| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/26/20355-5 |
| Registreeritud | 23.09.2026 |
| Sünkroonitud | 30.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kuusalu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kuusalu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
22.09.2026 nr 7-1/3267
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks korrigeeritud Kiiu aleviku Lääne (35201:003:0113) kinnistu
detailplaneeringu.
Detailplaneeringuga eraldatakse kinnistust elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10 022
m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59 978 m²). Detailplaneeringuga nähakse
ette kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering
Maris Kirsimaa
GSPublisherVersion 0.0.100.100
2
1 planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa Aadressi ettepanek: Põhja-Lääne
Aadressi ettepanek: Kesk-Lääne
S
E
N
W
Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
Planeerija:
KESK PROJEKT
1:1000 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
KINNISTU JÄGAMISE JA AADRESSIDE ETTEPANEKU SKEEMJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
6
Märkus: Joonis on koostatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse alusplaani alusel.
GSPublisherVersion 0.0.100.100
15
15
15
21
10
109
38,30
28,50
66,10
48,20
33,80
34,41
100,18
50,47R 10
15
10
X=6591800
Y=577900
Lääne
35201:003:0180 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
35201:003:0113
35201:003:0157 Nurme
3 6.
50
36.69
36.73
36.84
36.93
36.94
36.91
36.95
36.99
36.94
36.88
36.83
36.65
36.50
36.48
36.56
36.64
36.48 36 .47
36 .35
36.58
36.69
36.79
36.87
36.91
36.99
37.01
36.99
36.74
36.36
37.11
37.51
36.63
36.86
36.71
38.09
38.18
36.62 36.77
36.67 36.50
37.48
35.66
36.00
36.31
36.57
36.64
36.81
36.86
36.91 36.69
36.52
36.30
36.54
36.70 36.59
36.01
35.44
35.01
34.79
37.36
36.97 36.38
36.71
36.91 36.68 37.31
37.00 36.71
36.87
36.77 36.49 36.88
36.76
36.56
36.32
35.95
36.07
36.47
36.77
36.97
36.74
36.58
36.94
36.90
36.72
36.69
36.81
37.04
37.17
37.46
37.53
37.45
37.18
36.88
37.24
37.34
37.09
36.79
36.39
36.47
36.89
37.09
37.33
36.96
36.23
35.94
36.14
35.20
35.27
35.55
36.05
36.41
36.44
36.40
36.62
36.54
36.86
35.94
35.58
35.38
35.45
35.16
34.72
34.28
35.06
34.82
34.24
34.08
34.46
34.85
34.88
34.64
34.01
34.81
35.20
35.78
36.61
37.06
36.90
36.54
35.64
34.76
34.02
34.18
35.38
35.86
35.18
36.79
36.97
36.80
36.72 36.54
+1.2m
X=6591650
Y=578100
KIIU - KABERNEEME
A
A
A
kr
TP
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
PÕLD
PÕLD
PÕLD
W
N
E
S
KESK PROJEKT
1:500 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
EHITUSÕIGUSE TABELI SELGITUS
Planeerija: Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
5
sihtotstarve % det.planeeringu liikides krundi suurus, m2
maks. ehitisealune pind, m2
hoonete arv
parkimiskohtade arv Pos. nr.
1 EE100 10022
9 / 6
2 / 1
700
6 P2
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Joonis on koostatud OÜ Amaate AKM (töö nr. T-19-25, 04.02.2025) alusplaani alusel. 2. Auto-, kõnniteed ning transpordimaa piirid antud vastavalt EVS 843-2016 "Linnatänavad". 3. Plaanimaterjali aluseks võetud - Harju maakonnaplaneering 2030 + - Kuusalu valla üldplaneering - Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering.
EHITUSÕIGUSE TABEL
KITSENDUSTE TABEL
1
2
2
±0,00=37.30
±0,00=37.30
±0,00=36.70
±0,00=37.30
±0,00=36.70
59978
-
-
-
- -
2 M100
Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
PK
PK
olemasolevate maaüksuste piirid
planeeritava ala piir
planeeritavate kinnistute piirid
planeeritava kinnistu tähis
planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa
planeeritav hoonestusala
hoonete soovituslik asukoht
pääs krundile
planeeritav parkimiskohtade arv
olemasolev autoliikluse ala
planeeritavad kõvakattega kinnistusisesed teed
jalakäijate liikumissuund
kõrghaljastuse ala
olemasolev post
olemasolev haljastus
olemasolev nõlvak
olemasolev maapinna kõrgusmärk
planeeritav hoonete ±0,00
olemasolev keskpinge õhuliin
olemasolev keskpinge kaabelliin
olemasoleva elektripaigaldise kaitsevöönd
planeeritava puurkaevu hooldusala
avalikult kasutatava riigitee kaitsevöönd
olemasolev uuringu ala (geoloogiline)
planeeritav madalpinge kaabelliin
planeeritav liitumiskilp
planeeritav kinnistusisene veetrass
planeeritav kinnistusisene kanalisatsioonitrass
planeeritav reovee mahuti või septik või biopuhasti
olemasolev drenaažitrass
planeeritav puurkaev
planeeritavad olmeprügi konteinerid
planeeritav tuletõrjevee mahuti mahuga 120 m3
planeeritav viljapuuaed
teeservituudi vajadusega ala
perspektiivse kergliiklustee servituudi ala
soovituslik piirdeaia asukoht
1
2
hoonete kõrgus, m hoonete korruselisus, m
LEPPEMÄRGID:
ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE: 1. planeeringuala kruntidele ette nähtud hoone projekteerimisel jälgida, et selle arhitektuurne välisilme oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri; 2. lubatud korruselisus: 2; 3. elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega; 4. katusekatte materjal -pole piiratud; 5. harjajoone suund on paralleelne või risti olemasoleva teega; 6. välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende kombinatsioone, mis sobiks hästi kokkuümbritseva keskkonnaga; 7. välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis; 8. krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
1
P3
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
(v as
ta va
lt ka
t.ü ks
us e
liig ile
)
220 / 480 -
10022 59978 70000
1 elamu, 5 abihoonet -
2 / 1 -
001; E 100% 007; M 100%
M ak
s. eh
iti se
al un
e pi
nd , m
2
el uh
oo ne
/a bi
ho on
ed
H oo
ne te
m ak
s. ko
rru se
lis us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
Kr un
di p
la n.
pi nd
al a,
m 2
1 2
KOKKU
H oo
ne te
a rv
kr un
di l
Po s.
n r.
Kr un
di m
ak s.
tä is
eh itu
se %
10 -
+ + + +
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
9 / 6 -
M aa
s ih
to ts
ta rv
e (v
as ta
va lt
de t.p
la ne
er in
gu liig
ile )
K11
V11
PK
PK
EP M
Po s.
n r /
ki nn
is tu
aa dr
es s
A kr
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
36.81
±0,00=37.30
V11
K11
Piirangud
P3
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11
K11
Nähtavuskolmnurk 10x 0 m
Nähtavuskolm nurk 10x50 m
K11
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
1 / 14
KÖITE KOOSSEIS:
I. MENETLUSDOKUMENDID
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS2
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
4.3. Olemasolev tehnovarustus 4
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond 4
4.5. Kehtivad piirangud 4
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
5.1. Krundijaotus 5
5.2. Krundi ehitusõigus 5
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 5
5.4. Piirded 5
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus 6
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks 6
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 6
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6
5.9. Vertikaalplaneerimine 7
5.10. Tuleohutusnõuded 7
5.11. Kavandatud kitsendused 7
5.12. Tehnovõrkude lahendus 8
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon 8
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 8
5.12.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus 9
5.12.4. Sidevarustus 9
5.12.5. Soojavarustus 9
5.13. Energiatõhususe ja -tarbimise nõuded 10
6. KESKKONNA TINGIMUSED, VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 10
6.1. Eessõna 10
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed 11
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks 11
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 11
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 12
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale 12
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel 12
6.8. Sademevee käitlemine 13
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine 13
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 14
III. LISAD
L1. Visualiseering
L2. Geodeetiline alusplaan (koostatud GEOPORT OÜ, töö nr. A21289, 20.12.2021)
L3. Elektrilevi Tehnilised tingimused- 402434
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
2 / 14
IV. JOONISED
DP1. Situatsiooni skeem M 1:20 000, M 1:2000
DP2. Tugiplaan M 1:500
DP3. Kontaktvööndi skeem M 1:5000
DP4. Põhijoonis tehnotrassidega M 1:500
DP5. Kinnistu jägamise ja aadresside ettepaneku skeem M 1:1000
V. KOOSKÕLASTUSED
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• Huvitatud isiku 13.11.2024 detailplaneeringu algatamise taotlus;
• Kuusalu Vallavalitsuse 12 detsembri 2024 a. otsus nr 337 „Kiiu aleviku, Lääne kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”;
• Harju maakonnaplaneering 2030+;
• Transpordiameti 23.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/20355-2 „Seisukohtade väljastamine Lääne
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”;
• Põllumajandus- ja Toiduameti 28.11.2024 kiri nr 6.2-2/46175 „Tingimused
detailplaneeringu koostamiseks”; • Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla
reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering;
• Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada üks elamumaa katastriüksus, määrata ehitusõigus
ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on
69 799 m2.
Kinnistu jagamine toimub seetõttu, et soovitud elamumaa krundil soovitakse alaliselt elada ja
mitte tegeleda põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega.
Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varasemalt detailplaneeringuid kehtestatud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113, jäädes Kiiu-Kaberneeme tee (11266), Vana-Narva manatee (11260), Kiiu oja ja
Valkla-Kaberneeme tee T1/ T3 vahelisele alale.
Vaadeldav ala on Kiiu aleviku põhjapoolses osas.
Ala on ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega.
Planeeringuala piirneb kirde suunast Kiiu-Kaberneeme teega (kü 35201:003:0180),
kagu ja edela suunas Nurme katastriüksusega (kü 35201:003:0157), loode suunas Külavahe
katastriüksusega (kü 35201:003:0171), põhja suunas Mite katastriüksusega (kü
35201:003:0429).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
3 / 14
Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Kiiu-Kaberneeme teelt, mis viib Kiiu aleviku
keskusesse.
Käsitletaval alal on ühendus maakonna keskustega ja ka Tallinna linnaga.
Planeeritavat ala teenindavad infrastruktuurid - kool, kauplused jm paiknevad ca 800 m kaugusel
Kiiu alevikus.
Ühtne ehitusjoon ja arhitektuurne stiil piirkonnas puuduvad. Hoonete kõrgus on piirkonnas ühest
kuni kahe korruseni, katuse kalded vahemikus 10…50° ning katuse harjad nii risti kui ka
paralleelselt teedega, hooned on erineva välisilme ja viimistlusega ja kõrgusega.
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub planeeritav ala alvarite alal. Alvarite alad on määratud
detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta
põhjavee kvaliteeti. Samuti sätestab üldplaneering detailplaneeringu kohustuse juhul kui
kavandatakse haja-asustusse elamukrundi, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks
krundisuuruseks haja-asutuses on märgitud 3600 m2. algatatav detailplaneering on
üldplaneeringule vastav.
Alale on kavandatud üksikelamukrunt, mille ehitusõiguse ulatuse määramisel on võetud aluseks
Kuusalu valla lähteseisukohtades sätestatud tingimused.
Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Väljavõtte Kuusalu valla üldplaneeringust (Maakasutuse joonisest).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
4 / 14
Üldplaneeringu joonise leppemärgid.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113.
Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind on tasane.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Kasutusotstarbed
Lääne kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Olemasolevad hooned
Planeeritav maa-ala on hoonestamata.
4.3. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud.
Planeeringuala läbivad keskpinge elektriõhuliinid.
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond
Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa, on üksikud puud ja põõsad.
Kinnistu reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrgustelt vahemikku 34.00 m – 36.50 m.
4.5. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutuse kitsendused:
-Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
5 / 14
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
5.1. Krundijaotus
Kinnistust eraldatakse elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10022 m²) ja
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette
kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
5.2. Krundi ehitusõigus
Pos. nr. Krundi
plan. pindala,
m 2
Maks. ehitisealune
pind, m 2
(elu- / abihoone)
Hoonete maks.
korruselisus, m
(elu- / abihoone)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus, m (elu- /
abihoone)
Krundi maks.
täisehituse %
Hoonete arv
krundil
Maa sihtotstarve ja osakaal (vastavalt kat.üksuse
liigile)
Maa sihtotstarve (vastavalt
det.planeeringu liigile)
1
10022 220 / 480 2 / 1 9 / 6 10 1 elamu,
5
abihoonet
001; E
100%
EP
2
59978 - - - - - 007; M
100%
M
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Hoonestusviis: lahtine
• planeeringuala krundile hoonete projekteerimisel jälgida, et nende arhitektuurne välisilme
oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri;
• elamu lubatud maapealne korruselisus: 2;
• elamu soovitatav maa-alune korruselisus: 1;
• elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned
(nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega;
• katusekatte materjal -pole piiratud;
• harjajoone suund on paralleelne või risti teega;
• välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende
kombinatsioone, mis sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga;
• välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis;
• krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
5.4. Piirded
Krunte on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab
moodustama visuaalselt tee lõikes terviku.
Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka
suurekasvulisi koeri.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
6 / 14
Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid.
Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.
Piirde rajamine ei ole kohustuslik.
Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev Kiiu-Kaberneeme tee piirab planeeringuala kirde suunas.
Olemasoleva sõidutee laiuseks on keskmiselt 5,5 m.
Elamukrundile juurdepääs on kavandatud riigitee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ja Lääne kinnistu
ühisele piirilõigule. See ala vajab ka teeservituudi seadmist.
Krundi sissesõiduteede alla ei tohi jääda planeeritavate trasside liitumispunktid.
Joonisele kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurk vastab Eesti standardile EVS 843-2016
"Linnatänavad", kus tabelitest 5.10 ja 5.12 saab rahuldava taseme ja 50 km/h puhul
nähtavuskolmnurga 50x10 m. Nähtavuskolmnurk on arvestatud olemasoleva sõidutee laiust
silmas pidades.
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti Eesti standardi EVS 843-2016
"Linnatänavad" nõuetele.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Elamu krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta.
Perspektiivse kergliiklusteele tuleb reserveerida selle servituudi ala, sest pole teada kergliiklustee
võimalik asukoht.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha
rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha
ehitamiseks.
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Hoonete ehitusrojekttid tuleb koostada juhinduses Ehitusseadustikust ja Eesti Vabariigi
standardist EVS 932:2017 “Ehitusprojekt" ning vastavalt Majandus- ja taristu ministri
17.07.2015 a. määrusele nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile".
Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused.
Hoone ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoonete projektid. Abihoonete
välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi
(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub
planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).
Rakendades hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, tagatakse
radooniohutu keskkond siseruumides.
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringualasse jääval elamumaa kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind
on tasane.
Säilitatakse kogu planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimused, mitte muutes
nendele harjumuspäraseid kasvutingimusi.
Istutakse juurde leht- ja okaspuud, et tagada Kuusalu valla üldplaneeringus määratud nõuded.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
7 / 14
On ette nähtud kinnistu kagu- ja kirde ehitusala piiril kohustuslikku kõrghaljastuse ala puuderea
näol.
Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee
äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt
prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale
ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
ehitusjäätmete käitlusettevõttele.
Ehitusprojektis ette näha ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus, näiteks kivid, muld, liiv.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale.
Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud keskkonna- ja tuleohutusabinõusid.
Detailplaneeringuga on arvestatud vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane
toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 3-7 ning hoida korras oma maal paiknevad
maaparandussüsteemi osad (maaparandusseadus § 47 lg 11).
5.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 34.00 m –
36.50 m.
Planeeringu lahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale elamu ehitamist
krundi maapind tasandatakse, kõvakattega pindadelt juhitakse sademevesi haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse oma maaüksusel. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 1,2
m. hoonestusala piires.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.
Hoonete ±0.00 absoluutkõrguseks on määratud +46.00 ± 0,50 meetrit ja +42.40 ± 0,50 meetrit
Juurdesõidutee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada
kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Peale ehitustegevust maapind ühtlustada ja krunt
heakorrastada.
Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus.
5.10. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje
veevarustus“.
Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on TP3.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
5.11. Elamukrundi kitsendused:
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala.
Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
8 / 14
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele
tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudid) alad kaitsevööndi
ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele
ehitusprojektiga.
5.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,
planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat
teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Juhul, kui piirkonda ehitatakse ühisvee-, kanalisatsioonivõrk, on omanikud kohustatud lokaalse
lahenduse likvideerima ning ühinema ühisvõrkudega.
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon
Veevarustus
Planeeritud on puurkaev krundile pos 1. Planeeritud puurkaev on kavandatud eesmärgiga
varustamiseks veega elamumaa sihtotstarbega krunti pos 1. Veekulu määramiseks arvestatakse
maksimaalselt 70 liitrit vett päevas ühe inimese kohta. Arvestatakse, et ühes peres on keskmiselt
3 liiget. Kokku on veetarve maksimaalselt 3x3x70 l/d = 630 l/d = 0,63 m3/d.
Puurkaevu rajamine ja edasine kasutamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015
määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise
korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,
ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või
-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Lisaks antud määruse kohta veel infot failis:
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf
Puurkaevu täpsed parameetrid määratakse ehitusprojektiga.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
Reovee kanalisatsioon
Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Võimailud lahendused on krundile
paigaldada heitvete mahuti V=10,0 m³ või biopuhasti või septik. Seda peab otsustame
ehitusprojektiga. Mahuti/ puhasti/ septic tuleb paigaldada oma krundile sissesõidutee lähedusse,
et oleks tagatud juurdepääs tühjendustöödeks, aga arvestades konkreetse toode ohutuskujaga.
Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on maksimaalselt
0,63 m3/d.
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
Elamumaal on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne
sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste
katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet.
Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule.
Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu
elluviimisel hoonete projekteerimise käigus.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
9 / 14
5.12.3. Elektrivarustus ja juurdesõidutee valgustus
Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni
väljastatud Tehnilised tingimused.
Elamukrundi võrguühendus lahendatakse olemasoleva õhuliini baasil. Olemasolevast
madalpinge õhuliini vahetuslähedusese asuvast mastist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliin.
Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp masti kõrvale.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse
ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Võrguühenduse
maksimaalne läbilaskevõime on 32 A, faaside arv 3.
Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Sissesõidutee valgustid planeerida võimalikult madalate
postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada
ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni
valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja
valgustugevuse andureid.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide asukohad määratakse
tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /
õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
• Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus
ja sõlmida liitumisleping. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistu aadress.
5.12.4. Sidevarustus
Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette
kasutada mobiilsidevõrgu teenuseid.
5.12.5. Soojavarustus
Planeeringu lahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja
keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon,
tahke küte, samuti horisontaalne maaküte. Eeldused horisontaalse maakütte rajamiseks on
olemas, piisav vaba ala olemasolu kinnistul. Planeeringujärgsete tegevuste etapis (hoonete
projekti koostamisel, vms) küttetorustikuga hõlmatud alal tagada põhjavee kaitse, hoonete,
rajatiste ehitamise keeld, puude istutamise keeld vms. Maakütte puhul kollektorite asukoht
krundil lahendatakse hoonete ehitusprojekti mahus.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid,
passiivne päikeseküte, hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte
elemendid).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
10 / 14
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel
baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.
Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.
5.13. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded
Ehitusseadustiku § 65 sätestab järgmist:
(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või
rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus
ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud
ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe
miinimumnõuete täitmine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja
ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele.
6. KESKKONNA TINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
6.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
Keskkonnajuhtimise seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on
kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (elamumaa planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist
mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlikke tegevuste kavandamist ega ohtlikke
objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette
näha ei ole.
Lähtetingimused:
• planeeringuala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval
elamumaal;
• planeeringualale jääv katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haljasmaa;
• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele ei asu detailplaneeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale
puudub;
• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi
arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond kaitsmata
põhjaveega ala.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise
lahendused;
• meetmed põhjavee kaitseks;
• meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
11 / 14
• kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;
• hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuete kohase mürataseme tagamine;
• planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete
müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;
• sademevee käitlemine;
• ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine.
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed
Planeeringuga antakse ehitusõigus elamumaale ja keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei
ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust
igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks,
kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks.
Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:
• territooriumil tagada korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal mitte koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeritavad vee ja kanalisatsiooni
lahendused on lokaalsed (rajatav puurkaev, lekkekindel kogumismahuti). Reovee ärajuhtimisel
keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne
põhjaveereostust.
Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:
• mitte immutada reovett haljasaladele;
• mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse kuni kõrge
radoonisisaldusega pinnas (30-150 kBq/m3).
Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu
keskkond siseruumides.
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³.
Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude
(postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
12 / 14
• soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni
väljapääsu hoone alt.
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse algatamiseks detailplaneeringu osas.
Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus.
Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus
viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud
pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele.
Enne tööde algust tuleb kärpida segavad ja murdumisohtlikud oksad.
Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. Haljastus ei tohi
takistada päästetöid.
Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.
Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega
kaasnevad riskid, mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon,
müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed.
Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei
too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja
tingimustega ning head tavat.
Planeeringu realiseerumine ei halvenda insolatsiooni tingimusi naaberkinnistutel kuna
naaberkinnistute hoonestus asub piisaval kaugusel. Planeeringuga kavandatu ei suurenda
oluliselt olemasolevat liiklusintensiivsust kuna planeeritud on üks elamu.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
märkimisväärsed.
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale
Planeeritav ala on väärtusliku põllumaa ala.
Kuna planeeritud hoonestusala asub keskpinge eletriõhuliinidega eraldatud alal ja on u. 6%
praeguse krundi pindalast ja hoone koos abihoonete ja õuealaga paigutamise korral praegusele
krundile see ala võtaks umbes sama palju ruumi, siis hoonestusala kavandamise mõju põllumaale
on minimaalne.
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel
Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks
eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate
tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
13 / 14
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete projekteerimidel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat
standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Standardi
kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride
ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;
• eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra
isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa
heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab
võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada Atmosfääriõhu kaitse seaduses ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala- ja lähialaga;
• arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
6.8. Sademevee käitlemine
Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi
lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist.
Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine
Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki
jäätmeid olulises mahus.
Kuusalu valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust määrus „Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskiri”.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab vastama jäätmeseaduses ja
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle
asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana
registreeritud isikule.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
14 / 14
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, juhindudes
standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
• haljastuse projekteerimine selliselt, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate uste- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• tuletõrje- ning valvesignalisatsiooni paigaldamine;
• soovitavalt naabrivalve piirkonna loomine.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
• planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega;
• tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, projekteerimine ning
ehituslubade taotlemine;
• tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Koostas: D. Intal
Arhitekt: A. Kuningas
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus,
Lääne kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 1-25, 18.03.2025
Tellija: Kuusalu vallavalitsus.
Koostaja: Kesk Projekt OÜ, reg. kood 12972777, MTR:EEP004188
Joonestaja: Dmitri Intal,
Arhitekt: Anu Kuningas, kutsetunnistus 117191,
volitatud arhitekt, tase 7,
Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
22.09.2026 nr 7-1/3267
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks korrigeeritud Kiiu aleviku Lääne (35201:003:0113) kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneeringuga eraldatakse kinnistust elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10 022 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59 978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering
Maris Kirsimaa
GSPublisherVersion 0.0.100.100
2
1 planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa Aadressi ettepanek: Põhja-Lääne
Aadressi ettepanek: Kesk-Lääne
S
E
N
W
Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
Planeerija:
KESK PROJEKT
1:1000 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
KINNISTU JÄGAMISE JA AADRESSIDE ETTEPANEKU SKEEMJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
6
Märkus: Joonis on koostatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse alusplaani alusel.
GSPublisherVersion 0.0.100.100
15
15
15
21
10
109
38,30
28,50
66,10
48,20
33,80
34,41
100,18
50,47R 10
15
10
X=6591800
Y=577900
Lääne
35201:003:0180 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
35201:003:0113
35201:003:0157 Nurme
3 6.
50
36.69
36.73
36.84
36.93
36.94
36.91
36.95
36.99
36.94
36.88
36.83
36.65
36.50
36.48
36.56
36.64
36.48 36 .47
36 .35
36.58
36.69
36.79
36.87
36.91
36.99
37.01
36.99
36.74
36.36
37.11
37.51
36.63
36.86
36.71
38.09
38.18
36.62 36.77
36.67 36.50
37.48
35.66
36.00
36.31
36.57
36.64
36.81
36.86
36.91 36.69
36.52
36.30
36.54
36.70 36.59
36.01
35.44
35.01
34.79
37.36
36.97 36.38
36.71
36.91 36.68 37.31
37.00 36.71
36.87
36.77 36.49 36.88
36.76
36.56
36.32
35.95
36.07
36.47
36.77
36.97
36.74
36.58
36.94
36.90
36.72
36.69
36.81
37.04
37.17
37.46
37.53
37.45
37.18
36.88
37.24
37.34
37.09
36.79
36.39
36.47
36.89
37.09
37.33
36.96
36.23
35.94
36.14
35.20
35.27
35.55
36.05
36.41
36.44
36.40
36.62
36.54
36.86
35.94
35.58
35.38
35.45
35.16
34.72
34.28
35.06
34.82
34.24
34.08
34.46
34.85
34.88
34.64
34.01
34.81
35.20
35.78
36.61
37.06
36.90
36.54
35.64
34.76
34.02
34.18
35.38
35.86
35.18
36.79
36.97
36.80
36.72 36.54
+1.2m
X=6591650
Y=578100
KIIU - KABERNEEME
A
A
A
kr
TP
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
PÕLD
PÕLD
PÕLD
W
N
E
S
KESK PROJEKT
1:500 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
EHITUSÕIGUSE TABELI SELGITUS
Planeerija: Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
5
sihtotstarve % det.planeeringu liikides krundi suurus, m2
maks. ehitisealune pind, m2
hoonete arv
parkimiskohtade arv Pos. nr.
1 EE100 10022
9 / 6
2 / 1
700
6 P2
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Joonis on koostatud OÜ Amaate AKM (töö nr. T-19-25, 04.02.2025) alusplaani alusel. 2. Auto-, kõnniteed ning transpordimaa piirid antud vastavalt EVS 843-2016 "Linnatänavad". 3. Plaanimaterjali aluseks võetud - Harju maakonnaplaneering 2030 + - Kuusalu valla üldplaneering - Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering.
EHITUSÕIGUSE TABEL
KITSENDUSTE TABEL
1
2
2
±0,00=37.30
±0,00=37.30
±0,00=36.70
±0,00=37.30
±0,00=36.70
59978
-
-
-
- -
2 M100
Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
PK
PK
olemasolevate maaüksuste piirid
planeeritava ala piir
planeeritavate kinnistute piirid
planeeritava kinnistu tähis
planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa
planeeritav hoonestusala
hoonete soovituslik asukoht
pääs krundile
planeeritav parkimiskohtade arv
olemasolev autoliikluse ala
planeeritavad kõvakattega kinnistusisesed teed
jalakäijate liikumissuund
kõrghaljastuse ala
olemasolev post
olemasolev haljastus
olemasolev nõlvak
olemasolev maapinna kõrgusmärk
planeeritav hoonete ±0,00
olemasolev keskpinge õhuliin
olemasolev keskpinge kaabelliin
olemasoleva elektripaigaldise kaitsevöönd
planeeritava puurkaevu hooldusala
avalikult kasutatava riigitee kaitsevöönd
olemasolev uuringu ala (geoloogiline)
planeeritav madalpinge kaabelliin
planeeritav liitumiskilp
planeeritav kinnistusisene veetrass
planeeritav kinnistusisene kanalisatsioonitrass
planeeritav reovee mahuti või septik või biopuhasti
olemasolev drenaažitrass
planeeritav puurkaev
planeeritavad olmeprügi konteinerid
planeeritav tuletõrjevee mahuti mahuga 120 m3
planeeritav viljapuuaed
teeservituudi vajadusega ala
perspektiivse kergliiklustee servituudi ala
soovituslik piirdeaia asukoht
1
2
hoonete kõrgus, m hoonete korruselisus, m
LEPPEMÄRGID:
ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE: 1. planeeringuala kruntidele ette nähtud hoone projekteerimisel jälgida, et selle arhitektuurne välisilme oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri; 2. lubatud korruselisus: 2; 3. elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega; 4. katusekatte materjal -pole piiratud; 5. harjajoone suund on paralleelne või risti olemasoleva teega; 6. välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende kombinatsioone, mis sobiks hästi kokkuümbritseva keskkonnaga; 7. välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis; 8. krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
1
P3
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
(v as
ta va
lt ka
t.ü ks
us e
liig ile
)
220 / 480 -
10022 59978 70000
1 elamu, 5 abihoonet -
2 / 1 -
001; E 100% 007; M 100%
M ak
s. eh
iti se
al un
e pi
nd , m
2
el uh
oo ne
/a bi
ho on
ed
H oo
ne te
m ak
s. ko
rru se
lis us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
Kr un
di p
la n.
pi nd
al a,
m 2
1 2
KOKKU
H oo
ne te
a rv
kr un
di l
Po s.
n r.
Kr un
di m
ak s.
tä is
eh itu
se %
10 -
+ + + +
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
9 / 6 -
M aa
s ih
to ts
ta rv
e (v
as ta
va lt
de t.p
la ne
er in
gu liig
ile )
K11
V11
PK
PK
EP M
Po s.
n r /
ki nn
is tu
aa dr
es s
A kr
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
36.81
±0,00=37.30
V11
K11
Piirangud
P3
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11
K11
Nähtavuskolmnurk 10x 0 m
Nähtavuskolm nurk 10x50 m
K11
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
1 / 14
KÖITE KOOSSEIS:
I. MENETLUSDOKUMENDID
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS2
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
4.3. Olemasolev tehnovarustus 4
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond 4
4.5. Kehtivad piirangud 4
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
5.1. Krundijaotus 5
5.2. Krundi ehitusõigus 5
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 5
5.4. Piirded 5
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus 6
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks 6
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 6
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6
5.9. Vertikaalplaneerimine 7
5.10. Tuleohutusnõuded 7
5.11. Kavandatud kitsendused 7
5.12. Tehnovõrkude lahendus 8
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon 8
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 8
5.12.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus 9
5.12.4. Sidevarustus 9
5.12.5. Soojavarustus 9
5.13. Energiatõhususe ja -tarbimise nõuded 10
6. KESKKONNA TINGIMUSED, VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 10
6.1. Eessõna 10
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed 11
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks 11
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 11
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 12
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale 12
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel 12
6.8. Sademevee käitlemine 13
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine 13
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 14
III. LISAD
L1. Visualiseering
L2. Geodeetiline alusplaan (koostatud GEOPORT OÜ, töö nr. A21289, 20.12.2021)
L3. Elektrilevi Tehnilised tingimused- 402434
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
2 / 14
IV. JOONISED
DP1. Situatsiooni skeem M 1:20 000, M 1:2000
DP2. Tugiplaan M 1:500
DP3. Kontaktvööndi skeem M 1:5000
DP4. Põhijoonis tehnotrassidega M 1:500
DP5. Kinnistu jägamise ja aadresside ettepaneku skeem M 1:1000
V. KOOSKÕLASTUSED
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• Huvitatud isiku 13.11.2024 detailplaneeringu algatamise taotlus;
• Kuusalu Vallavalitsuse 12 detsembri 2024 a. otsus nr 337 „Kiiu aleviku, Lääne kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”;
• Harju maakonnaplaneering 2030+;
• Transpordiameti 23.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/20355-2 „Seisukohtade väljastamine Lääne
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”;
• Põllumajandus- ja Toiduameti 28.11.2024 kiri nr 6.2-2/46175 „Tingimused
detailplaneeringu koostamiseks”; • Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla
reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering;
• Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada üks elamumaa katastriüksus, määrata ehitusõigus
ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on
69 799 m2.
Kinnistu jagamine toimub seetõttu, et soovitud elamumaa krundil soovitakse alaliselt elada ja
mitte tegeleda põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega.
Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varasemalt detailplaneeringuid kehtestatud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113, jäädes Kiiu-Kaberneeme tee (11266), Vana-Narva manatee (11260), Kiiu oja ja
Valkla-Kaberneeme tee T1/ T3 vahelisele alale.
Vaadeldav ala on Kiiu aleviku põhjapoolses osas.
Ala on ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega.
Planeeringuala piirneb kirde suunast Kiiu-Kaberneeme teega (kü 35201:003:0180),
kagu ja edela suunas Nurme katastriüksusega (kü 35201:003:0157), loode suunas Külavahe
katastriüksusega (kü 35201:003:0171), põhja suunas Mite katastriüksusega (kü
35201:003:0429).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
3 / 14
Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Kiiu-Kaberneeme teelt, mis viib Kiiu aleviku
keskusesse.
Käsitletaval alal on ühendus maakonna keskustega ja ka Tallinna linnaga.
Planeeritavat ala teenindavad infrastruktuurid - kool, kauplused jm paiknevad ca 800 m kaugusel
Kiiu alevikus.
Ühtne ehitusjoon ja arhitektuurne stiil piirkonnas puuduvad. Hoonete kõrgus on piirkonnas ühest
kuni kahe korruseni, katuse kalded vahemikus 10…50° ning katuse harjad nii risti kui ka
paralleelselt teedega, hooned on erineva välisilme ja viimistlusega ja kõrgusega.
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub planeeritav ala alvarite alal. Alvarite alad on määratud
detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta
põhjavee kvaliteeti. Samuti sätestab üldplaneering detailplaneeringu kohustuse juhul kui
kavandatakse haja-asustusse elamukrundi, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks
krundisuuruseks haja-asutuses on märgitud 3600 m2. algatatav detailplaneering on
üldplaneeringule vastav.
Alale on kavandatud üksikelamukrunt, mille ehitusõiguse ulatuse määramisel on võetud aluseks
Kuusalu valla lähteseisukohtades sätestatud tingimused.
Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Väljavõtte Kuusalu valla üldplaneeringust (Maakasutuse joonisest).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
4 / 14
Üldplaneeringu joonise leppemärgid.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113.
Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind on tasane.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Kasutusotstarbed
Lääne kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Olemasolevad hooned
Planeeritav maa-ala on hoonestamata.
4.3. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud.
Planeeringuala läbivad keskpinge elektriõhuliinid.
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond
Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa, on üksikud puud ja põõsad.
Kinnistu reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrgustelt vahemikku 34.00 m – 36.50 m.
4.5. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutuse kitsendused:
-Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
5 / 14
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
5.1. Krundijaotus
Kinnistust eraldatakse elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10022 m²) ja
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette
kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
5.2. Krundi ehitusõigus
Pos. nr. Krundi
plan. pindala,
m 2
Maks. ehitisealune
pind, m 2
(elu- / abihoone)
Hoonete maks.
korruselisus, m
(elu- / abihoone)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus, m (elu- /
abihoone)
Krundi maks.
täisehituse %
Hoonete arv
krundil
Maa sihtotstarve ja osakaal (vastavalt kat.üksuse
liigile)
Maa sihtotstarve (vastavalt
det.planeeringu liigile)
1
10022 220 / 480 2 / 1 9 / 6 10 1 elamu,
5
abihoonet
001; E
100%
EP
2
59978 - - - - - 007; M
100%
M
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Hoonestusviis: lahtine
• planeeringuala krundile hoonete projekteerimisel jälgida, et nende arhitektuurne välisilme
oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri;
• elamu lubatud maapealne korruselisus: 2;
• elamu soovitatav maa-alune korruselisus: 1;
• elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned
(nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega;
• katusekatte materjal -pole piiratud;
• harjajoone suund on paralleelne või risti teega;
• välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende
kombinatsioone, mis sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga;
• välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis;
• krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
5.4. Piirded
Krunte on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab
moodustama visuaalselt tee lõikes terviku.
Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka
suurekasvulisi koeri.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
6 / 14
Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid.
Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.
Piirde rajamine ei ole kohustuslik.
Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev Kiiu-Kaberneeme tee piirab planeeringuala kirde suunas.
Olemasoleva sõidutee laiuseks on keskmiselt 5,5 m.
Elamukrundile juurdepääs on kavandatud riigitee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ja Lääne kinnistu
ühisele piirilõigule. See ala vajab ka teeservituudi seadmist.
Krundi sissesõiduteede alla ei tohi jääda planeeritavate trasside liitumispunktid.
Joonisele kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurk vastab Eesti standardile EVS 843-2016
"Linnatänavad", kus tabelitest 5.10 ja 5.12 saab rahuldava taseme ja 50 km/h puhul
nähtavuskolmnurga 50x10 m. Nähtavuskolmnurk on arvestatud olemasoleva sõidutee laiust
silmas pidades.
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti Eesti standardi EVS 843-2016
"Linnatänavad" nõuetele.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Elamu krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta.
Perspektiivse kergliiklusteele tuleb reserveerida selle servituudi ala, sest pole teada kergliiklustee
võimalik asukoht.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha
rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha
ehitamiseks.
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Hoonete ehitusrojekttid tuleb koostada juhinduses Ehitusseadustikust ja Eesti Vabariigi
standardist EVS 932:2017 “Ehitusprojekt" ning vastavalt Majandus- ja taristu ministri
17.07.2015 a. määrusele nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile".
Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused.
Hoone ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoonete projektid. Abihoonete
välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi
(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub
planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).
Rakendades hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, tagatakse
radooniohutu keskkond siseruumides.
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringualasse jääval elamumaa kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind
on tasane.
Säilitatakse kogu planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimused, mitte muutes
nendele harjumuspäraseid kasvutingimusi.
Istutakse juurde leht- ja okaspuud, et tagada Kuusalu valla üldplaneeringus määratud nõuded.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
7 / 14
On ette nähtud kinnistu kagu- ja kirde ehitusala piiril kohustuslikku kõrghaljastuse ala puuderea
näol.
Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee
äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt
prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale
ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
ehitusjäätmete käitlusettevõttele.
Ehitusprojektis ette näha ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus, näiteks kivid, muld, liiv.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale.
Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud keskkonna- ja tuleohutusabinõusid.
Detailplaneeringuga on arvestatud vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane
toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 3-7 ning hoida korras oma maal paiknevad
maaparandussüsteemi osad (maaparandusseadus § 47 lg 11).
5.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 34.00 m –
36.50 m.
Planeeringu lahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale elamu ehitamist
krundi maapind tasandatakse, kõvakattega pindadelt juhitakse sademevesi haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse oma maaüksusel. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 1,2
m. hoonestusala piires.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.
Hoonete ±0.00 absoluutkõrguseks on määratud +46.00 ± 0,50 meetrit ja +42.40 ± 0,50 meetrit
Juurdesõidutee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada
kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Peale ehitustegevust maapind ühtlustada ja krunt
heakorrastada.
Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus.
5.10. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje
veevarustus“.
Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on TP3.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
5.11. Elamukrundi kitsendused:
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala.
Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
8 / 14
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele
tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudid) alad kaitsevööndi
ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele
ehitusprojektiga.
5.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,
planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat
teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Juhul, kui piirkonda ehitatakse ühisvee-, kanalisatsioonivõrk, on omanikud kohustatud lokaalse
lahenduse likvideerima ning ühinema ühisvõrkudega.
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon
Veevarustus
Planeeritud on puurkaev krundile pos 1. Planeeritud puurkaev on kavandatud eesmärgiga
varustamiseks veega elamumaa sihtotstarbega krunti pos 1. Veekulu määramiseks arvestatakse
maksimaalselt 70 liitrit vett päevas ühe inimese kohta. Arvestatakse, et ühes peres on keskmiselt
3 liiget. Kokku on veetarve maksimaalselt 3x3x70 l/d = 630 l/d = 0,63 m3/d.
Puurkaevu rajamine ja edasine kasutamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015
määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise
korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,
ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või
-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Lisaks antud määruse kohta veel infot failis:
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf
Puurkaevu täpsed parameetrid määratakse ehitusprojektiga.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
Reovee kanalisatsioon
Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Võimailud lahendused on krundile
paigaldada heitvete mahuti V=10,0 m³ või biopuhasti või septik. Seda peab otsustame
ehitusprojektiga. Mahuti/ puhasti/ septic tuleb paigaldada oma krundile sissesõidutee lähedusse,
et oleks tagatud juurdepääs tühjendustöödeks, aga arvestades konkreetse toode ohutuskujaga.
Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on maksimaalselt
0,63 m3/d.
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
Elamumaal on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne
sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste
katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet.
Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule.
Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu
elluviimisel hoonete projekteerimise käigus.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
9 / 14
5.12.3. Elektrivarustus ja juurdesõidutee valgustus
Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni
väljastatud Tehnilised tingimused.
Elamukrundi võrguühendus lahendatakse olemasoleva õhuliini baasil. Olemasolevast
madalpinge õhuliini vahetuslähedusese asuvast mastist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliin.
Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp masti kõrvale.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse
ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Võrguühenduse
maksimaalne läbilaskevõime on 32 A, faaside arv 3.
Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Sissesõidutee valgustid planeerida võimalikult madalate
postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada
ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni
valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja
valgustugevuse andureid.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide asukohad määratakse
tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /
õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
• Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus
ja sõlmida liitumisleping. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistu aadress.
5.12.4. Sidevarustus
Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette
kasutada mobiilsidevõrgu teenuseid.
5.12.5. Soojavarustus
Planeeringu lahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja
keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon,
tahke küte, samuti horisontaalne maaküte. Eeldused horisontaalse maakütte rajamiseks on
olemas, piisav vaba ala olemasolu kinnistul. Planeeringujärgsete tegevuste etapis (hoonete
projekti koostamisel, vms) küttetorustikuga hõlmatud alal tagada põhjavee kaitse, hoonete,
rajatiste ehitamise keeld, puude istutamise keeld vms. Maakütte puhul kollektorite asukoht
krundil lahendatakse hoonete ehitusprojekti mahus.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid,
passiivne päikeseküte, hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte
elemendid).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
10 / 14
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel
baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.
Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.
5.13. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded
Ehitusseadustiku § 65 sätestab järgmist:
(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või
rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus
ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud
ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe
miinimumnõuete täitmine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja
ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele.
6. KESKKONNA TINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
6.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
Keskkonnajuhtimise seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on
kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (elamumaa planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist
mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlikke tegevuste kavandamist ega ohtlikke
objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette
näha ei ole.
Lähtetingimused:
• planeeringuala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval
elamumaal;
• planeeringualale jääv katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haljasmaa;
• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele ei asu detailplaneeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale
puudub;
• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi
arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond kaitsmata
põhjaveega ala.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise
lahendused;
• meetmed põhjavee kaitseks;
• meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
11 / 14
• kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;
• hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuete kohase mürataseme tagamine;
• planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete
müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;
• sademevee käitlemine;
• ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine.
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed
Planeeringuga antakse ehitusõigus elamumaale ja keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei
ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust
igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks,
kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks.
Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:
• territooriumil tagada korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal mitte koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeritavad vee ja kanalisatsiooni
lahendused on lokaalsed (rajatav puurkaev, lekkekindel kogumismahuti). Reovee ärajuhtimisel
keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne
põhjaveereostust.
Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:
• mitte immutada reovett haljasaladele;
• mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse kuni kõrge
radoonisisaldusega pinnas (30-150 kBq/m3).
Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu
keskkond siseruumides.
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³.
Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude
(postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
12 / 14
• soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni
väljapääsu hoone alt.
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse algatamiseks detailplaneeringu osas.
Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus.
Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus
viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud
pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele.
Enne tööde algust tuleb kärpida segavad ja murdumisohtlikud oksad.
Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. Haljastus ei tohi
takistada päästetöid.
Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.
Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega
kaasnevad riskid, mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon,
müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed.
Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei
too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja
tingimustega ning head tavat.
Planeeringu realiseerumine ei halvenda insolatsiooni tingimusi naaberkinnistutel kuna
naaberkinnistute hoonestus asub piisaval kaugusel. Planeeringuga kavandatu ei suurenda
oluliselt olemasolevat liiklusintensiivsust kuna planeeritud on üks elamu.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
märkimisväärsed.
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale
Planeeritav ala on väärtusliku põllumaa ala.
Kuna planeeritud hoonestusala asub keskpinge eletriõhuliinidega eraldatud alal ja on u. 6%
praeguse krundi pindalast ja hoone koos abihoonete ja õuealaga paigutamise korral praegusele
krundile see ala võtaks umbes sama palju ruumi, siis hoonestusala kavandamise mõju põllumaale
on minimaalne.
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel
Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks
eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate
tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
13 / 14
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete projekteerimidel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat
standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Standardi
kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride
ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;
• eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra
isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa
heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab
võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada Atmosfääriõhu kaitse seaduses ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala- ja lähialaga;
• arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
6.8. Sademevee käitlemine
Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi
lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist.
Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine
Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki
jäätmeid olulises mahus.
Kuusalu valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust määrus „Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskiri”.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab vastama jäätmeseaduses ja
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle
asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana
registreeritud isikule.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
14 / 14
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, juhindudes
standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
• haljastuse projekteerimine selliselt, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate uste- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• tuletõrje- ning valvesignalisatsiooni paigaldamine;
• soovitavalt naabrivalve piirkonna loomine.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
• planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega;
• tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, projekteerimine ning
ehituslubade taotlemine;
• tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Koostas: D. Intal
Arhitekt: A. Kuningas
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus,
Lääne kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 1-25, 18.03.2025
Tellija: Kuusalu vallavalitsus.
Koostaja: Kesk Projekt OÜ, reg. kood 12972777, MTR:EEP004188
Joonestaja: Dmitri Intal,
Arhitekt: Anu Kuningas, kutsetunnistus 117191,
volitatud arhitekt, tase 7,
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
22.09.2026 nr 7-1/3267
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks korrigeeritud Kiiu aleviku Lääne (35201:003:0113) kinnistu
detailplaneeringu.
Detailplaneeringuga eraldatakse kinnistust elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10 022
m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59 978 m²). Detailplaneeringuga nähakse
ette kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering
Maris Kirsimaa
GSPublisherVersion 0.0.100.100
2
1 planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa Aadressi ettepanek: Põhja-Lääne
Aadressi ettepanek: Kesk-Lääne
S
E
N
W
Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
Planeerija:
KESK PROJEKT
1:1000 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
KINNISTU JÄGAMISE JA AADRESSIDE ETTEPANEKU SKEEMJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
6
Märkus: Joonis on koostatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse alusplaani alusel.
GSPublisherVersion 0.0.100.100
15
15
15
21
10
109
38,30
28,50
66,10
48,20
33,80
34,41
100,18
50,47R 10
15
10
X=6591800
Y=577900
Lääne
35201:003:0180 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
35201:003:0113
35201:003:0157 Nurme
3 6.
50
36.69
36.73
36.84
36.93
36.94
36.91
36.95
36.99
36.94
36.88
36.83
36.65
36.50
36.48
36.56
36.64
36.48 36 .47
36 .35
36.58
36.69
36.79
36.87
36.91
36.99
37.01
36.99
36.74
36.36
37.11
37.51
36.63
36.86
36.71
38.09
38.18
36.62 36.77
36.67 36.50
37.48
35.66
36.00
36.31
36.57
36.64
36.81
36.86
36.91 36.69
36.52
36.30
36.54
36.70 36.59
36.01
35.44
35.01
34.79
37.36
36.97 36.38
36.71
36.91 36.68 37.31
37.00 36.71
36.87
36.77 36.49 36.88
36.76
36.56
36.32
35.95
36.07
36.47
36.77
36.97
36.74
36.58
36.94
36.90
36.72
36.69
36.81
37.04
37.17
37.46
37.53
37.45
37.18
36.88
37.24
37.34
37.09
36.79
36.39
36.47
36.89
37.09
37.33
36.96
36.23
35.94
36.14
35.20
35.27
35.55
36.05
36.41
36.44
36.40
36.62
36.54
36.86
35.94
35.58
35.38
35.45
35.16
34.72
34.28
35.06
34.82
34.24
34.08
34.46
34.85
34.88
34.64
34.01
34.81
35.20
35.78
36.61
37.06
36.90
36.54
35.64
34.76
34.02
34.18
35.38
35.86
35.18
36.79
36.97
36.80
36.72 36.54
+1.2m
X=6591650
Y=578100
KIIU - KABERNEEME
A
A
A
kr
TP
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
PÕLD
PÕLD
PÕLD
W
N
E
S
KESK PROJEKT
1:500 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
EHITUSÕIGUSE TABELI SELGITUS
Planeerija: Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
5
sihtotstarve % det.planeeringu liikides krundi suurus, m2
maks. ehitisealune pind, m2
hoonete arv
parkimiskohtade arv Pos. nr.
1 EE100 10022
9 / 6
2 / 1
700
6 P2
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Joonis on koostatud OÜ Amaate AKM (töö nr. T-19-25, 04.02.2025) alusplaani alusel. 2. Auto-, kõnniteed ning transpordimaa piirid antud vastavalt EVS 843-2016 "Linnatänavad". 3. Plaanimaterjali aluseks võetud - Harju maakonnaplaneering 2030 + - Kuusalu valla üldplaneering - Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering.
EHITUSÕIGUSE TABEL
KITSENDUSTE TABEL
1
2
2
±0,00=37.30
±0,00=37.30
±0,00=36.70
±0,00=37.30
±0,00=36.70
59978
-
-
-
- -
2 M100
Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
PK
PK
olemasolevate maaüksuste piirid
planeeritava ala piir
planeeritavate kinnistute piirid
planeeritava kinnistu tähis
planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa
planeeritav hoonestusala
hoonete soovituslik asukoht
pääs krundile
planeeritav parkimiskohtade arv
olemasolev autoliikluse ala
planeeritavad kõvakattega kinnistusisesed teed
jalakäijate liikumissuund
kõrghaljastuse ala
olemasolev post
olemasolev haljastus
olemasolev nõlvak
olemasolev maapinna kõrgusmärk
planeeritav hoonete ±0,00
olemasolev keskpinge õhuliin
olemasolev keskpinge kaabelliin
olemasoleva elektripaigaldise kaitsevöönd
planeeritava puurkaevu hooldusala
avalikult kasutatava riigitee kaitsevöönd
olemasolev uuringu ala (geoloogiline)
planeeritav madalpinge kaabelliin
planeeritav liitumiskilp
planeeritav kinnistusisene veetrass
planeeritav kinnistusisene kanalisatsioonitrass
planeeritav reovee mahuti või septik või biopuhasti
olemasolev drenaažitrass
planeeritav puurkaev
planeeritavad olmeprügi konteinerid
planeeritav tuletõrjevee mahuti mahuga 120 m3
planeeritav viljapuuaed
teeservituudi vajadusega ala
perspektiivse kergliiklustee servituudi ala
soovituslik piirdeaia asukoht
1
2
hoonete kõrgus, m hoonete korruselisus, m
LEPPEMÄRGID:
ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE: 1. planeeringuala kruntidele ette nähtud hoone projekteerimisel jälgida, et selle arhitektuurne välisilme oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri; 2. lubatud korruselisus: 2; 3. elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega; 4. katusekatte materjal -pole piiratud; 5. harjajoone suund on paralleelne või risti olemasoleva teega; 6. välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende kombinatsioone, mis sobiks hästi kokkuümbritseva keskkonnaga; 7. välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis; 8. krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
1
P3
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
(v as
ta va
lt ka
t.ü ks
us e
liig ile
)
220 / 480 -
10022 59978 70000
1 elamu, 5 abihoonet -
2 / 1 -
001; E 100% 007; M 100%
M ak
s. eh
iti se
al un
e pi
nd , m
2
el uh
oo ne
/a bi
ho on
ed
H oo
ne te
m ak
s. ko
rru se
lis us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
Kr un
di p
la n.
pi nd
al a,
m 2
1 2
KOKKU
H oo
ne te
a rv
kr un
di l
Po s.
n r.
Kr un
di m
ak s.
tä is
eh itu
se %
10 -
+ + + +
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
9 / 6 -
M aa
s ih
to ts
ta rv
e (v
as ta
va lt
de t.p
la ne
er in
gu liig
ile )
K11
V11
PK
PK
EP M
Po s.
n r /
ki nn
is tu
aa dr
es s
A kr
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
36.81
±0,00=37.30
V11
K11
Piirangud
P3
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11
K11
Nähtavuskolmnurk 10x 0 m
Nähtavuskolm nurk 10x50 m
K11
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
1 / 14
KÖITE KOOSSEIS:
I. MENETLUSDOKUMENDID
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS2
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
4.3. Olemasolev tehnovarustus 4
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond 4
4.5. Kehtivad piirangud 4
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
5.1. Krundijaotus 5
5.2. Krundi ehitusõigus 5
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 5
5.4. Piirded 5
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus 6
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks 6
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 6
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6
5.9. Vertikaalplaneerimine 7
5.10. Tuleohutusnõuded 7
5.11. Kavandatud kitsendused 7
5.12. Tehnovõrkude lahendus 8
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon 8
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 8
5.12.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus 9
5.12.4. Sidevarustus 9
5.12.5. Soojavarustus 9
5.13. Energiatõhususe ja -tarbimise nõuded 10
6. KESKKONNA TINGIMUSED, VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 10
6.1. Eessõna 10
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed 11
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks 11
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 11
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 12
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale 12
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel 12
6.8. Sademevee käitlemine 13
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine 13
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 14
III. LISAD
L1. Visualiseering
L2. Geodeetiline alusplaan (koostatud GEOPORT OÜ, töö nr. A21289, 20.12.2021)
L3. Elektrilevi Tehnilised tingimused- 402434
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
2 / 14
IV. JOONISED
DP1. Situatsiooni skeem M 1:20 000, M 1:2000
DP2. Tugiplaan M 1:500
DP3. Kontaktvööndi skeem M 1:5000
DP4. Põhijoonis tehnotrassidega M 1:500
DP5. Kinnistu jägamise ja aadresside ettepaneku skeem M 1:1000
V. KOOSKÕLASTUSED
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• Huvitatud isiku 13.11.2024 detailplaneeringu algatamise taotlus;
• Kuusalu Vallavalitsuse 12 detsembri 2024 a. otsus nr 337 „Kiiu aleviku, Lääne kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”;
• Harju maakonnaplaneering 2030+;
• Transpordiameti 23.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/20355-2 „Seisukohtade väljastamine Lääne
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”;
• Põllumajandus- ja Toiduameti 28.11.2024 kiri nr 6.2-2/46175 „Tingimused
detailplaneeringu koostamiseks”; • Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla
reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering;
• Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada üks elamumaa katastriüksus, määrata ehitusõigus
ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on
69 799 m2.
Kinnistu jagamine toimub seetõttu, et soovitud elamumaa krundil soovitakse alaliselt elada ja
mitte tegeleda põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega.
Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varasemalt detailplaneeringuid kehtestatud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113, jäädes Kiiu-Kaberneeme tee (11266), Vana-Narva manatee (11260), Kiiu oja ja
Valkla-Kaberneeme tee T1/ T3 vahelisele alale.
Vaadeldav ala on Kiiu aleviku põhjapoolses osas.
Ala on ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega.
Planeeringuala piirneb kirde suunast Kiiu-Kaberneeme teega (kü 35201:003:0180),
kagu ja edela suunas Nurme katastriüksusega (kü 35201:003:0157), loode suunas Külavahe
katastriüksusega (kü 35201:003:0171), põhja suunas Mite katastriüksusega (kü
35201:003:0429).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
3 / 14
Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Kiiu-Kaberneeme teelt, mis viib Kiiu aleviku
keskusesse.
Käsitletaval alal on ühendus maakonna keskustega ja ka Tallinna linnaga.
Planeeritavat ala teenindavad infrastruktuurid - kool, kauplused jm paiknevad ca 800 m kaugusel
Kiiu alevikus.
Ühtne ehitusjoon ja arhitektuurne stiil piirkonnas puuduvad. Hoonete kõrgus on piirkonnas ühest
kuni kahe korruseni, katuse kalded vahemikus 10…50° ning katuse harjad nii risti kui ka
paralleelselt teedega, hooned on erineva välisilme ja viimistlusega ja kõrgusega.
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub planeeritav ala alvarite alal. Alvarite alad on määratud
detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta
põhjavee kvaliteeti. Samuti sätestab üldplaneering detailplaneeringu kohustuse juhul kui
kavandatakse haja-asustusse elamukrundi, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks
krundisuuruseks haja-asutuses on märgitud 3600 m2. algatatav detailplaneering on
üldplaneeringule vastav.
Alale on kavandatud üksikelamukrunt, mille ehitusõiguse ulatuse määramisel on võetud aluseks
Kuusalu valla lähteseisukohtades sätestatud tingimused.
Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Väljavõtte Kuusalu valla üldplaneeringust (Maakasutuse joonisest).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
4 / 14
Üldplaneeringu joonise leppemärgid.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113.
Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind on tasane.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Kasutusotstarbed
Lääne kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Olemasolevad hooned
Planeeritav maa-ala on hoonestamata.
4.3. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud.
Planeeringuala läbivad keskpinge elektriõhuliinid.
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond
Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa, on üksikud puud ja põõsad.
Kinnistu reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrgustelt vahemikku 34.00 m – 36.50 m.
4.5. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutuse kitsendused:
-Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
5 / 14
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
5.1. Krundijaotus
Kinnistust eraldatakse elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10022 m²) ja
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette
kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
5.2. Krundi ehitusõigus
Pos. nr. Krundi
plan. pindala,
m 2
Maks. ehitisealune
pind, m 2
(elu- / abihoone)
Hoonete maks.
korruselisus, m
(elu- / abihoone)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus, m (elu- /
abihoone)
Krundi maks.
täisehituse %
Hoonete arv
krundil
Maa sihtotstarve ja osakaal (vastavalt kat.üksuse
liigile)
Maa sihtotstarve (vastavalt
det.planeeringu liigile)
1
10022 220 / 480 2 / 1 9 / 6 10 1 elamu,
5
abihoonet
001; E
100%
EP
2
59978 - - - - - 007; M
100%
M
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Hoonestusviis: lahtine
• planeeringuala krundile hoonete projekteerimisel jälgida, et nende arhitektuurne välisilme
oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri;
• elamu lubatud maapealne korruselisus: 2;
• elamu soovitatav maa-alune korruselisus: 1;
• elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned
(nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega;
• katusekatte materjal -pole piiratud;
• harjajoone suund on paralleelne või risti teega;
• välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende
kombinatsioone, mis sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga;
• välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis;
• krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
5.4. Piirded
Krunte on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab
moodustama visuaalselt tee lõikes terviku.
Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka
suurekasvulisi koeri.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
6 / 14
Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid.
Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.
Piirde rajamine ei ole kohustuslik.
Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev Kiiu-Kaberneeme tee piirab planeeringuala kirde suunas.
Olemasoleva sõidutee laiuseks on keskmiselt 5,5 m.
Elamukrundile juurdepääs on kavandatud riigitee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ja Lääne kinnistu
ühisele piirilõigule. See ala vajab ka teeservituudi seadmist.
Krundi sissesõiduteede alla ei tohi jääda planeeritavate trasside liitumispunktid.
Joonisele kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurk vastab Eesti standardile EVS 843-2016
"Linnatänavad", kus tabelitest 5.10 ja 5.12 saab rahuldava taseme ja 50 km/h puhul
nähtavuskolmnurga 50x10 m. Nähtavuskolmnurk on arvestatud olemasoleva sõidutee laiust
silmas pidades.
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti Eesti standardi EVS 843-2016
"Linnatänavad" nõuetele.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Elamu krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta.
Perspektiivse kergliiklusteele tuleb reserveerida selle servituudi ala, sest pole teada kergliiklustee
võimalik asukoht.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha
rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha
ehitamiseks.
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Hoonete ehitusrojekttid tuleb koostada juhinduses Ehitusseadustikust ja Eesti Vabariigi
standardist EVS 932:2017 “Ehitusprojekt" ning vastavalt Majandus- ja taristu ministri
17.07.2015 a. määrusele nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile".
Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused.
Hoone ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoonete projektid. Abihoonete
välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi
(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub
planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).
Rakendades hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, tagatakse
radooniohutu keskkond siseruumides.
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringualasse jääval elamumaa kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind
on tasane.
Säilitatakse kogu planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimused, mitte muutes
nendele harjumuspäraseid kasvutingimusi.
Istutakse juurde leht- ja okaspuud, et tagada Kuusalu valla üldplaneeringus määratud nõuded.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
7 / 14
On ette nähtud kinnistu kagu- ja kirde ehitusala piiril kohustuslikku kõrghaljastuse ala puuderea
näol.
Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee
äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt
prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale
ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
ehitusjäätmete käitlusettevõttele.
Ehitusprojektis ette näha ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus, näiteks kivid, muld, liiv.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale.
Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud keskkonna- ja tuleohutusabinõusid.
Detailplaneeringuga on arvestatud vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane
toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 3-7 ning hoida korras oma maal paiknevad
maaparandussüsteemi osad (maaparandusseadus § 47 lg 11).
5.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 34.00 m –
36.50 m.
Planeeringu lahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale elamu ehitamist
krundi maapind tasandatakse, kõvakattega pindadelt juhitakse sademevesi haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse oma maaüksusel. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 1,2
m. hoonestusala piires.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.
Hoonete ±0.00 absoluutkõrguseks on määratud +46.00 ± 0,50 meetrit ja +42.40 ± 0,50 meetrit
Juurdesõidutee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada
kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Peale ehitustegevust maapind ühtlustada ja krunt
heakorrastada.
Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus.
5.10. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje
veevarustus“.
Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on TP3.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
5.11. Elamukrundi kitsendused:
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala.
Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
8 / 14
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele
tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudid) alad kaitsevööndi
ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele
ehitusprojektiga.
5.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,
planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat
teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Juhul, kui piirkonda ehitatakse ühisvee-, kanalisatsioonivõrk, on omanikud kohustatud lokaalse
lahenduse likvideerima ning ühinema ühisvõrkudega.
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon
Veevarustus
Planeeritud on puurkaev krundile pos 1. Planeeritud puurkaev on kavandatud eesmärgiga
varustamiseks veega elamumaa sihtotstarbega krunti pos 1. Veekulu määramiseks arvestatakse
maksimaalselt 70 liitrit vett päevas ühe inimese kohta. Arvestatakse, et ühes peres on keskmiselt
3 liiget. Kokku on veetarve maksimaalselt 3x3x70 l/d = 630 l/d = 0,63 m3/d.
Puurkaevu rajamine ja edasine kasutamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015
määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise
korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,
ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või
-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Lisaks antud määruse kohta veel infot failis:
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf
Puurkaevu täpsed parameetrid määratakse ehitusprojektiga.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
Reovee kanalisatsioon
Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Võimailud lahendused on krundile
paigaldada heitvete mahuti V=10,0 m³ või biopuhasti või septik. Seda peab otsustame
ehitusprojektiga. Mahuti/ puhasti/ septic tuleb paigaldada oma krundile sissesõidutee lähedusse,
et oleks tagatud juurdepääs tühjendustöödeks, aga arvestades konkreetse toode ohutuskujaga.
Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on maksimaalselt
0,63 m3/d.
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
Elamumaal on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne
sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste
katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet.
Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule.
Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu
elluviimisel hoonete projekteerimise käigus.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
9 / 14
5.12.3. Elektrivarustus ja juurdesõidutee valgustus
Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni
väljastatud Tehnilised tingimused.
Elamukrundi võrguühendus lahendatakse olemasoleva õhuliini baasil. Olemasolevast
madalpinge õhuliini vahetuslähedusese asuvast mastist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliin.
Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp masti kõrvale.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse
ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Võrguühenduse
maksimaalne läbilaskevõime on 32 A, faaside arv 3.
Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Sissesõidutee valgustid planeerida võimalikult madalate
postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada
ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni
valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja
valgustugevuse andureid.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide asukohad määratakse
tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /
õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
• Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus
ja sõlmida liitumisleping. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistu aadress.
5.12.4. Sidevarustus
Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette
kasutada mobiilsidevõrgu teenuseid.
5.12.5. Soojavarustus
Planeeringu lahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja
keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon,
tahke küte, samuti horisontaalne maaküte. Eeldused horisontaalse maakütte rajamiseks on
olemas, piisav vaba ala olemasolu kinnistul. Planeeringujärgsete tegevuste etapis (hoonete
projekti koostamisel, vms) küttetorustikuga hõlmatud alal tagada põhjavee kaitse, hoonete,
rajatiste ehitamise keeld, puude istutamise keeld vms. Maakütte puhul kollektorite asukoht
krundil lahendatakse hoonete ehitusprojekti mahus.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid,
passiivne päikeseküte, hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte
elemendid).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
10 / 14
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel
baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.
Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.
5.13. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded
Ehitusseadustiku § 65 sätestab järgmist:
(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või
rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus
ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud
ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe
miinimumnõuete täitmine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja
ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele.
6. KESKKONNA TINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
6.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
Keskkonnajuhtimise seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on
kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (elamumaa planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist
mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlikke tegevuste kavandamist ega ohtlikke
objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette
näha ei ole.
Lähtetingimused:
• planeeringuala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval
elamumaal;
• planeeringualale jääv katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haljasmaa;
• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele ei asu detailplaneeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale
puudub;
• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi
arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond kaitsmata
põhjaveega ala.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise
lahendused;
• meetmed põhjavee kaitseks;
• meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
11 / 14
• kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;
• hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuete kohase mürataseme tagamine;
• planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete
müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;
• sademevee käitlemine;
• ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine.
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed
Planeeringuga antakse ehitusõigus elamumaale ja keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei
ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust
igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks,
kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks.
Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:
• territooriumil tagada korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal mitte koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeritavad vee ja kanalisatsiooni
lahendused on lokaalsed (rajatav puurkaev, lekkekindel kogumismahuti). Reovee ärajuhtimisel
keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne
põhjaveereostust.
Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:
• mitte immutada reovett haljasaladele;
• mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse kuni kõrge
radoonisisaldusega pinnas (30-150 kBq/m3).
Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu
keskkond siseruumides.
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³.
Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude
(postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
12 / 14
• soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni
väljapääsu hoone alt.
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse algatamiseks detailplaneeringu osas.
Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus.
Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus
viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud
pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele.
Enne tööde algust tuleb kärpida segavad ja murdumisohtlikud oksad.
Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. Haljastus ei tohi
takistada päästetöid.
Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.
Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega
kaasnevad riskid, mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon,
müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed.
Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei
too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja
tingimustega ning head tavat.
Planeeringu realiseerumine ei halvenda insolatsiooni tingimusi naaberkinnistutel kuna
naaberkinnistute hoonestus asub piisaval kaugusel. Planeeringuga kavandatu ei suurenda
oluliselt olemasolevat liiklusintensiivsust kuna planeeritud on üks elamu.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
märkimisväärsed.
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale
Planeeritav ala on väärtusliku põllumaa ala.
Kuna planeeritud hoonestusala asub keskpinge eletriõhuliinidega eraldatud alal ja on u. 6%
praeguse krundi pindalast ja hoone koos abihoonete ja õuealaga paigutamise korral praegusele
krundile see ala võtaks umbes sama palju ruumi, siis hoonestusala kavandamise mõju põllumaale
on minimaalne.
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel
Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks
eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate
tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
13 / 14
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete projekteerimidel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat
standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Standardi
kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride
ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;
• eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra
isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa
heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab
võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada Atmosfääriõhu kaitse seaduses ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala- ja lähialaga;
• arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
6.8. Sademevee käitlemine
Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi
lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist.
Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine
Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki
jäätmeid olulises mahus.
Kuusalu valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust määrus „Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskiri”.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab vastama jäätmeseaduses ja
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle
asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana
registreeritud isikule.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
14 / 14
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, juhindudes
standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
• haljastuse projekteerimine selliselt, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate uste- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• tuletõrje- ning valvesignalisatsiooni paigaldamine;
• soovitavalt naabrivalve piirkonna loomine.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
• planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega;
• tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, projekteerimine ning
ehituslubade taotlemine;
• tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Koostas: D. Intal
Arhitekt: A. Kuningas
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus,
Lääne kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 1-25, 18.03.2025
Tellija: Kuusalu vallavalitsus.
Koostaja: Kesk Projekt OÜ, reg. kood 12972777, MTR:EEP004188
Joonestaja: Dmitri Intal,
Arhitekt: Anu Kuningas, kutsetunnistus 117191,
volitatud arhitekt, tase 7,
Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
22.09.2026 nr 7-1/3267
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks korrigeeritud Kiiu aleviku Lääne (35201:003:0113) kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneeringuga eraldatakse kinnistust elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10 022 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59 978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering
Maris Kirsimaa
GSPublisherVersion 0.0.100.100
2
1 planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa Aadressi ettepanek: Põhja-Lääne
Aadressi ettepanek: Kesk-Lääne
S
E
N
W
Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
Planeerija:
KESK PROJEKT
1:1000 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
KINNISTU JÄGAMISE JA AADRESSIDE ETTEPANEKU SKEEMJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
6
Märkus: Joonis on koostatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse alusplaani alusel.
GSPublisherVersion 0.0.100.100
15
15
15
21
10
109
38,30
28,50
66,10
48,20
33,80
34,41
100,18
50,47R 10
15
10
X=6591800
Y=577900
Lääne
35201:003:0180 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
35201:003:0113
35201:003:0157 Nurme
3 6.
50
36.69
36.73
36.84
36.93
36.94
36.91
36.95
36.99
36.94
36.88
36.83
36.65
36.50
36.48
36.56
36.64
36.48 36 .47
36 .35
36.58
36.69
36.79
36.87
36.91
36.99
37.01
36.99
36.74
36.36
37.11
37.51
36.63
36.86
36.71
38.09
38.18
36.62 36.77
36.67 36.50
37.48
35.66
36.00
36.31
36.57
36.64
36.81
36.86
36.91 36.69
36.52
36.30
36.54
36.70 36.59
36.01
35.44
35.01
34.79
37.36
36.97 36.38
36.71
36.91 36.68 37.31
37.00 36.71
36.87
36.77 36.49 36.88
36.76
36.56
36.32
35.95
36.07
36.47
36.77
36.97
36.74
36.58
36.94
36.90
36.72
36.69
36.81
37.04
37.17
37.46
37.53
37.45
37.18
36.88
37.24
37.34
37.09
36.79
36.39
36.47
36.89
37.09
37.33
36.96
36.23
35.94
36.14
35.20
35.27
35.55
36.05
36.41
36.44
36.40
36.62
36.54
36.86
35.94
35.58
35.38
35.45
35.16
34.72
34.28
35.06
34.82
34.24
34.08
34.46
34.85
34.88
34.64
34.01
34.81
35.20
35.78
36.61
37.06
36.90
36.54
35.64
34.76
34.02
34.18
35.38
35.86
35.18
36.79
36.97
36.80
36.72 36.54
+1.2m
X=6591650
Y=578100
KIIU - KABERNEEME
A
A
A
kr
TP
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
1-20 kV
PÕLD
PÕLD
PÕLD
W
N
E
S
KESK PROJEKT
1:500 Mõõtkava
DP 1-25 Töö nr.:
Joonise nr.:
Kuupäev:
Staadium:
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAJoonis:
Tellija:
Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932
Objekt:
Aadress:
18.03.2025
DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS
Kuusalu vallavalitsus
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu
detailplaneering
Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne
EHITUSÕIGUSE TABELI SELGITUS
Planeerija: Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal
5
sihtotstarve % det.planeeringu liikides krundi suurus, m2
maks. ehitisealune pind, m2
hoonete arv
parkimiskohtade arv Pos. nr.
1 EE100 10022
9 / 6
2 / 1
700
6 P2
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Joonis on koostatud OÜ Amaate AKM (töö nr. T-19-25, 04.02.2025) alusplaani alusel. 2. Auto-, kõnniteed ning transpordimaa piirid antud vastavalt EVS 843-2016 "Linnatänavad". 3. Plaanimaterjali aluseks võetud - Harju maakonnaplaneering 2030 + - Kuusalu valla üldplaneering - Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering.
EHITUSÕIGUSE TABEL
KITSENDUSTE TABEL
1
2
2
±0,00=37.30
±0,00=37.30
±0,00=36.70
±0,00=37.30
±0,00=36.70
59978
-
-
-
- -
2 M100
Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
PK
PK
olemasolevate maaüksuste piirid
planeeritava ala piir
planeeritavate kinnistute piirid
planeeritava kinnistu tähis
planeeritav elamumaa
planeeritav maatulundusmaa
planeeritav hoonestusala
hoonete soovituslik asukoht
pääs krundile
planeeritav parkimiskohtade arv
olemasolev autoliikluse ala
planeeritavad kõvakattega kinnistusisesed teed
jalakäijate liikumissuund
kõrghaljastuse ala
olemasolev post
olemasolev haljastus
olemasolev nõlvak
olemasolev maapinna kõrgusmärk
planeeritav hoonete ±0,00
olemasolev keskpinge õhuliin
olemasolev keskpinge kaabelliin
olemasoleva elektripaigaldise kaitsevöönd
planeeritava puurkaevu hooldusala
avalikult kasutatava riigitee kaitsevöönd
olemasolev uuringu ala (geoloogiline)
planeeritav madalpinge kaabelliin
planeeritav liitumiskilp
planeeritav kinnistusisene veetrass
planeeritav kinnistusisene kanalisatsioonitrass
planeeritav reovee mahuti või septik või biopuhasti
olemasolev drenaažitrass
planeeritav puurkaev
planeeritavad olmeprügi konteinerid
planeeritav tuletõrjevee mahuti mahuga 120 m3
planeeritav viljapuuaed
teeservituudi vajadusega ala
perspektiivse kergliiklustee servituudi ala
soovituslik piirdeaia asukoht
1
2
hoonete kõrgus, m hoonete korruselisus, m
LEPPEMÄRGID:
ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE: 1. planeeringuala kruntidele ette nähtud hoone projekteerimisel jälgida, et selle arhitektuurne välisilme oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri; 2. lubatud korruselisus: 2; 3. elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega; 4. katusekatte materjal -pole piiratud; 5. harjajoone suund on paralleelne või risti olemasoleva teega; 6. välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende kombinatsioone, mis sobiks hästi kokkuümbritseva keskkonnaga; 7. välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis; 8. krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
1
P3
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
(v as
ta va
lt ka
t.ü ks
us e
liig ile
)
220 / 480 -
10022 59978 70000
1 elamu, 5 abihoonet -
2 / 1 -
001; E 100% 007; M 100%
M ak
s. eh
iti se
al un
e pi
nd , m
2
el uh
oo ne
/a bi
ho on
ed
H oo
ne te
m ak
s. ko
rru se
lis us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
Kr un
di p
la n.
pi nd
al a,
m 2
1 2
KOKKU
H oo
ne te
a rv
kr un
di l
Po s.
n r.
Kr un
di m
ak s.
tä is
eh itu
se %
10 -
+ + + +
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
, m (e
lu - /
a bi
ho on
e)
9 / 6 -
M aa
s ih
to ts
ta rv
e (v
as ta
va lt
de t.p
la ne
er in
gu liig
ile )
K11
V11
PK
PK
EP M
Po s.
n r /
ki nn
is tu
aa dr
es s
A kr
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
36.81
±0,00=37.30
V11
K11
Piirangud
P3
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11
K11
Nähtavuskolmnurk 10x 0 m
Nähtavuskolm nurk 10x50 m
K11
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
1 / 14
KÖITE KOOSSEIS:
I. MENETLUSDOKUMENDID
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS2
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
4.3. Olemasolev tehnovarustus 4
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond 4
4.5. Kehtivad piirangud 4
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
5.1. Krundijaotus 5
5.2. Krundi ehitusõigus 5
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 5
5.4. Piirded 5
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus 6
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks 6
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 6
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6
5.9. Vertikaalplaneerimine 7
5.10. Tuleohutusnõuded 7
5.11. Kavandatud kitsendused 7
5.12. Tehnovõrkude lahendus 8
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon 8
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 8
5.12.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus 9
5.12.4. Sidevarustus 9
5.12.5. Soojavarustus 9
5.13. Energiatõhususe ja -tarbimise nõuded 10
6. KESKKONNA TINGIMUSED, VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 10
6.1. Eessõna 10
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed 11
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks 11
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 11
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 12
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale 12
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel 12
6.8. Sademevee käitlemine 13
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine 13
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 14
III. LISAD
L1. Visualiseering
L2. Geodeetiline alusplaan (koostatud GEOPORT OÜ, töö nr. A21289, 20.12.2021)
L3. Elektrilevi Tehnilised tingimused- 402434
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
2 / 14
IV. JOONISED
DP1. Situatsiooni skeem M 1:20 000, M 1:2000
DP2. Tugiplaan M 1:500
DP3. Kontaktvööndi skeem M 1:5000
DP4. Põhijoonis tehnotrassidega M 1:500
DP5. Kinnistu jägamise ja aadresside ettepaneku skeem M 1:1000
V. KOOSKÕLASTUSED
II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• Huvitatud isiku 13.11.2024 detailplaneeringu algatamise taotlus;
• Kuusalu Vallavalitsuse 12 detsembri 2024 a. otsus nr 337 „Kiiu aleviku, Lääne kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”;
• Harju maakonnaplaneering 2030+;
• Transpordiameti 23.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/20355-2 „Seisukohtade väljastamine Lääne
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”;
• Põllumajandus- ja Toiduameti 28.11.2024 kiri nr 6.2-2/46175 „Tingimused
detailplaneeringu koostamiseks”; • Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla
reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering;
• Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada üks elamumaa katastriüksus, määrata ehitusõigus
ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on
69 799 m2.
Kinnistu jagamine toimub seetõttu, et soovitud elamumaa krundil soovitakse alaliselt elada ja
mitte tegeleda põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega.
Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varasemalt detailplaneeringuid kehtestatud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113, jäädes Kiiu-Kaberneeme tee (11266), Vana-Narva manatee (11260), Kiiu oja ja
Valkla-Kaberneeme tee T1/ T3 vahelisele alale.
Vaadeldav ala on Kiiu aleviku põhjapoolses osas.
Ala on ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega.
Planeeringuala piirneb kirde suunast Kiiu-Kaberneeme teega (kü 35201:003:0180),
kagu ja edela suunas Nurme katastriüksusega (kü 35201:003:0157), loode suunas Külavahe
katastriüksusega (kü 35201:003:0171), põhja suunas Mite katastriüksusega (kü
35201:003:0429).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
3 / 14
Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Kiiu-Kaberneeme teelt, mis viib Kiiu aleviku
keskusesse.
Käsitletaval alal on ühendus maakonna keskustega ja ka Tallinna linnaga.
Planeeritavat ala teenindavad infrastruktuurid - kool, kauplused jm paiknevad ca 800 m kaugusel
Kiiu alevikus.
Ühtne ehitusjoon ja arhitektuurne stiil piirkonnas puuduvad. Hoonete kõrgus on piirkonnas ühest
kuni kahe korruseni, katuse kalded vahemikus 10…50° ning katuse harjad nii risti kui ka
paralleelselt teedega, hooned on erineva välisilme ja viimistlusega ja kõrgusega.
3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub planeeritav ala alvarite alal. Alvarite alad on määratud
detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta
põhjavee kvaliteeti. Samuti sätestab üldplaneering detailplaneeringu kohustuse juhul kui
kavandatakse haja-asustusse elamukrundi, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks
krundisuuruseks haja-asutuses on märgitud 3600 m2. algatatav detailplaneering on
üldplaneeringule vastav.
Alale on kavandatud üksikelamukrunt, mille ehitusõiguse ulatuse määramisel on võetud aluseks
Kuusalu valla lähteseisukohtades sätestatud tingimused.
Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Väljavõtte Kuusalu valla üldplaneeringust (Maakasutuse joonisest).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
4 / 14
Üldplaneeringu joonise leppemärgid.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel
35201:003:0113.
Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind on tasane.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Kasutusotstarbed
Lääne kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Olemasolevad hooned
Planeeritav maa-ala on hoonestamata.
4.3. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud.
Planeeringuala läbivad keskpinge elektriõhuliinid.
4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond
Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa, on üksikud puud ja põõsad.
Kinnistu reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrgustelt vahemikku 34.00 m – 36.50 m.
4.5. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutuse kitsendused:
-Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
5 / 14
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
5.1. Krundijaotus
Kinnistust eraldatakse elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10022 m²) ja
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette
kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.
5.2. Krundi ehitusõigus
Pos. nr. Krundi
plan. pindala,
m 2
Maks. ehitisealune
pind, m 2
(elu- / abihoone)
Hoonete maks.
korruselisus, m
(elu- / abihoone)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus, m (elu- /
abihoone)
Krundi maks.
täisehituse %
Hoonete arv
krundil
Maa sihtotstarve ja osakaal (vastavalt kat.üksuse
liigile)
Maa sihtotstarve (vastavalt
det.planeeringu liigile)
1
10022 220 / 480 2 / 1 9 / 6 10 1 elamu,
5
abihoonet
001; E
100%
EP
2
59978 - - - - - 007; M
100%
M
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Hoonestusviis: lahtine
• planeeringuala krundile hoonete projekteerimisel jälgida, et nende arhitektuurne välisilme
oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri;
• elamu lubatud maapealne korruselisus: 2;
• elamu soovitatav maa-alune korruselisus: 1;
• elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned
(nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega;
• katusekatte materjal -pole piiratud;
• harjajoone suund on paralleelne või risti teega;
• välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende
kombinatsioone, mis sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga;
• välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis;
• krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.
5.4. Piirded
Krunte on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab
moodustama visuaalselt tee lõikes terviku.
Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka
suurekasvulisi koeri.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
6 / 14
Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid.
Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.
Piirde rajamine ei ole kohustuslik.
Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev Kiiu-Kaberneeme tee piirab planeeringuala kirde suunas.
Olemasoleva sõidutee laiuseks on keskmiselt 5,5 m.
Elamukrundile juurdepääs on kavandatud riigitee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ja Lääne kinnistu
ühisele piirilõigule. See ala vajab ka teeservituudi seadmist.
Krundi sissesõiduteede alla ei tohi jääda planeeritavate trasside liitumispunktid.
Joonisele kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurk vastab Eesti standardile EVS 843-2016
"Linnatänavad", kus tabelitest 5.10 ja 5.12 saab rahuldava taseme ja 50 km/h puhul
nähtavuskolmnurga 50x10 m. Nähtavuskolmnurk on arvestatud olemasoleva sõidutee laiust
silmas pidades.
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti Eesti standardi EVS 843-2016
"Linnatänavad" nõuetele.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Elamu krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta.
Perspektiivse kergliiklusteele tuleb reserveerida selle servituudi ala, sest pole teada kergliiklustee
võimalik asukoht.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha
rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha
ehitamiseks.
5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Hoonete ehitusrojekttid tuleb koostada juhinduses Ehitusseadustikust ja Eesti Vabariigi
standardist EVS 932:2017 “Ehitusprojekt" ning vastavalt Majandus- ja taristu ministri
17.07.2015 a. määrusele nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile".
Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused.
Hoone ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoonete projektid. Abihoonete
välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi
(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub
planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).
Rakendades hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, tagatakse
radooniohutu keskkond siseruumides.
5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringualasse jääval elamumaa kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind
on tasane.
Säilitatakse kogu planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimused, mitte muutes
nendele harjumuspäraseid kasvutingimusi.
Istutakse juurde leht- ja okaspuud, et tagada Kuusalu valla üldplaneeringus määratud nõuded.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
7 / 14
On ette nähtud kinnistu kagu- ja kirde ehitusala piiril kohustuslikku kõrghaljastuse ala puuderea
näol.
Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee
äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt
prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale
ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
ehitusjäätmete käitlusettevõttele.
Ehitusprojektis ette näha ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus, näiteks kivid, muld, liiv.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale.
Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud keskkonna- ja tuleohutusabinõusid.
Detailplaneeringuga on arvestatud vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane
toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 3-7 ning hoida korras oma maal paiknevad
maaparandussüsteemi osad (maaparandusseadus § 47 lg 11).
5.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 34.00 m –
36.50 m.
Planeeringu lahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale elamu ehitamist
krundi maapind tasandatakse, kõvakattega pindadelt juhitakse sademevesi haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse oma maaüksusel. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 1,2
m. hoonestusala piires.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.
Hoonete ±0.00 absoluutkõrguseks on määratud +46.00 ± 0,50 meetrit ja +42.40 ± 0,50 meetrit
Juurdesõidutee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada
kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Peale ehitustegevust maapind ühtlustada ja krunt
heakorrastada.
Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus.
5.10. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje
veevarustus“.
Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on TP3.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
5.11. Elamukrundi kitsendused:
-Uuringu ala (geoloogiline)
-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala.
Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
8 / 14
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele
tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudid) alad kaitsevööndi
ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele
ehitusprojektiga.
5.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,
planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat
teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Juhul, kui piirkonda ehitatakse ühisvee-, kanalisatsioonivõrk, on omanikud kohustatud lokaalse
lahenduse likvideerima ning ühinema ühisvõrkudega.
5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon
Veevarustus
Planeeritud on puurkaev krundile pos 1. Planeeritud puurkaev on kavandatud eesmärgiga
varustamiseks veega elamumaa sihtotstarbega krunti pos 1. Veekulu määramiseks arvestatakse
maksimaalselt 70 liitrit vett päevas ühe inimese kohta. Arvestatakse, et ühes peres on keskmiselt
3 liiget. Kokku on veetarve maksimaalselt 3x3x70 l/d = 630 l/d = 0,63 m3/d.
Puurkaevu rajamine ja edasine kasutamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015
määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise
korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,
ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või
-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Lisaks antud määruse kohta veel infot failis:
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf
Puurkaevu täpsed parameetrid määratakse ehitusprojektiga.
Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120
m 3 .
Reovee kanalisatsioon
Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Võimailud lahendused on krundile
paigaldada heitvete mahuti V=10,0 m³ või biopuhasti või septik. Seda peab otsustame
ehitusprojektiga. Mahuti/ puhasti/ septic tuleb paigaldada oma krundile sissesõidutee lähedusse,
et oleks tagatud juurdepääs tühjendustöödeks, aga arvestades konkreetse toode ohutuskujaga.
Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on maksimaalselt
0,63 m3/d.
5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
Elamumaal on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne
sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste
katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet.
Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule.
Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu
elluviimisel hoonete projekteerimise käigus.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
9 / 14
5.12.3. Elektrivarustus ja juurdesõidutee valgustus
Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni
väljastatud Tehnilised tingimused.
Elamukrundi võrguühendus lahendatakse olemasoleva õhuliini baasil. Olemasolevast
madalpinge õhuliini vahetuslähedusese asuvast mastist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliin.
Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp masti kõrvale.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse
ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Võrguühenduse
maksimaalne läbilaskevõime on 32 A, faaside arv 3.
Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Sissesõidutee valgustid planeerida võimalikult madalate
postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada
ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni
valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja
valgustugevuse andureid.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide asukohad määratakse
tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /
õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
• Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus
ja sõlmida liitumisleping. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistu aadress.
5.12.4. Sidevarustus
Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette
kasutada mobiilsidevõrgu teenuseid.
5.12.5. Soojavarustus
Planeeringu lahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja
keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon,
tahke küte, samuti horisontaalne maaküte. Eeldused horisontaalse maakütte rajamiseks on
olemas, piisav vaba ala olemasolu kinnistul. Planeeringujärgsete tegevuste etapis (hoonete
projekti koostamisel, vms) küttetorustikuga hõlmatud alal tagada põhjavee kaitse, hoonete,
rajatiste ehitamise keeld, puude istutamise keeld vms. Maakütte puhul kollektorite asukoht
krundil lahendatakse hoonete ehitusprojekti mahus.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid,
passiivne päikeseküte, hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte
elemendid).
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
10 / 14
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel
baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.
Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.
5.13. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded
Ehitusseadustiku § 65 sätestab järgmist:
(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või
rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus
ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud
ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe
miinimumnõuete täitmine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja
ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele.
6. KESKKONNA TINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
6.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
Keskkonnajuhtimise seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on
kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (elamumaa planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist
mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlikke tegevuste kavandamist ega ohtlikke
objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette
näha ei ole.
Lähtetingimused:
• planeeringuala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval
elamumaal;
• planeeringualale jääv katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haljasmaa;
• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele ei asu detailplaneeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale
puudub;
• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi
arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond kaitsmata
põhjaveega ala.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise
lahendused;
• meetmed põhjavee kaitseks;
• meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
11 / 14
• kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;
• hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuete kohase mürataseme tagamine;
• planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete
müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;
• sademevee käitlemine;
• ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine.
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende
vältimise meetmed
Planeeringuga antakse ehitusõigus elamumaale ja keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei
ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust
igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks,
kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks.
Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:
• territooriumil tagada korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal mitte koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
6.3. Meetmed põhjavee kaitseks
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeritavad vee ja kanalisatsiooni
lahendused on lokaalsed (rajatav puurkaev, lekkekindel kogumismahuti). Reovee ärajuhtimisel
keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne
põhjaveereostust.
Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:
• mitte immutada reovett haljasaladele;
• mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.
6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse kuni kõrge
radoonisisaldusega pinnas (30-150 kBq/m3).
Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu
keskkond siseruumides.
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³.
Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude
(postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
12 / 14
• soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni
väljapääsu hoone alt.
6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse algatamiseks detailplaneeringu osas.
Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus.
Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus
viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud
pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele.
Enne tööde algust tuleb kärpida segavad ja murdumisohtlikud oksad.
Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. Haljastus ei tohi
takistada päästetöid.
Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.
Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega
kaasnevad riskid, mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon,
müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed.
Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei
too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja
tingimustega ning head tavat.
Planeeringu realiseerumine ei halvenda insolatsiooni tingimusi naaberkinnistutel kuna
naaberkinnistute hoonestus asub piisaval kaugusel. Planeeringuga kavandatu ei suurenda
oluliselt olemasolevat liiklusintensiivsust kuna planeeritud on üks elamu.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
märkimisväärsed.
6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale
Planeeritav ala on väärtusliku põllumaa ala.
Kuna planeeritud hoonestusala asub keskpinge eletriõhuliinidega eraldatud alal ja on u. 6%
praeguse krundi pindalast ja hoone koos abihoonete ja õuealaga paigutamise korral praegusele
krundile see ala võtaks umbes sama palju ruumi, siis hoonestusala kavandamise mõju põllumaale
on minimaalne.
6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel
Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks
eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate
tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
13 / 14
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete projekteerimidel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat
standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Standardi
kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride
ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;
• eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra
isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa
heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab
võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada Atmosfääriõhu kaitse seaduses ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala- ja lähialaga;
• arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
6.8. Sademevee käitlemine
Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi
lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist.
Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine
Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki
jäätmeid olulises mahus.
Kuusalu valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust määrus „Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskiri”.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab vastama jäätmeseaduses ja
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle
asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana
registreeritud isikule.
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.
14 / 14
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, juhindudes
standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
• haljastuse projekteerimine selliselt, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate uste- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• tuletõrje- ning valvesignalisatsiooni paigaldamine;
• soovitavalt naabrivalve piirkonna loomine.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
• planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega;
• tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, projekteerimine ning
ehituslubade taotlemine;
• tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Koostas: D. Intal
Arhitekt: A. Kuningas
Kuusalu vallas, Kiiu alevikus,
Lääne kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 1-25, 18.03.2025
Tellija: Kuusalu vallavalitsus.
Koostaja: Kesk Projekt OÜ, reg. kood 12972777, MTR:EEP004188
Joonestaja: Dmitri Intal,
Arhitekt: Anu Kuningas, kutsetunnistus 117191,
volitatud arhitekt, tase 7,
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 11.09.2026 | 7 | 7.2-2/26/20355-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Kuusalu vald Kiiu alevik Lääne kinnistu detailplaneering | 19.08.2026 | 30 | 7.2-2/26/20355-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Kiri | 23.12.2024 | 1 | 7.2-2/24/20355-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |