mida on vaja täita,
kuid millega ei nähta ette konkreetseid tehnilisi vahendeid, põhimõtet, lahendust või
meetodeid, mida kasutades need funktsioonid tuleb saavutada;
(20) „tulemusnõue“ – nõue, millega määratakse kindlaks sooritusvõime või tulemused,
mida on vaja saavutada, sealhulgas nõuetele vastavuse kontrollimise kriteeriumid,
kuid ei nähta ette konkreetseid tehnilisi vahendeid, teostust, lahendust ega meetodeid,
mida kasutades need tulemused on vaja saavutada;
(21) „teostusnõue“ – nõue, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks tehnilised
näitajad selle kohta, kuidas avaliku sektori hankija tellimusel konkreetse teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu raames ja selle jaoks väljatöötatud tooteid, teenuseid
või töid teostatakse, sealhulgas materjalid, mõõtmed ja lahendused, meetodid või
protsessid, mida tuleb kasutada;
(22) „tulemused“ – teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mis tahes materiaalsed
või immateriaalsed tulemused, näiteks andmed, teadmised või oskusteave, olenemata
selle vormist või laadist ja olenemata sellest, kas neid on võimalik kaitsta või mitte,
ning kõik selliste tulemustega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi
õigused, mis täielikult või osaliselt tulenevad teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu alusel toimuvast tegevusest;
(23) „väärtuskavandamine“ – tehnika, mida avaliku sektori hankijad kasutavad selleks,
et lasta või lubada töövõtjatel teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal
teha uuendusi, et luua avaliku sektori hankija jaoks lisaväärtust, millega parandatakse
hankega tellitud teadus- ja arendusteenuste ning konkreetse teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu raames ja selle jaoks väljatöötatud mis tahes
prototüüpide, esimeste toodete, teenuste või tööde tulemuslikkust, kvaliteeti,
maksumust või näitajaid, ning jagada sellest tulenevat mis tahes kokkulepitud
kokkuhoidu avaliku sektori hankija ja töövõtja vahel;
(24) „väärtuskavandamise muutmise ettepanek“ – ettepanek, mille töövõtjad esitavad
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal, et parandada hankega tellitud
teadus- ja arendusteenuseid ning konkreetse teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
raames ja selle jaoks väljatöötatud mis tahes prototüüpe, esimesi kaupu, teenuseid
või töid või asendada need teadus- ja arendusteenused või prototüübid, esimesed
kaubad, teenused või tööd teistega, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või
uuenduslikke lahendusi, ning mis võib hõlmata konsortsiumipartneri või alltöövõtja
väljavahetamist või lisamist;
(25) „väärtuskavandamisklausel“ – teadus- ja arendustegevuse hankelepingu klausel,
milles määratakse kindlaks ostja, töövõtjate ja alltöövõtjate õigused ja kohustused
seoses sellega, kuidas väärtuskavandamist kõnealuse lepingu alusel rakendatakse;
(26) „elutähtis tehnoloogia“ – komisjoni soovituse (EL) 2023/2113 lisas loetletud
elutähtsate tehnoloogiavaldkondade hulka kuuluv tehnoloogia25;
25 Komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2113, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku
seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega
(ELT L, 2023/2113, 11.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2113/oj).
ET 30 ET
(27) „kriitiline toore“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/125226
II lisas loetletud toore;
(28) „rahanduse ja kindlustuse valdkonna avaliku sektori ja erasektori üksused“ –
ametiasutused, avaliku sektori asutused, avalikud ettevõtjad ning muud füüsilised või
juriidilised isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2011/83/EL27 artikli 2 punktis 12 määratletud finantsteenuste osutamise, rahastamise,
reguleerimise, järelevalve või vahendamisega.
2. peatükk
TEADUS- JA ARENDUSTEENUSTE HANKED
1. JAGU
TEADUS- JA ARENDUSTEENUSTE HANKEMENETLUS JA LEPINGU TÄITMINE
Artikkel 4
Üldpõhimõtted
1. Avaliku sektori hankijad korraldavad teadus- ja arendusteenuste hankeid käesolevas
määruses esitatud korra kohaselt. Avaliku sektori hankijad ja ettevõtjad ei hoia ega
püüa hoida kõrvale käesolevas määruses sätestatud kohustustest.
2. Avaliku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning
tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Teadus- ja arendustegevuse hanke
kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva määruse kohaldamisalast
välja ega eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult
piiratuks, kui teadus- ja arendusteenuste hanget kavandatakse kavatsusega teatavatele
ettevõtjatele õigustamatult eeliseid anda või neid ebasoodsasse olukorda panna.
3. Avaliku sektori hankijad võivad koostada hankedokumente ning korraldada teadus-
ja arendusteenuste hankeid, sealhulgas turu-uuringuid, pakkumismenetlusi ja lepingu
täitmise toiminguid, ükskõik millises liidu ametlikus keeles ning nad võivad lubada
ettevõtjatel kogu hanke vältel esitada turu-uuringu tagasisidet, pakkumusi ja tulemusi
ning vahetada mis tahes muud teavet ükskõik millises liidu ametlikus keeles.
4. Avaliku sektori hankijad tagavad elektrooniliste vahendite abil ettevõtjatele, kellel on
juurdepääs hankemenetlusele, piiramatu ja täieliku tasuta juurdepääsu mis tahes
elektroonilisele sidele ja hankedokumentidele, sealhulgas avaliku sektori hankijate
poolt turu-uuringu jaoks koostatud dokumentidele, kuni kolme aasta jooksul pärast
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu sõlmimist. Kui nende dokumentide teatavate
osade puhul ei ole juurdepääsu elektrooniliselt võimalik tagada, näitavad avaliku
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse
kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi
(EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/83/oj).
ET 31 ET
sektori hankijad, kuidas need dokumentide osad tehakse kättesaadavaks muul viisil
kui elektrooniliselt. Avaliku sektori hankijad kasutavad teadus- ja arendusteenuste
hangete puhul otsesuhtlust, võimaluse korral Euroopa ettevõtluskukrute või selliste
alternatiivsete elektrooniliste vahendite kaudu, mis on koostalitlusvõimelised
Euroopa ettevõtluskukrutega.
5. Teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes, mis on ette nähtud avaldada Euroopa
Liidu Teatajas, kasutavad avaliku sektori hankijad komisjoni rakendusmääruses (EL)
2019/178028 teadete jaoks esitatud tüüpvorme.
6. Avaliku sektori hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et teadus-
ja arendusteenuste hankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad käesoleva lõike teises
lõigus esitatud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud kohustusi, mis on kehtestatud
liidu või liikmesriigi õigusaktidega või kollektiivlepingutega ning rahvusvahelise
keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusega.
Esimeses lõigus osutatud kohustuste korral kavandavad ja viivad avaliku sektori
hankijad oma teadus- ja arendusteenuste hanked läbi viisil, milles võetakse arvesse
liidu strateegilisi prioriteete, eelkõige järgmist:
(a) liidu konkurentsivõime suurendamine eduka siseturu kaudu, innovatsioonilõhe
kaotamine ning liidu tootmis- ja tööstusbaasi tugevdamine;
(b) liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmine;
(c) püüdlemine õiglase ja kaasava ühiskonna poole;
(d) liidu majanduslik turvalisus, julgeolek, vastupanuvõime ja majandusjulgeolek,
mille muu hulgas tagab strateegiline sõltumatus.
Artikkel 5
Ettevõtjad
1. Avaliku sektori hankijatel ei ole lubatud nõuda, et teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluses osalevatel ettevõtjatel oleks konkreetne õiguslik vorm.
2. Ettevõtjaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus asjaomaseid
teadus- ja arendusteenuseid osutada, ei tohi kõrvale jätta üksnes seetõttu, et selle
liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, oleks ettevõtja pidanud olema kas
füüsiline või juriidiline isik.
3. Avaliku sektori hankijad võivad teadus- ja arendusteenuste, tööde või kohaletoomis-
ja paigaldamistoimingute puhul ette näha, et juriidilised isikud teatavad enne nende
ülesannete täitmisega alustamist konkreetse lepingu täitmise eest vastutavate
töötajate nimed ja asjakohase kvalifikatsiooni.
Artikkel 6
Ettevõtjate rühmad
28 Komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1780, millega kehtestatakse
riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 (e-
vormid) (ELT L 272, 25.10.2019, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1780/oj).
ET 32 ET
4. Avaliku sektori hankijad määravad ettevõtjate rühmadele samad artikli 15 kohased
kvalifitseerimiskriteeriumid, mis üksikettevõtjatele, välja arvatud juhul, kui
käesoleva artikliga on ette nähtud teisiti.
Ettevõtjate rühmad loetakse kvalifitseerimiskriteeriumile vastavaks, kui:
(a) ühel rühma kuuluval ettevõtjal on olemas vajalik tehniline ja kutsealane
suutlikkus või majanduslik ja finantssuutlikkus või
(b) kui sellise suutlikkuse tõendamiseks on võimalik ühendada kahe või mitme
rühmaliikme asjakohane tehniline ja kutsealane suutlikkus või majanduslik ja
finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui sellise kombineerimise tulemusena
jääb suutlikkustase samaks.
5. Kui see on põhjendatud lepingu laadiga ja kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega, võivad avaliku sektori hankijad
(a) teha lõike 1 teise lõigu punktist a või b erandeid teatavate eriti oluliste
ülesannetega seotud kvalifitseerimiskriteeriumide puhul;
(b) näha ette, et teatavaid eriti olulisi ülesandeid täidab konkreetselt see rühma
liige, kes vastab asjaomase ülesandega seotud kvalifitseerimiskriteeriumile.
Avaliku sektori hankijad määravad kindlaks olulised ülesanded ja nendega seotud
nõuded ning märgivad need ülesanded ja nõuded koos põhjendustega selgelt ära
hankedokumentides.
6. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise tingimused võivad rühma puhul
erineda üksikettevõtjatele kehtestatud tingimustest vaid juhul, kui selleks on
objektiivsed põhjused, mis on proportsionaalsed ja hankedokumentides selgelt
märgitud.
7. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust oma sotsiaalkindlustussüsteemide
korraldamisel, ei nõua avaliku sektori hankijad, et ettevõtjate rühmad võtaksid pärast
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu sõlmimist teatava õigusliku vormi.
8. Avaliku sektori hankijad pööravad eriti suurt tähelepanu sellele, et ei loodaks
põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid tõkkeid seoses rühmas osalevate
ettevõtjate suurusega, eelkõige VKEdele, innovaatilistele idufirmadele ja
innovaatilistele kasvufirmadele.
Artikkel 7
Teiste üksuste suutlikkusele tuginemine
1. Artikli 15 kohaste kvalifitseerimiskriteeriumide puhul võivad ettevõtjad olenemata
nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist tugineda teiste üksuste suutlikkusele.
2. Avaliku sektori hankija kontrollib, kas üksused, kelle suutlikkusele ettevõtja
kavatseb tugineda, vastavad ettenähtud kvalifitseerimiskriteeriumidele või on põhjust
nad kõrvale jätta.
3. Avaliku sektori hankija nõuab, et ettevõtja vahetaks välja üksuse, kes ei vasta
asjakohastele kvalifitseerimiskriteeriumidele või kes vastab kohustuslikele
kõrvalejätmise alustele. Avaliku sektori hankija võib nõuda, et ettevõtja vahetaks
välja üksuse, kes vastab kohustuslikele kõrvalejätmise alustele.
4. Avaliku sektori hankijad võivad hankedokumentides nõuda ettevõtjalt tõendeid, et
tema käsutuses on kogu lepingu täitmise ajal selle üksuse asjakohased ressursid,
ET 33 ET
kellele ta kavatseb tugineda kogu teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise
ajal; selleks sobib näiteks kõnealuse üksuse asjakohane avaldus.
5. Kui ettevõtja tugineb teiste üksuste suutlikkusele seoses majandusliku ja
finantssuutlikkuse kriteeriumiga, võib avaliku sektori hankija nõuda, et asjaomane
ettevõtja ja kõnealused üksused vastutavad avaliku sektori hankija ees teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu täitmise eest ühiselt.
6. Kui ettevõtja tugineb tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamisel teiste üksuste
suutlikkusele, võib avaliku sektori hankija hankedokumentides nõuda, et neid töid
või teenuseid, mille jaoks sellist suutlikkust nõutakse, teeb see teine üksus, kelle
suutlikkusele tuginetakse.
Artikkel 8
Alltöövõtt
1. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingu osade puhul võib kasutada alltöövõttu.
Ettevõtjaga sõlmitud teadus- ja arendusteenuste hankelepinguid ei ole lubatud täies
ulatuses täita alltöövõtuna, samuti ei ole selliste hankelepingute täies ulatuses
täitmiseks lubatud sõlmida edasisi alltöövõtulepinguid.
2. Avaliku sektori hankijad nõuavad, et ettevõtjad märgiksid oma pakkumuses ära kõik
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu osad, mille kohta nad kavatsevad kolmanda
isikuga sõlmida alltöövõtulepingu, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.
Avaliku sektori hankijad nõuavad, et peatöövõtja annaks neile pärast lepingu
sõlmimist ja enne lepingu täitmise algust teada ülesannetest ja tegevustest, mille
suhtes ta kavatseb sõlmida alltöövõtulepingu. Avaliku sektori hankijad nõuavad
teavet ka kõikide alltöövõtjate kohta. Avaliku sektori hankija nõuab, et teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal teataks peatöövõtja talle võimalikult
kiiresti kõigist muudatustest selles teabes.
3. Avaliku sektori hankija nõuab, et ettevõtja vahetaks välja alltöövõtja, kes vastab
artikli 13 kohastele kohustuslikele kõrvalejätmise alustele. Avaliku sektori hankija
võib nõuda, et ettevõtja vahetaks välja alltöövõtja, kes vastab artikli 14 kohastele
valikulistele kõrvalejätmise alustele.
4. Kui see on põhjendatud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu laadiga ning
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võib avaliku sektori hankija ette näha, et
teatavaid eriti olulisi ülesandeid täidab peatöövõtja ise. Avaliku sektori hankijad
määravad kindlaks olulised ülesanded ja nendega seotud nõuded ning märgivad need
ülesanded ja nõuded koos põhjendustega selgelt ära hankedokumentides.
5. Käesoleva artikli sätete alusel teostatav alltöövõtt ei piira peatöövõtja vastutust.
6. Artikli 4 lõikes 6 osutatud kohustuste täitmine alltöövõtjate poolt tagatakse oma
vastutusala ja pädevuse piirides tegutsevate pädevate riiklike asutuste asjakohaste
meetmetega. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavad
proportsionaalsed meetmed, millega piiratakse alltöövõttu, kui nad on kindlaks
teinud nõuetekohaselt põhjendatud suurema riski, et sotsiaal- ja tööõigusest
tulenevaid kohustusi ei täideta.
Artikkel 9
Turu-uuring
ET 34 ET
1. Enne artiklis 23 osutatud teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse algatamist
korraldavad avaliku sektori hankijad turu-uuringu, et teavitada ettevõtjaid eelseisvast
teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest ning saada turult teadmisi, sealhulgas
uuenduslike lahenduste olemasolu või arendamispotentsiaali kohta ning seoses oma
seisukohtadega teadus- ja arendusteenuste hanke kavandatava ulatuse, maksumuse ja
rakendamise korra kohta.
2. Enne turu-uuringu alustamist esitavad avaliku sektori hankijad turu-uuringu kohta
eelteate. See eelteade
(a) avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel asjaomase avaliku sektori
hankija liikmesriigi riigihangete portaalis;
(b) sisaldab viiteid teadus- ja arendusteenustega seotud asjakohastele CPV
koodidele ning märget, et turu-uuring viiakse läbi teadus- ja arendusteenuste
hanke jaoks ning et see on seotud innovatsiooniga (tehes eelteates märke
väljale „innovatsioon“ ja lisades vajaduse korral väljale „hanke nimetus“ sõnad
„kommertskasutusele eelnev hange“);
(c) sisaldab vormi, mille avaliku sektori hankija on valinud turu-uuringu
läbiviimiseks, näiteks veebiküsimustikud, veebiseminarid või füüsilised
kohtumised, ning kõiki olulisi linke või kontaktandmeid, mille kaudu on
võimalik saada lisateavet teadus- ja arendusteenuste hanke läbiviimise kohta.
3. Avaliku sektori hankijad analüüsivad turgu ulatuslikult. Selleks võivad avaliku
sektori hankijad pärast turu-uuringu eelteadet avaldada turu-uuringu teate mis tahes
laiemalt kättesaadavas meediakanalis ja seda seal tutvustada.
4. Kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või
avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, avaldavad
avaliku sektori hankijad erandina käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 sellise eelteate,
millest on välja jäetud kogu tundlik teave, ja levitavad sellist eelteadet meedias, ning
paluvad ettevõtjatel teatada, kui nad on turu-uuringus osalemisest huvitatud.
Tundlikku teavet saadetakse üksnes nendele ettevõtjatele, kes on väljendanud huvi,
vastavad kvalifitseerimiskriteeriumidele ega kujuta endast julgeolekuriski artikli 28
lõike 4 punkti d tähenduses.
5. Kui eelteate avaldamine ja meedias tutvustamine ning selliste dokumentide
avaldamine, milles selgitatakse turu-uuringu korraldamise tausta ja korraldamisega
seotud üksikasju, oleks vastuolus liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi
julgeoleku või avaliku turvalisuse huvidega artikli 28 lõike 2 tähenduses, siis
erandina käesoleva artikli lõigetest 2, 3 ja 9 ei teata avaliku sektori hankija turu-
uuringust nende lõigete kohaselt, vaid saadab turuanalüüsi käigus kindlakstehtud
võimalikele sobivatele ettevõtjatele turu-uuringus osalemise kutse ja edastab turu-
uuringu dokumendid üksnes neile, kes väljendavad asjakohast huvi, vastavad
kvalifitseerimiskriteeriumidele ega kujuta endast julgeolekuriski artikli 28 lõike 4
punkti d tähenduses.
6. Avaliku sektori hankijad ei jäta turu-uuringus osalemisest kõrvale ühtegi ettevõtjat,
kes on pärit artikli 11 lõikes 1 osutatud riikidest.
Kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja
avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, võivad
avaliku sektori hankijad erandina käesoleva lõike esimesest lõigust piirduda turu-
uuringute tegemisel üksnes nende ettevõtjatega, kes on pärit liikmesriikidest.
ET 35 ET
7. Avaliku sektori hankijad tagavad turu-uuringu ajal võrdse juurdepääsu teabele.
Teadus- ja arendusteenuste hanke kohta ühele turu-uuringus osalevale ettevõtjale
esitatud mis tahes teave edastatakse ka kõigile teistele selles turu-uuringus
osalevatele ettevõtjatele.
8. Turu-uuringu käigus võivad avaliku sektori hankijad küsida või saada teavet ja
nõuandeid üldsuselt, sõltumatutelt ekspertidelt, avaliku sektori asutustelt,
turuosalistelt või muudelt asjaomastelt isikutelt. Turu-uuring võidakse läbi viia
kirjaliku või suulise teabevahetuse, veebiküsimustike, veebiseminaride või füüsiliste
kohtumiste, kohapealsete külastuste või esitluste vormis või muus sobivas
erapooletus vormis. Teadus- ja arendusteenuste hanke kavandamisel ja läbiviimisel
võib kasutada küsitud või saadud teavet ja nõuandeid, järgides võrdse kohtlemise,
mittediskrimineerimise, ausa konkurentsi ja läbipaistvuse põhimõtteid.
9. Kui ei teki vastuolu liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku
turvalisuse huvidega artikli 28 lõike 2 tähenduses, avaldavad avaliku sektori hankijad
oma veebisaidil kõik turu-uuringuga seotud dokumendid (sealhulgas kõik
dokumendid, milles selgitatakse turu-uuringu korraldamise tausta ja esitatakse
sellega seotud üksikasjad), ettevõtjate esitatud küsimused koos avaliku sektori
hankija vastustega ja võimaluse korral turu-uuringu tulemuste kokkuvõte või
kirjalikud protokollid või turu-uuringu käigus toimunud kohtumiste video- või
helisalvestised.
10. Ettevõtja osalemine turu-uuringus ei mõjuta tema õigust hiljem osaleda teadus- ja
arendusteenuste hanke pakkumismenetluses.
11. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva artikli kohast turu-uuringu korraldamise
kohustust selliste teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste suhtes, mille ainus ese
on CPV koodide 73200000-4, 73210000-7 ja 73220000-0 alla kuuluvate teadus- ja
arendustegevuse nõustamisteenuste hankimine.
Artikkel 10
Hankedokumendid
1. Avaliku sektori hankijad peavad hankedokumentides täpsustama vähemalt järgmised
elemendid:
(a) teadus- ja arendusteenuste hankevajadus vastavalt lõikele 4;
(b) teadus- ja arendusteenuste hanke hinnanguline maksumus, mis on kindlaks
määratud vastavalt lõikes 5 esitatud metoodikale, ning mis tahes rahaline või
mitterahaline toetus, mida avaliku sektori hankijad kavatsevad või võivad
teadus- ja arendusteenuste hanke ajal töövõtjatele pakkuda;
(c) artikli 9 lõigete 7 ja 9 kohaselt kättesaadavaks tehtud teave turu-uuringu
läbiviimise ja tulemuste kohta;
(d) teadus- ja arendusteenuste hankele juurdepääsu tingimused vastavalt
artikliga 11 ettenähtud kohustustele;
(e) kohaldatavad menetlusest kõrvalejätmise alused, kvalifitseerimiskriteeriumid ja
finantstagatised vastavalt artiklitega 13, 14, 15 ja 16 ettenähtud kohustustele;
(f) miinimumnõuded, mida kõik pakkujad peavad täitma;
ET 36 ET
(g) innovatsiooniga seotud hindamiskriteeriumid, sealhulgas nende osakaalud, mis
on aluseks pakkumuste hindamisel vastavalt artikliga 17 ettenähtud
kohustustele;
(h) intellektuaalomandiõiguste ja tulemuste omandiõigusega seotud õiguste ja
kohustuste jagamine vastavalt artikliga 19 ettenähtud kohustustele;
(i) lepingu muudatuste ja (vajaduse korral) väärtuskavandamise tingimused
vastavalt artiklitega 20–21 ettenähtud kohustustele;
(j) pakkumuskutse tingimused, sealhulgas käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel
kohaldatavad sätted läbirääkimiste kohta, ning nende töövõtjate miinimumarv,
kes osadeks jaotatava hanke ja hulgihanke korral välja valitakse, kooskõlas
artikli 22 sätetega hulgihanke kohta ja artikli 23 sätetega pakkumismenetluse
algatamise kohta;
(k) vajaduse korral teadus- ja arendusteenuse etappide arv, mille vahel teadus- ja
arendustegevus on jagatud, ning kas avaliku sektori hankija näeb ette
võimaluse kutsuda ettevõtjaid, kes teadus- ja arendusteenuste hanke eelmistes
etappides ei osalenud, osalema teadus- ja arendusteenuste hanke järgmistes
etappides kooskõlas artiklis 24 sätestatud konkurentsipõhise etapiviisilise
arendustegevuse kohustustega;
(l) kas ja kuidas kavatseb avaliku sektori hankija saada teadus- ja arendusteenuste
hanke omandiõiguse, sealhulgas teadus- ja arendusteenuste hanke raames
väljatöötatud prototüübid või esimesed tooted, teenused või tööd;
(m) innovatsiooniga seotud peamised tulemusnäitajad, mis on võimalikult suures
ulatuses kindlaks määratud tulemusnõuetena, ja nende hindamise meetod, et
jälgida lepingu täitmist kogu teadus- ja arendusteenuste hanke vältel kooskõlas
artikli 24 lõikega 5 ettenähtud kohustustega;
(n) maksete tingimused kooskõlas artikliga 25 ettenähtud kohustustega;
(o) kohaldatavad konfidentsiaalsus- ja andmekaitsekohustused kooskõlas
artikliga 26 ettenähtud kohustustega;
(p) vajaduse korral mis tahes nõuded, mille kohaselt töövõtjad peavad kaasa
aitama tulemuste standardimisele, sertifitseerimisele või avaldamisele,
sealhulgas tehes need kättesaadavaks avatud andmete või avatud lähtekoodina,
ilma et see piiraks artiklis 26 osutatud konfidentsiaalsus- ja
andmekaitsekohustusi ning artikli 19 kohaseid intellektuaalomandiõiguste
kaitsega seotud kohustusi;
(q) teadus- ja arendusteenuste hankelepingute lõpetamise tingimused kooskõlas
artiklitega 27 ja 29 ettenähtud kohustustega;
(r) kohaldatavad julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud kohustused kooskõlas
artiklitega 28, 29 ja 30 ettenähtud kohustustega;
(s) vajaduse korral menetluse teadus- ja arendusteenuste ühishankena läbiviimise
tingimused kooskõlas artikliga 31 ettenähtud kohustustega;
(t) märge, et teadus- ja arendusteenuste hanked kuuluvad käesoleva määruse
kohaldamisalasse.
2. Avaliku sektori hankijad märgivad hankedokumentides, et teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu oluliste tingimuste üle läbirääkimisi ei peeta. Avaliku sektori hankijatel
ET 37 ET
ei ole lubatud läbirääkimiste tulemusena teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
eset oluliselt muuta. Läbirääkimisi võib pidada kõigi selliste teadus- ja
arendusteenuse tingimuste ning kavandatud tulemuste üle, mis töötatakse avaliku
sektori hankija jaoks välja teadus- ja arendusteenuste hanke raames tehtava teadus- ja
arendustegevuse käigus, sealhulgas kvaliteet, kogused ning sotsiaal-, keskkonna- ja
innovatsioonialased aspektid, kui need tingimused ei kujuta endast
miinimumnõudeid.
3. Avaliku sektori hankijad märgivad hankedokumentides ära kõik konkreetsed
elemendid, mida ei ole lõikes 1 loetletud, ja paluvad pakkujatel oma pakkumuses
märkida, millist lähenemisviisi nad nende korral eelistavad, kusjuures nende
elementide lõplik vormistamine jäetakse läbirääkimiste teemaks.
4. Avaliku sektori hankijad koostavad teadus- ja arendusteenuste hanke jaoks
hankedokumendid, võttes arvesse turu-uuringu tulemusi ja kõiki avaliku sektori
hankija tehtud turuanalüüse ettevõtjate käimasoleva teadus- ja arendustegevuse ning
tootearenduse tegevuskavade tehnika taseme kohta. Avaliku sektori hankijad
sõnastavad käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teadus- ja arendusteenuste
hankevajaduse probleemina, mis tuleb lahendada, ilma et põhjendamatult piirataks
võimalikke lähenemisviise probleemi lahendamisele. Kooskõlas artikliga 18
kasutavad avaliku sektori hankijad teadus- ja arendusteenuste hankevajaduse
sõnastamisel eelkõige funktsionaalsus- või tulemusnõudeid. Hankedokumentides
esitatav teave peab olema piisavalt täpne, et ettevõtjad saaksid kindlaks teha teadus-
ja arendusteenuste hanke laadi ja ulatuse ning otsustada, kas esitada pakkumus või
mitte.
5. Avaliku sektori hankijad võtavad teadus- ja arendusteenuste hanke hinnangulise
maksumuse arvutamisel aluseks teadus- ja arendusteenuste hankelepingu või -
lepingute raames osutatavate teadus- ja arendusteenuste maksimaalse hinnangulise
käibemaksuta maksumuse, mille kohta teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse
raames eeldatavasti leping sõlmitakse, sealhulgas kõik lepingu osad ja sellega seotud
valikuvõimalused või pikendamised. Hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse
arvesse teadus- ja arendustegevusega seotud mis tahes kulude hinnangulist
maksumust, olenemata nende osakaalust hinnangulises kogumaksumuses, sealhulgas
selliste tööjõu, materjalide, komponentide ja vahendite maksumust, mida on vaja
eeldatavate tulemuste saavutamiseks, näiteks asjakohastel juhtudel teadus- ja
arendustegevus, mida tehti enne teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse algust.
Kui avaliku sektori hankijad soovivad saada töövõtjate loodud tulemuste suhtes
intellektuaalomandi ainuõigust, siis sisaldab hinnanguline maksumus ka nende
intellektuaalomandiõiguste hinnangulist maksumust. Hinnanguline maksumus ei
sisalda mingeid rahalisi ega mitterahalisi toetusi, mida avaliku sektori hankijad
kavatsevad või võivad teadus- ja arendusteenuste hanke ajal töövõtjatele pakkuda.
6. Nende hangitavate teadus- ja arendusteenuste tulemusena saadud toodete, teenuste
või tööde kohta, mis on vajalikud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja
avaliku turvalisuse huvide kaitsmiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, sealhulgas
varustuskindlusega seotud probleemide vältimiseks, võivad avaliku sektori hankijad
hankedokumentides täpsustada, et avaliku sektori hankijatel on eelisõigus
kõnealuseid tooteid, teenuseid või töid eelnevalt kindlaksmääratud mahus või
maksumuses osta enne, kui neid pakutakse teistele võimalikele ostjatele. Sel juhul
märgivad avaliku sektori hankijad teadus- ja arendusteenuste hankelepingus
eelisostuõiguse lepingulise kohustusena.
ET 38 ET
Artikkel 11
Teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustele juurdepääsu tingimused ja
tulemusnõuded
1. Avaliku sektori hankijad avavad teadus- ja arendusteenuste hanked osalemiseks
ainult järgmistele osalistele:
(a) ettevõtjad, kes on pärit liikmesriikidest;
(b) ettevõtjad, kes on pärit riikidest, mis on sõlminud liiduga rahvusvahelise
lepingu, tingimusel et teadus- ja arendusteenuste hanked kuuluvad liidu
riigihankekohustuste kohaldamisalasse, mis selle lepinguga on ette nähtud.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 39 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat määrust liidu rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes nii, et
kolmas riik jäetakse täielikult või osaliselt lõike 1 punkti b kohaldamisalast välja,
tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:
(a) kõnealune kolmas riik ei ole liidu teadus- ja arendusteenustele või neid
osutavatele üksustele taganud lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud
lepinguga ettenähtud võrdset kohtlemist;
(b) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid suundumusi,
mis võivad ohustada asjaomaste toodete, tööde või teenuste varustuskindlust
liidus;
(c) selline piirang on põhjendatud mis tahes muu konkreetsest lepingust tuleneva
erandi alusel.
3. Kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi
julgeolekuhuvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, võivad avaliku
sektori hankijad erandina käesoleva artikli lõikest 1 piirata teadus- ja arendusteenuste
hangetes osalemist üksnes nende ettevõtjatega, kes on pärit liikmesriikidest ja kes ei
ole kolmanda riigi või kolmanda riigi kontrolli all oleva juriidilise isiku kontrolli all.
4. Erandina lõike 1 punktist b võivad avaliku sektori hankijad anda juurdepääsu teadus-
ja arendusteenuste hangetele ka üksnes neile ettevõtjatele, kes on pärit riikidest, mis
on sõlminud liiduga rahvusvahelise lepingu, milles liit on võtnud küll riigihankega
seotud kohustusi, kuid mitte teadus- ja arendusteenuste hangete kohta, ja ainult ühel
järgmistest juhtudest:
(d) avaliku sektori hankija saab ulatusliku ja laialdaselt levitatud turu-uuringu
tulemusel kindlaks teha, et lõikes 1 loetletud riikide ettevõtjatel ei ole võimalik
vajalikke teadus- ja arendusteenuseid osutada ning puudub mõistlik alternatiiv
või asendusvariant;
(e) kui ei ole esitatud sobivaid pakkumusi või osalemistaotlusi, sealhulgas
vastuseks mõnele muule sarnasele teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlusele, mille ükskõik missugune avaliku sektori hankija on lõikes 1
loetletud riikides algatanud kahe aasta jooksul enne kavandatava uue teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse algatamist, või
(f) kui lõike 1 kohase teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustele juurdepääsu
piiramise tõttu peaks avaliku sektori hankija maksma teadus- ja
arendusteenuste hankimise eest ebaproportsionaalselt kõrget hinda.
ET 39 ET
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võivad avaliku sektori hankijad objektiivsete ja
läbipaistvate andmete alusel pidada ebaproportsionaalseks rohkem kui 20 %
hinnangulist erinevust lõikes 1 osutatud riigist pärit ettevõtja pakkumuse
hinnangulise maksumuse ja sellise ettevõtja pakkumuse hinnangulise maksumuse
vahel, kes on pärit riigist, mis on sõlminud liiduga rahvusvahelise lepingu, milles liit
on võtnud küll riigihankega seotud kohustusi, kuid mitte teadus- ja arendusteenuste
hangete kohta.
5. Alltöövõttu ei kasutata teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemise
eeskirjadest kõrvalehoidmiseks ega nende mõjutamiseks. Teadus- ja arendusteenuste
hangetes osalemise tingimusi ei kohaldata nende üksuste suhtes, kelle suutlikkusele
pakkuja tugineb, ega alltöövõtjate suhtes, välja arvatud juhul, kui avaliku sektori
hankija piirab alltöövõttu
(a) lõike 1 või 4 kohaldamisel alltöövõtjate suhtes, kes on pärit lõikes 1 loetletud
riikidest, või
(b) lõike 3 kohaldamisel alltöövõtjate suhtes, kes on pärit liikmesriikidest ja kes ei
ole kolmanda riigi või kolmanda riigi kontrolli all oleva juriidilise isiku
kontrolli all, kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme selle
liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks
artikli 28 lõike 2 tähenduses.
6. Lõike 4 kohaldamisel võivad avaliku sektori hankijad ühe ja sama teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse raames reserveerida mitu teadus- ja arendusteenuste
hankelepingut, kui
(a) ettevõtja on pärit lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud riikidest või
(b) see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku
või avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses
nende ettevõtjate puhul, kes on pärit liikmesriikidest ja kes ei ole kolmanda
riigi või kolmanda riigi kontrolli all oleva juriidilise isiku kontrolli all.
7. Kui see ei ole hankedokumentides esitatud põhjustel vastuolus liidu või ühe või
mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku turvalisuse huvidega artikli 28 lõike 2
tähenduses, näevad avaliku sektori hankijad ette, et töövõtjad viivad lõikes 1
osutatud riikides läbi vähemalt 50 % teadus- ja arendusteenuste hankelepingu teadus-
ja arendustegevusest, mille hulka kuulub ka teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
teadusliku poole eest vastutavate peamiste teadus- ja arendustöötajate töö
asjaomastes riikides.
8. Kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või
avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, võivad
avaliku sektori hankijad lisaks käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud meetmele ette
näha, et töövõtjad viivad liidus läbi kogu kavandatavate tulemuste uute
turvakomponentidega seotud teadus- ja arendustegevuse, mille hulka kuulub ka
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu teadusliku poole eest vastutavate peamiste
teadus- ja arendustöötajate töö.
9. Kui ettevõtja mõistlikku selgitust andmata ei esita avaliku sektori hankija küsitud
teavet või dokumente, mida on vaja lõigetes 7 ja 8 osutatud lepingu täitmise kohaga
seotud tingimuste kontrollimiseks, ning seega takistab avaliku sektori hankijal
kontrollida, kas ettevõtja täidab lepingu täitmise kohaga seotud tingimusi, või
muudab selle kontrollimise praktiliselt võimatuks või väga keeruliseks, jäetakse see
ettevõtja teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemisest kõrvale.
ET 40 ET
10. Lisaks käesolevas määruses esitatud normidele või erandina nendest normidest,
sealhulgas lõigetes 1 ja 4 osutatud riikide loetelust, kohaldavad avaliku sektori
hankijad liidu programmist või rahastamisvahendist toetatavate teadus- ja
arendusteenuste hankelepingute sõlmimisel ja täitmisel kõiki tingimusi, mis on liidu
toetuse nõuete täitmiseks vajalikud määruse (EL, Euratom) 2024/250929 artikliga 62
ettenähtud eelarve täitmise mis tahes viisi puhul.
11. Komisjon loob ja teeb tasuta kättesaadavaks avalikult juurdepääsetava veebipõhise
vahendi, milles näidatakse tervikliku ja ajakohasena ära liidu riigihangetega seotud
kohustused, sealhulgas teadus- ja arendusteenuste hangetega seotud kohustused, mis
sisalduvad rahvusvahelistes lepingutes.
Avaliku sektori hankija määrab konkreetse teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluse jaoks lõike 1 punktis b ja lõikes 4 osutatud riigid kindlaks
kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute alusel, lähtudes käesoleva lõike esimeses
lõigus osutatud veebipõhisest vahendist.
12. Avaliku sektori hankija määrab konkreetse hankemenetluse jaoks kindlaks
sisestatavad parameetrid (sealhulgas asjaomase avaliku sektori hankija, lepingu
eseme ja lepingu hinnangulise maksumuse, võttes arvesse kehtivaid piirmäärasid)
kindlaks kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute alusel, lähtudes lõikes 1 osutatud
veebipõhisest vahendist.
13. Avaliku sektori hankija
(a) piirab artiklis 6 osutatud ettevõtjate rühmade teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlustes osalemise rühmadega, mis koosnevad üksnes sellistest
ettevõtjatest, kes on pärit käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud riikidest;
(b) lükkab teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse käigus pakkumuse tagasi,
kui seda ei esitanud ettevõtjad, kes on pärit käesoleva artikli lõigetes 1–4
osutatud riikidest või sellistest rühmadest, millele on osutatud punktis a.
Artikkel 12
Päritolu kindlaksmääramine
1. Ettevõtja päritoluriigiks loetakse
a) füüsilise isiku puhul riik, mille kodanik ta on või kus tal on alaline elamisõigus;
b) juriidilise isiku puhul üks järgmistest:
i) riik, mille õiguse alusel on juriidiline isik asutatud või muul viisil korraldatud
ning mille territooriumil see juriidiline isik on seotud olulise äritegevusega;
ii) kui juriidiline isik ei ole olulise äritegevusega seotud selle riigi territooriumil,
kus ta on asutatud või muul viisil korraldatud, loetakse tema päritoluriigiks selle
isiku või nende isikute päritoluriik, kes võivad juriidilise isiku suhtes otseselt või
kaudselt kasutada valitsevat mõju juriidilise isiku omandiõiguse, rahalise osaluse
või seda juriidilist isikut reguleerivate normide alusel.
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis
käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.09.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
ET 41 ET
2. Esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaldamisel eeldatakse, et asjaomas(t)el
isiku(te)l on juriidilise isiku üle valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui kõnealune isik
kas otseselt või kaudselt
a) omab enamust juriidilise isiku märgitud kapitalist;
b) omab kontrolli juriidilise isiku emiteeritud aktsiatega/osadega määratud häälte
enamuse üle või
c) saab nimetada rohkem kui poole juriidilise isiku haldus-, juhtimis- või
järelevalveorgani liikmetest.
3. Avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse käigus igal
ajal nõuda, et ettevõtja mõistliku aja jooksul esitaks, lisaks, täpsustaks või täiendaks
ettevõtja päritolu kontrollimisega seotud teavet või dokumente, tingimusel et sellised
taotlused esitatakse kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kui
ettevõtja mõistlikku selgitust andmata ei esita asjakohast teavet ega dokumente ja
seega takistab avaliku sektori hankijal kontrollida ettevõtja päritolu või muudab
sellise kontrollimise praktiliselt võimatuks või väga keeruliseks, jäetakse see
ettevõtja teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemisest kõrvale.
Artikkel 13
Kohustuslikud kõrvalejätmise alused
1. Avaliku sektori hankija jätab ettevõtja, sealhulgas ettevõtjate rühma üksiku liikme,
alati teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui selle
ettevõtja või juriidilise isiku tegevuses osaleva ja teises lõigus määratletud
võtmeisiku suhtes on mõnes liikmesriigis tehtud seoses käesolevas lõigus loetletud
mis tahes kuriteoga lõplik süüdimõistev kohtuotsus, nende liikmesriikide eest või
nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes asjaomane liidu õigusakt ei ole siduv, nagu
on kindlaks määratud samaväärsetes siseriiklikes õigusaktides:
(a) osalemine nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK30 artikli 1 punktis 1 määratletud
kuritegelikus ühenduses;
(b) korruptsioonikuriteod direktiivi (EL) 2026/102131 tähenduses;
(c) liidu finantshuve kahjustav pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse
konventsiooni artikli 1 tähenduses ning direktiivi (EL) 2017/137132 artiklites 3,
4 ja 5 osutatud kuriteod;
(d) terroriaktid ja terrorirühmitusega seotud kuriteod, samuti terroristliku
tegevusega seotud kuriteod, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2017/54133
artiklites 3–12;
30 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase
võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/841/oj). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta direktiiv (EL) 2026/1021, milles käsitletakse
korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa
ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust
käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371
(ELT L, 2026/1021, 11.5.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2026/1021/oj). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).
ET 42 ET
(e) rahapesu direktiivi (EL) 2018/167334 artikli 3 tähenduses;
(f) inimkaubandus direktiivi (EL) 2011/3635 artikli 2 tähenduses;
(g) direktiivi 2009/52/EÜ36 artiklites 2, 3 ja 9 osutatud kuriteod, mis on seotud
ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töötamisega;
(h) direktiivi (EL) 2024/120337 artiklites 3 ja 4 osutatud keskkonnakuriteod;
(i) kuriteod, mis on seotud direktiivi (EL) 2024/122638 artiklites 3 ja 4 osutatud
liidu piiravate meetmete rikkumisega;
(j) direktiivi (EL) 2019/71339 artiklites 3–8 osutatud mittesularahaliste
maksevahendite kasutamine pettuse eesmärgil;
(k) kuriteod, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega
ning lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga, nagu on osutatud
direktiivi 2011/93/EL40 artiklites 3–9.
Esimese lõigu kohaldamisel tähendab võtmeisik juriidilise isiku tegevuse seisukohalt
isikut, kes on juriidilises isikus juhtival kohal ühel järgmistest alustest:
(a) õigus esindada juriidilist isikut;
(b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või
(c) õigus kontrollida juriidilist isikut.
2. Käesolevas artiklis esitatud kõrvalejätmise aluseid kohaldatakse viie aasta jooksul
alates lõpliku kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast (välja arvatud juhul, kui
kõrvalejätmise aeg on lõplikus kohtuotsuses kindlaks määratud), mis tähendab, et
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust
2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu
võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1673/oj). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse
inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega
asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja
2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja
2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu
piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi
ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 (ELT L, 2024/1226, 29.4.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1226/oj). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb
mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse
nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/713/oj). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste
seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu
raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj).
ET 43 ET
pärast käesolevas lauses osutatud tähtaegade möödumist kõrvalejätmise otsust ei
tehta.
3. Avaliku sektori hankija jätab ettevõtja teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse
käigus igal ajal teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui
ta saab teada, et ettevõtja või töövõtja on rikkunud maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustusi ja see on lõpliku kohtu- või
haldusotsusega kindlaks tehtud, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on selleks ajaks
sõlminud siduva kokkuleppe tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas kogunenud intresside või trahvide tasumise
kohta (vajaduse korral).
Avaliku sektori hankija võib esimeses lõigus ettenähtud kohustuslikust
kõrvalejätmisest teha erandi, kui kõrvalejätmine oleks selgelt ebaproportsionaalne,
eelkõige juhul, kui tasumata on vaid väikesed summad.
4. Avaliku sektori hankija võib erandkorras otsustada, et teeb käesolevas artiklis
ettenähtud kohustuslikust kõrvalejätmisest erandi avalikust huvist tulenevatel
ülekaalukatel põhjustel, nagu rahvatervis või keskkonnahoid. Seepärast
dokumenteeritakse iga otsus erandi tegemise kohta koos põhjendusega teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse eraldi dokumendis.
Artikkel 14
Valikulised kõrvalejätmise alused
1. Avaliku sektori hankija võib ettevõtja, sealhulgas ettevõtjate rühma üksiku liikme
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse käigus igal ajal teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta, kui
(a) avaliku sektori hankija saab mis tahes asjakohasel viisil tõendada, et ettevõtja
on rikkunud asjakohastest liidu õigusaktidest tulenevaid kohaldatavaid
kohustusi, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 6;
(b) ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või
likvideerimismenetlus või ta on muus selletaolises olukorras;
(c) avaliku sektori hankija saab asjakohasel viisil tõendada, et ettevõtja on toime
pannud raske ametialase rikkumise, mis muudab tema aususe või
usaldusväärsuse küsitavaks;
(d) avaliku sektori hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mille alusel
järeldada, et ettevõtja on konkurentsi moonutamise eesmärgil sõlminud
kokkuleppeid teiste ettevõtjatega;
(e) ettevõtjal on varasema avaliku hanke lepingu kohase olulise tingimuse
täitmisel esinenud suuri või püsivaid puudusi, mille tõttu avaliku sektori
hankija lõpetas varasema lepingu ennetähtaegselt, määras kahjutasu või
rakendas muid võrreldavaid karistusi;
(f) asjaomase teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse raames on leitud, et
ettevõtja vastutab sellise teabe olulise moonutamise eest, mida on vaja
menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või kvalifitseerimiskriteeriumide
täitmise kontrollimiseks, või on muul viisil tegutsenud eesmärgiga saada
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses põhjendamatuid eeliseid;
ET 44 ET
(g) avaliku sektori hankija saab mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas salastatud
teabe või avalikkusele avaldamata teabe abil tõendada liikmesriikide pädevate
asutuste hinnangut, mille kohaselt ettevõtja ei ole piisavalt usaldusväärne, et
välistada riske liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule ja avaliku
turvalisuse huvidele;
(h) ettevõtja on kolme aasta jooksul enne hankemenetluses osalemist saanud
siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume, mille kohta komisjon on vastu
võtnud määruse (EL) 2022/256041 artikli 31 lõike 2 kohase rakendusakti, ning
avaliku sektori hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mille alusel
järeldada, et asjaomased välisriigi subsiidiumid mõjutavad tõenäoliselt
ettevõtja pakkumust.
2. Iga ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast kõrvalejätmist, võib esitada
tõendeid, mis lükkavad kõrvalejätmise aluse olemasolu ümber või tõendavad, et ta on
oma usaldusväärsuse näitamiseks võtnud piisavaid meetmeid, kuigi kõrvalejätmise
alus on olemas.
Selleks peab ettevõtja eelkõige tõendama, et ta on
(a) maksnud või võtnud kohustuse maksta hüvitist rikkumisega tekitatud mis tahes
kahju eest;
(b) selgitanud põhjalikult fakte ja asjaolusid ning teinud uurimisasutustega
aktiivselt koostööd ning
(c) võtnud konkreetseid tehnilisi ning töökorralduse ja töötajatega seotud
meetmeid, mida on vaja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.
Kui avaliku sektori hankija peab esitatud tõendeid piisavaks, ei jäeta asjaomast
ettevõtjat teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest kõrvale.
Ettevõtja võetud meetmete hindamisel võetakse arvesse rikkumise raskusastet ja
konkreetseid asjaolusid. Ettevõtja võetud meetmete hindamisel võtab avaliku sektori
hankija arvesse asjaomaste uurimisasutustega tehtud koostöö laadi, ulatust ja aega.
Kui meetmeid peetakse ebapiisavaks, saadetakse ettevõtjale sellise otsuse kohta
põhjendus.
Ettevõtjal, kes on mis tahes liikmesriigis lõpliku otsusega teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluses osalemisest kõrvale jäetud, ei ole selle otsusega määratud
kõrvalejätmise aja jooksul õigust kasutada käesoleva lõikega ettenähtud võimalust.
3. Liikmesriik võib määrata riikliku asutuse, kes on pädev tõendeid hindama ja
otsustama, kas need on käesoleva lõike kohaldamiseks piisavad. Avaliku sektori
hankijad tuginevad oma hankemenetlustes riikliku pädeva asutuse positiivsele
otsusele.
4. Kui lõike 2 kohaseid meetmeid ei võeta ja kõrvalejätmise aega ei ole lõplikus
kohtuotsuses kindlaks määratud, võivad avaliku sektori hankijad jätta ettevõtja
käesoleva artikli alusel menetlusest kõrvale kuni viieks aastaks alates kõrvalejätmise
aluseks oleva tegevuse kuupäevast, jätkuva või korduva tegevuse puhul aga alates
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb
siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
ET 45 ET
tegevuse lõpetamise kuupäevast, kuid mitte sellest maksimaalsest ajavahemikust
kauemaks.
5. Kui avaliku sektori hankija jätab ettevõtja lõike 1 punkti h alusel menetlusest
kõrvale, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 15
Kvalifitseerimiskriteeriumid
1. Kui avaliku sektori hankijad otsustavad teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes
osalemise tingimustena kasutada kvalifitseerimiskriteeriume, tuleb nende
kehtestamisel järgida käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.
2. Teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste kvalifitseerimiskriteeriumid põhinevad
üksnes järgmisel:
(a) kutsealal tegutsemise sobivus lõike 4 tähenduses;
(b) tehniline ja kutsealane suutlikkus lõike 5 tähenduses;
(c) majanduslik ja finantssuutlikkus lõigete 6, 7 ja 8 tähenduses.
3. Kvalifitseerimiskriteeriumide puhul piirduvad avaliku sektori hankijad nõuetega,
mida on vaja selle tagamiseks, et ettevõtjal on olemas teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu täitmiseks ettenähtud suutlikkus ja eeldused. Kõik
kvalifitseerimiskriteeriume käsitlevad nõuded peavad olema seotud asjaomase
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu esemega, proportsionaalsed selle keerukuse
ja asjaomaste riskidega ning vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja
proportsionaalsuse põhimõtetele.
Igale dokumendile, mis tuleb kvalifitseerimiskriteeriumile vastavuse tõendamiseks
esitada, lisatakse märge „või samaväärne“, et pakkujal oleks kriteeriumidele
vastavuse kohta võimalik esitada mis tahes alternatiivseid tõendeid.
4. Kui selles riigis, kus ettevõtja peamiselt tegutseb, nõutakse asjaomase teadus- ja
arendustegevusega tegelemiseks ettevõtjatelt konkreetset luba või teatava
organisatsiooni liikmesust, võib avaliku sektori hankija teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluse puhul ette näha, et need ettevõtjad esitavad tõendid sellise loa
olemasolu või sellisesse organisatsiooni kuulumise kohta.
Esimeses ja teises lõigus esitatud nõuete täitmise eelduseks on see, et pädev asutus
on ettevõtja kandnud ametlikku nimekirja või sertifitseerimisasutus on väljastanud
asjakohase tõendi.
5. Avaliku sektori hankija võib kehtestada nõudeid, millega tagatakse, et ettevõtjatel on
vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused, et täita teadus- ja
arendusteenuste hankelepingut asjakohaste kvaliteedinõuete kohaselt.
Avaliku sektori hankijad ei nõua teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses
osalemise tingimusena eelnevat kogemust muude lepingutega, välja arvatud juhul,
kui see on põhjendatud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu keerukuse või
hankelepingu eseme laadiga.
Avaliku sektori hankija võib ühel järgmistest juhtudest teha järelduse, et ettevõtjal ei
ole ettenähtud kutsealaseid eeldusi:
(a) kui avaliku sektori hankija on mis tahes viisil kindlaks teinud, et ettevõtjal on
huvide konflikt, mis võib negatiivselt mõjutada asjaomase lepingu täitmist;
ET 46 ET
(b) kui avaliku sektori hankijat on mis tahes viisil teavitatud sellest, et ettevõtja
kujutab endast liikmesriigi või kogu liidu jaoks julgeolekuprobleemi.
Teiste lepingutega seotud eelneva kogemuse nõudmiseks peab avaliku sektori
hankija olema töövõtjatele esitanud ka nõude, et neil on olemas teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu täitmiseks vajalikud inim- ja tehnilised
ressursid. Avaliku sektori hankija ei loe ettevõtjat tehnilise ja kutsealase suutlikkuse
nõuetele mittevastavaks üksnes seetõttu, et tal puudub eelnev kogemus muude
lepingutega.
6. Kõigis valikukriteeriumides sisalduvates viidetes kvalifikatsioonile või
kvalifikatsioonitasemetele lähtutakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest,
mis on sätestatud nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituse42 II lisas.
7. Kui avaliku sektori hankija esitab ettevõtjale minimaalse majandusliku ja
finantssuutlikkuse nõude, võib ta nõuda, et ettevõtjal oleks üks või mõlemad
järgmistest:
(a) teatav minimaalne finantssuutlikkus;
(b) asjakohasel tasemel erialane vastutuskindlustus.
8. Kui avaliku sektori hankija küsib ettevõtjalt minimaalse majandusliku ja
finantssuutlikkuse kohta tõendeid, lubab ta ettevõtjal seda tõendada mis tahes
asjakohasel viisil, kasutades muu hulgas järgmist:
(a) pangaväljavõtted või vajaduse korral tõend asjakohase erialase
vastutuskindlustuse kohta;
(b) finantsaruanded või finantsaruannete väljavõtted, kui finantsaruannete
avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;
(c) väljavõte ettevõtja käibe kohta kuni kolme viimase majandusaasta jooksul,
olenevalt ettevõtte asutamise või tegevuse alustamise kuupäevast, kui need
andmed käibe kohta on kättesaadavad;
(d) äriplaan koos kinnituste või muude tõenditega ettevõtja materiaalse ja
immateriaalse finantsvara kohta, sealhulgas tema intellektuaalomand,
finantsinvestorite või rahastamisasutuste rahaline toetus või tõendid
asjaomasesse ettevõtjasse investeeritud omakapitali kohta.
Kui esitatakse minimaalse finantssuutlikkuse nõue, ei tohi selle suurus ületada 50 %
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu hinnangulisest maksumusest, välja arvatud
nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud hangitud teadus- ja
arendusteenuste laadist tulenevate eririskidega. Teadus- ja arendusteenuste
hankeleping. Avaliku sektori hankija täpsustab sellise nõude peamisi põhjuseid
hankedokumentides.
Minimaalse finants- ja majandusliku suutlikkuse hindamisel võib avaliku sektori
hankija võtta ettevõtja raamatupidamise aastaaruandest saadud andmeid arvesse
üksnes juhul, kui avaliku sektori hankija on hankedokumentides täpsustanud sellise
42 Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa
kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.
aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe
valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15).
ET 47 ET
arvessevõtmise meetodid ja kriteeriumid. Need meetodid ja kriteeriumid peavad
olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.
Kui avaliku sektori hankija kehtestab kooskõlas lõikega 6 majandusliku ja
finantssuutlikkuse kvalifitseerimiskriteeriumid, võimaldab ta pakkujatel esitada
käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud tõendeid alates kuupäevast, mil
avaliku sektori hankija teatab pakkujatele teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
sõlmimise otsusest, kuni kõnealuse lepingu allkirjastamise kuupäevani.
9. Kui avaliku sektori hankija esitab ametialase vastutuskindlustuse nõude, tagab ta, et
nõutav kindlustussumma on proportsionaalne põhjendatult prognoositava rahalise
kahjuga, mida töövõtjad ja alltöövõtjad võivad teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu täitmise ajal või selle tulemusena põhjustada, ning esitab selle kohta
hankedokumentides põhjenduse.
10. Kui avaliku sektori hankija kasutatav teadus- ja arendusteenuste hankemenetlus ei
näe ette ettevõtjate eelkvalifitseerimist menetlusest kõrvalejätmise aluste või
kvalifitseerimiskriteeriumide alusel, küsib avaliku sektori hankija kõiki tõendavaid
dokumente, mis näitavad sobivust kohaldatavate menetlusest kõrvalejätmise aluste ja
kvalifitseerimiskriteeriumide korral, üksnes nendelt edukaks tunnistatud pakkumuse
esitajatelt, kelle pakkumus sai pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel kõrgeima
koha. Andmeid, mida on võimalik kindlaks teha olemasolevatest avaliku sektori
asutuse loodud riiklikest andmebaasidest või ametlike nimekirjade või
sertifitseerimistõendite järgi, ei seata kahtluse alla ilma piisava põhjenduseta.
11. Kui ettevõtja esitatud teave või dokumendid on või tunduvad olevat puudulikud või
vigased või kui konkreetsed dokumendid puuduvad, annab avaliku sektori hankija
kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega asjaomastele ettevõtjatele
võimaluse mõistliku aja jooksul esitada, lisada, täpsustada või täiendada asjakohast
teavet või dokumente, et kõrvaldada pakkumuses esinevad puudused, mis tulenevad
pakkumuse väheolulisest ebatäpsusest või nõuetele mittevastavusest, mis ei sea
kahtluse alla teadus- ja arendusteenuste hankelepingu sõlmimise otsust.
Artikkel 10
Finantstagatised
1. Avaliku sektori hankija võib nõuda, et pakkujad esitaksid pakkumuse tagatisi,
täitmistagatisi või lisatagatisi, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) pakkumuse tagatiste summa ei ületa 2 % teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu hinnangulisest kogumaksumusest, kusjuures pakkumuse tagatise
maksimumsumma on 500 000 eurot teadus- ja arendusteenuste hankelepingute
puhul, mille hinnanguline maksumus on üle 5 000 000 euro, ja 100 000 eurot
lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on alla 5 000 000 euro;
(b) teadus- ja arendusteenuste hankelepingute puhul, mille hinnanguline
maksumus on üle 500 000 euro, ei ületa täitmis- ja lisatagatiste summa 5 %
konkreetse lepingu maksumusest ja väga keerukate või riskantsete teadus- ja
arendusteenuste hankelepingute puhul võib seda suurendada 10 %ni, kui see on
riskianalüüsiga põhjendatud;
(c) teadus- ja arendusteenuste hankelepingute puhul, mille hinnanguline
maksumus on alla 500 000 euro, ei tohi nõuda täitmis- ega lisatagatisi.
ET 48 ET
2. Pakkumuse tagatise, täitmistagatise ja lisatagatise suurust, mida avaliku sektori
hankijad pakkujatelt nõuavad, vähendatakse VKEde, innovaatiliste idufirmade ja
innovaatiliste kasvufirmade puhul 50 %.
3. Avaliku sektori hankija tagab finantstagatiste õigeaegse vähendamise või
vabastamise, kui nende nõudmine ei ole enam põhjendatud.
Artikkel 17
Innovatsiooniga seotud hindamiskriteeriumid
1. Avaliku sektori hankija sõlmib lepingu ettevõtjaga, kes pakub parimat hinna ja
kvaliteedi suhet. Selleks hindab avaliku sektori hankija saadud pakkumusi parima
hinna ja kvaliteedi suhte meetodi kohaselt. Parima hinna ja kvaliteedi suhte
kindlakstegemiseks võrdlevad avaliku sektori hankijad pakkumuste hindamisel
nende maksumust ja kvaliteeti, mis põhineb teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
esemega seotud kvaliteedikriteeriumidel. Parima hinna ja kvaliteedi suhte
kindlakstegemisel võib arvesse võtta ka kulusid. Pakkumuste hindamisel parima
hinna ja kvaliteedi suhte meetodi alusel peab kõigi kvaliteedikriteeriumide osakaal
kokku moodustama vähemalt 50 % kõigi hindamiskriteeriumide kogukaalust.
Hinnakriteerium on seotud üksnes pakkumuse maksumusega. Omamise kogukuluga
seotud kriteeriumide osakaal arvestatakse vastava protsentuaalse osa sisse.
2. Kvaliteedikriteeriumide alla kuuluvad kõik kriteeriumid, mida kasutatakse selle
hindamiseks, mil määral pakkumusega on võimalik teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu esemega seoses saavutada kasulikke, mõjusaid või kestlikke tulemusi.
Pakkumuse kvaliteet võib olla seotud näiteks järgmiste aspektidega:
(a) tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, kättesaadavus,
arvestamine kõigi kasutajatega, teadus- ja arendusmeetodid;
(b) keskkonna-, kliima-, sotsiaalsed- ja innovatsioonieesmärgid kooskõlas artikli 4
lõikega 6, julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvid kooskõlas artikliga 28 või
ELi eelistamise nõuded, kui avaliku sektori hankija kohaldab neid nõudeid
pakkumustele punktide andmise vormis;
(c) määratud töötajate kvaliteet, mis võib suurel määral mõjutada lepingu täitmise
taset, näiteks teadus- ja arendusteenuste hankelepingut täitma määratud
töötajate töökorraldus, kvalifikatsioon ja kogemused;
(d) töökorralduse kvaliteet, teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmiseks
eraldatud vahendite jaotamise kvaliteet.
3. Pakkumusi hinnatakse mittediskrimineerivate, proportsionaalsete, konkreetsete,
objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel ning sellise protsessi käigus, mis
sisaldab piisavaid kaitsemeetmeid rikkumiste vastu. See võimaldab avaliku sektori
hankijal arusaadaval viisil võrrelda pakutavate teadus- ja arendusteenuste tugevaid ja
nõrku külgi ning ei anna avaliku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust.
4. Teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses kohaldavad avaliku sektori hankijad
lõikes 2 osutatud kvaliteedi hindamise kriteeriumide hulgas spetsiaalseid kriteeriume,
mille eesmärk on mõõta pakkumuste võimalikku mõju innovatsioonile ja liidu jaoks
lisaväärtuse loomisele. Sellised innovatsiooniga seotud kvaliteedikriteeriumid,
millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis e, hõlmavad järgmist:
ET 49 ET
(a) millisel määral on pakkumus innovatiivne ning kuidas see innovatiivsus aitab
asjaomase teadus- ja arendusteenuste hanke pakkumuse objektiks oleva
ettepaneku uurimise, arendamise või katsetamise käigus suurendada selle üldist
kvaliteeti, kasutades hindamiseks võimaluse korral kvaliteedikriteeriume, mis
on otseselt seotud asjaomase hanke kavandatud tulemustega;
(b) pakkumuse eseme omamise kogukulud ja sellega seotud pikaajaline kasu,
sealhulgas kõikide asjaomase pakkumusega seotud
väärtuskavandamismeetodite mõju nendele kuludele ja kasule;
(c) pakkumuse mõju tehnoloogia tarneahela tugevdamisele ja innovatsiooni
ökosüsteemi arendamisele liidus, sealhulgas elutähtsa tehnoloogia puhul;
(d) nende tegevuste väärtuse osakaal, mida kavatsetakse teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames liidus ellu viia;
(e) (vajaduse korral) millisel määral kavatsetakse hanke esemega integreerida
liidus väljatöötatud tehnoloogiat, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse
tulemused, mis on saadud siseturul avaliku sektori rahastatud teadus- ja
arendusprogrammidest, ning millisel määral kasutatakse selliseid vahendeid
nagu standardid, spetsifikatsioonid, tarkvara või mudelid või muu liidus
väljatöötatud tehnoloogia.
5. Avaliku sektori hankija võib lisaks lõikes 4 esitatud kriteeriumidele kohaldada ka
muid pakkumuste hindamise kriteeriume, mis on seotud innovatsiooniga. Kõigi
innovatsiooniga seotud hindamiskriteeriumide osakaal peab kokku olema vähemalt
15 % kõigi hindamiskriteeriumide kogukaalust ning lõike 1 punktides c, d ja e
osutatud innovatsiooniga seotud hindamiskriteeriumide osakaal ei või ületada 15 %
kõigi hindamiskriteeriumide kogukaalust. Innovatsiooniga seotud
hindamiskriteeriumid kuuluvad lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriumide hulka.
6. Erandina lõigetest 4 ja 5 ei kohaldata käesoleva artikli kohast kohustust kohaldada
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses innovatsiooniga seotud
hindamiskriteeriume, kui hanke ainus ese on CPV koodide 73200000-4, 73210000-7
ja 73220000-0 alla kuuluvate teadus- ja arendustegevuse nõustamisteenuste
hankimine.
Artikkel 18
Hangitavate teadus- ja arendusteenuste tingimustele esitatavate nõuete vormistamine
1. Avaliku sektori hankija esitab hanke esemeks olevate teadus- ja arendusteenuste
tingimustele ning kavandatud tulemustele esitatavad nõuded hankedokumentides
järgmises tähtsuse järjekorras:
(a) õigusaktidega ettenähtud nõuded;
(b) funktsionaalsusnõuded;
(c) tulemusnõuded;
(d) teostusnõuded.
Avaliku sektori hankija esitab iga tingimusega seotud nõuded sellises tähtsuse
järjekorras, nagu esimeses lõigus on näidatud.
ET 50 ET
Kui kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud teisiti, sõnastab
avaliku sektori hankija kõik käesolevas lõikes osutatud nõuded nii, et pakkujal oleks
nõuetele vastavust võimalik tõendada mis tahes muu samaväärse tõendiga.
2. Avaliku sektori hankija esitab nõude tulemusnõudena või teostusnõudena üksnes
juhul, kui seda ei ole funktsionaalsusnõudena võimalik sõnastada.
3. Kui konkreetse tingimuse kohta ei ole nõuet seadusega ette nähtud ja konkreetset
tingimust ei ole võimalik lõike 1 nõuete abil piisavalt kirjeldada, võib selle tingimuse
nõuete vormistamisel kasutada osutamist ühele järgmistest (tähtsuse järjekorras):
(a) harmoneeritud standardid, samuti standardid ja standardimisdokumendid, mille
viited on käesoleva lõike kohaldamiseks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või
mis tahes muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktide ja ühiste
spetsifikatsioonidega, mida käsitatakse muu tehnilise spetsifikatsioonina kui
standard ja mille on vastu võtnud komisjon, ning mille järgimisel võib eeldada,
et see vastab asjakohaste liidu õigusaktide nõuetele;
(b) määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 2 määratletud Euroopa standardid,
sealhulgas Euroopa standardeid ülevõtvad riiklikud standardid;
(c) Euroopa hindamisdokumendid;
(d) rahvusvahelised standardid;
(e) muud standardimisdokumendid, mille on koostanud määruses (EL)
nr 1025/2012 määratletud Euroopa standardiorganisatsioon;
(f) kui punktides a–f loetletud dokumente ei ole, siis riiklikud standardid, riiklikud
tehnilised tunnustused või riiklikud tehnilised spetsifikatsioonid.
Igale osutatavale dokumendile lisatakse märge „või samaväärne“, välja arvatud
juhul, kui osutatakse kohustuslikule ühtlustatud tehnilisele spetsifikatsioonile.
4. Avaliku sektori hankija tagab, et hankedokumentides ei osutata konkreetsele margile,
margitoote nimele või allikale ega teatavale protsessile, mis kirjeldab konkreetse
ettevõtja tooteid, teenuseid või töid, ega kaubamärgile, patendile, tüübile,
konkreetsele päritolule või tootmisviisile, mis annaks teatavatele ettevõtjatele või
toodetele, teenustele või töödele eeliseid või välistaks need.
Erandina esimesest lõigust on selline osutamine lubatud üksnes juhul, kui teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu eset ei ole lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt võimalik piisavalt
täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Avaliku sektori hankija ei või sellest kohustusest
kõrvale kalduda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu esemega, ning sellisel juhul lisatakse märge „või
samaväärne“.
Artikkel 19
Riski ja kasu jagamine turutingimustel
1. Avaliku sektori hankija tagab, et töövõtja poolt teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu täitmisel loodud tulemuste intellektuaalomandiõigusi ei saa üksnes
avaliku sektori hankija tema enda tegevuses kasutamiseks, vaid et avaliku sektori
hankija jagab töövõtjaga turutingimustel nende intellektuaalomandiõigustega seotud
riske ja kasu. Selle nõude täitmiseks järgivad avaliku sektori hankijad ja töövõtjad
lõigetes 2–9 esitatud kohustusi.
ET 51 ET
2. Töövõtjatel on õigus jätta teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmisel loodud
tulemuste intellektuaalomandiõigus endale. Teadus- ja arendusteenuste
hankelepinguga antakse see õigus töövõtjale, kellel on kohustus kaitsta oma
tulemusi, teha kõik endast olenev oma tulemuste turuleviimiseks ja mitte kasutada
tulemusi vastuolus avaliku huviga.
3. Töövõtja teatab avaliku sektori hankijale võimalikult kiiresti kõigist tulemustest,
mida saab teadus- ja arendusteenuste hankelepingus märgitud tulemuste loomisest
alates maksimaalse ajavahemiku jooksul kasutada. See teade sisaldab töövõtja otsust
neid tulemusi kaitsta ja turule viia. Kui töövõtja otsustab, et ta teadus- ja
arendusteenuste hankelepingus märgitud tulemusi ei kaitse ega vii turule, siis on
erandina lõikest 2 ja ilma et see piiraks autorite isiklikke õigusi, avaliku sektori
hankijal õigus
(a) anda kokkuleppel töövõtjaga töövõtja töötajatele õigus neid tulemusi kaitsta ja
saada endale nende tulemuste intellektuaalomandiõigus või
(b) neid tulemusi ise kaitsta, saada endale nende tulemuste
intellektuaalomandiõigus ning tulemusi õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning
mittediskrimineerival viisil üle anda või litsentsida.
4. Avaliku sektori hankija saab töövõtjate poolt teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames loodud tulemustele vähemalt vaba juurdepääsu, et kasutada
neid tulemusi oma tarbeks ning anda kasutamiseks oma praegustele ja tulevastele
töövõtjatele mis tahes lepingu täitmisel, mille nad on avaliku sektori hankijaga
sõlminud. Avaliku sektori hankija võib nõuda ka seda, et selline vaba juurdepääs
hõlmaks lisaks kasutusõigustele ka muid juurdepääsuõigusi, nagu õigus tulemusi
muuta ja talletada.
5. Hädaolukorras, kui töövõtjad ei suuda liidu turul enam rahuldada nõudlust teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu tulemuste järele, on avaliku sektori hankijal õigus
anda litsentse või kohustada töövõtjaid andma kolmandatele isikutele litsentse
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu tulemuste äriliseks all-litsentsimise õiguseta
kasutamiseks mitteainuõiguslikul alusel ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel.
6. Kui töövõtja ei vii oma tulemusi teadus- ja arendusteenuste hankelepingus ettenähtud
mõistliku aja jooksul turule, kuid esitab selle kohta õiguspärased põhjused, teeb
avaliku sektori hankija järgmist:
(a) kontrollib koos töövõtjaga, kas ta suudab ja soovib tulemusi turule viia, kui
talle antakse mõistlikul määral lisaaega;
(b) üksnes juhul, kui on kontrollitud, et töövõtja ei suuda või ei soovi tulemusi
turule viia või ei ole võimeline tulemusi punktis a osutatud lisaaja jooksul
turule viima, on avaliku sektori hankijal õigus
(a) anda litsentse või kohustada töövõtjaid õiglastel ja mõistlikel tingimustel
andma kolmandatele isikutele litsentse teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu tulemuste äriliseks all-litsentsimise õiguseta kasutamiseks
mitteainuõiguslikul alusel või
(b) üksnes juhul, kui punktis i osutatud litsentsimismeede ei ole piisav
teadus- ja arendusteenuste hankelepinguga ettenähtud turuleviimise
saavutamiseks, kohustada töövõtjat andma õiglastel ja mõistlikel
tingimustel nende tulemuste omandiõiguse üle avaliku sektori hankijale,
ilma et see piiraks autorite isiklikke õigusi.
ET 52 ET
7. Kui töövõtja ei vii oma tulemusi teadus- ja arendusteenuste hankelepinguga
ettenähtud mõistliku aja jooksul turule ega saa seda põhjendada õiguspäraste
põhjustega või kui töövõtja kasutab neid tulemusi viisil, mis on vastuolus avalike
huvidega, ning kui avaliku sektori hankijal ei ole õnnestunud saada töövõtjalt
mõistliku aja jooksul luba tulemuste litsentsimiseks õiglastel ja mõistlikel
tingimustel, on avaliku sektori hankijal õigus
(a) anda litsentse või ilma töövõtjatele rahalist hüvitist maksmata kohustada neid
andma kolmandatele isikutele litsentse teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
tulemuste äriliseks all-litsentsimise õiguseta kasutamiseks mitteainuõiguslikul
alusel või
(b) juhul kui punktis a osutatud meetmest ei piisa, et takistada tulemuste
kasutamist viisil, mis on vastuolus avalike huvidega, või et saavutada teadus- ja
arendusteenuste hankelepinguga ettenähtud turuleviimine, on avaliku sektori
hankijal töövõtjale rahalist hüvitist maksmata õigus kohustada töövõtjat ilma
kõnealuste tulemusteta omandiõiguse üle andma avaliku sektori hankijale, ilma
et see piiraks autorite isiklikke õigusi.
8. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel hõlmavad õiguspärased põhjused ka seda, kui töövõtja
tõendab, et ta on teinud kõik endast oleneva tulemuste turuleviimiseks ja tulemuste
avaliku huviga vastuolus oleva kuritarvitamise vältimiseks.
9. Töövõtja teatab avaliku sektori hankijale ette igast teadus- ja arendusteenuste hanke
tulemuste ainulitsentsi andmise või omandiõiguse üleandmise kavatsusest. Avaliku
sektori hankijal on õigus teadus- ja arendustegevuse hanke tulemuste ainulitsentsi
andmine või omandiõiguse üleandmine vaidlustada järgmistel juhtudel:
(a) kui selline litsentsimine või üleandmine mõjutaks negatiivselt avaliku sektori
hankija juurdepääsu tulemustele või tulemuste ärieesmärgil kasutamist;
(b) kui selline litsentsimine või üleandmine oleks vastuolus avaliku sektori
hankijate avaliku huviga sektorites, mis on liidu või liikmesriikide sotsiaal-
majandusliku või tehnoloogilise arengu seisukohast väga olulised;
(c) kui kõnealused tulemused läheksid muu kui artikli 11 lõikes 1 osutatud riigi
kontrolli või muude piirangute alla viisil, mis mõjutaks negatiivselt avaliku
sektori hankija juurdepääsu käesoleva lõike punktis a osutatud tulemustele või
nende turuleviimisele, või viisil, mis oleks vastuolus käesoleva lõike punktis b
osutatud avaliku huviga.
10. Teadus- ja arendusteenuste hangete puhul, mis ei ole kommertskasutusele eelnevad
hanked, võivad avaliku sektori hankijad erandina lõigetest 1–9 saada nende
tulemuste intellektuaalomandiõiguse, mille töövõtjad on teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames loonud, kui see on põhjendatud mõne järgmise olulise avaliku
huviga seotud põhjusega, mis täpsustatakse hankedokumentides:
(a) kui see on vajalik ja põhjendatud, et tagada liidu või ühe või mitme liikmesriigi
julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvide kaitse artikli 28 lõike 2 tähenduses;
(b) kui see on vajalik, et vältida tulemuste kuritarvitamist töövõtjate või muude
kolmandate isikute poolt, ning puudub muu tulemuslik viis sellise kuritarvituse
vältimiseks;
(c) kui avaliku sektori hankija kavatseb töövõtjate loodud tulemustega seotud
intellektuaalomandiõiguste kasutamisel omada ainuõigust.
ET 53 ET
Kui avaliku sektori hankija saab vastavalt esimesele lõigule
intellektuaalomandiõiguse
(a) ja ei kasuta lõike 10 punkti c alusel saadud intellektuaalomandiõigust nelja
aasta jooksul alates intellektuaalomandiõiguse saamise kuupäevast, pakub ta
nende intellektuaalomandiõiguse üleandmist või litsentsib selle õiglastel ja
mõistlikel tingimustel ning mittediskrimineerival viisil;
(b) kui ta otsustab intellektuaalomandiõiguse üle anda või litsentsida, teeb ta seda
õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning mittediskrimineerival viisil;
(c) ta tagab, et kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigusi, võib
laialdaselt levitada, ilma et see piiraks artiklis 26 osutatud konfidentsiaalsus- ja
andmekaitsekohustusi.
Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 39 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
muuta käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud juhtumite loetelu, võttes arvesse
järgmisi kriteeriume:
(a) mõju teadus- ja arendustegevuse tulemuste turuleviimise suurendamisele;
(b) mõju innovaatiliste ettevõtjate, sealhulgas eelkõige innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade ning uute turuletulijate turulepääsu parandamisele;
(c) mõju liidu sotsiaal-majanduslikule või tehnoloogilisele arengule;
(d) mõju liidu strateegilisele autonoomiale ja majandusjulgeolekule;
(e) mõju avalike huvide kaitsele.
11. Avaliku sektori hankija
(a) nõuab, et töövõtja seaks alltöövõtulepingutes tingimuseks, et alltöövõtjatele
kehtivad samad intellektuaalomandiõigused ja kohustused, mis teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu alusel on töövõtjal, eelkõige et igas üleandmis-
või litsentsilepingus antakse töövõtja teadus- ja arendusteenuste hankelepingust
tulenevad kohustused üle uuele omanikule või litsentsisaajale ning et uuel
omanikul või litsentsisaajal on kohustus need iga järgmise üleandmise või
litsentsimise korral edasi anda;
(b) järgib teadus- ja arendusteenuste hankelepingute raames
intellektuaalomandiõiguste kaitset mõjutavate kohustuste kavandamisel ja
rakendamisel intellektuaalomandi puhul kohaldatavat liidu õigust,
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut43 ning liidu või
asjaomaste liikmesriikide muid rahvusvahelisi kohustusi.
Kui teadus- ja arendusteenuste hankes osalemine ei ole piiratud liikmesriikidest
pärit ettevõtjatega, võimaldab avaliku sektori hankija esimese lõigu punkti b
kohaldamisel teiste WTO liikmesriikide ettevõtjate suhtes seoses
intellektuaalomandi kaitsega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui avaliku
sektori hankija oma riigi ettevõtjatele, välja arvatud juhul, kui
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus on ette nähtud teisiti.
43 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, mis on esitatud Maailma
Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu 1C lisas (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/800(16)/oj).
ET 54 ET
Artikkel 20
Lepingu muudatused
1. Avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuste kohta sõlmitud
hankelepinguid nende kehtivusaja jooksul ilma uue teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluseta muuta, kui see võimalus on muudatuste rahalisest väärtusest
olenemata esialgsetes hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja
ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata maksumuse läbivaatamise
klausleid või võimalusi. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või
võimaluste ulatus ja laad ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nende
klauslitega ei nähta ette muudatusi ega võimalusi, mis muudaksid teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu üldist laadi.
2. Avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuste kohta sõlmitud
hankelepinguid nende kehtivusaja jooksul muuta ka ilma uut teadus- ja
arendusteenuste hankemenetlust korraldamata, kui on täidetud mõlemad järgmised
tingimused:
(a) muudatus ei ole oluline lõike 3 tähenduses või muudatus on oluline, kuid
kuulub mõne lõikes 4 loetletud juhtumi alla;
(b) muudatus vastab teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise käigus
tekkivatele objektiivsetele vajadustele ning piirdub sellega, mis on vajalik ja
asjakohane lepingu täitmise ja järjepidevuse tagamiseks, ning ei muuda lepingu
esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks viisil, mida ei olnud
esialgses lepingus ette nähtud.
3. Muudatust käsitatakse olulisena ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
(a) muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel
kui algselt väljavalitud kandidaatidel või aktsepteerida muid kui algselt
aktsepteeritud pakkumisi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud
täiendavaid osalejaid, kui neid muudatusi oleks rakendatud algses
hankemenetluses;
(b) sellega muudetakse lepingu põhilisi tingimusi, näiteks
(c) teadus- ja arendusteenuste hankelepingu majandusliku tasakaalu muutmine
töövõtja kasuks viisil, mida ei olnud esialgses lepingus ette nähtud, nagu
(a) teadus- ja arendusteenuste hankelepingu ulatuse märkimisväärne
laiendamine;
(b) töövõtja isik muudel kui lõike 4 punktis c ettenähtud juhtudel.
4. Tingimusel et need ei muuda teadus- ja arendusteenuste hankelepingu esialgset
majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks viisil, mida ei olnud algses teadus- ja
arendusteenuste hankelepingus ette nähtud, on olulised muudatused lõike 2
tähenduses lubatud üksnes järgmistel juhtudel:
(a) kui teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal on tekkinud vajadus
lisateenuste või asjade hankimise järele, tingimusel et töövõtja vahetamine ei
ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, sealhulgas vastastikuse seotuse
tõttu olemasolevate tööde või teenustega või kulude märkimisväärse
suurenemise tõttu;
ET 55 ET
(b) kui muudatus on vajalik asjaolude tõttu, mida hoolas avaliku sektori hankija ei
saanud teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse algatamise ajal mõistlikult
ette näha ning mis mõjutavad märkimisväärselt lepingu täitmist või
teostatavust, sealhulgas
(a) olulised muudatused kohaldatavates õigusnormides või kohaldatavas
õigusraamistikus;
ii) tehnoloogia oluline areng;
iii) rasked häired, hädaolukorrad või kriisid, millel on märkimisväärne
majanduslik, ühiskondlik või tegevusalane mõju;
(c) kui algne töövõtja asendatakse mõne teise üksusega ühel järgmistest juhtudest:
(a) pärast ühinemist, ülevõtmist, omandamist, maksejõuetust või muud
äriühingu restruktureerimist lähevad algse töövõtja õigused ja kohustused
täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale, tingimusel et uus üksus
vastab esialgsetele kvalitatiivsetele kvalifitseerimiskriteeriumidele,
teadus- ja arendusteenuste hankelepingusse ei tehta muid olulisi
muudatusi ning asendamise eesmärk ei ole käesoleva määruse
kohaldamisest kõrvale hoida või
ii) avaliku sektori hankija võtab endale põhitöövõtja kohustused
alltöövõtjate ees, kui selline võimalus on liikmesriigi õigusega ette
nähtud.
5. Muudatust, mille maksumus ei ületa 15 % esialgse teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu maksumusest, käsitatakse väheolulisena ja seda võib teha ilma uue
hankemenetluseta, tingimusel et asjaomane muudatus ei muuda teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks
viisil, mida ei olnud esialgses teadus- ja arendusteenuste hankelepingus ette nähtud.
Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse piirmäärasid järjestikuste
muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel.
6. Enne teadus- ja arendusteenuste hankelepingu muutmist teeb avaliku sektori hankija
objektiivsete ja kontrollitavate elementide põhjal kindlaks, et lõikega 2 ettenähtud
tingimused on täidetud. Avaliku sektori hankija hoiab alles üksikasjalikud kirjalikud
protokollid muudatuse oluliste elementide kohta, sealhulgas selle põhjenduse,
vajalikkuse või asjakohasuse ning mõju kohta lepingu majanduslikule tasakaalule,
eelkõige riskide ja majanduslike eeliste jaotumisele, et põhjendada teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu muutmise otsuseid ning võimaldada pädevatel
järelevalve-, auditeerimis- ja kontrolliasutustel kontrollida vastavust käesolevale
artiklile.
7. Enne teadus- ja arendusteenuste hankelepingu muudatust, mille maksumus ületab
50 % lepingu esialgsest hinnangulisest maksumusest, avaldavad avaliku sektori
hankijad lepingu muutmise teate. See teade peab sisaldama põhjendust muudatuse
kohta, mis tehti ilma uut hankemenetlust korraldamata. Järjestikuste muudatuste
eesmärk ei või olla käesoleva määruse nõuete täitmisest kõrvalehoidmine.
8. Kui avaliku sektori hankija vastavalt lõikele 4 muudab oluliselt teadus- ja
arendusteenuste hankelepingut ja muudatuse maksumus ei ületa 50 % lepingu
esialgsest hinnangulisest maksumusest, siis avaldab ta 20 kalendripäeva jooksul
alates muudatuse tegemise kuupäevast lepingu muutmise teate.
ET 56 ET
9. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingu muudatusi ei kasutata selliste töövõtja
tegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis ei ole põhjendatud temast
sõltumatute asjaoludega.
Artikkel 21
Väärtuskavandamine
1. Avaliku sektori hankija lisab väärtuskavandamisklausli kõikidesse käesoleva
määruse kohaldamisalasse kuuluvatesse teadus- ja arendusteenuste
hankelepingutesse, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ületab
(a) kümme miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks
aasta alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];
(b) üheksa miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks
aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];
(c) kaheksa miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm
aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];
(d) seitse miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm
aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];
(e) kuus miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli
aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast];
(f) viis miljonit eurot alates… [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis
aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
Väiksema hinnangulise maksumusega teadus- ja arendusteenuste hankelepingusse
võib avaliku sektori hankija lisada väärtuskavandamisklausli.
2. Avaliku sektori hankija peab teadus- ja arendusteenuste hankelepingusse lisama
(a) väärtuskavandamisklauslid, mis kutsuvad töövõtjaid üles kogu teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal esitama ettepanekuid
väärtuskavandamise muutmise kohta (edaspidi „vabatahtliku
väärtuskavandamise klauslid“), või
(b) väärtuskavandamisklauslid, millega nõutakse, et töövõtjad kogu teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu täitmise ajal esitaksid avaliku sektori hankijale
regulaarsete ajavahemike järel ettepanekuid väärtuskavandamise muutmise
kohta (edaspidi „kohustusliku väärtuskavandamise klauslid“).
Avaliku sektori hankija võib esimese lõigu punktis b osutatud kohustuslikku
väärtuskavandamist kasutada kogu teadus- ja arendusteenuste hankelepingu või
ainult selle osade puhul.
Kui avaliku sektori hankija kasutab kohustuslikku väärtuskavandamist teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu osade puhul, peab ta hankedokumentides nende
osadega seotud nõuded esitama funktsionaalsus- või tulemusnõuetena.
Töövõtja lisab vastavad kohustusliku või vabatahtliku väärtuskavandamise klauslid
kõikidesse alltöövõtulepingutesse, mille maksumus alltöövõtulepingu sõlmimise
kuupäeval ületab lõikes 1 osutatud künniseid. Nendest künnistest madalama
maksumusega alltöövõtulepingud võivad sisaldada vastavaid kohustusliku või
vabatahtliku väärtuskavandamise klausleid.
ET 57 ET
3. Kui töövõtja esitab väärtuskavandamise muutmise ettepanekuid, nagu on osutatud
lõike 2 esimeses alapunktis, lisab ta nendesse ettepanekutesse järgmise:
(a) kõik kavandatavad muudatused teadus- ja arendusteenuste hanke raames
hangitavates teadus- ja arendusteenustes;
(b) kirjeldus mis tahes mõju kohta, mida käesoleva lõike punktis a osutatud
kavandatavad muudatused võivad avaldada teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu osaliste õigustele ja kohustustele, sealhulgas lõike 2 teises lõigus
osutatud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu eri osade maksumusele või
töövõtja ülesannetele;
(c) kavandatavate muudatuste eeldatavate kulude-tulude tõenduspõhine analüüs;
(d) alltöövõtu korral alltöövõtjate esitatud kõik väärtuskavandamise muutmise
ettepanekud, mis on vajalikud töövõtja väärtuskavandamise muutmise
ettepaneku rakendamiseks.
4. Avaliku sektori hankija ei võta vastu väärtuskavandamise muutmise ettepanekuid,
mis
(a) muudavad teadus- ja arendusteenuste hankelepingu eset;
(b) kahjustavad funktsionaalsus- või tulemusnõuetes kirjeldatud teadus- ja
arendusteenuste või nende kavandatud tulemuste olulisi funktsioone või
omadusi;
(c) hõlmavad üksnes hangitavate teadus- ja arendusteenuste tarnitavate koguste ja
nende kavandatud tulemuste muutmist;
(d) hõlmavad muudatusi teadus- ja arendustegevuse lõpptoodetes või teadus- ja
arendustegevuse katsekogustes, mis tulenevad üksnes teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames tehtud varasematest katsetest.
5. Avaliku sektori hankija täpsustab hankedokumentides, et muudatused, mis teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu maksumust vähendavad või suurendavad, võib ta
heaks kiita pärast seda, kui on töövõtjalt saanud väärtuskavandamise muutmise
ettepaneku. Hankedokumentides määratakse kindlaks piirangud teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu maksumuse lubatud suurendamisele selliste
lepingumuudatuste tõttu, milles esitatakse väärtuskavandamise muutmise ettepanek.
Kõik sellised lepingumuudatused, mis puudutavad väärtuskavandamist, tehakse
kooskõlas artikliga 20.
6. Avaliku sektori hankija esitab hankedokumentides stiimulite jagamise määrad, mille
alusel jagatakse avaliku sektori hankijate ja töövõtjate vahel kogu netokokkuhoid,
mille avaliku sektori hankija sai kehtiva teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
väärtuskavandamise heakskiidetud muutmisettepanekutega. Kui väärtuskavandamise
muutmise ettepanek toob avaliku sektori hankijatele võimalike tulevaste teadus- ja
arendusteenuste hankelepingute puhul kaasa puhaskulude kokkuhoiu, täpsustatakse
hankedokumentides, kas avaliku sektori hankija maksab töövõtja osa lepingu
kokkuhoiust ühekordse maksena või järjestikuste maksetena pikema aja jooksul, kui
sõlmitakse tulevased teadus- ja arendusteenuste hankelepingud. Avaliku sektori
hankija tagab, et töövõtja osa teadus- ja arendusteenuste hankelepingu järgsest
kulude kokkuhoiust ei ole sama suur või suurem kui teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu raames osutatavate teadus- ja arendusteenuste maksumus.
ET 58 ET
7. Avaliku sektori hankija võib ühepoolselt mis tahes väärtuskavandamise muutmise
ettepaneku tervikuna või osaliselt heaks kiita või tagasi lükata. Kui avaliku sektori
hankija ei kiida väärtuskavandamise muutmise ettepanekut heaks, teatab ta sellest
töövõtjale kirjalikult, selgitades tagasilükkamise põhjuseid. Töövõtja võib mis tahes
väärtuskavandamise muutmise ettepaneku täielikult või osaliselt tagasi võtta igal ajal
enne seda, kui avaliku sektori hankija selle heaks kiidab. Seni, kuni teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu väärtuskavandamise muutmise ettepanek heaks
kiidetakse, jätkab töövõtja kehtiva teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmist.
Artikkel 22
Hulgihange
1. Avaliku sektori hankija kasutab teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes
hulgihanget ning sõlmib mitu teadus- ja arendusteenuste hankelepingut mitme
töövõtjaga.
2. Avaliku sektori hankija märgib hankedokumentides teadus- ja arendusteenuste
hankelepingute miinimumarvu, mis lõike 1 kohaselt eeldatavasti sõlmitakse.
3. Hulgihankega teadus- ja arendusteenuste hankelepingud sõlmitakse ja allkirjastatakse
paremusjärjestuse alusel kõrgeimast madalaima punktisummani, mis saadi
pakkumuste hindamisel vastavalt artiklile 11, välja arvatud juhul, kui on
nõuetekohaselt põhjendatud alus toimida teisiti, järgides täielikult võrdse kohtlemise
ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kõik teadus- ja arendusteenuste hankelepingud
sõlmitakse ühe ja sama teadus- ja arendusteenuste hankemenetluse raames.
4. Lõike 1 kohaselt sõlmitavate teadus- ja arendusteenuste hankelepingute arvu
kindlaksmääramisel võtab avaliku sektori hankija arvesse kasu, mida hulgihankega
on võimalik saada, et
(a) vältida liigset tuginemist ühele või piiratud arvule töövõtjatele selliste toodete,
tööde või teenuste puhul, mis on olulised avaliku sektori hankija sise- või
välistoimingute jaoks, või selliste toodete, tööde või teenuste puhul, mis
põhinevad elutähtsal tehnoloogial või kriitilisel toormel;
(b) vähendada tehnoloogia- või innovatsiooniriske, sealhulgas stimuleerides
alternatiivsete tulemuste väljatöötamist, katsetamist või integreerimist eri
töövõtjate hulgas;
(c) lahendada olukordi, kus turul puudub piisav konkurents, või vältida või
vähendada sõltuvust tarnijatest, stimuleerides turul suuremat konkurentsi;
(d) vähendada teenusehäireid ja nõrka lüli, tagades avaliku sektori hankija taristus,
võrgus või teenuste osutamise süsteemis tehnilise liiasuse;
(e) reserveerida liikmesriikidest pärit ettevõtjatele kooskõlas artikli 11 lõikega 6
minimaalne arv teadus- ja arendusteenuste hankelepinguid, kui see on vajalik ja
põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja avaliku
turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses.
5. Erandina lõikest 1 võib avaliku sektori hankija sõlmida ühe teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu ilma käesoleva artikli kohast hulgihanget
korraldamata, kui see on põhjendatud mõnega järgmistest hankedokumentides
täpsustatud põhjustest:
ET 59 ET
(a) teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste puhul, mille ainus ese on CPV
koodide 73200000-4, 73210000-7 ja 73220000-0 alla kuuluvate teadus- ja
arendustegevuse nõustamisteenuste hankimine ;
(b) teadus- ja arendusteenuste hangete puhul, mis ei ole kommertskasutusele
eelnevad hanked, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a) artiklis 9 osutatud turu-uuringu tulemused ja turuanalüüs näitavad, et turg
on liiga väike selleks, et teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses
saaks osaleda mitu töövõtjat;
(b) hulgihangetest saadav pikaajaline kasu, mida käsitletakse lõikes 4, ei
kaalu üles hulgihanget kasutava avaliku sektori hankija lisakulusid;
(c) ühe teadus- ja arendusteenuste hankelepingu sõlmimine on vajalik ja
põhjendatud, et tagada liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja
avaliku turvalisuse huvide kaitse artikli 28 lõike 2 tähenduses.
Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 39 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
muuta käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud juhtumite loetelu, võttes arvesse
järgmisi kriteeriume:
(a) mõju teadus- ja arendustegevuse tulemuste turuleviimise suurendamisele;
(b) mõju innovaatiliste ettevõtjate, sealhulgas eelkõige innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade ning uute turuletulijate turulepääsu parandamisele;
(c) mõju liidu sotsiaal-majanduslikule või tehnoloogilisele arengule;
(d) mõju liidu strateegilisele autonoomiale ja majandusjulgeolekule;
(e) mõju avalike huvide kaitsele.
Artikkel 23
Teadus- ja arendusteenuste hanke pakkumismenetlus
1. Avaliku sektori hankija teatab teadus- ja arendusteenuste hanke pakkumismenetluse
väljakuulutamisest hanketeatega. Kõnealune teade
(a) avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel ka avaliku sektori hankija
liikmesriigi riigihangete portaalis;
(b) sisaldab järgmisi elemente:
(a) viited teadus- ja arendusteenuste asjaomastele CPV koodidele;
(b) vajaduse korral märge selle kohta, et pakkumuskutse on seotud
innovatsiooniga, tehes hanketeates märke väljale „innovatsioon“ ja
lisades vajaduse korral väljale „hanke nimetus“ sõnad
„kommertskasutusele eelnev hange“;
(c) teadus- ja arendusteenuste hanke eeldatav maksumus, mis on arvutatud
vastavalt artikli 10 lõikes 5 sätestatud metoodikale.
2. Avaliku sektori hankija levitab teadus- ja arendusteenuste hanke väljakuulutatud
pakkumismenetlust turul laialdaselt. Selleks võib avaliku sektori hankija pärast
hanketeatega pakkumismenetluse algatamist avaldada pakkumismenetluse
algatamise teate mis tahes laialdaselt kättesaadava meedia kaudu ja seda levitada.
ET 60 ET
3. Kui see on vajalik ja põhjendatud liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või
avaliku turvalisuse huvide kaitse tagamiseks artikli 28 lõike 2 tähenduses, avaldab
avaliku sektori hankija erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 sellise hanketeate,
millest on välja jäetud kogu tundlik teave, ja levitab seda hanketeadet ning palub
ettevõtjatel teatada, kui nad on asjaomase teadus- ja arendusteenuste hanke jaoks
pakkumuste esitamisest huvitatud. Tundlikku teavet saadetakse üksnes nendele
ettevõtjatele, kes on väljendanud huvi ja vastavad kvalifitseerimiskriteeriumidele
ning ei kujuta endast julgeolekuriski artikli 28 lõike 4 punkti d tähenduses.
4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2
osutatud hanketeate ja artiklis 10 osutatud muude elementide avaldamine
hankedokumentides oleks vastuolus liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku
ja avaliku turvalisuse huvidega artikli 28 lõike 2 tähenduses, kutsub avaliku sektori
hankija pakkumusi esitama üksnes need potentsiaalselt sobivad ettevõtjad ja edastab
hankedokumente üksnes nendele potentsiaalselt sobivatele ettevõtjatele, kes on
kindlaks tehtud artiklis 9 osutatud turu-uuringu ja turuanalüüsi käigus , vastavad
kvalifitseerimiskriteeriumidele ega kujuta endast julgeolekuriski artikli 28 lõike 4
punkti d tähenduses.
5. Pakkumuste laekumise miinimumtähtaeg on üks kuu alates kuupäevast, mil
hanketeade saadeti avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Avaliku sektori hankija
võib seda miinimumtähtaega lühendada, kui on kehtestatud hädaolukorrarežiim
vastavalt määrusele (EL) 2024/274744, kui on kehtestatud hädaolukorraraamistik
vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2022/237245, kui on olemas tõsised piiriülesed
terviseohud vastavalt määrusele (EL) 2022/237146 või kui komisjon on välja
kuulutanud kriisi või eriolukorra. Avaliku sektori hankija maksimaalne tähtaeg
pakkumuste hindamise lõpuleviimiseks ja pakkujate teavitamiseks lepingu sõlmimise
otsusest on 60 kalendripäeva alates pakkumuste vastuvõtmise tähtajast.
6. Avaliku sektori hankija kontrollib pakkumuses esitatud teabe põhjal, millised
pakkujad saavad artikliga 11 ettenähtud tingimuste kohaselt teadus- ja
arendusteenuste hankes osaleda.
7. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 9 kohaldamist, hindab avaliku sektori hankija kõiki
pakkumusi, mille on esitanud pakkujad, kellel on teadus- ja arendusteenuste hankele
juurdepääs, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, kohaldades
artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud kohaldatavaid kõrvalejätmise aluseid ja
kvalifitseerimiskriteeriume, miinimumnõudeid, millele kõik pakkujad peavad
vastama, ning artiklis 17 osutatud kohaldatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume,
sealhulgas innovatsiooniga seotud hindamiskriteeriume, ning koostavad hinnatud
pakkumuste paremusjärjestuse.
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse
siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj). 45 Nõukogu 24. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2372 selliste meetmete raamistiku kohta, millega
tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases
hädaolukorras (ELT L 314, 6.12.2022, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2372/oj). 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse
tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT
L 314, 6.12.2022, lk 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2371/oj).
ET 61 ET
8. Pärast esialgsete pakkumuste esitamist võib avaliku sektori hankija ettevõtjaid
küsitleda ja nendega ühes või mitmes voorus läbirääkimisi pidada. Üldsus tagab, et
igas läbirääkimisvoorus arutatavate lahenduste arv pakub tõelist konkurentsi. Pärast
iga vooru ja sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest palutakse läbirääkimistel osalevatel
ettevõtjatel esitada muudetud pakkumus ning avaliku sektori hankija võib artikli 17
kohaselt kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel otsustada osalejate arvu
vähendada. Avaliku sektori hankija teavitab ettevõtjaid uue läbirääkimisvooru
alustamisest ja sellest, kas neid kutsutakse osalema või mitte. Avaliku sektori
hankijad teavitavad kõiki pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole kõrvale jäetud, kõigist
läbirääkimiste tulemusel hankedokumentides või hanke üksikasjade muudes osades
tehtud muudatustest. Avaliku sektori hankijad annavad pakkujatele piisavalt aega
vastavalt vajadusele pakkumusi muuta ja uuesti esitada. Ettevõtjad võivad esitada
muudetud pakkumusi sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest. Kui avaliku sektori
hankija on otsustanud läbirääkimised lõpetada ning sõlmida teadus- ja
arendusteenuste hankeleping, teeb ta allesjäänud ettevõtjatele ettepaneku esitada
lõplik pakkumus.
9. Avaliku sektori hankija avaldab hiljemalt 30 päeva pärast teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu sõlmimist lepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas ja pärast
seda ka oma liikmesriigi riigihangete portaalis, välja arvatud juhul, kui avaldamine
oleks vastuolus liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku
turvalisuse huvidega artikli 28 lõike 2 tähenduses.
Lepingu sõlmimise teates märgitakse, et menetlus on seotud teadus- ja
arendusteenuste hanke ning innovatsiooniga. Avaliku sektori hankija lisab vajaduse
korral lepingu sõlmimise teatesse väljale „hanke nimetus“ sõnad
„kommertskasutusele eelnev hange“ ning teeb märke väljale „innovatsioon“.
Lepingu sõlmimise teade sisaldab teavet sõlmitud lepingu või lepingute ja kõigi selle
osade maksumuse kohta.
Artikkel 24
Konkurentsipõhine etapiviisiline arendustegevus ja lepingu täitmise hindamine
1. Avaliku sektori hankija korraldab teadus- ja arendusteenuste hanke mitmes
järjestikuses teadus- ja arendustegevuse etapis, mis võivad hõlmata alusuuringute,
rakendusuuringute ja tootearenduse mis tahes kombinatsiooni.
2. Avaliku sektori hankija võib korraldada teadus- ja arendusteenuste kiirhankeid, mis
ühendavad üheks etapiks kõik arendus- ja katseetapid, mis on tööstusuuringute ja
tootearenduse osad.
3. Avaliku sektori hankija korraldab teadus- ja arendustegevuse etapid viisil, millega
tagatakse, et teadus- ja arendusteenuste hanke iga etapi jaoks kavandatud minimaalne
lepingute arv võimaldab teadus- ja arendustegevuse valdkonna ettevõtjatel üksteisega
tõeliselt konkureerida (konkurentsipõhine arendustegevus).
4. Teadus- ja arendusteenuste hanke igas etapis hindab avaliku sektori hankija
võimalikke väärtuskavandamise muutmise ettepanekuid ja vajaduse korral muudab
nendele tuginedes kehtivaid teadus- ja arendusteenuste hankelepinguid kooskõlas
väärtuskavandamist käsitlevate sätetega, mis on esitatud artiklis 21.
ET 62 ET
5. Teadus- ja arendusteenuste hanke iga teadus- ja arendustegevuse etapi lõpus hindab
avaliku sektori hankija töövõtjate tulemusi artikli 24 lõike 13 kohaste
innovatsiooniga seotud peamiste tulemusnäitajate alusel.
6. Hindamise käigus tehakse kindlaks, kas töövõtja on konkreetse teadus- ja
arendustegevuse etapi edukalt lõpule viinud, lähtudes sellest, kas selle konkreetse
etapi tulemused on uuenduslikud, nõuetele vastavad ja majanduslikult tasuvad.
7. Kui hindamise käigus tehakse kindlaks, et töövõtja ei ole konkreetset etappi edukalt
lõpule viinud, võib avaliku sektori hankija selle töövõtjaga sõlmitud teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu lõpetada. Kui aga selline töövõtja on rahuldavalt
täitnud kõik ettenähtud ülesanded ja esitanud kõik ettenähtud tulemused, on tal õigus
saada konkreetse etapi eest makse vastavalt teadus- ja arendusteenuste hankelepingus
kokkulepitule.
8. Kui töövõtjad on teadus- ja arendusteenuste hankelepingu raames esitanud
väärtuskavandamise muutmise ettepanekuid, mis on toonud avaliku sektori hankijale
kaasa netokulude kokkuhoiu, maksab avaliku sektori hankija töövõtjale tema osa
sellest kokkuhoiust vastavalt väärtuskavandamise makse puhul kokkulepitud
meetodile.
9. Avaliku sektori hankija võib töövõtjate arvu pärast iga etapi lõpuleviimist
vähendada, lõpetades teadus- ja arendusteenuste hankelepingud lõikes 7 osutatud
etapi lõpus ja valides järgmise etapi jaoks parimad pakkumused.
10. Kui avaliku sektori hankija on teinud kõik endast oleneva, et tagada
konkurentsipõhine arendustegevus kõigis lõikes 3 osutatud etappides, kuid lõpetas
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu mõne etapi lõpus, nagu on osutatud lõikes 7,
või saab liiga vähe hea kvaliteediga pakkumusi, et valida järgmisesse etappi rohkem
kui üks töövõtja, võib avaliku sektori hankija lubada ettevõtjatel, kes ei ole osalenud
eelmistes etappides ega algses teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses, esitada
pakkumusi üksnes ülejäänud etapi või etappide kohta erilepingute sõlmimise
eesmärgil. Kui avaliku sektori hankija soovib seda võimalust kasutada, annab ta
ettevõtjatele, kes ei ole eelmistes etappides osalenud, võimaluse väljendada oma huvi
osalemise vastu teadus- ja arendusteenuste hanke hilisemates etappides kuni viimase
etapini, kus valitakse töövõtjad. Kõik sellised ettevõtjad valitakse samade
menetlusest kõrvalejätmise aluste, kvalifitseerimiskriteeriumide, miinimumnõuete ja
pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel nagu teised eelmistes etappides osalenud
töövõtjad.
11. Kui avaliku sektori hankija on teinud kõik endast oleneva, et tagada
konkurentsipõhine arendustegevus kõigis lõigetes 3 ja 10 osutatud etappides, kuid
lõpetas teadus- ja arendusteenuste hankelepingu mõne etapi lõpus, nagu on osutatud
lõikes 7, või talle esitatakse liiga vähe kvaliteetseid pakkumusi, et valida järgmisesse
etappi rohkem kui üks töövõtja, võib avaliku sektori hankija järgmises etapis jätkata
ainult ühe töövõtjaga.
12. Juhul kui see on põhjendatud ühega järgmistest hankedokumentides märgitud
põhjustest, võib avaliku sektori hankija erandina lõigetest 1–11 otsustada, et ta ei
korralda teadus- ja arendusteenuste hankemenetlust mitme järjestikuse teadus- ja
arendustegevuse etapina järgmistel juhtudel:
(a) teadus- ja arendusteenuste hankemenetlused, mille ainus ese on CPV koodide
73200000-4, 73210000-7 ja 73220000-0 alla kuuluvate teadus- ja
arendustegevuse nõustamisteenuste hankimine;
ET 63 ET
(b) selliste teadus- ja arendusteenuste hanked, mis ei ole kommertskasutusele
eelnevad hanked ning mille sisu on seotud teadus- ja arendusteenustega, mis
piirduvad ühe tehnoloogilise valmiduse tasemega, ning mille ulatus on liiga
kitsas, et jagada teadus- ja arendustegevus mitmeks etapiks.
Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 39 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
muuta käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud juhtumite loetelu, võttes arvesse
järgmisi kriteeriume:
(a) mõju teadus- ja arendustegevuse tulemuste turuleviimise suurendamisele;
(b) mõju innovaatiliste ettevõtjate, sealhulgas eelkõige innovaatiliste idu- ja
kasvufirmade ning uute turuletulijate turulepääsu parandamisele;
(c) mõju liidu sotsiaal-majanduslikule või tehnoloogilisele arengule;
(d) mõju liidu strateegilisele autonoomiale ja majandusjulgeolekule;
(e) mõju avalike huvide kaitsele.
13. Avaliku sektori hankija
(a) hindab regulaarselt töövõtjate tulemuslikkust innovatsiooniga seotud peamiste
tulemusnäitajate alusel, mis hõlmavad ajakavast kinnipidamist, kulude
kontrolli all hoidmist ja eeldatava kvaliteedi saavutamist seoses artikli 10 lõike
1 punktis f osutatud miinimumnõuete, artiklis 18 osutatud
funktsionaalsusnõuete või tulemusnõuete ning artiklis 17 osutatud
hindamiskriteeriumide, sealhulgas innovatsiooniga seotud
hindamiskriteeriumide täitmisega;
(b) nõuab töövõtjatelt parandusmeetmete võtmist, et saavutada teadus- ja
arendusteenuste hankelepingu kohane lepingu täitmine, kui ta jõuab pärast
punktis a osutatud hindamist järeldusele, et lepingu täitmine ei vasta
innovatsiooniga seotud peamistele tulemusnäitajatele; kui töövõtja ei võta
vajalikke parandusmeetmeid, võib avaliku sektori hankija selle töövõtjaga
sõlmitud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu lõpetada;
(c) võtab lepingu täitmist hinnates arvesse heakskiidetud
väärtuskavandamisettepanekuid ja maksab töövõtjale tema osa nendest
väärtuskavandamisettepanekutest tulenevast kokkuhoiust, kui kogu teadus- ja
arendusteenuste hanke vältel kasutatakse lepingu paremaks täitmiseks
väärtuskavandamist vastavalt artiklile 21 .
Artikkel 25
Maksed
1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/7/EL47
tulenevaid kohustusi, tagavad avaliku sektori hankijad, et töövõtjatele ja vajaduse
korral alltöövõtjatele tehakse maksed õigeaegselt.
2. Avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täitmise
tingimustes ette näha, et töövõtjad kohaldavad kogu tarneahelas samaväärseid
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega
võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/7/oj).
ET 64 ET
maksetingimusi, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2011/7/EL asjakohastes sätetes.
3. Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud avaliku sektori hankija ülekaaluka
huviga, teeb avaliku sektori hankija töövõtjale sobiva suurusega ettemakse.
4. Alltöövõtja taotluse korral ja kui teadus- ja arendusteenuste hankelepingu laad seda
võimaldab, peab avaliku sektori hankija kandma alltöövõtja poolt peatöövõtjale
pakutud teenuste, asjade või ehitustööde eest tasumisele kuuluvad maksed üle otse
alltöövõtjale. Sellised meetmed võivad sisaldada asjakohaseid mehhanisme, mis
võimaldavad peatöövõtjal alusetud maksed vaidlustada. Kõnealust makseviisi
käsitlev kord nähakse ette hankedokumentides.
Artikkel 26
Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
1. Ilma et see piiraks kohaldatava liidu ja liikmesriigi õiguse kohaldamist, ei avalikusta
avaliku sektori hankija ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta teavet, mille ettevõtjad on
talle esitanud turu-uuringu käigus, pakkujad pakkumismenetluse ajal või pärast seda,
töövõtjad lepingu täitmise ajal või endised töövõtjad pärast teadus- ja
arendusteenuste hanke lõppu ning mille need ettevõtjad on tunnistanud
konfidentsiaalseks, sealhulgas tehnilised või ärisaladused ja pakkumuste
konfidentsiaalsed aspektid. Pakkujad, töövõtjad või endised töövõtjad ei avalikusta
ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta ka avaliku sektori hankija esitatud teavet, mille
avaliku sektori hankija on tunnistanud konfidentsiaalseks. Eelnevat kirjalikku
nõusolekut ei tohi anda üldise loobumisena, vaid selle andmisel tuleb osutada
konkreetse konfidentsiaalse teabe kavandatavale edastamisele.
2. Avaliku sektori hankija tagab määruse (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ ja
kohaldatava liikmesriigi õigusega ettenähtud isikuandmete kaitse normide järgimise
igasugusel teabevahetusel ja teabe avaldamisel turu-uuringu, pakkumismenetluse ja
lepingu täitmise ajal ning pärast teadus- ja arendusteenuste hanke lõpuleviimist.
3. Avaliku sektori hankija märgib artiklis 10 osutatud hankedokumentides ära töövõtja
töödeldavate isikuandmete asukoha ja neile juurdepääsu nõuded. Selliste nõuete
hulka võib kuuluda järgmine:
(a) isikuandmeid töödeldakse üksnes artikli 11 lõikes 1 osutatud riikide
territooriumil ja neid ei eemaldata sellelt territooriumilt;
(b) andmeid hoitakse üksnes andmekeskustes, mis asuvad artikli 11 lõikes 1
osutatud riikide territooriumil;
(c) sellistele andmetele ei anta juurdepääsu muudele riikidele, kui artikli 11 lõikes 1
osutatud riigid;
(d) töövõtja ei või muuta andmetöötluse asukohta ilma avaliku sektori hankija
eelneva kirjaliku loata;
(e) isikuandmete igasugune edastamine teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
alusel kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele peab
täielikult vastama määruse (EL) 2016/679 nõuetele.
ET 65 ET
Artikkel 27
Teadus- ja arendusteenuste hankelepingute lõpetamine
Ilma et see piiraks muid käesoleva määrusega või liikmesriigi kohaldatava õigusega
ettenähtud lõpetamise aluseid, lõpetab avaliku sektori hankija teadus- ja arendusteenuste
hankelepingu järgmistel juhtudel:
(a) ettevõtja kohta tehakse mõnele artiklis 13 osutatud kohustuslikule kõrvalejätmise
alusele tuginedes lõplik süüdimõistev kohtuotsus, välja arvatud juhul, kui avaliku
sektori hankija teeb kindlaks, et lepingu lõpetamine ei ole ülekaaluka avaliku huvi
tõttu põhjendatud ja lõplik kohtuotsus seda ei välista;
(b) teadus- ja arendusteenuste hankelepingut või selle muudatust ei oleks asjaomase
töövõtjaga tohtinud sõlmida, arvestades aluslepingutest ja käesolevast määrusest
tulenevate kohustuste rasket rikkumist, mida ELi toimimise lepingu artikli 258
kohases menetluses on kinnitanud Euroopa Liidu Kohus.
2. JAGU
TURVALISUS
Artikkel 28
Julgeolekukaalutlused teadus- ja arendusteenuste hangetes
1. Kui see on asjakohane, võtab avaliku sektori hankija lisaks liidu muude
õigusaktidega nõutavatele või kaasnevatele meetmetele sobivaid meetmeid teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse mis tahes etapis alates kavandamisest ja turu-
uuringutest kuni lepingu sõlmimise ja täitmiseni, et tagada liidu või ühe või mitme
liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvide kaitse iga teadus- ja
arendusteenuste hankemenetluse puhul, millega seoses on kindlaks tehtud, et see
kujutab endast ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele või hõlmab sellist ohtu.
Käesolev peatükk ei piira muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuete
kohaldamist.
2. Liidu või liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud huvid, mis on
konkreetse teadus- ja arendusteenuste hankelepingu puhul asjakohased, võivad muu
hulgas hõlmata järgmist:
(a) kaitse, mis on seotud elutähtsa taristu ja strateegilise kahesuguse kasutusega
taristuga, mille liikmesriigid on kindlaks teinud kooskõlas [sõjalise liikuvuse
määruse artikliga 33], eelkõige sõjaväelise liikuvuse koridoris asuvate taristute,
elutähtsate teenuste, kriitilise tähtsusega tarneahelate ja elutähtsa tehnoloogia
kaitse, vastupanuvõime füüsilistele, küber- või hübriidohtudele ning mis tahes
häirete ennetamine ja nende eest kaitsmine, sealhulgas seoses selliste häiretega,
mis tulenevad kahjulikust strateegilisest sõltuvusest kolmandate riikide
tarnijatest;
(b) spionaaži, sabotaaži või tehnoloogialekke vältimine;
(c) kriisiks valmisolek, sealhulgas talitluspidevus ja erandolukorra plaanimine
looduskatastroofide või geopoliitilise ebastabiilsuse, pandeemiate või
küberrünnete korral;
ET 66 ET
(d) muude kahjulike sekkumiste, sealhulgas kolmanda riigi ja kolmanda riigi
kontrolli all olemise mõju ennetamine;
(e) süsteemide, võrkude ja töödeldavate andmete küberturvalisus;
(f) salastatud teabe, tundlike andmete, teadusuuringute või intellektuaalomandi
kaitsmine loata juurdepääsu või edastamise eest;
(g) rahvatervis, sealhulgas kriisikindlate ja sõltumatute tervishoiuteenuste
tagamine, või
(h) keskkonna kaitsmine ja vastupanuvõime kliimaga seotud häiretele.
3. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingu puhul võivad julgeoleku ja avaliku
turvalisusega seotud riskid tuleneda eelkõige järgmisest:
(a) teadus- ja arendusteenuste hankelepingu ese, sealhulgas:
(a) selle rakendamisega seotud või selle rakendamiseks arendatavate varade
tundlikkus;
(b) juurdepääs tundlikele andmetele ja nende käitlemine;
(c) kriitiline sõltuvus või oht kriitiliselt sõltuda piiratud arvust kolmandate
riikide tarnijatest, toodetest, teenustest või tehnoloogiatest;
(d) riskid, mis on seotud juurdepääsuga elutähtsale taristule ja strateegilisele
kahesuguse kasutusega taristule, mille liikmesriigid on kindlaks teinud
kooskõlas [sõjalise liikuvuse määruse artikliga 33], teadusrajatistele, IT-
süsteemidele või kriitilise tähtsusega materjalidele;
(e) hangitud teadus- ja arendusteenuste tulemuste kahesugune kasutus;
(f) sellega seotud avalike huvide laad ning talitlushäire või puuduliku
toimimise võimalikud tagajärjed, nagu avaliku või riikliku julgeoleku,
majandusliku stabiilsuse, terviseohutuse või põhiõiguste kahjustamine;
(b) ettevõtjaid iseloomustavad tunnused, sealhulgas:
(a) omandi-, kontrolli- või rahastamisstruktuur, millega ettevõtjale kaasneb
lubamatu sekkumise või mõjutamise oht;
ii) varasemad andmed turvalisuse kohta, sealhulgas varasemad rikkumised,
turvastandardite mittejärgimine või julgeolekukaalutlustel muudest
hankemenetlustest kõrvalejätmine;
iii) suutlikkus täita juurdepääsuloa, töötajate kontrollimise või infoturbe
suhtes kohaldatavaid nõudeid;
iv) kokkupuude kolmanda riigi õigusaktidega, mis võivad sundida avaldama
tundlikku teavet või segada lepingu täitmist.
4. Avaliku sektori hankija märgib hankedokumentides niivõrd, kui see on võimalik,
selgelt ja piisavalt üksikasjalikult ära asjakohased meetmed, mis on
proportsionaalsed lõikes 3 osutatud riskidega ja mittediskrimineerivad. Selliste
meetmete rakendamiseks võib kasutada eelkõige järgmist:
(a) spetsifikatsioonid ja turu-uuringu dokumendid, sealhulgas kohustuslikud
turvastandardid, sertifitseerimistõendid, töötajate kohustuslik
julgeolekukontroll või juurdepääsuloa kehtestamine ning riskijuhtimis- ja
usaldusväärsusnõuded;
ET 67 ET
(b) pakkumuste hindamise kriteeriumid, nagu pakkujate turbehaldussüsteemide,
turbenõuetele vastavuse standardite, intsidentidele reageerimise suutlikkuse ja
tarneahela turvalisuse hindamine;
(c) lepingu täitmise tingimused, sealhulgas tarnijate turvajärelevalve
võimaldamine auditite, kontrollide või dokumentide läbivaatamise kaudu ning
parandusmeetmete rakendamine rikkumiste korral, samuti sätted alltöövõtu,
omandiõiguse muutumisest teatamise ning salastatud või tundliku teabe kaitse
kohta;
(d) kvalifitseerimiskriteeriumid, kui need on põhjendatud, näiteks juurdepääsuloa
omamine või muu pakkujatele esitatav nõue tõendada, et nad ei kujuta endast
ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele vastavalt käesoleva artikli lõike 3
punktile b. See ei piira artikli 14 kohaldamist.
(e) kutsuvad pakkumust esitama ainult neid ettevõtjaid, kes vastavad
konkreetsetele objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele julgeolekunõuetele,
tingimusel et avaliku sektori hankija on asjaomase teadus- ja arendusteenuste
hanketeates teatanud oma kavatsusest seda teha ja julgeolekunõuetest, mida ta
kavatseb kohaldada.
Avaliku sektori hankija võib hankedokumentides ära märkida ka selle, milliseid
turvameetmeid ta kavatseb rakendada, kui teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluse käigus tekivad riskid julgeolekule või avalikule turvalisusele.
5. Avaliku sektori hankija saab ettevõtja teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest
selle käigus igal ajal kõrvale jätta, kui ettevõtja on määratletud suure riskiga tarnijana
vastavalt määruse (EL) XXXX/XXX [küberturvalisuse määrus 2] seoses IKT-
komponentide tarnimisega või selliste komponentide tarnimisega, mis sisaldavad
IKT-komponente, mida kasutatakse peamistes IKT-varades.
6. Kui on tõendeid, et meetmete erinevused mõjutavad siseturu toimimist, on
komisjonil käesoleva määruse täiendamiseks õigus kooskõlas artikliga 39 vastu võtta
delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kohustuslikud tehnilised
spetsifikatsioonid, kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid
või lepingu täitmise klauslid teadus- ja arendusteenuste konkreetsete kategooriate või
nende kavandatud tulemuste jaoks, kui sellised elemendid käsitlevad kindakstehtud
ja konkreetseid liidu huve, mis on seotud julgeoleku ja avaliku turvalisusega.
Artikkel 29
Turvameetmed lepingu täitmise ajal
1. Ilma liikmesriikide lepinguõiguse kohaldamist piiramata võib avaliku sektori hankija
teadus- ja arendusteenuste hankelepingu täielikult või osaliselt lõpetada, kui ta teeb
kindlaks, et töövõtja ei ole kohaldanud meetmeid või täitnud kohustusi, mille
eesmärk on vältida või vähendada julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud riske
või et julgeoleku või avaliku turvalisusega seotud risk on realiseerunud või
tõenäoliselt realiseerub. Samadel tingimustel võib ta teatavad ettevõtjad lepingu
täitmisest kõrvale jätta.
2. Käesoleva artikli kohane lõpetamine ja kõrvalejätmine on turvariskiga või avaliku
turvalisuse riskiga proportsionaalne. Enne teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
ET 68 ET
lõpetamist või ettevõtja kõrvalejätmist teeb avaliku sektori hankija kirjaliku
hindamise. Avaliku sektori hankija võtab eelkõige arvesse järgmist:
(a) julgeolekule või avalikule turvalisusele avalduva ohu suurus;
(b) lõpetamise või kõrvalejätmise mõju avalike teenuste osutamisele;
(c) alternatiivsed leevendusmeetmeid, nagu lepingu muutmine või tõhustatud
järelevalve.
3. Avaliku sektori hankija teavitab töövõtjat kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada
või töövõtja kõrvale jätta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud kaasnevate
suurte ohtudega, otsese ohu ilmnemisega või kui selline teavitamine võib riski
suurendada, täpsustades järgmise:
(a) lõpetamise või kõrvalejätmise põhjused;
(b) asjaomast otsust toetavad faktid ja tõendid, välja arvatud salastatud teave;
(c) kavandatav lõpetamise või kõrvalejätmise kuupäev.
4. Avaliku sektori hankija määrab töövõtjale asjakohase ajavahemiku, mis ei või olla
lühem kui kümme kalendripäeva, et esitada märkusi lepingu lõpetamise põhjuste
kohta ja pakkuda välja parandusmeetmeid. Kui tegemist on hädaolukorraga, võib
avaliku sektori hankija seda tähtaega lühendada.
5. Töövõtja teeb avaliku sektori hankijaga koostööd, et tagada teadus- ja
arendusteenuste hankelepinguga seotud andmete, dokumentide või varade turvalisus
või üleandmine ning kriitilise tähtsusega teenuste järjepidevus kuni lepingu
lõpetamise või kõrvalejätmise jõustumiseni.
Artikkel 30
Küberturvalisus
1. Kõigi digielemente sisaldavate toodete puhul, mida kasutatakse ja arendatakse hanke
esemeks oleva teadus- ja arendusteenuste raames ning mis kuuluvad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/284748 kohaldamisalasse, peab avaliku
sektori hankija tagama vastavuse kõnealuse määruse I lisas sätestatud olulistele
küberturvalisuse nõuetele, sealhulgas tuleb teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluses arvestada tootjate suutlikkust haavatavusi tulemuslikult kõrvaldada.
2. Käesoleva määrusega ei takistata avaliku sektori hankijaid kehtestamast lõikes 1
osutatud digielemente sisaldavate toodete suhtes täiendavaid küberturvalisuse
nõudeid teadus- ja arendusteenuste hangeteks või nende toodete kasutamiseks
teatavatel eesmärkidel, sealhulgas juhul, kui neid tooteid arendatakse või hangitakse
riikliku julgeoleku või riigikaitse eesmärgil, tingimusel, et need nõuded on kooskõlas
liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses, ning asjaomaste
eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb
digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse
määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus)
(ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj).
ET 69 ET
3. Ilma et see piiraks lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2022/255549 kohaldamist, võib avaliku sektori hankija vajaduse korral
hankedokumentides kindlaks määrata hangitavate teadus- ja arendusteenuste ning
nende kavandatud tulemuste küberturvalisuse nõuded. Selleks võivad need sisaldada
tehnilisi spetsifikatsioone, kvalifitseerimiskriteeriume, menetlusest kõrvalejätmise
kriteeriume, pakkumuste hindamise kriteeriume või lepingute täitmise tingimusi.
Sellised nõuded peavad olema seotud teadus- ja arendusteenuste hankelepingu
esemega ning vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse
põhimõtetele.
4. Avaliku sektori hankija saab ettevõtja teadus- ja arendusteenuste hankemenetlusest
selle käigus igal ajal kõrvale jätta, kui ettevõtja on määratletud suure riskiga tarnijana
seoses IKT-komponentide tarnimisega või selliste komponentide tarnimisega, mis
sisaldavad IKT-komponente, mida kasutatakse peamistes IKT-varades.
3. JAGU
TEADUS- JA ARENDUSTEENUSTE ÜHISHANKED
Artikkel 31
Teadus- ja arendusteenuste ühishangete suhtes kohaldatavad ühised normid
1. Avaliku sektori hankijad, kes korraldavad teadus- ja arendusteenuste ühishankeid,
peavad järgima käesolevas määruses sätestatud korda.
2. Avaliku sektori hankija võib korraldada teadus- ja arendusteenuste ühishankeid kahe
või enama avaliku sektori hankijaga ühest või mitmest liikmesriigist. Avaliku sektori
hankijad. Kui kaks või enam avaliku sektori hankijat ühest või mitmest liikmesriigist
soovivad korraldada teadus- ja arendusteenuste ühishanke, sõlmivad nad
ühishankelepingu, millega luuakse hankijate rühm ja määratakse juhtiv hankija.
Selles lepingus sätestatakse vähemalt järgmine:
(a) rahalised kohustused, mille on võtnud iga avaliku sektori hankija hankijate
rühmas teadus- ja arendusteenuste ühishankeks;
(b) juhtiva hankija ja hankijate rühma kuuluvate avaliku sektori hankijate
ülesannete ja kohustuste jaotus seoses teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluse, lepingu täitmise ja endiste töövõtjatega pärast lepingu
lõppemist toimuva suhtlusega, nagu on osutatud 2. peatüki 1. ja 2. jaos;
(c) kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus, mis on seotud vaidluste lahendamisega
ning mis tahes menetluste või kinnitustega, mida on vaja teadus- ja
arendusteenuste hanke käigus välja töötatud prototüüpide, esimeste toodete,
teenuste või tööde katsetamiseks, ning teadus- ja arendusteenuste ühishanke
läbiviimise muude aspektidega, mida käesolev määrus ei hõlma;
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb
meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse
määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv
(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
ET 70 ET
(d) ühise teadus- ja arendusteenuste hanke tulemuste jaotamise ning kasutamise
mehhanism.
Lisaks artiklis 10 loetletud elementidele peavad teadus- ja arendusteenuste ühishanke
dokumendid sisaldama käesoleva lõike esimese lõigu punktides b, c ja d osutatud
teavet.
3. Hankijate rühma liikmed võtavad ühiselt teadus- ja arendusteenuste hankega seotud
rahalised kohustused, korraldavad ühiselt turu-uuringu, koostavad hankedokumendid
oma ühise teadus- ja arendusteenuste hankevajaduse jaoks ning hindavad pakkumusi.
4. Juhtiv hankija algatab teadus- ja arendusteenuste ühishankemenetluse ning sõlmib
teadus- ja arendusteenuste hankelepingud kõigi ostjate rühma kuuluvate avaliku
sektori hankijate nimel ja nende eest. Avaliku sektori hankija, kes korraldab teadus-
ja arendusteenuste ühishankeid, võib seda teha ükskõik millises liidu ametlikus
keeles ning ta võib lubada pakkujatel esitada pakkumusi ükskõik millises neist
ametlikest keeltest.
5. Avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuste ühishankeid korraldada ühe
või mitme liikmesriigi kesksete hankijate kaudu.
6. Käesoleva määruse kohaldamisel on kesksed hankijad kõik avaliku sektori hankijad,
kes täidavad järgmisi teadus- ja arendusteenuste hangetega seotud ülesandeid:
(a) tegutsemine hulgimüüjana, ostes ja müües edasi turult hangitud teadus- ja
arendusteenuseid või nende teadus- ja arendusteenuste tulemusi;
(b) tegutsemine vahendajana, avaldades teateid ning sõlmides teadus- ja
arendusteenuste hankelepinguid avaliku sektori hankijate nimel;
(c) Kesksed hankijad võivad lisaks eespool nimetatud ülesannete täitmisele viia
läbi ühiseid teadus- ja arendusteenuste hankeid või neis osaleda või osutada
avaliku sektori hankijatele täiendavaid teadus- ja arendusteenustega seotud
hangete tugiteenuseid, sealhulgas taristu, nõustamine või tehniline abi, kaasa
arvatud teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste ettevalmistamine ning
haldamine asjaomase avaliku sektori hankija nimel ja arvel.
7. Avaliku sektori hankijad märgivad artikli 4 lõikes 5 osutatud teadetes, kas nad
tegutsevad keskse hankijana.
Iga avaliku sektori hankija võib teadus- ja arendusteenuseid hankida ning saada
nende kavandatud tulemusi mõnelt liidus asutatud keskselt hankijalt või tema kaudu.
Avaliku sektori hankija loetakse käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi täitvaks,
kui ta hangib teadus- ja arendusteenuseid selliselt keskselt hankijalt või sellise keskse
hankija kaudu, kes asjaomase teadus- ja arendusteenusete hanke puhul oli kohustatud
kohaldama käesolevat määrust ja seda ka kohaldanud. Kesksed hankijad, kes ei ole
avaliku sektori hankijad, viivad teadus- ja arendusteenuste hankemenetlused läbi
kooskõlas käesoleva määrusega.
8. Liidu institutsioonid, organid või asutused võivad korraldada teadus- ja
arendusteenuste hankeid, sealhulgas kommertskasutusele eelnevaid hankeid, enda
jaoks, koos teiste liidu üksustega või nende nimel ning koos liikmesriikide avaliku
sektori hankijatega või nende nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud eeskirjadega.
ET 71 ET
3. peatükk
TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI TULEMUSTE
TURULEVIIMINE
Artikkel 32
Liidu pädevuskeskus intellektuaalomandiga tagatavaks rahastamiseks ja
intellektuaalomandipõhise vara turuleviimiseks
1. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet“) loob pädevuskeskuse, et
toetada ja edendada intellektuaalomandiga tagatavat rahastamist ja
intellektuaalomandi, sealhulgas teadus- ja arendustegevusest ning farmaatsiatoodete
ainuõigustest tuleneva intellektuaalomandi turuleviimist (edaspidi „pädevuskeskus“).
2. Pädevuskeskus toetab oma ülesannete täitmisel järgmisi üksusi:
(a) liikmesriigis tegutsevad teadlased;
(b) liikmesriigis tegutsevad innovaatilised ettevõtjad, sealhulgas innovaatilised
idufirmad, innovaatilised kasvufirmad ja jagufirmad, kelle innovaatilisust ja
konkurentsivõimet aitab suurendada intellektuaalomandiõiguste omamine või
nende kasutamine ja turuleviimine;
(c) muud liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused, kes on
huvitatud intellektuaalomandipõhise vara turuleviimisest;
(d) üksused, kelle ülesanne on toetada punktides a, b ja c osutatud üksusi.
3. Selleks et parandada lõikes 2 osutatud üksuste juurdepääsu rahastamisele, teeb amet
pädevuskeskuse kaudu järgmist:
(a) töötab hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast
käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] välja liidu vabatahtliku raamistiku
intellektuaalomandipõhise vara väärtuse määramiseks ja avalikustamiseks, mis
põhineb igat liiki intellektuaalomandi õigustel ja farmaatsiatoodete
ainuõigustel ning mille eesmärk on hõlbustada selle kasutamist eri sektorites ja
kasutuselevõttu finantssektori sidusrühmade poolt, kasutades võimaluse korral
Euroopa ettevõtluskukruid, mis on loodud kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega XXX Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta], või
selliseid alternatiivseid elektroonilisi vahendeid, mis on koostalitlusvõimelised
Euroopa ettevõtluskukrutega, sealhulgas:
i) loob intellektuaalomandi avalikustamise, kontrollimise ja väärtuse
määramisega seotud digitaalsed protsessid ja teenused ning haldab neid;
ii) teeb kindlaks ja koondab väärtuse määramise vabatahtliku raamistiku
väljatöötamist toetavad parimad tavad;
iii) töötab raamistiku lahutamatu osana välja vabatahtliku
avalikustamiskorra, mis võimaldab ettevõtjatel rahastamise eesmärgil
esitada võrreldaval ja struktureeritud viisil teavet oma
intellektuaalomandipõhise vara kohta;
(b) loob ja haldab tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt [väljaannete talitus,
palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] kogu liitu hõlmava digitaalse sidemete loomise platvormi, kasutades
võimaluse korral Euroopa ettevõtluskukruid või selliseid alternatiivseid
ET 72 ET
elektroonilisi vahendeid, mis on koostalitlusvõimelised Euroopa
ettevõtluskukrutega, et hõlbustada liidus kaitstud intellektuaalomandi õiguste
vabatahtlikku litsentsimist ja üleandmist;
(c) hõlbustab järelturu arengut, et toetada lõikes 2 osutatud üksuste valduses oleva
intellektuaalomandi võõrandamist;
(d) toetab asjaomaseid avaliku ja erasektori finantssidusrühmi, sealhulgas liidu
institutsioone, organeid ja asutusi, samuti finantseerimisasutusi ja
kommertspanku, intellektuaalomandiga tagatud uute avaliku ja erasektori
rahastamisvahendite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, sealhulgas
usaldusväärsete tõendite esitamisel turuvajaduste kohta, selliste
rahastamisvahendite rakendamisest tulenevate andmete analüüsimisel ja
intellektuaalomandiga seotud tehnilise nõustamisteenuste osutamisel;
(e) kehtestab ja rakendab oskuste arendamise programmid kogu innovatsiooni
ökosüsteemis seoses intellektuaalomandiga tagatava rahastamise ja
intellektuaalomandipõhise vara turuleviimisega;
(f) suurendab teadlikkust intellektuaalomandi õigustest liidu innovatsiooni,
majanduskasvu ja konkurentsivõime hoogustamisel ning intellektuaalomandiga
tagatavast rahastamisest;
(g) toetab intellektuaalomandiga tagatavat rahastamist käsitleva tõendite
andmebaasi järkjärgulist väljatöötamist, sealhulgas vabatahtlikult kogudes ja
analüüsides intellektuaalomandiga tagatavatest rahastamistehingutest saadud
anonüümitud või muid isikustamata andmeid ning luues vajaduse korral
mehhanismid selliste andmete kättesaadavuse ja kasutamise hõlbustamiseks,
sealhulgas Euroopa ettevõtluskukrute või selliste alternatiivsete elektrooniliste
vahendite kaudu, mis on koostalitlusvõimelised Euroopa ettevõtluskukrutega;
(h) toetab lõikes 2 osutatud isikuid ja üksusi avaliku sektori rahastatud
teadusuuringutest ja innovatsioonist tuleneva intellektuaalomandi
väärindamisel ning turuleviimisel, sealhulgas teadlikkuse suurendamise ja
intellektuaalomandi haldamise suutlikkuse suurendamise kaudu, pakkudes abi
intellektuaalomandi haldamise ning turuleviimise strateegiate
kindlaksmääramisel;
(i) koordineerib liidu tasandi kasutajatuge, mis pakub lõikes 2 loetletud üksustele
intellektuaalomandiga tagatava rahastamisega seotud teabe- ja tugiteenuseid.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega tehnilised spetsifikatsioonid, mis on vajalikud
käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud liidu vabatahtliku raamistiku
ühetaoliseks rakendamiseks, sealhulgas kirjeldused avalikustatava teabe sisu,
võrreldavuse ja koostalitlusvõime kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Amet töötab kooskõlas
teise lõigu kohaselt sätestatud tehniliste spetsifikatsioonidega välja liidu vabatahtliku
raamistiku rakendamiseks vajalikud vormid ja nendega seotud töövahendid ning
haldab ja vajaduse korral ajakohastab neid.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega käesoleva artikli esimese lõigu punktis b
osutatud digitaalse sidemete loomise platvormi ühised tehnilised standardid,
koostalitlusnõuded ja käitamistingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
ET 73 ET
4. Kumuleerunud eelarveülejäägi olemasolu korral ja pärast ameti eelarvekomiteelt
heakskiidu saamist võib amet sõlmida komisjoniga rahalist toetust käsitlevaid
lepinguid, et rakendada selliseid liidu meetmeid, mis on selgelt määratletud,
kuuluvad ametile käesoleva määrusega antud ülesannete hulka ning on seotud
intellektuaalomandiga tagatava rahastamise ja intellektuaalomandipõhise vara
turuleviimisega. Sellistes rahalist toetust käsitlevates lepingutes määratakse kindlaks
lepinguosaliste vastavad kohustused ja rahaline osalus, rahastatavad tegevused ja
tulemused, rahastamiskõlblikud kulud, rakenduskord, aruandekohustused,
sisekontrollimeetmed, auditeerimisõigused ja kasutamata summade käsitlemine.
5. Ametile käesoleva artikliga antud ülesannete täitmise kohta kehtib määrus
(EL) 2017/1001. Pädevuskeskus on ameti osa ning tal ei ole eraldi juriidilise isiku
staatust, finantsautonoomiat ega otsustusõigust. Kogu pädevuskeskuse kaudu
toimuvale tegevusele kehtib ametile kohaldatav juhtimis-, kavandamis-, eelarve-,
raamatupidamis-, sisekontrolli- ja aruandlusraamistik.
6. Pädevuskeskuse loomise kulud ja ametile käesoleva määrusega antud ülesannetest
tulenevad jooksvad kulud kaetakse pädevuskeskuse tegevuseelarvest.
Sisseseadmiskulud võivad hõlmata vähemalt kulusid, mis on seotud IT-
tugisüsteemide arendamise ja vastava haldustaristu loomisega ning uute algatuste
ajaliselt piiratud ettevalmistamise või käivitamisega. Ameti eelarvekomitee võib
lubada ameti kumuleerunud eelarveülejäägi kasutamist vajalike, selgelt määratletud,
ühekordsete ja ajaliselt piiratud asutamiskulude katmiseks.
7. Ameti tegevdirektor võib kehtestada tasud käesolevas artiklis osutatud konkreetsete
teenuste eest, mida osutatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud üksustele kooskõlas
määruse (EL) 2017/1001 artikliga 178. Sellised tasud peavad olema läbipaistvad,
mittediskrimineerivad ja piirduma konkreetse teenuse maksumusega.
Tasusid ei kohaldata juurdepääsule lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt
väljatöötatud väärtuse määramise vabatahtlikule raamistikule, juurdepääsule lõike 3
esimese lõigu punkti b kohaselt väljatöötatud digitaalsele sidemete loomise
platvormile, lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud tugiteenustele, mida osutatakse
avaliku sektori sidusrühmadele, sealhulgas liidu institutsioonidele, organitele ja
asutustele, ning juurdepääsule lõike 3 esimese lõigu punktis i osutatud liidu tasandi
kasutajatoele.
Artikkel 33
Andmete kogumine
1. Selleks et toetada ametile artikliga 32 antud ülesannete täitmist, eelkõige nende
ülesannete täitmist, mis on seotud tõendusbaasi väljatöötamise, andmete analüüsi ja
toetusega, et parandada artikli 32 lõikes 2 osutatud üksuste juurdepääsu
rahastamisele, kogub ja analüüsib amet anonüümitud või muid isikustamata andmeid,
mis on antud vabatahtlikult ja mis on seotud tehingutega, mille puhul
intellektuaalomandi õigusi kasutatakse tagatisena krediidi või kindlustuse saamiseks
või mitterahalise osalusena omakapitaliinvesteeringute stsenaariumide korral, ilma et
see piiraks nende eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad salastatud teavet.
2. Käesoleva artikli kohasel andmete kogumisel ja analüüsimisel teeb amet kooskõlas
liidu õigusega koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide
pädevate avaliku sektori asutuste, riiklike ja piirkondlike intellektuaalomandi ametite
ning asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmadega rahanduse ja kindlustuse
ET 74 ET
valdkonnas, et hõlbustada olemasolevate andmete kättesaadavust, võrreldavust ja
taaskasutamist ning uurida olemasolevatele andmeallikatele ja tavadele tuginedes
võimalikke lähenemisviise läbipaistvuse ja koostalitlusvõime parandamiseks kogu
liidus.
3. Kui see on kättesaadav ja asjakohane, võivad andmed, mille amet on käesoleva
artikli kohaselt kogunud ja analüüsinud, hõlmata teavet, mis pärineb
intellektuaalomandi registritest, äriregistritest, pandiregistritest või muudest
intellektuaalomandiõigustega seotud asjaõiguste registritest ja teistest sellesarnastest
allikatest, samuti muud asjakohast teavet, mille on kättesaadavaks teinud avaliku
sektori asutused või erasektori osalised, sealhulgas teavet selle kohta, kuidas on
hinnatud intellektuaalomandi kasutamist krediidi või kindlustuse tagatisena või
mitterahalise osalusena omakapitali investeerimise stsenaariumides , vastava tehingu
suurust ja omadusi, asjaomase intellektuaalomandi õiguse liiki ning asjakohaseid
näitajaid, nagu omakapitali väärtuse määramine, tagatus või laenusumma ja
tagatisvara väärtuse suhtarv.
4. Amet edendab koostöös asjaomaste sidusrühmadega andmete kvaliteedi, vormingute
ja juurdepääsutingimustega seotud ühiste standardite ja tavade, sealhulgas
diferentseeritud ja proportsionaalse juurdepääsukorra väljatöötamist ning pakub
suuniseid ja toetusmeetmeid, mille eesmärk on võimaldada innovaatilistel
ettevõtjatel, idufirmadel, kasvufirmadel ja VKEdel saada kasu täiustatud
tõendusbaasist ja analüütilistest väljunditest.
5. Kui see on käesolevas artiklis osutatud tegevuse käigus saadud kogemuste põhjal
põhjendatud, võib amet koostöös asjaomaste sidusrühmadega kaaluda digivahendite
või struktureeritud andmesüsteemide väljatöötamist, et veelgi enam toetada artiklis
32 sätestatud pädevuskeskuse ülesannete täitmist, sealhulgas uurides võimalust luua
kogu liitu hõlmav intellektuaalomandipõhisele varale seatud pantide register.
6. Amet kehtestab suunised ja toetusmeetmed tagamaks, et innovaatilised ettevõtjad,
idufirmad, kasvufirmad ja VKEd saavad käesoleva artikli kohaselt kogutud
andmetest tõhusalt kasu.
Artikkel 34
Intellektuaalomandi hindajad
1. Artikli 32 lõikes 2 osutatud isikud ja üksused ning asjaomased finants- ja
kindlustusvaldkonna avaliku ja erasektori üksused võivad taotleda
intellektuaalomandiõiguste väärtuse hindamist liidu vabatahtliku raamistiku alusel
kooskõlas artikli 32 lõike 3 esimese lõigu punktiga a. Sellise hindamise võib läbi viia
artikli 35 kohaselt sertifitseeritud intellektuaalomandi hindaja.
2. Kui hindamine on tellitud seoses rahastamistehinguga, esitatakse hindamiseks vajalik
teave kooskõlas asjaomaste lepinguosaliste vahel kokku lepitud korraga ning
vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse eeskirjadele.
3. Hindamisel tegutseb intellektuaalomandi hindaja sõltumatult ja väldib huvide
konflikti hindamisega seotud isikute või üksustega.
4. Hindamisega seotud tasud ja muud kulud kannab hindamise tellinud isik või üksus,
kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Tasud ja kulud peavad olema
ET 75 ET
läbipaistvad, mõistlikud ning hindamise laadi, ulatuse ja keerukusega
proportsionaalsed.
Artikkel 35
Intellektuaalomandi hindajate sertifitseerimine
1. Amet loob intellektuaalomandi hindajate jaoks liidu sertifitseerimissüsteemi ja
haldab seda. Sertifitseerimine tõendab, et hindaja on omandanud teadmised ja
ametialase pädevuse, mis on vajalikud artikli 32 lõike 3 esimese lõigu punktis a
osutatud liidu vabatahtliku raamistiku kohaseks väärtuse määramiseks.
2. Käesoleva artikli kohane sertifitseerimine on vabatahtlik ja tõendab pädevust
kohaldada liidu väärtuse määramise raamistikku. See ei kujuta endast tegevusluba
ega anna õigust tegutseda reguleeritud kutsealal, samuti ei ole see eeltingimus
intellektuaalomandi väärtuse määramiseks liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt. See
ei piira kutsealasid, kutsekvalifikatsioone ja väärtuse määramise teenuste osutamist
reguleerivate riigisiseste õigusnormide kohaldamist.
3. Ameti tehtud sertifitseerimine ei pane ametile vastutust sertifitseeritud hindaja poolt
konkreetsete väärtuse määramiste eest ega anna sellistele väärtuse määramistele
siduvat või eeldatavat õiguslikku mõju.
4. Sertifitseerimiseks sobiv tulevane hindaja
(a) on asjakohase haridusliku või kutsealase tausta ja asjakohase erialase
töökogemusega ning tehnilise pädevusega intellektuaalomandipõhise vara
väärtuse määramisel;
(b) peab edukalt läbima erikoolituse artikli 32 lõike 3 esimese lõigu punktis a
osutatud liidu vabatahtliku raamistiku kohaldamise kohta ning ka hindamise,
millega tõendatakse piisavate teadmiste olemasolu ja suutlikkust seda
raamistikku praktiliselt kohaldada;
(c) näitab üles objektiivsust ja usaldusväärsust ning järgib asjakohaseid
kutsestandardeid või kutse-eetikat.
Esimese lõigu punktides b ja c osutatud koolituse ja hindamise korraldab amet. Amet
võib sellise koolituse ja hindamise välja töötada ja seda pakkuda koostöös riiklike
intellektuaalomandiametite ning asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste
kutseorganisatsioonide ja hindamisasutustega.
5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega käesoleva artikli kohase
sertifitseerimissüsteemi rakendamiseks järgmised üksikasjalikud tingimused:
(a) sertifitseerimiskavaga liitumiseks nõutav minimaalne hariduslik või kutsealane
taust ja erialane töökogemus ning selle kohta esitatavad tõendid;
(b) lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud erikoolituse miinimumsisu,
õpiväljundid ja praktilised osad, sealhulgas kõik osalemisnõuded;
(c) lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud hindamise vorm, sisu,
hindamismetoodika ja miinimumnõuded;
(d) taotlusmenetlus, sealhulgas esitatavad dokumendid ja tõendid ning lõikes 4
sätestatud tingimuste täitmise kontrollimise kord;
ET 76 ET
(e) sertifitseerimistõendi kehtivusaeg ning selle pikendamise tingimused ja kord,
sealhulgas jätkuva kutsealase arenguga seotud nõuded;
(f) sertifitseerimistõendi peatamise ja tühistamise alused ja kord, sealhulgas
asjakohased menetluslikud tagatised ja asjaomase isiku õigus olla ära kuulatud;
(g) liidu sertifitseerimise ja sertifitseeritud staatuse kasutamist, esitamist ja sellest
teatamist reguleerivad tingimused, sealhulgas kord, mille eesmärk on vältida
sertifitseerimise ulatuse või õiguslike tagajärgede eksitavat esitamist ning
(h) sertifitseeritud hindajatega seotud teave, mis lisatakse käesoleva artikli lõikes 7
osutatud andmebaasi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
6. Amet annab pädevuskeskuse kaudu välja sertifitseerimistõendi ning uuendab seda ja
peatab või tühistab selle kooskõlas käesoleva artikliga.
7. Amet loob pädevuskeskuse kaudu käesoleva artikli kohaselt sertifitseeritud
intellektuaalomandi hindajate avalikult kättesaadava liidu andmebaasi ja haldab seda.
8. Tegevdirektor võib kehtestada tasud käesoleva artikli kohaste sertifitseerimis-,
hindamis- ja pikendamisteenuste eest kooskõlas määruse (EL) 2017/1001 artikliga
178. Sellised tasud peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ega tohi
ületada asjaomaste konkreetsete teenuste maksumust.
Artikkel 36
Tegevuse kavandamine ja aruandlus
1. Amet kajastab talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesannete täitmiseks
vajalikud tegevused määruse (EL) 2017/1001 artikli 153 lõike 1 punktides a ja b
osutatud mitmeaastase strateegilise programmi ja ameti iga-aastase tööprogrammi
eraldi jaos.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldi jaos sätestatakse nende ülesannetega seotud
eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ning hinnanguline
personalivajadus ja rahalised vahendid, võttes arvesse asjakohast liidu poliitikat ja
prioriteete. Mitmeaastase strateegilise programmi ja iga-aastase tööprogrammi
ettevalmistamist, vastuvõtmist, rakendamist ja muutmist reguleeritakse määrusega
(EL) 2017/1001.
3. Amet lisab määruse (EL) 2017/1001 artikli 153 lõike 1 punktis c osutatud ameti
tegevust käsitlevasse aastaaruandesse eraldi osa ülesannete kohta, mis on ametile
käesoleva artikliga antud. See konkreetne osa sisaldab järgmist teavet:
(a) ülevaade eelmise aasta peamistest tegevustest;
(b) iga-aastases tööprogrammis sätestatud eesmärkide ja tulemusnäitajatega seoses
saavutatud tulemused;
(c) üldhinnang asjaomaste ülesannete täitmisele, sealhulgas kasutatud rahalistele
vahenditele ja personalile, tasudest saadud tulule ja mis tahes olulisele mõjule,
mida see avaldab ameti muude põhikirjajärgsete ülesannete täitmisele;
(d) ülevaade järgmisteks aastateks kavandatud tegevustest.
ET 77 ET
Artikkel 37
Määruse (EL) 2017/1001 muutmine
Määruse (EL) 2017/1001 artikli 151 lõikesse 1 lisatakse punkt f:
„f) täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 202X/XXXX antud ülesanded.
*+“
___
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 202X/XXXX (ELT..., ELI...).“
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 38
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee, mis on loodud määrusega
(EL) 2017/1001. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 39
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 11 lõikes 2, artikli 19 lõikes 10, artikli 22 lõikes 5, artikli 24 lõikes 12, artikli
28 lõikes 5 ja artikli 31 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon
esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase
tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks
ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle
kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2, artikli 19 lõikes 11, artikli
22 lõikes 5, artikli 24 lõikes 12, artikli 28 lõikes 5 ja artikli 31 lõikes 8 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.
See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
+ Väljaannete talitus, palun lisada joonealuse märkuse teksti käesoleva määruse (Euroopa
innovatsioonimäärus) number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
ET 78 ET
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 11 lõike 2, artikli 19 lõike 10, artikli 22 lõike 5, artikli 24 lõike 12, artikli 28
lõike 5 ja artikli 31 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes
juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti
Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu
algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 40
Hindamine
Hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse
jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust
selle eesmärkide seisukohalt, eelkõige riigihangete rolli tugevdamisel innovatsiooni
hoogustajana ning intellektuaalomandi väärtuse määramise, turuleviimise ja kasutamise
edendamisel, ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande. Vajaduse korral lisatakse hinnangule ettepanek
käesoleva määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta.
Artikkel 41
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
[...] [...]
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
Sisukord
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 2
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 2
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 2
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 2
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 2
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 2
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 2
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). .................. 5
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 6
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 6
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 7
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 7
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
ET 2 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 11
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 11
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 11
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 13
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 13
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 13
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 13
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 15
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 15
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 16
3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus .... 16
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 18
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 19
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 19
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 21
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 23
4.4. Koostalitlusvõime hindamine ..................................................................................... 23
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 24
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik
Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamiseks (Euroopa innovatsioonimäärus).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Ühtne turg, konkurentsivõime, teadusuuringud ja innovatsioon.
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Algatuse üldeesmärk on parandada innovatsiooni puhul ühtse turu toimimist,
vähendades tõkkeid uuenduslike lahenduste väljatöötamisel, katsetamisel ja
ulatuslikumal kasutuselevõtmisel ning kiirendada seeläbi nende turuleviimist liidus.
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Vähendada väärtuse määramise kulusid ning suurendada intellektuaalomandi õiguste
litsentsimist ja üleandmist ELis järgmise nelja aasta jooksul.
Erieesmärk nr 2
Suurendada järgmise viie aasta jooksul kulutusi teadus- ja arendusteenuste hangetele.
Erieesmärk nr 3
Suurendada ELis asuvate teadus- ja arenduslahenduste hangete hulka järgmise viie
aasta jooksul.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Majanduslik kasu
Kogu ELi hõlmava intellektuaalomandi väärtuse määramise ühtlustatud
raamistiku kasutuselevõtmine, mida täiendavad ELi intellektuaalomandi
koolituskeskus ja intellektuaalomandi sidemete loomise platvorm, peaks
vähendama intellektuaalomandipõhise vara väärtuse määramise, haldamise ja
rahalise väljendamisega seotud kulusid ja keerukust. Pakkudes standardseid väärtuse
määramise meetodeid, eriteadmisi ja täiustatud turutaristut, vähendaksid need
meetmed ettevõtjate ja väliste rahastajate vahelist teabe ebaühtlust seoses
intellektuaalomandipõhise vara majandusliku väärtusega.
Intellektuaalomandi väärtuse määramise suurem läbipaistvus ja usaldusväärsus
hõlbustaks patentide ja muu intellektuaalomandipõhise vara kasutamist tagatisena,
parandades seeläbi juurdepääsu rahastusele nii laenu kui ka omakapitali kaudu.
Eelkõige võivad standardsed väärtuse määramise süsteemid tugevdada
intellektuaalomandi tagatisfunktsiooni pankade jaoks ja märguandefunktsiooni
riskikapitaliinvestorite jaoks, aidates suurendada intellektuaalomandiga tagatava
rahastamise mahtu. Kuna ettevõtjad suudavad paremini arvesse võtta ja edasi anda
oma intellektuaalomandi majanduslikku väärtust, suureneb tõenäoliselt patentimisest
saadav oodatav tulu, mis loob tugevamad stiimulid innovatsiooni investeerimiseks ja
intellektuaalomandi ametliku kaitse taotlemiseks.
ET 4 ET
Kirjanduse andmetel võib see seos tekitada positiivse mõjuringi patentimise ja
rahastamise vahel. Tugevamad intellektuaalomandi portfellid hõlbustavad
juurdepääsu välisrahastamisele, samas paremad rahastamistingimused toetavad
täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, mis toob
kaasa täiendava patentide loomise. Usaldusväärsemad väärtuse määramise
mehhanismid võivad lisaks patenditaotluste arvu suurendamisele parandada patentide
kvaliteeti, motiveerides ettevõtjaid keskenduma leiutistele, millel on suurem
tehnoloogiline ja kaubanduslik potentsiaal.
Seda mehhanismi toetab mitu tõendit. Reaaloptsioonide seisukohast suurendavad
usaldusväärsed väärtuse määramise süsteemid ja intellektuaalomandi järelturud
patendiga seotud investeeringute tagasipööratavust, muutes patendid kaubeldavaks
varaks, mitte üksnes õiguslikuks vahendiks. See vähendab patentimise tegelikku riski
ja motiveerib ettevõtjaid esitama patente, mida saab hiljem litsentsida, müüa või
kasutada finantstehingute toetamiseks. Ameerika Ühendriikide kogemus näitab, et
kokkupuude patentide järelturuga suurendab patentimisaktiivsust, eriti majandusliku
ebakindluse tingimustes, motiveerides ettevõtjaid patentima ka leiutisi, mida muidu
hoitaks ärisaladusena.
Teadus- ja arendusteenuste hangete ELi tasandil ühtlustatud raamistiku
kasutuselevõtmine peaks märkimisväärselt vähendama õiguskindlusetust ja
menetluste keerukust, mida praegu liikmesriikides teadus- ja arendusteenuste
hangetega seostatakse. See peaks hõlbustama piiriüleste teadus- ja arendusteenuste
hankeprojektide rakendamist, mis võimaldab avaliku sektori hankijatel koondada
nõudlust ja saavutada suurem otsustava tähtsusega rahaline maht, kasutades seeläbi
innovatsioonihangete ühtse turu kogu potentsiaali.
Innovatsioonile suunatud järeleproovitud hanketavade integreerimine ühisesse
raamistikku parandaks ka teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste tulemuslikkust
ja tõhusust, suurendades innovatsiooni tehtavate avaliku sektori investeeringute
tasuvust. Selgemad menetlused suurendaksid avaliku sektori hankijate suutlikkust
kavandada ja hallata teadus- ja arendusteenuste hankeprojekte, vähendades samas
tarnijate osalemiskulusid ja -tõkkeid. See peaks innustama suuremat hulka,
sealhulgas eri liikmesriikidest, ettevõtjaid osalema teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlustes ja sellega omakorda suurendama konkurentsi, parandama
kavandatud lahenduste kvaliteeti ja laiendama juurdepääsu uuenduslikule
tehnoloogiale.
ELi eelistamise kehtestamine teadus- ja arendusteenuste hankemenetlustes
suurendaks ka tõenäosust, et avaliku sektori rahastatud teadus- ja arendusteenuste
hangetest saadav märkimisväärne majanduslik ja tehnoloogiline kasu jääb Euroopa
Liitu. Nõudluse suurendamine ELis asuvates ettevõtetes väljatöötatud uuenduslike
lahenduste järele toetaks erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse,
edendaks Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi kasvu ja aitaks kaasa väärtuslike
töökohtade loomisele. Selline tegevus tugevdaks ELi strateegilist autonoomiat ja
tehnoloogilist suveräänsust elutähtsates tehnoloogiavaldkondades ja sektorites.
Euroopa innovatsioonimäärus suurendab ELi sisemajanduse koguprodukti kümne
aasta jooksul hinnanguliselt 0,25–0,42 % võrreldes lähtestsenaariumiga, mille
kohaselt Euroopa innovatsioonimäärust ei ole olemas.
Lisaks mõjule, mis avaldub sisemajanduse koguproduktile ja tööhõivele, peaks
Euroopa innovatsioonimäärus tooma laiemat ühiskondlikku kasu, aidates muuta
teadusuuringuid ja innovatsiooni turuleviidavateks lahendusteks. Märkimisväärne
ET 5 ET
kogum empiirilisi tõendeid näitab, et avaliku ja erasektori järjepidevad
investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni kiirendavad puhta tehnoloogia
arendamist, ulatuslikumat kasutuselevõtmist ja selle kulude vähendamist, ning
aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja
soodustada kestlikumate tootmisprotsesside väljatöötamist. Need kasud tekitavad
tõenäoliselt positiivseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid välismõjusid, mida
tavapärased makromajanduslikud näitajad, nagu sisemajanduse koguprodukt,
kajastavad vaid osaliselt.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Erieesmärgi, milleks on intellektuaalomandi väärtuse määramise kulude
vähendamine ning ELis intellektuaalomandi õiguste litsentsimise, üleandmise ja
rahalise kasutamise suurendamine, saavutamise edusamme jälgitakse mitme näitaja
abil. Nende näitajate hulgas on nende liikmesriikide arv, kes integreerivad Euroopa
Liidu Intellektuaalomandi Ameti väärtuse määramise standardid oma riiklikesse
väärtuse määramise tavadesse, ELi intellektuaalomandi väärtuse määramise
metoodikat kohaldavate tehingute arv, ettevõtjate keskmised intellektuaalomandi
väärtuse määramise kulud ning nende ettevõtjate arv, kes kasutavad
intellektuaalomandipõhist vara tagatisena või rahastamistehingutes.
Erieesmärgi, milleks on kulude suurendamine teadus- ja arendusteenuste hangetele,
saavutamise edusamme mõõdetakse teadus- ja arendustegevuse kulude osakaaluga
riigihangete kogumahust ning piiriüleste teadus- ja arendusteenuste hankelepingute
arvu ja maksumusega. Erieesmärgi, milleks on ELis asuvate teadus- ja
arendustegevuse lahenduste hangete hulga suurendamine, saavutamise edusamme
jälgitakse ELis asuvate tarnijate ja lahendustega seoses sõlmitud teadus- ja
arendusteenuste hankelepingute arvu ja maksumuse kaudu.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest50
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist
teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Ettepanek vastab vajadusele tegeleda ühtse turu praeguse killustatusega teadus- ja
arendusteenuste hangete valdkonnas, kehtestades teadus- ja arendusteenuste
hangete ning teadus- ja arendusteenuste piiriüleste ühishangete ühtlustatud
menetluse, mida kõigi liikmesriikide avaliku sektori hankijad rakendavad kooskõlas
käesoleva määrusega pärast selle jõustumist.
Lisaks sellele antakse määruse jõustudes Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile
uued ülesanded, sealhulgas Euroopa Liidu pädevuskeskuse loomine
50 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 6 ET
intellektuaalomandiga tagatavaks rahastamiseks ja intellektuaalomandi
turuleviimiseks. Kui pädevuskeskus on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis
loodud, hakkab see täitma talle määrusega antud ülesandeid, sealhulgas toetama eri
sidusrühmi seoses intellektuaalomandiga tagatava rahastamisega ja
intellektuaalomandipõhise vara turuleviimisega. Lisaks sellele töötab Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Amet pädevuskeskuse kaudu 1. septembriks 2028 (mis on
esialgne kavandatud kuupäev, sest IT-arenduseks on vaja aega) välja kogu
immateriaalse vara väärtuse määramise raamistiku ja loob digitaalse sidemete
loomise platvormi, et hõlbustada liidu tasandil kaitstud igat liiki intellektuaalomandi
õiguste litsentsimist ja üleandmist.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus).
Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
Kavandatud meetmed keskenduvad valdkondadele, mille puhul annab liidu tasandil
tegutsemine selge lisaväärtuse vajalike meetmete ulatuse, kiiruse ja mastaabi tõttu.
Meetmete eesmärk on parandada innovaatiliste ettevõtjate ärilist huvi tuua turule
uuenduslikke lahendusi, hõlbustades intellektuaalomandiõiguste väärtuse määramist,
turuleviimist ja kasutamist tagatisena, et saada intellektuaalomandiga tagatud
rahastust, ning lihtsustades esimeste klientide leidmist teadus- ja arendusteenuste
hangete kaudu. See suurendab tasuvust, võimaldades paremat piiriülest koostööd,
tagab innovaatilistele ettevõtjatele nende asukohast olenemata õiglasema juurdepääsu
võimalustele ning suurendab liidu suutlikkust püsida ülemaailmses konkurentsis.
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post)
ELi sekkumine toob püsivat kasu tänu mastaabisäästule, väiksematele
tehingukuludele ning suuremale õiguskindlusele avaliku sektori hankijate, ettevõtjate
ja investorite jaoks. See tugevdab Euroopa suutlikkust tuua turule uuenduslikke
lahendusi ja intellektuaalomandipõhist vara ning neid ettevõtjate rahastamisel
võimendada. Teadus- ja arendusteenuste hangete ühtlustatud ja digitaliseeritud
menetlused vähendavad avaliku sektori hankijate ning teadus- ja arendusteenuste
hangetes osalevate ettevõtjate tehingukulusid ja halduskoormust, tagades samas
kõigis liikmesriikides ühetaolised turutingimused. Pädevuskeskuse loomine Euroopa
Liidu Intellektuaalomandi Ametis suurendab intellektuaalomandiga tagatava
rahastamise kasutuselevõttu Euroopas, suurendades innovaatiliste ettevõtjate
rahastamisvõimalusi.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on kogunud intellektuaalomandi õiguste
valdkonnas ulatuslikud eksperditeadmised tänu oma ülesannetele, mis on seotud ELi
kaubamärkide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste kaitsega, ning ka igat liiki
intellektuaalomandi õiguste rikkumise seirega, mida tehakse intellektuaalomandiga
seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse kaudu. Arvestades seda kogemust
tuginetakse ettepanekus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti
eksperditeadmistele ning määratakse talle intellektuaalomandi väärtuse määramise ja
turuleviimisega seotud lisaülesanded.
ET 7 ET
Innovatsioonipartnerluse menetlust, mis võeti kasutusele ELi 2014. aasta
riigihankedirektiivides, kasutatakse vaid väga piiratud ulatuses. ELi 2014. aasta
riigihankedirektiivide hindamisel jõuti järeldusele, et nende direktiivide käimasoleva
läbivaatamise käigus tuleks kaotada kohustus, et see menetlus peab hõlmama teadus-
ja arendusteenuste hankeid, sest avaliku sektori hankijad ei soovi osta teadus- ja
arendusteenuseid sellise menetluse raames, millega ostetakse lahendusi
kaubanduslikus mahus ja mis on avatud pakkujatele kolmandatest riikidest, kellega
liit on sõlminud rahvusvahelise riigihangete kokkuleppe. Seda kogemust arvesse
võttes on ettepaneku eesmärk ette näha teadus- ja arendusteenuste ostmiseks
hankemenetlus, mis ei hõlma lahenduste hankimist kaubanduslikus mahus ja mis on
avatud üksnes liikmesriikide, EMP riikide ja Lääne-Balkani riikide
teenuseosutajatele.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Ettepanek on täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–
2027 ja seda rakendatakse olemasolevate liidu programmide kaudu, loomata uusi
kogukulusid või finantskohustusi lisaks olemasolevatele vahenditele.
Kui kaasseadusandjad kiidavad ettepaneku heaks ja otsustavad, et Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Amet loob keskuse, haldab seda ja toetab rahaliste vahenditega
(kas tegevuseelarvest või ülejäägist), on oluline teada, et Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Amet ei rahasta seda ELi eelarvest (see ei ole ELi toetus), vaid
rahastab ameti enda eelarvest, mistõttu see ei sõltu mitmeaastasest
finantsraamistikust.
Selles mõttes oleneks otsus konkreetsete eelarveelementide kohta Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Amet haldusnõukogu ja eelarvekomitee otsusest ja heakskiidust.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Kogu rahastamine tagatakse programmide vahendite ümberpaigutamisega. Ilma et
see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste
tulemusi, on alates 2028. aastast ette nähtud assigneeringud rangelt soovituslikud.
ET 8 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)51
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega
usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,
kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke
teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile
solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed
finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse
maksimumsummaga.
51 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil:
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
ET 9 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Käesolev aruanne sisaldab personalikulusid. Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse
standardnorme. Komisjon hindab käesoleva ettepaneku väljundit, tulemusi ja mõju
iga kolme aasta järel pärast kohaldamise alguskuupäeva. Hindamise käigus
hinnatakse käesoleva määruse panust ühtse turu toimimisse, sealhulgas selles
sätestatud eesmärkide saavutamisse.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Algatuse eelarve täitmise viis on otsene eelarve täitmine komisjoni poolt. See on
kõige asjakohasem lähenemisviis, arvestades liidu kulude piiratud ulatust, mis
piirdub tavapäraste haldus- ja järelevalvekuludega. Kehtestatud sisemenetluste
kasutamine tagab tulemuslikud ja tõhusad kontrollid, väikesed veamäärad, tehingute
kiire töötlemise ja minimaalsed kontrollikulud.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Üldiselt nõuab algatus personalikulusid. Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse
standardnorme. Algatuse enamikus aspektides järgitakse käesoleva määruse
rakendamise järelevalveks kehtestatud menetlusi.
Peamine operatsioonirisk on ebapiisav haldussuutlikkus, et jälgida määruses
sätestatud kohustuste täitmist. Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang,
milles esitatakse valitud poliitilise lähenemisviisi aluseks olev analüüs. Algatuse
ettevalmistamisel tugineti ka avalikule konsultatsioonile ning sihtkonsultatsioonidele
tööstusharu sidusrühmade, liikmesriikide ja kutseorganisatsioonidega, mis tagasid
asjakohaste andmete, teabe ja tagasiside kogumise. Siiski võivad rakendamise ajal
ilmneda soovimatud tagajärjed või ettenägematud mõjud. Need tehakse kindlaks
määruses sätestatud järelevalvemenetluste kaudu, mis võimaldab komisjonil nendega
tegeleda asjakohaselt ja õigel ajal.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
Algatusega kaasnevad piiratud halduskulud. Kohaldatakse komisjoni standardseid
kontrollimenetlusi. Rahastamisprogramme ega mitmetasandilisi
rakendusmehhanisme ei looda ning seetõttu jääb kontrollitegevus lihtsasti
arusaadavaks ja kulutõhusaks. Kontrolle tehakse täielikult eelarve otsese täitmise
raames, kasutades komisjoni sisekontrolliraamistiku kohaseid standardseid
järelauditeid. See tagab asjakohase tasakaalu kontrollitegevuste ja hallatavate
rahaliste vahendite piiratud väärtuse vahel. Võttes arvesse suure riskiga
finantstehingute puudumist ja lihtsustatud struktuuri, on eeldatav veamäär maksete
tegemisel ja programmi lõpetamisel väike ja selgelt väiksem olulisuse lävest. Seega
tagab kontrollisüsteem usaldusväärsuse kõrge taseme proportsionaalsete kuludega.
ET 10 ET
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Algatusega ei looda rahastamisprogramme ega finantstoetusskeeme. Seepärast
tugineb see komisjoni olemasolevale sisekontrolliraamistikule ja pettustevastase
võitluse strateegiale. Kohaldatakse standardseid ennetus- ja avastamismeetmeid,
sealhulgas riskipõhist sisekontrolli, ülesannete lahusust ja halduskulude jaoks
kehtestatud töövooge.
Amet tagab kooskõlas määrusega (EL) 2017/1001 ja ameti suhtes kohaldatavate
finantsreeglitega, et on kehtestatud asjakohased meetmed liidu finantshuvide
kaitsmiseks ametile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, sealhulgas
meetmed pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja muude rikkumiste ennetamiseks,
avastamiseks ja käsitlemiseks. Komisjon täidab kohaldatava juhtimisraamistiku
kohaselt talle antud järelevalve- ja seireülesandeid.
Nagu kõigi komisjoni hallatavate tegevuste puhul, võivad ka Euroopa
Pettustevastane Amet ja Euroopa Prokuratuur kasutada oma volitusi kooskõlas oma
vastavate õiguslike alustega, et uurida pettusi, korruptsiooni või muud ELi
finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Kontrollikoda säilitab
oma tavapärased auditeerimisõigused komisjoni kulutuste suhtes.
ET 11 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud
näitlikustamise eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.
Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil
sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate
institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need
kindlaks iga-aastases eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates
2028. aastast on soovituslikud. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet eelarve
puhul on arvud esialgsed ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet juhtorganid
peavad need kooskõlas ELi kaubamärgi määrusega heaks kiitma.
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta52
EFTA
riigid53
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d54
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
02 01 01 01 01
Liigenda
mata JAH JAH EI EI
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta
EFTA
riigid
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
ei kohaldata
52 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 53 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 54 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 12 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 02
DG: teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik
2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0
Maksed (2a) 0
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0
Maksed (2b) 0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud55
Eelarverida 01 01 01 01 (3) 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074
Teadusuuringute ja
innovatsiooni peadirektoraat Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074
assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074
55 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 13 ET
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud
KOKKU
Maksed 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074
ET 14 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–
2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,582 0,582 0,582 0,582 0,5820,5820,582 4,074
Muud halduskulud 0 0 0 0 000 0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
kokku 0,582
0,5820,5820,5820,5820,5820,582 4,074
KOKKU 0,5820,5820,5820,5820,5820,5820,582 4,074
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise
eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu
rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku
2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse
need kindlaks iga-aastases eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast
on soovituslikud.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina56
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
0 0 0 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(Kaudne teadustegevus) 3 3 3 3 3 3 3
(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
56 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme
haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie
netovajadused.
ET 15 ET
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
0 0 0 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY]
• ELi delegatsiooni des
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) -
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud
0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0 0 0 0
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse komisjoni
talituste
olemasolevast
personalist
Erakorraline lisapersonal*
Rahastatakse
rubriigist 4 või
teadusuuringute
eelarveridadelt
Rahastatakse BA
ridadelt
Rahastatakse
tasudest
Ametikohtade
loeteluga ette
nähtud
ametikohad
3 (Võttes arvesse
rubriigi 4 üldist
pingelist olukorda nii
personali kui ka
assigneeringute taseme
osas, kaetakse
personalivajadused
peadirektoraadi
töötajatega, kes on
juba määratud meedet
haldama ja/või kes on
ümber paigutatud
peadirektoraadi või
komisjoni muude
talituste siseselt.)
ei kohaldata
Koosseisuväline
personal
(lepingulised
ET 16 ET
töötajad, riikide
lähetatud
eksperdid ja
renditööjõud)
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Määruse rakendamise ja jõustamise jälgimiseks on vaja kolme töötajat
(täistööaja ekvivalendina).
Koosseisuvälised töötajad
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest
tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4
assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis
on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida
kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt
litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks
olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-
assigneeringud
KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
ET 17 ET
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Nimetage
kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud
KOKKU
3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus
Pädevuskeskus pakuks tuge sellistes valdkondades nagu intellektuaalomandi kasutamine,
turuleviimine ja juurdepääs rahastamisele. Nende meetmete rakendamiseks on rakendusetapis
hinnanguliselt (täistööaja ekvivalendina) vaja kümmet töötajat aastas, võttes eelduseks, et
arendusperiood kestab kaks aastat. Kui määrus jõustub 2028. aastal, hõlmaks see etapp 2028.
ja 2029. aastat. Kui pädevuskeskus täielikult tööle hakkab, siis väheneb hinnanguline
personalivajadus kaheksale töötajale aastas.
Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)
Asutus: Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi
Amet
Aasta
2028
Aasta
2029
Aasta
2030
Aasta
2031 Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
Ajutised töötajad
(AD palgaastmed) 6 6 4 4 4 4 4
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed) 0 0 0 0 0 0 0
Ajutised töötajad (AD 6 6 4 4 4 4 4
ET 18 ET
+ AST) kokku
Lepingulised töötajad 4 4 4 4 4 4 4
Riikide lähetatud
eksperdid 0 0 0 0 0 0 0
Lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud
eksperdid kokku
4 4 4 4 4 4 4
Töötajad KOKKU 10 10 8 8 8 8 8
Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus
ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade
Asutus: Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Amet
Aasta
2028
Aasta
2029
Aasta
2030
Aasta
2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
Ajutised töötajad (AD +
AST) 6 6 4 4 4 4 4
Lepingulised töötajad 4 4 4 4 4 4 4
Riikide lähetatud
eksperdid 0 0 0 0 0 0 0
Töötajad kokku 10 10 8 8 8 8 8
ELi eelarvest kaetavad
assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Tasudest kaetavad
assigneeringud
(kui see on asjakohane)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi
Ameti
tegevuseelarvest/ülejäägist
kaetavad assigneeringud
(nagu asjakohane)
0,746 1,523 1,173 1,196 1,220 1,245 1,269
ET 19 ET
Kaasrahastatavad
assigneeringud
(kui see on asjakohane)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
assigneeringud KOKKU 0,746 1,523 1,173 1,196 1,220 1,245 1,269
Amet ei võta seisukohta keskkonnamõju hindamise direktiivi asjakohasest sättest tuleneva
tulu arvutamise kohta.
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
Jooksval
eelarveaastal
kättesaadavad
assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju57
Aasta
2028
Aasta
2029
Aasta
2030
Aasta
2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek
mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu
teave).
4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest
mõjutatud või
sellega seotud
osaleja(d)
Üldised
protsessid
Kategooriad
57 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosummad pärast 10 % kogumiskulude mahaarvamist, nagu on ette nähtud dokumendis COM(2025)
574.
ET 20 ET
Artikli 4 lõige 4 Teadus- ja
arendustegevus
e hanked, mis
viiakse läbi
TEDi platvormi
kaudu
(digiliides
hanketeadete
üleslaadimiseks
Euroopa Liidu
Teatajas)
Avaliku sektori
hankijad
Ettevõtjad
Teadus- ja
arendusteenuste
hanked
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
ja
automatiseerimin
e
Koostalitlusvõim
e
Artikli 4 lõige 4 Nõue kasutada
hankedokument
ides
elektroonilist
vormingut
Avaliku sektori
hankijad
Ettevõtjad
Teadus- ja
arendusteenuste
hanked
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
ja
automatiseerimin
e
Koostalitlusvõim
e
Artikkel 10 Nõue avaliku
sektori
hankijatele
määrata
kindlaks
nõuded
töövõtjatele,
mille kohaselt
peavad nad
vajaduse korral
aitama kaasa
tulemuste
avaldamisele
avatud andmete
või avatud
lähtekoodina
Avaliku sektori
hankijad
Ettevõtjad
Teadus- ja
arendusteenuste
hanked
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
ja
automatiseerimin
e
Artikkel 26 Nõue järgida
andmekaitsenor
me, sealhulgas
elektroonilise
side norme
Avaliku sektori
hankijad
Ettevõtjad
Teadus- ja
arendusteenuste
hanked
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
ET 21 ET
Protsesside
digitaliseerimine
ja
automatiseerimin
e
Artikli 32 lõike 3
punkt a
Euroopa Liidu
Intellektuaalom
andi Amet
töötab välja
väärtuse
määramise
raamistiku
immateriaalse
vara ning
sellega seotud
digitaalsete
protsesside ja
teenuste
väärtuse
määramiseks
seoses
intellektuaalom
andi
avalikustamise,
kontrollimise ja
väärtuse
määramisega
Ettevõtjad
Liikmesriigid
Liidu asutused
Intellektuaalom
andi väärtuse
määramine
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
ja
automatiseerimin
e
Artikli 32 lõike 3
punkt b
Euroopa Liidu
Intellektuaalom
andi Amet loob
digitaalse
sidemete
loomise
platvormi ja
haldab seda, et
hõlbustada liidu
tasandil
kaitstud igat
liiki
intellektuaalom
andi õiguste
litsentsimist ja
üleandmist
Liidu asutused
Ettevõtjad
Intellektuaalom
andi
litsentsimise ja
üleandmise
hõlbustamine
Andmed
Digilahendus
Digitaalne avalik
teenus
Artikli 32 lõike 3
punkt g ja
artikkel 35
Tõendite
andmebaasi
väljatöötamine
intellektuaalom
andiga tagatava
Liikmesriigid
Pädevad
asutused
Andmetöötlus
ja -analüüs
Andmed
ET 22 ET
rahastamise
kohta
Ettevõtjad
Liidu asutused
4.2. Andmed
Andmete liik Viide nõudele
(nõuetele)
Standard ja/või tehniline
kirjeldus (kui see on
asjakohane)
Teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlustega seotud
andmed hanke ulatuse,
avaliku sektori hankijate ja
pakkujate/töövõtjate kohta
Artikli 4 lõige 4, artiklid
6, 16 ja 17
ELi avalike hangete portaalis (e-
vormid, OASIS UBL, TEDi
rakendusliidesed, e-riigihangete
ontoloogia) kasutatavad standardid
ja spetsifikatsioonid
Andmed, mis on seotud
intellektuaalomandiga
tagatava rahastamisega,
sealhulgas teave selle
kohta, kuidas on hinnatud
intellektuaalomandit, mida
kasutatakse tagatisena
krediidi või kindlustuse
eesmärgil või mitterahalise
osalusena
omakapitaliinvesteeringute
stsenaariumides, vastava
tehingu suuruse ja
omaduste kohta, asjaomase
intellektuaalomandi õiguse
liigi kohta ning
asjakohaste näitajate
kohta, nagu omakapitali
väärtuse määramine,
tagatus või laenu ja
väärtuse suhe.
Artikli 32 lõike 3 punkt g
ja artikkel 33
Standardid ja spetsifikatsioonid,
mille määrab koostöös
komisjoniga kindlaks Euroopa
Liidu Intellektuaalomandi Ameti
intellektuaalomandiga tagatava
rahastamise pädevuskeskus ja mis
hõlmavad järgmist:
intellektuaalomandipõhise vara
liigi, tagatise struktuuri, tehingu
suuruse ja laenutulemuste
ühtlustatud andmenõuded;
kohaldatavate
andmekaitsenormidega kooskõlas
olevad andmejagamise ja
juurdepääsu protokollid;
koostalitlusvõime nõuded, mis
võimaldavad siduda
intellektuaalomandi registrid,
äriregistrid ja avalike vahendite
andmed, ning standardid
tehingutasandi andmete
anonüümimiseks ja koondamiseks,
mis on kogutud ELi toetatavate
intellektuaalomandiõigustega
tagatavate rahastamisvahendite
kaudu.
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
• Ettepanekuga edendatakse digivahendite kasutamist teadus- ja arendusteenuste
hankemenetlustes ning intellektuaalomandi väärtuse määramisel ja turuleviimisel, mis
on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärgiga edendada digitaliseerimist ja
andmepõhist innovatsiooni.
• Ettepanek tugineb olemasolevatele riigihangete digivahenditele, sealhulgas
ET 23 ET
riigihangete portaalidele. See on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärgiga
parandada andmete jagamist ja koostalitlusvõimet.
• Ettepanekuga edendatakse läbipaistvust, järgides samas andmekaitse ja andmete
konfidentsiaalsuse eeskirju, intellektuaalomandi õiguste kaitset ja ärisaladuste kaitset.
See on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärgiga edendada andmepõhiste
ökosüsteemide läbipaistvust ja usaldusväärsust.
• Ettepaneku eesmärk on luua idu- ja kasvufirmadele soodne keskkond, mis on
kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärgiga edendada innovatsiooni ja ettevõtlust
andmepõhiste tehnoloogiate abil.
Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad,
koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele
Andmete kättesaadavus, leitavus, koostalitlusvõime ja taaskasutatavus ning teadus- ja
arendusteenuste hangetega seotud andmekvaliteedi nõuded on praegu kindlaks määratud
TEDi portaalis andmete avaldamise ja neile juurdepääsu korras.
Määruse alusel kogutud andmeid haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti pädevuskeskus haldab kindlaksmääratud
metaandmete standarditega struktureeritud hoidlat, et toetada leitavust ja taaskasutamist.
Amet on andmekogu haldav juriidiline isik. Juurdepääsu reguleeritakse selgete
protokollidega, milles eristatakse avalikult kättesaadavaid andmeid ja andmeid, millele on
juurdepääs ainult volitatud asutustel. Koostalitlusvõimet olemasolevate intellektuaalomandi
registrite ja äriregistrite vahel taotletakse ühiste andmevormingute ja identifikaatorite abil.
Andmekvaliteedi standardid, sealhulgas valideerimiseeskirjad ja osalevate üksuste
aruandluskohustused, määrab kindlaks pädevuskeskus koostöös komisjoniga.
Andmevood
Andmevoogude üldine kirjeldus
Andmete liik Viide
(viited)
nõudel
e
(nõuet
ele)
Osaleja, kes
andmed esitab
Osaleja, kes
andmed saab
Andmevahetus
e ajend
Sagedus
(kui see
on
asjakoha
ne)
Hankedokumendid
ja teated
Artikli
4 lõige
4,
artiklid
6, 16 ja
17
Avaliku
sektori
hankija
Pakkujad Teadete
avaldamine ja
link
hankedokumen
tidele
Intellektuaalomand
i väärtuse
määramise
vahendid
Artikli
32
lõike 3
punkt a
Euroopa Liidu
Intellektuaalo
mandi Amet
Ettevõtjad
Avaliku
sektori
asutused
Intellektuaalo
mandi väärtuse
määramise
taotlus
Teave Artikli Euroopa Liidu Ettevõtjad Sidemete
ET 24 ET
intellektuaalomand
i sidemete loomise
kohta
32
lõike 3
punkt
b
Intellektuaalo
mandi Amet
Avaliku
sektori
asutused
loomise taotlus
Intellektuaalomand
ipõhise
rahastamisega
seotud tõendid
Artikli
32
lõike 3
punkt
g
Liikmesriikide
garantiiasutus
ed
Finantsvahend
ajad
Euroopa Liidu
Intellektuaalo
mandi Amet
Tõendite
kogumise
taotlus
4.3. Digilahendused
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Selle ettepaneku kohaselt korraldatakse teadus- ja arendusteenuste hankeid TEDi
portaalis kasutatavate digilahenduste kaudu.
Käesoleva ettepaneku kohaselt on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ülesanne
töötada välja järgmised digilahendused:
• ettevõtjatele ja finantseerimisasutustele kättesaadavad digivahendid, mis toetavad
intellektuaalomandipõhise vara avalikustamist, taustakontrolli ja esialgset väärtuse
määramist
• intellektuaalomandi litsentsimise ja üleandmise platvorm, mis hõlbustab liidu
tasandil kaitstud intellektuaalomandi õiguste litsentsimist ja üleandmist
• Intellektuaalomandiga tagatud finantstõendite andmebaas, mis kogub tehingutasandi
andmeid intellektuaalomandiga tagatavate rahastamisvahendite kohta
Kõiki kolme lahendust haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ning need vastavad
kohaldatavatele küberturvalisuse nõuetele ja asjakohastele liidu diginormidele. Kui
kasutatakse tehisintellektipõhiseid vahendeid, eelkõige taustakontrolliks ja esialgseks
väärtuse määramiseks, tuleb tagada tehisintellekti kasutamise suhtes kohaldatavate normide
järgimine ja asjakohast riskiklassifikatsiooni hinnatakse kavandamise etapis.
Määrusega ette nähtud digilahendused nõuavad piiriülest suhtlust ning hõlmavad mitut ELi
üksust ja avaliku sektori asutust, mis vastavad mõlemale koostalitlusvõime hindamise
tingimusele.
Praegu pakub TEDi portaal avaliku sektori hankijatele koostalitlusvõimelist võimalust
laadida ka TEDi portaali üles teadus- ja arendusteenuste hangete teateid, mis avaldati
liikmesriikide riigihankeportaalides. Tulevikus peaks ELi digitaalne riigihangete turg veelgi
parandama liikmesriikide ja ELi riigihankeportaalide ja andmebaaside koostalitlusvõimet,
võimaldades ühe liikmesriigi ettevõtjatel hõlpsamini osaleda teise liikmesriigi avaliku
sektori hankija teadus- ja arendusteenuste hankemenetluses ning lihtsustades kahe või
enama liikmesriigi avaliku sektori hankijate jaoks teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluste ühist läbiviimist. TEDi portaal jääb avaliku sektori hankijatele liideseks
teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste algatamisel ning ettevõtjatele teadus- ja
arendusteenuste hangetega seotud ärivõimaluste leidmisel. Seetõttu ei ole liikmesriikide ja
ELi riigihankeportaalide ja andmebaaside koostoime käesoleva koostalitlusvõime
hindamise osa.
ET 25 ET
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse
meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa
määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj).
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti väärtuse määramise vahendid ja sidemete
loomise platvorm on kättesaadavad ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele kõigis
liikmesriikides, mis nõuab semantilist koostalitlusvõimet liikmesriikide intellektuaalomandi
registrite ja äriregistritega. Intellektuaalomandiga tagatud finantstõendite andmebaasi
koondatakse liikmesriikide garantiiasutustelt ja finantsvahendajatelt saadud andmed,
milleks on vaja ühtlustatud andmevorminguid ja ühiseid tunnuseid. ELi tasandil
kättesaadavate asjakohaste koostalitluslahenduste korduskasutamist hinnatakse
kavandamis- ja rakendamisetapis. Peamised allesjäänud tõkked on liikmesriikide
intellektuaalomandi registrite erinevad vormingud ja keskse ELi tasandil
intellektuaalomandi pandiregistri puudumine.
Ettepanekuga kehtestatakse uued siduvad nõuded avalikele piiriülestele digiteenustele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/90358 tähenduses ja seetõttu on tehtud
koostalitlusvõime hindamine ja selle tulemuste aruanne avaldatakse Koostalitleva Euroopa
portaalis.
Käesoleva ettepaneku kohaste digilahenduste rakendamise toetamiseks on kavandatud
järgmised rakendusmeetmed.
Teadus- ja arendusteenuste hangete jaoks:
• olemasolevate funktsioonide kasutamine teadus- ja arendusteenuste
hankemenetluste algatamiseks TEDi portaali kaudu ning uute digifunktsioonide
integreerimine teadus- ja arendusteenuste hankemenetluste algatamiseks ELi
digitaalse riigihangete turu kaudu;
• liikmesriikidele, avaliku sektori hankijatele ja ettevõtjatele suunatud suutlikkuse
suurendamise meetmed, et toetada teadus- ja arendusteenuste hangete algatamise
laialdast ja õiget kasutamist TEDi portaali kaudu.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuste jaoks:
• digivahendite, sidemete loomise platvormi ja tõendite andmebaasi eest vastutava
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti intellektuaalomandiga tagatava
rahastamise pädevuskeskuse loomine ja töölerakendamine;
• finantseerimisasutustele suunatud suutlikkuse suurendamise programm, mille
töötavad ühiselt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja komisjon, et
toetada väärtuse määramise raamistiku ja digivahendite kasutuselevõttu;
• valitud riiklikke garantiiasutusi ja finantsvahendajaid hõlmava tõendite andmebaasi
katseetapp, mis võimaldab enne täielikku kasutuselevõttu järkjärgulist täiustamist.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/26-01890
Resolutsiooni teema: Regulatiivsete liivakastide ühised põhimõtted innovatsiooni toetamiseks ja tulevikukindla õigusraamistiku kujundamiseks
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja otsuste eelnõud järgmiste algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
-Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing a framework of measures for strengthening the Union innovation ecosystem and amending Regulation (EU) 2017/1001 (European Innovation Act),
-Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on common principles on regulatory sandboxes to support innovation and a future proof regulatory framework, COM(2026)568
EISi toimiku nr: 26-0392 Tähtaeg: 06.11.2026
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 12.10.2026
Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 19.11.2026. aasta istungil ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (11.11.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 06.11.2026.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 28.09.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],
.