Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Kaitseministeerium [email protected]

Teie 14.09.2026 nr KAM/26-1009/-1K, 5-3/26/10 Meie 28.09.2026 nr 8-2/6571

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord” eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu, esitades selle kohta järgmised märkused.

1. Eelnõu § 1 lg-tes 2 ja 3 määratletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise tähendus. Eelnõu

sõnastusest võib jääda mulje, et kaasamiseks on üksnes kaitseväelase või Kaitseväe (ja vastavalt Kaitseliidu) valduses oleva vara kasutamine, mitte aga kaitseväelaste isikute kasutamine. Palume kaaluda, kas sätete sõnastus on piisavalt täpne.

2. Eelnõu § 3 lg 1 sätestab ametiisikud, kes otsustavad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise riiklikku järelevalvesse. Märgime, et viidatud säte kordab korrakaitseseaduse § 823 lg 1 sisu. Seaduse teksti kordamine määruses ei ole vajalik. Palume säte eelnõust välja jätta.

3. Eelnõu § 7 lg 3 p 2 sätestab väljaõppe väljundi, mille kohaselt kaitseväelane või Kaitseliidu

tegevliige oskab vähemalt kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult. Kui kaitseväelane või Kaitseliidu liige kaasatakse riiklikku järelevalvesse meetme kohaldamise või vahetu sunni rakendamise õigusega, peab koolitus olema arusaadavalt mahukam kui vahetult enne kaasamist läbitav juhendamine (eelnõu § 7 lg 3 lg 1). Seega saab ilmselt tegemist olla reaalse kaasamise olukorrast sõltumatu väljaõppega – väljaõpe toimub olukorras, kus kaasamine ei ole veel ette näha (nö ette õpetamine, valmisoleku tagamine). Samas viitab kõnealuse sätte sõnastus siiski nö otsustatud kaasamise olukorrale, sest õpetamisel tuleb lähtuda „talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste“ alustest. Kuigi kehtiv KorS annab loetelu erimeetmetest, mida kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu liige kohaldada võivad, siis võib erimeetmete maht erineda tulenevalt kaasamise otsusest. Seega peaks valmisolekut tagav õpe käsitlema siiski kogu riikliku järelevalve erimeetmete paketti. Toetame määruse eelnõus toodud lähenemist, et väljaõppe korraldab korrakaitseorgan kui mittesõjaväeline organ. Siiski viitab § 7 lõike 2 sõnastus olukorrale, kus kaasamine on juba teada (õpet korraldab kaasav organ). Palume sõnastust täpsustada.

2

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada erimeetmete ja vahetu sunni kohaldamisega seonduva väljaõppe ajalist kestust, mahtu vms, mis looks selguse, et tegemist on põhjalikuma ja sisulisema koolitusega kui ülevaatlik juhendamine vahetult enne kaasamisülesande täitmisele asumist.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Katariina Kärsten 5388 8918 [email protected] Mari Käbi