1

Justiits- ja digiministri määruse „Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse nelja justiitsministri määrust, mis reguleerivad vanglateenistuse

töökorraldust, vanglateenistusse kuuluvaid ametikohti, vanglaametnike otsustuspädevust ning

järelevalve ja vahetu sunni vahendite kasutamise korraldust.

Eelnõu on koostatud, kuna kehtiv regulatsioon ei vasta kõigis teemades enam vanglateenistuse

tegelikule töökorraldusele ja praktilistele vajadustele. Järelevalve ja vahetu sunni vahendite kasutamise

regulatsioon sisaldab osaliselt üksikasjalikke ja jäiku tegutsemisreegleid, mis ei võimalda alati piisavalt

arvestada konkreetse olukorra, ohu iseloomu ja tegeliku järelevalvevajadusega. Samuti ei ole

vanglateenistusse kuuluvate ametikohtade regulatsioon täielikult kooskõlas vanglate osakonna tegeliku

koosseisuga ning vanglaametnike kehtiv otsustuspädevuse jaotus ei võimalda kõiki tavapärase

töökorraldusega seotud paigutamisotsuseid teha ametnikul, kelle tööülesannetega asjaomane tegevus

vahetult seondub. Eelnõu üldine eesmärk on viia regulatsioon paremini kooskõlla vanglateenistuse

tegeliku töökorraldusega.

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 8. juuli 2003. a määrust nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“

ning justiitsministri 14. aprilli 2014. a määrust nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku

kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“, et täpsustada vanglate

valdkonna asekantslerile vahetult alluva nõuniku kuulumist vanglateenistusse ning talle vormiriietuse ja

eraldusmärkide kandmise nõuete kohaldamist.

Järelevalve korralduse muudatustega täpsustatakse sisevalvepiirkonnas ringkäigu tegemise ja

kinnipeetavate visuaalse kontrollimise korda ning muudetakse tulirelva ja gaasipihusti kasutamise

nõudeid. Eesmärk on muuta regulatsioon praktilistele vajadustele paremini vastavaks, vältida

põhjendamatult jäikade tegutsemisviiside sätestamist ning võimaldada vanglateenistuse ametnikul

valida konkreetsest olukorrast lähtuv ohutu ja eesmärgipärane tegutsemisviis.

Vangla sisekorraeeskirja muudatusega täpsustatakse vanglaametnike otsustuspädevust kinnipeetavate

vanglasisesel paigutamisel, andes korrapidajale, vanemvalvurile ja vastuvõtuüksuse vanemvalvurile

nende tööülesannetest lähtuva pädevuse teha vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel paigutamisotsuseid.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tööülesannetest tulenevaid tavapäraseid paigutamisotsuseid oleks

võimalik teha selleks sobival ametnikutasandil ja operatiivselt. Vanglateenistujate senist tööjaotust

muudetakse, et paigutamisotsuseid saaksid teha ametnikud, kelle tööülesannetega asjaomased

toimingud vahetult seonduvad. Samuti võimaldatakse kinnipeetavatel võtta pika- ja lühiajalisele

kokkusaamisele kaasa nikotiinipatju. Muudatus tuleneb sellest, et vanglas on lubatud omada ja

kasutada nikotiinipatju. Eesmärk on ühtlustada nende kasutamise võimalusi vanglas ning vältida

kokkusaamistega seoses põhjendamatuid piiranguid ja täiendavaid kontrollitoiminguid.

Määruste muudatuste tulemusel vanglateenistuse üldine töökoormus ei suurene ja määruse

rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Inimeste, sealhulgas kinnipeetavate ja vahistatute, ettevõtjate

ning vabaühenduste halduskoormus ei muutu, sest neile ei lisandu uusi kohustusi.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõude, Euroopa Liidu õiguse ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1. justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ avaldamismärkega RT I, 14.08.2026, 4;

2. justiitsministri 8. juuli 2003. a määrus nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 05.12.2025, 7;

3. justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ avaldamismärkega RT I, 02.05.2026, 13;

2

4. justiitsministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ avaldamismärkega RT I, 17.12.2024, 16.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna

nõunik Helina Kasvandik ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud sama

ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1

Punktiga 1 täiendatakse määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 14 sätestatud korrapidaja

otsustuspädevust. Muudatusega antakse korrapidajale pädevus teha otsuseid vangistusseaduse § 11

lõike 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa.

Muudatuse eesmärk on võimaldada korrapidajal teha vangla igapäevase töökorralduse käigus vajalikke

paigutamisotsuseid juhul, kui üksuse juht ei saa otsust teha. Korrapidaja ülesandeid arvestades on tal

ülevaade vanglas toimuvast ja vajadus reageerida operatiivselt muu hulgas olukordadele, kus

kinnipeetava senise paigutuse jätkamine ei ole võimalik või otstarbekas. Pädevuse andmine võimaldab

sellistes olukordades teha vajalik paigutamisotsus viivitamata. Korrapidajale antav pädevus teha

vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel paigutamisotsuseid on üldine ega ole piiratud konkreetse vangla

üksusega.

Korrapidaja tehtud paigutamisotsus ei välista paigutuse hilisemat ümberhindamist. Pärast üksuse juhi

vanglasse saabumist või operatiivse vajaduse äralangemist saab asjaomase üksuse juht kinnipeetava

paigutuse uuesti üle vaadata ning vajaduse korral teha uue paigutamisotsuse. Seega võimaldab

korrapidajale antav üldine pädevus lahendada viivitamatut sekkumist nõudva olukorra, samas kui

edasine paigutus saab vajaduse korral jääda asjaomase üksuse juhi hinnata.

Punktiga 2 täiendatakse määrust §-dega 111 ja 112, millega sätestatakse vanemvalvuri ja

vastuvõtuüksuse vanemvalvuri otsustuspädevus vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel.

Uue §-ga 111 antakse vanemvalvurile pädevus määrata pikaajalise kokkusaamise ruum või

kartserikamber, kuhu kinnipeetav paigutatakse, paigutada kinnipeetav nimetatud ruumi või kambrisse

ning paigutada ta tagasi kambrisse või tuppa, milles ta viibis enne nimetatud paigutamist. Pikaajalise

kokkusaamise ruumi või kartserisse paigutamine ning sealt tagasi paigutamine on vangla igapäevase

töökorraldusega seotud toimingud. Muudatuse eesmärk on anda vastava töö korraldamisega vahetult

seotud vanemvalvurile selge otsustuspädevus nende paigutuste tegemiseks ja vähendada vajadust

kaasata tavapäraste paigutamisotsuste tegemisse üksuse juhti. Paigutamisotsus ei hõlma otsust, kas

isik kartserisse paigutatakse. Nimetatud otsuse ehk distsiplinaarkaristuse määramise pädevus on

inspektor-kontaktisikul ja vanemvalvurile antud pädevus hõlmab üksnes isiku füüsilise paigutamise

toimingut kartserisse. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 11 lõikest 2 vaatab korrapidaja otsuse peale

esitatud vaide läbi vangla direktor.

Vanemvalvuri pädevus on seejuures selgelt piiritletud. Pikaajalise kokkusaamise ruumi või kartserisse

paigutamise lõppemisel võib vanemvalvur otsustada kinnipeetava tagasipaigutamise üksnes kambrisse

või tuppa, milles kinnipeetav enne nimetatud paigutamist viibis. Vanemvalvurile ei anta seega pädevust

otsustada kinnipeetava paigutamist uude kambrisse või tuppa. Kui kinnipeetava varasemat paigutust

on vaja muuta, teeb uue paigutamisotsuse selleks üldist pädevust omav ametnik. Tulenevalt vangla

sisekorraeeskirja § 12 lõikest 21 vaatab vanemvalvuri otsuse peale esitatud vaide läbi üksuse juht.

Uue §-ga 112 antakse vastuvõtuüksuse vanemvalvurile pädevus teha vangistusseaduse § 11 lõike 2

alusel paigutamisotsuseid vastuvõtuüksuses. Vastuvõtuüksuses toimub vanglasse saabuvate isikute

3

vastuvõtmine ja nende esmane paigutamine ning seetõttu on otstarbekas, et vastuvõtuüksuse

igapäevatööd korraldaval vanemvalvuril oleks õigus teha vastuvõtuüksuses vajalikud

paigutamisotsused. Muudatuse eesmärk on võimaldada paigutamisotsuseid teha ametnikul, kelle

tööülesannetega isikute vastuvõtmine ja vastuvõtuüksuses paigutamine vahetult seonduvad.

Vastuvõtuüksuse vanemvalvurile antav pädevus on piiratud vastuvõtuüksusega ega anna talle üldist

pädevust otsustada kinnipeetavate paigutamist teistes vangla üksustes.

Muudatustega ei looda uut kinnipeetava paigutamise alust ega muudeta paigutamise sisulisi tingimusi,

vaid täpsustatakse vanglaametnike otsustuspädevuse jaotust.

Punktidega 3 ja 4 võimaldatakse kinnipeetaval võtta nii pika- kui ka lühiajalisele kokkusaamisele kaasa

nikotiinipatju.

Nikotiinipatjade omamine ja kasutamine oli vanglas varem keelatud, mistõttu puudus ka vajadus

reguleerida nende kaasavõtmist kokkusaamistele. Seoses Rootsi kinnipeetavate Tartu Vanglasse

saabumisega lubati kinnipeetavatel nikotiinipatju vanglas omada ja kasutada. Seetõttu on muutunud ka

senise regulatsiooni lähtekoht ning tekkinud vajadus lubada kokkusaamistele kaasa võtta nikotiinipatju.

Kui kinnipeetaval on lubatud nikotiinipatju vanglas enda valduses hoida ja kaasas kanda, ei ole

põhjendatud nõuda nende äraandmist üksnes kokkusaamise ajaks. Keelu säilitamine eeldaks, et enne

kokkusaamist kontrollitakse, kas kinnipeetaval on nikotiinipatju, ning kui on, siis tuleks need ära võtta,

hoiustada ja hiljem tagastada. Arvestades, et nikotiinipadjad on väiksed ja neid on lubatud vanglas

kaasas kanda, oleks nende leidmiseks tehtav kontroll praktikas keerukas ning tooks kaasa ebavajaliku

töökorraldusliku koormuse.

Lühiajalisele kokkusaamisele võib nikotiinipatju kaasa võtta mõistlikus koguses. Mõistliku koguse

piirang võimaldab vältida põhjendamatult suure koguse kaasavõtmist olukorras, kus kokkusaamine

kestab piiratud aja. Koguse mõistlikkuse hindamisel saab lähtuda eelkõige kokkusaamise kestusest.

Kuigi vajadus lubada vanglas nikotiinipatju on seotud Rootsi kinnipeetavate saabumisega Tartu

Vanglasse, kohaldatakse muudatust kõigile kinnipeetavatele. Kuna nikotiinipatjade omamine ja

kasutamine on vanglas lubatud, ei ole põhjendatud eristada nende kokkusaamisele kaasavõtmise

võimalust kinnipeetava või vangla järgi.

Eelnõu § 2

Eelnõu §-ga 2 muudetakse „Vanglate osakonna põhimäärust“ nii, et vanglateenistusse kuulub ka

vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluv nõunik, kes ei ole ühegi talituse koosseisus.

Vangistusseaduse kohaselt kehtestatakse vanglateenistusse kuuluvad ametikohad vanglate osakonna

põhimäärusega. Kehtivas põhimääruses ei ole vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluva

nõuniku ametikoht vanglateenistusse kuuluva ametikohana sätestatud, kuigi vanglate osakonna

koosseisus on selline ametikoht olemas ja selle tööülesanded vastavad vanglateenistuse ülesannetele.

Eelnõuga täiendatakse põhimääruse § 51 punktiga 4, mille kohaselt kuulub vanglate valdkonna

asekantslerile vahetult alluva nõuniku ametikoht vanglate osakonna struktuuri. Muudatuse eesmärk on

viia määrus kooskõlla vanglate osakonna tegeliku koosseisu ja vangistusseadusest tuleneva

regulatsiooniga ning sätestada vanglateenistusse kuuluv ametikoht määruse tasandil. Muudatus

tehakse selleks, et vanglateenistusse kuuluksid ka sellised vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri

vahetus alluvuses olevad ametikohad, mille ülesanded ei ole vahetult seotud kinnipeetavate, vahistatute

ja arestialustega ega ole hõlmatud §-s 81 sätestatud ülesannetega, kuid mis panustavad näiteks

vanglate valdkonna juhtimisse, arendamisse või koordineerimisse.

Eelnõu § 3

Punktiga 1 muudetakse määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lõiget 2, mis reguleerib kambris

või toas toimuva kontrollimist sisevalvepiirkonnas ringkäigu tegemise ajal. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt kontrollitakse ringkäigu ajal kambris või toas toimuvat üldjuhul visuaalselt läbi uksesilma või

4

vaateava. Lõike sõnastust korrastatakse keeleliselt, muutmata selle sisulist tähendust. Sättes säilib

põhimõte, et ringkäigu ajal kontrollitakse kambris või toas toimuvat visuaalselt läbi uksesilma või

vaateava ning kui sellisel viisil ei ole võimalik kontrolli teha, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või uks.

Öörahu ajal kohaldatav erisus sätestatakse eraldi lõikes 21.

Punktis 2 toodud muudatusega täiendatakse § 12 lõikega 2¹, millega sätestatakse erisus kambris või

toas toimuva visuaalse kontrollimise kohta öörahu ajal. Öörahu ajal ei ole ametnikul kohustust igal

ringkäigul kontrollida kõigis kambrites või tubades toimuvat. Määruse § 12 lõikes 5 sätestatud ringkäigu

tegemise sagedust arvestades kontrollitakse öörahu ajal vähemalt kord tunnis lukustatud kambri

režiimile paigutatud kinnipeetavate, kartserikaristust kandvate kinnipeetavate ja suitsiidiriskiga

kinnipeetavate kambris või toas toimuvat. Nimetatud kinnipeetavate suhtes on nende paigutuse,

karistuse või tuvastatud riski tõttu põhjendatud tugevam järelevalve ka öörahu ajal.

Muude kinnipeetavate puhul kontrollitakse öörahu ajal kambris või toas toimuvat vajadust mööda, kui

see on vajalik julgeoleku või ohutuse tagamiseks. Seega ei välista muudatus öörahu ajal kambrisse või

tuppa vaatamist, vaid kaotab kohustuse teha seda iga kinnipeetava puhul igal ringkäigul. Ametnikul

säilib võimalus teha visuaalset kontrolli muu hulgas juhul, kui kinnipeetava käitumine, kambrist kostuv

heli või muu asjaolu annab alust arvata, et kontrollimine on vajalik kinnipeetava või teiste isikute ohutuse

või vangla julgeoleku tagamiseks.

Muudatuse eesmärk on võimaldada öörahu ajal korraldada järelevalvet riskipõhiselt ning vähendada

kinnipeetavate öörahu ja privaatsuse põhjendamatut häirimist, kahjustamata seejuures vangla

julgeolekut ja kinnipeetavate ohutust. Väljaspool öörahu säilib senine põhimõte, mille kohaselt

kontrollitakse ringkäigul kambris või toas toimuvat.

Muudatuse kavandamisel on arvestatud ka kohtuasjas nr 1-24-3280/170 käsitletud

järelevalvekohustusega. Kohus tuvastas konkreetses asjas muu hulgas, et vanglaametnik ei olnud

ringkäikudel täitnud kehtivast määruse § 12 lõikest 2 tulenenud kohustust kontrollida kambris toimuvat

ning vangla ei olnud piisavalt reageerinud kinnipeetavaga seotud ohumärkidele. Kavandatav muudatus

ei vabasta vanglat kohustusest tagada kinnipeetavate elu ja tervise kaitse ega ametnikku kohustusest

reageerida võimalikele ohumärkidele. Ka nende kinnipeetavate puhul, kes ei ole paigutatud lukustatud

kambri režiimile või kartserisse ega ole tuvastatud suitsiidiriskiga, tuleb öörahu ajal kambris või toas

toimuvat visuaalselt kontrollida alati, kui kinnipeetava käitumine, tema kohta teada olev teave, kambrist

kostuv heli või muu asjaolu annab alust arvata, et kontroll on vajalik isiku või teiste isikute ohutuse või

vangla julgeoleku tagamiseks. Ringkäikude tegemise kohustus säilib ning võimaldab ametnikul selliseid

ohumärke märgata ja neile reageerida. Muudatusega loobutakse seega üksnes kõigi kinnipeetavate

rutiinsest visuaalsest kontrollimisest igal öörahu ajal tehtaval ringkäigul, mitte vajaduspõhisest kontrollist

ega vangla kohustusest tagada kinnipeetavate elu ja tervise kaitse.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 40 lõige 3, mille kohaselt võetakse enne tulirelva

kasutamise hoiatust tulirelv relva tüübile kohasesse haardesse, kabuuris olev relv võetakse kabuurist

välja ja suunatakse ohuallikale.

Kehtiva sättega on määratud kindlaks tulirelva kasutamisele eelnev tegevusjärjekord, mille kohaselt

peab ametnik enne tulirelva kasutamise eest hoiatamist võtma relva haardesse ja suunama selle

ohuallikale. Sellise tegevusjärjekorra sätestamine määruse tasandil ei ole vajalik ega võimalda piisavalt

arvestada konkreetse ohuolukorra asjaoludega. Määruse § 40 lõige 2 sätestab juba tulirelva

kasutamisele eelneva olulise nõude, mille kohaselt peab ametnik, kui tegemist ei ole edasilükkamatu

juhuga, hoiatama tulirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega. Seetõttu ei ole vaja määrata

eraldi kindlaks, millises asendis peab tulirelv hoiatamise hetkel olema või millises järjekorras peab

ametnik relva käsitsemisega seotud toiminguid tegema.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ametnikul lähtuda tulirelva käsitsemisel konkreetse olukorra

iseloomust ja ohuastmest ning valida olukorrale vastav ohutu ja eesmärgipärane tegutsemisviis.

5

Muudatus ei mõjuta § 40 lõikest 2 tulenevat kohustust tulirelva kasutamisest hoiatada ega muid tulirelva

kasutamise õiguspärasusele ja ohutusele kehtestatud nõudeid.

Punktiga 4 muudetakse määruse § 44 lõiget 3, mis reguleerib gaasipihusti kasutamist. Muudatusega

loobutakse gaasipihusti kasutamisel jäigalt kindlaksmääratud tegutsemisviisist. Selle asemel

sätestatakse eesmärgipärane ohutusnõue. Ametnik peab gaasipihusti kasutamisel võimaluse korral

hoidma õigusrikkujast ohutut kaugust ning kasutama gaasipihustit viisil, mis vähendab ohtu, et ametnik

või kõrvaline isik satub gaasi mõju alla.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ametnikul valida gaasipihusti kasutamise viis konkreetse olukorra,

keskkonna ja ohu iseloomu järgi. Gaasipihusti kasutamise olukorrad võivad olla väga erinevad ja alati

ei ole võimalik järgida ühesugust ette kindlaksmääratud vahemaad või tegutsemisviisi. Samal ajal säilib

nõue lähtuda gaasipihusti kasutamisel ohutusest ning vähendada võimaluse korral selle soovimatut

mõju ametnikule ja kõrvalistele isikutele. Muudetud regulatsioon vastab paremini praktilistele

vajadustele, kuid samal ajal ei leevene gaasipihusti kasutamisele kehtivad üldised õiguspärasuse ja

proportsionaalsuse nõuded.

Eelnõu § 4

Eelnõu §-ga 4 muudetakse määrust „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi

vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“. Muudatuse kohaselttäiendatakse

määruse § 55, lisades vanglate osakonna nõuniku nende ametikohtade hulka, mille suhtes

kohaldatakse nimetatud paragrahvis sätestatud vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korda.

Muudatus puudutab üksnes vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluva nõuniku ametikohta.

Kehtivas redaktsioonis hõlmab § 55 vanglate osakonna talituste koosseisu kuuluvaid nõunikke, kuid ei

hõlma vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluvat nõunikku. Selliseid ametikohti on üks. Kuna

nimetatud ametikoht kuulub vanglateenistusse, on põhjendatud kohaldada sellele samu vormiriietuse ja

eraldusmärkide kandmise nõudeid nagu teistele vanglate osakonna vanglateenistujatele. Muudatusega

ei muudeta vormiriietuse ega eraldusmärkide kirjeldust ega nende kandmise korda sisuliselt, vaid

laiendatakse kehtiva regulatsiooni kohaldamisala vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluvale

nõunikule.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu ei suurenda halduskoormust isikutele, ettevõtetele ega vabaühendustele. Muudatused

puudutavad eelkõige vanglateenistuse sisemist töökorraldust, pädevusjaotust ja tööülesannete täitmist.

Eelnõuga ei kehtestata uusi teabe esitamise, taotlemise, dokumenteerimise ega aruandlusega seotud

kohustusi kinnipeetavatele, vahistatutele, ettevõtjatele, vabaühendustele ega teistele isikutele. Samuti

ei kaasne muudatustega uusi haldusmenetlusi.

Sihtgrupid:

1) vanglateenistujad;

2) kinnipeetavad ja vahistatud.

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad eelkõige vanglate töökorraldust ja vanglaametnike

ülesannete täitmist, kinnipeetavate ja vahistatute õigusi ja heaolu ning vanglateenistuse koosseisu

puudutavat regulatsiooni. Viimase puhul on tegemist kehtiva regulatsiooni täpsustamisega.

Mõju vanglateenistujatele

6

Paragrahvis 1 sätestatud paigutamiste pädevusega seotud muudatustel on vanglateenistujatele ja

vangla töökorraldusele positiivne mõju. Korrapidajale, vanemvalvurile ja vastuvõtuüksuse

vanemvalvurile antakse täiendav otsustuspädevus nende tööülesannetega vahetult seotud

paigutamisotsuste tegemiseks. Selle tulemusena muutub pädevusjaotus paindlikumaks ning

paigutamisotsuseid on võimalik teha operatiivsemalt ja töökorralduslikult sobival ametnikutasandil.

Muudatusega kaasneb vanglateenistujate vahel olemasoleva töökoormuse ja vastutuse

ümberjaotumine. Korrapidajate ja vanemvalvurite vastutus suureneb vähesel määral seoses täiendava

otsustuspädevusega, samal ajal väheneb nende ametnike koormus, kes peavad kehtiva korra kohaselt

asjaomaseid otsuseid tegema. Vanglateenistuse kui terviku töökoormus eelduslikult ei suurene, kuna

uusi sisulisi tegevusi ei lisandu. Mõju ulatus on väike, sest muudatus puudutab üksnes piiratud osa

vanglateenistujatest ja nende tööülesannetest. Muudatuse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt

täiendavat personali- ega koolitusvajadust ega lisakulusid.

Kokkusaamisele nikotiinipatjade kaasavõtmise lubamisel on vanglateenistuse ametnike töökorraldusele

vähene positiivne mõju. Kuna kinnipeetavatel on lubatud nikotiinipatju vanglas enda valduses hoida ja

kaasas kanda, vähendab muudatus vajadust enne kokkusaamist eraldi kontrollida nikotiinipatjade

olemasolu ning neid kokkusaamise ajaks ära võtta, hoiustada ja pärast kokkusaamist tagastada.

Arvestades nikotiinipatjade väiksust, oleks nende leidmiseks tehtav kontroll ka praktikas keerukas ja

ametnike tööaega nõudev.

Ametnikel säilib kohustus kontrollida, et kokkusaamisele võetavate nikotiinipatjade kogus oleks mõistlik.

Seda hinnatakse kokkusaamiste tavapärase korraldamise ja kontrollitoimingute käigus ning see ei too

eeldatavalt kaasa olulist lisatöökoormust. Muudatusega ei kaasne uusi menetlusi ega täiendavat

personali- või ressursivajadust. Mõju vanglateenistuse ametnike töökoormusele ja töökorraldusele on

seetõttu väike.

Paragrahvis 3 sätestatud kambrite visuaalse kontrolliga seonduv muudatus mõjutab vanglaametnike

töökorraldust eelkõige öörahu ajal. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku

tehes kontrollida kambris või toas toimuvat ja ringkäik tuleb üldjuhul teha vähemalt kord tunnis. Seega

kaasneb ringkäiguga üldiselt kohustus kontrollida visuaalselt kõiki kambreid ja tube. Muudatuse järel ei

pea ametnik öörahu ajal igal ringkäigul kontrollima kõigis kambrites või tubades toimuvat. Väheneb

rutiinsete kontrollitoimingute maht ning ametnik saab suunata rohkem tähelepanu valvepiirkonna üldise

turvalisuse ja korrasoleku jälgimisele ning nendele kinnipeetavatele ja olukordadele, mille puhul on

kontroll tegelikult vajalik. Muudatus ei kaota öörahu ajal ringkäikude tegemise kohustust ega vähenda

suurema riskiga kinnipeetavate üle tehtava järelevalve intensiivsust. Lukustatud kambri režiimile

paigutatud kinnipeetavate, kartserikaristust kandvate kinnipeetavate ja suitsiidiriskiga kinnipeetavate

puhul säilib kohustus kontrollida kambris või toas toimuvat vähemalt kord tunnis. Samuti peab ametnik

muude kinnipeetavate puhul tegema visuaalse kontrolli alati, kui see on konkreetse olukorra asjaolusid

arvestades vajalik julgeoleku või ohutuse tagamiseks. Seetõttu muutub ametniku tegevus senisest

enam riskipõhiseks. Muudatusega ei kaasne vajadust täiendavate ametikohtade, töövahendite ega

muude ressursside järele. Mõju vanglaametnike töökoormusele on positiivne, kuna väheneb öörahu ajal

rutiinsete kontrollitoimingute maht. See võimaldab ametnikul kasutada tööaega eesmärgipärasemalt

ning suunata rohkem tähelepanu võimalike ohuolukordade märkamisele ja ennetamisele.

Tulirelva ja gaasipihusti kasutamise nõuete muudatuste mõju vanglaametnikele on positiivne.

Ametnikule jääb senisest suurem võimalus kohandada oma tegevust konkreetse ohuolukorra, selle

kiireloomulisuse ja ümbritseva keskkonnaga. Tulirelva puhul ei pea ametnik järgima jäika relva

käsitsemise ja hoiatamise järjekorda ning gaasipihusti puhul ei ole tema tegevus seotud konkreetse

liikumisviisiga. See võimaldab kiiresti arenevas ohuolukorras valida ohutuma ja taktikalises mõttes

sobivama tegutsemisviisi ning vähendab riski, et määruses ettenähtud tegevusjärjekorra järgimine

takistab olukorrale adekvaatset reageerimist. Võimaliku negatiivse mõjuna suureneb mõnevõrra

ametniku vastutus konkreetsele olukorrale sobiva tegutsemisviisi valimisel. Seda riski maandavad

ametnike väljaõpe ja praktiline ettevalmistus ning vahetu sunni kohaldamisele jätkuvalt kehtivad

vajalikkuse, proportsionaalsuse ja ohutuse nõuded. Mõju vanglaametnikele on valdavalt positiivne.

7

Määruse §-del 2 ja 4 on organisatsiooniline mõju vanglateenistuse korraldusele. Muudatusega

täpsustatakse vanglate osakonna põhimääruses vanglateenistusse kuuluvaid ametikohti, lisades nende

hulka vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluva nõuniku ametikoha. Muudatus viib määruse

kooskõlla vanglate osakonna tegeliku koosseisu ja vangistusseadusest tuleneva regulatsiooniga, mille

kohaselt kehtestatakse vanglateenistusse kuuluvad ametikohad vanglate osakonna põhimäärusega.

Muudatusega ei looda uut ametikohta ega muudeta ametikoha ülesandeid, vaid täpsustatakse kehtivat

regulatsiooni. Samast muudatusest tulenevalt täiendatakse vanglateenistuse ametniku ja

vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldust ning nende kandmise korda

reguleerivat määrust. Muudatuse tulemusel kohaldatakse vanglate valdkonna asekantslerile vahetult

alluvale nõunikule samu vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise nõudeid nagu teistele vanglate

osakonna vanglateenistujatele. Tegemist on kehtiva regulatsiooni kohaldamisala täpsustamisega ja

vormiriietuse või eraldusmärkide sisu ega kandmise korda ei muudeta. Eelnõuga ei kaasne mõju riigi

julgeolekule, siseturvalisusele, keskkonnale, regionaalarengule ega kohalike omavalitsuste tegevusele.

Samuti ei kaasne eelnõuga olulist sotsiaalset ega majanduslikku mõju.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavat halduskoormust ega riigieelarvelisi kulusid. Muudatused

on tehnilist ja täpsustavat laadi ning neid rakendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ning

vanglateenistuse olemasolevate vahendite ja töökorralduse raames.

Mõju kinnipeetavatele ja vahistatutele

Pädevuse muudatusega ei kaasne kinnipeetavatele ja vahistatutele olulist mõju. Muudatus puudutab

vanglasisest otsustuspädevuse jaotust ega muuda isikute paigutamise aluseid, tingimusi ega nende

õigusi ja kohustusi. Muudatusega täpsustatakse üksnes seda, millistel vanglaametnikel on õigus teha

vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel paigutamisotsuseid. Kaudselt võib muudatusel olla vähene

positiivne mõju, kuna paigutamisotsuseid saavad teha ametnikud, kelle tööülesannetega asjaomased

olukorrad vahetult seonduvad. See võimaldab teha vajalikke paigutamisotsuseid operatiivsemalt ja

vähendab vajadust oodata teise pädeva ametniku otsust. Vanemvalvurile antav pädevus on seejuures

piiritletud konkreetsete paigutustega ning pikaajalise kokkusaamise ruumist või kartserist saab

vanemvalvur isiku tagasi paigutada üksnes kambrisse või tuppa, kus isik enne nimetatud paigutamist

viibis.

Kokkusaamisele nikotiinipatjade kaasavõtmise lubamine mõjutab neid kinnipeetavaid, kes nikotiinipatju

kasutavad. Muudatusel on kinnipeetavatele vähene positiivne mõju. Muudatuse tulemusel ei pea

kinnipeetav kokkusaamise ajaks loobuma nikotiinipatjadest, mida tal on vanglas lubatud omada ja

kasutada, ning ta saab neid kasutada ka pika- ja lühiajalise kokkusaamise ajal. Seega muutub

nikotiinipatjade kasutamise regulatsioon kinnipeetava jaoks ühtsemaks ning kaob senine kokkusaamise

ajaga seotud piirang. Kokkusaamisele võib kinnipeetav nikotiinipatju kaasa võtta mõistlikus koguses.

Selline piirang ei mõjuta kinnipeetavat oluliselt, kuna võimaldab võtta kaasa kokkusaamise kestuseks

vajaliku koguse, kuid välistab põhjendamatult suure koguse kaasavõtmise. Muudatusega ei kaasne

kinnipeetavatele uusi kohustusi.

Kambri kontrollimisega seonduval muudatusel on kinnipeetavatele ja vahistatutele positiivne mõju

eelkõige öörahu ja privaatsuse seisukohalt. Kuna öörahu ajal ei ole enam kohustust rutiinselt kontrollida

iga kinnipeetava või vahistatu kambrit või tuba, väheneb nende võimalik häirimine öisel ajal ning

sekkumine nende privaatsusesse. Eelkõige võimaldab muudatus vältida selliseid visuaalseid kontrolle,

mille tegemiseks puudub konkreetse isiku või olukorraga seotud ohutus- või julgeolekuvajadus. Samas

ei vähendata järelevalvet olukordades, kus intensiivsem kontroll on isiku enda või teiste isikute ohutuse

või vangla julgeoleku tagamiseks vajalik. Lukustatud kambri režiimile paigutatud, kartserikaristust

kandvate ja suitsiidiriskiga kinnipeetavate puhul jätkatakse vähemalt kord tunnis visuaalset kontrolli ka

öörahu ajal. Muude kinnipeetavate ja vahistatute puhul säilib võimalus kambris või toas toimuvat

kontrollida alati, kui selleks annab põhjust isiku käitumine, võimalik oht tema elule või tervisele,

julgeolekuoht või muu kontrolli vajadusele viitav asjaolu. Muudatus võimaldab seega paremini

8

tasakaalustada kinnipeetavate ja vahistatute öörahu ja privaatsust ning vangla kohustust tagada isikute

ohutus ja vangla julgeolek.

Võimaliku negatiivse mõjuna võidakse öörahu ajal kõigi kambrite visuaalse kontrolli kohustusest

loobumise tõttu mõnda kambris tekkinud ohuolukorda märgata senisest hiljem. Samuti eeldab muudatus

ametnikult suuremat tähelepanu ja olukorrapõhist hindamist, et tuvastada lisakontrolli vajadus. Riski

maandab asjaolu, et ringkäikude tegemise kohustus säilib ning ametnik kontrollib kambris või toas

toimuvat alati, kui esineb ohule viitavaid asjaolusid. Tugevamat järelevalvet vajavate kinnipeetavate

puhul säilib vähemalt kord tunnis visuaalse kontrolli kohustus ka öörahu ajal. Lisaks on olemas

kinnipeetavate riskide kohta käiv teave, mis võimaldab suunata rohkem tähelepanu seda vajavatele

isikutele. Vajaduse korral saab vangla konkreetse isiku või olukorra puhul järelevalvet suurendada.

Seetõttu on võimaliku negatiivse mõju avaldumise tõenäosus ja ulatus väike.

Mõju olulisuse kriteeriumist lähtudes on muudatuste mõju kinnipeetavatele ja vahistatutele kokkuvõttes

ebaoluline.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõuga kavandatud muudatused ei too kaasa uusi olulisi põhiõiguste piiranguid. Muudatused

puudutavad valdavalt vanglateenistuse sisemist töökorraldust, vanglateenistusse kuuluvate

ametikohtade määratlemist, ametnike otsustuspädevuse jaotust ning järelevalve ja vahetu sunni

vahendite kasutamise täpsemat korraldust.

Kinnipeetavate ja vahistatute põhiõiguste seisukohalt on kõige olulisem kambris või toas toimuva

visuaalse kontrollimise korra muutmine. Visuaalne kontroll võib riivata põhiseaduse §-ga 26 kaitstud

eraelu puutumatust, kuid eelnõuga vähendatakse öörahu ajal rutiinseid visuaalseid kontrolle ning seega

ka sekkumist isiku privaatsusesse. Tugevamat järelevalvet vajavate kinnipeetavate puhul säilib

kontrollikohustus ning muudel juhtudel tehakse visuaalset kontrolli, kui see on vajalik julgeoleku või

ohutuse tagamiseks. Selline riive on põhjendatud vajadusega kaitsta kinnipeetava ja teiste isikute elu ja

tervist ning tagada vangla julgeolek.

Pika- ja lühiajalisele kokkusaamisele nikotiinipatjade kaasavõtmise lubamisega ei piirata kinnipeetavate

õigusi, vaid laiendatakse nende võimalusi kokkusaamise ajal. Kokkusaamisele võib nikotiinipatju kaasa

võtta mõistlikus koguses. Koguseline piirang on vähese intensiivsusega ning põhjendatud vajadusega

vältida kokkusaamise kestust arvestades põhjendamatult suure koguse kaasavõtmist. Seetõttu ei

kaasne muudatusega kinnipeetavate põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet.

Tulirelva ja gaasipihusti kasutamist puudutavate muudatustega ei laiendata vahetu sunni kohaldamise

aluseid ega ametnike õigust vahetut sundi kasutada, vaid täpsustatakse nende vahendite kasutamise

korda. Vahetu sunni kohaldamisele kehtivad jätkuvalt seadusest tulenevad proportsionaalsuse nõuded,

mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat põhiõiguste riivet.

Vanglaametnike otsustuspädevuse muudatustega ei muudeta kinnipeetavate ega vahistatute

vanglasisese paigutamise aluseid, tingimusi, õigusi ega kohustusi, vaid üksnes pädevuse jaotust.

Vanglate osakonna nõuniku ametikohta ning vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmist puudutavate

muudatustega täpsustatakse vanglateenistuse sisemist korraldust ja need ei mõjuta isikute õigusi ega

vabadusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei tekita lisakulusid ega eelda täiendavaid tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna selle rakendamiseks ei ole vaja teha ümberkorraldusi, mis nõuaksid

pikemat jõustumisaega.

9

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks. Vanglad on määruste

muudatustest teadlikud.

MINISTRI MÄÄRUS

23.09.2026 nr 35

Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 24 lõike 2, § 25 lõike 2, § 66 lõike 11, § 71 lõike 8, § 1051 lõike 3, § 105 lõike 2 ja § 147 lõike 2 alusel. § 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 täiendatakse pärast sõna „„Vangistusseaduse““ tekstiosaga „§ 11 lõike 2,“; 2) määruse 1. peatükki täiendatakse §-dega 111 ja 112 järgmises sõnastuses: „§ 111. Vanemvalvuri otsustuspädevus Vanemvalvuri pädevuses on vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel määrata pikaajalise kokkusaamise ruum või kartserikamber, kuhu kinnipeetav paigutatakse, paigutada kinnipeetav nimetatud ruumi või kambrisse ning paigutada ta tagasi kambrisse või tuppa, milles ta viibis enne nimetatud paigutamist. § 112. Vastuvõtuüksuse vanemvalvuri otsustuspädevus Vastuvõtuüksuse vanemvalvuri pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel vastuvõtuüksuses.“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks nikotiinipatju.“; 4) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „vajalikke riideesemeid“ tekstiosaga „, nikotiinipatju“. § 2. Justiitsministri 8. juuli 2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 8. juuli 2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 51 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluva nõuniku ametikoht.“. § 3. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(2) Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollitakse kambris või toas toimuvat visuaalselt läbi uksesilma või vaateava. Kui uksesilmast või vaateavast ei ole võimalik kambris või toas toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või uks.“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Öörahu ajal kontrollitakse vähemalt kord tunnis lukustatud kambri režiimile paigutatud kinnipeetava, kartserikaristust kandva kinnipeetava ja suitsiidiriskiga kinnipeetava kambris või toas toimuvat. Muude kinnipeetavate kambris või toas toimuvat kontrollitakse öörahu ajal vajaduse korral, kui see on vajalik julgeoleku või ohutuse tagamiseks.“; 3) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 44 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Gaasipihustit kasutades hoiab ametnik võimaluse korral õigusrikkujast ohutut kaugust ja kasutab gaasipihustit viisil, mis vähendab ohtu, et ametnik või kõrvaline isik satub gaasi mõju alla.“. § 4. Justiitsministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ muutmine Justiitsministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ § 55 täiendatakse läbivalt pärast sõna „nõuniku“ tekstiosaga „, vanglate valdkonna asekantslerile vahetult alluva nõuniku“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler