Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitseministeerium Teie: 14.09.2026 nr KAM/26-1009/-1K

Meie: 29.09.2026 nr 1-7/255-3

Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja

Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise

tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Kaitseministeerium on saatnud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord“

eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:

1. Kaitseliidu kaasamine

Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt hõlmab Kaitseliidu kaasamine muu hulgas Kaitseliidu

tegevliikmete, toetajaliikmete ja Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud

auliikmete kasutamist riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks. KorS § 822 lõike 1 kohaselt

võib aga riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasata

üksnes nõutava väljaõppe läbinud Kaitseliidu tegevliiget. Eelnõu § 1 lõikest 3 ei nähtu, et

toetajaliikmeid ja nimetatud auliikmeid võib kaasata üksnes ilma riikliku järelevalve

meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta. Kuigi selline eristus on tuletatav

KorS § 82² lõikest 1 ning eelnõu § 7 lõigetest 1 ja 2, peaks kaasatavate isikute ring ja nende

volituste piirang nähtuma selgelt juba eelnõu §-st 1. Palume sätet vastavalt täpsustada.

Normi võiks lisada eraldi lause: „Kaitseliidu toetajaliiget ja käesolevas lõikes nimetatud

auliiget võib riiklikku järelevalvesse kaasata üksnes ilma riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volituseta.“.

2. Taotluse esitajate ammendav loetelu § 2 lõigetes 1–4

Eelnõu § 2 lõigetes 1–4 määratakse ülesannete kaupa konkreetsed asutused, kellel on õigus

esitada Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlus. KorS § 821 lõikes 2 on sätestatud

ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata, kuid seadus ei seo

kaasamise taotlemist määruses nimetatud asutuste ammendava loeteluga. Palume

põhjendada, miks on vajalik korrata määruses seaduses sätestatud ülesannete loetelu ning

siduda iga ülesanne konkreetse taotluse esitajaga. Selline lahendus võib muuta regulatsiooni

põhjendamatult jäigaks ja välistada taotluse esitamise olukorras, kus asjaomase riikliku

järelevalve ülesande täitmisel on eriseaduse kohaselt korrakaitseorganiks mõni muu asutus.

Palume kaaluda üldisema regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt esitab taotluse

korrakaitseorgan, kelle pädevusse kuulub asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmine.

Vajaduse korral võib seletuskirjas tuua näited selle kohta, millised asutused on praegu

vastavate ülesannete täitmisel korrakaitseorganid.

2 (4)

Palume kaaluda eelnõu § 2 lõikest 4 tingimuse „kriisiolukorra lahendamise eest vastutav

asutus“ väljajätmist. Kriisiolukorra lahendamine võib hõlmata mitut eri korrakaitseorganite

pädevusse kuuluvat ülesannet ning konkreetse riikliku järelevalve ülesande täitmisel pädev

korrakaitseorgan ei pruugi olla ühtlasi kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus.

Taotluse esitamise õigus peaks seetõttu lähtuma sellest, millise korrakaitseorgani pädevusse

kuulub kaasamisvajaduse aluseks oleva ülesande täitmine.

3. Taotluses nõutavad andmed ja vahendite kirjeldamine

Eelnõu § 2 lõike 6 punkti 5 kohaselt tuleb taotluses märkida kaasatavate vahendite soovitud

hulk ja kirjeldus. Taotluse esitajal ei pruugi olla piisavat ülevaadet Kaitseväe või Kaitseliidu

valduses olevatest vahenditest ega teadmist, milline konkreetne vahend võimaldab

ülesannet kõige otstarbekamalt täita. Vahendite loetelu on ka pidevalt muutumises ja vaid

Kaitsevägi ja Kaitseliit teavad, mida saavad kasutada. Teiseks tekib küsimus, et kui

taotluses on loetletud vahendid, kuid ülesande täitmisel selgub, et tuleks kasutada ka teisi

vahendeid, kas siis tuleb esitada uus taotluse ja seni puudub alus taotluses nimetamata

vahendite kasutamiseks. Ühtlasi tekib küsimus, kas selle punkti allesjäämisel võib teatud

juhtudel olla tegemisest riigisaladusega. Siseministeeriumi hinnangul peab taotlus

võimaldama hinnata ennekõike selle põhjendatust ning kui taotlus on põhjendatud, saab

Kaitsevägi või Kaitseliit hinnata ka vajalike vahendite vajadust. Ka eelnõu § 2 lõike 9 punkti

2 kohaselt hindab Kaitsevägi või Kaitseliit ise oma võimet ülesannet täita. Palume eelnõu

§ 2 lõikest 6 välja jätta punkt 5.

Samuti vajab täpsustamist seletuskirjas esitatud väide, et taotleja peab suutma kaasamise

kulu taotluse esitamisel prognoosida. Eelnõus ei nõuta taotluses kuluprognoosi esitamist

ning taotlejal ei pruugi selleks enne Kaitseväe või Kaitseliidu võimekuse ja kasutatavate

vahendite väljaselgitamist olla piisavat teavet.

Eelnõu § 2 lõike 9 punkti 4 kohaselt esitab Kaitsevägi või Kaitseliit oma seisukoha taotluse

esitanud asutusele, kes edastab selle lõike 10 kohaselt koos taotlusega asjaomasele

ministeeriumile. Palume kaaluda menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks võimalust, et

Kaitsevägi või Kaitseliit edastab oma seisukoha samaaegselt ka asjaomasele

ministeeriumile. See vähendaks kiireloomulise kaasamise korral järjestikustest

edastamistoimingutest tulenevat viivitust. Võimalik sõnastus:

„4) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise

taotlemise korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele ja asjaomasele

ministeeriumile.“

4. Taotluse tagantjärele kirjalik vormistamine

Eelnõu § 2 lõike 8 kohaselt võib kiireloomulises olukorras esitada taotluse muus vormis

ning vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik. Palume täpsustada, milliseid taotluse

esitamise viise hõlmab „muu vorm“, sealhulgas kas taotluse võib esitada suuliselt.

Märgime, et ka taotluse suuliselt esitamine on meie hinnangul aktsepteeritav, kui esitamise

asjaolud seda õigustavad, ent selguse mõttes soovitame lisada, et muus vormis taotlus

edastataks taasesitamist võimaldavas vormis (nt telefonikõne salvestus) selleks, et vältida

hilisemaid vaidlusi.

Samuti palume kaaluda kirjaliku taotluse tagantjärele vormistamise tähtaja täpsustamist.

Väljend „niipea kui võimalik“ jätab lahtiseks, kui kaua võib kirjalik vormistamine pärast

taotluse esitamist või kaasamise lõppemist edasi lükkuda. Näiteks võiks sätestada, et taotlus

vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kindlaksmääratud aja jooksul

pärast kaasamise vajaduse äralangemist või kaasamise lõppemist.

3 (4)

Lisaks palume täpsustada, et kiireloomulises olukorras võib eelnõu § 2 lõikes 6 nimetatud

andmed esitada taotluse esitamise ajal teada olevas ulatuses ning puuduvad või täpsustamist

vajavad andmed esitatakse esimesel võimalusel.

5. Taotluse menetlemise ja otsustamise tähtajad

Eelnõus ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul peab Kaitsevägi või Kaitseliit hindama

oma võimet ülesannet täita, esitama oma seisukoha või valmistama ette kaasamise otsuse.

Samuti puudub tähtaeg taotluse ja seisukoha edastamiseks asjaomasele ministeeriumile

ning otsuse tegemiseks. Tähtaegade puudumine ei ole kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga

võimaldada korrakaitseorganil saada vajaduse korral kiiresti lisajõudu ja vahendeid. See on

eriti oluline, kuna kaasamise vajadus võib tekkida vahetut sekkumist eeldavas olukorras.

Palume täiendada eelnõu vähemalt põhimõttega, et taotlus vaadatakse läbi ning vajalikud

seisukohad ja otsused tehakse viivitamata, arvestades ohu olemust ja taotluses kirjeldatud

kiireloomulisust. Samuti võiks näha ette, et taotlejat teavitatakse viivitamata asjaolust, mis

takistab taotluse lahendamist või kaasamist taotletud ajal.

6. Eritunnused

Palume õigusselguse huvides täpsustada eelnõu, mida käsitatakse eritunnusena – kas

ohutusvesti, sellele kantud tähistust „KORRAKAITSE“ või nende kogumit.

7. Kulude hüvitamine

Eelnõu § 8 lõike 1 sõnastusest ei nähtu piisavalt selgelt, et hüvitamisele kuulub üksnes

Kaitseväele või Kaitseliidule endale tekkinud kulu. Väljaõppe korraldab § 7 lõike 2 kohaselt

kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga ning osa väljaõppe kuludest

võib seetõttu tekkida vahetult kaasaval korrakaitseorganil. Sellise kulu hüvitamine

Kaitseväele või Kaitseliidule ei oleks põhjendatud. Palume sõnastust täpsustada, lisades, et

hüvitatakse Kaitseväele või Kaitseliidule tekkinud otsene mõistlik kulu.

Ettepanek: „Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse

kaasamise vajadusest tingitud neile tekkinud otsene mõistlik kulu, mis on seotud käesoleva

määruse § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse kaasamisega.“.

Palume kaaluda, kas kulude kandmise regulatsioon võiks eristada kaasava

korrakaitseorgani poolt vahetult kantavat kulu ning Kaitseväele või Kaitseliidule tekkinud

ja hiljem hüvitatavat kulu. Eelkõige ette planeeritud väljaõppe korral võib olla otstarbekam,

et kaasav korrakaitseorgan katab tema korraldatava väljaõppe kulud kohe oma eelarvest,

mitte ei kanta sama kulu esmalt Kaitseväe või Kaitseliidu eelarvesse ja hüvitata seda hiljem.

Hüvitamise taotlus peaks puudutama üksnes kulusid, mille on tegelikult kandnud

Kaitsevägi või Kaitseliit.

KorS § 824 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb määrusega sätestada riiklikku järelevalvesse

kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord. Eelnõu § 8 ei reguleeri aga kulu hüvitamise

taotluse sisu ega sellele lisatavaid tõendeid, taotluse läbivaatamise ja kulu hüvitamise

otsustamise tähtaega, väljamakse tegemise aega ega puudustega taotluse täiendamist.

Samuti ei selgu, millised kululiigid võivad olla hüvitatavad ja kuidas hinnatakse kulu

otsesust ning mõistlikkust.

8. Üldine märkus seletuskirja kohta

Arvestades, et eelnõu reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist riikliku järelevalve

ülesannete täitmisse, sealhulgas korrakaitsemeetmete, vahetu sunni, erivahendite ja relvade

kasutamise volitusega, palume seletuskirja täiendada eelnõu põhiseaduspärasuse

analüüsiga. Kuigi meetmete kohaldamise põhivolitused tulenevad KorS-ist, täpsustatakse

4 (4)

määrusega kaasatavate isikute väljaõpet, alluvust ja tegutsemise korraldust, millest sõltub

otseselt isikute põhiõiguste kaitse.

Palume seletuskirjas selgitada, millise avaliku võimu kandja tegevuseks loetakse kaasatud

isiku tegevus ning kes vastutab isikule õigusvastase meetme või vahetu sunni

kohaldamisega tekitatud kahju eest. Samuti tuleb selgitada kaasava korrakaitseorgani,

Kaitseväe ja Kaitseliidu omavahelist vastutus, sealhulgas seda, kelle haldustegevuseks

loetakse kaasatud isiku tegevus, kes vastutab tema poolt õigusvastase meetme või vahetu

sunniga tekitatud kahju eest ning kuidas jaotub võimalik regressivastutus.

Teeme ettepaneku selgitada seletuskirjas terviklikumalt Kaitseväe ja Kaitseliidu riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega ning nende volitusteta

kaasamise erinevusi. Peame seda vajalikuks seetõttu, et nii kaasav korrakaitseorgan kui ka

kaasatud Kaitseväe või Kaitseliidu liige saaks üheselt aru, mida võib konkreetse

kaasamisotsuse alusel teha. Seletuskirjas võiks ülevaatlikult käsitleda, kes kummalgi juhul

kaasamist taotleb ja selle otsustab, milliseid toetavaid tegevusi võib kaasatud isik teha ilma

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta ning milliste tegevuste

jaoks on vajalik vastavate volitustega kaasamine.

Soovitame lisada eelnõu § 1 või § 2 selgituse juurde näiteks järgmise selgituse:

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotleb korrakaitseorgan, kelle pädevusse kuulub

ülesanne, mille täitmiseks abi vajatakse. Näiteks võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda

kaasamist tema pädevusse kuuluva KorS § 82¹ lõikes 2 nimetatud ülesande täitmiseks.

Ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni volituseta kaasamise otsustab KorS § 823

lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt Kaitseväe või Kaitseliidu juht. Sellisel juhul võib kaasatu

täita toetavaid ülesandeid, näiteks püstitada ja mehitada kontrollpunkti või valvata objekti

või ala. Kaasatud kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel võib teenistusülesande täitmisel olla

kaasas relv, kuid ta võib seda kasutada vaid enda või teise isiku kaitseks ning kaitstava vara

kaitseks, näiteks relvastatud ründe tõrjumiseks. Relva ei või kasutada inimese peatamiseks

või korraldusele allutamiseks üksnes korrakaitseülesande täitmise eesmärgil.

Kui soovitakse, et kaasatud isik ise peataks või kontrolliks inimesi või sõidukeid, peaks

isikuid kinni või kasutaks ülesande täitmiseks vahetut sundi, sealhulgas relva politseilise

sunnivahendina, peab ta olema kaasatud vastavate riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni volitustega. Sellise kaasamise otsustab KorS § 82³ lõike 1 punkti 3 kohaselt Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kaasatud isiku konkreetsed volitused tulenevad

KorS §-st 82¹ ja kaasamisotsusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister