Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected]

Tehnika tn 11

78304, Rapla maakond, Märjamaa

vald, Märjamaa alev

Teie 16.09.2026

Meie 22.09.2026 nr 7.1-2/26/14184-4

ELASA Ringuta VS valguskaabliga

ühendamise projekteerimistingimuste

eelnõu / taotluse kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Märjamaa valla Ringuta

küla Ritsu (katastritunnus 50401:001:1305) kinnistule kavandatava ELASA Ringuta VS

valguskaabliga ühendamise projekteerimistingimuste taotluse nr 2611002/06259 (menetlus nr

560832). Juhime tähelepanu, et tulenevalt Ehitusseadustiku § 31 lg 4 kohaselt esitab pädev asutus

kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu, mitte taotluse.

Tehnovõrku kavandatakse riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee km 60,80–60,83 kaitsevööndisse

ja riigitee alusele maale.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3, § 92 lg 6, § 99 lg 3 ja kliimaministri

17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu / taotluse tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate

märkustega.

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Transpordiameti tellimusel on Roadplan OÜ koostanud projekti „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 41,9-62,3 Kernu - Päädeva – lõik Varbola-Päädeva km 50,7- 62,3“ (töö nr 23014B)

eelprojekti mahus. Arvestada riigitee ehituse projektiga ning tehnovõrgu rajamine ei tohi seada

takistusi ega tuua täiendavaid kulutusi riigitee ehituse realiseerimisele.

3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#projektide-vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele

2 (3)

alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid.

5. Projekti koostamisel tuleb arvestada geoloogiliste tingimustega (sh paekivi paiknemisega).

Vajadusel teostada täiendavad uuringud, et riigitee maaüksusel ehitustööde tegemiseks oleks

võimalik valida pinnasele vastav ehitustehnoloogia.

6. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele

ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada

üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee

muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).

7. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa

hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude

paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

8. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

9. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning

võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m sügavusel

ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada

puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida

maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.

10. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

11. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

12. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda

riigitee teljega.

13. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).

Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava

tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab

Transpordiamet.

14. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

15. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

17. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil

3 (3)

M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee

ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

18. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

19. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

20. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise

taotlus (tehnovõrgud ja rajatised)). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde

teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

21. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Matson

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: lähteülesanne

asendiskeem

Annika Matson

54620384, [email protected]

Projekteerimis- ja ehitushanke lähteülesanne ELA303

Töö nimetus: Ringuta võrgusõlme ühendamine valguskaabliga

Liitumispunkt Ühendatavad VS-d 1. ELA009K38/M20 Uus ELASA Ringuta VS Raplamaal.

Rajatava trassi üldpikkus ca 0,5km. Puhutava kaabli pikkus ca 1,5km

1. Kogu rajatava trassi ulatuses kasutatakse mikrotorudesse puhutavaid mikrokaableid. Kasutada võib 4 või 7 avalist 14/10 multitoru. 2. Paigaldatavate multitoru lõikude pikkused ei tohi ületada tehnoloogias lubatud maksimaalset pikkust 2000m. 3. Mikrokaablitena kasutatakse 48 kiulist valguskaablit. Pakkumises arvestada, et otsastatakse kõik kiud. 4. Kaablite jätku- ja reservkaevud planeerida võimalusel põhitrassiga ristuvate teede ristmikele ja hoonete gruppide juurde, 5. Mikrokaablite muhvid tuleb paigaldada kaevudesse või kappidesse koos kaablivarudega (min. 15m), et oleks võimalik teostada kiudude keevitustöid. 6. Teetruupide juures leida tehniline lahendus, et kaablimuhve mitte kasutada. Sildade külge trasse mitte projekteerida. 7. Trassid on planeeritud paigaldada maksimaalselt tee- või munitsipaalmaale, et minimiseerida sõlmitavate lepingute arvu. 8. Kõik rajatavad trassid jäävad ELASA omandisse ja seadustatakse ELASA kasuks. 9. Planeeritavad trassid võivad projekteerimise käigus muutuda. Enne muudatuste tegemist kooskõlastada need Tellijaga. 10. ELASA rajatav võrk lõppeb alati passiivse liitumispunktiga (paneel) rackis. 11. Mikrotoru tuvastamistraadi maandused näha ette ELA SA kappidesse või kaevudesse, vähemalt iga 10 km tagant.

Tuvastustraati võrgusõlmedes mitte maandada vaid tuua konteineri väliseinale ilmastiku kindlasse karpi. 12. Ehitatavad ELASA rajatised peavad olema tähistatud Euroopa Liidu ja ELA SA nõuete kohaselt.

Projekteeritav multitoru