UURINGU PAKKUMUSE KUTSE

Kultuuripärandi poliitikavaldkonna analüüs

Töö lõppväljund Uuringu raport koos lisade ja esitlusega

Pakkumuse vorm Pakkuja esitab kuni 5-leheküljelise pakkumuse, mis sisaldab

töökorralduse, meeskonna, riskide ja tegevuskava kirjeldust

Metoodiline

põhimõte

Tellimus kirjeldab oodatavad tulemused; konkreetne metoodika on

pakkuja ettepanek ja kooskõlastatakse tellijaga

Tellimuse fookus

Kultuuripärandi poliitikavaldkonna TO-BE kaardistus,

valdkondadeülese koordineerimismudeli alternatiivid ja soovitatud

mudel ning Rahvusarhiivi rolli ja võimaliku haldusala paiknemise

analüüs

Pakkumuse

maksimaalne

hind

15 000 € (sh. käibemaks)

Tööde teostamise

lõpptähtaeg 18.12.2026

1. Probleemipüstitus

Kultuuriministeerium vajab otsustamiseks kasutatavat ettepanekut, milline võiks olla Eesti

kultuuripärandi poliitikavaldkonna kujundamise ja rakendamise terviklik korraldus.

Kultuuripärandi poliitika valdkond hõlmab muu hulgas muinsuskaitset, muuseume,

raamatukogusid, rahvakultuuri ja vaimset kultuuripärandit, digitaalset kultuuripärandit ning

arhiivipärandit. Seni on need valdkonnad arenenud paljuski eraldi õigusraamistike ja

asutuste ning üksikute alavaldkondade üleste tegevuskavade (nt digitegevuskava) ja

koostöövormide kaudu.

Praeguses korralduses ei ole alavaldkondade ülene pärandipoliitika vaade vastavate

horisontaalsete tegevuste tasandil piisavalt selgelt sõnastatud ning seega ka rakendatud.

Kogumise, säilitamise, digiteerimise, kasutamise, andmestandardite, kompetentside, riskide,

rahastuse ja mõju hindamise küsimusi käsitletakse valdavalt alavaldkondade kaupa, mistõttu

vajavad selgemat käsitlust nende omavahelised seosed, prioriteedid ja ühine juhtimine.

Uuring peab aitama hinnata, kas kultuuripärandi strateegiliste eesmärkide (Kultuur 2030

arengukavas) saavutamiseks piisab olemasolevate koostöövormide täpsustamisest ja

parendamisest või on põhjendatud kesksema pärandipoliitika valdkonna ja

koordineerimismudeli kujundamine. Senise toimimisloogika analüüsimine on eriti oluline

ressursside piiratust arvestades leidmaks uusi innovatiivseid lahendusi eesmärkide

saavutamiseks piiranguid arvestades.

Uuringu teine fookus on Rahvusarhiivi roll kultuuripärandi poliitikavaldkonnas ja selle

võimalik institutsionaalne paiknemine. Analüüs ei eelda Rahvusarhiivile uute ülesannete

lisamist, vaid hindab, milline oleks asutuse roll eelnevalt kaardistatud kultuuripärandi

poliitikavaldkonnas ning kas paiknemine Kultuuriministeeriumi või mõne muu ministeeriumi

valitsemisalas toetaks selle rolli täitmist.

2. Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk on koostada kultuuripärandi poliitikavaldkonna kujundamise ja

rakendamise horisontaalsete tegevuste TO-BE kaardistus ning esitada tellijale soovitatud

tulevikumudel koos võrreldavate alternatiividega. Analüüs peab andma otsustusaluse, kas

parem koordineerimine eeldab olemasolevate koostöövormide tugevdamist, kesksemat

poliitika kujundamist ja rakendamist, ülesannete ja vastutuse täpsustamist või struktuurseid

muudatusi.

Uuring peab käsitlema võrdselt kahte analüüsisuunda: kultuuripärandi alavaldkondade ülest

koordineerimismudelit horisontaalsete teemade lõikes ja Rahvusarhiivi rolli selles mudelis.

Esimeses tuleb määratleda pärandipoliitika horisontaalsete tegevuste võimalik sisuline

ulatus, kaasatavad asutused ja juhtimisloogika. Teises tuleb hinnata Rahvusarhiivi

valitsemisala muutuse võimalikku lisaväärtust ja riske ning alternatiivseid paiknemis- või

koordinatsioonimudeleid.

Rahvusvahelist võrdlust kasutatakse vajaduse korral lisakontekstina. Pakkuja täpsustab

tellijaga töö algusfaasis, milliseid võrdlusriike kasutatakse.

3. Uurimisküsimused

Uuring peab vastama küsimustele, millised on kultuuripärandi valdkonna praegused

peamised väljakutsed ning millised probleemid tulenevad alavaldkondade ülese vaate ja

koordineerimise ebapiisavusest. Samuti tuleb selgitada, millistest horisontaalsetest

tegevustest teemadest (kogumine, kirjeldamine, uurimine, säilitamine, digiteerimine ja

kasutamine) pärandipoliitika võiks koosneda ning millistes küsimustes on ühine

koordineerimine kõige vajalikum.

Analüüs peab hindama, kas kesksem kultuuripärandi poliitikavaldkonna kujundamine ja

rakendamine annaks võrreldes tänaste koostöövormidega selget lisaväärtust. Selleks tuleb

käsitleda juhtimise selgust, võimalike dubleerimiste ja lünkade olemasolu ja nende

vähendamise võimalusi, alavaldkondade üleste prioriteetide seadmist (nt rahastuse, taristu

jms osas), andme- ja mõõdikuloogika ühtlustamist ning pärandi kasutamise ja

kättesaadavuse parandamist.

Rahvusarhiivi analüüs peab vastama, milline on asutuse võimalik roll kultuuripärandi

poliitikavaldkonnas ilma uusi ülesandeid lisamata. Hinnata tuleb, kas Rahvusarhiivi

paiknemine Kultuuriministeeriumi või mõne muu ministeeriumi valitsemisalas toetaks seda

rolli paremini ning millised oleksid kummagi valiku mõjud poliitika terviklikkusele, asutuse

toimimisele, teenustele, partneritele, ressurssidele, õigusraamistikule, digitaristule ja

riskidele.

4. Uuringu skoop

4.1 Rahvusvaheline võrdlus

Rahvusvahelise võrdluse eesmärk on anda Eesti otsustusvajaduse seisukohalt vajalik

lisakontekst. Võrdlus ei pea olema mahukas ega iseseisev eesmärk, kuid peab aitama

hinnata, millised juhtimisstruktuuri korralduslikud elemendid võiksid Eesti kontekstis olla

rakendatavad, vajaksid kohandamist või ei ole põhjendatud. Rahvusarhiivi küsimuses võib

võrdlus käsitleda arhiiviasutuste ülesandeid, paiknemist ja arhiivipoliitika kujundamise ja

rakendamise korraldust.

4.2 Kultuuripärandi poliitikavaldkonna kaardistus

Kaardistus peab käsitlema pärandi kogumise, kirjeldamise, uurimise, säilitamise,

digiteerimise ja kasutamise tervikahelat. Skoobi eesmärk ei ole detailne tegevusinventuur,

vaid TO-BE vaade, mis võimaldab otsustada kultuuripärandi poliitikavaldkonna sisulise

ulatuse, juhtimisloogika ja koordineerimismudeli üle. Fookus on dubleerimise ja lünkade

vähendamisel, füüsilise ja digitaalse pärandi säilitamisel, digiteerimise prioriteetidel ja

standarditel, kasutajakesksel kättesaadavusel ning infosüsteemide koostalitlusvõimel.

Lisaks peaks käsitlema valdkonnaülest andme- ja standardiloogikat, koostöö- ja

valitsemismudelit, mõju hindamist, kompetentse ning riske. Analüüs peab näitama, milliseid

ühiseid põhimõtteid, struktuure ja protsesse on vaja, et pärandipoliitikat terviklikumalt

juhtida. Täpsem analüüsitavate aspektide komplekt on pakkuja kujundada.

4.3 Rahvusarhiivi roll kultuuripärandi poliitikavaldkonnas

Rahvusarhiivi rolli analüüs peab olema eraldi teemaplokk. See lähtub eeldusest, et

Rahvusarhiivi põhiülesanded ei muutu, ning hindab asutuse rolli loodava kultuuripärandi

poliitikavaldkonna raamistiku piires. Käsitleda tuleb Rahvusarhiivi praeguste ülesannete

seost kultuuripärandi poliitika kujundamise ja rakendamisega, suhteid teiste mäluasutustega

ning valitsemisala muutuse võimalikku mõju.

Analüüs peab andma piisava otsustusaluse, kas Rahvusarhiivi valitsemisala muutmine

toetaks kultuuripärandi poliitika terviklikkust või oleks sama eesmärk saavutatav muu

koordinatsioonimudeli kaudu. Analüüs peab välja tooma alternatiivsed stsenaariumid ja

nende võrdluse.

5. Oodatavad tulemused ja väljundid

Uuringu lõplik väljund on kirjalik raport koos lisade ja tellijale esitletava kokkuvõttega.

Raport peab olema metoodiliselt läbipaistev, struktureeritud ja juhtimisotsuste tegemiseks

kasutatav. Selgelt tuleb eristada dokumentidest ja andmetest tuletatud leiud, kaasamise

põhjal kujundatud hinnangud ning teostaja analüütilised soovitused.

TO-BE kaardistus peab andma ülevaate kultuuripärandi poliitikavaldkonna sisulisest

ulatusest, valdkondadeüleselt koordineeritavatest teemadest ning sobivast juhtimis- või

koostöömudelist. Vajaduse korral tuleb kasutada skeeme või muid visualiseeritud kirjeldusi,

mis aitavad alternatiive võrrelda.

Rahvusarhiivi analüüsiplokk peab andma eraldi järelduse Rahvusarhiivi rolli kohta

kultuuripärandi poliitikavaldkonnas ning hindama, kas ja millistel tingimustel toetaks seda

rolli paiknemine Kultuuriministeeriumi või mõne muu ministeeriumi valitsemisalas. Analüüs

peab käsitlema ka koordinatsiooni, teenuste toimimist, õiguslikke ja organisatsioonilisi

eeldusi, riske ning alternatiivseid viise sama eesmärgi saavutamiseks.

6. Pakkumuse sisu ja vorminõuded

Pakkuja esitab kuni 5-leheküljelise pakkumuse ilma lisadeta. Lisades võib esitada CV-d,

varasemate tööde lühikirjeldused või muud sobivust tõendavad materjalid. Pakkumus peab

võimaldama hinnata töö sisulist arusaama, teostatavust, riske ja tulemuste kvaliteeti.

Pakkumuses tuleb kirjeldada töö teostajad, rollid, asjakohane kogemus ja hinnanguline

tööjaotus. Meeskonnal peab olema piisav pädevus avaliku sektori toimemudelite,

organisatsioonianalüüsi, kultuuripärandi või sarnaste valdkondade, finants- ja

ressursianalüüsi ning andme- ja protsessianalüüsi käsitlemiseks.

Pakkumus peab sisaldama töö etappe, vahetulemusi, ajakava, hinnangulist töömahtu,

peamisi riske ja nende maandamise viise. Samuti tuleb kirjeldada üleantavad vahe- ja

lõpptulemid ning kvaliteedi, metoodilise läbipaistvuse ja praktilise kasutatavuse tagamise

viis.

7. Töökorraldus ja koostöö tellijaga

Uuring viiakse läbi koostöös tellijaga. Töö alguses lepitakse kokku lõplik tööplaan,

vahekohtumised, andme- ja dokumendivajadused, kaasatavad osapooled ning

tagasisidestamise kord. Metoodiline tervikvastutus ja tulemuste koostamine jääb teostajale.

Avakohtumisel täpsustatakse uuringu fookus, rahvusvahelise võrdluse ulatus, lähtekoha

kaardistuse detailsus, Rahvusarhiivi analüüsiploki käsitlus ja stsenaariumide eeldatav arv.

Töö käigus esitab teostaja tellijale vahekokkuvõtted TO-BE kaardistuse, Rahvusarhiivi

analüüsi ja stsenaariumide kohta.

Olulised metoodilised valikud kooskõlastatakse tellijaga. Teostaja võib kasutada

intervjuusid, töögruppe, dokumendi- ja andmeanalüüsi, protsessikaardistust, võrdlevat

analüüsi ja muid põhjendatud meetodeid, kui need toetavad uuringu eesmärki ja väljundite

kvaliteeti.

8. Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Pakkumuste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon. Kvalitatiivseid kriteeriume

hinnatakse individuaalselt vastavalt osakaalule skaalal 30/15, 20/10 või 10/5 punkti.

Maksumuse hindamisel saab madalaima hinnaga pakkumus maksimaalse arvu punkte ning

teised pakkumused proportsionaalselt vähem valemiga „madalaim väärtus“ / „pakkumuse

väärtus“ × „osakaal“. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus;

maksimaalne tulemus on 100 punkti.

Kriteerium Hindamiskriteeriumi

osakaal Hindamise sisu

Sisuline arusaam ja

lähenemine 30

Kvalitatiivne: Pakkuja mõistab

otsustusvajadust ning pakub

tulemusele orienteeritud analüütilise

lähenemise.

Töökorraldus, ajakava

ja riskide maandamine 15

Kvalitatiivne: Tegevuskava on realistlik,

tööpaketid on loogilised, riskid on

tuvastatud ja maandamismeetmed

usutavad.

Meeskonna pädevus 15 Kvalitatiivne: Meeskonnal on

asjakohane kogemus töö teostamiseks.

Maksumus 40 Kvantitatiivne

„Kultuuripärandi poliitikavaldkonna analüüs“

Pakkumus uuringu läbiviimiseks Kultuuriministeeriumile

13.08.2026

Dokumendikonsultatsioonide OÜ

1

Uuringu taust Kultuuriministeerium vajab otsustusalust, kas kultuuripärandi poliitikavaldkonna korraldust on võimalik on võimalik tulemuslikumalt juhtida olemasolevate horisontaalsete koostöövormide täpsustamise kaudu või on põhjendatud kesksem koordineerimis- ja juhtimismudel. Lisaks kultuuripärandi alavaldkondade ülese korralduse tõhususe hindamisele, tuleb analüüsida ka Rahvusarhiivi rolli ja võimaliku institutsionaalse paiknemise mõju selles raamistikus.

Metoodiline lähenemine Uuringu teoreetilise põhiraamistiku moodustavad Kultuuripoliitika 2030, Faro konventsioon ja UNESCO kultuuripärandi käsitlus, mida täiendatakse kultuuripärandi valitsemise (governance) käsitlustega teaduskirjanduses. Uuringu metoodika kooskõlastatakse tellijaga, et tagada selle orienteeritus oodatud tulemustele. Uuringu sisulisteks tegevusteks on dokumendi- ja andmeanalüüs, sihitud intervjuud, tööseminarid, võrdlev juhtimismudelite analüüs ning stsenaariumide hindamine. Rahvusvahelise praktika võrdlus toetab juhtimismudelite ja tulevikustsenaariumide analüüsi. Analüüs eristab selgelt faktipõhised leiud, kaasamise käigus kujunenud hinnangud ja teostaja soovitused.

Praeguse toimemudeli ja tulevikustsenaariumide määratlemisel on üheks võimalikuks metoodiliseks lähenemiseks portfellihalduse loogikat, mida rakendatakse valitsemismudelite kirjeldamisel. Sellise käsitluse puhul vaadeldakse kultuuripärandi alavaldkondade-üleseid horisontaalseid tegevusi, investeeringuid, digitaristut, standardeid ja kompetentse mitte eraldiseisvate programmide kogumina, vaid ühtse portfellina, millel on ühised eesmärgid, prioriteedid, ressursipiirangud, riskid ja mõõdikud. Portfellihaldus sobib pärandivaldkonda juhul, kui seda rakendada väärtuspõhise juhtimise vahendina, mitte kitsalt finantsprojekti meetodina. Samuti ei tähenda portfellivaade kõigi asutuste koondamist ühe organisatsiooni alla – pigem võimaldab see hinnata, millised tegevused vajavad ühist juhtimist, millised võivad jääda alavaldkondade pädevusse ning millistes küsimustes piisab kokkulepitud standarditest, ühisinvesteeringutest või koordineerivast nõukogust. Selline lähenemine on hästi kooskõlas nii UNESCO poolt rõhutatud integreeritud, kohapõhise, inimesekeskse ja osalusliku pärandi juhtimise põhimõtetega.

Uuringu tegevuskava

Tööpakett Põhitegevused Vahetulem

TP1. Käivitamine ja lähtekoha täpsustamine

Avakohtumine, tööplaani, andmevajaduse, kaasatavate osapoolte ja võrdlusriikide kokkuleppimine.

Kinnitatud tööplaan ja intervjuukava.

TP2. Dokumentide ja olemasoleva korralduse analüüs

Õigusraamistiku, arengukavade, asutuste rollide, koostöövormide, rahastuse ja digitaristu lähteinfo analüüs.

Olemasoleva toimemudeli ja korralduse kavand ja peamised probleemikohad.

TP3. Kaasamine ja vajaduste kaardistus

Intervjuud ja tööseminar Kultuuriministeeriumi, vajadusel teiste asjakohaste osapooltega.

Kavandi põhileidude ja probleemkohtade valideerimine, koordineerimisvajaduste kaart.

TP4. Tuleviku koordinatsioonimudeli alternatiivid

Horisontaalsete tegevuste ulatuse, juhtimisloogika, standardite, andme- ja mõõdikupõhimõtete ning taristuprioriteetide kujundamine.

Alternatiivsete mudelite kirjeldus ja võrdlus.

TP5. Rahvusarhiivi rolli analüüs

Rahvusarhiivi praeguste ülesannete seos pärandipoliitikaga, võimaliku valitsemisala muutuse mõjud, riskid ja alternatiivid.

Rahvusarhiivi rolli ja paiknemisstsenaariumide analüüs.

TP6. Soovitused, lõpparuanne ja esitlus

Soovitatud mudeli, selle rakendamise eelduste, riskide ja otsustuskohtade vormistamine lõpparuandena.

Lõpparuanne, lisad ja esitlus.

2

Siin pakutud esialgne tegevuskava kooskõlastatakse tellijaga projekti käivitamise faasis. Täpsemalt on esialgne nägemus uuringu käigust järgmine:

TP1. Projekti alguses toimub avakohtumine, kus täpsustatakse uuringu fookus, lõplik tööplaan, vahekohtumiste ajakava, andme- ja dokumendivajadus, kaasatavate osapoolte ring, rahvusvahelise võrdluse ulatus, Rahvusarhiivi analüüsiploki käsitlus ning stsenaariumide eeldatav arv. Avakohtumise järel esitab teostaja tellijale täpsustatud töökava koos intervjuude ja tööseminari kavaga. Olulised metoodilised valikud, sh võrdlusriigid, intervjueeritavate ring ja hindamiskriteeriumid, kooskõlastatakse tellijaga enne vastava tööetapi alustamist.

TP2 töö käigus koostatakse esmalt olemasoleva korralduse lähtekaardistus: analüüsitakse õigusakte, arengukavasid, valdkondlikke tegevuskavasid, institutsioonide rolle, koostöövorme, digitaristu ja andmehalduse põhimõtteid ning varasemaid analüüse. Selle põhjal kirjeldatakse praeguse toimemudeli tugevused, lüngad, dubleerimiskohad ja teemad, kus alavaldkondade ülene koordineerimine võib anda lisaväärtust. Lähtekaardistus ei ole detailne tegevusinventuur, vaid otsustamiseks vajalik süstematiseeritud vaade horisontaalsetele teemadele: kogumine, kirjeldamine, uurimine, säilitamine, digiteerimine, kasutamine, andmestandardid, kompetentsid, riskid, rahastus ja mõju hindamine.

Seejärel viiakse läbi sihitud kaasamine TP3 raames. Intervjuude ja tööseminari eesmärk on valideerida dokumendianalüüsi põhjal tehtud tähelepanekuid, täpsustada osapoolte ootusi, koguda hinnanguid koordineerimisvajaduse kohta ja testida võimalikke tulevikumudeleid. Kaasamisel käsitletakse eraldi Rahvusarhiivi rolli küsimust, et eristada asutuse põhiülesannete täitmise eeldused, kultuuripärandi poliitikavaldkonda panustamise viisid ning võimalikud mõjud, mis tekiksid valitsemisala muutusest või alternatiivsest koordinatsioonimudelist.

Analüüsi järgmises etapis (TP4) koostatakse tulevikuvaade ja võrreldavad stsenaariumid. Stsenaariumid kirjeldavad vähemalt kolme võimalikku korraldusloogikat: olemasolevate koostöövormide tugevdamine, valdkonnaülene portfellipõhine koordineerimismudel ning kesksem juhtimis- või haldusmudel koos Rahvusarhiivi paiknemise alternatiividega. Iga stsenaariumi hinnatakse ühtsete kriteeriumide alusel: eesmärgipärasus, juhtimise selgus, mõju teenustele ja kasutajatele, andme- ja digitaristu koostoime, ressursimõju, õiguslik ja organisatsiooniline teostatavus, riskid ning mõju pärandipoliitika terviklikkusele.

Uuringu ajakava Esialgne nägemus uuringu ajakavast, eeldusel, et projekt õnnestub käivitada nädalal 35 või 36.

Periood Tegevused

Nädal 1 Avakohtumine, tööplaani ja metoodika täpsustamine, andmepäringud.

Nädalad 2–4 Dokumendi-, andme- ja võrdlusanalüüs; intervjuude ettevalmistus.

Nädalad 4–6 Intervjuud ja tööseminar; leidude valideerimine, koordineerimisvajaduste kogumine.

Nädalad 7–10 Tuleviku koordinatsioonimudelite, Rahvusarhiivi stsenaariumide ja mõjude analüüs.

Nädalad 11–13 Soovitatud mudeli, riskide, rakendustingimuste ja otsustuskohtade vormistamine.

Nädal 13 kuni 18.12.2026

Tellijapoolne tagasiside lõpparuandele, parandused, lõppvormistus ja esitlus.

Uuringu meeskond ja töökorraldus Uuringu viib kultuurivaldkonna eksperdina läbi Raivo Ruusalepp (vt CV pakkumise lisas). Vajadusel kaasatakse täiendavat abijõudu alusmaterjalide süstematiseerimiseks, intervjuude korraldamiseks, märkmete vormistamiseks ja võrdlusmaterjali koondamiseks. Tehisaru tööriistu kasutatakse üksnes abivahendina suuremahulise materjali esmasel koondamisel, struktureerimisel ja töötlemisel; sisulised järeldused, allikate kontrolli, metoodilised valikud ja lõplikud soovitused teeb töö teostaja.

Raivol on pikaajaline töökogemus kultuuripärandi valdkonnas: ta on töötanud Rahvusarhiivis, Riigikantselei arhiivide osakonnas, eraarhiivis, Rahvusraamatukogus, olnud Muuseuminõukogu ja Digitaalse

3

kultuuripärandi nõukogu liige. Ta on Rahvusraamatukogu ja Statistikanõukogu liige. Ta on eksperdi ja konsultandina osalenud mitmete kultuurivaldkonna strateegiadokumentide koostamisel ja juhtinud uuringute läbiviimist. Seal hulgas digitaalse kultuuripärandi strateegiad, Rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegia, kultuuripärandi ühtse digitaalarhiivi analüüs, kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava, loomevaldkondade kestlikkuse uuring, kultuuripärandi baromeetri uuring, kultuuriasutuste külastajate- ja mittekülastajate uuring. Raivol on ulatuslik kogemus uuringute ja analüüside projektijuhina ja metoodikajuhina, samuti avaliku sektori juhtimispõhimõtete ja ka akadeemilise uurimistöö teostajana.

Töö korraldatakse tihedas koostöös tellijaga. Kogutavad ja loodavad uuringu materjalid on tellijale kättesaadavad kogu tööperioodi vältel jagatud töökeskkonnas. Tellijale esitatakse töö käigus vahekokkuvõtted vähemalt kolmes otsustuskohas: lähtekaardistuse järel, tulevikumudelite ja Rahvusarhiivi stsenaariumide esmasel kirjeldamisel ning lõpparuande mustandi valmimisel. Vahekohtumistel arutatakse läbi senised leiud, täpsustatakse edasine analüüsisuund ja fikseeritakse tellija tagasiside. Lõpparuande koostamisel tagatakse metoodiline läbipaistvus: iga järelduse puhul on eristatav, kas see tugineb dokumentidele ja andmetele, kaasamise käigus kogutud hinnangutele või teostaja analüütilisele sünteesile.

Üleantavad uuringu tulemused Uuringu tulemid antakse üle etapiviisiliselt, et tellijal oleks võimalik töö käigus analüüsi suunda täpsustada ja vahetulemusi otsustusvajaduse seisukohalt kontrollida. Vahetulemiteks on:

1) avakohtumise järel täpsustatud tööplaan koos ajakava, andme- ja dokumendivajaduse, kaasatavate osapoolte, vahekohtumiste ning intervjuude ettepanekuga.

2) olemasoleva korralduse lähtekaardistus, mis koondab dokumendi- ja andmeanalüüsi põhjal kultuuripärandi horisontaalsete tegevuste praeguse toimeloogika, peamised lüngad või probleemkohad, dubleeritud teemad ja täiendavad koordineerimisvajadused.

3) kaasamise kokkuvõte, mis koondab osapoolte ootused ja hinnangud võimalikele stsenaariumidele.

4) tulevase koordineerimismudeli alternatiivide esmane kirjeldus koos hindamiskriteeriumidega.

5) Rahvusarhiivi rolli ja paiknemise stsenaariumide vaheanalüüs.

Lõpptulemina valmib kirjalik uuringuaruanne koos lisade ja tellijale esitletava kokkuvõttega. Raport sisaldab kultuuripärandi poliitikavaldkonna tulevikumudelit, milles määratletakse valdkonna sisuline ulatus, valdkondadeüleselt koordineeritavad horisontaalsed tegevused, juhtimis- ja koostööloogika, andme- ja standardipõhimõtted, digitaristu ja kasutatavuse küsimused, kompetentsi- ja ressursivajadused ning mõju hindamise põhimõtted.

Aruandes esitatakse võrreldavad alternatiivid kultuuripärandi poliitikavaldkonna koordineerimiseks ning teostaja soovitatud mudel koos põhjendusega. Alternatiivide võrdlus käsitleb juhtimise selgust, ülesannete ja vastutuse jaotust, dubleerimise ja lünkade vähendamist, prioriteetide seadmist, rahastuse ja taristu kasutamist, mõõdikute loogika ühtlustamist, pärandi kasutamise ja kättesaadavuse parandamist, õiguslikke ja organisatsioonilisi eeldusi ning rakendamise riske. Soovitatud mudeli juures tuuakse välja selle rakendamise tingimused, võimalikud sammud ja otsustuskohad.

Eraldi lõppväljundina sisaldab raport Rahvusarhiivi rolli analüüsiplokki. Selles kirjeldatakse Rahvusarhiivi praeguste ülesannete seost kultuuripärandi poliitika kujundamise ja rakendamisega, suhteid teiste mäluasutustega ning hinnatakse, kas ja millistel tingimustel toetaks Rahvusarhiivi paiknemine Kultuuriministeeriumi või mõne muu ministeeriumi valitsemisalas kultuuripärandi poliitika terviklikkust. Analüüs käsitleb ka alternatiivseid viise sama eesmärgi saavutamiseks ilma valitsemisala muutuseta ning toob välja mõju asutuse toimimisele, teenustele, partneritele, ressurssidele, õigusraamistikule, digitaristule ja riskidele.

Tellijale antakse üle ka esitlus, mis koondab peamised leiud, alternatiivid, soovitatud mudeli, Rahvusarhiivi rolli puudutavad järeldused ning edasised otsustuskohad.

4

Projekti riskid ja nende maandamine Risk Mõju Maandamine

Valdkonna ootused kesksema juhtimise või koordineerimise suhtes on erinevad.

Stsenaariumide võrdlus võib jääda vaieldavaks.

Esinemise tõenäosus: Keskmine Mõju: Keskmine

Kasutame läbipaistvaid hindamiskriteeriume ja eristame poliitilised otsustuskohad analüütilistest järeldustest.

Uuringu tulemusel tehtavad ettepanekud ei ole piisavalt kvaliteetsed ja valdkonnaspetsiifilised, et nende põhjal reaalseid muudatusi ellu viia.

Uuring hõlmab kultuuri alavaldkondasid, millel on oma eripärad, problemaatikad ning ka meetmed. Ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, rakenduslikud ja asjakohased (valdkonna eripärasid arvestavad). Vastasel juhul ei ole uuringu tellijal võimalik neid rakendada ja uuringu tulemused ei võimalda eesmärki täita.

Esinemise tõenäosus: Keskmine Mõju: Suur

Uuringut viib läbi pikaajalise kultuurivaldkonna kogemusega ekspert, kes osaleb nii tööde planeerimisel, järelduste tegemisel kui ka soovituste väljatöötamisel.

Andmekogumine hõlmab kõiki kultuuripärandi alavaldkondi.

Esialgsed ettepanekud kooskõlastatakse tellijaga.

Kättesaadavad andmed rahastuse, digitaristu või teenuste kohta on valdkonniti ebaühtlased.

Ressursimõjude hindamine võib analüüsis jääda üldiseks.

Esinemise tõenäosus: Keskmine Mõju: Keskmine

Kombineerime dokumendianalüüsi intervjuudega ja esitame eeldused selgelt.

Rahvusarhiivi valitsemisala küsimus muutub tundlikuks.

Osapooled võivad keskenduda jäikadele positsioonidele, mitte mõjuanalüüsile.

Esinemise tõenäosus: Keskmine Mõju: Keskmine

Käsitleme mitut alternatiivi, sh koordinatsioonimudelit ilma valitsemisala muutuseta.

Organisatoorsed ja projektimeeskonnast tulenevad riskid, mis võivad raskendada projekti kvaliteetset tööd ning tähtaegset valmimist:

Tellija ja uuringu meeskonna liikmed ei suuda muude tööülesannete kõrvalt uuringu läbiviimisesse piisavalt panustada.

Uuringu meeskondades toimuvad muutused.

Töö maht osutub ajakava arvestades suureks, mistõttu ei suuda projekt tähtaegadest kinni pidada.

Kannatab analüüsi sügavus.

Esinemise tõenäosus: Madal Mõju: Keskmine

Projekti juhib kogenud projektijuht, kellel on pikk uuringuprojektide juhtimise kogemus. Tellija poolelt on projekti kaasatud laiem meeskond.

Paneme suurt rõhku tegevuste võimalikult varajasele planeerimisele ja ajakava täitmise jälgimisele, et tagada tööde tähtaegne valmimine, sh probleemide võimalikult varajane tuvastamine.

Teeme Tellijaga regulaarselt koostööd (sh töökohtumised, suhtlus e-posti ja telefoni teel), et tagada vajalik infoliikumine ning informeeritus, aga ka tööde vastavus Tellija ootustele.

5

Projekti maksumus Projekti hinnanguline töömaht on ca 200 töötundi. Projekti maksumuseks kujuneb 12 000 €, millele lisandub käibemaks.

Maksumus hõlmab kõiki eespool kirjeldatud tööetappe, vahekohtumisi, intervjuusid, analüüsi, aruande koostamist ja lõpptulemuste esitlemist tellijale.

Lugupidamisega,

Raivo Ruusalepp

Juhtivkonsultant

Dokumendikonsultatsioonide OÜ

Algi 29, Tallinn 12916

Reg nr. 11156515

6

Lisa. CV Raivo Ruusalepp

Roll: Uuringu juht - ekspert

Raivo töötab põhikohaga EY konsultatsioonivaldkonna juhtivkonsultandina. Tal on 20+ aastane kogemus kultuurivaldkonna projektide juhtimisel ja elluviimisel.

Varasem töökogemus:

Tööandja Amet Töötamise aeg Tööülesannete kirjeldus

Eesti Ajalooarhiiv arhivaar 1995-1997 Arhiivi infosüsteemid väljatöötamine ja projekti juhtimine.

Riigikantselei, arhiivide osakond

nõunik 1997-1999 Üleriikliku arhiiviinfosüsteemi väljatöötamise koordineerimine. Elektroonilise asjaajamise ja dokumendihalduse nõuete väljatöötamine. Digitaalallkirja seaduse väljatöötamise komisjonis osalemine.

Essexi Ülikool Senior research

officer

1999-2001 Projektijuht, andmetöötluse ja tarkvaraarenduse ekspert.

Eesti Äriarhiivi OÜ konsultant 2002-2012 Konsultant dokumendi- ja teabehalduse ning digitaalarhiivide valdkonnas

Tallinna Ülikool, Infoteaduste instituut / Digitehnoloogiate instituut

lektor 2003-2018 Osakoormusega lektor infoteaduse õppekavades. Ainekursused: digitaalse informatsiooni säilitamise ja autentsus; digitaalne asjaajamine ja dokumendihaldus; digitaalraamatukogu arendamine

Hollandi Rahvusarhiiv Vanem- konsultant

2007-2009 Digitaalarhiivide auditeerimise töörühma juht ja DRAMBORA auditivahendi väljatöötaja projektis DigitalPreservationEurope

Rahvusraamatukogu Digitaalarhiivi osakonna juhataja

2012-2014 Digitaalarhiivi tarkvara arenduste projektide juht. Rahvusvahelise projekti 4C koordinaator.

Kultuuriministeerium Konsultant 2012-2013 Muuseumide ühise digitaalarhiivi lahenduse ja avaandmete portaali väljatöötamise nõustamine

Rahvusraamatukogu arendusjuht 2014-2019 Digitaalraamatukogu arenduste vedamine, teenuste analüüs ja uuendamine ja innovatsiooniprojektide käivitamine.

Ernst & Young Baltic AS Juhtiv- konsultant

2020-praegu Uuringu- ja analüüsiprojektide juhtimine, metoodiline nõustamine.

Hariduskäik:

Haridusasutus Õppimise aeg Eriala Omistatud kraad University of London 1993-1994 Computer applications for history MA (distinction) Tartu Ülikool 1988-1993 Ajalugu BA (cum laude)

7

Varasemad tööd kultuurivaldkonnas:

Kultuuriministeerium, Eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise riiklik strateegia 2004-2007 (2003)

Kultuuriministeerium, Valdkonna arengukava “Digitaalne kultuuripärand 2007-2010” (2006)

Kultuuriministeerium, Kultuuripärandi digitaalne hoidla: mäluasutuste vajaduste kaardistus (2008)

Kultuuriministeerium, Valdkonna arengukava “Digitaalne kultuuripärand” 2011-2016 (2011)

Kultuuriministeerium, „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava (2017)

Euroopa Komisjon, “European Commission Recommendation (2011/711/EU) on the digitisation and online accessibility of cultural material and digital preservation“ hindamine ja uuendamine (2019-2020)

Eesti Kultuurkapital, Riigi kultuuri- ja sporditoetuste andmeid koondava andmemudeli loomise eelanalüüs ning andmemudeli prototüübi loomine (2021)

Kultuuriministeerium, Loomevaldkondade kestlikkuse uuring (2021)

Riigikantselei, Kultuuri- ja spordivaldkonna keskkonnajalajälje kaardistamise ja vähendamise uuring (2022)

Kultuuriministeerium, Kultuuripärandi teadlikkuse uuring (2022-2023)

Kultuuriministeerium, Eraraha kaasamise potentsiaali analüüs ja juhendmaterjali loomine kultuuri- ja

spordivaldkonnas (2023-2024)

Kultuuriministeerium, Kultuuriasutuste külastajate ja mittekülastajate uuring (2025-2026)

1

TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/1320-1

Kultuuriministeerium (edaspidi peatellija), registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja tänav 23, Tallinn, mida

esindab põhimääruse alusel kantsler Merilin Piipuu,

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi kaastellija), registrikood 70000740, asukoht Munga 18, Tartu, mida

esindab põhimääruse alusel kantsler Triin Laasi-Õige, ministeeriumid edaspidi nimetatud ka tellijad,

ja

Dokumendikonsultatsioonide OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 11156515, asukoht Algi 29, Tallinn 12916,

mida esindab esindusõiguse alusel Raivo Ruusalepp, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Kultuuripärandi poliitikavaldkonna analüüs” (edaspidi väikehange)

tulemusena.

1.2. Tööd rahastatakse riigieelarvest.

1.3. Lepingu lahutamatud osad on pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning

lepingu muudatused ja lisad.

1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.4.1. Lisa 1. Pakkumuse kutse

1.4.2. Lisa 2. Pakkumus

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu ese on teostada pakkumuses (Lisa 2) kirjeldatud uuring, mille käigus koostatakse kultuuripärandi

poliitikavaldkonna kujundamise ja rakendamise horisontaalsete tegevuste võimalike tulevikuseisundite

kaardistus, võrreldakse valdkondadeülese koordineerimismudeli alternatiive, esitatakse soovitatud

tulevikumudel ning analüüsitakse Rahvusarhiivi rolli ja võimalikku institutsionaalset paiknemist soovitatud

põhjal (edaspidi töö). Töö tulemusena valmivad:

2.1.1. täpsustatud tööplaan koos ajakava, andme- ja dokumendivajaduse, kaasatavate osapoolte, vahekohtumiste

ning intervjuude ettepanekuga;

2.1.2. olemasoleva kultuuripärandi poliitikavaldkonna korralduse lähtekaardistus, mis käsitleb kultuuripärandi

horisontaalsete tegevuste toimeloogikat, peamisi lünki ja probleemkohti, dubleerimist ning

koordineerimisvajadusi;

2.1.3. kaasamise kokkuvõte, mis koondab osapoolte ootused ja hinnangud võimalikele stsenaariumidele;

2.1.4. kultuuripärandi poliitikavaldkonna tulevikuseisundite kaardistus ning tulevase koordineerimismudeli

võrreldavad alternatiivid ja soovitatud mudel;

2.1.5. Rahvusarhiivi rolli ja paiknemise stsenaariumide analüüs, sealhulgas valitsemisala muutuse võimalik

lisaväärtus, mõjud, riskid ja alternatiivsed koordinatsioonimudelid;

2.1.6. I etapi vaheraport, mis sisaldab vähemalt lähtekaardistust, kaasamise kokkuvõtet, koordineerimismudeli

alternatiivide esmast kirjeldust ning Rahvusarhiivi rolli ja paiknemise vaheanalüüsi. Vaheraporti üleandmise

kuupäev lepitakse kokku avakohtumisel.

2.1.7. II etapi lõpparuanne koos lisadega, mis sisaldab kultuuripärandi poliitikavaldkonna tulevikumudelit,

alternatiivide võrdlust, soovitatud mudelit koos põhjenduse ja rakendamise tingimustega ning Rahvusarhiivi

rolli analüüsiplokki. Vaheraporti üleandmise kuupäev lepitakse kokku avakohtumisel.

2.1.8. esitlus, mis koondab peamised leiud, alternatiivid, soovitatud mudeli, Rahvusarhiivi rolli puudutavad

järeldused ja edasised otsustuskohad ning mida tutvustatakse tellijatele, sealhulgas mõlema ministeeriumi

kantslerile.

2.2. Lõpliku aruande ülesehituse lepivad tellijad ja töövõtja kokku töö esimese etapi käigus.

2

2.3. Tellijad tagavad omalt poolt töö teostamiseks vajalike olemasolevate lähteandmete ja dokumentide

kättesaadavuse ulatuses, milles need on tellijate valduses või tellijatele kättesaadavad.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses toodud maksumusele kokku 12 000 eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Töö eest tasumine toimub kahes osas pärast etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

3.2.1. I etapp – vaheraporti vastuvõtmise järgselt tasub kaastellija töövõtjale 6000 eurot, millele lisandub

käibemaks;

3.2.2. II etapp – lõpparuande vastu võtmise ja esituse järgselt tasub peatellija töövõtjale 6000 eurot, millele lisandub

käibemaks;

3.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid.

3.4. Töövõtja esitab vastavalt punktis 3.2 nimetatud tööde etapile peatellijale või kaastellijale arve e-arvena. Arvele

tuleb märkida lepingu number ning peatellija või kaastellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

3.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

4. Töö teostamine ja üleandmine

4.1. Töö antakse üle hiljemalt 18.12.2026. Avakohtumine tellijate ja töövõtja vahel toimub hiljemalt 10 tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest.

4.2. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale ja pärast avakohtumise

kokkuvõtte kooskõlastamist.

4.3. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate

ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks.

4.4. Töövõtja esitab tellijatele üks kord kuus suulise ülevaate teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Tellijal

on õigus esitatud töö etappide põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks

või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks.

4.5. Tellijatel on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks,

tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või

teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja

ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid

koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse

eest.

4.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus

sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele

tavaliselt esitatavatele nõuetele.

4.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid

mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka.

4.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud

registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus

sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele

teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus,

oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

4.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse koosseisus.

Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt tehnilises kirjelduses

nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada

tellijaid esimesel võimalusel ning esitab tellijatele uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust

kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellijate nõusolek.

3

4.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab

töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude

isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada

kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.13. Töövõtja esitab valmis töö tellijatele ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Tellijad kontrollivad teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul.

Tellijatel on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on

olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

4.14. Tellijatel on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätavad

tellijad vastava etapi töö vastu võtmata ja esitavad pretensiooni punktis 4.13 märgitud aja jooksul töö

üleandmisest arvates.

4.15. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellijad

võivad nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijatel ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijatel õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt

(puudustega).

4.16. Tellijatel on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda

kuni 10% ulatuses töö kogumaksumusest.

4.17. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis

mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub

ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

4.18. Tellijatel ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi

ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus

sätestatule.

4.19. Kui tellijad ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

4.20. Töö vastuvõtmisest läheb tellijatele üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese

varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud

kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

5.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

5.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete ja konfidentsiaalsusnõuete ning autoriõiguste rikkumise tõttu on

esitatud nõue.

5.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu

hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

5.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud

pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni

0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega

töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida

mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks

leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist

töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda.

5.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

5.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav;

4

5.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellijate juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest;

5.5.3. töövõtja ei ole tellijatele tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise

tähtajast;

5.5.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid;

5.5.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

5.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda lepingu punkti

3.2 alapunktides nimetatud vastavalt tasuma kohustatud tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata

summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

5.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal

võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist

proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

5.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate,

lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt

õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

5.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb

rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest

ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel.

5.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d)

selleks õigustatud pool.

5.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

5.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö

eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.13. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise

põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103

sätestatut.

5.14. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid.

Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva

seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste

esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu

täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

5.15. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja

võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Autoriõigused

6.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellijate poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde

resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle

tellijatele.

6.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijatele arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu

autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse

kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijatel on pärast töö

vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste,

lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole

selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime

eemaldamist töö tulemitelt.

6.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse

omandi õiguste kohta üle tellijatele. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil

varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

6.4. Kõik tellijate poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui

ei ole kokkulepitud teisiti.

5

6.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellijate kirjalikul

nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab

töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika).

6.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina

või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine

ei taotle ärilisi eesmärke.

6.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö

teostamisega seotud autoritasud.

6.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale

tekkinud kahju eest töövõtja.

7. Teadete edastamine

7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel

on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue

teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema

edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei

käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt

edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud

postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis

kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade

kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

8. Poolte kontaktisikud

8.1. Peatellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rasmus Kask (tel 5885 1199, e-post

[email protected]). Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku

volituse olemasolul.

8.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Raivo Ruusalepp (tel 53404843, e-post

[email protected]). Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku

kirjaliku volituse olemasolul.

8.3. Kaastellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Keit Parts (tel 735 0280, [email protected])

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

9.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma

kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning

nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu

vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellijate huve, on

konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või

töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellijate kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal

ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

9.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele,

kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste

6

täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud

konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on

töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides

sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest

variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise

eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse

isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh

täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks

juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele

või teistele auditooriumidele ilma tellijaid eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijatega.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu

lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks

töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud

tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust

põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi

võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale

isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

11.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju

Maakohtus.

11.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Peatellija:

Kultuuriministeerium

Registrikood: 70000941

E-posti aadress: [email protected]

Merilin Piipuu

kantsler

Töövõtja:

Dokumendikonsultatsioonide OÜ

Registrikood: 11156515

E-posti aadress: [email protected]

Raivo Ruusalepp

juhataja

Kaastellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Registrikood: 70000740; E-posti aadress: [email protected]

Triin Laasi-Õige

kantsler