MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

28.09.2026

[email protected]

Arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi

seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta

Täname kutse eest arvamust avaldada. Toetame eelnõuga kavandatavaid muudatusi.

Esitame neli parandusettepanekut.

1. Ohvriabi seaduse muudatuskavatsused

1.1 Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise eesmärk peab hõlmama

ohvrite kõiki laadi nõuete tõendamist.

Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 1 näeb ette, et “kõned salvestataks abivajaduse

väljaselgitamiseks, abi paremaks osutamiseks, salvestiste kasutamiseks tõendina

süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi tagamises.”

Arvestades Isikuandmete Kaitse Üldmäärusega ette nähtud andmete töötlemise

eesmärgipärasuse nõuet, võib nende tõendite esitamisel kõikides muudes

menetlustes peale süüteomenetluse tekkida probleeme, kui vastaspool peaks

menetluse käigus tuginema nende tõendina kasutamise õigusvastasusele TsMS § 238

lg 3 p 1 tähenduses - kuivõrd neid tõendeid on kasutatud eesmärgil, mida pole nende

kogumisel välja toodud.

Ohver peaks salvestatud kõnesid tõendina kasutada saama lisaks tsiviilhagidele ka

võimalikes haigita asjades (nt laste suhtluskorda puudutavates vaidlustes) või ka

haldus(kohtu)menetlustes (nt nõuetele mittevastava abi saamisel OAS-i alusel).

Näeme, et seadusandja saab need eesmärgid tagada, sõnastades OAS § 14' lg 1

järgnevalt:

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

"Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned salvestatakse ohvri abivajaduse

väljaselgitamiseks ja abi paremaks osutamiseks, nõustamise kvaliteedi

tagamiseks ja salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses,

haldusmenetluses ja kohtumenetlustes."

1.2. Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise periood peaks olema 1

aasta.

Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 3 näeks ette, et ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned

säilitataks digitaalsel andmekandjal 6 kuud alates salvestamise kuupäevast.

Feministeeriumi hinnangul jääb see salvestusperiood liiga lühikeseks, kuivõrd selle

perioodi määramisel tuleks arvestada lisaks menetleja reageerimiskiirusele ja -

võimekusele ka ohvri võimalust ja motivatsiooni süüteost teatada. Selliseks

motivatsiooniks võiks pidada näiteks korduvalt samalaadse süüteo ohvriks sattumist.

Ühendkuningriigis läbi viidud uuringu “Targeting Escalation of Intimate Partner violence:

Evidence from 52,000 Offenders” kohaselt esineb kõige pikem ajavahemik

lähisuhtevägivallasüütegude puhul korduvrikkujatel nende esimese ja teise rikkumise

vahel, mis on keskmiselt 164 päeva ehk ülespoole ümardatult 6 kuud ("Time Beteween

Repeat Incidents", lk 132).

Esimese lähisuhtevägivalla juhtumi käigus tekkinud tõendid tuleks uurimisasutustele

abiks nii esimese kui ka järgnevate juhtumite tõendamisel. Arvestades selliste

süütegude tihti korduvat iseloomu ja asjaolu, et ohvrid kalduvad alles korduva

ründamise järgselt süüteost politseid teatama, on oluline, et kui ohver teisest või

järgnevast vägivalla episoodist uurimisasutusi teatab, toetaks tema teadet ka eelnevate

episoodide kohta esinevad tõendid.

Feministeerium palub pikendada eelnõuga vastu võetava OAS § 14' lg 3 ette

nähtud kõnede salvestamise perioodi vähemalt kuni 1 aasta.

Selline periood ei oleks ohvrite suhtes liigselt põhiõigusi riivav, eriti arvestades, et

salvestamise eesmärk on teenida nende endi kaalukaid huvisid. Proportsionaalsuse

hindamisel tuleks arvestada ka asjaolu, et juba olemasolev normistik näeb teatud

juhtudel ette kohustuse salvestada andmesubjektide andmeid avalikes huvides kuni 1

aasta (vt nt ESS § 111' lg 4).

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

2. Karistusseadustiku muudatuskavatsused

2.1. KarS § 175' sõnastusest “lapsporno” mõiste väljavahetamine mõistega

“lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal”.

Toetame ettepanekut, aga toome välja võimaliku ohu uue sõnastuse puhul. KarS-i

kommenteeritud väljaanne kirjeldab § 175 kommentaarides pornograafiat järgnevalt:

"Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda PorTS § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust:

pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes

toob labaselt ja pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. /.../ Lapspornograafia on

seksuaalakti kujutamine lapseealisena näiva isikuga (§ 178 komm 3.2.2). "

Seega on lapsporno sisuliselt määratletud õigustermin, millel on konkreetne tähendus.

"Lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal" pole Feministeeriumile teadaolevalt

sarnaselt piiritletud. Grammatiliselt tõlgendades läheb niisiis lapse seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali suhtes ligipääsu taotlemise alla ka olukord, milles isik

teadustöö tarvis otsib kas kohtulahendeid või ajaloolisi materjale, milles kirjeldatakse

lapseealiste vastu toime pandud seksuaalsüütegusid. Sama probleem kerkib ka

teostega, mis kujutavad laste seksuaalset kuritarvitamist ilmselgelt halvas valguses,

näiteks Ilmar Raagi 2007. aasta film "Klass".

Näeme, et seadusandja saab sellist asjade käiku ennetada sidudes käibel oleva

lapsporno õigusmõiste sisu uue mõistega "lapse seksuaalset kuritarvitamist

kujutav materjal".

2.2 Olemasolev KarS § 81 lg 1 kirjeldab, millisel juhul ei tohi isikut süüdi mõista

ega karistada, aga juurde kavandatud KarS § 81 lg 1' räägib süütegude

aegumisest.

KarS § 81 lg 1 kirjeldab aegumise tagajärgi ja näeb alapunktidena ette aegumistähtajad

eri süütegudele, kavandatud KarS § 81 lg 1' ütleb, et asjassepuutuvate süütegude puhul

esinevad teatud pikkusega aegumistähtajad – näeme nende kahe sätte vahel

ühildumisviga. Sõnastuse erinevuse tõttu võib jääda mulje, et need sätted teevad

erinevaid asju, kuigi nende eesmärk on sama.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Pakume järgneva sõnastuse:

"§ 81 /.../

(1')

, mis on seotud noorema kui kaheksateistaastase isiku

seksuaalse väärkohtlemise või kuritarvitamisega, kui:

1) käesoleva seadustiku §-s 144, 145, 1451 või 175 sätestatud kuriteo, või §-s 133,

1331, 141 või 141' sätestatud kuriteo puhul, kui see on toime pandud noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle toimepanemisest on möödunud kolmkümmend

kaks aastat;

2) käesoleva seadustiku §-s §-s 175', 178, 178' ja 179 sätestatud kuriteo puhul, kui see

on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle

toimepanemisest on möödunud kolmkümmend kaks aastat."

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

28.09.2026

[email protected]

Arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi

seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta

Täname kutse eest arvamust avaldada. Toetame eelnõuga kavandatavaid muudatusi.

Esitame neli parandusettepanekut.

1. Ohvriabi seaduse muudatuskavatsused

1.1 Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise eesmärk peab hõlmama

ohvrite kõiki laadi nõuete tõendamist.

Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 1 näeb ette, et “kõned salvestataks abivajaduse

väljaselgitamiseks, abi paremaks osutamiseks, salvestiste kasutamiseks tõendina

süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi tagamises.”

Arvestades Isikuandmete Kaitse Üldmäärusega ette nähtud andmete töötlemise

eesmärgipärasuse nõuet, võib nende tõendite esitamisel kõikides muudes

menetlustes peale süüteomenetluse tekkida probleeme, kui vastaspool peaks

menetluse käigus tuginema nende tõendina kasutamise õigusvastasusele TsMS § 238

lg 3 p 1 tähenduses - kuivõrd neid tõendeid on kasutatud eesmärgil, mida pole nende

kogumisel välja toodud.

Ohver peaks salvestatud kõnesid tõendina kasutada saama lisaks tsiviilhagidele ka

võimalikes haigita asjades (nt laste suhtluskorda puudutavates vaidlustes) või ka

haldus(kohtu)menetlustes (nt nõuetele mittevastava abi saamisel OAS-i alusel).

Näeme, et seadusandja saab need eesmärgid tagada, sõnastades OAS § 14' lg 1

järgnevalt:

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

"Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned salvestatakse ohvri abivajaduse

väljaselgitamiseks ja abi paremaks osutamiseks, nõustamise kvaliteedi

tagamiseks ja salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses,

haldusmenetluses ja kohtumenetlustes."

1.2. Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise periood peaks olema 1

aasta.

Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 3 näeks ette, et ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned

säilitataks digitaalsel andmekandjal 6 kuud alates salvestamise kuupäevast.

Feministeeriumi hinnangul jääb see salvestusperiood liiga lühikeseks, kuivõrd selle

perioodi määramisel tuleks arvestada lisaks menetleja reageerimiskiirusele ja -

võimekusele ka ohvri võimalust ja motivatsiooni süüteost teatada. Selliseks

motivatsiooniks võiks pidada näiteks korduvalt samalaadse süüteo ohvriks sattumist.

Ühendkuningriigis läbi viidud uuringu “Targeting Escalation of Intimate Partner violence:

Evidence from 52,000 Offenders” kohaselt esineb kõige pikem ajavahemik

lähisuhtevägivallasüütegude puhul korduvrikkujatel nende esimese ja teise rikkumise

vahel, mis on keskmiselt 164 päeva ehk ülespoole ümardatult 6 kuud ("Time Beteween

Repeat Incidents", lk 132).

Esimese lähisuhtevägivalla juhtumi käigus tekkinud tõendid tuleks uurimisasutustele

abiks nii esimese kui ka järgnevate juhtumite tõendamisel. Arvestades selliste

süütegude tihti korduvat iseloomu ja asjaolu, et ohvrid kalduvad alles korduva

ründamise järgselt süüteost politseid teatama, on oluline, et kui ohver teisest või

järgnevast vägivalla episoodist uurimisasutusi teatab, toetaks tema teadet ka eelnevate

episoodide kohta esinevad tõendid.

Feministeerium palub pikendada eelnõuga vastu võetava OAS § 14' lg 3 ette

nähtud kõnede salvestamise perioodi vähemalt kuni 1 aasta.

Selline periood ei oleks ohvrite suhtes liigselt põhiõigusi riivav, eriti arvestades, et

salvestamise eesmärk on teenida nende endi kaalukaid huvisid. Proportsionaalsuse

hindamisel tuleks arvestada ka asjaolu, et juba olemasolev normistik näeb teatud

juhtudel ette kohustuse salvestada andmesubjektide andmeid avalikes huvides kuni 1

aasta (vt nt ESS § 111' lg 4).

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

2. Karistusseadustiku muudatuskavatsused

2.1. KarS § 175' sõnastusest “lapsporno” mõiste väljavahetamine mõistega

“lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal”.

Toetame ettepanekut, aga toome välja võimaliku ohu uue sõnastuse puhul. KarS-i

kommenteeritud väljaanne kirjeldab § 175 kommentaarides pornograafiat järgnevalt:

"Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda PorTS § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust:

pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes

toob labaselt ja pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. /.../ Lapspornograafia on

seksuaalakti kujutamine lapseealisena näiva isikuga (§ 178 komm 3.2.2). "

Seega on lapsporno sisuliselt määratletud õigustermin, millel on konkreetne tähendus.

"Lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal" pole Feministeeriumile teadaolevalt

sarnaselt piiritletud. Grammatiliselt tõlgendades läheb niisiis lapse seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali suhtes ligipääsu taotlemise alla ka olukord, milles isik

teadustöö tarvis otsib kas kohtulahendeid või ajaloolisi materjale, milles kirjeldatakse

lapseealiste vastu toime pandud seksuaalsüütegusid. Sama probleem kerkib ka

teostega, mis kujutavad laste seksuaalset kuritarvitamist ilmselgelt halvas valguses,

näiteks Ilmar Raagi 2007. aasta film "Klass".

Näeme, et seadusandja saab sellist asjade käiku ennetada sidudes käibel oleva

lapsporno õigusmõiste sisu uue mõistega "lapse seksuaalset kuritarvitamist

kujutav materjal".

2.2 Olemasolev KarS § 81 lg 1 kirjeldab, millisel juhul ei tohi isikut süüdi mõista

ega karistada, aga juurde kavandatud KarS § 81 lg 1' räägib süütegude

aegumisest.

KarS § 81 lg 1 kirjeldab aegumise tagajärgi ja näeb alapunktidena ette aegumistähtajad

eri süütegudele, kavandatud KarS § 81 lg 1' ütleb, et asjassepuutuvate süütegude puhul

esinevad teatud pikkusega aegumistähtajad – näeme nende kahe sätte vahel

ühildumisviga. Sõnastuse erinevuse tõttu võib jääda mulje, et need sätted teevad

erinevaid asju, kuigi nende eesmärk on sama.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Pakume järgneva sõnastuse:

"§ 81 /.../

(1')

, mis on seotud noorema kui kaheksateistaastase isiku

seksuaalse väärkohtlemise või kuritarvitamisega, kui:

1) käesoleva seadustiku §-s 144, 145, 1451 või 175 sätestatud kuriteo, või §-s 133,

1331, 141 või 141' sätestatud kuriteo puhul, kui see on toime pandud noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle toimepanemisest on möödunud kolmkümmend

kaks aastat;

2) käesoleva seadustiku §-s §-s 175', 178, 178' ja 179 sätestatud kuriteo puhul, kui see

on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle

toimepanemisest on möödunud kolmkümmend kaks aastat."