Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

3/18

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA Käesoleva tööga on koostatud abihoone uusehitise eelprojekt. Projekt on koostatud vastavalt kokkuleppele tellijaga. Projekti koostamise aluseks on tellija soovid. Aluseks võetud lähteandmed: - Rapla Vallavalitsuse poolt 13.05.2024.a. korraldusega nr.196 väljastatud projekteerimistingimused nr. 2411802/01307. - OÜ Kupits poolt 06.06.2026 koostatud Raplamaa, Rapla vald, Kelba küla, Paema topo-geodeetiline alusplaan (töö nr.102-2026) koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, katastripiirid võetud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest seisuga 06.06.2026. - tellija soovid Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest, normidest ja määrustest: 1. Ehitusseadustik 2. Tuleohutuse seadus (redaktsiooni jõustumine 01.04.2021) 3. Jäätmeseadus 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 5. Eesti standard EVS 812-7:2018 Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” 6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” 7. Eesti projekteerimisnormid EPN 11.1 (avaldatud ET kartoteegis) 8. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis) 9. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010 10. EVS 842:2003 „Ehitise heliisoliatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 11. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 12. Katused Eesti projekteerimisnormid EPN 11.2 (ET-1 0506-0341) 13. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1) 14. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” 15. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr.85 “Eluruumile esitatavad nõuded” 16. Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6” 17. Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa” 18. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 19. Siseministri 01.03. 2021 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

4/18

Tellija: Eraisik

2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, HEAKORD, HALJASTUS ● Aadress: Paema, Kelba küla, Rapla vald, Raplamaa ● krundi pindala ja sihtotstarve – 4859 m2, Maatulundusmaa 100% ● katastriüksuse tunnus – 66901:001:0415 ● hoone tuleohutusklass – TP3 Olemasolev olukord Olemas on hoonestatud krunt, millele plaanitakse rajada abihoone. Krundil on olemas kõrghaljastus. Lisaks kavandatavale abihoonele asuvad krundil veel olemasolevad kasvuhoone, kuur ning kivimüür. Maaüksus kuulub Ohulepa-Kelba väärtuslikule maastikule, mille väärtuseks on hästi säilinud ajalooline maastikustruktuur ja ohtralt pärimuskultuuri objekte. Kitsendusena ulatub krundile Kelba-Ohulepa tee teekaitsevöönd 30m, kuid selle mõjuala ei ulatu ehitusalani. Juurdepääs krundile on olemas kruusakattega Kelba-Ohulepa teelt. Krundil puuduvad piirdeaiad. Uusi piirdeaedu pole plaanis rajada. Olemasolev krundile sissesõidutee on killustikust kattega. Planeeritavad tegevused Projekteeritav abihoone hakkab paiknema krundi lõunaosas, lähimast Männi kinnistu poolsest krundipiirist 11,7m kaugusel. Juurdepääs krundile on olemas kruusakattega Kelba-Ohulepa teelt. Krundile sissepääsu asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Krundile sissesõidutee ja autode parkimisala on killustikust kattega. Parklast rajatakse killustikuga kaetud juurdepääsutee abihooneni. Parkimine kolmele autole on ette nähtud omal krundil. Õue haljastuse täpsema valiku teeb tellija või tellib aiakujundusprojekti aiakujundusspetsialisti käest. Peale ehituse lõppu planeeritakse hoonet ümbritsev maapind kaldega hoonest eemale. Likvideeritav haljastus on näidatud asendiplaanil AS- 4-01. Veevõtukohana on krundil olemas puurkaev. Kanalisatsiooni lahendusena paigaldatakse lokaalne biopuhasti ja imbväljak. Olemas on liitumine elektrivõrguga. Tehnilised andmed ja hoone ruumikuju nurgakoordinaadid on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Olemasolevad ja planeeritavad kommunikatsioonid on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Prügikast paigutatakse sissesõidutee lähedale. Vertikaalplaneerimine ja sadevee käitlemine Rajatava hoone ümbruse maapinna vertikaalplaneering on projekteeritud vahemikus 60,27-60,59m abs (EH2000 süsteemi järgi). Kalded planeerida hoonest eemale. Sademevesi ei tohi hakata kogunema vundamendi kõrvale. Sademevesi juhtida hoonest eemale maapinna kaldega. Kõrguslik sidumine: ±0,00=60,90 (täpsustada ehituse käigus) paiknemiskõrgus kontrollida üle enne ehituse alustamist. Hoone ±0,00 on projekteeritud sokli peale. Sadevesi juhitakse hoonest eemale ja hajutatakse krundi haljasaladele. Hoone katuselt tuleva sadevee ärajuhtimiseks on hoone nurkades vihmaveetorud.Sademevett ei tohi vertikaalplaneeringu abil juhtida naaberkinnistutele.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

5/18

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Normdokumentid ● Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a ● Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ● Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ● Siseministri 01.03. 2021 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ● Majandus- ja taristuministri määrus nr 51, 02.06.2015 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ● EVS 932:2017 Ehitusprojekt ● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ● EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest Arhitektuurne üldlahendus Projekteeritav abihoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, 22-kraadise kaldega viilkatusega ühekordne hoone. Välisseinte kandvaks konstruktsiooniks on puitkarkass 45x195mm. Välisseinad kaetakse väljastpoolt horisontaalse profiillaudisega. Puhkeruumi kohal on katuse kandvaks konstruktsiooniks puitsarikad, ülejäänud hoone osas on katus ehitatud puitfermidele. Katus kaetakse katusekiviga. Abihoone on ette nähtud omaniku pere tarbeks. Abihoonesse sissepääsud on krundi põhja- ja läänepoolsest küljest. Abihoonesse on projekteeritud puhkeruum, eesruum, WC/dushiruum ja leiliruum. Puhkeruumist on pääs hoone põhjaküljes paiknevale katusega kaetud terrassile. Hoone piirdekonstruktsioonide koormused Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud:

 EVS-EN1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016.Eurokoodeks1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

 EVS-EN 1991-1-4:NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

Kasutatavate seaduste, määruste, normide ja standardite loend vt. Eesti ehitusala seaduste, määruste, projekteerimisnormide ja standardite loetelu ET-kartoteek osa ET-2 ning Eesti Standardiameti koduleheküljelt www.evs.ee ICS klassifikatsiooni järgsest tegevusalade alajaotusest 91 (Ehitusmaterjalid ja ehitus) ja 93 (Ehitised). Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest, sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskir-jad). Juhinduda MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2013 kvaliteedinõuetest. Valdkondades, kus Eesti ehitus- ja projekteerimisnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud vastava valdkonna Soome ehitusnormid ning juhised. Hea ehitustavana ehk üldtunnustatud ehitusreeglitena käsitletakse Ehitusreeglite Nõukogu protokoll nr.8 09.09.1994 seisukohti.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

6/18

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.1 ja EPN-ENV 1.2.4 alusel järgmiselt (normatiivsed suurused): * eluruumid (grupp A), toad, köögid, WC-d qk=2.0 kN/m2, Q=2.0 kN * eluruumid (grupp A), trepikojad qk=3.0 kN/m2, Q=2.0kN * eluruumid (grupp A), rõdud qk=4.0 kN/m2, Q=2.0kN * vertikaalkoormus katusekonstruktsioonile ja teenindustasapindadele (grupp H) qk=0.75 kN/m2, Q=1.5 kN Lumekoormus on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.2.5 (ET-1 0113-0097) põhjal sk=1.5 kN/m2. Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust vref=23 m/s.

4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Normdokumendid

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused.  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016.Eurokoodeks1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:/NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-EN 1992-1-1:/NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 Eurokoodeks 5:

Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1 Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Eesti standardi rahvuslik lisa.

 ▪ EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

 EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

Välisseinad- VÄLISSEINTE KONSTRUKTSIOON HORISONTAALNE PROFIILLAUDIS 18mm

TUULUTUSLIIST 45x25mm TUULETÕKKEPLAAT 12mm

PUITKARKASS 45x195mm/ SOOJUSTUS KIVIVILL 200mm AURUTÕKE

OSB3 PLAAT 12mm KIPSPLAAT GKB 13mm

Siseseinad- SISESEINTE KONSTRUKTSIOON: SISEVIIMISTLUS KIPSPLAAT GKB 13mm OSB3 PLAAT 12mm PUITKARKASS 50x100mm OSB3 PLAAT 12mm

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

7/18

KIPSPLAAT GKB 13mm SISEVIIMISTLUS Põrand- Abihoonele rajatakse soojustatud betoonplaadist põrandakonstruktsioon. Eesruumis ja WC/dushiruumis on betoonplaadi sees elektripõrandakütte kaablid. Puhkeruumis on põrandakatteks parkett, ülejäänud ruumides kaetakse põrand põrandaplaadiga. PÕRANDAKONSTRUKTSIOON P1: PÕRANDAKATTEMATERJAL (PLAAT) 10mm PLAATIMISSEGU 5mm HÜDROISOLATSIOON (pesu ja leiliruumis)

NAKKEKRUNT 100mm ARMEERITUD R/B PLAAT (põrandaküttekaabel)

2x100mm EPS 120 SOOJUSTUS EHITUSKILE TIHENDATUD LIIV 200mm TIHENDATUD MINERAALNE PINNAS

PÕRANDAKONSTRUKTSIOON P2: PÕRANDAKATTEMATERJAL (PARKETT) 10mm PARKETI ALUSVAIP

100mm ARMEERITUD R/B PLAAT 2x100mm EPS 120 SOOJUSTUS EHITUSKILE TIHENDATUD LIIV 200mm TIHENDATUD MINERAALNE PINNAS Vundament- Abihoone kandeseinte alla on projekteeritud FIBO5 250mm plokkidest lintvundament. Vundamendi plokkide alla rajatakse betoonist vundamendi taldmik 500x200mm. Vundamendi taldmiku alla tihendatakse killustikukiht. Kui teha vundament külmapiirist kõrgemale, siis külmakergete tõkkeks peab kogu vundamendi perimeetrile ette nägema 100mm paksuse ja 1000mm laiuse vahtpolüstüroolist soojustuskihi (EPS120 Perimeeter Pluss). Vundamendi pealispinnad katta hüdroisolatsiooniga. Vundament soojustatakse väljastpoolt 50mm vahtpolüstüroolplaatidest kihiga (EPS120 Perimeeter Pluss). Maapinnast kõrgemal olev vundamendiosa kaetakse viimistluskrohviga 10mm. Vundamendi ehitamise ajal tuleb jälgida, et kaevikutesse ei koguneks vesi. Hoone terrassiosa jaoks rajatakse postvundament.

VUNDAMENDI KONSTRUKTSIOON: MAAPEALSES SOKLIOSAS VIIMISTLUSKROHV 10mm

SOOJUSTUS VAHTPOLÜSTÜREEN EPS 120 PERIMEETER PLUSS 50mm SOOJUSTUSE LIIM HÜDROISOLATSIOON FIBO 5 PLOKK 250mm RAUDBETOONIST TALDMIK 500x250mm

Terrassi konstruktsioon- Abihoone põhjaküljele rajatakse puitkonstruktsioonil katusega kaetud terrass. Terrassi vundamendiks on 160mm betooniga täidetud metalltorudest postvundament. Terrassi talad 45x145mm kinnitatakse puidust tugitalade 45x195mm külge metallist talakingadega. Terrassi puittalad immutatakse. Terrassi põrand kaetakse rihveldatud 120x28mm terrassilauaga. Terrassi varikatuse konstruktsioon toetub

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

8/18

liimpuidust tugitalale 120x240mm. Tugitala toetuseks on terrassi nurgas liimpuidust post 120x120mm, mis toetub postvundamendile. TERRASSIKONSTRUKTSIOON: TERRASSILAUD 120x28mm (pruun, rihveldatud) IMMUTATUD TERRASSITALAD 45x145mm IMMUTATUD TUGITALAD 45x195mm Vahelagi- Abihoone eesruumil, WC/dushiruumil ja leiliruumil on katuse fermide alumise vöö tugikonstruktsioonile toetuv vahelagi. VAHELAEKONSTRUKTSIOON: FERMI ALUMINE VÖÖ/SOOJUSTUSMATERJAL PUISTEVILL 400mm SOONEGA OSB PLAAT 12mm AURUTÕKKEPABER ROOVITUS 45x30mm LAE VIIMISTLUS 20mm Katus- Abihoone puhkeruumil on puitsarikatele toetuv katuslagi. Ülejäänud hooneosas on katuse kandvaks konstruktsiooniks puitfermid. KATUSEKONSTRUKTSIOON: KATUSEKIVI ROOV 45x45mm cc=360mm DISTANTSLIIST 45x30mm KATUSE ALUSKATE-TUULETÕKE OGAPLAATFERM (samm vastavalt tootja soovitustele) Katuslagi- KATUSLAE KONSTRUKTSIOON:

KATUSEKIVI ROOV 45x45mm cc=360mm DISTANTSLIIST 45x30mm HINGAV KATUSE ALUSKATE-TUULETÕKE SARIKAS 45x145mm/ SOOJUSTUS KIVIVILL 150mm PAKSENDUSLATT 45x95mm/ SOOJUSTUS KIVIVILL 100mm

AURUTÕKKEKILE DISTANTSLIIST 45x30mm LAE VIIMISTLUS 20MM

Katusekate- KATUSEKIVI Aknad, välisuksed- Avatäited - Aknad on 3x klaaspaketiga ja PVC

raamiga. Välisuksed on PVC raamiga. Akende ja välisuste avatavus on näidatud vaadetel. Avatäidete paigaldamisel kasutatakse selleks ette nähtud aurutõkke- ja tuuletõkketeipe või hermeetikuid, teibitakse nii avatäite välimine kui ka sisemine pool. Paigaldatakse uued veeplekid ja aknalauad. Veeplekkide kalle peab olema minimaalselt 15˚ väljapoole.

5. SISEVIIMISTLUS

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

9/18

Siseviimistluse teostamisel jääb tellijal võimalus valida materjalid oma soovi kohaselt või tellida eraldi siseviimistlusprojekt. Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd. 6. VÄLISVIIMISTLUS Ehitise osa: materjal: värvus: 1-SOKKEL KROHV HELEHALL 2-VÄLISSEIN PUITLAUDIS BEEZ 3-AKNAD PVC TUMEHALL 4-VÄLISUKSED PVC TUMEHALL 5-PIIRDELIISTUD PUIT TUMEHALL 6-RÄÄSTAALUSED PUIT PRUUN 7-NURGALAUAD PUIT BEEZ 8-KATUS KIVI TUMEHALL 9-KORSTEN PLEKK HÕBEDANE 10-VIHMAVEESÜSTEEM PLEKK TUMEHALL 11-TERRASS PUIT PRUUN Katuse vihmaveesüsteemid ja muud katusetarvikud katusekattega samas toonis. Enne viimistlemist kasutatavad värvitoonid kooskõlastada tellijaga.

7. ERIOSADE LAHENDUSED Küte- Kvaliteedinõuded

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“;

 LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“.

 D2 Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2 Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon, Määrused ja suunised 2012

 LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”

Standardid  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”  EVS 844: 2022 „Hoonete kütte projekteerimine“

 EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”

 EVS 812-3:2018 osa 3: ”Küttesüsteemid”. Abihoone puhkeruumi köetakse õhk-õhk soojuspumbaga. Õhk-õhk soojuspumba siseosa paigaldatakse puhkeruumi, välisosa paigaldatakse hoone lõunaküljele välisseina äärde metallist maaraamile. Maaraam paigaldatakse betoonalusele. Soojuspumba sise- ja välisosa asukohad on näidatud põhiplaanil AR-5-01. Abihoone puhkeruumi paigaldatakse puiduküttel pitsaahi. Pitsaahju põlemisgaasid juhitakse uute metallist moodulkorstnasse. Metallist moodulkorsten asub hoonest väljaspool. Metallist moodulkorsten kinnitatakse abihoone välisseina ja katuse külge spetsiaalsete metallist kinnitustarvikutega. Kui suitsulõõri horisontaalkaugus sama või teise ehitise kõrgemalasuvast katusest või seinast või nendes olevatest avadest on alla 3m, peab korsten ulatuma neist kohtadest vähemalt 800 mm kõrgemale. Eesruumi ja WC/dushiruumi kütmiseks paigaldatakse põrandakonstruktsiooni elektripõrandakütte kaablid. Leiliruumi köetakse puiduküttel kerisega. Soe tarbevesi

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

10/18

saadakse elektriboileriga. Elektriboiler asub eesruumis. Õhk-õhk soojuspumba, pitsaahju, elektripõrandakütte, puiduküttel kerise ja moodulkorstnate paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Õhk-õhk soojuspumba paigaldus Õhk-õhk soojuspumba välisosa paigaldatakse abihoone lõunapoolsele küljele. Soojuspumba välisosa asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Vältimaks soojuspumba tööst tulenevat vibratsiooni ja kondensatsioonivee sattumist fassaadile, paigaldatakse õhksoojuspumba välisosa maaraamile. Maaraam paigaldada kindlale stabiilsele betoonalusele, et vältida raami vajumist pinnasesse. Välisosa paigaldamisel tuleb kasutada vibratsiooni minimeerivaid kummipukse, et vältida vibratsiooni kandumist tarinditesse. Torustiku läbiviik tehakse läbi seina. Läbiviiguna kasutada spetsiaalset tehases valmistatud läbiviigudetaile. Läbiviik peab olema tihendatud auru- ja niiskuskindlalt. Tuletõkketarindi läbimisel tuleb torustiku läbiviigud tihendada tuletõkkegrafiidiga tule-, suitsu- ja põlemisgaaside kindlaks. Torustik paigaldatakse karbikusse, mis värvitakse fassaadiga samasse tooni. Soojuspumba torustik tuleb isoleerida vähemalt 13mm Armaflex kinnise kummiisolatsiooniga. Kondensatsioonivesi tuleb juhtida hoone konstruktsioonidest eemale. Eralduv kondensatsioonivesi ja veeaur ei tohi kahjustada hoone konstruktsioone, detaile ja arhitektuurseid elemente ega rikkuda hoone välisviimistlust. Soojuspumba elektritoide saadakse abihoone jaotuskilbist. Ventilatsioon- Kvaliteedinõuded

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“;

 LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“.

 E7 Soome Ehitusnormide kogumiku osa E7 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus 2012

 D2 Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2 Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon, Määrused ja suunised 2012

 LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”

Standardid  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”  CEN/TR 14788:2006 „Hoonete ventilatsioon.

Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine“

 EVS-EN 13142:2021 “Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsiooniseadmed ja –komponendid. Kohustuslikud ja valikulised tunnusparameetrid”

 EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”

 EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid”  EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

Ventilatsioonisüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

11/18

Abihoone puhkeruumis on loomulik ventilatsioon läbi avatavate uste ja akende. Eesruumi ja WC/dushiruumi paigaldatakse sundväljatõmme. Vesivarustus- Vee- ja kanal.varustuse süst.-d peavad vastama

normidele: Veeseadus EVS 835:2022 Hoone veevärk

EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk RYL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. MaaRYL 2010 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.

Keskkonnaministri määrus nr. 61 ”Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”

Keskkonnaministri määrus nr.31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

Abihoone veevarustus tagatakse kinnistul olemasoleva puurkaevuga. Puurkaevu hooldusala on 10m. Puurkaevu asukoht ja selle hooldusala on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Rajatakse uus veetrass puurkaevust abihooneni. Veevarustuse ühendus siseneb hoonesse krundi põhjaküljelt. Rajatava veetrassi asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Läbi vundamendi tuleb torustik tuua hülsis. Veesõlm asub eesruumis. Tarbijateks hakkavad hoones olema WC pott, valamu ja dušš. Külmaveetorud paigaldada soojustuskihi alla liivapadja sisse. Sooja- ja tsirkulatsioonitorud paigaldada põranda soojustuskihi sisse. Abihoonesse on ette nähtud sooja- ja külmaveevarustus. Soe tarbevesi saadakse elektriboileriga. Elektriboiler asub abihoone eesruumis. Elektriboileri paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid. Vee maksimaalne vooluhulk on ca 0,5m³/ ööpäevas. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Kanalisatsioon- Kanalisatsioonilahendusena paigaldatakse tulevikus krundile lokaalne reovee biopuhasti ja imbväljak. Biopuhasti, imbväljaku ja rajatavate kanalisatsioonitrasside kohta esitatakse EHR-i eraldi ehitusteatis. Biopuhasti kuja on 5m, imbväljaku hooldusala on 50m. Hoones ehitatakse välja isevoolne olmekanalisatsioon. Kanalisatsiooniga ühendatakse kõik hoones paiknevad veevõtuseadmed ja trapid. Reoveed kogutakse kokku ja suunatakse kinnistu kanalisatsioonisüsteemi. Reovee juhtimiseks hoonest biopuhastisse ja biopuhastist imbväljakusse rajatakse kanalisatsioonitrassid. Reovee maksimaalne vooluhulk on ca 0,5m³/ ööpäevas. Paigaldada on lubatud vaid lekkekindlaid sertifitseeritud ja CE- märgisega seadmeid. Biopuhasti, imbväljaku ja rajatavate kanalisatsioonitrasside perspektiivne asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Kanalisatsiooni ühendus siseneb hoonesse krundi põhjaküljelt. Sademevesi juhitakse hoonetest eemale ja hajutatakse krundi haljasaladele. Hoone katuselt tuleva sademevee ärajuhtimiseks on hoone nurkades vihmaveetorud. Sademevett ei tohi vertikaalplaneeringu abil juhtida

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

12/18

naaberkinnistutele. Kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks tellitakse eraldi kanalisatsiooniprojekt vastava pädevusega projekteerijalt. Elekter- Projekti koostamisel on aluseks võetud:

EVS-EN 61140:2016/AC:2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest EVS-HD 60364-4-42:2011/A11:2021 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest EVS-HD 60364-4-43:2023 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse EVS-HD 60364-5-54:2011/A1:2022 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid EVS-EN 50110-1:2023 Elektripaigaldiste käit.Osa 1: Üldnõuded EVS-EN 50110-1:2023 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)

Majandus- ja taristusministri määrus 01.07.2015 nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded”

Majandus- ja taristusministri määrus 18.07.2015 nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord”

Abihoone liidetakse elektrivõrguga. Elekter saadakse kohalikust energiavõrgust vastavalt liitumislepingule. Olemas on liitumisleping OÜ Elektrileviga. Liitumispunkt elektrivõrguga ja elektrikilp asub krundi piiril Kelba-Ohulepa tee ääres. Krundisisene elektrivarustus lahendatakse maakaablitega. Elektrivõrguga liitumispunkti ja maakaablite asukohad on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Hoone peajaotuskilp hakkab asuma puhkeruumis. Põhilised elektrikaablid paigaldatakse kaitsekõrides seinte pinnapealselt. Abihoone elektriga varustamine lahendada eraldi projektiga, ei ole käesoleva tööga lahendatud. Kaablite tuletundlikkus peab vastama vähemalt klassile Dca-s2,d2. Toiteliinid kaitsta lühis- ja ülekoormuskaitsega liinikaitselülititega, pistikupesade liinid kaitsta lisakaitsena 30mA rakendusvooluga rikkevoolukaitselülititega. Rajada võimalikult lai maanduskontuur, mis sisaldaks vundamendimaandust. Side- Abihoonet ei liideta sidevõrguga

8. ENERGIATÕHUSUSE OSA Kuna tegemist ei ole sisekliima tagamisega hoonega, siis energiamärgist ei ole vaja esitada.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

13/18

9. TULEOHUTUSNÕUDED Abihoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest standarditest, määrustest, õigusaktidest: ● Siseministri 01.03. 2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ● Siseministri 01.03. 2021 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ● Tuleohutuse seadus (redaktsiooni jõustumine 01.04.2021) ● EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: „Sõnavara” ● EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: „Küttesüsteemid” ● EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” ● EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: „Tuletõrje veevarustus” ● EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” * EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. Vastavalt Siseministri 01.03. 2021 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratlusele on hoone tuleohutuse ning –püsivuse näitajad järgmised: • tulepüsivusklass TP-3 • hoone kasutamise otstarve: abihoone 12744 • tuletundlikkuse klass: D-s2,d2 • seinte ja lagede tuletundlikkus pealmaakorrusel: D-s2,d21) • põrandate tuletundlikkus pealmaakorrusel: nõuded puuduvad • rõdu-, lodža- ning terrassipõranda tuletundlikkus kuni kahekorruselises hoones: D-s2 • tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad: B-s1,d0 • tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide põrandad: Dfl- s1 • katuste tuletundlikkus: B-roof(t2-t4) • välisseinte välispindade tuletundlikkus: D-s2,d2 • õhutuspilu välispindade tuletundlikkus: D-s2,d2 • hoone eripõlemiskoormus <600MJ/m² Tehnosüsteemid Küttesüsteemid peavad vastama Eesti standard EVS 812-3:2018 osa 3: ”Küttesüsteemid” nõuetele. Abihoone puhkeruumi köetakse õhk-õhk soojuspumbaga. Õhk-õhk soojuspumba siseosa paigaldatakse puhkeruumi, välisosa paigaldatakse hoone lõunaküljele välisseina äärde metallist maaraamile. Abihoone puhkeruumi paigaldatakse puiduküttel pitsaahi. Pitsaahju põlemisgaasid juhitakse uute metallist moodulkorstnasse. Metallist moodulkorsten asub hoonest väljaspool. Metallist moodulkorsten kinnitatakse abihoone välisseina ja katuse külge spetsiaalsete metallist kinnitustarvikutega. Eesruumi ja WC/dushiruumi kütmiseks paigaldatakse põrandakonstruktsiooni elektripõrandakütte kaablid. Leiliruumi köetakse puiduküttel kerisega. Soe tarbevesi saadakse elektriboileriga. Elektriboiler asub eesruumis. Õhk-õhk soojuspumba, pitsaahju, elektripõrandakütte, puiduküttel kerise ja moodulkorstnate paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid. Ventilatsioonisüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele. Abihoone puhkeruumis on loomulik ventilatsioon läbi avatavate uste ja akende. Eesruumi ja WC/dushiruumi paigaldatakse sundväljatõmme. Torustike ja teiste tehnorajatiste läbiminekud konstruktsioonidest peavad olema tehtud nii, et need ei vähendaks konstruktsiooni isolatsioonivõimet ja tulepüsivust.

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

14/18

Seadmed ja torustikud, millede pinnatemperatuur võib ületada 50˚C, isoleeritakse soojusisolatsiooni materjalidega nii, et isolatsioonipinna temperatuur ei ületa 50˚C. Torustike isoleerimiseks kasutatakse mineraalvillast, vähemalt tihedusega 80 kg/m3, eelvalmistatud spetsiaalkatteid. Korstna, ahjude, kaminate, puuküttekeriste tuleohutusnõuded Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/ m3, ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 ºC või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga. Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille paksus on 200-400mm, isoleeritakse põlevatest materjalidest 150 mm kivivilla kihiga. Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille pikkus on 400-600mm, tuleb läbiviik isoleerida vähemalt 2x nii paksu isolatsioonikihiga kui on ette nähtud tavatingimustes paigaldamiseks. Seega peab isolatsioonikiht olema 200mm. Metallkorstna ja kõikide >=T400 temperatuuriklassiga korstnate peale keeratud aluskatted tuleb isoleerida korstnast minimaalselt 20mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga.

Metallist moodulkorstna läbiviigu teostamisel välisseinast, kui seina konstruktsioon sisaldab põlevmaterjale (puitkarkass, soojustus, aurutõke), peab korstna välispinna ja põleva materjali vahele jääma tootja määratud ohutuskaugus (tavaliselt vähemalt 50– 100 mm, sõltuvalt korstna temperatuuriklassist nagu T450 või T600). See vahe täidetakse spetsiaalse tulekindla kivivillaga (kuumakindlus kuni 1000 °C) või kasutatakse tulekindlaid plaate (nt tsementkiudplaadid). Metallist moodulkorstna paigaldamisel ja seinast läbiviigu teostamisel lähtuda tootjapoolsetest juhenditest. Puitkonstruktsioonid peavad olema paigaldatud suitsulõõridest sellisele kaugusele, kus korstna konstruktsiooni välispinna temperatuur on max. 80ºC. Korstna lähistel (kuni kauguseni 200 mm) peavad vaheseina karkassielemendid olema mittepõlevast materjalist. Põrandalaudis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist vooder võivad ulatuda suitsulõõri välispinnani, kui laudise või voodri paksus on kuni 30

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

15/18

mm. Samuti võib kuni 150 mm kõrgused põranda- või kateliistud paigaldada suitsulõõri seina välispinnale. Põrandalaudise või muust põlevmaterjalist katteliistude paigaldamine vastu suitsulõõri välisseina eeldab kütterežiimis ranget kinnipidamist, mille korral ei tohi suitsu temperatuur lõõris ületada 350 °C või lõõri välispinna temperatuur tõusta üle 80 °C. Korstna alaossa paigaldada metallist puhastusluugid. Korstna puhastamise tahmaluugid peavad olema paigutatud püstlõõri jalaossa ja lõõride käänakukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse vastu luuki. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastamiseks ettenähtud tahmaluugid tuleb paigaldada nii, et kütteseadme kõiki osi saaks puhastada üldtuntud korstnapühkimisvahenditega ja et luukide ees oleks vähemalt 600mm vaba ruumi. Kütteseadme esine põrand Kütteseadme ette nõutava mittepõleva põrandakatte (nt klaas, plekk vms) mõõtmed peavad olema: 1. Uksega kolde puhul (EVS 812-3:2018):  mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast;  mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast.

2. Ukseta kolde puhul (EVS 812-3:2018):  mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 150 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast;  mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 750 mm eemale, arvestades kolde esiservast. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi. Ahju ohutuskuja põlevmaterjalist seinakonstruktsioonini peab olema minimaalselt 150 mm. Peab olema tagatud ühenduslõõri ohutuskuja põlevmaterjalidest, mis on toodud allolevas tabelis ja

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

16/18

seejuures soovituslik õhuvahe ühenduslõõri ventileerimiseks ka mittepõlevatest konstruktsioonidest ülemises suunas 150mm.

Pääs pööningule, katusealustesse ruumidesse, katusele ja korstna juurde Katusele pääseb planeeritava väljaspoolt maja räästast korstnani ulatuva statsionaarse käigutee kaudu. Korstna juurde rajada teenindusplatvorm teenindamiseks. Korstna väljaulatuva osa madalam külg peab ulatuma katusepinna 1000mm paralleeljoonest kõrgemale, kui katusekalle on 30 kraadi või enam ja 800mm, kui katusekalle on vähem kui 30 kraadi. Puhkeruumis oleva pitsaahju põlemisgaasid juhitakse hoonest eraldi õues paiknevasse metallist moodulkorstnasse. Korsten asub hoone idaküljel. Majast eraldiseisvat kõrget metallist moodulkorstnat puhastatakse alt üles läbi spetsiaalse hooldusluugi, mistõttu ei ole vaja ohtlikult kõrge korstna otsa ronida. Abihoonel on vahelagi, kus tühja pööningupealset ruumi enam kui 600mm kõrguselt. Vahelaepealsesse tühimikku pääseb hoone läänepoolsesse otsaseina paigaldatud pööninguluugi kaudu. Luugi valgusava mõõdud on 800x1000mm. Tuletõkkesektsioonid Hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid. Elektri- ja nõrkvooluseadmete tuleohutus Kaablite tuletundlikkus peab vastama vähemalt klassile Dca-s2,d2. Tuleohutuspaigaldised Hoonesse tuleb paigaldada autonoomne tulekaitsesignalisatsiooniandur. Piksekaitse ei ole nõutav. Hoonesse tuleb paigaldada vähemalt üks vingugaasiandur, järgides tootjapoolseid juhiseid.

Suitsuärastus

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

17/18

Ruumide suitsueemaldus on tagatud läbi avatavate akende ja uste. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi Peale projekteeritava abihoone asuvad krundil veel kasvuhoone ja kuur. Tuleohutuskujad nende hoonetega on tagatud. Naaberkruntidel asuvad hooned asuvad enam kui 8m kaugusel ja tuleohutuskujad on tagatud. Hoone asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Maa- ja Ruumiameti andmetel asub lähim ametlik tuletõrje veevõtukoht abihoone sissepääsust teed mööda minnes ca 8km kaugusel Kodila külas. Veevõtukoht - aastaringselt kasutatav rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab päästetöödeks kustutusvett. VVK VID: 5946 XY: 6544506.91, 538466.62 Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonele on võimalik päästetranspordi juurdepääs.

10. TERVISEKAITSENÕUDED Tegemist ei ole sisekliima tagamisega hoonega. 11. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD Hoone sihipärane kasutamine ei põhjusta otsest ohtu ümbritsevale keskkonnale. Olmeveed juhitakse biopuhastisse ja sealt edasi imbväljakusse. Olmeprügi kogumine ja äravedu korraldatakse vastavalt kohaliku prügivedajaga sõlmitud lepingule.

Ehitusjäätmete käitlemisel järgida Rapla valla jäätmehoolduseeskirja § 35. „Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine“.

Ehitusmaterjalide jäägid sorteeritakse ja kogutakse kaanega suletavatesse nõudesse, jäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping käitlemisettevõttega. Kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku koguda ja võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks ettenähtud kohta. Vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohale, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Ehitusjäätmeid antakse üle vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Rangelt on keelatud matta ehitusjäätmeid või neid kohapeal põletada. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

Kogu kooritud kasvumuld tuleb ladustada ehitusplatsil ja hiljem uuesti kasutada haljastustöödel. Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt võtta kasutusele vastavad meetmed selleks tegevusluba või litsentsi omava ettevõtte poolt. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Rapla Vallavalitsust.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve.

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

Abihoone ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit, kartongi ja biojäätmeid koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või –käitlejale. Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti

Raplamaal Rapla vallas Kelba külas Paema kinnistule rajatava abihoone uusehitise eelprojekt Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2622

Tellija: Eraisik 25.06.2026

18/18

ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas. Elamumaal on lubatud soovi korral kompostimine omal kinnistu. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida Rapla valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid. 12. TEHNILISED ANDMED MÜ PINDALA 4859,0m² EHITISEALUNE PINDALA 53,7m² ABSOLUUTNE KÕRGUS 65,1m HOONE SULETUD NETOPIND 39,1m² AVATUD PIND 4,8m² KORRUSTE ARV 1 MAAPEALSE OSA KÕRGUS 4,5m PIKKUS 9,5m

LAIUS 5,7m

MAHT 196,0m³ KÖETAV PIND 39,1m² 13. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON PÕHIKORRUS: mitteeluruumi pind üldkasut.pind tehnopind avat.pind  PUHKERUUM 20,1m²  EESRUUM 10,4m²  WC/DUSHIRUUM 4,4m²  LEILIRUUM 4,2m²  TERRASS 4,8m² PÕHIKORRUS KOKKU: 39,1m² 4,8m²

Mitteeluruumi pind: 39,1m² Üldkasutatav pind: 0m² Tehnopind: 0m² Suletud netopind: 39,1m² Avatud pind: 4,8m²

Koostas: K. Elbrecht

4,8 m

2 T

E R

R A

S S

Õ H

K -Õ

H K

S O

O JU

S P

U M

B A

V Ä

LIM IN

E A

G R

E G

A A

T

K O

R S

T E

N

LEPPEM Ä

R G

ID :

KR U

N D

IPIIR ELEKTR

IVÕ R

G U

G A LIITU

M ISKILP

O LEM

ASO LEV ELEKTR

I M AAKAABEL

PR O

JEKTEER ITAV ELEKTR

I M AAKAABEL

H O

O N

ESISEN E ELEKTR

IKILP O

LEM ASO

LEV SID E M

AAKAABEL O

LEM ASO

LEV PU U

R KAEV

PR O

JEKTEER ITAV VEETR

ASS PR

O JEKTEER

ITAV BIO PU

H ASTI (PER

SPEKTIIVN E)

PR O

JEKTEER ITAV IM

BVÄLJAK (PER SPEKTIIVN

E) PR

O JEKTEER

ITAV KAN ALISATSIO

O N

ITR ASS (PER

SPEKTIIVN E)

SISSEPÄÄS KR U

N D

ILE/ H O

O N

ESSE LIKVID

EER ITAV H

ALJASTU S

KILLU STIKU

G A KAETU

D JU

U R

D EPÄÄSU

TEE JA PAR KIM

ISALA PR

Ü G

IKAST Õ

H K-Õ

H K SO

O JU

SPU M

BA VÄLISO SA

TEH N

ILISED A

N D

M ED

:

M AAÜ

KSU SE PIN

D ALA 4859,0 m

² EH

ITISEALU N

E PIN D

ALA 53,7 m

² ABSO

LU U

TN E KÕ

R G

U S 65,1 m

H O

O N

E SU LETU

D N

ETO PIN

D 39,1 m

² AVATU

D PIN

D 4,8 m

² KO

R R

U STE AR

V 1

M AAPEALSE O

SA KÕ R

G U

S 4,5 m

PIKKU S

9,5 m LAIU

S 5,7 m

M AH

T 196,0 m

³ KÖ

ETAV PIN D

39,1 m ²

PAR KIM

ISKO H

TAD E AR

V 3 TU

LEPÜ SIVU

SKLASS TP3

A B

IH O

O N

E R U

U M

IK U

JU VÄ

LISPIIR I K

O O

R D

IN A

A D

ID :

L-EST SÜ STEEM

IS

1: X=6549243.12 Y=536141.01 2: X=6549246.73 Y=536149.80 3: X=6549241.50 Y=536151.94 4: X=6549237.90 Y=536143.15 5: X=6549243.12 Y=536141.01

R a

p la

vald

P a

em a

K e

lb a küla

R a

p la

m aa

kon d

ASEN D

IPLAAN

O bjekti aadress:

Töö nim etus:

M õõtkava:

ABIH O

O N

E U U

SEH ITIS

Projekteerija: K.Elbrecht

ER AISIK

Kuupäev:

AS-4-01 Vastutav spetsialist: H

. Tam m

salu

R egistrikood 11599030

M TR

nr: EEP001564 Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistus nr. 239135 Aadress: Ehitaja 3-25, Tõrva 68607 Tel: 5694 0659 E-m

ail: info@ helen-projekt.ee

Joonise nr: Töö num

ber:

13.06.2026

EELPR O

JEKT Projekti staadium

:

Tellija:

Joonise nim etus:

2622

1:500 M

õõ tis

Jo on

e stas

O Ü

K u

pits

Jo on

ise sisu

Jo on

iste arv 1

Jo on

ise nr 1

M õõ

tka va 1:500

L ily A

sum ets

K u

u p

äev

0 6

.0 6

.2 02

6a.

G eo

de et, tase

5 (K u

tsetun nistus 202810

) M

a ja

n d

ustege vuste

ate nu m

b er: E

E G

0 00556

R A

P L

A M

A A

, R A

P L

A V

A L

D , K

E LB

A K

Ü LA

R e

gistrikoo d

: 1 6525868

L ily A

sum ets

P A

E M

A M

A A

-A L

A P

LA A

N

T öö

n r 1

0 2-2026

e -m

ail: info@ ra

pla kupits.ee

T e

llija:V e

iko V

aiknurm

K oo

rd in

aa did L-E

S T

97 süste

em is, kõ

rg used

E H

-20 00

(A m

sterda m

i n ull) süste

em is

K atastriü

ksuste p

iirid on joo

nise le

kan tu

d M a

a-ja R

uu m

iam eti se

isug a 06

.0 6.2026

K ih

il "P IIR

"e sita

tu d piiria

nd m

e te

a su

ko ha

d on inform

a tiivsed

M ärku

se d:

Objekti aadress: Töö nimetus:

Tellija:

Joonise nimetus:

Projekti staadium:

Töö number: Kuupäev:

Mõõtkava:

Projekteerija: Kaarel Elbrecht

ABIHOONE UUSEHITIS

ERAISIK

PÕHIPLAAN

EELPROJEKT 1:100

2622 13.06.2026

Paema Kelba küla Rapla vald Rapla maakond

Joonise nr:

AR-5-01Vastutav spetsialist: Helen Tammsalu

Registrikood 11599030 MTR nr: EEP001564 Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistus nr. 239135 Aadress: Ehitaja 3-25, Tõrva 68607 Tel: 5694 0659 E-mail: [email protected]

1, 20

0

1, 00

0

2,100

0,800

2,100

1,500

2,100

0,700

1, 90

0

1, 60

0

2, 10

0

0, 90

0

2, 10

0

2, 40

0

2,100

0,700

2, 00

0

0, 70

0

9,500

5,125 0,150 2,300 0,150

1,500 0,275

0, 9

50 0,

2 75

4, 4

25

5, 65

0

0, 95

0 4,

7 0

0

0, 27

5 2,

00 0

0, 1

5 0

2, 95

0 0,

27 5

5, 6

50

5,000 0,275 1,700 0,150

2,100

9,225

1 1

2 2

V A

A D

E "

2"

VAADE "1"

V A

A D

E "

4 "

VAADE "3"

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBA VÄLIMINE AGREGAAT

PITSA- AHI

Õ H

K S

O O

JU S

P .

KORSTEN

VBEL.KILP

TULEKINDEL PLAAT

TULEKINDEL PLAAT

V E

E -

S Õ

L M

TERRASS

A: 4,8 m2

PUHKERUUM

A: 20,1 m2

EESRUUM

A: 10,4 m2 WC/DUSH.

A: 4,4 m2

LEILIRUUM

A: 4,2 m2

LIIMPUIDUST POST 120x120mm

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 13.09.2026 menetlus nr 556070

Meie 22.09.2026 nr 7.1-2/26/12263-5

Paema kinnistu ehitusloa taotluse

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Rapla valla Kelba küla

Paema kinnistu ehitusteatise nr 2611201/16099 taotluse (menetlus nr 556070, EHR kood

121458113).

Ehitusluba taotletakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Raplamaal, Rapla vallas,

Kelba külas, Paema kinnistule (katastritunnus 66901:001:0415) rajatava abihoone uusehitise

eelprojekt“ (projekteerija Helen-Projekt OÜ, töö nr 2622), mille kohaselt on abihoone

projekteeritud teekaitsevööndist väljapoole.

Kinnistu (katastritunnus 66901:001:0415) asub riigitee nr 20102 Kelba-Ohulepa tee (edaspidi

riigitee nr 20102) km 3,27-3,44 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 50 ja 90 km/h ning 2025

aastal oli teelõigul keskmine ööpäevane liiklussagedus 87 autot. Kinnistule on rajatud ristumiskoht

vastavalt 27.08.2026 sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingule nr 7.1-12613553-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Suur osa kinnistust on riigitee kaitsevööndis, kuid seletuskirjas puudub riigitee

kaitsevööndi selgitus. Palume arvestada, et riigiteel nr 21115 on EhS § 71 kohane 30 m

laiune tee kaitsevöönd, kus on vajalik järgida tegevuste kooskõla EhS § 70 ja § 72

nõuetega.

2. Materjalide veod korraldada riigitee nr 20102 km 3,411 projekteeritud juurdepääsutee

kaudu.

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Kooskõlastame ainult taotluses (menetlus nr 556070) nimetatud ehitiste ehitamise. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks

2 (2)

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2622_EP_AA-3-02_V02_SELETUS

2. 2622_EP_AS-4-01_V02_ASENDIPLAAN

3. 2622_EP_AR-5-01_POHIPLAAN

Mildred Liinat

58786958, [email protected]