Vaie FKO-le

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4

10122, Tallinn

[email protected]

04.04.2024

Vaide esitamine finantskorrektsiooni otsusele nr 11.2-5/24/176

Hiiumaa Haigla (edaspidi hankija) on tutvunud 09.03.2024 edastatud finantskorrektsiooni

otsusega ning soovib vaidlustada teostatud otsuse.

Hankija ei nõustu finantskorrektsiooni otsuses (edaspidi FKO) toodud järeldustega, leiab, et need

on vastuolus kehtiva riigihangete seaduse, kohtupraktikaga ning palub tühistada

korrektsiooniotsuse ja loobuda korrektsioonist. Hankija ei ole rikkunud riigihangete seadust ning

seetõttu puudub alus korrektsiooniotsuseks.

I

1.1 Vaie on esitatud tähtaegselt. Vaide teostatud korrektsiooniotsuse peale saab esitada 30 päeva

jooksul, arvates päevast kui isik sai teada otsusest. Otsus on tehtud 08.03.2024 ja teatavaks tehtud

läbi e-toetuste keskkonna 09.03.2024. Vaie esitatakse 04.04.2024 ehk tähtaegselt.

1.2. Hiiumaa Haigla kinnitab, et käesolevas vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega

toimu kohtumenetlust.

II

Riigi Tugiteenuste Keskus on FKO-s esitanud väite, et hankija on rikkunud riigihangete seadust –

edukaks tunnistatud pakkuja hankepassis ega muudes dokumentides ei ole andmeid

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks nõutud projektijuhi olemasolu kohta. FKO eitab aktiivselt

tõsiasja, et pakkuja vastas igakülgselt riigihankes viitenumbriga 266747 „Hiiumaa esmatasandi

tervisekeskuse Käina filiaali ehitustööd“ (edaspidi riigihange) kehtestatud tingimustele.

Hankija ei ole varasemastes vastustes, ega ka nüüd vaielnud vastu faktile, et edukaks tunnistatud

pakkuja (OÜ Wolkar) hankepassist ega muudest dokumentidest ei leia andmeid projektijuhi kohta.

Kuid hankija ei saa eirata fakti, et ta teadis ning sai veenduda tuginedes avalikele andmekogudele,

pakkuja kvalifikatsiooni sobivuses ning nõutava spetsialisti olemasolus.

Seega sisaldab FKO puuduseid, valesid aluseid, ekslike tõlgendusi ning kaalutlusvigasid, mistõttu

tuleb otsus tühistada. Alljärgnevalt toome välja, milles seisnevad FKO puudused.

2.1. Kvalifikatsiooni kontrollimise instituuti on valesti tõlgendatud

Valitseva arusaama kvalifitseerimisest, mida on kohtupraktika mitmeid kordi üle kinnitanud,

kohaselt tuleks kvalifikatsiooni kontrollimisel hinnata sisulist kvalifikatsiooni, mitte eksitada end

vormistuslikest vigadest. Ehk hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist

tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt

kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. Seda printsiipi käsitlevad

Tallinna Ringkonnakohtu lahendid 01.10.2020 3-20-1227, 22.02.2022 3-21-2664 ja 28.04.2022,

3-22-332.

Kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas tuleb seega hinnata kas tegemist: 1) faktilise, pakkuja

staatust iseloomustava tingimusega või 2) valikulise, pakkuja suutlikkust kinnitava valikulise

tingimusega.

Esimesteks võivad olla load ja registreeringud, majanduslikud näitajad ning muu selline, mis on

võimalik faktiliselt kontrollida ka ilma pakkumust muutmata. See tähendab, on olemas

kontrollimehhanismid, mille alusel on võimalik veenduda õiguslikus staatuses, mida

kvalifikatsioonitingimusega on nõutud. Sellised saavad olla, näiteks majandusaasta aruanded,

mille alusel kontrollida ettevõtte netokäivet, ettevõtte registreeringute (Keskkonnaametist

jäätmekäitleja registreering) ja lubade olemasolud (Ravimiametist tegevusluba ja ravimite

müügiluba) jms. Faktid, mida saab hõlpsalt kontrollida igal ajahetkel ning mille tarbeks ei ole

pakkujal vaja rakendada otsustust, millist luba esitada hankes.

Neist tuleb eristada pakkuja suutlikkusele esitatavaid tingimusi, kus ettevõtjal on lai

valikuvõimalus leida tõendeid ja asjaolusid, mille alusel enda vastavust kvalifitseerimise

tingimustele tõendada. Näiteks, millised varasemate tööde või asjade müügid,

kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamised, andmed tarneahela juhtimise ja jälgimise süsteemide

kohta jms. Need on olukorrad, kus pakkuja peab asuma aktiivselt enda olemasolevate dokumentide

või tegevuste seast valima välja või koostama nimekirju esitamiseks, andmetest, milliseid ta soovib

esitada ja kas nende valguses on võimalik hankijal veenduda, et kvalifitseerimise tingimused

saavad täidetud. Sees on hindamise faktor, mis eeldab aktiivset tegevust mõlemalt osapoolelt ning

automaatne vaikimis seisund ei ole reeglina tuvastatav avalike andmebaase kasutades.

Seadusandja tahe on just nõnda olnud ka seaduse loomisel, seda kinnitab riigihangete seadus

(edaspidi RHS) § 104 lg 11 olemus – kui hankijale on asjaolud teada, ei oleks proportsionaalne

pakkuja kvalifitseerimata jätmine.

RTK on tuginenud 08.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendile nr 3-19-631, mille järgi

ei tohi küsida juurde andmeid. Kuid on eksitud asjaoludes. Viidatud kohtulahend käsitleb

varasemalt teostatud tööde tingimust, aga käesoleval Hiiumaa haigla juhul on tingimus seotud

kutsealase pädevusega, mis on lahendatav faktiküsimusega, mitte hinnangulise kaalutlusotsusena.

Seetõttu ei saa kohtulahendi asjaolusid üheselt üle kanda. Täpsem on hankija poolt vastulauses

toodud lahend, mis käsitleb sarnasemaid asjaolusid.

Kvalifitseerimise tingimused iseloomustavad pakkuja seisundit. Vastavalt RHS § 98 lg 1 tähendab

see, et tingimus seatakse kontrollimaks pakkuja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks

vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja

finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.

Kvalifitseerimistingimus, mis hankes kehtestati pidi niisiis iseloomustama pakkuja suutlikkust

ning kinnitama, et tal on olemas nõutud kompetentsid. Kompetents pidi olema, vastavalt

eelkäsitletud kohtupraktikale, olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega. See on piisav, et

tingimus täidetuks lugeda.

Pakkuja OÜ Wolkar seisund vastas riigihankes toodud kvalifitseerimise tingimustele, sest isik Priit

Õunpuu oli toodud avalikes andmebaasides, mille alusel sai pakkuja õiguspäraselt kvalifitseerida.

2.2. FKO ei ole arvesse võtnud vastulauses esitatud seisukohti

FKO käsitleb ühekülgselt rikkumist vaid kontrolli käigus tuvastatud tähelepanekute alusel.

Sisuliselt ei ole otsuses kaalutud või analüüsitud vastulauses toodud seisukohti, mistõttu on otsus

tehtud ilma sisulise ärakuulamiseta. See on oluline kaalutlusviga, mis rikub haldusmenetluse

seaduse § 54.

FKO ei ole võtnud arvesse edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Wolkar faktilist seisundit, et

tingimuste täitmiseks nõutav kvalifikatsioon oli pakkujal olemas nii enne hankemenetluse

alustamist, hankemenetluse ajal kui ka lepingu täitmise jooksul.

Korrektsiooniotsus käsitleb vaid pakkuja tegematajätmist ning hankija väidetavat keeldu selgitada

välja tegelik olukord, seetõttu ignoreeritakse täielikult reaalsust, kus pakkuja ei ole mitte mingit

ajalist või menetluslikku eelist saanud, kuivõrd pakkuja seisund ei ole ajas muutunud.

Ehk sisulist rikkumist hankemenetluses ei ole. Miks on hankepassis toomata jäänud ja faktiliste

asjaolude vastuolu ületamatu, jääb FKO-s käsitlemata.

Samuti ei ole FKO käsitlenud, miks on tuginetud just RTK toodud kohtulahenditele ning kõrvale

jäetud sama taseme kohtulahendid, mille esitas hankija. Selliselt koostatud FKO sisaldab

loogikavigu ning ei ole ühemõtteliselt arusaadav ja jääb põhistamata, mistõttu ei saa FKO olla

õiguspärane.

2.3. Hankija ei ole kohaldanud kvalifitseerimistingimust valesti

FKO punkti 1.4 kohaselt on hankija kohaldanud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud

kvalifitseerimise tingimust. See ei ole tõsi.

Kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi pakkujal olema ehitustööde teostamiseks ehitustööde

projektijuhi, kellel on vastavalt EQF või samaväärsele kutsestandardite süsteemile vähemalt

diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 või samaväärne kutsetunnistus. Neid fakte on kontrollitud ja

vastavate asjaolude tuvastamisel on ka edukaks tunnistatud pakkuja kvalifitseeritud (vt käesoleva

vaide III peatükk).

Riigihankes 16.08.2023 tehtud otsus eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise

kohta sisaldab sõnaselgelt otsustust kvalifitseerida pakkuja OÜ Wolkar „kelle vastavus

kvalifitseerimistingimustele on tõendatud ja kes vastab kõigile tingimustele.“

Lähtuvalt eeltoodust puudub määruse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ § 22³ lõikes 5 toodud rikkumine ning selle alusel finantskorrektsiooni

määramine ei ole õiguspärane.

2.4. RTK käsitlus riigihangete üldpõhimõtetest ei ole korrektne

FKO sisaldab etteheidet riigihange üldpõhimõtete rikkumise kohta, kus on toodud välja 2

printsiipi, mida rikutakse – läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte ja isikute võrdse kohtlemise

põhimõte. Selline käsitlus on eksitav. FKO toodud põhjendustest lähtuv hankija käitumine tekitaks

rikkumisi omakorda järgmiste üldpõhimõtete osas: rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas

kasutamine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning proportsionaalsuse printsiip. Seega ei ole

selline tõlgendus õiguspärane. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 29.09.2014 otsuses nr 3-

14-15156, et RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid tuleb kohaldada vastastikuses mõjus, üht või teist

põhimõtet esiplaanile seadmata.

Ehk käsitlema peab printsiipe kogumis ja on taunitav üldpõhimõtete valikuline tõlgendamine

printsiipide sisustamisel. FKO tõlgendus on seetõttu ekslik ja otsus tuleb tühistada, sest see on

tehtud valedel õiguslikel alustel. Kui hinnata riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid kogumis,

ei saa tekkida kahtlust, et hankija käitumine riigihanke menetlemisel on olnud eeskujulik ning

ainuõige.

2.4. Kohtupraktika toetab hankija seisukohta

Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsuse nr 3-22-1489 kohaselt tuleb riigihangetes arvestada

ka teisi olulisi printsiipe: „Riigikohus selgitas, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et

riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud

menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (RVastS § 3 lg 3 p 1).“

Ehk ilmne pakkuja vormistuslik eksimus ei too kaasa automaatselt olukorda, kus pakkuja tuleb

riigihankelt kõrvaldada, kui tegelik ja sisuline faktiline seis on tuvastatud. Ja tuvastama hankija

selle peab. Seda kinnitab näiteks Tallinna Ringkonnakohus oma 22.02.2022 otsuses nr 3-21-2664

kinnitanud, et kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea, tuleb

talle anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne

kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Samuti ka muud punktis 2.1 toodud

lahendid.

Varasemas RTK praktikas on neist põhimõtetest kinni peetud, ning näiteks samalaadsete

„rikkumiste“ puhul on rakendusüksuse lähenemine olnud mõistlikum - rikkumine on tuvastatud,

kuid sellel puudub finantsmõju, sest menetluslik viga ei ole rikkunud tegelikku faktilist olukorda

ning seetõttu ei järgne finantskorrektsiooni. Selline lähenemine võiks olla hankija jaoks

aktsepteeritavam, kui FKO sisaldaks sellekohast põhjendust ja selgust, miks tähelepanek on

sedamoodi lahendatud. Käesoleval juhul aga jääb hankijale sügavalt mõistmatuks, miks

karistatakse 25% korrektsioonimääraga korrektse riigihanke läbiviimist. Nagu eelnevalt toodud, ei

ole see ainult hankija hinnang, vaid ka kohtud on samalaadsetel juhtudel nõudnud sisulist

kvalifikatsiooni kontrollimist, mis ei saa baseeruda ainuüksi esitatud teabele.

III

Hankija jääb oma seisukoha juurde, et on käitunud õiguspäraselt ja riigihangete seadust järgides

kvalifitseerinud edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Wolkar. Hankija on käitutud mõistlikult ja

avalikes huvides ning säästlikult ja otstarbekalt.

3.1. riigihankes tunnistati edukaks pakkuja OÜ Wolkar. Menetluse käigus on tuvastatud, et

pakkuja OÜ Wolkar majandustegevuse registris (MTR), mis on avalik andmebaas, on tuvastatav,

et ehitustegevuse vastutav spetsialist on Priit Õunpuu. Vastav kanne on tehtud MTR-i 14.04.2015.

Priit Õunpuu andmeid kutseregistrist vaadates on näha, et isik omab kutsetunnistust diplomeeritud

ehitusinsener tase 7. Seega on avalikele andmetele tuginedes võimalik selgeks teha, et enne

riigihanke alustamist on pakkuja OÜ Wolkar kvalifikatsioon täidetud. Need olud ei ole tänaseni

muutunud.

Hankija on esitanud pakkujale ka selgitustaotluse, millele pakkuja on 15.08.2023 vastanud, et

projektijuhiks on pakkuja esitanud isiku Priit Õunpuu – see on sama isik, kelle hankija oli

tuvastanud ka MTR vahendusel.

Hankija on hankemenetluse jooksul tuvastanud kahel erineval meetodil, et edukaks tunnistatud

pakkujal OÜ Wolkar on olemas projektijuht ning isik vastab kvalifitseerimise tingimustele. Kuid

lisaks sellele oli hankijal ka varasemast koostööst olemas teadmine, et OÜ Wolkar vastab hankes

kehtestatud tingimustele. Nimelt on see ettevõte ka teistel hankija objektidel osalenud – näiteks

riigihange viitenumbriga 248281 “Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd.“

Kokkuvõtvalt: edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Wolkar täitis kõik kvalifitseerimise tingimused

ning tal oli olemas hanke täitmiseks nõutav kvalifikatsioon. Need on faktilised asjaolud pakkuja

seisundi kohta, mis olid olemas juba enne hankemenetluse algamist. Pakkuja seisund

kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks oli olemas 8 aastat enne hankemenetluse alustamist.

3.2. RHS § 98 lg 4 annab normi, kuidas kontrollida pakkuja vastavust tingimustele: „Kui pakkuja

või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või

esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja

need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta

kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.“

Ning seda tingimust täpsustab lõige 41: „Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

dokumentide või andmete esitamist, kui need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta

kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja

kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased“.

Sama printsiipi kordab ka RHS § 104 lg 11.

Hankija on tuvastanud edukaks tunnistatud pakkuja, kes muuhulgas on varasemalt juba lepingupartner

sarnasel ehitustööl, vastavuse kvalifikatsioonile igakülgselt – küsides selgitavad dokumente ning seda

verifitseerides avalikest andmebaasidest kättesaadavad teabega.

3.3. Kohtupraktika nõuab hankijalt just eeltoodud käitumist ning teistsugune tõlgendus hangete

menetlemisel oleks jäme riigihangete regulatsiooni rikkumine.

Näiteks on Tallinna Halduskohus enda 10.08.2020 otsuses nr 3-20-1227 sedastanud: „Riigikohus on

varasemalt leidnud, et pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei ole

proportsionaalne (RKHKo 3-3-1-24-13 p-d 17, 18 ja 21 ning seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Kuigi

ettevõtjal lasub dokumentide esitamisel hoolsuskohustus, ei saa see vähendada hankija kohustust järgida

proportsionaalsuse põhimõtet ning rakendada talle sellest tulenevat kaalutluskohustust.“ Ning on jätkanud

selgitamist hankija õiguste kohta: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel,

et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet),

mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg.“

Kokkuvõtvalt kordab kohus oma lahendis ka põhilist, mille osas RTK täna hankijale etteheiteid teeb: „ …

ei rikuks kuidagi võrdse kohtlemise põhimõtet ega seaks kaebajat võrreldes teiste pakkujatega

eelisseisundisse, sest käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja pakkumuste tegemise hetkel ka

tegelikult vastas kvalifitseerimistingimustele.“

Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsuses nr 3-19-2345 on samuti toonud välja käesoleva vaide 3.

peatükis käsitletut: „Kui hankija on hanketeates kehtestanud tingimused pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb

tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi.“

3.4 On küsimusi tekitav, kuidas FKO punktis 1.3 väidetakse, et 1) hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes

ei vasta kvalifitseerimise tingimusele; 2) hankija on enda poolt kehtestatud tingimusi pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva möödumist asunud muutma või laiendama. Hankija on korduvalt tõendanud, et

kvalifitseerimise tingimust rakendati ja rakendati kõigile ühetaoliselt ning edukaks tunnistatud pakkuja OÜ

Wolkar seisund vastas kõigiti kvalifitseerimise tingimusele. Ei ole võimalik, et see jäi arusaamatuks

vastulause esitamisel või eelnevalt kontrollimenetluse käigus. Seetõttu tuleb korrektsiooniotsuses need

väited kas kustutada või ümber lükata. Kuid see toob kaasa vältimatult korrektsiooniotsuse tühistamise.

Riigihankele esitasid tähtajaks pakkumuse kaks ettevõtet: OÜ Wolkar ja Markend Team OÜ. Sealjuures

oli edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse maksumus 66 808,80 eurot soodsam. Pakkuja OÜ Wolkar, kes

vastas hankes esitatud tingimustele, teostas kõik tööd nõuetekohaselt ja tähtaegselt ja hankija on

kvaliteediga rahul. Seega saavutati hankes eesmärk parima hinnaga, mistõttu on eriliselt halb suundumus,

kui karistada säästlikku ja head majandamist, sealhulgas riigihangete seadusega kooskõlas olevat, täiendava

rahalise karistuse ehk finantskorrektsiooniga.

IV

Seega on selge, et FKO ei ole õiguspärane ning sisaldab puuduseid, mistõttu ei saa otsust lugeda

seaduslikuks. Hankija on käitunud õiguspäraselt ning on järginud riigihangete seadust ja teinud otsused

lähtuvalt seadusest ning kohtupraktikast.

Niisiis palub hankija Hiiumaa Haigla vaadata üle korrektsiooniotsus nr 11.2-5/24/176 ning lähtuvalt

eeltoodust tühistada korrektsiooniotsus.

Lugupidamisega,

Riina Tamm

SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/