Ühine pöördumine: biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate hindamise projekt – palume ühist seisukohta ja konkreetset meedet olukorra lahendamiseks.

Adressaadid:

• Kadri Kask – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadusnõunik ([email protected])
• Raili Allmäe – Kliimaministeeriumi teadusnõunik ([email protected])
• Külliki Tafel-Viia – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadmusjuhtimise valdkonna juht, strateegiaosakond ([email protected])
• Inga Kõue – Riigikantselei teadusnõunik ([email protected])

Lugupeetud Kadri Kask, Raili Allmäe, Külliki Tafel-Viia ja Inga Kõue,

Pöördun Teie kõigi poole ühiselt, sest meie projekt – biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate hindamine ja nende rakendatavus Eestis – puudutab otseselt mitme ministeeriumi valitsemisala ja on seni jäänud institutsioonidevahelise vastutusalasse ja peaks olema lahendatav Eesti strateegiliste uuringute programmiga.  Käesolevas kirjavahetuse selgub aga vastupidine.   Oleme esitanud sisendi ja teinud koostööd, kuid konkreetse meetme leidmine, menetlemine ja kooskõlastamine on Teie asutuste ülesanne. 

Senise kirjavahetuse kokkuvõte ja vastuolud:

• Eesti Teadusagentuur jättis meie esialgse pöördumise vastuseta, kuna ei osatud küsimustele lahendust pakkuda ja suunas meid edasi MKMi.
• Külliki Tafel-Viia (MKM) leidis, et projektis ei ole MKMi uurimissuundade kontekstis nähtavat teaduspotentsiaali, ning suunas meid energiatehnoloogiate osas EISi poole ja sealt edasi Kliimaministeeriumi poole.  EIS- selgitas meile et nemad tegelevad ettevõtete mitte Kodanikeühenduste rahastamisega.
• Raili Allmäe (Kliimaministeerium) vastas meie pöördumisele, kuid ei olnud teemaga sisuliselt kursis. Ta ei teadnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) meetmetest ega suutnud selgitada, kas KIK saaks meie projekti rahastada. Sellest hoolimata suunas ta meid KIKi poole. Seejärel pidime KIKile esitama avalduse, selgitama olukorda telefoni teel ning seejärel vormistama KIKi vastuse uuesti Raili Allmäele tagasi saatmiseks. Kui Raili Allmäe oleks teadnud, et tegemist ei ole KIKi pädevusvaldkonnaga, ei oleks ta meid sinna suunanud. Tegemist oli vastutuse edasilükkamisega, mitte sisulise lahendusega.
• Sama muster kordub Eesti Teadusagentuuri ja EISiga – meid on korduvalt suunatud asutuste juurde, kes on ise kinnitanud, et neil puuduvad vastavad meetmed. Teadusnõunikud ei ole asjaga kursis ja tunnistavad oma ebapädevust, kuid suunavad meid vaatamata sellel uuesti nende asutuste poole. See ei ole kooskõlas hea haldustavaga ega ametnike eetilise kohustusega mitte saata kodanikke asutuste juurde, kes teemaga tegelikult ei tegele.
• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole pöördusime seoses toidujulgeoleku ja kriisikindlusega, kuid seni ei ole sealt konkreetset vastust saanud.
• Riigikantselei poole pöördusime seoses „Kriisikindla ühiskonna“ uurimissuunaga, mis on ühine Riigikantselei, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel.

Meie kogemus näitab, et keegi ei võta vastutust – iga asutus eeldab, et „keegi kuskil ikka lahendab“, kuid tegelikult ei lahenda keegi. Teema on olnud lahendamata 2021. aastast saadik. See ei ole kooskõlas hea haldustavaga ega Eesti riigi põhiseaduslikest väärtustest tuleneva vastutustundliku valitsemise põhimõttega.

Meie roll ja Teie vastutus:

Oleme valmis andma sisendi: kirjeldama projekti sisu, esitama kontaktid, jagama tehnoloogiaid puudutavat teavet ja tegema sisulist koostööd. Meie ülesanne ei ole vormistada Teie asutuste vastuseid, menetleda Teie asutuste kirjavahetust ega täita Teie asutuste tööülesandeid.

Palume Teil võtta vastutus järgmiste sammude eest:

1. Menetleda käesolev pöördumine vastavalt haldusmenetluse seadusele.
2. Kooskõlastada omavahel, milline asutus vastutab projekti edasise käekäigu eest.
3. Esitada ühine kirjalik seisukoht, mis sisaldab konkreetset meedet või vastutava asutuse nimetamist.

Töö ja vastutuse jaotus – orjatöö pealesundimise tunnused:

Käesolev pöördumine ei tähenda, et meie organisatsioon võtaks üle Teie asutuste tööülesandeid. Meie panus on sisend – projekti kirjeldus, kontaktid, tehnoloogiate info ja sisuline koostöö. Teie asutuste töö on pöördumise menetlemine, kooskõlastamine, vastutava asutuse määramine ja lahenduse esitamine.

Samas on senine kirjavahetus näidanud, et Teie asutused on korduvalt suunanud meie organisatsioonile töö, mis on sisuliselt Teie asutuste enda tegemata jäänud töö – avalduste vormistamine, kirjavahetuse menetlemine, vastuste ümberkirjutamine ja asutustevahelise suhtluse korraldamine. See ei ole meie ülesanne ega vastuta meie pädevusse. Kui asutus suunab oma tegemata töö teisele organisatsioonile ja eeldab, et see teine organisatsioon teeb selle töö ära ilma vaba tahteta ja ilma tasuta, viitab see orjatöö pealesundimise tunnustele – olukorrale, kus isikult oodatakse töö tegemist ilma vaba tahte, õiglase tasu ja selge vastutuse jaotuseta.

Kuna seda on tehtud korduvalt – nii KIKi, Eesti Teadusagentuuri, EISi kui suunamise kaudu  –, esitame selle eest arve. Arve esitatakse Teie asutustele nende tööde eest, mille Teie asutused on jätnud tegemata ja suunanud meie organisatsioonile.

Miks see projekt on oluline ja miks see vajab just Teie ühist otsust:

Meie projekt ei ole akadeemiline uurimistöö teaduse tegemise pärast. See on praktiline ja strateegiline vajadus, mis tuleneb otseselt Eesti riiklikest kohustustest:

1. ÜRO kestliku arengu eesmärgid – eesmärk nr 7 „Taskukohane ja puhas energia“ ning nr 13 „Kliimameetmed“ eeldavad üleminekut kohalikel taastuvenergiaallikatel põhinevatele lahendustele.
2. NATO kriisivalmiduse nõuded – energia- ja kütusevarustuse kindlus on kriitilise tähtsusega. Ilma kütuseta ei saa töötada põllumajandustehnika, ei saa toimuda evakuatsioon ega tagada toimimisvõimet teistes julgeoleku võtmevaldkondades.
3. Euroopa Liidu strateegiline autonoomia ja rohepööre – vähendatud sõltuvus kolmandatest riikidest energiavarustuses ning üleminek vähese CO₂-heitega ühiskonnale.

Meie projekti eesmärk on hinnata välisriikides masstootmises olevate biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate sobivust Eesti tingimustes. See hõlmab:

• tehnoloogiate keskkonnamõju hindamist,
• kohaliku biomassi kasutuselevõtu ja tooraine sobivuse analüüsi,
• sertifikaatide ja vastavusnõuete selgitamist,
• insenertehnilise kaadri koolitusvajaduse hindamist,
• tehaseseadmete kohapeal valmistamise või importimise võimaluste analüüsi,
• koostööd tehnoloogiate tarnijate ja välisriikide ülikoolidega.

Oleme koostöös Välisministeeriumi ja välisesindustega välja selekteerinud potentsiaalsed tehnoloogiad ning soovime teadusdiplomaatia raames külastada neid ettevõtteid, et koguda esmast teadus-tehnilist teavet. Senine kogemus on näidanud, et ilma personaalse kontaktita ja allkirjastatud lepeteta teadus-tehnilist teavet ei väljastata.

Palume Teil ühiselt hinnata ja otsustada:

1. Millise konkreetse meetme kaudu saaksime seda projekti ellu viia? Kas see sobib mõne ministeeriumi haldusalas oleva olemasoleva meetme alla, mida saaksime taotleda?
2. Kas on võimalik luua institutsioonidevaheline koostöö – näiteks Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Riigikantselei ühine eeluuringu meede –, mis kataks nii energiajulgeoleku kui ka toidujulgeoleku ja kriisikindluse aspektid?
3. Kui otsest meedet ei ole, siis palume Teil soovitada, millise institutsiooni või programmi poole peaksime järgmisena pöörduma, et projekt siiski rahastuse leiaks.
4. Kas EL LIFE programm või mõni muu ELi rahastusinstrument oleks kohane, arvestades, et projekti praeguses faasis on tegemist eeluuringuga, mis alles loob aluse võimalikule piloodile ja investeeringutele?

Nõuame Teil esitada ühine kirjalik seisukoht hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva kirja saamisest. Seisukohas palume selgelt märkida:

1. millise konkreetse meetme või programmi kaudu saab käesolev projekt rahastuse;
2. kui sellist meedet ei ole, siis milline asutus või struktuur vastutab Eesti energia- ja toidujulgeoleku tagamise eest kriisiolukorras;
3. millised on Teie asutuse järgmised sammud olukorra lahendamiseks.

Rõhutan, et tegemist ei ole palvega suunata meid uuesti asutusse, kes on juba varem kinnitanud, et neil puudub vastav meede – sealhulgas Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur ja EIS. Tegemist on nõudega võtta kooskõlastatult vastutus ja esitada lahendus.

Kui Teie asutusel puudub pädevus, siis nõuame Teil mitte suunata meid edasi, vaid esitada koos teiste adressaatidega ühine seisukoht, milline asutus vastutab.

Juhul kui 15 päeva jooksul ühist seisukohta ei esitata, esitan järelepärimise Riigikogu julgeoleku- ja kriisikomisjonile ning õiguskantslerile Teie asutuste tegevuse ja vastutuse kohta, et selgitada välja, kas ja kuidas on Teie asutused oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud.

Oleme valmis Teiega kohtuma, telefonitsi suhtlema või esitama täiendavat dokumentatsiooni, et projekti sisu ja vajadusi täpsustada. Usume, et ühise lahenduse leidmine on nii Eesti energiajulgeoleku, toidujulgeoleku kui ka kriisikindluse huvides.

Loodan Teie konstruktiivsele koostööle ja ühisele vastusele.

Käesolevale vastusele lisan KIK projektijuhi  Sulev Alajõe vastuse meiel pöördumisele, kus selgitatakse et vastavade meetmed  ÜRO lepinguiste kohustuse , NATO lepinguliste kohustuste ja Euroopa Liidu strateegilise autonoomia ja rohepöörde elluviimiseks puuduvad.

 Lugupidamisega

Einar Eiland
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Tel 53785486
[email protected]

cccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccc

Lugupeetav Einar Eiland,

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts 

On Fri, Sep 11, 2026 at 9:42 AM Raili Allmäe - KLIM <[email protected]> wrote:

Lugupeetud Einar Eiland,

Pöördusite küsimusega, millised toetusmeetmed võiksid sobida teie projekti elluviimiseks.

Strateegiliste uuringute programmi teie poolt pakutud teema kahjuks ei sobitu. 

Kindlasti on energiajulgeolek ja energiatehnoloogiad Kliimaministeeriumi fookuses. Temaatiliste projektide  eeluuringuteks ja elluviimiseks on riigis mitmeid erinevaid toetusmeetmeid. Küsimus on selles, milline just teie projektiidee elluviimiseks sobib. Teadusnõunikud on toonud välja rea erinevaid võimalusi. Lisan siia ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetmed. https://kik.ee/et

Lugupidamisega,

Raili Allmäe
626 2949

---

Saatja: Einar Ekras <[email protected]>
Saadetud: teisipäev, 8. september 2026 13:51
Adressaat: Kadri Kask <[email protected]>; Raili Allmäe - KLIM <[email protected]>; Külliki Tafel-Viia - MKM <[email protected]>; Einar Ekras <[email protected]>; Inga Kõue - RK <[email protected]>; Tõnis Hintsov <[email protected]>; Ivo Karindi <[email protected]>; Maarja Lõhmus <[email protected]>; Allan Niidu <[email protected]>; Mark Valdma <[email protected]>
Teema: Re: Pöördumine Riigikantseleisse seoses - Eesti strateegiliste uuringute programmi rakendamisega

 

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadusnõunik Kadri Kask

Pöördume Teie poole seoses Eesti Teadusagentuuri poolt välja kuulutatud Eesti strateegiliste uuringute programmiga, mille kohaselt meie energiajulgeoleku projekt võiks sobida  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samas on meie projektil oluline seos ka Teie ministeeriumi valdkondadega, eriti toidujulgeoleku ja kriisikindluse aspektist.

Taustaks: meie esialgne pöördumine Eesti Teadusagentuuri poole jäi vastuseta, kuna seal ei osatud meie küsimustele lahendust pakkuda. Külliki Tafel-Viia tõi välja, et meie projektis ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uurimissuundade kontekstis nähtavat teaduspotentsiaali.

Meie projekt keskendub biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate hindamisele ja nende rakendatavusele Eestis. See teema on otseselt seotud Eesti kohustustega mitmete rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel:

1. ÜRO kestliku arengu eesmärgid – Eesti on võtnud kohustuse saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas eesmärk nr 7 „Taskukohane ja puhas energia“ ning nr 13 „Kliimameetmed“. Kohalikul biomassil põhinev kütustetootmine on otseseks panuseks nende eesmärkide saavutamisel, vähendades sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja toetades üleminekut taastuvenergiale.
2. NATO kriisivalmiduse nõuded – NATO liikmesriigina on Eesti kohustatud tagama kriisikindluse ja strateegilise omavarustuse. Energia- ja kütusevarustuse kindlus on kriitilise tähtsusega, eriti arvestades geopoliitilist olukorda ja Venemaa kui suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule.
3. Euroopa Liidu strateegiline autonoomia ja rohepööre – ELi strateegiline autonoomia eeldab vähendatud sõltuvust kolmandatest riikidest kriitilistes valdkondades, sealhulgas energiavarustuses. ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ning Pariisi kliimakokkulepe nõuavad üleminekut vähese CO₂-heitega ühiskonnale ja kohalikel taastuvenergiaallikatel põhinevatele lahendustele.

Seos Strateegiliste uuringute programmi uurimissuundadega:

Programmi 2026. aasta taotlusvooru üks keskseid uurimissuundi on „Kriisikindel ühiskond“, mis on ühine uurimissuund Riigikantselei, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel . Meie projekt – mis käsitleb kohalikul biomassil põhinevate kütuste tootmist kriisiolukorras energia- ja toidujulgeoleku tagamiseks – sobib selle uurimissuuna alla, sest kütuse kättesaadavus on otseselt seotud nii toidutootmise jätkusuutlikkuse kui ka evakuatsiooni ja teiste kriisivalmiduse aspektidega.

Teie ministeeriumi valitsemisala alla kuuluvad uurimissuunad hõlmavad muu hulgas põllumajandussektori konkurentsivõime, lisandväärtuse ja kestlikkuse analüüsi, toiduohutuse riskide hindamist Üks Tervis (One Health) lähenemise rakendamiseks ning taimetervist saagikuse ja toiduohutuse tagamiseks . Meie projekt on otseselt seotud toidujulgeolekuga, kuna ilma kütuseta ei ole võimalik tagada põllumajandustehnika tööd kriisiolukorras.

Meie projekti eesmärk – hinnata välisriikides masstootmises olevate  biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate sobivust Eesti tingimustes – hõlmab nii tehnoloogiate keskkonnamõju, kohaliku biomassi kasutuselevõttu konkreetse tehnoloogia jaoks, kohaliku tooraine sobivust, sertifikaate kui ka insenertehnilise kaadri koolituse küsimusi. Samuti peame hindama, kas oleme valmis tehaseseadmeid kohapeal valmistama või mitte. Tehnoloogia kasutuselevõtt eeldab aga insenertehnilise kaadri rakendamist, mistõttu tuleb hinnata, kas meil on võimekus teadus-tehnilist kaadrit koolitada, kui palju saame seda teha kohapeal ning kui palju on vaja koostööd tehnoloogiate tarnijate ja välisriikide ülikoolidega.

Meie sooviks on uurida väljaspool Euroopat kasutusel olevate tehnoloogiate sobivust biomassist kütuste tootmiseks. Soovime külastada neid ettevõtteid meie välisesinduste abiga teadusdiplomaatia raames, sest senine kogemus on näidanud, et kultuuriliste eripärade tõttu ei väljastata teadus-tehnilist teavet ilma personaalse kontaktita.

Palume Teil anda hinnangut, kas ja millise konkreetse meetme kaudu saaksime seda projekti Strateegiliste uuringute programmi raames ellu viia, arvestades selle selget seost Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja riikliku julgeolekuga, eriti seoses toidujulgeoleku ja kriisikindlusega.

Loodame Teie konstruktiivsele tagasisidele ja koostööle Eesti energiajulgeoleku ja kriisikindluse edendamisel.

Lugupidamisega

Einar Eiland
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Tel 53785486

 

 

On Tue, Sep 8, 2026 at 1:18 PM Einar Ekras <[email protected]> wrote:

 

Lugupeetud Kliimaministeeriumi teadusnõunik Raili Allmäe

Pöördume Teie poole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadmusjuhtimise valdkonna juhi Külliki Tafel-Viia soovitusel seoses Eesti Teadusagentuuri poolt välja kuulutatud Eesti strateegiliste uuringute programmiga, mille kohaselt meie energiajulgeoleku projekt võiks sobida Kliimaministeeriumi valdkonda.

Taustaks: meie esialgne pöördumine Eesti Teadusagentuuri poole jäi vastuseta, kuna seal ei osatud meie küsimustele lahendust pakkuda. Külliki Tafel-Viia tõi välja, et meie projektis ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uurimissuundade kontekstis nähtavat teaduspotentsiaali, kuid soovitas energiatehnoloogiate osas pöörduda Kliimaministeeriumi poole.

Meie projekt keskendub biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate hindamisele ja nende rakendatavusele Eestis. See teema on otseselt seotud Eesti kohustustega mitmete rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel:

1. ÜRO kestliku arengu eesmärgid – Eesti on võtnud kohustuse saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas eesmärk nr 7 „Taskukohane ja puhas energia“ ning nr 13 „Kliimameetmed“. Kohalikul biomassil põhinev kütustetootmine on otseseks panuseks nende eesmärkide saavutamisel, vähendades sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja toetades üleminekut taastuvenergiale.
2. NATO kriisivalmiduse nõuded – NATO liikmesriigina on Eesti kohustatud tagama kriisikindluse ja strateegilise omavarustuse. Energia- ja kütusevarustuse kindlus on kriitilise tähtsusega, eriti arvestades geopoliitilist olukorda ja Venemaa kui suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule.
3. Euroopa Liidu strateegiline autonoomia ja rohepööre – ELi strateegiline autonoomia eeldab vähendatud sõltuvust kolmandatest riikidest kriitilistes valdkondades, sealhulgas energiavarustuses. ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ning Pariisi kliimakokkulepe nõuavad üleminekut vähese CO₂-heitega ühiskonnale ja kohalikel taastuvenergiaallikatel põhinevatele lahendustele.

Seos Strateegiliste uuringute programmi uurimissuundadega:

Programmi 2026. aasta taotlusvooru üks keskseid uurimissuundi on „Kriisikindel ühiskond“, mis on ühine uurimissuund Riigikantselei, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Meie projekt – mis käsitleb kohalikul biomassil põhinevate kütuste tootmist kriisiolukorras energia- ja toidujulgeoleku tagamiseks – sobib selle uurimissuuna alla, sest kütuse kättesaadavus on otseselt seotud nii toidutootmise jätkusuutlikkuse kui ka evakuatsiooni ja teiste kriisivalmiduse aspektidega.

Kliimaministeeriumi valitsemisala alla kuuluvad uurimissuunad hõlmavad keskkonna- ja kliimaküsimusi, sealhulgas kohalike ressursside väärindamist ja kestlike energialahenduste arendamist. Meie projekti eesmärk – hinnata biomassist kütuste tootmise tehnoloogiate sobivust Eesti tingimustes – on otseses kooskõlas nii kliimapoliitika kui ka ringmajanduse eesmärkidega. See hõlmab nii tehnoloogiate keskkonnamõju, kohaliku biomassi kasutuselevõttu konkreetse tehnoloogia jaoks, kohaliku tooraine sobivust, sertifikaate kui ka insenertehnilise kaadri koolituse küsimusi. Samuti peame hindama, kas oleme valmis tehaseseadmeid kohapeal valmistama või mitte. Tehnoloogia kasutuselevõtt eeldab aga insenertehnilise kaadri rakendamist, mistõttu tuleb hinnata, kas meil on võimekus teadus-tehnilist kaadrit koolitada, kui palju saame seda teha kohapeal ning kui palju on vaja koostööd tehnoloogiate tarnijate ja välisriikide ülikoolidega.

Meie sooviks on uurida väljaspool Euroopat kasutusel olevate tehnoloogiate sobivust biomassist kütuste tootmiseks. Soovime külastada neid ettevõtteid meie välisesinduste abiga teadusdiplomaatia raames, sest senine kogemus on näidanud, et kultuuriliste eripärade tõttu ei väljastata teadus-tehnilist teavet ilma personaalse kontaktita ja allkirjastatud leppeid sõlmimata.

Palume Teil anda hinnangut, kas ja millise konkreetse meetme kaudu saaksime seda projekti Strateegiliste uuringute programmi raames ellu viia, arvestades selle selget seost Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja riikliku julgeolekuga.

Loodame Teie konstruktiivsele tagasisidele ja koostööle Eesti energiajulgeoleku ja kriisikindluse edendamisel.

Lugupidamisega

Einar Eiland
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu selts
Tel 53785486

 

 

 

On Tue, Sep 8, 2026 at 10:35 AM Külliki Tafel-Viia - MKM <[email protected]> wrote:

Tere,

 

Aitäh vooru vastu huvi tundmast.

Kuna antud voorus ootame teadus-arendusprojekte, siis selle kirjelduse pealt ma teaduspotentsiaali siiski ei näe.

 

Ühegi meie uurimissuuna ja teema alla see projekt samuti otseselt ei sobitu.

Energiatehnoloogiatega tegeleb Kliimaministeerium.

 

Parimate soovidega,

 

Külliki Tafel-Viia teadmusjuhtimise valdkonna juht Strateegiaosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5885 1142

 

---

Saatja: Einar Ekras <[email protected]>
Saadetud: esmaspäev, 7. september 2026 17:49
Adressaat: Inga Kõue - RK <[email protected]>; Külliki Tafel-Viia - MKM <[email protected]>; Tõnis Hintsov <[email protected]>; Ivo Karindi <[email protected]>; Maarja Lõhmus <[email protected]>; Allan Niidu <[email protected]>
Teema: Re: Pöördumine Riigikantseleisse seoses - Eesti strateegiliste uuringute programmi rakendamisega

 

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadmusjuhtimise valdkonna juht Külliki Tafel-Viia

Pöördume Teie poole Teadusagentuuri suunamisel seoses Eesti Teadusagentuuri poolt välja kuulutatud Eesti strateegiliste uuringute programmiga. Seda kõike selleks, et saaksime rahastuse energeetikajulgeoleku valdkonna praktilise uurimistöö läbiviimiseks välisriikides, lähtudes ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevatest nõuetest, mis kohustavad liikmesriike tagama kriisikindluse ja strateegilise omavarustuse võtmevaldkondades. Seal hulgas,  kohalikul toormel baseeruvate kütustega omavasustusvõime tagamine. 

Edastan Teile Teie enda soovil  Riigikantselei teadusnõunik Inga Kõuele saadetud selleteemalise pöördumise et saaksite temaga nõu pidada, kuidas olukorda lahendada.

Parimate soovidega
Einar Eiland
Elukekkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Tel 53785486

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Lugupeetud Riigikantselei teadusnõunik Inga Kõue

Pöördume Teie poole seoses Eesti Teadusagentuuri poolt välja kuulutatud Eesti strateegiliste uuringute programmiga. Pöördume Teie poole energeetika- ja toidujulgeoleku küsimuse lahendamiseks, lähtudes ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevatest nõuetest, mis kohustavad liikmesriike tagama kriisikindluse ja strateegilise omavarustuse võtmevaldkondades.

Kriisikindla ühiskonna aluseks on kütustega omavarustusvõime, sest ilma kütuseta ei ole võimalik tagada toidujulgeolekut – põllumajandustehnika, sealhulgas traktorid, ei saa töötada, kui neil pole midagi paaki valada. Samuti ei saa ilma kütusteta läbi viia evakuatsiooni ega tagada toimipidevust teistes julgeoleku võtmevaldkondades. Seega on kütuse kättesaadavus otseselt seotud nii toidu tootmise jätkusuutlikkusega kriisiolukorras kui ka teiste julgeolekuvaldkondadega.

Nii ÜRO kestliku arengu eesmärgid, NATO kriisivalmiduse nõuded kui ka Euroopa Liidu strateegilise autonoomia ja rohepöörde raamistikud eeldavad üleminekut kohalikul taastuvenergial põhinevatele tootmiskorraldustele. See on Eesti lepinguliste kohustuste täitmise osa.  Eelkõige on oluline arendada kohalikest biomassist valmistatud kütuste tootmist, mis vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest, suurendab Eesti varustuskindlust ja maandab julgeolekuriske.

Koostöös Välisministeeriumi ja välisesindustega oleme välja selekteerinud biomassist kütuste tootmise tehnoloogiad. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli professoritega on meil vaja anda hinnang nimetatud tehnoloogiatele – ehk uurida, kas ja kuidas saaks biomassist kütuste tootmist Eestis rakendada ning kas need tehnoloogiad sobivad Eesti toorainetele. Kas ja kuidas kooraldada tehnoloogia transport ? Samuti tuleb välja selgitada, kas ja millistel tingimustel oleksid need tehnoloogiad Eestis rakendatavad, arvestades kliimaolusid. Lisaks tuleb uurida, kas ja kuidas oleks võimalik tehaseseadmeid Eestisse tarnida, kas tarned vastavad Euroopa sertifikaatidele, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada tehnoloogiate tootmist Eestis ning milliste litsentside alusel. Samuti vajame vastuseid küsimustele, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada tehnoloogiate insenertehnilise kaadri koolitust ning milline on teadus-tehnilise kaadri koolituse roll tehnoloogiasiirde erinevate osapoolte vahel.

Oma poolt saame koostöös välisesindustega kokku panna India ettevõtete külastuspaketi ja marsruudi, et eeltoodud küsimustele vastused leida – tegemist on oma sisult uurimistööga.

Kuna tegemist on energeetikajulgeoleku praktilise uurimisprojektiga, mis on otseselt seotud toidu- ja energeetikajulgeoleku tagamisega ning ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu nõuetega võetud kohustuste täitmisega, siis palume Teil anda tagasisidet, millise strateegiliste uuringute programmi meetme kaudu saaksime seda projekti ellu viia.

Pöördusime selle teemaga ka Eesti Teadusagentuuri poole, kuid kahjuks ei osatud seal meie küsimustele vastata. Seetõttu pöördume Riigikantselei poole eeltoodud julgeolekuküsimuste lahendamiseks.

Parimate soovidega
Einar Eiland
Elukekkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Tel 53785486

 

 

 

On Mon, Sep 7, 2026 at 4:25 PM Einar Ekras <[email protected]> wrote:

Lugupeetud Riigikantselei teadusnõunik Inga Kõue

Pöördume Teie poole seoses Eesti Teadusagentuuri poolt välja kuulutatud Eesti strateegiliste uuringute programmiga. Pöördume Teie poole energeetika- ja toidujulgeoleku küsimuse lahendamiseks, lähtudes ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevatest nõuetest, mis kohustavad liikmesriike tagama kriisikindluse ja strateegilise omavarustuse võtmevaldkondades.

Kriisikindla ühiskonna aluseks on kütustega omavarustusvõime, sest ilma kütuseta ei ole võimalik tagada toidujulgeolekut – põllumajandustehnika, sealhulgas traktorid, ei saa töötada, kui neil pole midagi paaki valada. Samuti ei saa ilma kütusteta läbi viia evakuatsiooni ega tagada toimipidevust teistes julgeoleku võtmevaldkondades. Seega on kütuse kättesaadavus otseselt seotud nii toidu tootmise jätkusuutlikkusega kriisiolukorras kui ka teiste julgeolekuvaldkondadega.

Nii ÜRO kestliku arengu eesmärgid, NATO kriisivalmiduse nõuded kui ka Euroopa Liidu strateegilise autonoomia ja rohepöörde raamistikud eeldavad üleminekut kohalikul taastuvenergial põhinevatele tootmiskorraldustele. See on Eesti lepinguliste kohustuste täitmise osa.  Eelkõige on oluline arendada kohalikest biomassist valmistatud kütuste tootmist, mis vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest, suurendab Eesti varustuskindlust ja maandab julgeolekuriske.

Koostöös Välisministeeriumi ja välisesindustega oleme välja selekteerinud biomassist kütuste tootmise tehnoloogiad. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli professoritega on meil vaja anda hinnang nimetatud tehnoloogiatele – ehk uurida, kas ja kuidas saaks biomassist kütuste tootmist Eestis rakendada ning kas need tehnoloogiad sobivad Eesti toorainetele. Kas ja kuidas kooraldada tehnoloogia transport ? Samuti tuleb välja selgitada, kas ja millistel tingimustel oleksid need tehnoloogiad Eestis rakendatavad, arvestades kliimaolusid. Lisaks tuleb uurida, kas ja kuidas oleks võimalik tehaseseadmeid Eestisse tarnida, kas tarned vastavad Euroopa sertifikaatidele, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada tehnoloogiate tootmist Eestis ning milliste litsentside alusel. Samuti vajame vastuseid küsimustele, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada tehnoloogiate insenertehnilise kaadri koolitust ning milline on teadus-tehnilise kaadri koolituse roll tehnoloogiasiirde erinevate osapoolte vahel.

Oma poolt saame koostöös välisesindustega kokku panna India ettevõtete külastuspaketi ja marsruudi, et eeltoodud küsimustele vastused leida – tegemist on oma sisult uurimistööga.

Kuna tegemist on energeetikajulgeoleku praktilise uurimisprojektiga, mis on otseselt seotud toidu- ja energeetikajulgeoleku tagamisega ning ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu nõuetega võetud kohustuste täitmisega, siis palume Teil anda tagasisidet, millise strateegiliste uuringute programmi meetme kaudu saaksime seda projekti ellu viia.

Pöördusime selle teemaga ka Eesti Teadusagentuuri poole, kuid kahjuks ei osatud seal meie küsimustele vastata. Seetõttu pöördume Riigikantselei poole eeltoodud julgeolekuküsimuste lahendamiseks.

Parimate soovidega
Einar Eiland
Elukekkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Tel 53785486