OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

1

Aktsiaselts Rakvere Haigla

Lõuna põik 1

44316 Rakvere linn

09.04.2024 nr 11.2-46/24/280

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku

tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu

jätkusuutlikkusse“ raames otsuse Aktsiaseltsile Rakvere Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti

„Toimepidavuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“ (projekti nr

struktuuritoetuse registris 2014-2020.15.01.21-0153; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 265007

„Elektrigeneraatorite ostmine, paigaldamine ja elektri varustuskindluse tagamisega seotud

ehitustööd“ (edaspidi väljakuulutamiseta riigihange nr 265007) korraldamisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 68 686

eurot.

Otsuse tegemise alus on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4,

§ 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja 222 lg 1,

projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 4 ja 12 ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja korraldas riigihanke nr 265007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena, kuid selleks puudus seaduslik alus

2

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja korraldas projekti elluviimiseks muu hulgas väljakuulutamiseta riigihanke nr

265007, mille tulemusena sõlmis ta 18.06.2023 ehituse töövõtulepingu nr 1.08/A/223-6 (edaspidi

hankeleping) META INVEST OÜ-ga.

Riigihangete registris on toetuse saaja erandliku hankemenetluse liigi valikut põhjendanud

järgmiselt: Hange on korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS

§ 46 lg 1 p 1 alusel1 tulenevalt asjaolust, et hankija poolt varasemalt korraldatud avatud

hankemenetlusega riigihankele viitenumber 262744 pakkumusi ei esitatud. Hankija esitab

käesolevas hankemenetluses pakkumuste esitamise ettepaneku isikutele, kellega hankijal on

varasemalt hankeobjektiks oleva valdkonna positiivne teenuskogemus.

Toetuse saaja leiab, et lisaks RHS § 49 lg 1 punktile 1 oli antud juhul riigihanke nr 265007

korraldamine kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kooskõlas ka RHS

§ 49 lg 1 punktiga 3. Toetuse saaja selgitas, et hankeleping oli projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise tõttu vaja sõlmida kiiresti, kuid ülemaailmselt esinesid generaatorite tarneraskused, mis

olid toetuse saajale ettenägematu asjaolu.

Rakendusüksus tuvastas väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 läbiviimise õiguspärasust

kontrollides, et toetuse saaja on eelmise nurjunud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744

esialgseid tingimusi oluliselt muutnud. Samuti leiab rakendusüksus, et juba projekti

rahastamistaotluse esitamise ajal (07.03.2022) toetuse saajale teada olnud generaatorite

tarneraskused ei võimalda kasutada erandlikku hankemenetlust RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel, sest

hankijale ettenägematut sündmust ei esinenud ja projekti elluviimise ajaraamistik võimaldas kinni

pidada RHS §-des 92-94 sätestatud tähtajast. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et toetuse

saaja ei saanud riigihanget nr 265007 korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 punkti 1 ega punkti 3 alusel.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 19.12.2023 vastuses, et tal oli teadmine, et isikud, kellele ta tegi pakkumuse

esitamise ettepaneku omavad vajalikku varasemat töökogemust ja ressursse hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu ei kehtestanud toetuse saaja väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihankes pakkujatele kvalifitseerimise tingimusi ja nõudeid projektijuhile ega

seadnud hankeobjekti töömaaga tutvumist pakkumuse esitamise kohustuslikuks eeltingimuseks.

Toetuse saaja lisas 19.01.2024 vastuses, et hankemenetluse ajal valitses ülemaailmne kriisiolukord

ning COVID-19 pandeemiast, 2022. aastal alanud sõjast ja energiakriisist tingitud rahvusvaheline

generaatorite tarnekriis - sõjaseisukorra tõttu ei ole generaatoreid turul piisavalt või siis on nende

tarneaeg väga pikk. Seetõttu leiab toetuse saaja, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamine oli õiguspärane ka RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel. Toetuse saaja soetas

2023. aastal kokku kaks generaatorit – ühe Riigi Tugiteenuste Keskuse projekti ja teise

Terviseameti rahastusega.

1 Toetuse saaja on siinkohal teinud ilmselge eksimuse viidates RHS §-le 46, sest väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamise alused on sätestatud RHS §-s 49. Seetõttu lähtub rakendusüksus hankemenetluse liigi

õiguspärasust hinnates ikkagi RHS §-st 49.

3

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Tervise- ja tööministri 28. septembri 2021 määruse nr 40 „“Tervishoiu hädaolukordadeks

valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ toetuse andmise tingimused

avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 20 lg 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. Projekti elluviimisel STS

§-s 26 sätestatud kohustuste täitmise nõue tuleneb toetuse saajale ka Riigi Tugiteenuste Keskuse

21. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0291 punktist 12.3. STS § 26 lg 1 kohaselt

on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse

tähenduses.

Toetuse saaja on Aktsiaselts Rakvere Haigla, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 tähenduses,

sest ta on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena

ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt

rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või

mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 punktides 1-4 nimetatud isikud.

Seega, kuivõrd toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 tähenduses, pidi ta riigihanke nr

265007 läbiviimisel järgima RHS-i.

1.3.1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke korraldamine

RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel

RHS § 49 lg 1 punkti 1 kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud

ühtegi pakkumust [---] ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.

Toetuse saaja viis enne väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 korraldamist läbi avatud

hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 262744 „Elektri varustuskindluse tagamisega seotud

ehitustööd“ (edaspidi riigihange nr 262744), millele ei esitatud ühtegi pakkumust. Seega on

täidetud esimene RHS § 49 lg 1 punktist 1 tulenev eeldus väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamiseks – avatud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust.

Samas on rakendusüksus tuvastanud, et toetuse saaja muutis väljakuulutamiseta riigihankes nr

265007 esialgse avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744 tingimusi. Nimetatud muudatused

seisnesid järgnevas:

a) avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744 seadis toetuse saaja pakkujate

majanduslikule ja finantsseisundile järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja viimase

kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta valdkondlik (ehitustööd)

netokäive peab olema olnud keskmiselt vähemalt 150 000 eurot aastas.

Samuti sätestas toetuse saaja avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744 pakkujate

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja peab

olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2

riigihanke esemele sarnase esemega lepingut. Sarnaseks lepinguks loetakse majandus- ja

taristuministri määruses nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ koodiga 22240

elektrijaotusvõrgud ja sideliinid ehituse peatöövõtulepingut.

Väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 toetuse saaja pakkujatele ühtegi

kvalifitseerimise tingimust ei seadnud;

4

b) avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744 seadis toetuse saaja pakkuja

meeskonnaliikmetele muu hulgas järgmise vastavustingimuse: Pakkumus peab sisaldama

hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute (projekti- ja objektijuht) CV´sid, mis

sisaldavad andmeid nende isikute kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta. Pakkumuses

esitatavad isikud peavad olema reaalselt ehitustööde teostamisele kaasatud. Ehitustööde

teostamisel peavad olema kaasatud: projektijuht, kes vastab järgmistele nõudmistele:

a. ehitusalane kõrgharidus (esitada haridust tõendava dokumendi koopia);

b. töökogemus – ehitusalane töökogemus vähemalt 3 aastat ning kogemus vähemalt

kahe (2) sarnase ehitustöö algusest lõpuni (s.o kogu objekti ehitamise perioodil)

juhtimisel töövõtja projektijuhina, mille raames nimetatud projektijuhi juhtimisel

teostati iga objekti puhul vähemalt majandus- ja taristuministri määruses nr 51

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ koodiga 22240 elektrijaotusvõrgud ja

sideliinid ehitustöid.

Väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 toetuse saaja (eespool nimetatud nõuetele

vastava) projektijuhi olemasolu pakkumuse vastavustingimusena ei nõudnud.

c) avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744 hanketeate punktis VI.3) „Lisateave“

sätestas toetuse saaja hankeobjekti töömaaga tutvumise kohustuse enne pakkumuse

esitamist. Seejuures oli hanketeate kohaselt hankeobjekti töömaaga kohustus tutvuda enne

pakkumuse esitamist töönädala sees ajavahemikul 8:00-16:00 ja hankija esindaja

juuresolekul. Toetuse saaja jättis endale õiguse (mitte kohustuse) pakkuja pakkumuse kui

hanketingimustele mittevastava pakkumuse tagasi lükkamiseks mh juhul, kui pakkuja ei

ole hankeobjekti töömaaga kohapeal hankija esindaja juuresolekul tutvunud.

Väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 on riigihangete registris hanke lisaandmete all

kirjas, et hankest huvitatud isikul on võimalus tutvuda hankeobjekti töömaaga enne

pakkumuste esitamist. Seega ei olnud riigihankest huvitatud ettevõtjatel enam kohustust

hankeobjekti töömaaga enne pakkumuse esitamist tutvuda ja hankeobjektiga kohapeal

hankija esindaja juuresolekul töönädala sees ajavahemikul 8:00-16:00 tutvumata jätmine

ei saanud enam kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamist.

Toetuse saaja selgitas 19.01.2024 vastuses, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamiseks RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel ei tohi hankija riigihangete seaduse

kommenteeritud väljaande kohaselt kindlasti hankelepingu eset põhiosas muuta ja käesoleval

juhul puudub vaidlus, et hankelepingu eset põhiosas ei muudetud. Rakendusüksus juhib

tähelepanu, et riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes järgneb toetuse saaja tsiteeritud

lausele, et hankelepingu eset ei tohi põhiosas muuta, veel järgmine lause, et Euroopa Kohtu

praktika kohaselt tuleb tingimuse muutmist käsitada olulisena, kui muudetud tingimus, kui see

olnuks olemas juba algses menetluses, andnuks aluse pidada esitatud pakkumusi mittevastavaks

või lubanuks pakkumusi esitada teistel kui algses menetluses osalenud pakkujatel2.

Rakendusüksus on seisukohal, et kõik eespool nimetatud kolm riigihanke alusdokumentide

muudatust on olulised, sest kui väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 ära jäetud tingimused,

oleksid juba esialgsest nurjunud riigihankest nr 262744 puudunud, oleksid avatud riigihanke

2 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 349, p 10 ja selles viidatud

Euroopa Kohtu 04.06.2009 otsus kohtuasjas C-250/07, p 52.

5

tingimused olnud oluliselt leebemad, mis oleks lubanud algses menetluses osaleda suuremal hulgal

ettevõtjatel.

Kvalifitseerimise tingimused avaldavad kahtlemata mõju pakkujate ringile. See tähendab, et mida

leebemad on tingimused, seda lihtsam on neid täita ja seda suurem on eeldatavalt ka pakkujate

ring. Seetõttu, kui toetuse saaja ei oleks nurjunud avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744

pakkujatele kvalifitseerimise tingimusi üldse kehtestanud, oleks see lubanud pakkumusi esitada

suuremal ringil ettevõtjatel, sh nendel, kellel ei ole veel näiteks majandustegevuse hiljutise

alustamise tõttu netokäivet ja/või hanketeates nõutud täidetud lepinguid tekkinud.

Toetuse saaja leiab 19.01.2024 vastuses, et kvalifikatsiooni kontrollimine on hankija õigus, mitte

kohustus. Nurjunud avatud hanke (262744) hankepassis on kvalifitseerimistingimuste juures

märgitud lisaklausel, et „kui see on kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib

pakkuja tõendada vastavust kvalifitseerimise tingimustele hankelepingu täitmise raames lisaks

oma vahenditele ka teise ettevõtja vahendite alusel“. Seetõttu toetuse saaja arvates pole alust

oletada, et mõni ettevõte ei saanud hankes 262744 osaleda kvalifitseerimistingimuste mittetäitmise

tõttu või et kvalifitseerimistingimuste puudumisel oleks osalejate arv olnud suurem.

Rakendusüksus täpsustab, et pakkujatele kvalifitseerimise tingimuste seadmine on küll hankija

õigus, mitte kohustus (v.a antud juhtumiga sarnases olukorras, kus hankija soovib kasutada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel ja sellele

eelnenud nurjunud riigihankes on hankija pakkujatele kvalifitseerimise tingimused seadnud), kuid

kui hankija on pakkujatele kvalifitseerimise tingimused kehtestanud, on pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimine siiski hankija kohustus, mitte õigus.

Muus osas ei nõustu rakendusüksus toetuse saajaga, et kuivõrd nurjunud avatud hankemenetlusega

riigihankes nr 262744 oli hankepassi lisatud klausel, mis on niikuinii sätestatud ka RHS § 103

lõike 1 esimeses lauses ja mille kohaselt võivad pakkujad oma kvalifikatsiooni tõendada ka teise

ettevõtja vahendite alusel, ei oleks kvalifitseerimise tingimuste puudumine saanud nurjunud

riigihankes nr 262744 osalejate arvu muuta.

Seda sellepärast, et kui pakkuja tugineb kvalifikatsiooni tõendamisel teise ettevõtja vahenditele,

peab pakkuja seda teist ettevõtjat hankelepingu täitmise raames ka kasutama. Selline kohustus

tuleneb pakkujale nii RHS § 103 lg 1 teisest lausest, mis seab kvalifikatsiooni tõendamisel teise

ettevõtja vahenditele tuginemise eeltingimuseks asjaolu, et pakkuja kasutab neid ettevõtjaid

hankelepingu täitmisel, kui ka RHS § 103 lg-st 2, mille kohaselt on RHS § 101 lg 1 punktis 1

sätestatud kogemuse puhul teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud üksnes juhul, kui

hankelepingu või selle osa täitmiseks on vajalik sellise kogemuse olemasolu ning ettevõtjad, kelle

vahenditele tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult.

Kvalifikatsiooni tõendamisel teise ettevõtja vahenditele tuginemine tähendab paratamatult seda, et

pakkuja osalemine riigihankel sõltub muu hulgas ka sellest teisest ettevõtjast – kas pakkujal on

üldse võimalik leida selline ettevõtja, kellel on nõutud kvalifikatsioon olemas, kas see teine

ettevõtja on (oma töögraafikut arvestades) nõus hankelepingu täitmisel (kaas)osalema, kas pakkuja

jõuab ettevõtjaga tööde maksumuses kokkuleppele jne. Seega teise ettevõtja vahenditele

tuginemine ei ole üksnes formaalne tegevus ja sellega kaasnevad pakkuja jaoks mitmed täiendavad

nüansid. Nendest olulisem on arvatavasti asjaolu, et pakkuja peab hankelepingu alusel saadud tasu

6

osaliselt jagama selle teise ettevõtjaga, sest pakkuja peab temalt n-ö kohustuslikus korras teenust

tellima (osas, milles ettevõtja vahenditele tugineti). Sellest aga, kui suure kasumi pakkuja

hankelepingu täitmisega saab, sõltub pakkuja riigihankel osalemise/mitteosalemise otsuse

tegemine. Kui aga kvalifitseerimise tingimused üldse puuduksid, ei peaks pakkuja teise ettevõtjaga

koostööd tegema ega tema vahenditele tuginema ning saaks ise vabalt otsustada, kas ja millises

ulatuses alltöövõtjaid kasutada.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kvalifitseerimise tingimused mõjutavad

riigihankest huvitatud ettevõtjate otsust, kas osaleda riigihankel või mitte. Samas märgib

rakendusüksus, et Euroopa Kohtu 04.06.2009 otsuse kohtuasjas C-250/07 punkti 52 kohaselt

loetakse riigihanke tingimust oluliseks, kui selle puudumine lubanuks pakkumusi esitada teistel

kui algses menetluses osalenud pakkujatel. Seetõttu ei ole antud juhul teise ettevõtja vahenditele

tuginemise õigus määrava tähtsusega, sest kvalifitseerimise tingimuste puudumine võrreldes

olukorraga, kus (eespool viidatud) kvalifitseerimise tingimused on kehtestatud, võimaldab

hankemenetluses osaleda ja pakkumusi esitada ettevõtjatel, kes ei vasta esialgses riigihankes

seatud kvalifitseerimise tingimustele. Järelikult on esialgses riigihankes nr 262744 seatud

kvalifitseerimise tingimused olulised riigihanke tingimused, mille ära jätmine välistab

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel.

Analoogne olukord on ka meeskonna liikmele kehtestatud pakkumuste vastavustingimusega.

Toetuse saaja muutis nurjunud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744 vastavustingimust

nr 3 „Nõuded meeskonnaliikmetele“ ja jättis väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 ära

projektijuhi, kellel pidi olema ehitusalane kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane ehitusalane

töökogemus ja vähemalt kahe sarnase ehitustöö juhtimise kogemus, nõude.

Toetuse saaja selgitas 19.12.2023 ja 19.01.2024 vastustes esialgse nurjunud riigihanke nr 262744

tingimuste muutmist sellega, et hankijal oli olemas veendumus hankele pakkumuse esitamiseks

üles kutsutud pakkujatel hankeobjektiks olevate tööde teostamiseks vajalike teadmiste, vahendite

ning võimekuse olemasolus, mistõttu hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes

pakkujatele kvalifikatsioonitingimusi ei kehtestanud. Samuti oli hankijal olemas teadmine, et

isikud, keda hankija kutsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankes pakkumusi esitama,

omavad vajalikku varasemat töökogemust.

Esiteks selgitab rakendusüksus, et RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusele tuginemine ei võimalda jätta

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes ära esialgses nurjunud avatud

hankemenetlusega riigihankes kehtestatud olulisi tingimusi, põhjendades seda sellega, et hankija

teab, et pakkumuse esitamise ettepaneku saavad ainult need ettevõtjad, kes niikuinii vastavad

nurjunud riigihankes kehtestatud kvalifitseerimis- ja/või vastavustingimustele.

Teiseks märgib rakendusüksus, et toetuse saaja on 19.12.2023 ja 19.01.2024 vastustes üksnes

lakooniliselt selgitanud, et edukas pakkuja on varasemalt teostanud aktsiaseltsile R.S

elektrigeneraatorite paigaldus/installatsioonitöid. Arvestades, et toetuse saaja ei seadnud

väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 pakkujatele kvalifitseerimise tingimusi, ei esitanud

edukas pakkuja toetuse saajale ka andmeid, mille alusel oleks toetuse saaja saanud kontrollida

pakkuja ja tema pakkumuse vastavust nurjunud riigihankes nr 262744 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele ja vastavustingimusele nr 3 (projektijuhti puudutavas osas). Ilma

sisulise kontrolli teostamiseta jääb toetuse saaja väide, et väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007

7

pakkumuse esitamise ettepaneku saanud ettevõtjad vastasid nurjunud riigihankes nr 262744

kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, paljasõnaliseks.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744 ei esitatud

ühtegi pakkumust, mistõttu ei olnud toetuse saajale väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007

korraldamise ajal eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid esitatud ka

muude riigihangete raames. Eeltoodust tulenevalt ei õigusta toetuse saaja 19.12.2023 ja

19.01.2024 selgitused nurjunud avatud hankemenetlusega riigihankes nr 262744 pakkujatele

seatud kvalifitseerimise tingimuste ja projektijuhi nõude uues riigihankes ära jätmist.

Nagu eespool selgitatud, tuleb Euroopa Kohtu 04.06.2009 otsuse kohtuasjas C-250/07 p 52

kohaselt tingimuse muutmist käsitada olulisena, kui muudetud tingimus, kui see olnuks olemas

juba algses menetluses, lubanuks pakkumusi esitada teistel kui algses menetluses osalenud

pakkujatel. Kui nurjunud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744 vastavustingimuste

punktis 3 ei oleks toetuse saaja seadnud nõuet konkreetse hariduse ja töökogemusega projektijuhi

olemasolu kohta, oleks see lubanud esitada pakkumusi ka nendel ettevõtjatel, kellel nõuetele

vastav projektijuht puudus. Järelikult on ka projektijuhi nõude ära jätmine esialgse riigihanke nr

262744 tingimuste oluline muudatus, mis välistab väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusega riigihanke korraldamise RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel.

Kolmas muudatus, mille toetuse saaja tegi esialgse nurjunud avatud hankemenetlusega riigihanke

nr 262744 tingimustes, seisneb selles, et pakkuja kohustus tutvuda enne pakkumuse esitamist

hankeobjekti töömaaga hankija esindaja juuresolekul asendus pakkuja samasisulise õigusega.

Seega ei saanud väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 hankeobjektiga kindlatel kellaaegadel

(töönädala sees ajavahemikul 8:00-16:00) hankija esindaja juuresolekul tutvumata jätmine enam

kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamist.

Toetuse saaja selgitas 19.12.2023 ja 19.01.2024 vastustes, et kuna hankijal oli olemas teadmine,

et isikud, kelle poole hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke käigus pakkumuste

esitamise ettepanekuga pöördus, omavad hankeobjekti valdkonna varasemat töökogemust ning

pädevusi, oli hankijal olemas veendumus selles, et juhul kui hankele kutsutud pakkujad pakkumuse

esitavad, on nad valdkonna eriteadmistega spetsialistidena hankeobjektiks olevad tööd enda jaoks

põhjalikult kaardistanud ja tutvuvad töömaaga vajadusel ka ilma kategoorilise töömaaga

tutvumise kohustuseta.

Rakendusüksus selgitab, et kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihange

korraldatakse RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel ei võimalda see säte lähtuda toetuse saaja arusaamast,

et kuivõrd osalejate ringi määrab väljakuulutamiseta riigihankes hankija ise, siis võib hankija ära

jätta ehk muuta esialgse nurjunud riigihanke olulisi tingimusi, põhjendades seda sellega, et hankija

on veendunud, et ettevõtjad, kes saavad väljakuulutamiseta riigihankes pakkumuse esitamise

ettepaneku, on niikuinii võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma.

Ka hankeobjekti töömaaga tutvumise kohustuse ära jätmise puhul tuleb lähtuda Euroopa Kohtu

04.06.2009 otsuse kohtuasjas C-250/07 punktist 52, mille kohaselt tuleb tingimuse muutmist

käsitada olulisena, kui selle tingimuse puudumine algses menetluses lubanuks pakkumusi esitada

teistel kui algses menetluses osalenud pakkujatel. Seega ei ole tingimuste muutmise juures

määravat tähtsust sellel, kas uues väljakuulutamiseta riigihankes on potentsiaalsed pakkujad

8

hankija hinnangul võimelised tulevast hankelepingut nõuetekohaselt täitma, vaid lähtuda tuleb

sellest, kas muudetud tingimused, kui need oleksid esialgsest nurjunud riigihankest puudunud,

oleksid võinud esialgses riigihankes pakkujate ringi suurendada.

Kui nurjunud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 262744 hanketeate punktis VI.3)

„Lisateave“ ei oleks toetuse saaja sätestanud, et enne pakkumuse esitamist hankeobjekti töömaaga

hankija esindaja juuresolekul tutvumata jätmine võib kaasa tuua pakkumuse tagasi lükkamise,

oleks see võimaldanud pakkumusi esitada ka nendel ettevõtjatel, kellel ei olnud võimalik (nt

muude töökohustuste tõttu) töönädala sees ajavahemikul 8:00-16:00 hankeobjektiga tutvuda.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kõik eespool nimetatud kolm muudatust on

olulised ja selliste muudatuste tegemine esialgse nurjunud riigihanke nr 262744 tingimustes

välistab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke korraldamise RHS § 49

lg 1 punkti 1 alusel.

1.3.2. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke korraldamine

RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel

Toetuse saaja leiab 19.01.2024 vastuses, et käesoleval juhul oli väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke nr 265007 korraldamine õiguspärane (lisaks RHS

§ 49 lg 1 punktile 1) ka RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel.

RHS § 49 lg 1 punkti 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast

sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda

kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92-94 sätestatud tähtajast.

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt sätestab RHS § 49 lg 1 punkt 3 äärmise

vajaduse erandi. Erandile tuginemise kumulatiivsed eeltingimused on järgmised: (i) hankeleping

on vaja sõlmida kiiresti; (ii) hankelepingu kiire sõlmimise tarvidus on tekkinud hankijast

sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel; (iii) tekkinud on äärmine vajadus, mis ei

võimalda kinni pidada RHS §-des 92-94 sätestatud tähtaegadest.3 Oletame, et esimene RHS § 49

lg 1 punkti 3 kohaldamise eeldus on täidetud ja 2023. aasta kevadel on hankeleping vaja sõlmida

kiiresti, et see saaks täidetud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Järgmine RHS § 49 lg 1 punkti 3 kohaldamise eeldus ei ole aga rakendusüksuse hinnangul

täidetud, sest hankelepingu kiire sõlmimise vajadus ei tekkinud hankijale ettenägematute

sündmuste tagajärjel.

Toetuse saaja selgitas 19.01.2024 vastuses, et ettenägematu sündmus, mis tingis

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise, seisnes selles, et pärast COVID-

19 kriisi, Venemaa-Ukraina sõja algust ja energiakriisi tekkisid ülemaailmsed generaatorite

tarneraskused. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes aga 31.12.2023.

3 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 356, p 36.

9

Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja esitas taotluse projekti rahastamiseks 07.03.2022 ja selle

kohaselt taotles toetuse saaja muu hulgas toetust summas 80 000 eurot tegevuse „valmisoleku ja

elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse

korral“ (projekti tegevuse nr 2) elluviimiseks, mis hõlmas generaatori ostmist. Toetuse saaja on

07.03.2022 taotluses tegevuse nr 2 juures märkinud järgmist:

Tegevuse täpsustus:

Projekteerimise hange – juuni-august 2022

Ehitustööde hange – september-november 2022

Ehitus aeg – november 2022 – detsember 2023 (periood on pandud pikem, kuna hetkel on ebaselge

generaatori võimalik tarne aeg).

Seega teadis toetuse saaja juba projekti rahastamistaotlust esitades (07.03.2022), et generaatori

tarneaeg on tavapärasest pikem ja arvestas selle asjaoluga ning märkis rahastamistaotluses

ehitustööde, mis hõlmasid ka generaatori ostmist ja paigaldamist, eeldatavaks ajaks 1 aasta ja 1

kuu (november 2022 – detsember 2023).

Riigi Tugiteenuste Keskus tegi 21.03.2022 toetuse saaja projekti taotluse osas rahastamisotsuse,

millega eraldas muu hulgas 80 000 eurot tegevuse nr 2 elluviimiseks ja generaatori ostmiseks.

Toetuse saaja sai projekti rahastamisotsuse kätte 22.03.2022 ja alates sellest ajast oli toetuse

saajale teada, et tema projekt on rahastatud ning selle elluviimiseks peab ta hakkama tegema

rahastamistaotluses ette nähtud tegevusi.

2022. aasta märtsis ehk projekti rahastamistaotluse esitamise ja rahastamisotsuse tegemise ajal ei

olnud COVID-19 kriis, Venemaa-Ukraina sõda ja energiakriis enam ettenägematud asjaolud ja

tarneraskused, sh generaatorite tarneraskused, mille eespool nimetatud asjaolud ülemaailmselt

põhjustasid esinesid juba ka 2022. aasta märtsis. See tähendab, et toetuse saaja pidi projekti

hangete planeerimisel generaatori pikema tarneajaga arvestama. Vaadates toetuse saaja

07.03.2022 projekti rahastamistaotluses märgitud tegevuse nr 2 täpsustust, oligi toetuse saaja

projekti elluviimisel ja riigihangete planeerimisel generaatori pikema tarneajaga arvestanud.

Seega ei esinenud 2023. aasta kevadel, kui toetuse saaja alustas riigihangete korraldamist

generaatorite ostmiseks, ettenägematuid sündmusi, mis oleksid õigustanud väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel. Sellele viitab muu

hulgas asjaolu, et toetuse saaja korraldas esimese nurjunud riigihanke nr 262744 avatud

hankemenetlusena, kuid RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamine ei eelda eelnevalt avatud hankemenetluse korraldamist.

Toetuse saaja selgitas 19.01.2024 vastuses, et generaatorite avatud hankemenetlus (262744)

lõppes sellega, et ühtegi pakkujat ei osalenud. Edasi tuligi kiiresti leida lahendus ja selleks valiti

läbirääkimistega hankemenetlus. Hankijal ei olnud ühtki teist realistlikku alternatiivi, mis oleks

hankija viinud RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega ja hanke eesmärkidega kooskõlas oleva

tulemuseni.

Rakendusüksus selgitab, et olukorras, kus avatud hankemenetluse raames ei esitatud ühtegi

pakkumust, oleks toetuse saajal olnud õigus korraldada riigihange nr 265007 väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 1 alusel. See oleks aga eeldanud, et toetuse

10

saaja ei muuda oluliselt avatud riigihanke esialgseid tingimusi. Seega oli toetuse saajal võimalus

jõuda pärast esialgse riigihanke nr 262744 nurjumist hankelepingu sõlmimiseni õiguspäraselt, kuid

toetuse saaja otsustas esialgse riigihanke tingimusi oluliselt muuta (vt otsuse p 1.3.1).

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et äärmist vajadust direktiivi ja

RHS mõttes ei esine ka siis, kui hankijal oli/on võimalik kinni pidada üldistest

menetlustähtaegadest. Näiteks kui ülikool sai 1989. a jaanuaris raha ehitustööde jaoks, mis pidid

eelduslikult kestma 7,5 kuud ja mis tuli lõpetada enne järgmise õppeaasta algust (oktoober 1989),

oli hankijal Euroopa Kohtu hinnangul piisavalt aega, et toona kehtinud menetlustähtaegade raames

viia läbi konkurentsile avatud hankemenetlus.4

Tuginedes eespool viidatud Euroopa Kohtu seisukohale, leiab rakendusüksus, et antud juhul on

täitmata ka kolmas RHS § 49 lg 1 punkti 3 kohaldamise eeldus, sest toetuse saajal oli võimalik

kinni pidada RHS §-des 92-94 sätestatud tähtajast. Arvestades seejuures, et:

1) toetuse saaja sai projekti rahastamisotsuse kätte 22.03.2022;

2) elektriprojekti koostamise leping on sõlmitud 29.09.2022;

3) elektriprojekti koostamise lepingu punkti 11 kohaselt oli projekteerimisperiood 60 päeva

lepingu jõustumisest ehk lõpptähtaeg 28.11.2022;

4) ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse

esitamise päevast arvates – eeldatav tähtaeg 28.12.2022;

5) ehitustööde tellimise ja generaatori ostmise hankemenetluse läbiviimisele kulub

eeldatavalt 2,5 kuud;

6) elektritööde teostamise ja generaatori tarnimise hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg on

6 kuud;

7) projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp oli 31.12.2023 (arved pidid olema makstud).

Toetuse saaja selgitas 19.01.2024 vastuses, et pakkuja leidmine osutus keeruliseks,

põhiprobleemiks oli generaatorite tarneaeg.

Seega selgub toetuse saaja 19.01.2024 vastusest, et hiljemalt pärast avatud hankemenetlusega

riigihanke nr 262744 nurjumist, oli toetuse saajale teada, et pakkujate puudumise põhiprobleem

oli generaatorite tarneaeg. Nurjunud riigihanke nr 262744 hanketeates (avaldatud 03.04.2023)

sätestas toetuse saaja, et lepingu täitmine algab eduka pakkujaga sõlmitava hankelepingu tegeliku

jõustumise kuupäevast, kuid ehitustööde lõpptähtaeg saabub 30.10.2023.a. Samasuguse tähtaja

määras toetuse saaja ka väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007.

Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja pikendaski väljakuulutamiseta riigihanke nr 254007 alusel

sõlmitud hankelepingut kuni 15.12.2023 ehk 1,5 kuu võrra RHS § 123 lg 1 p 4 alusel, sest

hankelepingu tähtaja pikendamise põhjustasid generaatorite tarneraskused, mis olid toetuse saajale

kui hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Samal ajal selgub juba toetuse saaja projekti

rahastamistaotlusest, mis oli rakendusüksusele esitatud 07.03.2022, et toetuse saajale oli teada, et

generaatorite tarneaeg on ebaselge ja ehitustöödeks tuleb seetõttu planeerida pikem aeg. Asjaolu,

et hankija määrab avatud hankemenetlusega riigihankes ebarealistliku hankelepingu täitmise

tähtaja, mille tõttu ei esitata ühtegi pakkumust, ei saa õigustada väljakuulutamiseta

4 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 358, p 41 ja selles viidatud

Euroopa Kohtu 18.03.1992 otsus kohtuasjas C-24/91, p 15.

11

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist, teades, et suure tõenäosusega tuleb nurjunud avatud

hankemenetlusega riigihanke tingimustes määratud hankelepingu täitmise tähtaega pikendada.

RHS § 15 lg 2 kohaselt peab avaliku sektori hankija kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i

2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke

piirmääraga või ületab seda. Väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 alusel sõlmitud

hankelepingu eeldatav maksumus oli 163 000 eurot + käibemaks ja tegelik maksumus oli

171 155,45 eurot + käibemaks. Seega pidi toetuse saaja riigihanke nr 265007 korraldamisel

järgima RHS-i 2. peatükis sätestatud korda, kuid ei teinud seda. Riigihanke nr 265007

korraldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena puudus RHS § 49 lg 1

punktidest 1 ja/või 3 tulenev alus.

Eeltoodust tulenevalt rikkus toetuse saaja RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1. Sellest tulenevalt ei ole

toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 20 lõikest 5 ja 21. märtsi 2022

taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0291 punktist 12.3 tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma

kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Toetuse saaja korraldas riigihanke nr 265007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena. Rakendusüksus leidis otsuse punktis 1.3, et erandliku menetlusliigi

kasutamiseks puudus RHS § 49 lg 1 punktist 1 ja/või 3 tulenev alus. Järelikult oleks toetuse saaja

pidanud hankelepingu sõlmima kasutades mõnda muud RHS-i 2. peatükis sätestatud

hankemenetlust. Kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu pakkujate osalemist

riigihankel nr 265007, ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring ja millise

maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks riigihanke nr 265007

korraldanud konkurentsile avatud hankemenetlust kasutades. Seetõttu on rakendusüksus

seisukohal, et RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumine omab rahalist mõju ning tegemist ei olnud

üksnes formaalse rikkumisega.

Ühendmääruse § 222 lg 1 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on

sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus.

Antud juhul esineb ühendmääruse § 222 lõikes 1 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu kohaldab

rakendusüksus RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumise eest 100%-list finantskorrektsiooni määra.

Kuivõrd toetuse saaja ei ole avalikustanud informatsiooni väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007

alusel hankelepingu sõlmimise kavatsuse kohta viisil, mis oleks võimaldanud riigihankes osaleda

12

ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas on riigihangete registris avaldamata RHS § 76 kohane vabatahtlik

teade, puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus ja

võimalus seda vähendada.

Rakendusüksus märgib siinkohal, et riigihangete registrist on tuvastatav, et toetuse saaja tegi

väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 pakkumuse esitamise ettepaneku küll kolmele

ettevõttele, kuid pakkumuse esitas nendest ainult üks ettevõte – META INVEST OÜ. Seega

puudus riigihankel nr 265007 konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Toetuse saaja

sõlmis META INVEST OÜ-ga otselepingu, mille sõlmimiseks puudus RHS §-st 49 tulenev alus.

Ilma seadusliku aluseta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui erandliku

hankemenetluse kasutamine on kõige raskem RHS-i rikkumine, sest sellisel juhul ei saa

riigihankest huvitatud ettevõtjad üldse informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta ega võimalust

hankelepingule eduka pakkujaga võrdsetel alustel kandideerida. RHS-is ei ole sätestatud raskemat

rikkumist kui ebaseadusliku otselepingu sõlmimine. Seetõttu, isegi kaalutlusõiguse olemasolu

korral jõuaks rakendusüksus ikkagi järeldusele, et 100%-line finantskorrektsiooni määr on antud

juhtumi asjaolusid arvestades rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ja META INVEST OÜ vahel

18.06.2023 sõlmitud hankelepingule 100%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 100% võrra.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 tulemusena sõlmitud hankelepingu

alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2 „Valmisoleku ja elutähtsate teenuste

osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ raames kokku

summas 68 686 eurot käibemaksuta.

Riigihankega nr 265007 seotud kulud:

Kulu-

dokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 100%

Rikkumisega seotud

summa seisund

4 11 521,40 eurot 11 521,40 eurot Toetuse saajale

välja makstud

12 57 164,60 eurot 57 164,60 eurot Toetuse saajale

maksmata

Kokku 68 686 eurot 68 686 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 222 lg 1, loeb rakendusüksus

väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust

mitteabikõlblikuks kuluks 100% ehk 68 686 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja

omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise

otsuses kehtivale proportsioonile. Riigi Tugiteenuste Keskuse 21. märtsi 2022 taotluse

rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0291 punkti 3 kohaselt moodustab projekti abikõlblikest kuludest

13

100% (Euroopa Regionaalarengu Fondi) toetus. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab ka

mitteabikõlblikust kulust 100% (Euroopa Regionaalarengu Fondi) toetus.

2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti

andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis

asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt

14.03.2024.

Toetuse saaja saatis 14.03.2024 vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta, milles jääb

oma seisukoha juurde, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine oli

kooskõlas RHS § 49 lg 1 punktidega 1 ja 3. Lisaks on toetuse saaja seisukohal, et ühendmääruse

§ 222 lg 1 on vastuolus põhiseadusega, sest ei võimalda rakendusüksusele kaalutlusõigust ja sest

avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise volitusnorm (STS § 46 lg 2) ei ole piisavalt täpne.

2.1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke korraldamine RHS § 49 lg

1 punkti 1 alusel

Toetuse saaja selgitas 14.03.2024 vastuses, et ta on esitanud vastavad tõendid (kirjavahetus

pakkujatega), et avatud hankemenetlus nurjus tulenevalt ülemaailmsest generaatorite

tarneraskustest, mitte hanketingimustes sätestatud nõuete tõttu.

Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja väide vastavate tõendite (kirjavahetus pakkujatega)

esitamise kohta ei vasta tõele. Rakendusüksus saatis 25.01.2024 toetuse saajale järgmise päringu:

„Olete 19.12.2023 riigihanke 265007 hankekontrolli raames selgitanud järgmist: Kuna avatud

riigihankele pakkumusi ei esitatud, pöördus hankija temale teada olevate võimalike hankeobjekti

teostamise suutlikkust ja vajalikke pädevusi omavate ettevõtjate poole küsimusega sellest, millisel

põhjusel nad avatud hankes pakkumust ei esitanud ja kas neil võiks üleüldse olla huvi ja ajalist

ressurssi hankeobjektiks olevate tööde teostamiseks. Kelle poole ja millises vormis hankija

pöördus ning mis olid ettevõtjate vastused?“.

Toetuse saaja vastas 02.02.2024, et „Rakvere Haigla pöördus suuliselt (telefonitsi) ettevõtjate

poole. Algselt oli samasisuline vestlus suuliselt, aga nüüd küsisime neilt kirjaliku kinnituse üle (see

selgitab ka vastuse kuupäeva). Edastan KEK Elekter OÜ vastuse.“.

Rakendusüksusele saadetud kirjavahetuse kohaselt kirjutas toetuse saaja 06.04.2023, et „haigla

generaatorite hange on üleval Riigihangete registris. Kui huvi on, saate osaleda.“ (kirja saajate

väli puudub). 26.01.2024 kirjutas KEK Elekter OÜ: „Annan teada jätkuks eelnenud

telefonivestlusele, et KEK Elekter OÜ ei osale hankes, kuna generaatorite tarnija ei suuda esitatud

tähtaegadest kinni pidada ja sellest tulenevalt ei saa ka meie hanke tingimusi täita.“.

Ühe ettevõtja (KEK Elekter OÜ) vastus, mis on kirjalikult fikseeritud alles pärast rakendusüksuse

poolt haldusmenetluse algatamist, ei tõenda, miks nurjunud avatud hankemenetlusega riigihankele

nr 262744 ei esitatud ühtegi pakkumust. See vastus tõendab üksnes seda, miks KEK Elekter OÜ

nurjunud riigihankel nr 262744 ei osalenud. Toetuse saaja ei teinud aga KEK Elekter OÜ-le

14

ettepanekut pakkumuse esitamiseks väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 ja vastav ettevõtja

ei olnud ennast registreerinud huvitatud isikuna ka nurjunud riigihankes nr 262744. Seega on KEK

Elekter OÜ määratlemine riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana küsitav. Muud

kirjavahetust (teiste) ettevõtjatega (näiteks nendega, kes said pakkumuse esitamise ettepaneku)

toetuse saaja rakendusüksusele esitanud ei ole ja nagu toetuse saaja selgitab, toimusid vestlused

ettevõtjatega suuliselt.

Toetuse saaja selgitas 14.03.2024 vastuses, et 2023.a. oli selge, et kõigil haiglatel on suured

probleemid generaatorite tarnetega ja meetme ajakava järgimine muutus taotlejatele väga

kriitiliseks5. 15.05.2023 toimus ka vastavasisuline veebikoosolek Terviseameti ja

Sotsiaalministeeriumiga. Selleks ajaks olid AS-il Rakvere Haigla olemas vajalikud ehitusload/-

teatised ja tegeleti hangete ettevalmistamisega ja lisaraha taotlemisega. Generaatorite osas saadi

lisarahastus Terviseameti kaudu. Kuna hangete tegemine jäi 2023. aasta suveperioodile, siis kogu

ehitustegevus jäi sügistalve.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et viidatud 19.04.2023 ERR-i artikkel räägib ainult Terviseameti

toetusest. Toetuse saaja sõlmis Terviseametiga sihtfinantseerimise lepingu nr 4.2-3.1/1685 tõesti

alles 04.04.2023 (Terviseameti poolt allkirjastatud 02.04.2023), mille raames ostis toetuse saaja

endale teise generaatori. Terviseameti toetus ei puuduta aga Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt

käesoleva projekti raames antud toetust, mille osas tehti rahastamisotsus juba 21.03.2022 ja mille

meetme ajakava oli seega Terviseameti toetuse kasutamise ajakavast aasta aega pikem.

Toetuse saaja selgitas 14.03.2024 vastuses, et käesoleval juhul on põhjendatud väita, et avatud

hankele (262744) ei esitatud ühtegi pakkumust mitte rangete hanketingimuste tõttu, kuivõrd

kvalifitseerimistingimusi oleks olnud võimalik vajadusel täita mitme ettevõtja peale, vaid hanke

läbiviimise ajal valitsenud generaatorite tarneraskuste tõttu. Seega isegi juhul, kui hankeobjektiga

tutvumiskohustus, kvalifitseerimistingimused ja projektijuhi nõuded oleks jäänud hankes samaks,

ei oleks pakkujate ring olnud eelduslikult suurem, kuna probleem oli tarneraskustes mitte hanke

tingimustes.

Rakendusüksus märgib, et RHS § 49 lg 1 punkti 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamisel ei oma absoluutselt tähtsust, mis põhjusel eelnevalt korraldatud

avatud hankemenetlusega riigihankele ühtegi pakkumust ei esitatud. Piisab faktist, et avatud

hankemenetlusele ühtegi pakkumust ei esitatud. Edasi olekski toetuse saajal olnud õigus

korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui ta ei oleks

esialgse nurjunud riigihanke tingimusi oluliselt muutnud. Toetuse saaja otsustas aga esialgse

riigihanke nr 262744 tingimusi oluliselt lõdvendada. Esialgse nurjunud riigihanke tingimuste

oluline muutmine tähendab aga seda, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamiseks puudub RHS § 49 lg 1 punktist 1 tulenev alus.

2.2. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke korraldamine RHS § 49 lg

1 punkti 3 alusel

Poolte vahel puudub vaidlus, et toetuse saaja projekti:

1) rahastamisotsus on tehtud 21.03.2022;

5 https://www.err.ee/1608952847/haiglad-ei-pruugi-jouda-koroonakriisist-ule-jaanud-raha-ara-kasutada

15

2) abikõlblikkuse periood lõppes 31.12.2023, milliseks kuupäevaks pidid kõik

kuludokumendid (arved) olema toetuse saaja poolt lepingupartneritele makstud.

Rakendusüksus jääb oma seisukoha juurde, et käesoleval juhul on täitmata teine ja kolmas RHS

§ 49 lg 1 punktist 3 tulenev eeldus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamiseks. See tähendab, et hankelepingu kiire sõlmimise vajadus ei tekkinud toetuse saajale

ettenägematute sündmuste tagajärjel ja toetuse saajal oli võimalik kinni pidada RHS §-des 92-94

sätestatud tähtajast.

Toetuse saaja märkis 14.03.2024 vastuses, et ta on järjepidevalt rõhutanud, et ükski tootja ei

andnud sellel perioodil välja ametlikku kinnitust, mis kuupäevaks generaatorid tarnitakse.

Tehased ei andnud selliseid tarnekinnitusi ka veel 2023 sügisel (lepingu lisa juurde saadi Eesti

esindaja kinnitus). Seega ei saanud AS Rakvere Haigla arvestada rahastamise taotlust esitades

sedavõrd pika tarneajaga, kuivõrd ka tehased ise ei olnud lõplikest tarneaegadest veel 2023

sügisel teadlikud ja keeldusid tarnekinnitusi väljastamast.

Väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 vastavustingimuses nr 4 „Ehitustööde eeldatav

ajagraafik“ on sätestatud nõue, et sõltumata ehitustööde alguskuupäevast peavad kõik ehitustööd

olema lõpetatud ja kasutusluba väljastatud hiljemalt 30. oktoobriks 2023. a. META INVEST OÜ

pakkumuses on esitatud küsitud ajagraafik, kus generaatorite paigaldusajaks on märgitud 26.07-

27.07.2023. Väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 alusel on hankeleping sõlmitud 18.06.2023.

Selleks, et väljakuulutamiseta riigihankele nr 265007 pakkumust teha, pidi edukal pakkujal olema

sõlmitud kokkulepe generaatorite tarnimiseks pakkumuses nimetatud perioodil.

See, et turul esinevad generaatorite tarneraskused, tähendab seda, et generaatorite ostmiseks

(hankelepingu täitmiseks) tuleb planeerida pikem ajavahemik, millega toetuse saaja on 07.03.2022

esitatud rahastamistaotluses selgesõnaliselt arvestanud. Tarneraskuste esinemine ei tähenda seda,

et toetuse saaja peab riigihanke korraldamisega jääma ootele kuni generaatorite tarneraskused

mööduvad. Rakendusüksus märgib siinkohal, et väljakuulutamiseta riigihankele nr 265007

esitatud pakkumuses, selle alusel sõlmitud hankelepingus ega ka hankelepingu lisa juures ei ole

esitatud generaatorite valmistajatehase (tootja) kinnituskirja tarneaja kohta, mida toetuse saaja

väidetavalt ootas. Hankelepingu lisa (sõlmitud 31.10.2023) juurde on esitatud Kohler generaatorite

Eesti edasimüüja kinnituskiri, kuid tegemist ei ole tootja kinnituskirjaga.

Seega ei takistanud toetuse saaja väidetav asjaolu, et tehased ei andnud generaatorite tarnekinnitusi

ka veel 2023. aasta sügisel, hankelepingu sõlmimist generaatorite ostmiseks 2023. aasta juunikuus.

Toetuse saaja ei ole ka hangetes (262744 ega ka 265007) nõudnud generaatorite tootja

kinnituskirja generaatorite tarnekuupäeva kohta. Lisaks ei saa toetuse saaja tõsikindlalt väita, et

ühegi Euroopa Liidus tegutseva ettevõtja koostööpartner (generaatorite tootja) ei müünud

generaatoreid perioodil 2022 kuni sügis 2023. Vastasel juhul ei oleks ka teised haiglad, kes, nagu

toetuse saaja selgitas, said toetust sama meetme raames, saanud sellel ajaperioodil generaatoreid

osta, kuid tegelikult said teised haiglad samas ajaraamistikus generaatorid ostetud ja paigaldatud.

Toetuse saaja rõhutab 14.03.2024 vastuses, et generaatorite tarneraskused esinesid/esinevad nii

2022, 2023 kui ka käesoleva ajani, mistõttu ei ole alust väita, et kui Rakvere Haigla AS oleks

hankemenetlusega varem alustanud, siis tarneraskuseid esinenud ei oleks vms.

16

RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise

üks eeldus on see, et hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute

sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu. Toetuse saaja 14.03.2024 vastusest (nagu

ka tema 07.03.2022 rahastamistaotlusest) selgub, et ta oli teadlik, et juba 2022. aastal esinesid

generaatorite tarneraskused. Esimest avatud hankemenetlusega riigihanget nr 262744 alustas

toetuse saaja riigihangete registris alles 03.04.2023. Seega ei olnud 2023. aastal generaatorite

tarneraskused toetuse saajale enam ettenägematud sündmused ja toetuse saajal oli piisavalt aega,

et tarneraskustega (generaatori pikema tarneajaga) projekti elluviimisel arvestada.

Toetuse saaja leiab 14.03.2024 vastuses, et otsuse eelnõus ei ole arvestatud hankemenetlusele

eelnenud projekteerimise ja ehitusloa taotlemise ja selle väljastamisele kuluvat aega. Nimelt oli

vaja generaatorite paigaldamise jaoks koostada põhiprojekt „Rakvere Haigla elektritoite

varustuskindluse parandamise ja garanteeritud toitesüsteemi projekt (puudutas maakaabelliini

rajamist väljaspool haigla hoonet)“ ja selle lõppakt kinnitati alles 4.07.2023.a. Ehitusluba

väljastati eelprojekti alusel 12.06.2023 Rakvere Linnavalitsuse poolt. Seega pole mingisugustki

alust väita, et AS Rakvere Haigla viivitas hankemenetluse alustamisega vms.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saajale ei saanud olla ettenägematu asjaolu, et Rakvere Haigla

elektritoite projekteerimiseks on vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Toetuse saaja

on selgitanud, et ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine võttis aega, kuid toetuse saaja

ei ole selgitanud, milles seisnes siinkohal ettenägematus. Vaadates jällegi toetuse saaja 07.03.2022

rahastamistaotlust (lk 6), on toetuse saaja seal selgesõnaliselt märkinud, et projekti eeltingimused:

elektriprojekti hange. Seega ei olnud elektriprojekti koostamise vajadus toetuse saajale

ettenägematu asjaolu.

Elektriprojekti koostamise leping (projekteerimise töövõtuleping nr 173-9) on sõlmitud

29.09.2022 ja selle punkti 11 kohaselt on projekteerimisperiood 60 päeva lepingu jõustumisest.

Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse

esitamise päevast arvates. Vaadates väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 alusel sõlmitud

hankelepingu tegelikku täitmist, siis võttis selle täitmine aega ca 6 kuud (18.06-15.12.2023).

Rakendusüksuse hinnangul võimaldab selline ajagraafik (projekteerimine + ehitusluba 3 kuud +

2,5 kuud ehitustööde hange + 6 kuud ehituslepingu täitmine, sh generaatorite tarne) projekti

elluviimisel kinni pidada RHS §-des 92-94 sätestatud tähtajast.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et eeltoodule vaatamata, kui projekteerimisel ja/või ehitusloa

taotlemisel tekkis viivitus, siis generaatorite ostmiseks ei ole ehitusprojekti ja ehitusluba vaja.

Kuigi hankeeseme määratlemine on hankija pädevuses, ei tähenda see seda, et asjade ostmise ja

ehitustööde tellimise koos hankimine võiks õigustada RHS-i rikkumist ja vale menetlusliigi

valimist. Toetuse saajal oli vaja üksnes teada, millist generaatorit projekteerija haiglasse ette

näinud on ja generaatori ostmise riigihange oli võimalik välja kuulutada veel enne ehitusloa

väljastamist. Antud juhul alustaski toetuse saaja 03.04.2023 esimest nurjunud avatud

hankemenetlusega riigihanget nr 262744 ehk tegi seda enne ehitusloa väljastamist juunis 2023.

Rakendusüksus märgib ka seda, et 14.03.2024 vastuses viitab toetuse saaja üheaegselt, et

ehitusluba väljastati 12.06.2023, kui ka seda, et 15. maiks 2023, kui toimus veebikoosolek

Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumiga, olid toetuse saajal juba olemas vajalikud ehitusload.

17

Ehitisregistri andmetel väljastati ehitusluba elektrivarustuse maakaabelliini ehitamiseks hoopis

14.06.2023 (ehitusloa taotlus esitati 18.05.2023).

Toetuse saaja selgitas 14.03.2024 vastuses, et Venemaa-Ukraina sõda oli alanud vaid üks nädal

enne projekti rahastamise taotluse esitamist ja seega pole võimalik väita, et selles taotluses

esitatud eeldatavad tähtajad ja tarnekuupäevad oleksid pidanud juba arvestama ka Venemaa-

Ukraina sõja mõjudega ja sellega kaasneva ülemaailmse energiakriisiga, mis tõi mh kaasa

generaatorite tarneraskused.

Esiteks selgitas toetuse saaja 19.01.2024 vastuses, et generaatorite tarneraskusi ei põhjustanud

mitte üksnes Venemaa-Ukraina sõda, vaid ka COVID-19 pandeemia ja energiakriis. Ka käesolev

toetuse saaja projekt, mille raames on muu hulgas antud toetust generaatori ostmiseks ja

paigaldamiseks, on rahastatud Euroopa Liidu meetmest „COVID-19 valmisoleku tagamine“, mille

(toetuse) eesmärk on tagada haiglavõrgu valmisolek COVID-19 kriisiks. COVID-19 pandeemia

algas ülemaailmselt paar aastat enne Venemaa-Ukraina sõja algust.

Teiseks seisneb toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuses tehtud etteheide selles, et

hankelepingu kiire sõlmimise vajadus ei tekkinud toetuse saajale ettenägematute sündmuste

tagajärjel. Rakendusüksus on seisukohal, et generaatorite tarneraskused ei saanud olla toetuse

saajale ettenägematud. Toetuse saaja on selgitanud, et generaatorite tarneraskused esinesid, kuid

ta ei ole usutavalt põhjendanud, et need olid talle ettenägematud. Seejuures pidid tarneraskused

RHS § 49 lg 1 punkti 3 kohaselt olema ettenägematud ajal, kui hankeleping oli vaja kiiresti

sõlmida, mitte juba aasta aega enne hankemenetlusega alustamist. Nagu toetuse saaja selgitas,

eeldas generaatori paigaldamine elektriprojekti hanke läbiviimist ja elektriprojekti koostamist.

Seega ajal, kui Venemaa-Ukraina sõda oli kestnud vaid üks nädal, ei saanud toetuse saaja niikuinii

veel generaatorite ostmise hanget läbi viia.

Toetuse saaja märkis 14.03.2024 vastuses, et lisaks ülemaailmsele kriisile tõi tarneraskused kaasa

ka kõigi Eesti haiglate samaaegne varugeneraatorite hankemenetluste korraldamine sama meetme

raames.

Rakendusüksusele on arusaamatu, mida toetuse saaja antud väitega tõendada tahab. Tõesti,

mitmed Eesti haiglad said Riigi Tugiteenuste Keskuselt sama meetme raames toetust muu hulgas

ka generaatorite ostmiseks. Aga ka kõigil teistel haiglatel oli täpselt sama ajavahemik projekti

elluviimiseks. See tähendab, et projektide rahastamisotsused on ka teiste haiglate puhul tehtud

mitte enne kui märts 2022 ja projektide abikõlblikkuse periood lõppes samuti 31.12.2023.

Rakendusüksus kontrollis ka teiste haiglate korraldatud riigihankeid ja teab seetõttu, et

menetlusliigi valiku osas teistel haiglatel probleeme ei olnud, s.t nad viisid samas ajaraamistikus

läbi konkurentsile avatud hanked. Rakendusüksus ei saa teha Rakvere Haiglale erandit ja lubada

just temal kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, sest kõik haiglad

hankisid samal ajal generaatoreid.

Rakendusüksus toob siinkohal mõned näited teiste haiglate generaatorite ostmise riigihangetest,

mis on rahastatud sama meetme raames:

1) „Diiselgeneraatori ostmine“ (viitenumber 256647), hankija sihtasutus Läänemaa Haigla,

riigihange avaldatud 07.11.2022, hankeleping sõlmitud 23.01.2023, hankeleping täidetud

27.06.2023, avatud hankemenetlus;

18

2) „SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus generaatori ehitustööd“

(viitenumber 258836) (hanke raames osteti ka generaator), riigihange avaldatud

06.03.2023, hankeleping sõlmitud 05.06.2023, hankeleping täidetud 18.12.2023, avatud

hankemenetlus;

3) „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise võimekuse

suurendamine elektrikatkestuse korral. Generaatorite ostmine koos paigaldusega (sh

elektritööd)“ (viitenumber 266383), riigihange avaldatud 15.06.2023, hankeleping

sõlmitud 24.08.2023, hankeleping täidetud 27.12.2023, avatud hankemenetlus.

Kokkuvõttes rõhutab rakendusüksus, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust

puudutavaid norme tuleb tõlgendada kitsalt. Kahtluse korral tuleb nii hankijal kui vaidlust

lahendaval organil eelistada kitsamat tõlgendust, mis erandliku hankemenetluse kasutamise

keelab.6

2.3. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr ja ühendmääruse § 222 lg 1 põhiseaduspärasus

Kõigepealt soovib rakendusüksus ümber lükata toetuse saaja väite, et RTK oli hankija tegevusega

kursis läbi struktuuritoetuse e-toetuse keskkonna ning riigihangete registri, kus hangete juurde oli

pandud vaatleja staatusesse RTK hankespetsialist, kes ei tõstatanud küsimust menetlusliigi valiku

ega õiguspärasuse kohta.

Väljakuulutamiseta riigihankele nr 265007 on toetuse saaja 18.05.2023 (riigihanke alustamise

päeval) andnud küll vaatlejaõigused Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeeksperdile, kuid toetuse

saaja ei ole palunud, et rakendusüksus teostaks riigihankes nr 265007 eelnõustamist.

Struktuuritoetuse registris puudub riigihanke nr 265007 eelnõustamisega seotud kirjavahetus.

Kuivõrd toetuse saajatel ei ole kohustust riigihanke alusdokumente rakendusüksusega

kooskõlastada, ei teosta rakendusüksus vastavat kontrolli omal algatusel. Rakendusüksus teostab

kontrolli alles siis, kui riigihange on läbi viidud ja toetuse saaja taotleb rakendusüksuselt riigihanke

alusel tekkinud kulu hüvitamist (toetuse välja maksmist). Seetõttu polnud rakendusüksusel aimugi,

et toetuse saaja lisas Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeeksperdi riigihangete registris 18.05.2023

vaatlejaks ja rakendusüksus ei saanud varem juhtida toetuse saaja tähelepanu erandliku

hankemenetluse liigi kasutamisega seotud probleemidele. Küll aga oli toetuse saajal võimalik

riigihanke alusdokumentide eelnõustamist taotleda ja sellisel juhul oleks rakendusüksus kindlasti

palunud toetuse saajal esialgse riigihanke nr 262744 tingimusi sellisel kujul mitte muuta.

Toetuse saaja leiab, et 100%-line finantskorrektsiooni määr ei ole põhjendatud ja tugineb siinkohal

Tallinna Halduskohtu 19.06.2013 otsusele haldusasjas nr 3-13-333, mille punktis 16 selgitas

halduskohus, et toetuse tagasiküsimusel tuli arvestada nt asjaoludega, kas: projekti raames tehtud

tööd olid oma olemuselt abikõlblikud; kas rakendusüksus oli hankija tegevusega kursis ning kiitis

hankija tegevuse heaks; kas hankija tegevusel oli objektiivne põhjus; kas hankija ei käitunud

pahauskselt ning kas etteheidetud rikkumised olid olulised või mitte.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja refereeritud punkt 16 Tallinna Halduskohtu 19.06.2013

otsusest haldusasjas nr 3-13-333 on kontekstist välja võetud ja ei ole seetõttu kohaldatav

käesolevas asjas. Tallinna Halduskohus lahendas haldusasjas nr 3-13-333 vaidlust, kus toetuse

6 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 349, p 8.

19

tagasinõudmise otsus oli tehtud 27.09.2012 ja seetõttu olid 27.09.2012 tehtud otsuse õiguslikud

alused hoopis teised kui käesoleva otsuse õiguslikud alused.

Nimelt sätestas perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 2 punkt 7, et tagasinõudmise

otsuse võib teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud

õigusaktidega pandud kohustusi. Tallinna Halduskohus järeldaski otsuse nr 3-13-333 p-s 15, et

nimetatud normi sõnastusest „võib“ tuleneb, et tagasinõudmise otsuse tegemine toimub

kaalutlusõiguse alusel. Tallinna Halduskohus lisas, et expressis verbis on kaalutlusõiguse

olemasolu toetuse tagasinõudmisel sätestatud ka [Vabariigi Valitsuse 22.12.2006] määruse nr 278

[„Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“] § 11 lg-s 1. Nimetatud määruse nr 278 § 11 lg

1 kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine kaalutlusõiguse alusel [---].

Vaatame nüüd käesoleva otsuse õiguslikke aluseid. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse

§ 45 lg 1 p 3 kohaselt finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse

[---] järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või

nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 21 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Ühendmääruse § 222 lg 1 kohaselt, mis on sätestatud ühendmääruse 4. peatükis, kohaldatakse

hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus

riigihangete seaduses alus.

Seega kasutab perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud ühendmäärus

termineid „tehakse“, „vähendatakse“ ja „kohaldatakse“, mis näitab seda, et erinevalt perioodi

2007-2013 struktuuritoetuse seadusest ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest, ei ole

rakendusüksusel enam kaalutlusõigust küsimuses, kas tagasinõue üldse teha või mitte, kui toetuse

saaja on rikkunud RHS-ist tulenevat kohustust ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa

rahalise mõju. Seetõttu ei saa antud juhul lähtuda Tallinna Halduskohtu seisukohast haldusasjas nr

3-13-333. Kaalutlusõiguse olemasolu või selle puudumine peab tulenema ikkagi õigusaktist, mitte

kohtuotsusest.

Toetuse saaja püüab 14.03.2024 vastuses viitega halduskohtu otsusele nr 3-13-333 tõendada

kaalutlusõiguse olemasolu finantskorrektsiooni määra valimisel, kuid samas nendib ka ise, et

ühendmääruse § 222 lõike 1 sõnastus on problemaatiline, kuna ei jäta haldusorganile

kaalutlusruumi.

Toetuse saaja leiab 14.03.2024 vastuses, et vastavalt kohtupraktikale peaks rakendusüksus

kaaluma ka võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja olulisust.

20

Rakendusüksus selgitab, et ta on seda teinud otsuse punktis 1.4. Finantskorrektsiooni tegemise

eeltingimus on asjaolu, et esineb põhjendatud oht, et RHS-i rikkumine tõi kaasa rahalise mõju ehk

toetuse saaja RHS-i rikkumine tekitas tõenäolise/potentsiaalse/võimaliku kahju Euroopa Liidu

eelarvele.

Ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumise rahaline mõju tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades

kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (Euroopa Kohtu 06.12.2017 otsus asjas C-408/16,

p 63).

Selleks, et öelda, et rikkumisel puudub rahaline mõju, peab eespool viidatud Euroopa Kohtu

praktika kohaselt asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus olema välistatud. Teisisõnu

peab olema välistatud riigihanke teistsugune tulemus, mida saab teha ainult siis, kui saaks

tõsikindlalt väita, et rikkumise puudumise korral ei oleks pakkujate ring muutunud. Toetuse saaja

ei saa teada ega tõsikindlalt väita, et nurjunud avatud hankemenetlusega riigihankele nr 262744 ei

oleks pakkumusi esitatud, kui toetuse saaja oleks osalemistingimusi oluliselt lõdvendanud. Samuti

oleks pakkujate ring võinud olla suurem ka siis, kui õigusvastase väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise asemel oleks toetuse saaja uue riigihanke

korraldanud kasutades mõnda muud RHS-i 2. peatükis sätestatud hankemenetlust, mis on

konkurentsile (rohkem) avatud. Kui pakkujate ring oleks võinud olla suurem, oleks keegi

potentsiaalsetest pakkujatest võinud riigihankele esitada odavama hinnaga pakkumuse, mistõttu

loetakse hankelepingu odavama hinnaga sõlmimise võimalust tõenäolise/potentsiaalse/võimaliku

kahju tekitamiseks Euroopa Liidu eelarvele.

Toetuse saaja märgib 14.03.2024 vastuses, et käesoleval juhul tuleb mh arvestada seda, et ükski

huvitatud isik hanketeadet ega hankedokumente ei vaidlustanud.

Esiteks ei ole ettevõtjatel kohustust heidutava mõjuga tingimuse tuvastamisel esitada hankijale

selgitustaotlust või tingimust vaidlustada. Seetõttu ei saa riigihanke alusdokumentide

vaidlustamata jätmisest teha järeldusi riigihanke õiguspärasuse (RHS-iga kooskõla) kohta. Teiseks

ei ole rakendusüksus toetuse saajale ette heitnud, et viimane oleks nurjunud avatud

hankemenetlusega riigihankes nr 262744 kehtestanud ebaseaduslikke tingimusi, mistõttu on

mõistetav, et sellisel juhul vaidlustusi ka ei esitata. Kui toetuse saaja pidas silmas aga vaidlustuste

mitteesitamist väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007, siis on potentsiaalsetel pakkujatel väga

raskendatud vaidlustada riigihanke läbiviimist, mille läbiviimise kohta neil informatsioon puudus.

Eeltoodust tulenevalt ei saa antud juhtumi asjaolusid arvestades vaidlustuste esitamata jätmisest

teha mingisuguseid järeldusi.

Toetuse saaja leiab 14.03.2024 vastuses, et olukorras, kus pakkumuse esitamise ettepanekud on

esitatud kolmele ettevõttele, kuid pakkumuse esitas nendest vaid üks, ei ole alust süüdistada ASi

Rakvere Haigla ebaseadusliku otselepingu sõlmimises. Jääb arusaamatuks, millise konkreetse

21

tegevuse mittetegemist AS-ile Rakvere Haigla sellises olukorras ette heidetakse, kui pakkumuse

esitamise ettepanekud esitatakse kolmele ettevõttele, kuid neist vastab vaid üks.

Toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuses tehtud etteheide on ikka sama – ilma seadusliku

aluseta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine. RHS-i rikkumise

tuvastamise juures ei oma tähtsust mitmele ettevõttele toetuse saaja pakkumuse esitamise

ettepaneku tegi. See tähendab, et kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamiseks oleks olnud RHS §-st 49 tulenev alus, oleks toetuse saaja võinud teha pakkumuse

esitamise ettepaneku ka ainult ühele ettevõttele. See, kui toetuse saaja teeb pakkumuse esitamise

ettepaneku vähemalt kolmele ettevõttele, ei täida aga RHS §-st 49 tulenevaid faktilisi eeldusi ehk

ei anna alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks.

Rakendusüksuse viidatud seisukoht on esitatud otsuse punktis 1.4 „Hankelepingule kohaldatav

finantskorrektsiooni määr“ ja selle eesmärk on võtta seisukoht rikkumise raskuse/olulisuse kohta.

Kui ilma seadusliku aluseta sõlmitud otseleping on sõlmitud absoluutse konkurentsi puudumise

olukorras ja sellise hankelepingu sõlmimise kavatsuse kohta on riigihangete registrile esitamata

RHS § 76 kohane vabatahtlik teade, on tegemist kõige raskema võimaliku rikkumisega, mis RHSi

kontekstis esineda saab.

Viimasena väidab toetuse saaja, et juhul, kui nõustuda Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga,

et ühendmääruse § 222 lg 1 kohaldamine ei eelda kaalutlusõiguse teostamist, on vastav norm

põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata.

Ühendmääruse § 222 lg 1 põhiseadusega vastuolu järeldab toetuse saaja kahel põhjusel:

1) nimetatud säte ei võimalda haldusorganile kaalutlusõigust;

2) seadusandja on volitanud Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega protsentides

väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse, kuid volitusnorm (STS § 46 lg 2) ei ole toetuse

saaja hinnangul selleks piisava täpsusega.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga ja leiab, et ühendmääruse § 222 lg 1 on

põhiseaduspärane ja kehtiv säte ning kuulub antud juhul kohaldamisele.

Asjaolu, et Riigikohus on toetuse saaja 14.03.2024 vastuses viidatud kaasustes tunnistanud mõne

sätte põhiseadusega vastuolus olevaks kaalutlusõiguse puudumise tõttu, ei tähenda seda, et

seadusandja peab haldusorganile igas olukorras võimaldama kaalutlusõigust. Toetuse saaja

viidatud kohtuasjades nr 3-4-1-9-04 ja 3-4-1-10-10 oli tegemist hoopis teistsuguste faktiliste

asjaoludega – elamisloa andmisest keeldumine valeandmete tõttu ja relvaloa kehtetuks

tunnistamine isiku kriminaalkorras karistatuse tõttu.

Need ei ole samaväärsed olukorrad käesoleva juhtumiga, kus Euroopa Komisjon on oma

14.05.2019 otsuse nr C(2019) 3452, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-

eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide

kindlaksmääramiseks7, punktis 1.4 asunud seisukohale, et käesolevate suuniste 2. jaos loetletud

määrade skaala (5%, 10%, 25% ja 100%) alusel tehtud finantskorrektsioonid vastavad

proportsionaalsuse põhimõttele.

7 Kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehelt: https://ec.europa.eu

22

Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuses nr C(2019) 3452 tehtud suuniste alusel on Vabariigi

Valitsus muutnud ühendmäärust ja ühtlustanud riigisiseselt kohaldatavaid finantskorrektsiooni

määrasid Euroopa Komisjoni otsuses tehtud ettepanekutega. Ühendmääruse muutmise eelnõu

seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega kohustuse

eiramise võimalikku mõju juba kaalutud. Nimelt on ühendmääruse seletuskirjas öeldud, et

Euroopa Komisjoni juhendis [14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452] kui ka ühendmääruses nimetatud

rikkumisjuhtumite puhul ettenähtud määrade skaala (5%, 10%, 25% ja 100%) alusel tehtud

finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatav rahaline mõju hinnatud ja protsendimäärad

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele8.

Rakendusüksus on seisukohal, et arvestades RHS-i rikkumise raskust on 100%-line

finantskorrektsiooni määr ilma seadusliku aluseta väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamise eest ka sisuliselt rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne.

Vale menetlusliigi kasutamine on ulatuslik RHS-i rikkumine, sest see avaldab mõju kogu

hankelepingule (s.t rikkumine ei puuduta näiteks üksikuid hankelepingu alusel ostetavaid

tooteid/tellitavaid teenuseid, vaid kogu hankelepingut). Rikkumise raskuse poolest on tegemist

kõige raskema võimaliku RHS-i rikkumisega, sest ebaseadusliku otselepingu sõlmimise ehk

seadusliku aluseta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise korral ei saa

riigihankest huvitatud ettevõtjad üldse informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta ega võimalust

hankelepingule eduka pakkujaga võrdsetel alustel kandideerida.

RHS-i rikkumise tuvastamise juures ei ole midagi hinnangulist ega subjektiivset. Kui on täidetud

mõni RHS §-st 49 tulenev väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alus,

siis rikkumine puudub ja kui esine ükski RHS §-s 49 nimetatud alus, on tegemist ebaseadusliku

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisega. Vaidluse korral tuleb see

lahendada kohtus, kuid kui tegemist on ilma seadusliku aluseta väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisega, on õigushüve kahjustamise määr alati ühesugune

ja tegemist on konkurentsi ning teenuste ja kaupade vaba liikumist maksimaalsel määral

kahjustava õigusrikkumisega. Rikkumise raskuse juures ei oma tähtsust, millise RHS § 49 lg 1

alapunkti alusel oli hankija arvates lubatud kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust. Finantskorrektsiooni kohaldamise eeldus on asjaolu, et hankeleping sõlmiti

ebaseadusliku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel. See asjaolu on

finantskorrektsiooni kohaldamisel alati sama.

Rakendusüksus märgib, et ebaseadusliku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamise korral ei ole 100%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamine absoluutne reegel.

Esiteks võimaldab ühendmääruse § 222 lg 2 sellest ka erandit teha ja kohaldada 25%-list

finantskorrektsiooni määra, kui hankija on informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta siiski

mingil kujul avalikustanud ja see on võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel või kui

hankija on enne hankelepingu sõlmimist avaldanud riigihangete registris RHS § 76 kohase

vabatahtliku teate. Seega ei järgne ebaseaduslikule väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamisele alati 100%-line finantskorrektsioon, vaid sellest määrast on

võimalik oluliselt alla tulla, kui hankija on riigihanke mingilgi määral konkurentsile avanud.

8 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 2. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91b355fa-7522-4c05-bbdb-02d7a777b222

23

Teiseks, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust,

kohaldatakse ühendmääruse § 228 kohaselt sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega

seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või

25%. RHS § 14 lg 2 punkti 1 kohaselt on asjade ja teenuste hankelepingu riigihanke piirmäär

60 000 eurot ning RHS § 14 lg 2 punkti 2 kohaselt on ehitustööde hankelepingu riigihanke piirmäär

150 000 eurot.

Seega, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb allapoole eespool nimetatud piirmäära ja hankija,

kes on saanud toetust Euroopa Liidu fondist, rikub RHS-i (sh korraldab riigihanke

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ilma RHS §-st 49 tuleneva aluseta), on

rakendusüksusel ühendmääruse § 228 ja § 21 lg 1 kohaselt võimalik kaaluda erinevate

finantskorrektsiooni määrade vahel. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruse §-s 228

antud kaalutlusõigust põhjendatud sellega, et riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust

sisustada sama rangelt kui hankemenetluses. Seega on finantsmõju lihthankes reeglite

mittekorrektse järgimise korral väiksem kui riigihankemenetluses.

Eeltoodu tõendab ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukohta, et

ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega on kohustuse eiramise võimalikku

mõju juba kaalutud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Seal, kus

võimalik, on seadusandja juba kehtestanud madalama finantskorrektsiooni määra ja/või

võimaldanud haldusorganile kaalutlusõigust.

Ka Riigikohus on 28.06.2023 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 otsuse punktis 70

asunud seisukohale, et määruse nr 1303/2013 kohaldamiseks antavad Euroopa Komisjoni

suunised võivad olla orientiiriks selle määramisel, milline on proportsionaalne

finantskorrektsiooni määr EL õiguse mõttes.

Teine põhjus (lisaks kaalutlusõiguse puudumisele), miks toetuse saaja leiab, et ühendmääruse

§ 222 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, on see, et seadusandja on STS § 46 lõikes 2 volitanud

Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse,

kuid volitusnorm ei ole toetuse saaja hinnangul selleks piisava täpsusega.

Riigikohus on 28.06.2023 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktides 63-71 juba

analüüsinud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 46 lg 2 põhiseaduspärasust ja

leidnud, et see säte ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 113. Riigikohus selgitas otsuse nr 5-23-2

punktis 64, et EL riigihanke reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus

osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära

arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Toetuse andmise ja

kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel

antud määrustega, mistõttu on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad

reguleeritakse määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja

karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine.

Praegusel juhul ei ole tegemist intensiivse [põhiõiguste] piiranguga, vaid toetuse saaja

rikkumisest tingitult toetuse, mille saamisele ei ole isikutel algselt subjektiivset õigust,

24

tagasinõudmisega. Seega oli finantskorrektsiooni protsendilise ulatuse kehtestamine määrusega

iseenesest lubatav. Kuigi eraldi vaadatuna ei pruugi STS2014-2020 § 46 lg 2 vastata täpse ja selge

volitusnormi tunnustele, vastab ta neile sh piirangu vähest intensiivsust arvestades süstemaatilise

tõlgendamise tulemusena, koosmõjus § 45 lg-ga 1 ja selles viidatud määruse nr 1303/2013 artikli

143 lõikega 2 (Riigikohtu otsuse nr 5-23-2 p 70).

Eeltoodust tulenevalt on nii STS § 46 lg 2 kui ka selle alusel antud ühendmääruse § 222 lg 1

põhiseadusega kooskõlas ning rakendusüksus ei saa kehtivat ja põhiseadusega kooskõlas olevat

sätet kohaldamata jätta.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud

õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Toimepidevuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 68 686 eurot, millest 100% moodustab Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus;

2. vähendada kuludokumendis tunnusega 12 riigihankega nr 265007 seotud abikõlblikku kulu

57 164,60 euro võrra;

3. nõuda Aktsiaseltsilt Rakvere Haigla tagasi kuludokumendi tunnusega 4 alusel

väljamakstud toetus summas 11 521,40 eurot;

4. Aktsiaseltsil Rakvere Haigla kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse

kehtima hakkamise päevast tagasinõutav toetus summas 11 521,40 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912.

Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;

5. kui Aktsiaselts Rakvere Haigla ei tagasta 11 521,40 eurot otsuse resolutsiooni punktis 4

määratud tähtpäevaks, tuleb Aktsiaseltsil Rakvere Haigla tasuda viivist 0,1% iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest ja kanda kogunenud viivise otsuse

resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole;

6. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise

jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ mitteabikõlbliku

kulu 68 686 euro võrra;

7. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 21. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr

11.4-6/0291 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

„2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 398 669 eurot.

3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 398 669

eurot.“.

25

Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 4

alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada

või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist

vaidemenetluse läbimine kohustuslik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Kivijärv

663 1417

[email protected]