1

Transpordiameti korralduse „

Tee ehitusloa andmine riigitee 24180

Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193

asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/596

Tee ehitusloa andmise kuupäev 21.09.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Halliste jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu

veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid

meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal (15. märtsist kuni 31.

maini). Töid tuleks teostada madalveeperioodil (juuli keskpaigast septembri keskpaigani).

3. Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, on tegevuseks vajalik

Keskkonnaameti nõusolek.

4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

2

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

12. Elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.

13. Keskkonnareostuse tekkimisel tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil

1247.

14. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Juhime tähelepanu,

et täpsustatud lindude pesitsusperiood, kus pesitseb valdav osa metsalindudest, on 15. aprill

kuni 15. juuli. Kui aga avastatakse pesitsev lind perioodi väliselt, ei ole teda lubatud siiski

häirida ja tööd tuleb pesitsuse lõpuni peatada.

1. Andmed tee kohta

Riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km

7,193 asuv Kulli sild

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Safeway OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12873035

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pargi, Kivijärve küla, Jõgeva maakond

3

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 56600433

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kulli silla ümberehituse põhiprojekti

koostamine

2.7 Tee ehitusprojekti number SP2403

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

19.06.2026

Kiri nr 6-3/26/11081-3

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee

ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli sild paikneb

riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19201:002:0088) Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste

külas. Tee ehitustööd on kavandatud teostada 2027. aastal vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2403 „Kulli silla

ümberehituse põhiprojekti koostamine“. Projekti eesmärk on amortiseerunud Kulli silla lammutamine ning uue

silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Kavandatav tegevus ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel kaitsealale,

hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse. Kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut vaja ei ole, seega puudub vajadus ehitusloa Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning

KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale.

Veevaldkond

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-

2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK).

Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava ning nende

juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine

või säilitamine.

Halliste jõel (EELIS kood VEE1136000) on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19

"Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,

pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumid.

Kulli sild ületab Halliste jõge (täpsemalt vooluveekogumi Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni, 1136000_2 ehk

Halliste_2), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo

andmetel on pinnaveekogumi Halliste_2 koondseisund „hea“. Peamisteks probleemkohtadeks on olemasolevad

paisud ning suurenenud toitainete ja baariumi sisaldus veekeskkonnas. Eelhinnangus on jõe seisund kajastamata.

Hendrikhansu oja (EELIS kood VEE1136900) samuti kuulub määruse nr 19 järgi pinnaveekogumite hulka

(Hendrikhansu, 1136900_1), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Aasta 2024 koondseisund on samuti

„kesine“. Oja suureks koormuseks on paisud ja põllumajandus. Eelhinnangus tuleb samuti käsitleda kavandatava

tegevuse võimalikku mõju ojale.

Põhjendus:

Keskkonnamõjude eelhinnangut on täiendatud ja korrigeeritud

vastavalt Keskkonnaameti esitatud märkustele.

Otsus: 1. Projekti asendiplaani joonisele lisada veekaitsevööndi ja

elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud piirid.

2. Lisada ehitusloa kõrvaltingimusteks punktid 2-4.

3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

4. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Projektis tuleb selgelt välja tuua, kas kavandatava lahenduse tulemusel muutub võrreldes olemasoleva olukorraga

Halliste jõe ristlõike pindala. Juhul, kui ristlõige muutub, tuleb eelhinnangus kajastada sellega kaasneda võivad

võimalikud mõjud.

Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada.

Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule

on parim looduslik põhi. Projektis tuleb arvestada konkreetse jõe vooluhulkadega.

Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiva veeseaduse järgi silla rajamiseks (sh ka rekonstrueerimiseks) ei ole vaja ei

keskkonnaluba ega veekeskkonnariskiga registreeringut (veeseadus (edaspidi VeeS) § 196 lg 21 p 2 ning § 188 lg

1 p 12). Seetõttu on vajalik eelhinnangu ja projekti vastav korrigeerimine.

Kui aga muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või

üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 17).

Looduskaitse

Tööala külgneb idast Natura elupaigaga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Euroopa Liidu loodusdirektiivi

(92/43/EMÜ) artikkel 17 Eesti perioodi 2019-2024 aruande kohaselt on elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430) koondseisundi hinnang soodne. Keskkonnaameti hinnangu ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine

elupaiga, mille pindala on 8,65 ha, esinemist asukohas.

Kulli silla rekonstrueerimine toimub Halliste jõe ning Hendrikhansu oja/Sarja oja 100 m piiranguvööndis ja 50 m

ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva seaduslikult rajatud ehitise rekonstrueerimist

ehituskeeluvööndis.

Ehitusloa andmisel palume lisaks arvestada järgnevaga:

1. Palume asendiplaanile kanda ka veekaitsevööndi ja elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud piirid.

2. Palume elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.

3. Keskkonnareostuse tekkimisel tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

4. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Juhime tähelepanu, et täpsustatud lindude pesitsusperiood, kus pesitseb valdav osa

metsalindudest, on 15. aprill kuni 15. juuli. Kui aga avastatakse pesitsev lind perioodi väliselt, ei ole teda lubatud

siiski häirida ja tööd tuleb pesitsuse lõpuni peatada.

2 Maa- ja Ruumiamet

13.06.2026

Kiri nr 6-3/26/7950-3

Kaasasite Maa- ja Ruumiameti riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla

rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse ja soovisite seisukohta KMH algatamata jätmise kohta.

Maa- ja Ruumiamet on tutvunud esitatud dokumentidega ning tuvastas alljärgneva. Projektalas ega sellega

piirnevalt ei ole riigi omandis olevaid kinnisasju, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, ega maareformi

seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maad. Projekti ala ei asu maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis

ning selles ei ole riiklikku geodeetilisse võrku, riiklikku tihendusvõrku, riiklikku kõrgusvõrku ja gravimeetrilisse

võrku kuuluvaid geodeetilisi märke, mille osas on töö korraldajaks Maa- ja Ruumiamet.

Tulenevalt eeltoodust puuduvad Maa- ja Ruumiametil ehitusloa menetluse ja KMH algatamata jätmise osas

märkused.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Mulgi Vallavalitsus -

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2 MTÜ Viljandimaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Liplapi 19201:002:0714

Ojaääre 19201:001:0278

Jõeluha 19201:002:0139

Jõeääre 19201:002:0101

Liplapi 10501:002:1110

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Töö nr: 23004811| 11.05.2024, 31.08.2026

Riigimaantee 24180 Veelikse- Vana-Kaiste km 7,193 asuva

Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Koostatud 2024/täiendatud 2026

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ................................................................................................. 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................................... 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................... 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................................................ 10 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ............................................................................................................ 11 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................................... 12 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ................................................................................................................. 13 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ..................................................................................... 16 4.6. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................................... 16 4.7. Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 16

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED .................................................................................................. 17

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT ..................................................................................................................... 19

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuv Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti koosseisu. Rekonstrueeritav Kulli sild asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas (vt joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga mai 2024. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits 11.04.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Eelhinnang on koostatud 2024. aastal, kuid täiendatud 2026. aastal vastavalt Keskkonnaameti seisukohtadele, mille Keskkonnaamet andis 26.08.2026 Transpordiameti korralduse eelnõule „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5 § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine silla renoveerimisel). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6 Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärgiks riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehitus. Silla rekonstrueerimisel tõuseb liiklusohutuse tase, sõidumugavus ja silla kandevõime.

Kulli sild kulgeb üle Halliste jõe ning on 2-avaline lihttalasild, pikkusega 22,8 m. Sild on ehitatud 1967. aastal. Silda vahepeal remonditud ega laiendatud ei ole. Projektiga kavandatakse ehitada uus puurvaiadele rajatav plaatsild. Rajatakse uued raudbetoonist pealesõiduplaadid ning kivikoonused, uuendatakse sõidutee muldkeha ning katend kogupikkuses 100 m. Paigaldatakse uued põrkepiirded ning jõe nõlvad tugevdatakse maakividega geotekstiilil.

Silla iseloomulikud ehitusjärgsed mõõtmed:

Parameeter Ehitusjärgne olukord

Teki pindala, m2 168,0

Rajatise pikkus, s.h.pealesõiduplaadid, m 27,04

Rajatise kogulaius, m 10,4

Sõidutee gabariit, m 8,0

Avade arv, tk 1

Ehitusmaterjal Raudbetoon

Ava ehituse tüüp Raamsild

Ava pikkus, m 19,94

Asendiplaani lahendus

Sild asub sirgel maanteelõigul. Rekonstrueerimise käigus suureneb sõidutee gabariit 8 meetrini (põrkepiirete vahe). Katendite ja piirete gabariidi tagamiseks on ette nähtud muldkeha laiendamine minimaalses mahus.

Ristlõike lahendus

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele suureneb sõidutee gabariit 8 meetrini. Sõiduradade laius 4 m, kindlustatud peenar 0,6 m. Silla kogu laius 12,4 m, sõidutee 10 m ja servaprussid 0,6...1,7 m mõlemal pool.

Vertikaallahendus

Projekteerimisalal riigimaanteel 24180 on kruuskatte kahepoolse põikkaldega. Rekonstrueerimise käigus rajatakse töömaa ulatuses uus 2-x pindamine kahepoolse põikkaldega 2,5%. Projektlahendusega langetakse Kulli sillal sõidutee kõrgused kuni +40,54 (ol.ol. +40,57).

Veeviimarid

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5% ja pikikalded 0,4%. Sillale ehitatakse salaojad mõlemal pool silda laiusega 350 mm. Salaoja ehitada epoksiidiga seotud pestud graniitkivikillustikust fr 12/16.

Sillale on projekteeritud joa- ja tilktorud. Projekteeritud joa- ja tilktorud (terasest) paigaldatakse mõlemale silda. Joatorud 6tk (3+3)– D250, L=1000 mm, tilktorud 4tk (2+2) – D45, L=900mm.

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8 Kindlustustööd

Silla koonuste kindlustamiseks paigaldatakse munakivid 15...25 cm geotekstiilil, profiil 2 ja tühimikud täidetakse kuivbetooni seguga. Servaprussi otsadele rajatakse veerennid munakividest 15...30 cm. Projektiga on ette nähtud olemasoleva kaldajoone õgvendamine ning jõekalda kindlustustööde teostamine. Kindlustamiseks paigaldatakse munakivid 40...60 cm geotekstiilil.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

Joonis 3.1 Pikilõige. Allikas: Kulli silla rekonstrueerimise põhiprojekt. Safeway OÜ. Joonis SP2403, 02.05.2024

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 06.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/754. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Mulgi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud valla territooriumil Abja, Karksi, Halliste ja Mõisaküla linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Halliste vallas, mille üldplaneering kehtestati 2010. aastal5.

Viljandi maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja rekonstrueerida olemasolevaid teelõike; keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Nende põhimõtetega on projekt kooskõlas.

Maakonnaplaneeringu alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku alale, kuid arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ning silla rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule. Mõju rohevõrgustikule leevendab ka see, et projektiga nähakse ette puurvaiadel plaatsilla ehitamist, mis võimaldab jätta veekogu äärde kallasraja vee-elustikule ning pisi-imetajate ja teiste loomade läbipääsu mööda veekogu kallast.

Halliste valla üldplaneeringu seletuskirjas on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks, millega projekt on kooskõlas.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Kavandatav tegevus toimub olemasoleva teemaa piirides, mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/ 5 https://mulgivald.ee/documents/18442398/21825375/Lisa+16.+Halliste+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/60d186ef-28f1-46c4-9ee2- 5317d4abf744

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitstav loodusobjekt - III kaitsekategooria liigi, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza Baltica; KLO9338133), leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ca 800 m kaugusele.

Tööala külgneb idast Natura elupaigaga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 Eesti perioodi 2019-2024 aruande kohaselt on elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) koondseisundi hinnang soodne.

Keskkonnaamet andis 26.08.2026 oma seisukoha Transpordiameti korralduse eelnõule „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, milles on toodud järgmist:

▪ Keskkonnaameti hinnangu ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine elupaiga, mille pindala on 8,65 ha, esinemist asukohas.

▪ Palume elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada. Nimetatud tingimustega tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada looduskaitseobjektidele olulist ebasoodsat mõju.

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuse liigi ja Natura elupaiga suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri6 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised – asulakoht (reg nr 13216) ja kivikalme (reg nr 13217) jäävad kavandatavast tegevusest ca 2 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt ületab Kulli sild pärandkultuuri objekti - Halliste jõe kanal (reg nr 192:MPO:008). Kavandatavast tegevusest ca 50 kaugusele jääb pärandkultuuri objekt Halliste jõe kärestik (reg nr 192:MPO:002) (vt joonis 4.3).

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus7. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).

Pärandkultuuriobjekt Halliste jõe kanal (mida projektiga kavandatav tegevus ületab) on maaparandusobjekt, mis kaevati sirgeks, selleks et kuivendada luhaheinamaid. Objektist või tema

6 https://register.muinas.ee/ 7 Info RMK kodulehel KKK all: https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13 esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Arvestades, et rekonstrueeritakse olemasoleval maanteel asuvat silda, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodast mõju pärandkultuuriobjektidele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine pärandkultuuriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Rekonstrueeritav Kulli sild ületab Halliste jõge (VEE1136000: täpsemalt vooluveekogumi Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni, 1136000_2 ehk Halliste_2), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo andmetel on pinnaveekogumi Halliste_2 koondseisund „hea“. Peamisteks probleemkohtadeks on olemasolevad paisud ning suurenenud toitainete ja baariumi sisaldus veekeskkonnas. Halliste jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m.

Rekonstrueeritav Kulli sild jääb ka Hendrikhansu oja / Sarja oja (VEE1136900) ehituskeeluvööndisse (50 m) ning piiranguvööndisse (100 m). Hendrikhansu oja (EELIS kood VEE1136900) kuulub keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 198 järgi pinnaveekogumite hulka (Hendrikhansu, 1136900_1), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Aasta 2024 koondseisund on samuti „kesine“. Oja suureks koormuseks on paisud ja põllumajandus.

Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Lisaks ei keela looduskaitseseadus olemasoleva seaduslikult rajatud ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

8 Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 14 Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 16.10.2023 kirjaga nr 6-2/23/20158-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas andis järgmised täiendavad tingimused: ▪ Ehitustegevus on planeeritud veekogude veekaitse- ja ehituskeeluvööndi. Veekaitsevöönd on

moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

▪ Kuna sild on tee koosseisus ja Halliste jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena kui kavandatakse tegevusi ka jões, olenemata veekogu süvendamise või tahkete ainete veekogusse paigutamise mahust.

▪ Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis palume projektis märkida, et tegevuseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

Alates 01.09.2025 jõustus veeseaduse (edaspidi ka VeeS) muutatus, mille kohaselt ei ole registreeringut vaja silla ja truubi ehitamiseks (VeeS § 196 lg 21 p 2).

Keskkonnaamet andis täiendavalt 26.08.2026 oma seisukoha Transpordiameti korralduse eelnõule „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, milles on toodud järgmist:

▪ Projektis tuleb selgelt välja tuua, kas kavandatava lahenduse tulemusel muutub võrreldes olemasoleva olukorraga Halliste jõe ristlõike pindala. Juhul, kui ristlõige muutub, tuleb eelhinnangus kajastada sellega kaasneda võivad võimalikud mõjud.

▪ Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi. Projektis tuleb arvestada konkreetse jõe vooluhulkadega.

Halliste jõe ristlõike pindala ei muudeta. Tööde teostamisel ja kavandamisel tuleb arvestada Halliste jõe loodusliku voolurežiimi ja vee-elustiku liikuvuse säilitamiseks seatud meetmetega.

Samuti ei kavandata ehitustöid Hendrikhansu ojas. Oluline ebasoodne mõju Hendrikhansu ojale puudub.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sillale ehitatakse salaojad (epoksiidiga seotud pestud graniitkivikillustikust) mõlemal pool silda. Sillale on projekteeritud joa- ja tilktorud mõlemale silla poole.

Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas9. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 78 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 90%, veoautod ja autobussid 5%, autorongid 5%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15 Keskkonnaportaali10 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0007076 jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusele (vt joonis 4.4). Puurkaevule on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, kavandatav tegevus sanitaarkaitsealale ei ulatu. Seega ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

10 https://keskkonnaportaal.ee/

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Sillale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned (ETAK ID 244015 ja 233987) asuvad kavandatavast tegevusest ca 300-400 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega (78 autot/ööpäevas) ning tundlikud objektid asuvad projektialast enam kui 300 m kaugusel, ei ole tee/silla kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.11 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas13 olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/411042023020

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuv Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3114 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ehitusmaterjale mitte ladustada. ▪ Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada

ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi.

▪ Halliste jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal (15. märtsist kuni 31. maini). Töid tuleks teostada madalveeperioodil (juuli keskpaigast septembri keskpaigani).

▪ Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, on tegevuseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 18

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade sillale Veelikse küla suunas

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 20

Foto 2 Vaade sillale Veelikse küla suunas

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

Foto 3 Vaade sillale Vana-Kariste küla suunas

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 22

Foto 4 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile

Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23 Foto 5 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile

Foto 6 Vaade sillalt pärandkultuuriobjektide Halliste jõe kanal ja Halliste jõe kärestik suunas

KORRALDUS

21.09.2026 nr 1.1-3/26/596

Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-

Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 09.06.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 24180 Veelikse –

Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)

§ 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv

Kulli sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19201:002:0088) Viljandi

maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas.

Transpordiameti 01.11.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/781 on antud projekteerimistingimused

riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026-2027. aastal vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2403 „Kulli silla

ümberehituse põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni

31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/kD2U1i0zsDA4EW4.

Projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva

amortiseerunud Kulli silla lammutamine ning uue silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

2

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli

silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Mulgi Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli silla

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Kulli silla ümberehituse ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Kulli silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus