Maa- ja Ruumiamet [email protected] AS Nurme Turvas [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected]

21.09.2026 nr DM-136357-2

Nurme Turvas tootmisala (keskkonnaluba nr KMIN-009) korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse küsimine ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153, aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille, 85004) esitas 20.04.2026 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.04.2026 nr DM-136357-1) Keskkonnaametile taotluse Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste saamiseks. Ettevõttele kuulub mavara kaevandamist ja vee- erikasutust võimaldav keskkonnaluba nr KMIN-009, mis kehtib kuni 10.06.2052, mille alusel kaevandatakse Lavassaare turbamaardla (registrikaardi nr 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel häsi- ja vähelagunenud turvast.

Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet.

Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2

küsib Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta ka Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise (KHM) eelhinnangu ja KHM algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 21

kohaselt, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, võib KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega põhjendatud juhul pikendada, teavitades arendajat sellest kirjalikult.

Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg on möödunud. Tulenedes asjaolust, et eelnõudele soovitakse arvamusi ja ettepanekuid, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 09.10.2026.

Eelnevast lähtuvalt soovime Teie kirjalikku arvamust ja ettepanekuid Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste ja KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõude kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul käesoleva kirja saatmisest, s.o hiljemalt 05.10.2026 kuupäevaks. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Elering AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

1. Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine_eelnõu.pdf

2. Nurme turvas tootmisala_korrastamistingimused_eelnõu.pdf

2(2)

EELNÕU

(20.05.2026)

Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11

lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Nurme Turvas tootmisala

korrastamistingimuste taotluse menetluse raames.

1.2. Nurme Turvas tootmisala keskkonnaloa KMIN-009 korrastamistingimuste andmise

taotluses arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Korrastamisprojekti koostamisse (ja vajadusel ka korrastamistöödesse) tuleb kaasata

vastavate kogemustega sooteadlane. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad

keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja

isikuid;

1.2.2. Lisaks sooteadlasele tuleb kaasata ornitoloog ja hüdroloog, kes annavad

eksperthinnangu, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalaveeline

üleujutatud ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele soolinnustikule.

1.3. Lisanduvate keskkonnameetmete vajadus tehakse kindlaks korrastamisprojekti

koostamise käigus.

1.4. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Nurme Turvas (reg.kood 10315153,aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille,

85004) esitas 20.04.2026 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.04.2026 nr DM-136357-1) Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste saamiseks. Ettevõttele kuulub maavra kaevandamist ja vee-

erikasutust võimaldav keskkonnaluba nr KMIN-009, mis kehtib kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaart 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast.

2.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud

tegevusloana. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb

Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet.

Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 12 tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda turba

mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamise korral.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi

määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Keskkonnaluba KMIN-009;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Pärnu maakonnaplaneering 2030 + (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74)

4. Hetkel kehtiv Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega

nr 97)

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Nurme Turvas tootmisala kaevandatud maa korrastamine.

Nurme Turvas tootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas kinnistutel Nurme

turbaraba 1 (73001:001:0330), Nurme turbaraba 2 (73001:001:0310), Nurme turbaraba 3

(73001:001:0320), millede riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Ettevõttele kuulub keskkonnaluba KMIN-009 kehtivusajaga kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaardi nr 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 278,79 ha ja mäeeraldise

pindala on 276,55 ha. Maksimaalne tootmismaht aastas on 40 tuh t. Maavara kasutusaladeks on

põllumajandus ja kütteturvas. Loas on kaevandamisega rikutud korrastava maa kasutamise

otstarbeks määratud tingimuste loomine soo taastumiseks.

Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju kliimaeesmärkide täitmisele. Soodel on oluline

roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud ja kasutusel

olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja

maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO₂ allikad, kuna kaevandamise

tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale taassoostumiseks

sobivate tingimuste loomisel peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside

emissioone. Kliima seisukohast Nurme Turvas tootmisala korrastamise tulemusena

kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju.

Soo taastamisel luuakse tingimused bioloogilise mitmekesisuse arenguks luues kasvutingimused

soodele iseloomulikele taimedele ja pakkudes elukohti loomadele, turba lagunemine väheneb ja

taimkatte arenguga luuakse tingimused turbaalal süsiniku sidumiseks ning vähendatakse turba

mineraliseerumisest tulenevaid CO2 vooge, taastatud turbaalad on ka magevee reservuaarid ning

veetaseme tõustes väheneb ala tuleohtlikkus.

Ei ole teada, et kaevandatud ala korrastamine oleks vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentidega. Antud juhul on tegemist maavara kaevandamise lõpetamisega

kaasneva loomuliku ning seadusjärgse kohustusega, mistõttu ei ole korrastamine vastuolus

planeeringute ja arengukavadega. Tori valla üldplaneering on koostamisel. Hetkel kehtiva Sauga

valla üldplaneeringu kohaselt on Nurme Turvas tootmisalal lubatud maavarade kaevandamine,

pärast kaevandamist tuleb ala korrastada. Vastuolu üldplaneeringuga ei ole.

Ka Pärnu maakonna planeering näeb ette ammendunud maardlate korrastamist kui olulist tegevust

ning seetõttu maakonna planeeringuga vastuolud puuduvad.

Lõuna-kagu osas asub Sindi-Lihula elektriõhuliin (220-330kV, kõrgepingeliin) ja Sindi-Audru

elektriõhuliin (35-110kV, kõrgepingeliin).

Nurme Turvas tootmisala kattub Rapla- Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga.

Ida suunas piirneb tootmisala Tallinna-Pärnu-Ikla teega.

Esitatud taotluse kohaselt on sooteadlane planeeritud kaasata korrastamise projekti koostamise

käigus, et projekteerimisel oleks võimalik lähtuda võimalikult värskest informatsioonist

keskkonnaalastes küsimustes.

3.1.2. Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursse ja energiat kraavide sulgemiseks, rajatiste

likvideerimiseks jm tegevusteks, mis käivad tootmisala tehnilise ja bioloogilise korrastamise

juurde. Veetõkketammide rajamiseks kasutatakse tõenäoliselt tootmisalalt saadud turvast.

Tagamaks soodele iseloomuliku taimkatte arengut peab korrastataval alal kaevandamata jääma

vähemalt 0,2 m paksune turbakiht, et luua sobivad keemilised ja füüsikalised kasvutingimused

sootaimedele. Korrastamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel peale väljakute ammendumist, et

vältida turba edasist mineraliseerumist, sel juhul ei ole vajalik ka turba pinna koorimine.

Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel tuleb kaasata vastava eriala spetsialist, kes omab

varasemat kogemust soo taastamisel. Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb viia tootmisalalt ära

kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme.

Võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ole energia- ja jäätmemahukas ega kujuta ohtu

keskkonnale, inimese tervisele ja varale.

3.1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine

Pinna- ja põhjavesi

Nurme Turvas turbatootmisalalt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei

lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on tootmisalalt ära juhitav vesi

oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega.

Korrastamise käigus on Nurme Turvas turbatootmisala veerežiimi taastamine oluline eeldus

sootüübiliste koosluste kujunemiseks. Ala on varasemalt kuivendatud ning tootmise lõppedes

kaovad kuivenduskraavidel põhinevad vee ärajuhtimise funktsioonid. Korrastamise tulemusel

veetase tõuseb ning stabiliseerub tasemel, mis soodustab sootaimestiku taastumist ning aeglustab

turba edasist mineraliseerumist. Ala kuivendamise lõpetamine vähendab järk-järgult ka toitainete

leostumist ja heljumi teket.

Veerežiimi ühtlustamiseks suletakse tootmisalal paiknevad kuivenduskraavid tihendatud turbast

veetõkketammidega. Tammid rajatakse kohapealset turvast kasutades ning vajadusel kujundatakse

terrassid ja madalad tõkkevallid, mille eesmärk on aeglustada äravoolu, pikendada sademe- ja

lumesulavee viibeaega ning tagada veetaseme püsimine maapinna lähedal. Sellise lahenduse

eesmärk on luua võimalikult ühtlane ja looduslik veerežiim kogu taastatava soo ulatuses.

Korrastamise tulemusena muutub ära juhitava vee kogus oluliselt väiksemaks. Pinna- ja põhjavee

äravoolu suund ei muutu, kuna veetõkked ei põhjusta uute äravoolukanalite teket ega survet

ümbritsevatele aladele. Tööde käigus ei süvendata eesvoolusid ega muudeta olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimist.

Korrastamistööde ajal võib ajutiselt suureneda heljumi hulk, mis on tingitud turbapinnase

liigutamisest ning pinnavee ümberjaotumisest. Heljumi esinemine on varasemalt olnud seotud

turbatootmise tolmu ning kuivendamise mõjul toimunud füüsikalis-keemiliste protsessidega.

Eeldatavalt on tööde ajal tekkiv mõju väiksem kui aktiivsel tootmisperioodil, kuna turbakihti

liigutatakse oluliselt vähem. Töid teostatakse selliselt, et vältida suurte sademete ajal turbapinnase

liigset segunemist ning pinnase erosiooni. Ala loodusliku veerežiimi taastudes väheneb aja jooksul

kuivenduse negatiivne mõju ja paranevad ka pinnavee kvaliteedi näitajad. Tootmisperioodile

iseloomulik toitainete (lämmastik, fosfor) ja heljumi tõus hakkab taanduma, kuna turba

mineralisatsioon pidurdub ja veerežiim muutub stabiilsemaks. Pikaajaliselt on mõju pinna- ja

põhjaveele selgelt positiivne.

Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Vesi on happeline, madala

mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja

maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Turbatootmine ei mõjuta põhjavee

režiimi kuna kuivendamine toimub vabapinnalises soosetete veekihis, mida joogiveeks ei kasutata.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, paiknemist ning asjaolu, et tegemist on

majanduslikult ammendunud turbatootmisalaga, mille veerežiim taastub looduslikule tasemele, ei

ole põhjaveetaseme seire nõudmine vajalik. Ala ei paikne põhjaveehaarete läheduses ning

veetaseme tõus vähendab toitainete väljauhtumise ohtu, mitte ei suurenda seda. Kavandatav

tegevus ei muuda äravoolu, ei tekita üleujutusriski ega põhjusta survet lähedal paiknevatele

ökosüsteemidele. Taastuv veerežiim parandab piirkonna looduslikku tasakaalu ning loob

tingimused sootüüpiliste koosluste arenguks korrastataval alal.

Müra ja tolm

Turbatootmisala korrastamise mõju välisõhule (müra, tahked peenosakesed) ei ole võrreldav turba

tootmisega kaasnevate mõjudega, kuna on lühiajaline ega põhjusta olulist negatiivset

keskkonnamõju. Korrastamiseks kasutatavad masinad tekitavad kaevandamisega sarnase

mürafooni ja lubatud piirväärtuseid ületava mürataseme tekkimist eeldatavalt ei ole ette näha.

Korrastamise järgselt lõpeb ka mürahäiring.

Keskkonnaametile ei ole teada kaebusi, mis alal turbatootmisega seoses oleks esitatud. Seega

nendest aspektidest tulenevalt ei ole korrastamisega eeldada negatiivsete keskkonnamõjude

tekkimist ümbritsevale maastikule või elanikkonnale.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tootmisala korrastamisega ümbruskonnale ei kaasne.

Kui neid tekib, siis on see lokaalne ja lühiajaline ning mäeeraldise piiridest väljapoole ei levi (nt

tehnika valgustus, masinate heitgaaside lõhn vmt).

Jäätmeteke

Turbatootmisala korrastamisel tekkida võivad jäätmed tuleb käidelda kooskõlas kehtivate

õigusaktidega. Nurme Turvas tootmisala korrastamine taastuvaks sooks loob jäätmete tekke

seisukohalt eeldatavalt positiivse mõju, kuna korrastamise käigus viiakse turbatootmisalalt

tehislikud materjalid jms ära ning korrastamise tulemusena maa-ala looduslik ilme taastub.

Vibratsioon

Korrastamistöid teostavad masinad tekitavad müra ja vibratsiooni, kuid need häiringud on

lühiajalised ega ületa eeldatavasti õigusaktidega kehtestatud piirnorme.

3.1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise

võimalikkus

Korrastamistöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks

tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida projektis avariide likvideerimise viisid.

Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite

olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

Kui korrastamistöid viiakse läbi kuival ja soojal aastaajal, on üks võimalik turbatootmisala

keskkonnaoht turbalasundi tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste

hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud

turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud.

Selleks peavad turbatootmisalal olema tulekustutuse veevõtu kohad. Lisaks peaks turbatootmisalal

olema välja töötatud esmane tulekahju likvideerimise skeem. Turbatootmisala korrastamise

seisukohast suurõnnetuste või katastroofide oht puudub, kui suudetakse võimalikud põlengud

kiiresti lokaliseerida.

Teadaolevalt puuduvad korrastataval mäeeraldisel alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada. Ajalooliste, kultuuriliste ning arheoloogiliste väärtustega alad

kavandatava tegevuse maa-alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud

väärtustele puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja mõjutatav keskkond on väljatoodud ptk-s 3.1.1.

3.2.1. Mõjualale jääva Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitseliste alade kirjeldus

Nurme Turvas tootmisalale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ning puuduvad EELIS

andmebaasis looduskaitselised piirangud, millele korrastamistegevus võiks mõjuda ebasoodsalt,

kui arvestada liigispetsiifiliste nõudmiste ja piirangutega.

Teder (Lyrurus tetrix; KLO9111964) on hetkel Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi

arvatud kategooriasse väljasuremisohus (CR)1. Arvukus on 3 põlvkonna vältel langenud >50%,

kusjuures languse põhjused ei ole lakanud ning langus on jätkuv. Tedre ohuteguriteks loetakse mh

järgnevaid tegureid: energia tootmine ja kaevandamine, kuivendamine, metsamaa raadamine,

kliimamuutused ja erakordsed ilmastikunähud, looduslike süsteemide ümberkujundamine,

metsaraie ja puidu varumine2.

Nurme Turvas tootmisalal tuleks taastada ala tedrele sobilikuks. Seega lihtsaim variant on

kujundada ala püsiva või ajutise üleujutusega alaks, kallim variant on taastada märgala kompleks.

Esimese sammuna tuleks selleks topograafiliste (LIDAR kõrgusmudel ja reljeefi analüüs) ning

hüdroloogiliste (valgala ulatus, kraavivõrgustik ja veetasemed) andmete analüüsist koostada

eksperthinnang, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalaveeline üleujutatud

ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele soolinnustikule.

1 EELIS 2 Linnuatlas

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaasata vastavad eksperdid (ornitoloog, hüdroloog), kes annavad

eksperthinnangu, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalveeline üleujutatud

ala, mis oleks sobilik tedrele ning teistele soolinnustikule.

3.2.2. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Maavara kaevandamise tulemusena on maastik mäeeraldise piires täielikult muutunud, kuid selle

kvalitatiivne muutus taastatakse korrastamisega. Kaevandatud ala korrastamisel luuakse

tingimused soo taastumiseks. Tootmisala korrastamine ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus.

Ala ei paikne põhjaveehaarete läheduses ning veetaseme tõus vähendab toitainete väljauhtumise

ohtu, mitte ei suurenda seda. Kavandatav tegevus ei muuda äravoolu, ei tekita üleujutusriski ega

põhjusta survet lähedal paiknevatele ökosüsteemidele. Taastuv veerežiim parandab piirkonna

looduslikku tasakaalu ning loob tingimused sootüüpiliste koosluste arenguks korrastataval alal.

3.2.3. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Korrastamisel kasutatakse samu masinaid, mida kaevandamisel. Korrastamistööde käigus ei ole

ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist: veerežiimi muutus ja sellega kaasnev võimalik mõju

peab olema kajastatud korrastamisprojektis ning vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

Piirtasemeid ületavat müra ja õhusaastet ei teki. Korrastamistööde tegevuste mõju ei ulatu

eeldatavalt tootmisala piiridest väljapoole, korrastamise lõpetamise järgselt on alale loodud

soodsad tingimused taassoostumiseks.

Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ümbritsevale

elanikkonnale. Lõpetatakse turbatootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimine ning suletakse kraavid,

et veetase saaks alal tõusta. Sellega tekitatakse võimalused märgala taastumiseks. Lakkavad

turbatootmisega kaasneda võivad häiringud (õhusaaste, müra, masinate liikumine teedel jne).

Soodel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud

ja kasutusel olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja

maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO₂ allikad, kuna kaevandamise

tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale taassoostumiseks

sobivate tingimuste loomisel peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside

emissioone. Kliima seisukohast Nurme Turvas tootmisala korrastamise tulemusena

kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju.

3.2.4. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.2.5. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele loodusobjektidele

Objektiivse teabe põhjal on ebasoodne mõju Natura 2000 aladele välistatud. Natura 2000

hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

Mõju kaitsealustele liikidele ei ole näha, sest ekspertide kaasamine võimaldab korrastamise käigus

luua kaitsealustele linnuliikidele sobivaid elupaiku ning vähendada korrastamistööde mõju

kaitsealustele linnuliikidele. Korrastamistegevus toetab aga tervikuna (sh. kaitsealuste liikide)

sooelupaikade arengut Nurme Turvas tootmisalal.

3.2.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Nurme Turvas tootmisala lähedusse jäävad OÜ ASB Greenworld Eesti (Nurme turbatootmisala

KMIN-127, Nurme III turbatootmisala L.MK/333334), OÜ TorfEst (Elbu III turbatootmisala,

L.MK/334153, Nurme IV turbatootmisala KL-523450), AS Jiffi Products Estonia (Elbu

turbatootmisala, KMIN-028) ja AS Nurme Turvas (Elbu IV turbatootmisala, KMIN-033)

turbatootmisalad.

Korrastamisel kasutatakse samu masinaid, mida kaevandamisel. Korrastamistööde käigus ei ole

ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist ega koosmõjude suurenemist.

3.2.7. Ebasooda mõju tõhusta ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevandamise

võimalused

Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt

vähetõenäoline. Korrastamisel luuakse soodsad tingimused taassoostumiseks. Korrastamisprojekti

koostamisel (ja vajadusel ka tööde läbiviimisel) tuleb konsulteerida vastavaid teadmisi ja

kogemusi omava sooteadlasega, ornitoloogiga kui ka hüdroloogiga.

Lisaks tuleb arvestada liigispetsiifiliste nõudmiste, piirangute ja leevendusmeetmetega.

3.3. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

ebasoodne keskkonnamõju, kuna:

- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alasid;

- puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

- eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

- korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning soodsad tingimused märgala

tekkeks, sh alale looduslikult oma veerežiim.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

KeHJS §11 lg 22 alusel saatis Keskkonnaamet xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Tori Vallavalitsusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile, AS-le Nurme Turvas ja tutvumiseks Elering AS-le, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, arvamuse avaldamise tähtajaga hiljemalt xx.xx.2026.

Maigi Säinas 5918 4357

[email protected]

Aire Soo 5699 7376

[email protected]

Liisu Aulik 56924060

[email protected]

EELNÕU

(17.09.2026)

KORRALDUS

Nurme Turvas tootmisala (KMIN-009) korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes AS Nurme

Turvas 20.04.2026 esitatud taotlusele, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Esitada AS-le Nurme Turvas (reg. kood 10315153) kuuluva Nurme Turvas tootmisala

keskkonnaloa nr KMIN-009 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks

järgmised korrastamistingimused:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Turbatootmisala korrastada maksimaalses võimalikus ulatuses taastuvaks sooks (luua

tingimused taassoostumiseks).

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef peab olema võimalikult looduslähedane.

1.1.2.2. Korrastatavale alale tuleb taassoostumise soodustamiseks jätta vähemalt 0,2 m paksune

jääkturba kiht, võimalusel säilitada maksimaalses mahus olemasolev taimkate. Jääkturba kiht

koosneb hästilagunenud turbast, mistõttu on võimalik madalsoosuunaline korrastamine.

1.1.2.3. Turbatootmise lõppfaasis tuleb veel ammendamata aladele kaevandamise käigus jätta

võimalikult ühtlase kõrgusega ala. Nii on võimalik korrastamist lihtsustada ja täiendavate paisude

ja veetõkkevallide rajamisele kulutusi vähendada.

1.1.2.4. Tuleb eemaldada teenindusmaale tõstetud turbast vall, materjali kasutada kogujakraavi

täitmiseks ning turbatootmisala piiravate nõlvade laugemaks muutmiseks.

1.1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.3.1. Taastada soo ala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastataval alal tõsta

veetase turbapinna lähedale. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel

kinnistutel veetase ei tõuseks.

1.1.3.2. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda.

1.1.4. Lisatingimused:

1.1.4.1. Korrastamisprojekti koostamisel (ja vajadusel ka tööde läbiviimisel) tuleb konsulteerida

vastavaid teadmisi ja kogemusi omava sooteadlasega. Lisaks sooteadlasele tuleb kaasata

ornitoloog ja hüdroloog, kes annavad eksperthinnangu kas ja millisel moel on võimalik tekitada

tootmisalale madalaveeline üleujutatud ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele

soolinnustikule (eksperdid kooskõlastada Keskkonnaametiga). Kui korrastamise käigus ilmnevad

olulised ebasoodsad keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates

asjaomaseid asutusi ja isikuid.

1.1.4.2. Veerežiimi muutmisel veetaseme tõstmiseks tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada

maaparandussüsteemi omanikuga ja veetaseme tõstmisest mõjutatud kinnistute omanikega.

1.1.4.3. Korrastamise lõpp-lahend ja väljastatavad korrastamistingimused tuleb kooskõlastada

maaomaniku või selle volitatud asutusega.

1.1.4.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.4.5. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

2. ASJAOLUD

AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153,aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille,

85004) esitas 20.04.2026 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.04.2026 nr DM-136357-1) Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste saamiseks. Ettevõttele kuulub maavara kaevandamist ja vee-

erikasutust võimaldav keskkonnaluba nr KMIN-009, mis kehtib kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaart 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast.

Nurme Turvas tootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas kinnistutel Nurme

turbaraba 1 (73001:001:0330), Nurme turbaraba 2 (73001:001:0310) ja Nurme turbaraba 3

(73001:001:0320), millede riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 278,79 ha ja

mäeeraldise pindala on 276,55 ha.

Keskkonnaloale nr KMIN-009 on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud tingimuste

loomine soo taastumiseks.

3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud

maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti

koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest

lähtuvalt.

MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Põhjendatud

juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on

keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta

esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ sätestatud nõuetest.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x kohaliku

omavalitsuse (Tori Vallavalitsus) ja maaomaniku (riigivaravalitseja volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet) arvamust Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste esitamiseks.

Maa- ja Ruumiamet …

Tori Vallavalitsus …

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele

võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026

korrastamistingimuste eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks AS-le Nurme Turvas.

AS Nurme Turvas …

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja

§ 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turba mehhaniseeritud kaevandamisega

rikutud maa korrastamise korral.

Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6¹ sätestatud kriteeriumitest.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x „Nurme

Turvas tootmisala (KMIN-009) korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Nurme Turvas tootmisala

korrastamistingimuste taotlusele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb

jätta algatamata, kuna:

- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alasid;

- puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

- eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

- korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning soodsad tingimused märgala

tekkeks, sh alale looduslikult oma veerežiim.

VAIDLUSTAMINE

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

EELNÕU

(20.05.2026)

Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11

lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Nurme Turvas tootmisala

korrastamistingimuste taotluse menetluse raames.

1.2. Nurme Turvas tootmisala keskkonnaloa KMIN-009 korrastamistingimuste andmise

taotluses arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Korrastamisprojekti koostamisse (ja vajadusel ka korrastamistöödesse) tuleb kaasata

vastavate kogemustega sooteadlane. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad

keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja

isikuid;

1.2.2. Lisaks sooteadlasele tuleb kaasata ornitoloog ja hüdroloog, kes annavad

eksperthinnangu, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalaveeline

üleujutatud ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele soolinnustikule.

1.3. Lisanduvate keskkonnameetmete vajadus tehakse kindlaks korrastamisprojekti

koostamise käigus.

1.4. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Nurme Turvas (reg.kood 10315153,aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille,

85004) esitas 20.04.2026 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.04.2026 nr DM-136357-1) Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste saamiseks. Ettevõttele kuulub maavra kaevandamist ja vee-

erikasutust võimaldav keskkonnaluba nr KMIN-009, mis kehtib kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaart 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast.

2.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud

tegevusloana. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb

Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet.

Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 12 tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda turba

mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamise korral.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi

määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Keskkonnaluba KMIN-009;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Pärnu maakonnaplaneering 2030 + (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74)

4. Hetkel kehtiv Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega

nr 97)

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Nurme Turvas tootmisala kaevandatud maa korrastamine.

Nurme Turvas tootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas kinnistutel Nurme

turbaraba 1 (73001:001:0330), Nurme turbaraba 2 (73001:001:0310), Nurme turbaraba 3

(73001:001:0320), millede riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Ettevõttele kuulub keskkonnaluba KMIN-009 kehtivusajaga kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaardi nr 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 278,79 ha ja mäeeraldise

pindala on 276,55 ha. Maksimaalne tootmismaht aastas on 40 tuh t. Maavara kasutusaladeks on

põllumajandus ja kütteturvas. Loas on kaevandamisega rikutud korrastava maa kasutamise

otstarbeks määratud tingimuste loomine soo taastumiseks.

Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju kliimaeesmärkide täitmisele. Soodel on oluline

roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud ja kasutusel

olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja

maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO₂ allikad, kuna kaevandamise

tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale taassoostumiseks

sobivate tingimuste loomisel peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside

emissioone. Kliima seisukohast Nurme Turvas tootmisala korrastamise tulemusena

kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju.

Soo taastamisel luuakse tingimused bioloogilise mitmekesisuse arenguks luues kasvutingimused

soodele iseloomulikele taimedele ja pakkudes elukohti loomadele, turba lagunemine väheneb ja

taimkatte arenguga luuakse tingimused turbaalal süsiniku sidumiseks ning vähendatakse turba

mineraliseerumisest tulenevaid CO2 vooge, taastatud turbaalad on ka magevee reservuaarid ning

veetaseme tõustes väheneb ala tuleohtlikkus.

Ei ole teada, et kaevandatud ala korrastamine oleks vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentidega. Antud juhul on tegemist maavara kaevandamise lõpetamisega

kaasneva loomuliku ning seadusjärgse kohustusega, mistõttu ei ole korrastamine vastuolus

planeeringute ja arengukavadega. Tori valla üldplaneering on koostamisel. Hetkel kehtiva Sauga

valla üldplaneeringu kohaselt on Nurme Turvas tootmisalal lubatud maavarade kaevandamine,

pärast kaevandamist tuleb ala korrastada. Vastuolu üldplaneeringuga ei ole.

Ka Pärnu maakonna planeering näeb ette ammendunud maardlate korrastamist kui olulist tegevust

ning seetõttu maakonna planeeringuga vastuolud puuduvad.

Lõuna-kagu osas asub Sindi-Lihula elektriõhuliin (220-330kV, kõrgepingeliin) ja Sindi-Audru

elektriõhuliin (35-110kV, kõrgepingeliin).

Nurme Turvas tootmisala kattub Rapla- Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga.

Ida suunas piirneb tootmisala Tallinna-Pärnu-Ikla teega.

Esitatud taotluse kohaselt on sooteadlane planeeritud kaasata korrastamise projekti koostamise

käigus, et projekteerimisel oleks võimalik lähtuda võimalikult värskest informatsioonist

keskkonnaalastes küsimustes.

3.1.2. Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursse ja energiat kraavide sulgemiseks, rajatiste

likvideerimiseks jm tegevusteks, mis käivad tootmisala tehnilise ja bioloogilise korrastamise

juurde. Veetõkketammide rajamiseks kasutatakse tõenäoliselt tootmisalalt saadud turvast.

Tagamaks soodele iseloomuliku taimkatte arengut peab korrastataval alal kaevandamata jääma

vähemalt 0,2 m paksune turbakiht, et luua sobivad keemilised ja füüsikalised kasvutingimused

sootaimedele. Korrastamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel peale väljakute ammendumist, et

vältida turba edasist mineraliseerumist, sel juhul ei ole vajalik ka turba pinna koorimine.

Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel tuleb kaasata vastava eriala spetsialist, kes omab

varasemat kogemust soo taastamisel. Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb viia tootmisalalt ära

kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme.

Võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ole energia- ja jäätmemahukas ega kujuta ohtu

keskkonnale, inimese tervisele ja varale.

3.1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine

Pinna- ja põhjavesi

Nurme Turvas turbatootmisalalt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei

lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on tootmisalalt ära juhitav vesi

oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega.

Korrastamise käigus on Nurme Turvas turbatootmisala veerežiimi taastamine oluline eeldus

sootüübiliste koosluste kujunemiseks. Ala on varasemalt kuivendatud ning tootmise lõppedes

kaovad kuivenduskraavidel põhinevad vee ärajuhtimise funktsioonid. Korrastamise tulemusel

veetase tõuseb ning stabiliseerub tasemel, mis soodustab sootaimestiku taastumist ning aeglustab

turba edasist mineraliseerumist. Ala kuivendamise lõpetamine vähendab järk-järgult ka toitainete

leostumist ja heljumi teket.

Veerežiimi ühtlustamiseks suletakse tootmisalal paiknevad kuivenduskraavid tihendatud turbast

veetõkketammidega. Tammid rajatakse kohapealset turvast kasutades ning vajadusel kujundatakse

terrassid ja madalad tõkkevallid, mille eesmärk on aeglustada äravoolu, pikendada sademe- ja

lumesulavee viibeaega ning tagada veetaseme püsimine maapinna lähedal. Sellise lahenduse

eesmärk on luua võimalikult ühtlane ja looduslik veerežiim kogu taastatava soo ulatuses.

Korrastamise tulemusena muutub ära juhitava vee kogus oluliselt väiksemaks. Pinna- ja põhjavee

äravoolu suund ei muutu, kuna veetõkked ei põhjusta uute äravoolukanalite teket ega survet

ümbritsevatele aladele. Tööde käigus ei süvendata eesvoolusid ega muudeta olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimist.

Korrastamistööde ajal võib ajutiselt suureneda heljumi hulk, mis on tingitud turbapinnase

liigutamisest ning pinnavee ümberjaotumisest. Heljumi esinemine on varasemalt olnud seotud

turbatootmise tolmu ning kuivendamise mõjul toimunud füüsikalis-keemiliste protsessidega.

Eeldatavalt on tööde ajal tekkiv mõju väiksem kui aktiivsel tootmisperioodil, kuna turbakihti

liigutatakse oluliselt vähem. Töid teostatakse selliselt, et vältida suurte sademete ajal turbapinnase

liigset segunemist ning pinnase erosiooni. Ala loodusliku veerežiimi taastudes väheneb aja jooksul

kuivenduse negatiivne mõju ja paranevad ka pinnavee kvaliteedi näitajad. Tootmisperioodile

iseloomulik toitainete (lämmastik, fosfor) ja heljumi tõus hakkab taanduma, kuna turba

mineralisatsioon pidurdub ja veerežiim muutub stabiilsemaks. Pikaajaliselt on mõju pinna- ja

põhjaveele selgelt positiivne.

Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Vesi on happeline, madala

mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja

maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Turbatootmine ei mõjuta põhjavee

režiimi kuna kuivendamine toimub vabapinnalises soosetete veekihis, mida joogiveeks ei kasutata.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, paiknemist ning asjaolu, et tegemist on

majanduslikult ammendunud turbatootmisalaga, mille veerežiim taastub looduslikule tasemele, ei

ole põhjaveetaseme seire nõudmine vajalik. Ala ei paikne põhjaveehaarete läheduses ning

veetaseme tõus vähendab toitainete väljauhtumise ohtu, mitte ei suurenda seda. Kavandatav

tegevus ei muuda äravoolu, ei tekita üleujutusriski ega põhjusta survet lähedal paiknevatele

ökosüsteemidele. Taastuv veerežiim parandab piirkonna looduslikku tasakaalu ning loob

tingimused sootüüpiliste koosluste arenguks korrastataval alal.

Müra ja tolm

Turbatootmisala korrastamise mõju välisõhule (müra, tahked peenosakesed) ei ole võrreldav turba

tootmisega kaasnevate mõjudega, kuna on lühiajaline ega põhjusta olulist negatiivset

keskkonnamõju. Korrastamiseks kasutatavad masinad tekitavad kaevandamisega sarnase

mürafooni ja lubatud piirväärtuseid ületava mürataseme tekkimist eeldatavalt ei ole ette näha.

Korrastamise järgselt lõpeb ka mürahäiring.

Keskkonnaametile ei ole teada kaebusi, mis alal turbatootmisega seoses oleks esitatud. Seega

nendest aspektidest tulenevalt ei ole korrastamisega eeldada negatiivsete keskkonnamõjude

tekkimist ümbritsevale maastikule või elanikkonnale.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tootmisala korrastamisega ümbruskonnale ei kaasne.

Kui neid tekib, siis on see lokaalne ja lühiajaline ning mäeeraldise piiridest väljapoole ei levi (nt

tehnika valgustus, masinate heitgaaside lõhn vmt).

Jäätmeteke

Turbatootmisala korrastamisel tekkida võivad jäätmed tuleb käidelda kooskõlas kehtivate

õigusaktidega. Nurme Turvas tootmisala korrastamine taastuvaks sooks loob jäätmete tekke

seisukohalt eeldatavalt positiivse mõju, kuna korrastamise käigus viiakse turbatootmisalalt

tehislikud materjalid jms ära ning korrastamise tulemusena maa-ala looduslik ilme taastub.

Vibratsioon

Korrastamistöid teostavad masinad tekitavad müra ja vibratsiooni, kuid need häiringud on

lühiajalised ega ületa eeldatavasti õigusaktidega kehtestatud piirnorme.

3.1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise

võimalikkus

Korrastamistöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks

tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida projektis avariide likvideerimise viisid.

Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite

olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

Kui korrastamistöid viiakse läbi kuival ja soojal aastaajal, on üks võimalik turbatootmisala

keskkonnaoht turbalasundi tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste

hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud

turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud.

Selleks peavad turbatootmisalal olema tulekustutuse veevõtu kohad. Lisaks peaks turbatootmisalal

olema välja töötatud esmane tulekahju likvideerimise skeem. Turbatootmisala korrastamise

seisukohast suurõnnetuste või katastroofide oht puudub, kui suudetakse võimalikud põlengud

kiiresti lokaliseerida.

Teadaolevalt puuduvad korrastataval mäeeraldisel alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada. Ajalooliste, kultuuriliste ning arheoloogiliste väärtustega alad

kavandatava tegevuse maa-alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud

väärtustele puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja mõjutatav keskkond on väljatoodud ptk-s 3.1.1.

3.2.1. Mõjualale jääva Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitseliste alade kirjeldus

Nurme Turvas tootmisalale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ning puuduvad EELIS

andmebaasis looduskaitselised piirangud, millele korrastamistegevus võiks mõjuda ebasoodsalt,

kui arvestada liigispetsiifiliste nõudmiste ja piirangutega.

Teder (Lyrurus tetrix; KLO9111964) on hetkel Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi

arvatud kategooriasse väljasuremisohus (CR)1. Arvukus on 3 põlvkonna vältel langenud >50%,

kusjuures languse põhjused ei ole lakanud ning langus on jätkuv. Tedre ohuteguriteks loetakse mh

järgnevaid tegureid: energia tootmine ja kaevandamine, kuivendamine, metsamaa raadamine,

kliimamuutused ja erakordsed ilmastikunähud, looduslike süsteemide ümberkujundamine,

metsaraie ja puidu varumine2.

Nurme Turvas tootmisalal tuleks taastada ala tedrele sobilikuks. Seega lihtsaim variant on

kujundada ala püsiva või ajutise üleujutusega alaks, kallim variant on taastada märgala kompleks.

Esimese sammuna tuleks selleks topograafiliste (LIDAR kõrgusmudel ja reljeefi analüüs) ning

hüdroloogiliste (valgala ulatus, kraavivõrgustik ja veetasemed) andmete analüüsist koostada

eksperthinnang, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalaveeline üleujutatud

ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele soolinnustikule.

1 EELIS 2 Linnuatlas

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaasata vastavad eksperdid (ornitoloog, hüdroloog), kes annavad

eksperthinnangu, kas ja millisel moel on võimalik tekitada tootmisalale madalveeline üleujutatud

ala, mis oleks sobilik tedrele ning teistele soolinnustikule.

3.2.2. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Maavara kaevandamise tulemusena on maastik mäeeraldise piires täielikult muutunud, kuid selle

kvalitatiivne muutus taastatakse korrastamisega. Kaevandatud ala korrastamisel luuakse

tingimused soo taastumiseks. Tootmisala korrastamine ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus.

Ala ei paikne põhjaveehaarete läheduses ning veetaseme tõus vähendab toitainete väljauhtumise

ohtu, mitte ei suurenda seda. Kavandatav tegevus ei muuda äravoolu, ei tekita üleujutusriski ega

põhjusta survet lähedal paiknevatele ökosüsteemidele. Taastuv veerežiim parandab piirkonna

looduslikku tasakaalu ning loob tingimused sootüüpiliste koosluste arenguks korrastataval alal.

3.2.3. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Korrastamisel kasutatakse samu masinaid, mida kaevandamisel. Korrastamistööde käigus ei ole

ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist: veerežiimi muutus ja sellega kaasnev võimalik mõju

peab olema kajastatud korrastamisprojektis ning vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

Piirtasemeid ületavat müra ja õhusaastet ei teki. Korrastamistööde tegevuste mõju ei ulatu

eeldatavalt tootmisala piiridest väljapoole, korrastamise lõpetamise järgselt on alale loodud

soodsad tingimused taassoostumiseks.

Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ümbritsevale

elanikkonnale. Lõpetatakse turbatootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimine ning suletakse kraavid,

et veetase saaks alal tõusta. Sellega tekitatakse võimalused märgala taastumiseks. Lakkavad

turbatootmisega kaasneda võivad häiringud (õhusaaste, müra, masinate liikumine teedel jne).

Soodel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud

ja kasutusel olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja

maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO₂ allikad, kuna kaevandamise

tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale taassoostumiseks

sobivate tingimuste loomisel peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside

emissioone. Kliima seisukohast Nurme Turvas tootmisala korrastamise tulemusena

kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju.

3.2.4. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.2.5. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele loodusobjektidele

Objektiivse teabe põhjal on ebasoodne mõju Natura 2000 aladele välistatud. Natura 2000

hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

Mõju kaitsealustele liikidele ei ole näha, sest ekspertide kaasamine võimaldab korrastamise käigus

luua kaitsealustele linnuliikidele sobivaid elupaiku ning vähendada korrastamistööde mõju

kaitsealustele linnuliikidele. Korrastamistegevus toetab aga tervikuna (sh. kaitsealuste liikide)

sooelupaikade arengut Nurme Turvas tootmisalal.

3.2.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Nurme Turvas tootmisala lähedusse jäävad OÜ ASB Greenworld Eesti (Nurme turbatootmisala

KMIN-127, Nurme III turbatootmisala L.MK/333334), OÜ TorfEst (Elbu III turbatootmisala,

L.MK/334153, Nurme IV turbatootmisala KL-523450), AS Jiffi Products Estonia (Elbu

turbatootmisala, KMIN-028) ja AS Nurme Turvas (Elbu IV turbatootmisala, KMIN-033)

turbatootmisalad.

Korrastamisel kasutatakse samu masinaid, mida kaevandamisel. Korrastamistööde käigus ei ole

ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist ega koosmõjude suurenemist.

3.2.7. Ebasooda mõju tõhusta ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevandamise

võimalused

Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt

vähetõenäoline. Korrastamisel luuakse soodsad tingimused taassoostumiseks. Korrastamisprojekti

koostamisel (ja vajadusel ka tööde läbiviimisel) tuleb konsulteerida vastavaid teadmisi ja

kogemusi omava sooteadlasega, ornitoloogiga kui ka hüdroloogiga.

Lisaks tuleb arvestada liigispetsiifiliste nõudmiste, piirangute ja leevendusmeetmetega.

3.3. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

ebasoodne keskkonnamõju, kuna:

- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alasid;

- puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

- eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

- korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning soodsad tingimused märgala

tekkeks, sh alale looduslikult oma veerežiim.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

KeHJS §11 lg 22 alusel saatis Keskkonnaamet xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Tori Vallavalitsusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile, AS-le Nurme Turvas ja tutvumiseks Elering AS-le, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, arvamuse avaldamise tähtajaga hiljemalt xx.xx.2026.

Maigi Säinas 5918 4357

[email protected]

Aire Soo 5699 7376

[email protected]

Liisu Aulik 56924060

[email protected]

EELNÕU

(17.09.2026)

KORRALDUS

Nurme Turvas tootmisala (KMIN-009) korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes AS Nurme

Turvas 20.04.2026 esitatud taotlusele, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Esitada AS-le Nurme Turvas (reg. kood 10315153) kuuluva Nurme Turvas tootmisala

keskkonnaloa nr KMIN-009 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks

järgmised korrastamistingimused:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Turbatootmisala korrastada maksimaalses võimalikus ulatuses taastuvaks sooks (luua

tingimused taassoostumiseks).

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef peab olema võimalikult looduslähedane.

1.1.2.2. Korrastatavale alale tuleb taassoostumise soodustamiseks jätta vähemalt 0,2 m paksune

jääkturba kiht, võimalusel säilitada maksimaalses mahus olemasolev taimkate. Jääkturba kiht

koosneb hästilagunenud turbast, mistõttu on võimalik madalsoosuunaline korrastamine.

1.1.2.3. Turbatootmise lõppfaasis tuleb veel ammendamata aladele kaevandamise käigus jätta

võimalikult ühtlase kõrgusega ala. Nii on võimalik korrastamist lihtsustada ja täiendavate paisude

ja veetõkkevallide rajamisele kulutusi vähendada.

1.1.2.4. Tuleb eemaldada teenindusmaale tõstetud turbast vall, materjali kasutada kogujakraavi

täitmiseks ning turbatootmisala piiravate nõlvade laugemaks muutmiseks.

1.1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.3.1. Taastada soo ala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastataval alal tõsta

veetase turbapinna lähedale. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel

kinnistutel veetase ei tõuseks.

1.1.3.2. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda.

1.1.4. Lisatingimused:

1.1.4.1. Korrastamisprojekti koostamisel (ja vajadusel ka tööde läbiviimisel) tuleb konsulteerida

vastavaid teadmisi ja kogemusi omava sooteadlasega. Lisaks sooteadlasele tuleb kaasata

ornitoloog ja hüdroloog, kes annavad eksperthinnangu kas ja millisel moel on võimalik tekitada

tootmisalale madalaveeline üleujutatud ala, mis oleks sobilik tedrele ning ka teistele

soolinnustikule (eksperdid kooskõlastada Keskkonnaametiga). Kui korrastamise käigus ilmnevad

olulised ebasoodsad keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates

asjaomaseid asutusi ja isikuid.

1.1.4.2. Veerežiimi muutmisel veetaseme tõstmiseks tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada

maaparandussüsteemi omanikuga ja veetaseme tõstmisest mõjutatud kinnistute omanikega.

1.1.4.3. Korrastamise lõpp-lahend ja väljastatavad korrastamistingimused tuleb kooskõlastada

maaomaniku või selle volitatud asutusega.

1.1.4.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.4.5. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

2. ASJAOLUD

AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153,aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille,

85004) esitas 20.04.2026 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.04.2026 nr DM-136357-1) Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas

tootmisala korrastamistingimuste saamiseks. Ettevõttele kuulub maavara kaevandamist ja vee-

erikasutust võimaldav keskkonnaluba nr KMIN-009, mis kehtib kuni 10.06.2052, mille alusel

kaevandatakse Lavassaare maardla (registrikaart 197) Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisel

vähe- ja hästilagunenud turvast.

Nurme Turvas tootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas kinnistutel Nurme

turbaraba 1 (73001:001:0330), Nurme turbaraba 2 (73001:001:0310) ja Nurme turbaraba 3

(73001:001:0320), millede riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 278,79 ha ja

mäeeraldise pindala on 276,55 ha.

Keskkonnaloale nr KMIN-009 on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud tingimuste

loomine soo taastumiseks.

3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud

maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti

koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest

lähtuvalt.

MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Põhjendatud

juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on

keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta

esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ sätestatud nõuetest.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x kohaliku

omavalitsuse (Tori Vallavalitsus) ja maaomaniku (riigivaravalitseja volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet) arvamust Nurme Turvas tootmisala korrastamistingimuste esitamiseks.

Maa- ja Ruumiamet …

Tori Vallavalitsus …

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele

võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026

korrastamistingimuste eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks AS-le Nurme Turvas.

AS Nurme Turvas …

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja

§ 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turba mehhaniseeritud kaevandamisega

rikutud maa korrastamise korral.

Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6¹ sätestatud kriteeriumitest.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xxxxxx-x „Nurme

Turvas tootmisala (KMIN-009) korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Nurme Turvas tootmisala

korrastamistingimuste taotlusele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb

jätta algatamata, kuna:

- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alasid;

- puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

- eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

- korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning soodsad tingimused märgala

tekkeks, sh alale looduslikult oma veerežiim.

VAIDLUSTAMINE

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.