1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 17177

Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva

ristmiku ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/598

Tee ehitusloa andmise kuupäev 22.09.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju

eelhindamise tulemusena välja töötatud ja asjaomase asutuse poolt täiendatud

keskkonnameetmeid:

2.1. Näha objektil ette prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust

konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta.

Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil.

2.2. Tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete

järgimine.

2.3. Rasketehnikaga liikumine ja sõidukite parkimine on lubatud ainult olemasoleva teemaa

piires, et vältida kaitsealuse elupaigatüübi kahjustamist.

2.4. Ehitusaegseid ajutisi rajatisi (nt kontorid ja laod) ning töödeks vajaliku inventari,

jäätmeid ja ehitusmaterjale ei ole lubatud paigutada kaitsealuse elupaigatüübi maa-alale.

2

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012

asuva riigitee 17210 Võsu-Kotka tee ja

kohaliku tee 8870129 Võsu-Lepispea tee

ristmiku ümberehitamine ringristmikuks

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Aarens Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10731393

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu tn 116, Paide linn 72718

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 52 94 534

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kõrvalmaantee 17177 Haljala-Käsmu tee km

27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P-40/2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012

asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 28.08.2026 nr 6-

2/26/2976-5

Töödega hõlmatud ala paikneb Lääne-Viru maakonnas

Haljala vallas kinnistutel 17177 Haljala-Käsmu tee

(92201:004:2470), Võsu-Lepispea tee (88701:001:0675)

ja 17210 Võsu-Kotka tee (88701:001:2040) ning jääb

Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse,

Lahemaa linnu- ja loodusalale (Natura 2000 võrgustiku

alad).

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 8

kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda

ehitusluba. LKS § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala

valitsejaks Keskkonnaamet.

KeHJS § 11 lg 22 kohaselt küsitakse enne keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse

tegemist seisukoha kõigilt asjaomastelt asutustelt ning

kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või

kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastatakse

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu ka kaitstava

loodusobjekti valitsejaga (KeHJS § 11 lg 10).

Otsus:

1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1.1. Rasketehnikaga liikumine ja sõidukite

parkimine on lubatud ainult olemasoleva

teemaa piires, et vältida kaitsealuse

elupaigatüübi kahjustamist.

1.2. Ehitusaegseid ajutisi rajatisi (nt kontorid ja

laod) ning töödeks vajaliku inventari,

jäätmeid ja ehitusmaterjale ei ole lubatud

paigutada kaitsealuse elupaigatüübi maa-

alale.

2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad

vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012

asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast,

koostatud eelhinnangust ning teadaolevast

informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine Võsu II ristmiku

ümberehitamise ehitusloa taotluse menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik. Sellest tulenevalt kooskõlastab

Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 ja KeHJS § 11 lg 10

alusel riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva

ristmiku ümberehitamise ehitusloa andmise ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Ehitusloa eelnõud palume siiski täiendada

Keskkonnaameti 07.11.2024 kirjas nr 7-9/24/772-5

esitatud järgnevate tingimuste osas:

1) rasketehnikaga liikumine, sõidukite parkimine on

lubatud ainult olemasoleva teemaa

piires, kahjustamata kaitsealust elupaigatüüpi;

2) ehitusaegsete ajutiste rajatiste (nt kontorid ja laod) ja

töödeks vajaliku inventari ning jäätmete

ja ehitusmaterjalide hoiustamine ei ole elupaigatüübil

lubatud.

Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo

2 Haljala Vallavalitsus

Kiri 31.08.2026 nr 7-

6/26/257-1

Haljala Vallavalitsus kooskõlastab riigitee 17177

Haljala-Käsmu tee km 27,012 ristmiku ümberehitamise

ehitusloa menetluse ja KMH algatamata jätmise eelnõu

tingimusel, et ehitusprojekti asendiplaanil oleks

projekteeritud mahasõit ringsõidust Haljala valla

kinnistule Võsu-Lepispea tee (88701:001:0675), mida

käesoleval ajal kasutatakse parklana.

Põhjendus:

Selgitame, et käesoleva ehitusloa aluseks oleva

ehitusprojektiga ei kavandata parkla ümberehitamist.

Ehitusprojektis on käsitletud Võsu-Lepispea tee

(88701:001:0675) kinnisasjal asuvale parklale

juurdepääsu säilitamine kohalikult teelt 8870129

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012

asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Asendiplaanil näidata mahasõit parklasse analoogselt,

nagu on välja toodud Alkranel OÜ poolt 2024 koostatud

keskkonnamõju hindamise eelhinnangus Joonis 5.

Tiit Jõgi, ehitusspetsialist

Võsu-Lepispea tee. Ringristmikuga külgnev parkla on

ette nähtud eraldada sõidukipiirdesüsteemiga.

Kohaliku tee harul tähistatakse juurdepääs parklasse

tähispostidega. Projekti asendiplaanile on kantud

parkla mahasõit.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad

vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise osas.

3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu

osas arvamust avaldada.

2 Telia Eesti AS -

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012

asuva ristmiku ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Sagadi metskond 6 88701:001:1090

-

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et piirneva

kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas

arvamust avaldada.

2 Sagadi metskond 7 88701:001:1100

3 Sagadi metskond 63 92201:004:2060

4 Sagadi metskond 64 92201:004:2070

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

1 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva

Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise

põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Roadplan OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Projekti teostaja: Roadplan OÜ

Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2024

2 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 18.09.2024.

Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere, Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) ja

Annette Tilk.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4

1.1 Projekti asukoha lühiülevaade ....................................................................................... 5

1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .............................................................................. 9

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 11

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................... 11

2.2. Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

järgne lühikirjeldus - kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid .................................................. 14

3. Natura 2000 alade eelhindamine ........................................................................................ 18

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada .................................................................................................................................. 19

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele .............................. 22

3.3. Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 23

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine .................................................................................................................................. 24

4.1. Maa ja maakasutus ....................................................................................................... 24

4.2. Maastik (sh pinnavormid) ............................................................................................ 24

4.3. Maavarade kasutus ....................................................................................................... 24

4.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

24

4.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi

(veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............................................................. 25

4.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ............................................................................. 25

4.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid ......................................................................................................................... 26

4.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................ 26

4.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................... 27

4.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 27

Kokkuvõte .................................................................................................................................. 28

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 29

4 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177

Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekt.

Projekti eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse

lahendus ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega.

Põhiprojekti tellija on Transpordiamet ning peaprojekteerija on Roadplan OÜ. Projekti KMH

eelhinnangu, mis hõlmab ka Natura 2000 alade eelhinnangut Lahemaa loodusala ja Lahemaa

linnuala osas, tellija on Roadplan OÜ ja töö koostajaks on Alkranel OÜ. Käesolevat eelhinnangut

saavad otsustajad (eelkõige Transpordiamet) kasutada täiendava töövahendina eelnevalt

nimetatud projekti ja sellega seonduvates edasistes menetlusprotsessides. Kuna kavandatav

katendi (taastus)remont jääb olemasoleva konstruktsiooni piiridesse, siis tööde iseloomu

arvestades projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluste läbiviimist ei ole kavandanud.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse (KeHJS) § 22 kohaselt on tegevus

olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11

ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangus kasutati Transpordiameti põhiprojekti koostamise tehnilist kirjeldust ning

Roadplan OÜ koostatud põhiprojekti üldosa ja teedeehitusliku osa seletuskirja ning jooniseid.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi seadusandlusest (mh KeHJS §-st 61) ning

juhenditest „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar et al, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud

kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli

6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021).

5 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Projekti asukoha lühiülevaade ning kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

1.1 Projekti asukoha lühiülevaade

Eelhinnangu objektiks on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Korjuse külas oleva riigitee nr

17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuv Võsu II ristmik. Võsu II ristmik asub Käsmu lahe

lõunakaldal Käsmu küla ja Võsu aleviku vahel (

Joonis 1). Ristmik ja sellega piirnev parkimisala jääb kinnistutele 17177 Haljala-Käsmu tee

(92201:004:2470) ja Võsu-Lepispea tee (88701:001:0675).

6 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1. Võsu II ristmiku asukoht (punase ringiga) ja lähipiirkonna teed (Teeregister, 2024)

Roadplan OÜ koostas katendi projekti Võsu II ristmiku katendi seisukorra hindamiseks, milles

leiti, et tee seisukord on rahuldav. Projektalal ei ole katendi seisukohalt oluliselt eristuvaid kohti.

Tee asub valdavalt madalal muldel, teega paralleelsed külgkraavid puuduvad (Joonis 2).

Pikiprofiil on küllalt tasane, samas põikkalle kõigub oluliselt ja ka tee pooled on erineva

põikkaldega. Ristmiku piirkonnas on aluspinnas hea kvaliteediga (liivpinnased, millel asub

kruusane alus) ja olemqasolev mulle on vaid uue kattekonstruktsiooni jaoks piisavalt lai peaaegu

kogu ulatuses. Võsu II ristmik ühendab Käsmu lahe äärseid teid ning edelasse ja kagusse

kulgevaid kõrvalmaanteesid, mille andmed on toodud järgnevalt (1).

7 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2. Võsu II ristmikuga ristuva Haljala-Käsmu tee äärne ala vaatega ristmikult kagusse (Alkranel

OÜ, 25.08.2024)

Tabel 1. Võsu II ristmikuga ühenduses olevad teed (Teeregister)

Tee Nimetus Omand Lõik, km Kate Laius

17177 Haljala-

Käsmu tee

Riigitee-

kõrvalmaantee

27,012- 31,067

(Käsmu

poole)

Mustkate,

bituumenstabil.

kate

Mulde laius 5,5 m,

katte laius 5,5 m

22,098- 27,012

Tihe asfalt Mulde laius 9,5 m,

katte laius 7,5 m

8870129 Võsu-

Lepispea

Kohalik tee 0-1,11 Kattega tee Katte laius ca 5,7 m

17210 Võsu-

Kotka tee

Riigitee-

kõrvalmaantee

0-

5,414

Tihe asfalt Mulde laius 7,7 m,

katte laius 5,7 m

Ristmiku põhjaosas on varasemalt hargnenud teeosa alale kujunenud asfalt- ja pinnaskattega

parklaala. Parklaala põhjaküljest möödub Käsmu küla ja Võsu alevikku ühendav kergliiklustee,

kuhu on paigaldatud pingid, prügikastid ja valgustus (Joonis 3). Kergliiklusteed ja parklaala

eraldab kitsamast kohast ca 10 m laiune metsariba.

8 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 3. Käsmu küla ja Võsu aleviku vaheline kergliiklustee (Alkranel OÜ, 25.08.2024)

Eelnevalt toodud teed on kasutuses kohalike elanike, turistide ning Käsmu ja Võsu sadamate

külastajate poolt. Haljala-Käsmu tee lõiku, kuhu ristmik jääb, läbis 2023. aasta loenduse

andmetel keskmiselt 184 sõidukit ööpäevas, millest enamus on sõidu- ja pakiautod (Tabel 2).

Kohaliku Võsu-Lepipea tee nr 8870129 kohta liiklussageduse andmed puuduvad.

Tabel 2. Võsu II ristmikuga ristuvate riigiteede liiklussagedus (Teeregister)

Tee Nimetus Lõik Aasta

keskmine

ööpäevane

liiklus

2023.

aastal

Sõiduautod

ja

pakiautod

Veoautod ja

autobussid

Autorongid

17177 Haljala-

Käsmu tee

27,012- 31,0673

184 180

98%

2

1%

2

1%

23,579- 27,012

585 573

98%

12

2%

0

0%

17210 Võsu-

Kotka tee

0-

5,457

582 570

98%

12

2%

0

0%

Antud teed ühendavad Käsmu lahe kaldal asuvaid Käsmu küla (148 elanikku) ja Võsu alevikku

(452 elanikku). Lähimad elamud Võsu II ristmikule jäävad itta Võsu aleviku poole ca 500 m

kaugusele Võsu-Lepispea tee äärde. Samuti on piirkond oluline põhjaranniku rannaelu- ja

kultuuri ning looduskeskkonna turismipiirkonnana. Piirkonnas asuvad Käsmu ja Võsu sadam,

turismi- ja majutusteenust pakkujad ning vabaaja veetmiseks matkarajad ja supluskohad.

9 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Käsmu laht jääb Võsu II ristmikust ca 280 m kaugusele põhja poole. Ranna piiranguvöönd jääb

ristmiku keskosast ca 60 m kaugusele, ehitukeeluvöönd ca 140 m kaugusele. Maa-ameti

veetaseme tõusu mudeli järgi jääb ristmiku ala teoreetilisest 4,00 m veetaseme tõusust ca 120 m

kaugusele (Joonis 4).

Joonis 4. Veetaseme tõusu mudel Võsu II ristmiku lähialal (Maa-amet 2024)

1.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Projekti eesmärgiks on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse

lahendus. Olemasolev ristmik on liiklusohtlik – sõidurajad ristmikule on väga laiad ning puudub

konkreetsus, samuti on ristmikul nähtavus piiratud. Transpordiamet on põhiprojekti

koostamiseks andnud järgnevad suunised:

 Rajada ristmikule ajutistest moodulelementidest ringristmik;

 Projektiga tuleb lahendada juurdepääs ristmikust põhja poole jäävasse parklasse;

 Muutunud liikluslahendusega näha ette nõuetele vastav liikluskorraldus, sh

(eel)suunaviitade projekteerimine;

 Kavandatav tulemus peab mahtuma geomeetriliselt riigitee ja KOV tee olemasoleva

konstruktsiooni piiridesse.

Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja asub Natura 2000

Lahemaa loodusalal ja Lahemaa linnualal (vt ka ptk 2.2 ja 3), mistõttu küsis Transpordiamet

Keskkonnaameti arvamust projekti tehnilise kirjelduse kohta. Keskkonnaamet leidis, et kui

planeeritavad tööd (sh ka parkla) jäävad teemaale ning nendega ei kahjustata kaitse-eesmärgiks

olevat Lahemaa loodusala elupaigatüüpi, võib projekti koostamisega jätkata ning projekt tuleb

kooskõlastada Keskkonnaametiga (14.02.2024. a kiri nr 7-9/24/772-2). Kuivõrd planeeritud

töödega ei saa välistada mõju Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele, tuli ristmiku

projekteerimise protsessis koostada KMH eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et välja

selgitada planeeritava tegevuse mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Eelhinnang

koostatakse projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad

asjakohased mõjusid.

10 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Roadplan OÜ põhiprojekti üldosa (15.08.2024 seisuga) ja teedeehitusliku osa (22.08.2024

seisuga) kohaselt on kavandatud nelja haruga ringristmiku rajamine, mis on eraldatud plastikust

elementidega (Joonis 5). Ringristmik on mahutatud suures osas olemasolevale muldele, väike

laiendus on vaja teha Mere tn (Võsu-Käsmu suunaline nurk) poolsel küljel. Ristmik on

kavandatud läbivalt sarnase kattega. Eraldi kattega ja tõstetud tasapinnaga liiklussaari ei ole

projekteeritud, kuna need vajaksid harude mahutamiseks mõnevõrra suuremat lahendust, mis

väljuks olemasoleva mulde pealt. Ristmiku katend projekteeritakse vastavalt IV tee klassile,

planeeringuala ja tee otse ning parklaala mahasõidu katend on projekteeritud sujuva

üleminekuna. Projektiga on planeeritud kraav ristmiku põhjapoolsesse ossa, mis eraldab

olemasoleva parkimisala tee muldest. Teiste kraavide rajamist ei ole ette nähtud ning

sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele. Projekteeritaval alal on

olemasoleva mulde laius suur, seetõttu planeeritakse olemasoleva mulde nõlvad mulde alumise

servani või vähemalt mulde ülemine serv põikkaldega 10%, et oleks tagatud sademevee äravool

sõidutee ja jalgtee pinnalt. Planeeritud muldkeha nõlvad haljastatakse murukattega. Projekti

kohaselt ehitustöödele ettejäävaid puid ja põõsaid ei ole ning ettevalmistustööde käigus puid ja

põõsaid ei eemaldata. Projektiga nähakse veel ette uute liiklusmärkide, teekattemärgistuse ja

tähispostide paigaldus.

Ehitusaegse ja ristmiku kasutuse ohutuseks on projektiga ettenähtud meetmed ohutuse ja

heakorra tagamiseks, sh häiringute (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, valgusreostus jms)

vähendamiseks ning saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise vältimiseks.

Joonis 5. Võsu II ringristmiku asendiplaan ja liikluskorraldus (Roadplan OÜ, 2024)

11 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt

EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa-ameti

kaardirakendusi.

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi jääb Võsu II ristmik Viru

alamvesikonda, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi alale, mille seisund oli 2019. aastal

halb (soolase veega saastumine/intrusiooni mõju). Eru-Käsmu lahe rannikuvee koondseisund oli

2019. aastal samuti halb (toitained, inimtegevusest (vähendamine / nõuete täitmine)). Lähimad

vooluveekogud on ca 1,5 km kaugusel läänes Käsmu oja ja ca 1,5 km kaugusel idas Võsu jõgi.

Käsmu lahe äärne piirkond ei asu kaitsmata põhjaveega alal ning ristmiku lähipiirkonnas ei ole

vesikonna veekogumitega seotud kaitset vajavaid alasid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021) põhieesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused.

Arengukava kohaselt tuleb teede arendamisel arvestada elurikkuse säilitamise vajadusega, mh

tagada rohevõrgustiku sidusus ja liikide liikumisteede toimimine. Sealjuures on oluline tagada

liiklemise ohutus, mille jaoks on koostatud liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025, kus on

mh sätestatud meetmed ohutu liikluskeskkonna loomiseks. Näiteks ohutute teede

projekteerimiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks nähakse ette ohtlike kohtade

väljaselgitamist ja kõrvaldamist ning sõidusuundade ja erinevate liikumisviiside füüsilise

eraldamise võimaluste väljaselgitamist.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019, muudetud 2022) kohaselt jääb Võsu II

ristmik rohevõrgustiku tuumala T1 ja Lahemaa väärtusliku maastiku alale (Joonis 6). Samuti on

Käsmu lahe äärne ala planeeringus määratud maakondlikuks puhkealaks.

Lahemaa rohevõrgustiku tugiala T1 hõlmab ulatuslikult maakonna loodepoolset Soome lahe

rannikut. Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja

lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist

toimimist. Rohevõrgustiku säilitamiseks ja toimimiseks on antud järgnevad asjakohased

kasutustingimused ja abinõud:

 tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist;

 säilitada looduslikud pinnavormid. Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete

pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms)

säilitamine. Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda

teede planeerimisel ja projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi;

 maanteedel on vajalik parandada nähtavust teekaitsevööndis;

 uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud

loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

12 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 6. Võsu II ristmiku paiknemine Lääne-Virumaa rohevõrgustiku (roheline) ja väärtusliku maastiku

(kollase viirutusega) alal (Lääne-Virumaa maakonnaplaneering planeeringute andmekogus)

Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,

identiteedi- või puhkeväärtus. Lahemaa väärtuslik maastik on põhiliselt loodusmaastik, mis

piirneb suurema veekoguga, mõisakeskuste ja parkidega ehk ajaloolise / kultuuriloolise

tähtsusega paik. Maakonnaplaneeringus on antud järgnevad kavandatavast tegevusest johtuvad

asjakohased suunised:

 sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult väärtusi, mis väärtuslikkust loob;

 väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi

maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee

renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed, kui see

tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest;

 võimalusel tagada objektidele juurdepääsud ja rajada peatuspaiku;

 korrastada ja hooldada teeäärset maastikku nii, et ala väärtus säiliks, avada vaateid.

Maakonnaplaneeringu järgi on puhkeala looduslikult ja/või kultuuriliselt väärtuslik ala, mis on

kohandatud puhke-eesmärkidele ning millel paiknevad sportimist, puhkamist ja tervist edendava

tegevuse jaoks kavandatud ehitised. Puhkeväärtus ei ole seotud mitte ainult ühe kindla

külastatava objektiga, vaid pakub mitmekülgseid puhkevõimalusi ning erinevaid puhketegevusi

toetavaid teenuseid. Maakonna piires on oluline puhkealade sidustamine ning nende lülitamine

üle-Eestilisse või maakonnaülesesse turismivõrgustikku. Siinkohal asjakohased puhkealade

arengu üldsuunad on:

 puhkealade varustamine – parkimisvõimalused ning piirkondlik rattateede võrgustik;

 parkimisvõimaluste tagamine ning vajaliku taristu kavandamine ja rajamine.

Võsu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud kohaliku keskusena, mis pakub kodukoha

lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks.

Võsu eristub teistest kohalikest keskustest, kuna omab puhkepiirkonna arengueeldusi turismi

valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). Seetõttu tuleb teenuste arendamisel arvestada

sesoonsusega, näiteks teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil.

13 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Täiendavalt saab välja tuua kavandatava tegevusega seonduvad arengusuunad maakonnas:

toimepiirkondade ja -keskuste ühendamise arendamine, jalgsi ja jalgrattaga liikumise

soodustamine ja piisava kergliikluse võrgustiku tagamine.

Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2023) näeb mh ette

soovitud seisundina aastaks 2038 looduse elurikkuse ja mitmekesisuse säilimist, rohevõrgustiku

toimimist ning vallateid, mis on mustkatte all, turvalised ja aastaringi sõidetavad.

Enne 2017. aasta haldusreformi jäi Võsu II ristmiku ala Vihula valla territooriumile. Vihula valla

üldplaneeringus (2003, üle vaadatud 2015) asub ristmik looduskaitsealal. Rohevõrgustiku

alasid eraldi üldplaneeringuga määratud ei ole, planeeringu käsitluses kattub rohevõrgustiku

tuumala Lahemaa rahvuspargi territooriumiga. Lähimad elamumaad on märgitud Võsu alevikku

ja ristmikust ca 550 m kaugusele läände Haljala-Käsmu kõrvalmaantee äärde.

Koostamisel on uus Haljala valla üldplaneering (algatatud 2017), mis hõlmab ka endisi Vihula

valla alasid. 2022. aasta eelnõu dokumentide alusel on sarnaselt Lääne-Virumaa

maakonnaplaneeringuga Võsu II ristmiku ala määratud rohevõrgustiku alaks, looduskaitseliste

piirangutega alaks ning planeeritud väärtuslikuks metsamaaks. Sarnaselt Vihula valla

üldplaneeringuga on Võsu II ristmikust ca 550 m kaugusele läände jääv planeeritav elamuehituse

arendusala. Olulist maakasutuse muutust ristmiku lähipiirkonnas koostatavas üldplaneeringus

ette nähtud ei ole. Koostatav üldplaneering seab hajaasustuses paiknevale rohevõrgustikule

järgmised asjakohased tingimused:

 rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m;

 looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%.

Lahemaa rahvusparki jääva maastiku osas üldplaneering suuniseid ei anna, kuna täpsed nõuded

tulenevad riiklikust kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast.

Võsu II ristmiku kõrval on kehtiv Võsu-Käsmu kergliiklustee detailplaneering (kehtestatud

21.05.2015), mille eesmärk oli rajada Võsu alevikku ja Käsmu küla ühendav jalgtee ja

jalgrattatee jalgratturitele, rulluisutajatele ja jalakäijatele (Joonis 7). Kõrvalmaanteest eraldatud

3,5 m laiune kergliiklustee rajati Võsu II ristmiku põhjaossa, ristmiku keskosast ca 35 m eemale

peale parklaala. Ristmikust ca 300 m kaugusele itta Võsu-Lepispea tee äärde jääb ka Vana-

Lepispäe maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 2015), millega määrati maatulundusmaale

elamumaa ja ärimaa sihtotstarbed.

Joonis 7. Võsu II ristmiku lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringud (Maa-amet, 2024)

14 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgne lühikirjeldus - kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1.1, 1.2 ja ptk 2 sissejuhatav osa ning 2.1). Teabe

koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult

tundlike objektide parameetritest.

Kultuurimälestised ja pärandkultuur – Võsu II ristmiku lähipiirkonnas ei asu.

Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) alale. Lahemaa rahvuspark on

74 784 ha suurune kaitseala, millest 47 190 ha maismaad. Rahvuspargi kaitse-eesmärk on

kaitsta:

1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet,

pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke,

maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist

rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7-50)

nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased

rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked

luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod

(2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud

(6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad

kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-

lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg

(Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus),

kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), jäälind (Alcedo atthis), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus

stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix),

15 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis

apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus

europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius

collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix

uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III

lisas. Need on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi

(Columba oenas), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus),

kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e toonetutt (Upupa epops);

5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik

ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

(Cottus gobio), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas

(Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe

(Salmo salar);

6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein

(Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar

(Elatine hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium

sibiricum), mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex

mackenziei), hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männikäbilind

(Loxia pytyopsittacus), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela

(Jynx torquilla) ja tuttpütti (Podiceps cristatus).

Võsu II ristmik jääb rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-

eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi

elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskavas (Keskkonnaamet, 2016) on toodud: Lahemaa piiranguvööndisse, mis on

leebema kaitsekorraga (väiksemad ehituspiirangud), on arvatud valdavas enamuses alad, mille

hästi säilinud mosaiikselt esineva traditsioonilise pärandmaastiku ja asustusstruktuuri kõrval on

oluliselt muutunud asustusstruktuuri ja maakattega piirkondi: kasutusest 26 välja jäänud

põllumajandusmaastikel sekundaarsete metsakooslustega alasid, mis omavad eelkõige

loodusväärtusi või põõsastikke, mis omavad kõrget taastamispotentsiaali kultuurmaastikena.

Piiranguvööndis esineb väiksemate ja/või mosaiiksete kaitstavate piirkondadena (üksikud külad,

külaosad) alasid, kus on säilinud traditsioonilised pärandmaastikud, traditsiooniline,

algupärane või miljööväärtuslik asustusmuster erinevatest ajalooperioodidest, kõrge väärtusega

taluarhitektuur või hoonestus. Lahemaa piiranguvööndi kultuurmaastikes esineb säilinud

ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente, esiajaloolisi ja ajaloolisi objekte, ajaloolis-

kultuuriliselt tähtsaid paiku. Kõrvuti ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonetega on uusi

eluhooneid ja elamualasid. Lisaks varasematele teedele on lisandunud uued õgvendused ja

laiendused, mõned vanad teed on suletud. Lahemaa piiranguvööndisse on tsoneeritud

nõukogude ajal rajatud kas arvult ja/või mahult suuremaid hoonekomplekse, nende piirkondade

16 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ajalooline külastruktuur ja miljöö ei ole säilinud. Samuti on seal tootmisalasid, kus asuvad

nõukogude ajal rajatud laudad, kalatööstus, saekaatrid jms. Piiranguvöönd ei sea takistusi teede

rekonstrueerimiseks.

Kuivõrd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid on seotud Natura 2000 aladega Lahemaa

linnuala (RAH0000089) ja Lahemaa loodusala (RAH0000601), on siinkohal asjakohaste liikide

ja elupaigatüüpide kirjeldused toodud eelhinnangu ptk-is 3. Järgnevalt kirjeldatakse Lahemaa

rahvuspargis asuvaid kaitsealuseid objekte, mis ei kuulu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide

alla.

Võsu II ristmiku ümber on projekteeritav metsalupaikade looduskaitseala. Projekteeritav

looduskaitseala kattub Natura 2000 Lahemaa loodusala metsaelupaigatüüpidega (sh ristmiku

ümbrusesse jäävate vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübiga). Projekteeritav

looduskaitseala on määratud vastavalt Keskkonnaameti ettepanekuga Kliimaministeeriumile

muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate

loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid

oleks rangelt kaitstud (moodustada sihtkaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine).

EELIS andmetel (12.08.2024) ristmiku lähipiirkonnas kaitsealuseid taime-, seene- ja

samblikeliike ning vääriselupaiku ja muid looduskaitseobjekte ei esine. Lähim kaitsealuse linnu

leiukoht on Käsmu lahes kirjuhahki (Polysticta stelleri) leiukoht, mis jääb ristmikust ca 770 m

kaugusele.

Ristmikust ca 110 m kaugusele jääb nahkhiirlaste (Vespertilionidae sp. (liigini määramata))

leiukoht, mis on määratud toitumisalaks. Antud leiukohas toimus viimane registreeritud vaatlus

2012. aastal. Lisaks asub ristmikust ca 600 m kaugusel nahkhiirlaste leiukoht, kus on märgitud

veelendlase (Myotis daubentonii), tõmmu- või habelendlase (Myotis brandtii/mystacinus), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) esinemine (vt ka Tabel

3). Nahkhiirlased kuuluvad II kaitsekategooriasse ja nende täpne asukoht ei kuulu

massiteabevahendites avalikustamisele (Looduskaitseseadus § 53 lg 1). Nahkhiirlaste

(Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) kohaselt toituvad Eesti

nahkhiirlased peamiselt putukatest ja ämblikulaadsetest ning eelistatud toitumispaigad on

mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad

ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Nahkhiirlased

talvituvad peamiselt 0−8°C temperatuurivahemikus kõrge õhuniiskusega maa-alustes ruumides

ja koobastes, Eesti kliimas puuõõnsusi talvitamiseks ei kasutata. Suvel kasutatakse

varjepaikadena peamiselt puuõõnsuseid ja hooneid. Peamisteks ohuteguriteks on nii suviste

elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja

liikluses, keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid (kisklus, haigused, abiootilised

tegurid).

Tabel 3. Võsu II ristmikust ca 600 m kaugusel leiduvate nahkhiirlaste paiksus, levik ja arvukus

Eestis (Keskkonnaamet, 2017)

Liik Veelendlane Põhja-

nahkhiir

Tõmmulendlane Pargi-nahkhiir

Paiksus Paikne Paikne Paikne Rändliik

Levik Laialt levinud Laialt levinud Paiguti levinud Laialt levinud

Arvukus Arvukas Väga arvukas Keskmine Arvukas

17 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Liik Veelendlane Põhja-

nahkhiir

Tõmmulendlane Pargi-nahkhiir

Talvituspaigad Koopad, keldrid Koopad,

keldrid, hooned

Koopad, keldrid Koopad,

puuõõnsused,

praod kaljudes

või müürides

Suvised

varjepaigad

Puuõõnsused,

keldrid

Puuõõnsused,

hooned

Hooned,

puukoore alused

Puuõõnsused,

puukoore

alused, praod

kaljudes või

müürides

Toitumispaigad Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas

või pargis

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas

või pargis,

asulas

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas või

pargis

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas

või pargis,

asulas (hoonete

ümbruses)

18 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2019)

ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021).

Samuti on järgitud Lahemaa rahvuspargikaitsekorralduskavaning muid asjakohaseid materjale.

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud Joonis 8. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 8. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon, 2021)

19 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012

asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekti koostamine. Projekti

eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus

ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega. Projektist annab täpsema ülevaate ptk

1.2, siinkohal saab esile tuua, et kavand ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega.

Võsu II ristmik asub Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089)

Natura 2000 aladel, mis hõlmavad täielikult ka Lahemaa rahvusparki.

Lahemaa loodusala (pindala 74 784 ha), ühtlasi vanim ja suurim rahvuspark Eestis (asutatud

1971). Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi,

sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning

alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse metsa-, soo-

ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti

klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Umbes 70% alast on kaetud metsaga. Loodusala

kaitse-eesmärkideks on:

 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110),

valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited -

*2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised

niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310),

vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

ning lammi-lodumetsad (*91E0);

 II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

EELIS andmetel on alal esinevad mõjutegurid: maaharimine, karjatamine, loomakasvatus,

metsandus, jalgteed, rajad, jalgrattateed, liiklusteed, maanteed, elektri-ja telefoniliinid,

hobikalastus, jahi pidamine ning muu inimtegevuse poolt põhjustatud häirimine.

20 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ristmiku ümbruses olevad elupaigatüübid on toodud Joonis 9. 0-elupaigatüübi puhul on

tegemist hävinenud koosluse või alaga, millel ei ole elupaigatüübi tunnuseid. Joonis 9 alusel on

ristmikul sisuline seos vaid elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*), teistele loodusala

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (sh ristmiku ümbruses) on mõju arvestades

kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust välistatud ning neid elupaigatüüpe täiendavalt

(allpool) ei käsitleta.

Joonis 9. Lahemaa loodusala elupaigatüübid Võsu II ristmiku ümbruses (EELIS 12.08.2024;

elupaigatüüpidel esitatud väärtushinnang- A väga kõrge väärtus, B- kõrge väärtus, C- keskmine väärtus)

Võsu II ristmik on ümbritsetud vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübist, millel on väga

kõrge väärtus (A). EELIS kaardikihil ulatub elupaigatüübi piir ristmiku lõuna- ja idaküljel kohati

ristmikuni (Joonis 10). Ristmikuga ristuvate teede ja elupaigatüübi metsaala vahel on

mõnemeetrine kraavideta haljasala riba, kus ei kasva puid ega põõsaid (vt ka Joonis 2). Järgnevalt

on toodud käsitletava elupaigatüübi kirjeldus, ohutegurid ja meetmed ning kaitse-eesmärgid

(Tabel 4).

21 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 10. Võsu II ristmiku äärde jääv vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüübi piirid (EELIS,

12.08.2024)

Lahemaa linnuala (RAH0000089) pindala on kokku 74 784 ha, millest maismaa pindala

47 177 ha (haakub põhimõtteliselt varem kirjeldatud loodusalaga). Maismaal

tähelepanuväärseks pinnavormiks Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt

jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti

lavamaa vahel. Linnualast umbes kolmandiku hõlmab Soome laht. Linnuala on unikaalne ka

inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ja vanuse poolest, mis annab alale kõrge ajaloolis-

kultuurilise väärtuse. EELIS andmetel on alal esinevad mõjutegurid loomakasvatus,

hobikalastus, metsandus, karjatamine, maaharimine, elektri-ja telefoniliinid, jahi pidamine,

jalgteed, rajad, jalgrattateed, liiklusteed, maanteed ning muu inimtegevuse poolt põhjustatud

häirimine. Põhiline oht loopealsetele ja rannikuäärsetele niitudele on võsastumine, kui niitmine

lõpetatakse.

Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis),

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus

stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger),

valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija

(Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

22 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis

apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),

hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder

(Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Võsu II ristmiku lähialal ja vahetus ümbruskonnas linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid

linnuliikide leiukohti teada ei ole (EELIS andmetel). Seega eraldi liikide leiukohti koos

ohutegurite ja kaitse-eesmärkidega alljärgnevalt ei esitleta.

Tabel 4. Võsu II ristmiku lähialal olev Lahemaa loodusala elupaigatüüp (EELIS, Lahemaa loodukaitseala

kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2016))

Elupaigatüüp, pindala jm

asjakohase kirjeldus

Ohutegurid ja meetmed Kaitse-eesmärk

Vanad loodusmetsad (9010*)

Pindala 7726 ha, esinduslikkus A.

Hõlmab looduslikke vanu metsi,

aga ka looduslike häiringute

aladele uuenevaid igas

vanuseastmes puistuid.

Looduslikud vanad metsad

esindavad vähese inimmõjuga

või üldse igasuguse inimmõjuta

tasakaalulisi kooslusi ehk siis

suktsessioonirea hiliseid

staadiume. Metsad on kindlasti

maastikuliselt järjepidevad

Ohutegurid – Kuivendamine,

ehitamine.

Meetmed – olemasolevate

kuivendussüsteemide

hooldamisest hoidumine,

lubatud on teega piirnevate

kraavide hoiutööd. Ehituse

teadlik suunamine.

Pikaajaline: vanad

loodusmetsad on

säilinud 7726 ha

esinduslikkusega A.

Kaitsekorraldusperioodi

kaitse-eesmärk: vanad

loodusmetsad on

säilinud

sihtkaitsevööndites ja

reservaatides 7486,6 ha

esinduslikkusega B

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas eelneva ptk-i tabel, kuhu oli esile toodud

asjakohane elupaigatüüp, mis seostus enim käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis on välja

toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile seoses kavandatava tegevusega.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele elupaigatüübile seoses

kavandatava tegevusega.

Elupaigatüüp Mõju/oht Selgitus

Lahemaa loodusala

Vanad loodusmetsad

(9010*)

Puudub Elupaigatüüp piirneb ristmiku ja sellega ristuvate

teedega. Elupaigatüübi metsaeraldised jäävad

mustika ja karusambla-mustika

kasvukohatüüpidega liivase aluspinnasega

metsaeraldistesse. Teega külgnevad külgkraavid

puuduvad. Uusi kraave, truupe ja teisi veerežiimi

muutvaid objekte ehitustööde käigus ei rajata.

Ristmiku ja parklaala vahele rajatakse lokaalne

kraav, mis elupaigatüübi veerežiimi ei mõjuta.

23 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp Mõju/oht Selgitus

Kavandataval tegevusel ei ole mõju elupaigatüübi

ohuteguriks olevale kuivendamisele.

Kaitsekorralduskava kohaselt on lubatud teega

piirnevate kraavide hoiutööd. Ehitustööde käigus,

sh parklaalal ja ristmikuga külgnevate teede ääres

puid ja põõsaid ei raiuta, seega puudub negatiivne

mõju elupaigatüübi taimestikule. Teetöödega

freesitakse olemasolev asfaltkate, eemaldatakse

katendite alt pinnas ning paigaldatakse uus

asfaltkate, seejuures jäädakse olemasoleva tee

piiridesse. Teetööde lõpus nõlvad haljastatakse

ning taastatakse haljasalade endine olukord.

Kavandataval tegevusel puudub mõju

elupaigatüübi sidususele, kuivõrd elupaigatüüpi

lõikavaid või takistavaid uusi objekte ei rajata.

Tegevus ei takista kaitse-eesmärgi täitmiseks

ettenähtud meetmete rakendamist

3.3. Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid hinnatud kavast tulenevalt

Natura 2000 alade (loodus- ja linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole

vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub,

et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala ja linnuala eesmärkidele ei ole.

Siiski toob töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes Euroopa Komisjoni juhisele

(2021), et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projekti ala või muudetakse

kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide

mõjutamise eelduste kontekstis.

24 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Peatüki sisustamisel tuginetakse eelhinnangu ptk-idele 1-3. Hinnangud on antud, arvestades nii

otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate

(inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev (teemad (sh

KeHJS § 61 lg 5 põhjal)) kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse elluviimisega seotud olulisi

keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või

planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Peatükis 4.10

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1. Maa ja maakasutus

Projekti eesmärgiks on projekteerida olemasolevale Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam

liikluskorralduse lahendus. Vastavalt põhiprojekti koostamise tehnilisele kirjeldusele peab

kavandatav tulemus mahtuma geomeetriliselt olemasoleva konstruktsiooni piiridesse ehk maad

ristmikul ja sellega piirnevatel aladel ei muudeta.

Piirkonnas on väljakujunenud maakasutus, mille olulisi muutusi piiravad muuhulgas

looduskaitselised piirangud. Tegevuse elluviimine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas

perspektiivis negatiivselt, pigem toetab see Käsmu küla, Võsu aleviku ja teiste alade ning

laiemalt piirkonna ruumilist sidusust ning loob juurdepääsu strateegilistes dokumentides ette

nähtud arendusaladele ja -objektidele.

4.2. Maastik (sh pinnavormid)

Ristmiku ümbruses, eelkõige ristmiku või selle kõrval oleva parklaalal, mõjutatakse teetöödega

vähesel määral pinnavorme, kuid tegevus ei kutsu esile üldise maastiku (sh pinnavormide) olulist

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis.

4.3. Maavarade kasutus

Kavandatava tegevusega kasutatakse maavarasid ristmiku osas, samas materjali kasutus on

eesmärgistatud (mh tuginedes kõrgematele arengudokumentidele, vt ptk 2.1). Teetööde käigus

on võimalik kasutada ka eemaldatud freespuru. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis

võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide

arendamisel) laiemalt mõjutada.

4.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt

(tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2). Kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse

suurendamine, mis aitab pigem pikas perspektiivis edendada positiivset ressursikasutust, mh

minimeerides õnnetusi ja neist tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või uute autode

25 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kasutuselevõttu. Energiat kasutatakse masinate ja seadmete kasutamiseks tavapärases mahus.

Põhiprojekti üldosa seletuskirjas on ette nähtud meetmed masinatest ja seadmetest tuleneva

pinnase ja põhjavee reostumise vältimiseks ning tekkivate jäätmete (sh ohtlike jäätmete)

kogumisele ja üleandmisele. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks

käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal

välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale

teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata,

tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Alal ei asu märgalasid ega veekogusid nagu jõed ja järved, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

Võsu II ristmikust jääb Käsmu laht ca 300 m kaugusele põhja ning kavandatav tegevus

merekeskkonda ei mõjuta. Kavandatava tegevus ei jää üleujutusohuga alale. Kavandatav tegevus

ei seondu teguritega, mis on survefaktoriteks vastavate kogumite hea seisundi saavutamisele.

Samuti ei teki täiendavaid olulisi ohufaktoreid kavandatavast tegevusest. Piirkonnas on

põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Seega puuduvad eeldused olulise negatiivse mõju tekkeks.

4.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas

suurte liikluskoormustega teedel oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5),

peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2),

vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline

kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia

enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt rahvatervise seadus, atmosfääriõhu

kaitse seadus ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama

vahelisel lõigul 2020. aastal õhusaaste mõõtmised. Teeregistri kaardirakenduse alusel oli antud

teelõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020 a). 2020. a

tehti vahetult maantee ääres õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.2020-

02.03.2020 ja 04.06.2020-06.07.2020), kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja

tahkete osakeste (PM2,5) automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10)

ööpäevakeskmised proovid, millelt analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja

süsiniku (EC/OC) sisaldust ning ioonilist (SO4 2-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist.

26 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid

mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja

EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna

kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et

käesoleval juhul on liiklussagedused kordades väiksemad eeltoodust, siis ei ole ebasoodsat mõju

ette näha.

Ehitusaegse tolmu vältimiseks on projektis ette nähtud meetmed: vajadusel tolmavate

materjalide niisutamine ja teehooldetööd ning rehvide puhastamine. Seega võib eelnevast

järeldada, et ristmikul ja sellega ristuvatel teelõikudel toimuv ehitustegevus ja ehitusjärgne

liiklus ei põhjusta piirnevatele elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks

negatiivne (ebasoodne) mõju. Ka ei mõjuta projekti elluviimine ja edasine projektlahenduse

ekspluateerimine lokaalset või ka laiemalt kliima parameetreid negatiivselt. Kokkuvõtvalt ei ole

ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ei ole vajalik määrata ka

täiendavaid meetmeid.

4.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Võsu II ristmik asub rohevõrgustiku tuumalal T1 (vt ptk 2.1). Arvestades, et tegemist on juba

olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta maakasutust), pole ette näha võimalikku

tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja maakattetüübi muutust ega loodusliku ala

pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale on hinnatud ptk-is 3. Võsu II ristmik

asub Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) alal (vt ptk 2.2), mis kattub Natura 2000 aladega

Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089). Kuivõrd rahvuspargi

kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade kaitse on seotud Natura 2000 alaga, on siinkohal

asjakohaste elupaigatüüpide mõjude eeldused (mh soodsuse tagamise tingimused tulenevad

Natura 2000 alade nõuetest) samad Natura 2000 alades esitatud teabega (st hinnanguid siinkohal

ei korrata). Ptk 2.2 on looduskaitsealuste liikidena (ümbruses) eraldi veel välja toodud

nahkhiirlasi, kuid nende leiupaik jääb juba mitte projekti lähialasse, vaid laiemasse piirkonda.

Seega puuduvad ka mõju või selle ohu eeldused vastavatele ptk 2.2 nimetatud nahkhiirlaste

liikidele.

4.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandataval tegevusel ei ole negatiivset mõju maakonnaplaneeringuga määratud ristmiku alale

jäävatele Lahemaa väärtalale ja maakondlikule puhkealale. Ristmiku liikluskorralduse

parendamine toetab strateegilistes dokumentides seatud eesmärke, kuna sellega tagatakse Käsmu

küla ja Võsu aleviku ning seal asuvate teenuste kättesaadavus ning parandatakse sidusust

Lahemaa piirkonna turismiobjektide vahel. Lisaks, otsene mõju kultuurimälestistele ja

pärandkultuurile puudub, kuna neid kavandatava tegevuse alal või lähiala ei leidu (vt ka ptk 2.2).

Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Võsu II ristmiku liiklusohutust, millel on otsene

positiivne mõju inimeste tervisele. Kavandatav tegevus ei takista liikumist ristmikust põhja

jääval kergliiklusteel, seega säilib ohutu keskkond jalakäijatele ning teistele kergliiklejatele.

27 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tegevus on kooskõlas valla arengukavaga ning toetab transpordi ja liikuvuse arengukava

eesmärke (vt ka ptk 2.1).

Ehitustööde käigus võib tekkida müra, vibratsiooni, lõhna ja valguse häiringuid, mis ulatuvad

ristmiku kõrval asuvatele aladele, kuid mitte lähimate elamuteni. Häiringud on lühiajalised ja ei

vaja seniste andmete alusel täiendavaid meetmeid (arvestades mh asustuse paiknemist ning

töödega kavandatavate muudatuste mastaapi). Ehitustööde käigus võib esineda liikluskorralduse

ajutist muutmist ning teel liiklemine võib olla piiratud, kuid liiklust saab korraldada ehitustööde

ajal selliselt, et see ei takista kohalike elanike liiklemist ning puuduksid olulised häiringud

piirkonna ettevõtetele ja asutustele. Kuna Käsmu külani on ligipääs ainult mööda Haljala-Käsmu

teed (17177), on projektis arvestatud, et ehitustööde ajal tuleb tagada vähemalt läbipääs Käsmu

suunas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Liikluskoormus on piirkonnas suurim suvisel perioodil, mistõttu on mõistlik

liikluskorraldust muutvad tööd planeerida võimalusel suvitusperioodi välisele ajale.

4.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega ei lisa tegevus täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda.

4.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Eelhinnangu andmine on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või

algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.9 esitatud infost, ei ole Võsu II ristmiku

liikluskorralduse parendamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist

ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4 ja 4.8välja

toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks). Eraldi ja

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab

otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel,

kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt

liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede osas võiks

kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid

uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal

siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse

eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine

on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

28 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012

asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamiseks põhiprojekti koostamine. Projekti

eesmärk on projekteerida Võsu II ristmikule ohutum ja sujuvam liikluskorralduse lahendus

ajutistest moodulelementidest ringristmiku rajamisega.

Kuna kavandatav katendi (taastus)remont jääb olemasoleva konstruktsiooni piiridesse, siis tööde

iseloomu arvestades projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluste läbi viimist ei ole

kavandanud. Võsu II ristmik jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja asub

Natura 2000 Lahemaa loodusalal ja Lahemaa linnualal, mistõttu koostati ristmiku

projekteerimise protsessis KMH eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et selgitada välja

planeeritava tegevuse mõjusid.

Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle

ümbrusest. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele

ei tuvastatud). Natura 2000 alade eelhindamise tulemusena ei fikseeritud negatiivseid ohtusid

hinnatud kavast tulenevalt Natura 2000 alade (loodus- ja linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele,

mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Ptk-is

4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs, kus kavandatava tegevuse olulist

ebasoodsat mõju ei tuvastatud. Eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks toodi välja

tingimused/suunised ptk-is 4.4 jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks ning ptk-is 4.8

liikluskorraldust muutvate tööde planeerimiseks. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist

ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab

otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede osas võiks

kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid

uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal

siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse

eelnõu tagasisidestamisesse. Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on

otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

29 Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse parendamise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

1. EELIS, 12.08.2024. Keskkonnaagentuur

2. Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta (2021/C 437/01)

3. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2023)

4. Haljala valla üldplaneering, algatatud 2017 (eelnõu 07.10.2022)

5. Keskkonnaamet, 2016. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

6. Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

7. Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

8. Keskkonnaministeerium, 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

9. Kutsar, R., Eschbaum, K., Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

10. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019 (muudetud 2022)

11. Maa-ameti kaardirakendused, 2024

12. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2021. Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021-2035

13. Vihula valla üldplaneering, 2003 (üle vaadatud 2015)

KORRALDUS

22.09.2026 nr 1.1-3/26/598

Tee ehitusloa andmine riigitee 17177 Haljala-Käsmu

tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 21.08.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17177 Haljala-Käsmu

tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2

alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmik

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 92201:004:2470 ja 88701:001:2040)

ja kohaliku tee kinnisasjal katastritunnusega 88701:001:0675 Lääne-Viru maakonnas Haljala

vallas (Eru ja Korjuse külas ja Võsu alevikus).

Transpordiameti korraldusega 16.03.2026 nr 1.1-3/26/176 on antud projekteerimistingimused

riigitee 17177 Haljala Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku ümberehituse ehitusprojekti

koostamiseks.

Projekti eesmärk on olemasoleva riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 paikneva ristmiku

ümberehitamine ringristmikuks liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Aarens Projekt OÜ tööle nr P-40/2026 „Riigitee

17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku muudatusprojekt". Projekt on kuni

01.07.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/43v9WEhf3cjvPyv

Tee ehitusloa andmise aluseks olev põhiprojekti muudatus on koostatud Roadplan OÜ töö nr

24014 „Kõrvalmaantee 17177 Haljala-Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse

parendamine“ alusel. Põhiprojekti peamiste muudatustena on vähenenud ringristmiku projektala

parklas kavandatud tööde võrra, väiksemas mahus on kavandatud olemasolevate

katendikonstruktsioonide ümberehitamist ja kesksaarele on kavandatud haljastus.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga on kavandatud olemasoleva 4-harulise ristmiku ümberehitamine

ringristmikuks.

Kõrvalmaantee 17177 Haljala – Käsmu km 27,012 asuva Võsu II ristmiku liikluskorralduse

parendamise põhiprojekti (Roadplan OÜ töö nr 24014) keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

tulemusena leiti, et vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

Ehitusloa aluseks oleva põhiprojekti peamiste muudatustena on vähenenud projektala parklas

kavandatud tööde võrra, väiksemas mahus on kavandatud olemasolevate katendikonstruktsioonide

ümberehitamist ja ringristmiku kesksaarele on kavandatud haljastus.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest lisas 2.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet ja Haljala

Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

3

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, liiklusseaduse § 11

lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §

10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,

8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel

puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 asuva ristmiku

ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 17177 Haljala-Käsmu tee km 27,012 Võsu II ristmiku

muudatusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus