Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.03.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22231501799

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.01.2022, 15.05.2022

Kahtlustatavale Xxxx Xxxxxxxile on 30.05.2023 esitatud kahtlustus selles, et tema

- ajavahemikul 24.02.2019 kuni 01.01.2022 lõi kokku 5-6 korda oma tütart Xxxx Xxxxx käelabaga

vastu selga sellise tugevusega, et tekitas tütrele füüsilist valu selja piirkonnas,

- 15.05.2022 päevasel ajal lõi oma tütart Xxxx Xxxx käelabaga vastu paremat põske, tekitades

temale füüsilist valu ja punetuse põse piirkonnas ning kui lapse ema Xxxx Xxxxx asus tütart

kaitsma, haaras teda käevartest kinni ja hakkas tõukama voodi peale, jõuga hoidis seal kinni,

tekitades kannatanule füüsilist valu käte piirkonnas ja sinikaid käevartel, mis olid alles umbes 5

päeva.

Oma selliste tegevusega pani Xxxx Xxxxxxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti

valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS

§ 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg

2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldas 13.03.2024 kannatanu Xxxx Xxxxx (sünd

xxxx) telefonivestluses, et kuriteo toimepanemise ajast on möödunud piisavalt palju aega. Selle aja

jooksul ei ole aset leidnud uusi juhtumeid. Menetlusosalised on omavahel juhtumeid arutanud ja

jõudnud seisukohale, et lahendavad tekkivad konfliktseid olukordi või lahkarvamusi rahumeelselt.

Hetkel on olukord stabiilne, kõik menetlusosalised elavad ühel elamispinnal ja suhted on neutraalsed.

Kannatanu Xxxx Xxxxx(sünd xxxx) on samuti oma isaga Xxxx Xxxxxxx rääkinud. Nende

omavahelised suhted on hetkel head, ja Xxxx Xxxxx ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist. Selle

kohta esitas 15.03.2024 Xxxx Xxxxx vastavasisulise kirja prokuratuuri.

15.03.2024 võttis prokurör ühendust kahtlustatavaga Xxxx Xxxxxxx, kelle sõnul ei ole konfliktseid

juhtumeid enam kordunud, nad elavad ühel elamispinnal, suhtlemine on neutraalne ja kahtlustatav

soovib kriminaalmenetluse lõpetamist.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kahtlustataval Xxxx Xxxxxxxil karistusi ei

31.10.2022 ega 12.03.2024 seisuga. Sellest on alust järeldada, et isik on elanud seaduskuulekat elu ja

on suhtunud õiguskorda lugupidavalt. Prokuratuuris 19.03.2024 toimunud kohtumisel kinnitas

kahtlustatav Xxxx Xxxxxxx, et ta on oma tegudest aru saanud. Temal on kahju, et sellised juhtumid

on aset leidnud. Ta on nõus läbima nõustamise, et vältida edaspidi konfliktseid olukordi perekonnas.

Prokurör leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt toimepandu

käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxxxxxi

suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval

juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxxxxxi suhtes ei ole

eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse

KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.

Kahtlustatavale Xxxx Xxxxxxxile on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231501799 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Xxxx Xxxxxxx (tel 58450997) on kohustatud:

2.1. registreerima ennast hiljemalt 26.03.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post

[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel

kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv

kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi

suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine

lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse

alusel. Tähtajaks määrata: 19.09.2024.

Xxxx Xxxxxxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 26.03.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt

30.04.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.

2.2. hoiduma vägivallast oma abikaasa Xxxx Xxxxx ja tütre Xxxx Xxxx suhtes – KrMS § 202

lg 2 p 7. Tähtajaks määrata 19.09.2024.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxx

Xxxxxxx. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanutele Xxx Xxxxx (sünd xxxx) ja

Xxxx Xxxxx (sünd xxxx) ning Sotsiaalkindlustusametile (Roman Krõlov).

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lõpetamise määruse kätte saanud. Määrus on mulle suuliselt

tõlgitud. Olen nõus minu andmete edastamisega vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Olen

teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel.

______________________________________________________________________________