Tere!
Kirjutan artiklit Siseministeeriumi poolt avaldatud surnud isikute avaandmetest. Septembri keskpaigast on masinloetaval kujul avalikult kättesaadavad surnud inimeste ees- ja perekonnanimi, täielik isikukood ning sünni- ja surmakuupäev. Andmeid uuendatakse iga
päev ning värskemad kui seitsme kalendripäeva vanused surmaandmed avalikku faili ei jõua.
Olen tutvunud ka seaduseelnõu 687 SE materjalidega. Seletuskirjas tuuakse eraldi välja, et isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud surnu andmete hulka, mille töötlemiseks ei ole nõusolekut vaja, isikukood ei kuulu. Isikukoodi lisamist uude regulatsiooni
põhjendatakse tehnilise vajadusega: see võimaldab inimest kõige täpsemalt tuvastada ning teha isikukoodipõhiseid päringuid erinevate registrite vahel.
Artikli jaoks laadisin alla ka jooksva aasta avaliku surmaandmete faili. Leidsime sellest
39 alla 18-aastasena surnud inimese andmed, nende hulgas 13 alla üheaastast last. Ka nende puhul on failis avalikult kättesaadav täielik isikukood koos täpse sünni- ja surmakuupäevaga.
ERR-ile antud kommentaarist selgus, et Andmekaitse Inspektsioon juhtis juba möödunud sügisel Siseministeeriumi tähelepanu vajadusele koostada enne andmete avaandmetena avaldamist andmekaitsealane mõjuhinnang. Seetõttu on Teie hinnang selle artikli jaoks eriti
oluline. Tahaksin lugejatele arusaadavalt selgitada, kus kulgeb piir avalike andmete ühiskondliku kasu ja surnu lähedaste eraelu kaitse vahel ning kas massiline masinloetav avaldamine muudab riski võrreldes üksikpäringutega.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
-
Varem oli võimalik surnud inimese andmeid saada üksikpäringuga, nüüd saab aga igaüks ilma oma eesmärki põhjendamata laadida alla korraga tuhandete inimeste andmed. Kas andmekaitse seisukohalt on üksikpäringu ja terve masinloetava andmestiku avaldamise vahel
põhimõtteline erinevus? Kas asjaolu, et mingi konkreetne andmeväli võib olla õiguspäraselt kättesaadav, tähendab automaatselt, et sama andme võib teha õiguspäraselt massiliselt allalaaditavaks?
-
IKS § 9 lõikes 4 on nimetatud surnu nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht, kuid isikukoodi selles loetelus ei ole. Uue regulatsiooniga võimaldatakse avaldada ka täielik isikukood. Kas AKI hinnangul on täieliku isikukoodi avaldamine
kõigile vajalik ja proportsionaalne? Kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem andmeid avaldava lahendusega – näiteks konkreetse isikukoodi põhise kontrolliteenusega?
-
Minu analüüsitud jooksva aasta failis on 39 alaealisena surnud inimese andmed, sealhulgas 13 alla üheaastase lapse andmed, ning ka nende täielikud isikukoodid on avalikud. Kas alaealisena surnud inimese andmete puhul peaks Teie hinnangul kehtima tugevam kaitse
või teistsugune tasakaal avaliku huvi ja perekonna eraelu vahel? Kas näiteks mõne päeva või nädala vanusena surnud lapse täieliku isikukoodi avaldamiseks on olemas samaväärne avalik vajadus nagu aastakümneid tagasi surnud täiskasvanu andmete puhul?
-
Kas surnud lapse vanemal või teise surnud inimese lähedasel on praegu õigus taotleda tema isikukoodi või muude andmete eemaldamist avaandmestikust? Kui sellist õigust ei ole, kas AKI hinnangul võiks vähemalt erandjuhtudel – näiteks alaealise surma või muude
eriti tundlike asjaolude puhul – selline võimalus olemas olla?
-
Masinloetavat faili saab automaatselt võrrelda teiste avalike registrite ja internetiallikatega. Selle tulemusel võib surnu kaudu olla võimalik jõuda juba elavate inimeste – näiteks tema pereliikmete – andmeteni. Kus läheb sellisel juhul piir lubatud avaandmete
taaskasutamise ja elavate inimeste eraelu ebaproportsionaalse riive vahel? Kas inimene võib näiteks täiesti seaduslikult laadida alla kogu surmaandmestiku, ühendada selle teiste avalike andmekogudega ja luua selle põhjal kommertsliku andmebaasi või üksikasjalikke
profiile?
-
Avaandmete puhul on üks praktiline probleem nende avaldamise pöördumatus: kui fail on kord alla laaditud, võivad selle koopiad jääda alles ka juhul, kui riik otsustab hiljem mõne välja eemaldada või avaldamise lõpetada. Kas seda riski hinnati Siseministeeriumi
andmekaitsealases mõjuhinnangus piisavalt? Ja kui mõne aja pärast selgub, et andmestikku kasutatakse viisil, mida avaldamise ajal ei osatud ette näha – näiteks pettuste ettevalmistamiseks või elavate lähedaste profileerimiseks –, millised reaalsed võimalused
on riigil või AKI-l olukorda enam kontrollida?
Oleksin väga tänulik ka muu olulise ja praktilise info eest, mida peate selle teema käsitlemisel vajalikuks ning mida ma ei ole oma küsimustes puudutanud.
Kui kõigile küsimustele ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul põhjalikult vastata, oleksin väga tänulik ka
lühema kommentaari eest, milles selgitate AKI hinnangut surnute andmete, eelkõige täieliku isikukoodi massilise avaldamise ning surnute lähedaste võimalike õiguste kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi ja ametikoht ning võimalusel ka foto.
Palun saata vastused võimalusel hiljemalt neljapäevaks, 1. oktoobriks. Kõige äärmisel juhul saan vastuseid oodata
reedeni, 2. oktoobrini. Seekord on reede tõepoolest viimane võimalik tähtaeg, sest pärast 2. oktoobrit lähen puhkusele ning artikkel peab kindlasti veel selle nädala jooksul valmis ja toimetusele üle antud saama.
Palun võimalusel mitte jätta päringut vastuseta. Kui Teil ei ole seekord üldse võimalik kommentaari anda, oleksin väga tänulik, kui annaksite sellest samuti teada, et ma ei jääks vastust ootama.
Suur tänu juba ette Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht