Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.08.2026 nr 7-1/47-8

Meie 29.09.2026 nr 9.3-4/26/5973-3

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) ja

tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu

(DP) lähteseisukohad ja asjakohaste

mõjude, sh keskkonna mõju

strateegilise hindamise (KSH)

programm

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuste ja ettepanekute esitamiseks Vinni valla

tuuleala nr 7 (edaspidi TU7) ja tuuleala nr 8 (edaspidi TU8) detailplaneeringu (edaspidi DP)

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (edaspidi KSH) programmi.

DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks

sobivaimad asukohad (sh lahendada kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning

heakorra küsimused).

TU7 DP ala paikneb Rahkla, Rünga ja Saara küla ning väikeses ulatuses Rajaküla külas Vinni

valla üldplaneeringu järgi tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal (suurus on

üldplaneeringu järgsetes piirdes oli umbes 736,24 ha, TU7 detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja KSH programmi koostamise algetapis vähendati TU7 piire Rahkla ja Rünga küla

territooriumil tulenevalt metsise kaitse vajadusest).

Kavandatava tegevuse ala piirneb lääne suunalt Väike-Maarja vallaga (sh läheduses paikneb

Väike-Maarja valla tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobiv Avispea tuuleala).

Tuulikute maksimaalne tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute

arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga, lähteseisukohtade staadiumis on

eeldatav tuulikute arv kuni 12. DP alale rajatakse alajaam või alajaamad.

TU8 DP ala paikneb Aruküla ja Rünga külas Vinni valla üldplaneeringu järgi tuuleenergia

tootmiseks põhimõtteliselt sobival 274 ha maa-alal. Lähteseisukohtade ja KSH programmi

dokumendis lähtutakse võimaliku metsise kaitse vajadusega kaasnevast vähendatud piiridega

arendatavast DP alast.

Tuulikute maksimaalne taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne

tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade

staadiumis on eeldatav tuulikute arv kuni 6. DP alale rajatakse alajaam või alajaamad.

Amet vaatas läbi Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) ja tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu

(DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(KSH) programmi dokumendid ja märgib järgmist:

2(2)

- TU7 ja TU8 dokumentides on viited päikesepargi ja energiasalvestiste rajamisele.

Dokumentidest aga ei selgu, kas tegelikult on lisaks elektrituulikutele kavas ka

päikeseparkide ja energiasalvestite rajamine;

- dokumentides märgitakse, et tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus

leviva müra ja madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüra

vähendamise tegevuskava ja mürakaardiga. Ametil ei ole teavet Vinni valla välisõhus

leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mürakaarti kohta;

- dokumendid sisaldavad viiteid Keskkonnaministeeriumi 2021. a juhendmaterjalile ja

seisukohtadele (sh Keskkonnaministeeriumi kirjale 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2,

nimetatud kiri ei ole avalikest registritest/andmebaasidest kätte saadav).

Samas tuuakse välja ka järgmine: ,,Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH

käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi modelleerimine ja

koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ning lähtudes

Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuuleparkide

keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”)“. Amet nõustub, et

müraalase olukorra hindamisel lähtutakse eelpool nimetatud 2025. a valminud juhendist.

Kavandatavate tuuleparkide (TU7 ja TU8) müraalase olukorra hindamisel:

- amet palub arvestada lisaks tuulikute poolt tekitatavale mürale ka tuulepargi

planeeringuga seotud teiste kavandatavate müraallikatega (alajaamad, salvestusseadmed

ja muud lisaseadmed);

- amet soovitab teostada ka madalsagedusliku müra leviku ulatuse hindamise tuginedes

2025. a valminud juhendile ,,Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra,

vibratsioon, varjutamine“. Madalsageduslik müra levib õhus kaugemale kui müra

kõrgemate sageduste juures. Müra levik sõltub maastikust, tuuliku tüübist, -

sagedusvahemikust, -helivõimsustasemest jne.

Arvestades asjaolu, et müratundlikud hooned ei asu kavandatava tegevuse alale

hinnanguliselt lähemal kui 1000 m, siis teaduskirjandusele tuginedes puudub infraheli

osas vajadus detailse arvutusliku hindamise läbiviimiseks. Infraheli mõju inimestele on

soovituslik hinnata eksperthinnanguna.

- amet soovitab võrdlusriikide praktika ning Eesti hea tava ja praktika kohaselt uute

tuulikute planeerimisel lähtuda II kategooria aladel päevasel (Ld) ajal müra

normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk öisest

sihtväärtuses (40 dB).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]