Sissetulev kiri

Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36

„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks

moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel.

Eelnõuga asendatakse nõue rekonstrueerida riigi ametiasutuse või hallatava riigiasutuse

kasutuses olev hoone liginullenergiahooneks nõudega viia hoone vastavusse oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kehtiva energiatõhususarvu piirväärtusega.

Teisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega

ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse

osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 611 3041, e-post: lennart.lepik@fin.ee). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (virge.aasa@fin.ee). Eelnõu keeletoimetaja oli sama

osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (sirje.lilover@fin.ee).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõuga muudetakse määruse sõnastust, asendades määruse tekstis läbivalt sõna

„liginullenergiahoone“ sõnadega „oluliselt rekonstrueeritav hoone“ vastavas käändes.

Meetme raames on korraldatud kaks taotlusvooru, mille käigus esitati kolm nõuetekohast

toetuse taotlust. Esimese taotlusvooru maht oli 28 mln eurot, esitati kaks nõuetekohast taotlust

kokku summale 20,6 mln eurot. Teise taotlusvooru maht oli 27 mln eurot, esitati üks

nõuetekohane taotlus summale 0,9 mln eurot. Taotlusi esitati oluliselt alla saadaoleva toetuse

mahu, kuna liginullenergiahooneks rekonstrueerimiseks sobivaid hooneid on vähe ning selline

rekonstrueerimine nõuab kõrge maksumuse tõttu lisaks toetusele ka omavahendeid mahus, mis

taotlejatele ei ole jõukohane. Kui hooneid ei ole võimalik rekonstrueerida vastavalt meetme

tingimustele, siis toetust ei taotleta, hooneid ei rekonstrueerita ning energia lõpptarbimise

vähendamise eesmärk jääb saavutamata.

Langetades toetuse andmise sihti liginullenergiahoone nõuetelt oluliselt rekonstrueeritava

hoone nõuetele, suureneb toetuse kasutamiseks ehitustehniliselt ja majanduslikult sobivate

projektide hulk. Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu kehtivad piirväärtused

on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 lisas

2. Nimetatud lisa kohaselt on näiteks liginullenergiahoonest kontorihoone energiatõhususarvu

piirväärtus 100 kWh/(m²*a) ja oluliselt rekonstrueeritud kontorihoone energiatõhususarvu

piirväärtus 160 kWh/(m²*a).

Toetuse andmise sihi langetamine ei tähenda, et kõik toetatavad projektid oleksid edaspidi

suunatud ainult oluliselt rekonstrueeritavale hoonele sätestatud nõuete täitmisele. Oluliselt

rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuseid ületavad veel ka madalenergiahoone

ja liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtused. Seega on määruse muudetud

sõnastusega kooskõlas ka toetuse andmine olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks

madalenergiahooneks või liginullenergiahooneks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab rakendada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), mille artiklis 5 „Avalik sektor

energiatõhusust juhtimas“ nõutakse, et liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste

summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga

2021.

Sama direktiivi artikli 6 kohaselt iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL

artikli 7 kohaldamist, et renoveeritakse igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste

omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et muuta need

vähemalt liginullenergiahooneteks või heitevabadeks hooneteks direktiivi 2010/31/EL artikli 9

kohaselt. Sealjuures võivad liikmesriigid teha otsuse mitte renoveerida osasid hooneid

liginullenergiahoone tasemeni, kui nende hinnangu kohaselt ei ole selle hoone muutmine

liginullenergiahooneks tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, mis käsitleb hoonete energiatõhusust,

artikli 7 kohaselt peavad oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama sama direktiivi artikli 4

kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususe miinimumnõuete

kehtestamisel lähtutakse kulutõhusast tasemest ja see võib erineda liginullenergiahoone

tasemest. Kuna muudetava määruse kehtiv sõnastus nõuab igal juhul liginullenergiahoone

taseme saavutamist, siis on see nõue rangem direktiivi ja selle rakendusaktide nõuetest ning

piirab toetatavate renoveerimisprojektide ringi. Eelnõuga määruse nõuet leevendatakse, mille

tulemusel toetatakse kõiki renoveerimisprojekte, mis vastavad oluliselt rekonstrueeritavale

hoonele sätestatud nõuetele.

4. Määruse mõjud

Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Meetme raames on

korraldatud kaks taotlusvooru, mille tulemusel on toetuse taotluse rahuldamise otsus tehtud

kolme projekti kohta. Nimetatud kolme projekti eesmärgiks on olemasoleva hoone

rekonstrueerimine liginullenergiahooneks ning seda eesmärki toetuse andmise järgselt ei

muudeta.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara AS-

ile.