Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Teie 31.08.2026 nr 7-1/49-7

Meie 29.09.2026 nr 9.3-4/26/6762-2

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11)

detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad

ja asjakohaste mõjude, sh

keskkonnamõjude strateegilise

hindamise (KSH) programm

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuste ja ettepanekute esitamiseks Vinni valla

tuuleala nr 11 (edaspidi TU11) detailplaneeringu (edaspidi DP) lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (edaspidi KSH) programmi.

TU11 paikneb Veadla külas Vinni valla üldplaneeringu järgi tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobival ca 492 ha suurusel maa-alal. DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi

ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad (sh lahendada

kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused).

Kavandatava tegevuse ala piirneb lõuna suunal Raekülaga külaga, sh Väike-Maarja valla

Raeküla tuulealaga. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub hinnanguliselt 1,2 km kaugusel.

Tuulikute maksimaalne tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute

arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga, lähteseisukohtade staadiumis on

eeldatav tuulikute arv kuni 20. DP alale rajatakse alajaam või alajaamad.

Amet vaatas läbi Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad

ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi

dokumendid ja märgib järgmist:

- dokumendi punktis 1 ,,Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus,

eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada“ on esitatud

järgmine: ,,DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis

koosneks elektrituulikutest, päikesepargist ja energiasalvestist“.Dokumendist aga ei

selgu, kas tegelikult on lisaks elektrituulikutele kavas ka päikesepargi ja energiasalvesti

rajamine;

- dokumendi punkti 1 lõike ,,Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise otsuse kohaselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade

edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude

seaduses tooduga)“ mürauuringu teemat käsitlevas alapunktis 7) esitatakse järgmine:

,,Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise

tegevuskava ja mürakaardiga“. Ametil puudub teave, kas Vinni vallal on koostatud

välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mürakaart;

- dokumendi punktis 5.3.4. ,,Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn“ viidatakse Keskkonnaministeeriumi 2021. a juhendmaterjalile ja

seisukohtadele, tuuakse välja Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-

15/21/3300-2 sisu. Ametile ei ole nimetatud kiri avalikest registritest/andmebaasidest

2(2)

kätte saadav. Samas punktis tuuakse välja ka järgmine: ,,Tuulikute kasutusaegset müra

hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi

modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ning

lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuuleparkide

keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”)“. Amet nõustub,

et müraalase olukorra hindamisel lähtutakse eelpool nimetatud juhendist.

Kavandatava tuulepargi müraalase olukorra hindamisel:

- amet palub arvestada lisaks tuulikute poolt tekitatavale mürale ka tuulepargi

planeeringuga seotud teiste kavandatavate müraallikatega (alajaamad, salvestusseadmed

ja muud lisaseadmed);

- amet soovitab teostada ka madalsagedusliku müra leviku ulatuse hindamise tuginedes

2025. a valminud juhendile ,,Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra,

vibratsioon, varjutamine“. Madalsageduslik müra levib õhus kaugemale kui müra

kõrgemate sageduste juures. Müra levik sõltub maastikust, tuuliku tüübist, -

sagedusvahemikust, -helivõimsustasemest jne.

Arvestades asjaolu, et müratundlikud hooned ei asu kavandatava tegevuse alale lähemal

kui 1000 m, siis teaduskirjandusele tuginedes puudub infraheli osas vajadus detailse

arvutusliku hindamise läbiviimiseks. Infraheli mõju inimestele on soovituslik hinnata

eksperthinnanguna.

- amet soovitab võrdlusriikide praktika ning Eesti hea tava ja praktika kohaselt uute

tuulikute planeerimisel lähtuda II kategooria aladel päevasel (Ld) ajal müra

normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk öisest

sihtväärtuses (40 dB).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]