Nordkalk AS [email protected]

28.09.2026 nr DM-132231-18

Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Nordkalk AS 23.10.2025 esitatud Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusest nr T-KL/1029583-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. 1.2. Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri;

2. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;

3. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, Eesti) esitas 06.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmiseks (esmane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 06.05.2025 dokumendina nr DM-132231-1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 23.10.2025 dokumendina nr DM-132231-10). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. 2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 13.11.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-12 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-11 Lääneranna Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lääneranna Vallavalitsus nõustus 11.02.2026 korraldusega nr 54 Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmisega (registreeritud KOTKAS-s 16.02.2026 dokumendina nr DM-132231- 14). 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

2(23)

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmistaotlus, sh KeHJS 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 4. Strateegilised dokumendid (Pärnumaa maakonnaplaneering, Hanila valla kehtiv

üldplaneering, Lääneranna valla koostatav üldplaneering); 5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.2012

korraldusega nr 368); 6. „Esivere dolomiidikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“, Eesti

Geoloogiakeskus (Tallinn, 2007, edaspidi KMH aruanne). 7. „Eksperthinnang Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri ümbruse põhjavee seisundi ja

karjäärivete ärajuhtimise kohta“, Arvo Järvet (Tartu, 2003, edaspidi Järveti eksperthinnang).

8. Eksperthinnang „Kurevere-Esivere karjääride veekõrvalduse mõju“, (19.09.2018, Ingo Valgma, Minest OÜ).

3.1. Kavandatav tegevus Ettevõte taotleb Kurevere II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-034 kehtivusaja pikendamist kuni 30 aastaks (19.03.2027-19.03.2057). Kaevandamine jätkub olemasoleval mäeeraldisel ja teenindusmaal Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas eraomandisse kuuluval kinnistul Kurevere karjäär (katastritunnus 19501:002:0371). Taotletava Kurevere II karjääri mäeeraldise pindala on 9,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,88 ha. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad on vähenenud, kuna piire

3(23)

korrigeeriti vastavalt katastriüksuse ja maavaravaru plokkide piiridele. Kehtival loal on vastavad pindalad 9,66 ha ja 10,95 ha. Kuna kohalike elanikega kokkuleppel ei tohi Nordkalk AS Esivere dolokivikarjääris toota, siis tootmisliin ja laoalad on Kurevere dolomiidikarjääris ja Kurevere II karjääris. Seega Kurevere dolomiidikarjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali tootmisalana ja Kurevere II karjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali laoalana. Seetõttu soovitakse keskkonnaloa kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, kuigi maavaravarud on ammendumas. 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Kurevere II karjääri mäeeraldis hõlmab tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaru 2 plokki ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru 3 plokki. Seisuga 30.06.2025 on Kurevere II karjääri mäeeraldise piires olevate plokkide jääkvaru järgmine:

2 plokk (tehnoloogiline dolokivi) – 14,90 tuh m3,

3 plokk (ehitusdolokivi) – 8,30 tuh m3.

Kaevandatav varu 23,20 tuh m3. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kaevandatud maa korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa. Dolokivi raimamiseks kasutatakse lõhkamist. Paljandatud dolokivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või dolokivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Esivere dolokivikarjääris lõhatud kaevis laaditakse kallurile ja viiakse umbes 1 kilomeetri kaugusele Kurevere dolomiidikarjääri statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kurevere II karjääris ladustatakse materjali. Toodetud materjal transporditakse veoautodega Virtsu sadamasse või otse klientidele. Kurevere II karjäärist ca 1 km kaugusel loodes asub Esivere dolokivikarjäär. Kurevere II karjääri ala absoluutkõrgused jäävad vahemiku 0.94-2.05 meetrit. Kurevere II karjääri ümbritseva ala absoluutkõrgused on 12.0-13.0 meetrit. Mäeeraldis on ümbritsetud suures osas metsamaadega ja kirde suunas põllumaaga. Tegevuse kirjelduses on märgitud, et kokkuleppel kohalikega ei tohi Nordkalk AS Esiveres toota, mistõttu paiknevad tootmisliin ja laoalad Kurevere karjääris. Kurevere II karjääri kasutatakse Esiverest toodud materjali ning ala kasutatakse toodetud materjali laoalana.

4(23)

Tehnoloogilist dolokivi kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolokivi ehituskillustikuks. Mäeeraldisel toimub kaevandamine ka allpool põhjaveetaset. Allpool põhjavee taset kaevandamine toimub karjäärivee kõrvaldamisega. Kurevere II karjäärist ja Esivere dolokivikarjäärist juhitakse vesi mööda kraavide süsteemi karjäärist välja. Karjäärivesi kogutakse karjääri põhja rajatud kraavide abil kogumiskoonusesse pumpla juures. Sukelpumpade ja survetrassi abil pumbatakse karjäärivesi Esivere dolokivikarjääri ja Kurevere II karjääri ühendavasse kraavi. Kraavist valgub vesi Kurevere domiidikarjääri kraavide süsteemi. Kurevere dolomiidikarjääris asuvate kraavide abil kogutakse Esivere ja Kurevere karjääride vesi kokku karjääris asuvasse pumplasse. Sukelpumba abil pumbatakse vesi karjäärist kraavi. Karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse Kurevere dolomiidikarjääri lõunaserval paiknevasse betoonist basseini ja sealt isevoolselt Kurevere kraavi. Vee erikasutus on reguleeritud keskkonnaloas nr KMIN-002. Antud keskkonnaloa muutmise taotluse raames muutuseid vee erikasutuses ei ole. Lähim majapidamine paikneb mäeeraldise teenindusmaast umbes 300 m kaugusel põhjas Kapliko kinnistul (katastritunnus 19501:002:1260). Kurevere II karjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Alal puuduvad muinsuskaitselised piirangud, pärandkultuuriobjektid, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Mäeeraldis piirneb Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva tõmmukäpa kasvukohtadega[1] ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu kasvualaga[2]. Mäeeraldisest 360 m raadiuses on inventeeritud Ⅱ kaitsekategooria kaunis kuldking, madal unilook ja kroonliudik ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad suur käopõll, hall käpp, rohekas käokeel ja tumepunane neiuvaip. Mäeeraldisest umbes 1,4 km kaugusel on registreeritud Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluva merikotka leiukoht ja umbes 7,4 km kaugusel on registreeritud must-toonekure leiukoht. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Pärnumaa maakonnaplaneering Pärnumaa maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:

Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

5(23)

huvidele; asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani 2030; maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid); üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Eelnevast nähtub, et maakonnaplaneering ei välista kaevandustegevust antud piirkonnas. Veel enam on mõistlik väljata varu maksimaalses ulatuses juba olemasolevate lubadega aladelt. Oluliseks faktoriks otsustamisel oleks rohevõrgustik. Antud juhul on tegemist juba kaevandamisega osaliselt rikutud alaga, mis ei asu rohevõrgustikus. Hanila valla kehtiv üldplaneering Hanila valla üldplaneering on kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32. Kurevere dolokivimaardla kohta on Hanila valla üldplaneeringus märgitud, et lubjakivi ja dolomiidi leiukohtadest on geoloogiliselt uuritud ja maavarakatastrisse kantud riikliku tähtsusega Kurevere ja Sepamaa dolomiidimaardlad. Lisaks on märgitud, et suurtootmise osas on kavas laiendada Kurevere ja Sepamaa maardlates dolomiidi kaevandamist. Käesolev üldplaneering ei ole määravaks dokumendiks küsimustes, kas maardlana riiklikku registrisse kantud või maavarude bilansis olevate maavarade kaevandamiseks antakse luba või mitte. Kavandatud tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuid peab selles seatud tingimustest lähtuma. Lääneranna valla koostatav üldplaneering Lääneranna valla üldplaneering on Lääneranna valla Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 247 vastu võetud, kuid kehtestamata. Selle kohaselt paikneb kõnealuse karjääri ala mäetööstuse alal.

6(23)

Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Kokkuvõtteks Loa kehtivusaja pikendamisel ei minda vastuollu erinevate planeeringudokumentidega. Keskkonnaameti koostatav keskkonnamõjude eelhinnang analüüsibki võimalikke keskkonnariske. Ehk planeeringudokumendid ei välista taotluse rahuldamist. Planeeringud märgivad, et maavara kaevandamine tuleb korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju keskkonnale, rakendades asjakohaseid kõrvaltingimusi ja leevendusmeetmeid. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Kurevere II karjääri ala kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1-0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7-2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m, vastavalt kaevandusloale. Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,41-0,57 g/l. Paiguti esinev veidi kõrgendatud rauasisaldus on tõenäoliselt seotud kivimis sisalduva püriidi oksüdeerumisega. Sellega on seletatav ka suurem SO4 esinemine põhjavees. Põhjavesi toitub sademetest, mis infiltreeruvad pinnaseveetasemeni kevad-sügisesel perioodil. Suvised sademed põhiliselt auruvad. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavee kaitstus nõrk. (KMH aruanne). Kurevere maardlal asuvate varasemate puuraukude andmeil (Korbut, 1992) on veetase maapinnast sügavusel 4,5-6,5 m, keskmiselt 5,3 m. Veetaseme keskmine abs. kõrgus oli 6.07 m.. Sesoonne veetaseme kõikumiste amplituud on ligikaudu 2.5-3.0 m, mis viitab sademete infiltratsioonile (Korbut, 1992). Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi järgi on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Piirkonnas levinud põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum.

7(23)

Kurevere, Kurevere II ja Esivere dolokivikarjääridest pumbatakse maavara kaevandamise eesmärgil välja sinna kogunev põhjavesi ja sademevesi. Kurevere II karjääri ja Esivere dolokivikarjääri karjäärivesi kogutakse karjääri põhja rajatud kraavide abil kokku ja suunatakse sukelpumpade ja survetrassi abil karjääre ühendavasse kraavi, kust vesi valgub Kurevere dolomiidikarjääri kraavide süsteemi. Kurevere dolomiidikarjääri kraavisüsteemidega kogutakse Esivere ja Kurevere karjääride vesi kokku pumplasse ja pumbatakse sealt Kurevere kraavi (EELIS kood VEE1500016), mis omakorda suubub Hanila ojja (EELIS kood VEE1119100). Vee erikasutus on reguleeritud Kurevere dolomiidikarjääri keskkonnaloas nr KMIN-002. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub maavara kaevandamiseks, purustamiseks/sõelumiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja vee pumpamiseks. Ehk energiakasutus on peamiselt seotud karjäärtehnika ja mobiilse purustus- sorteerimissõlme tööga. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,41-0,57 g/l. Paiguti esinev veidi kõrgendatud rauasisaldus on tõenäoliselt seotud kivimis sisalduva püriidi oksüdeerumisega. Sellega on seletatav ka suurem SO4 esinemine põhjavees. Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne eesvoolu juhtimist setitatakse. Järveti eksperthinnangu peatükis 3 on viidatud Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse

8(23)

hüdrogeoloogilisele seirele Kurevere karjääri ümbruses 2002. aastal. Seireobjektideks oli 14 talukaevu ja 2 vaatluskaevu. Kaevude veetaset mõõdeti kaheksal korral, veeproove võeti valdavalt 3-4 päeva pärast lõhketöid keemiliseks analüüsiks ja hägususe määramiseks seitsmel korral kuuest kaevust ja karjääriveest. Veeanalüüsi andmetel karjääri ümbruskonnas olevate kaevude vee omadused olid head ja seega tootmistegevus ei mõjuta nende kvaliteeti. Üksikute keemiliste näitajate ajutine suurenemine oli põhjustatud looduslikest teguritest või seotud kaevu enda halva seisundiga. Dolokivi asub Siluri veekompleksi levilal. Keskmiselt 20 m paksune Siluri veekompleks koosneb Jaagurahu lademe (S1jg) erineva lõhelisusega dolokividest. KMH aruandest (p 4.2.2.1, lk. 21) lähtuvalt moodustab kohati esinev väikese lõhelisusega savikas dolomiit suhteliselt vettpidava kihi, mis võimaldab läbilõikes eraldada iseseisvaid veekihte. Kuni 10 m sügavuste puuraukude andmetel on 2,5-10 m sügavusel lõhelises vööndis surveta vesi veetasemega 3,5-10 m abs, mis suvisel madalveeperioodil on küllaltki veevaene. Aastane veetaseme kõikumise amplituud ulatub kuni 5 meetrini. Veerikkam on läbilõike ülemine osa 3,5-7 m intervallis. Põhjavesi toitub sademetest, mis infiltreeruvad pinnaseveetasemeni kevad-sügisel perioodil. Suvel sademed põhiliselt auruvad. KMH aruande (p 4.2.2.1, lk 22) kohaselt on Kurevere karjääris toimuva vee väljapumpamine põhjustanud põhjavee taseme alanemise umbes 2 km raadiuses. Karjääri vahetus läheduses on see kaevandamiseelsega võrreldes keskmiselt 3 m madalam, 2 km kaugusel kuni 0,5 m. See on tekitanud probleeme salvkaevude ja madalamate (kuni 15 m) puurkaevude vett kasutatavates majapidamistes. Nordkalk AS on omal kulul rajanud ligi 20 uut, sügavamat puurkaevu. Põhjavee kvaliteedile ei ole kaevandamine mõju avaldanud. Kurevere dolokivikarjäärist pumbatakse välja sademevesi ning külgnevatest kivimitest sisse valguv põhjavesi. Karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse Kurevere karjääri lõunaserval paiknevasse betoonist basseini ja sealt isevoolselt Kurevere kraavi. Ettevõtte poolt esitatud seireandmete alusel on väljapumbatav vesi vastanud keskkonnaloas nr KMIN-002 kehtestatud nõuetele. Heide pinnasesse Pinnase saastumise risk tuleneb peamiselt kütuse, õlide ja muude tehniliste vedelike võimalikest leketest karjäärimasinate kasutamisel, tankimisel ja hooldusel. Seletuskirja kohaselt tuleb kaevandamisel ja masinate hooldamisel rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli, ning kasutada tehniliselt korras seadmeid. Suuremahulisi hooldustöid karjäärialal ei kavandata. Heide õhku Välisõhku mõjutavad eeskätt tahked osakesed (tolm) ning diiselmootoritega töötava tehnika heitgaasid. Seletuskirja kohaselt kujuneb aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate tahkete osakeste arvutuslikuks heitkoguseks kuni 0,3253 t aastas (kuni 0,3436 t, kui materjali ladustatakse korduvalt). Seletuskirja järelduse kohaselt ei ületata vastavate künniskoguste tasemeid ning suurem osa raimatud kivimist liigub karjäärist

9(23)

välja töötlemata kujul, mistõttu tegelikud heitkogused võivad olla arvutuslikust väiksemad. Tolmu peamisteks allikateks on karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine ja sorteerimine ning laadimisprotsessid. Tolmu levik on üldjuhul lokaalne. Tolmu vähendamiseks on omavalitsus pidanud vajalikuks, et kuival perioodil niisutatakse kaevandamis- ja veotööde ajal karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning rakendatakse vajaduse korral täiendavaid tolmutõrjemeetmeid. Samuti on seatud nõue vältida materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele ja tagada vajaduse korral nende viivitamatu puhastamine. Heitgaaside osas kaasneb tegevusega karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite heide (sh NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Seletuskirja kohaselt kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid masinaid, ning kuna tegevus jätkub olemasolevas karjääris ning peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada heitgaaside osas olulist muutust. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71). Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt kopplaadur ja kallurautod) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal. Taotluse seletuskirjas on välja toodud, et kokkuleppel kohalikega teostatakse igal aastal müra mõõtmised. Ületamisi ei ole olnud. Näiteks 2024. aasta suvel olid tulemused järgmised: Meemõisa ja Sõstra kinnistute eluhoonete maa-aladel Kurevere karjääri poolsel küljel võib esineda päevasel ajal müratase vahemikus 31-37 dBA. Müra öised hinnatud tasemed on vahemikus 21-29 dBA. Müra levikut aitab lokaliseerida kaevandatud alale tekkinud süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajatatud katendimaterjalist müratõkkevallid. Seejuures on asjakohane arvestada ka

10(23)

elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend. Vastavalt esitatud mürahinnangule jääb müra normi piiresse ja ületamisi ei ole. Müra hinnangu lisas on modelleeritud lõhkamise müra. Modelleeritud on Kurevere II karjääri põhjaosas lõhkamisega kaasnevate müratasemete levikut, paiknedes lähimale õuealaga majapidamisele kõige lähemal. Lõhketööde ajal teisi tööprotsesse mäeeraldisel ei toimu. Vastavalt modelleerimisele jääb müra normi piiresse. Kuna tegevus peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada müra osas olulist mõju. Vibratsioon Paljandatud dolokivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või dolokivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Vibratsiooni mõõtmisi teostatakse igal lõhkamisel ja ületamisi ei ole olnud. Seletuskirja kohaselt olid näiteks 2024. aastal olid mõõtmistulemused Kõlja-Juhani üksusel 0,9 mm/s ja Tuuliku üksusel 1,3 mm/s. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit. Maavara väljamise käigus kaevandamisjäätmeid ei teki, sest kaevandatav dolokivi väljatakse töötlemiseks terves ulatuses. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb koostada

11(23)

kaevandamisjäätmekava. Kurevere II karjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud, ladustatud teenindusmaale ja

kasutatakse korrastamisel. Teenindusmaal ladustatud katendi maht on 219 tuh m 3, mis kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Olemasolevad ja juurde tekkivad sõelmed

turustatakse. Eemaldatud katend on saastumata pinnas ja vastavalt jäätmeseaduse § 352

kvalifitseerub B-kategooria jäätmehoidlaks. Kaevandamiseks kasutatakse nn klassikalist lubjakivi kaevandamise viisi – puur-lõhketööd. Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim raimatakse puur- lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes koostab ka nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti. Lõhatud mäemass laaditakse ekskavaatoriga kallurile. Kallur transpordib lõhatud kaevise purustus-sorteerimissõlme, kus toimub mäemassi purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandamine toimub ühe astanguga. Kaevandamisjäätmeid kaevandamise käigus ei tekitata – kogu kaevandatav materjal kaubastatakse. Karjääri korrastamisel kasutatakse juba eemaldatud ja teenindusmaal ladustatud katendit. Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse karjääri teenindusmaa piires laod. Pärast varu ammendumist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel. Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse hilisemal korrastamisel. Tegemist on saastumata pinnasega, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires kaevandatud alas ja kasutatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning kogu ulatuses korrastamistöödeks. Arvestades piirkonna geoloogilisi tingimusi ja loodusliku põhjaveetaset on eeldatavaks korrastamise suunaks tehisveekogu rajamine. Veekogu rajamisel tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m. Pärast mäetööde lõppu antakse eemaldatud katendiga karjääri nõlvadele ohutud kalded kohtades, kus see on korrastamistingimustest tulenevalt nõutav. Nõlvade korrastamisel tuleb nõlvad tasandada laugemaks kui kasutatava materjali looduslik püsikaldenurk. Karjääri nõlvad tasandatakse ja rajatakse veepealses osas kaldega 1:2 ja allpool veetaset kaldega 1:5. Osa nõlvadest on otstarbekas jätta tasandamata ja moodustada neist tehispaljand, mis ilmestaks maastikku. Korrastamisel kasutatav katend koosneb liivakas-savisest lokaalsest moreenist kvaternaarisetetest. Katend on ladustatud teenindusmaal püsivate nõlvadega puistangutes, mis ei kahjusta keskkonda ega inimesi. Ladustatud katendi füüsikalised ja keemilised omadused ei muutu aja jooksul. Katendi puistangutele on peale kasvanud elusloodus, mis eemaldatakse, kui katendit hakatakse kasutama korrastamiseks. Korrastamise käigus ladustatud katend laaditakse puistangutest ekskavaatoriga kalluritele, mis transpordivad materjali mäeeraldise astangu

12(23)

servadele. Ekskavaatori ja buldooseriga antakse vajalik nõlvus, mis taimestatakse. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms). Mäeeraldisel tuleb käidelda jäätmeid vastavalt kehtivatele nõuetele. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett. Vaadeldav piirkond jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt kaitsmata põhjaveega alale. Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 kohaselt on kaitsmata põhjaveega ala karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Pinnase ja põhjavee saastuse vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi, ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju leevendada. Nafta- või õlireostuse korral karjääri tekkivas veekogus tuleb reostuse levikut kiiresti piirata, et selle korjamine ja eemaldamine oleks kergem. Sellise olukorra saavutamiseks on üheks tõhusamaks vahendiks veepinnal ujuv poom. Vajadusel tuleb reostuse leviku piiramiseks ja likvideerimiseks kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud ettevõte. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1.

13(23)

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Kaevandatava tegevusega on kaasnenud ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu ümberkujundamine. Maavara kaevandamise tulemusel on kujunenud endise, suhteliselt tasase lainja reljeefi asemele eriilmeline reljeef, mille peamiseks vormiks on sulglohk. Kurevere II karjääri mäeeraldise korrastatava maa kasutamise otstarve on määratud maavara kaevandamise loas nr KMIN-034 veekogu maa. Nordkalk AS planeerib Kurevere karjääride mäeeraldise peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks (looduslikult taastuvaks alaks). Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Maa, muld ja pinnas Ala kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1-0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7-2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m. Mulla ja kasvupinnase taastumisvõime on aeglane, mistõttu on määrav, et eemaldatud kasvupinnas ladustatakse ja kasutatakse hiljem korrastamisel. Maavara Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Vesi Maardla piires ja selle lähiümbruses puuduvad lahtised looduslikud veekogud. Pärast karjääri korrastamist muutub selle ümbrus uuesti sobivaks toitumis- ja pesitsuskohaks nii praeguse fauna esindajatele kui veelindudele, kaladele, kahepaiksetele ja poolveelise eluviisiga imetajatele. Kuna piirkonnas puuduvad suplemiseks ja kalapüügiks sobivad siseveekogud ning ka rannikul ei ole häid supelrandu, võib tekkiv järv koos Kurevere karjääris tolleks ajaks juba olemasoleva järvega kujuneda kohaliku elanikkonna seas hinnatud puhkekohaks.

14(23)

Lähimaks veekoguks on Läänemeri, mis jääb taotletavast mäeeraldisest minimaalselt 1,30 km kaugusele läände. Mere rannikupiiranguvöönd on 200 m. Lähim vooluveekogu on 7,5 km pikkune Hanila oja ja see jääb Kurevere mäeeraldisest 1,8 km kaugusele idasse. Oja valgala pindala on 30,3 km2 ja kaldapiiranguvöönd 100 m ning selle suubumiskohaks on Kasse laht. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Natura 2000 ja kaitsealused liigid

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku [3] alal. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Väinamere linnu- ja loodusala, mis jäävad kaevandamisalast umbes 1,3 km kaugusele lõunasse ning Kuke-Kiili loodusala, mis jääb umbes 2,5 km kaugusele. Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad mäeeraldisest kaugemale kui 5 km. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale eeldada. Siseriiklikult kaitstavad alad Mäeeraldisest 1,3 km kaugusele lõunasse jääb Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Puhtu-Laelatu looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju Puhtu-Laelatu looduskaitsealale eeldada. Lisaks kaugusele eraldab mäeeraldist looduskaitsealast ka Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee. Põhimaantee toimib barjäärina looduskaitseala ja mäeeraldise vahel. Mäeeraldisest umbes 870 meetri kaugusel asub Esivere lennuvälja käpaliste püsielupaik.

15(23)

Püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Tulenevalt püsielupaiga kaugusest ja tegevuse iseloomust ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju esinemist püsielupaiga kaitse-eesmärgiks seatud käpalistele. Mäeeraldisest 1,8 km kaugusel asub Hanila nahkhiirte püsielupaik, mis on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 26.06.2009 määrusega nr 32 „Nahkhiirte Hanila ja Räpina püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Püsielupaigas on registreeritud Ⅱ kaitsekategooria tiigilendlase sigimispaik. Nahkhiiri ohustavateks teguriteks on suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, häirimine, ehitustegevus, metsade majandamine, valgusreostus, veekogude saastumine ja kisklus jne. Tulenevalt püsielupaiga kaugusest ja tegevuse iseloomust ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju esinemist tiigilendlase sigimispaigale. Kaitsealused liigid Kaitsealused taimed Mäeeraldis piirneb Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva tõmmukäpa kasvukohtadega[4] ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu kasvualaga[5]. Mäeeraldisest 360 m raadiuses on inventeeritud Ⅱ kaitsekategooria kaunis kuldking, madal unilook ja kroonliudik ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad suur käopõll, hall käpp, rohekas käokeel ja tumepunane neiuvaip. Looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud[6]. Lisaks on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas[7]. Tõmmu käpp on II kaitsekategooria liik, mille seisund on Eesti punase nimestiku järgi väljasuremisohus. Liik kasvab niitudel, puisniitudel, kadastikes ja loometsades ning liiki ohustavateks teguriteks on võsastumine ja metssigade tegevus. Mandri-Eestis on viimase viiekümne aastaga leiukohtade arv vähenenud ja jätkusuutlikke populatsioone on alla 30. Üks suuremaid hilise õitsemisajaga tõmmu käpa leiukohti oli Kurevere karjääri territooriumil. Enne selle rajamist kaevati paarkümmend isendit välja ning istutati vanadesse leiukohtadesse, kuid peaaegu ükski taim seal kasvama ei läinud. Harilik käoraamat on Ⅲ kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohuväliseks. Liik kasvab soo- ja rannaniitudel, allikasoodes, kuid harilik käoraamat on sage ka kuivadel lubjarikastel aruniitudel, loodudel ja kadastikes. Levinud paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Liiki ohustavateks teguriteks on korjamine, samuti metssigade tegevus ning looduslike niitude võsastumine või kuivendamine. Kaunis kuldking on väheneva arvukusega Ⅱ kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti

16(23)

punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Kaunis kuldking on Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on ka puisniidud. Peamised ohutegurid on kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või naabruses. Madal unilook on lubjalembene liik ja paikneb Eestis oma levila kirdepiiril. Tänapäeval on suurimad leiukohad karjäärides, varem on leide olnud rohkem loodudelt ja paemurdudest. Madal unilook on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Peamised kasvukohtade ohutegurid on madala unilooga kaitse tegevuskava järgi kamardumine, ehitustegevus, kinni katmine ja üleujutamine. Liik vajab oma kasvukohas pidevaid häiringuid. Kroonliudik on lubjalembene Ⅱ kaitsekategooria seeneliik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Kasvab valdavalt lookuusikutes, -kadastikes ja -männikutes, aga ka nõmmemännikus. Liiki ohustavateks teguriteks on metsamajandus, tallamine, korjamine, ehitustegevus ning elupaikade kvaliteedi langus. Teisi 360 m raadiuses asuvaid Ⅲ kaitsekategooria käpalisi ohustavateks teguriteks on võsastumine, kuivendamine ja korjamine. Taotlusega soovitakse pikendada olemasoleva loa kehtivusaega ning kaevandamine jätkub samadel tingimustel, mistõttu ei ole eeldada täiendava negatiivse mõju esinemist kaitsealuste liikide soodsale seisundile. Peamiselt on taimi ohustavateks teguriteks elupaikade kvaliteedi langus (võsastumine, kuivendamine, ehitustegevus), metsamajandamine ja liikide korjamine. Olemasoleval mäeeraldisel, millelt on katend eemaldatud ning loa kehtivusaja pikendamisega ei kaasne eelmainitud ohutegureid, mistõttu pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju esinemist. Kaitsealused linnuliigid Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud[8]. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal[9]. Mäeeraldisest umbes 1,4 km kaugusel on registreeritud Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluva merikotka leiukoht. Leiukoha piires on moodustatud ka kaks Sillukse merikotka püsielupaika[10]. LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses. Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord.

Merikotka kaitse tegevuskava[11] kohaselt on merikotkas väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm

17(23)

maastikusõidukiga sõitmine. Liigi tegevuskava kohaselt ei tohi pesitsusajal (15. veebruarist 31. juulini) pesast 500 meetri raadiuses raietöid või teisi mürarikkaid tegevusi teha. Arvestades taotletava mäeeraldise kaugust merikotka pesapuust (1,4 km), ei kaasne kavandatava tegevusega häiringut kaitsealuse liigi elupaigale ning tegevus ei mõjuta tema pesitsusedukust ja toitumist. Mäeeraldisest umbes 7,4 km kaugusel on registreeritud must-toonekure leiukoht ning leiukoha piires on moodustatud ka Nehatu must-toonekure püsielupaik[12]. LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord. Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaiku iseloomustab varjuliste vooluveekogude olemasolu. Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv ja eelistab inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Liik on Eesti punase nimestiku järgi väljasuremisohus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi alusel on liigi nii lühi-ja pikaajalise populatsiooni trend langev. Liigi kodupiirkond on 20 km raadiuses pesast ning see on ala, kust ta otsib sobivatest vooluveekogudest toitu. Liigi toitumisalade degradeerumine on Eestis kriitilise tähtsusega ohutegur, mistõttu on äärmisel oluline tagada vooluveekogude hea seisund. Kavandatava tegevusega ei muudeta tegevust karjääri alal, mistõttu pole eeldada negatiivset mõju must-toonekure elupaigale ja moodustatud püsielupaigale. Samuti ei ole ette näha pesitusaegset häiringut, sh mürast tulenevat häiringut, kuna võimalikku mõjualasse jääv elupaik asub umbes 7,4 km kaugusel. Teadaolevate andmete põhjal ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Mäeeraldis ei paikne tiheasustusalal. Lähim majapidamine paikneb umbes 300 m kaugusel teenindusmaast põhjas Kapliko kinnistul (katastritunnus 19501:002:1260). Lähim arheoloogiamälestis jääb taotletava karjääri teenindusmaast 235 m kaugusele (Kiviaja asulakoht, registrikoodiga 9834). Kurevere II karjääris taotletakse loa pikendamist, seega sisuliselt tegevuse olemus ei muutu, seega ei ole ette näha lisanduvaid mõjusid mälestisele. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on lähim pärandkultuuri objekt mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 270 m kaugusel. Selleks on Laiakivi talukoht. Ca 320 m kaugusel asub Lägvi talukoht. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

18(23)

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Tegemist on keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisega, maavara peaaegu ammendunud, kaevandamistegevust praktiliselt ei toimu, vaid mäeeraldist kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist kaevandatud ning Kurevere dolomiidikarjääris purustatud ja sõelutud materjali ladustamisplatsina. Seega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KMH aruande punkti 9 (lk. 31) kohaselt on Kurevere dolokivimaardlas keskkonnaseisundi seiret tehtud alates 1999. aastast, kuid mitte regulaarselt. Seire tulemused näitavad, et Jaagurahu veekihi ülemine kihind on piirkonnas veevaene ja aastane veetaseme kõikumine ulatub ühest meetrist viie kuni kuue meetrini. See võib ka looduslikes tingimustes põhjustada madalate kaevude kuivamise veevaesel perioodil. Seetõttu on Kurevere karjääride mõjupiirkonnas paiknenud salvkaevud ja madalad puurkaevud peaaegu kõik muutunud veevaeseks või kuivaks ning nende asemel on arendaja kulul rajatud sügavamad puurkaevud. Põhjavee kvaliteet piirkonnas ei ole seireperioodi jooksul märgatavalt halvenenud. Seega on tagatud piirkonna elanikele joogivesi. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud nõuded reguleeritud keskkonnaloas nr KMIN-002. Peamine häiring Kurevere II karjääris on seotud materjali transpordiga – masinate müra, kuival ajal tolm. Lisaks tuleb jälgida, et karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel ei satuks pinnasesse ja põhjavette naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt

19(23)

kasutada. Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: Karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), maastikule ja müra. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja (30 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel) olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida.

20(23)

Võttes arvesse keskkonnaloa nr KMIN-002 seniseid seire andmeid, siis nende põhjal jääb karjäärist väljapumbatava vee saastekoormus madalaks, kindlasti madalamaks kui põllukraavides kujuneva ajutise vee saastekoormus. Sellepärast ei avalda karjäärivesi negatiivset mõju pinnaseveele ja piirkonna elumajadele (taludele). KMH aruande punkti 4.2.2.1(lk. 21) kohaselt on Kurevere karjääris toimuva vee väljapumpamine põhjustanud põhjavee taseme alanemise umbes 2 km raadiuses. Karjääri vahetus läheduses on see kaevandamiseelsega võrreldes keskmiselt 3 m madalam, 2 km kaugusel kuni 0,5 m. See on tekitanud probleeme salvkaevude ja madalamate (kuni 15 m) puurkaevude vett kasutatavates majapidamistes. Nordkalk AS on omal kulul rajanud ligi 20 uut, sügavamat puurkaevu. Põhjavee kvaliteedile ei ole kaevandamine mõju avaldanud. Ingo Valgma eksperthinnangu punktis 5 (lk. 19) on jõutud järeldusele, et Esivere karjääri veekõrvalduse mõju ei ole oluline. Seda on kinnitanud kõik eelnevad hinnangud ja käesolevas hinnangus tehtud veeseire järeldused:

Veetaseme muutus toimub ettearvutatud alanduslehtri piires. Alanduslehtri mõju kompenseerimiseks ja kuivaperioodil veevarustuse tagamiseks on süvendatud salvkaevusid või rajatud puurkaevud. Karjäärivee kvaliteedi kontroll on näidanud, et veekvaliteet vastab nõuetele ja ei avalda olulist mõju suublale. Mäetööd ei mõjuta vee kvaliteeti kaevudes.

3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. 3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ülevaade olemasolevast maakasutusest, planeeritavast maakasutusest ning kavandatavast tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kurevere II karjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri;

2. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;

3. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude 21(23)

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et Kurevere II karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-034 kehtivusaja pikendamisega kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kuigi kaevandamine on mõjutanud väljakujunenud põhjaveerežiimi, siis ettevõte on leevendusmeetmena rajanud kuivaks jäänud kaevude asemele uued puurkaevud;

4. Kurevere väljalasus (ja ka Hanila ojas) mõõdetud komponentide väärtused näitavad, et eelnevalt antud hinnangud kehtivad ehk karjäärist väljuva vee koostis ei avalda olulist mõju suublale;

5. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 03.09.2026 kirjaga nr DM-132231-15 Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Lääneranna Vallavalitsusele ja tutvumiseks Nordkalk AS-le, vastamistähtajaga kuni 17.09.2026.

22(23)

Lääneranna Vallavalitsus tähtaja jooksul ei vastanud. Nordkalk AS 08.09.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKASes 08.09.2026 dokumendina nr DM- 132231-16) andis teada, et neil ei ole vastuväiteid ning täiendavad ettepanekud puuduvad. [1] KLO9357133, KLO9309432, KLO9309433. [2] KLO9357288. [3] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. [4] KLO9357133, KLO9309432, KLO9309433. [5] KLO9357288. [6] LKS § 55 lg 7. [7] LKS § 55 lg 8. [8] LKS § 55 lg 6.

[9] LKS § 55 lg 61. [10] KLO3002428 ja KLO3001394. [11] Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169. [12] KLO3001550.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Marju Kuldmaa (maapõu) 513 8740 [email protected]

Karina Karpa (vesi) 5199 3576 [email protected]

Helerin Lilleleht (looduskaitse) 5680 2117 [email protected]

23(23)

KORRALDUS

29.09.2026 nr DM-132231-19

Kurevere II karjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-034 muutmine

1. OTSUS

Arvestades Nordkalk AS 23.10.2025 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T-KL/1027611- 4 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Nordkalk AS (registrikood 10656606) Kurevere dolokivimaardlas Kurevere II karjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr KMIN-034 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr KMIN-034 kehtivusaeg on kuni 19.03.2057; 1.3. määrata keskkonnaloale nr KMIN-034 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.4. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. Korraldus jõustub alates Nordkalk AS teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike- Maarja vald, Lääne-Viru maakond) esitas 06.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Kurevere II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-034 kehtivusaja pikendamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2025 dokumendina nr DM-132231-1 ning nõuetele vastava taotlus 23.10.2025 dokumendina nr DM-132231-10). Nordkalk AS omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-034 (kehtivusaeg 20.04.2002-19.03.2027), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Kurevere dolokivimaardla (maardlate registrikaart nr 82) Kurevere II karjääri mäeeraldisel tehnoloogilist dolokivi ja kõrgemargilist ehitusdolokivi. Kurevere II karjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas eraomandisse kuuluval kinnistul Kurevere karjääri (kinnistu nr 1613432, katastritunnus 19501:002:0371).

Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Nordkalk AS pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra. Taotletava Kurevere II karjääri mäeeraldise pindala on 9,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,88 ha. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad on vähenenud, kuna piire korrigeeriti vastavalt katastriüksuse ja maavaravaru plokkide piiridele. Kehtival loal on vastavad pindalad 9,66 ha ja 10,95 ha. Kurevere II mäeeraldis hõlmab tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaru 2 plokki ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru 3 plokki. Seisuga 30.06.2026 on Kurevere II karjääri mäeeraldise piires olevate plokkide jääkvaru järgmine:

2 plokk (tehnoloogiline dolokivi) – 14,90 tuh m3,

3 plokk (ehitusdolokivi) – 8,30 tuh m3.

Kaevandatav on varu 23,20 tuh m3. Kuna kohalike elanikega kokkuleppel ei tohi Nordkalk AS Esivere dolokivikarjääris toota, siis tootmisliin ja laoalad on Kurevere dolomiidikarjääris ja Kurevere II karjääris. Seega Kurevere dolomiidikarjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali tootmisalana ja Kurevere II karjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali laoalana. Seetõttu soovitakse keskkonnaloa kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, kuigi maavaravarud on ammendumas. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kaevandatud maa korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa. Keskkonnaloa muutmise taotluse aluseks on „Kurevere II karjääri (KMIN-034) markšeiderimõõdistamine seisuga 30.04.2019.a“. Geoloogiliste uuringute aruannete nimetused on:

1. „Aruanne Kurevere ehituskivimaardla detailuuringust Läänemaal", EGF number on 4564, varud on arvele võetud Eesti Maavarade Komisjon 22.05.1992. a protokollilise otsusega nr 035;

2. "Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla täiendav geoloogiline uuring", EGF number on 7318, varud on arvele võetud 10.12.2001 otsusega nr 01-48.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 995 eurot on tasutud 08.05.2025 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistus 09.05.2025 kiri nr 13-1/25-773,

2(10)

04.07.2025 kiri nr 13-1/25-1091 ja 01.09.2025 kiri nr 13-1/25-1432). Kurevere II karjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Alal puuduvad muinsuskaitselised piirangud, pärandkultuuriobjektid, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Kurevere II karjääri mäeeraldis piirneb Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva tõmmukäpa

kasvukohtadega[2] ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu kasvualaga[3]. Mäeeraldisest 360 m raadiuses on inventeeritud Ⅱ kaitsekategooria kaunis kuldking, madal unilook ja kroonliudik ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad suur käopõll, hall käpp, rohekas käokeel ja tumepunane neiuvaip. Taotlusega soovitakse pikendada olemasoleva loa kehtivusaega ning kaevandamine jätkub samadel tingimustel, mistõttu ei ole eeldada täiendava negatiivse mõju esinemist kaitsealuste liikide soodsale seisundile. Peamiselt on taimi ohustavateks teguriteks elupaikade kvaliteedi langus (võsastumine, kuivendamine, ehitustegevus), metsamajandamine ja liikide korjamine. Olemasoleval mäeeraldisel, millelt on katend eemaldatud ning loa kehtivusaja pikendamisega ei kaasne eelmainitud ohutegureid, mistõttu pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju esinemist. Mäeeraldisest umbes 1,4 km kaugusel on registreeritud Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluva merikotka leiukoht ja umbes 7,4 km kaugusel on registreeritud must-toonekure leiukoht. Arvestades taotletava mäeeraldise kaugust merikotka pesapuust (1,4 km), ei kaasne kavandatava tegevusega häiringut kaitsealuse liigi elupaigale ning tegevus ei mõjuta tema pesitsusedukust ja toitumist. Kavandatava tegevusega ei muudeta tegevust karjääri alal, mistõttu pole eeldada negatiivset mõju must-toonekure elupaigale ja moodustatud püsielupaigale. Samuti ei ole ette näha pesitusaegset häiringut, sh mürast tulenevat häiringut, kuna võimalikku mõjualasse jääv elupaik asub umbes 7,4 km kaugusel. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 06.05.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lääneranna Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 13.11.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-12 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse

3(10)

kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Lääneranna Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust (KOTKAS 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-11) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6). Lääneranna Vallavalitsus 11.02.2026 korraldusega nr 54 (registreeritud KOTKAS-s 16.02.2026 nr DM-132231-14) nõustus keskkonnaloa nr KMIN-034 kehtivusaja pikendamisega. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 03.09.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele 03.09.2026 kirjaga nr DM-132231-15 tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud.

Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Nordkalk AS-lt 03.09.2026 kirjaga nr DM-132231-15 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks 17.09.2026.

Nordkalk AS 08.09.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKASes 08.09.2026 dokumendina nr DM- 132231-16) andis teada, et neil ei ole vastuväiteid ning täiendavad ettepanekud puuduvad. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle

4(10)

kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 28.09.2026 kirjaga nr DM-132231-18 „Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. [2] KLO9357133, KLO9309432, KLO9309433. [3] KLO9357288.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

5(10)

MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse Lääneranna Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lääneranna Vallavalitsus nõustus Kurevere II karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-034 muutmisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena (vt ptk 3.3.4). 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad

sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 219 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Killustiku tootmisel tekkiv peenfraktsioon (sõelmed) turustatakse sarnaselt purustamisel tekkivate jämedamate fraktsioonidega.

Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle

teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste

esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete

hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid.

6(10)

Kaevandatud maa korrastatakse vastavalt koostatavale korrastamisprojektile metsamaaks ja veekoguks. Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend MaaPS § 99 kohaselt. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Kurevere II karjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Lääneranna Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 28.09.2026 kirjaga nr DM-132231-18 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Nordkalk AS ei ole seisuga 28.09.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab

7(10)

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. 3.3.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimused Hetkel kehtivas Kurevere II karjääri keskkonnaloas nr KMIN-034 toodud kõrvaltingimused on järgmised:

1. Tuleb täita keskkonnamõju hindamise aruandes “Kurevere dolomiidikarjääri laienduse keskkonnamõju hindamine” mäetööde kahjuliku mõju leevendamiseks toodud ettepanekuid;

2. lõhketööde tegemise ajast tuleb karjääri mõjualas elavaid inimesi ette teavitada. Kõrvaltingimused jäävad kehtima ka muudetud keskkonnaloas. 3.3.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Kurevere II karjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 500 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:

1. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri;

2. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;

3. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

8(10)

3.3.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaamet seab Kurevere II karjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KMIN-034 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.2. ja 3.3.3. toodud tingimused. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Kurevere II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-034 muutmise taotluse avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Kurevere II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-034 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamisel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9(10)

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Marju Kuldmaa vanemspetsialist maapõuebüroo

1. Keskkonnaluba 2. Kurevere II karjääri läbilõiked 3. Kurevere II karjääri korrastatud maa plaan 4. Kurevere II karjääri mäeeraldise plaan 5. Kurevere II karjääri jäätmekava kinnitamine 6. Kurevere karjääri KMH algatamata jätmise otsus

10(10)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-034

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Nordkalk AS

Registrikood / Isikukood 10656606

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kurevere dolomiidimaardla Kurevere II karjäär

Aadress Kurevere karjäär, Esivere küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 19501:002:0371

Territoriaalkood EHAK 1649

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kurevere karjäär (19501:002:0371). Puudutatud veekogud: Kurevere kraav (VEE1500016).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

29.09.2026

Lõppemise kuupäev 19.03.2057

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 82

Maardla nimetus Kurevere

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Kurevere II karjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 9.61

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.88

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 14

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tehnoloogilist dolomiiti kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolomiiti ehituskillustikuks

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 0.80

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

2 plokk tehnoloogiline dolokivi Dolokivi, tehnoloogiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 14.90 tuh m³ 30.06.2026

3 plokk ehitusdolokivi Dolokivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 8.30 tuh m³ 30.06.2026

Tegevusala andmed

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Aruanne Kurevere ehituskivimaardla detailuuringust Läänemaal"

Geoloogiafondi number 4564

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 035

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.05.1992

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla täiendav geoloogiline uuring"

Geoloogiafondi number 7318

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 01-48

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.12.2001

1. Tuleb täita keskkonnamõju hindamise aruandes “Kurevere dolomiidikarjääri laienduse keskkonnamõju hindamine” mäetööde kahjuliku mõju leevendamiseks toodud ettepanekuid; 2. lõhketööde tegemise ajast tuleb karjääri mõjualas elavaid inimesi ette teavitada; 3. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri; 4. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks; 5. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik

Dolokivi, tehnoloogiline 2002 2057 tuh m³ 14.90 tuh m³ Dolokivi, kõrgemargiline 2002 2057 tuh m³ 8.30 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, tehnoloogiline 2002 2057 0430 Lääneranna vald Dolokivi, kõrgemargiline 2002 2057 0430 Lääneranna vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Kurevere II karjääri läbilõiked Lisa 1: Kurevere_II_karjääri_geoloogiline_labiloige.pdf Jah

Kurevere II karjääri korrastatud maa plaan Lisa 2: Kurevere_II_karjääri_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah

Kurevere II karjääri mäeeraldise plaan Lisa 3: Kurevere_II_karjääri_maeeraldise_plaan.pdf Jah

Kurevere II karjääri jäätmekava kinnitamine Lisa 4: Kurevere II karjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine.bdoc Jah

3/4

4/4

Nordkalk AS [email protected]

28.09.2026 nr DM-132231-18

Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Nordkalk AS 23.10.2025 esitatud Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusest nr T-KL/1029583-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. 1.2. Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri;

2. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;

3. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, Eesti) esitas 06.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmiseks (esmane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 06.05.2025 dokumendina nr DM-132231-1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 23.10.2025 dokumendina nr DM-132231-10). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. 2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 13.11.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-12 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 13.11.2025 kirjaga nr DM-132231-11 Lääneranna Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lääneranna Vallavalitsus nõustus 11.02.2026 korraldusega nr 54 Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmisega (registreeritud KOTKAS-s 16.02.2026 dokumendina nr DM-132231- 14). 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

2(23)

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmistaotlus, sh KeHJS 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 4. Strateegilised dokumendid (Pärnumaa maakonnaplaneering, Hanila valla kehtiv

üldplaneering, Lääneranna valla koostatav üldplaneering); 5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.2012

korraldusega nr 368); 6. „Esivere dolomiidikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“, Eesti

Geoloogiakeskus (Tallinn, 2007, edaspidi KMH aruanne). 7. „Eksperthinnang Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri ümbruse põhjavee seisundi ja

karjäärivete ärajuhtimise kohta“, Arvo Järvet (Tartu, 2003, edaspidi Järveti eksperthinnang).

8. Eksperthinnang „Kurevere-Esivere karjääride veekõrvalduse mõju“, (19.09.2018, Ingo Valgma, Minest OÜ).

3.1. Kavandatav tegevus Ettevõte taotleb Kurevere II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-034 kehtivusaja pikendamist kuni 30 aastaks (19.03.2027-19.03.2057). Kaevandamine jätkub olemasoleval mäeeraldisel ja teenindusmaal Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas eraomandisse kuuluval kinnistul Kurevere karjäär (katastritunnus 19501:002:0371). Taotletava Kurevere II karjääri mäeeraldise pindala on 9,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,88 ha. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad on vähenenud, kuna piire

3(23)

korrigeeriti vastavalt katastriüksuse ja maavaravaru plokkide piiridele. Kehtival loal on vastavad pindalad 9,66 ha ja 10,95 ha. Kuna kohalike elanikega kokkuleppel ei tohi Nordkalk AS Esivere dolokivikarjääris toota, siis tootmisliin ja laoalad on Kurevere dolomiidikarjääris ja Kurevere II karjääris. Seega Kurevere dolomiidikarjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali tootmisalana ja Kurevere II karjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist toodud materjali laoalana. Seetõttu soovitakse keskkonnaloa kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, kuigi maavaravarud on ammendumas. 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Kurevere II karjääri mäeeraldis hõlmab tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaru 2 plokki ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru 3 plokki. Seisuga 30.06.2025 on Kurevere II karjääri mäeeraldise piires olevate plokkide jääkvaru järgmine:

2 plokk (tehnoloogiline dolokivi) – 14,90 tuh m3,

3 plokk (ehitusdolokivi) – 8,30 tuh m3.

Kaevandatav varu 23,20 tuh m3. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kaevandatud maa korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa. Dolokivi raimamiseks kasutatakse lõhkamist. Paljandatud dolokivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või dolokivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Esivere dolokivikarjääris lõhatud kaevis laaditakse kallurile ja viiakse umbes 1 kilomeetri kaugusele Kurevere dolomiidikarjääri statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kurevere II karjääris ladustatakse materjali. Toodetud materjal transporditakse veoautodega Virtsu sadamasse või otse klientidele. Kurevere II karjäärist ca 1 km kaugusel loodes asub Esivere dolokivikarjäär. Kurevere II karjääri ala absoluutkõrgused jäävad vahemiku 0.94-2.05 meetrit. Kurevere II karjääri ümbritseva ala absoluutkõrgused on 12.0-13.0 meetrit. Mäeeraldis on ümbritsetud suures osas metsamaadega ja kirde suunas põllumaaga. Tegevuse kirjelduses on märgitud, et kokkuleppel kohalikega ei tohi Nordkalk AS Esiveres toota, mistõttu paiknevad tootmisliin ja laoalad Kurevere karjääris. Kurevere II karjääri kasutatakse Esiverest toodud materjali ning ala kasutatakse toodetud materjali laoalana.

4(23)

Tehnoloogilist dolokivi kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolokivi ehituskillustikuks. Mäeeraldisel toimub kaevandamine ka allpool põhjaveetaset. Allpool põhjavee taset kaevandamine toimub karjäärivee kõrvaldamisega. Kurevere II karjäärist ja Esivere dolokivikarjäärist juhitakse vesi mööda kraavide süsteemi karjäärist välja. Karjäärivesi kogutakse karjääri põhja rajatud kraavide abil kogumiskoonusesse pumpla juures. Sukelpumpade ja survetrassi abil pumbatakse karjäärivesi Esivere dolokivikarjääri ja Kurevere II karjääri ühendavasse kraavi. Kraavist valgub vesi Kurevere domiidikarjääri kraavide süsteemi. Kurevere dolomiidikarjääris asuvate kraavide abil kogutakse Esivere ja Kurevere karjääride vesi kokku karjääris asuvasse pumplasse. Sukelpumba abil pumbatakse vesi karjäärist kraavi. Karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse Kurevere dolomiidikarjääri lõunaserval paiknevasse betoonist basseini ja sealt isevoolselt Kurevere kraavi. Vee erikasutus on reguleeritud keskkonnaloas nr KMIN-002. Antud keskkonnaloa muutmise taotluse raames muutuseid vee erikasutuses ei ole. Lähim majapidamine paikneb mäeeraldise teenindusmaast umbes 300 m kaugusel põhjas Kapliko kinnistul (katastritunnus 19501:002:1260). Kurevere II karjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Alal puuduvad muinsuskaitselised piirangud, pärandkultuuriobjektid, kommunikatsioonid ning muud kitsendusi põhjustavad objektid. Mäeeraldis piirneb Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva tõmmukäpa kasvukohtadega[1] ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu kasvualaga[2]. Mäeeraldisest 360 m raadiuses on inventeeritud Ⅱ kaitsekategooria kaunis kuldking, madal unilook ja kroonliudik ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad suur käopõll, hall käpp, rohekas käokeel ja tumepunane neiuvaip. Mäeeraldisest umbes 1,4 km kaugusel on registreeritud Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluva merikotka leiukoht ja umbes 7,4 km kaugusel on registreeritud must-toonekure leiukoht. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Pärnumaa maakonnaplaneering Pärnumaa maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:

Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

5(23)

huvidele; asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani 2030; maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid); üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Eelnevast nähtub, et maakonnaplaneering ei välista kaevandustegevust antud piirkonnas. Veel enam on mõistlik väljata varu maksimaalses ulatuses juba olemasolevate lubadega aladelt. Oluliseks faktoriks otsustamisel oleks rohevõrgustik. Antud juhul on tegemist juba kaevandamisega osaliselt rikutud alaga, mis ei asu rohevõrgustikus. Hanila valla kehtiv üldplaneering Hanila valla üldplaneering on kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32. Kurevere dolokivimaardla kohta on Hanila valla üldplaneeringus märgitud, et lubjakivi ja dolomiidi leiukohtadest on geoloogiliselt uuritud ja maavarakatastrisse kantud riikliku tähtsusega Kurevere ja Sepamaa dolomiidimaardlad. Lisaks on märgitud, et suurtootmise osas on kavas laiendada Kurevere ja Sepamaa maardlates dolomiidi kaevandamist. Käesolev üldplaneering ei ole määravaks dokumendiks küsimustes, kas maardlana riiklikku registrisse kantud või maavarude bilansis olevate maavarade kaevandamiseks antakse luba või mitte. Kavandatud tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuid peab selles seatud tingimustest lähtuma. Lääneranna valla koostatav üldplaneering Lääneranna valla üldplaneering on Lääneranna valla Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 247 vastu võetud, kuid kehtestamata. Selle kohaselt paikneb kõnealuse karjääri ala mäetööstuse alal.

6(23)

Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Kokkuvõtteks Loa kehtivusaja pikendamisel ei minda vastuollu erinevate planeeringudokumentidega. Keskkonnaameti koostatav keskkonnamõjude eelhinnang analüüsibki võimalikke keskkonnariske. Ehk planeeringudokumendid ei välista taotluse rahuldamist. Planeeringud märgivad, et maavara kaevandamine tuleb korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju keskkonnale, rakendades asjakohaseid kõrvaltingimusi ja leevendusmeetmeid. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Kurevere II karjääri ala kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1-0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7-2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m, vastavalt kaevandusloale. Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,41-0,57 g/l. Paiguti esinev veidi kõrgendatud rauasisaldus on tõenäoliselt seotud kivimis sisalduva püriidi oksüdeerumisega. Sellega on seletatav ka suurem SO4 esinemine põhjavees. Põhjavesi toitub sademetest, mis infiltreeruvad pinnaseveetasemeni kevad-sügisesel perioodil. Suvised sademed põhiliselt auruvad. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavee kaitstus nõrk. (KMH aruanne). Kurevere maardlal asuvate varasemate puuraukude andmeil (Korbut, 1992) on veetase maapinnast sügavusel 4,5-6,5 m, keskmiselt 5,3 m. Veetaseme keskmine abs. kõrgus oli 6.07 m.. Sesoonne veetaseme kõikumiste amplituud on ligikaudu 2.5-3.0 m, mis viitab sademete infiltratsioonile (Korbut, 1992). Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi järgi on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Piirkonnas levinud põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum.

7(23)

Kurevere, Kurevere II ja Esivere dolokivikarjääridest pumbatakse maavara kaevandamise eesmärgil välja sinna kogunev põhjavesi ja sademevesi. Kurevere II karjääri ja Esivere dolokivikarjääri karjäärivesi kogutakse karjääri põhja rajatud kraavide abil kokku ja suunatakse sukelpumpade ja survetrassi abil karjääre ühendavasse kraavi, kust vesi valgub Kurevere dolomiidikarjääri kraavide süsteemi. Kurevere dolomiidikarjääri kraavisüsteemidega kogutakse Esivere ja Kurevere karjääride vesi kokku pumplasse ja pumbatakse sealt Kurevere kraavi (EELIS kood VEE1500016), mis omakorda suubub Hanila ojja (EELIS kood VEE1119100). Vee erikasutus on reguleeritud Kurevere dolomiidikarjääri keskkonnaloas nr KMIN-002. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub maavara kaevandamiseks, purustamiseks/sõelumiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja vee pumpamiseks. Ehk energiakasutus on peamiselt seotud karjäärtehnika ja mobiilse purustus- sorteerimissõlme tööga. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,41-0,57 g/l. Paiguti esinev veidi kõrgendatud rauasisaldus on tõenäoliselt seotud kivimis sisalduva püriidi oksüdeerumisega. Sellega on seletatav ka suurem SO4 esinemine põhjavees. Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne eesvoolu juhtimist setitatakse. Järveti eksperthinnangu peatükis 3 on viidatud Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse

8(23)

hüdrogeoloogilisele seirele Kurevere karjääri ümbruses 2002. aastal. Seireobjektideks oli 14 talukaevu ja 2 vaatluskaevu. Kaevude veetaset mõõdeti kaheksal korral, veeproove võeti valdavalt 3-4 päeva pärast lõhketöid keemiliseks analüüsiks ja hägususe määramiseks seitsmel korral kuuest kaevust ja karjääriveest. Veeanalüüsi andmetel karjääri ümbruskonnas olevate kaevude vee omadused olid head ja seega tootmistegevus ei mõjuta nende kvaliteeti. Üksikute keemiliste näitajate ajutine suurenemine oli põhjustatud looduslikest teguritest või seotud kaevu enda halva seisundiga. Dolokivi asub Siluri veekompleksi levilal. Keskmiselt 20 m paksune Siluri veekompleks koosneb Jaagurahu lademe (S1jg) erineva lõhelisusega dolokividest. KMH aruandest (p 4.2.2.1, lk. 21) lähtuvalt moodustab kohati esinev väikese lõhelisusega savikas dolomiit suhteliselt vettpidava kihi, mis võimaldab läbilõikes eraldada iseseisvaid veekihte. Kuni 10 m sügavuste puuraukude andmetel on 2,5-10 m sügavusel lõhelises vööndis surveta vesi veetasemega 3,5-10 m abs, mis suvisel madalveeperioodil on küllaltki veevaene. Aastane veetaseme kõikumise amplituud ulatub kuni 5 meetrini. Veerikkam on läbilõike ülemine osa 3,5-7 m intervallis. Põhjavesi toitub sademetest, mis infiltreeruvad pinnaseveetasemeni kevad-sügisel perioodil. Suvel sademed põhiliselt auruvad. KMH aruande (p 4.2.2.1, lk 22) kohaselt on Kurevere karjääris toimuva vee väljapumpamine põhjustanud põhjavee taseme alanemise umbes 2 km raadiuses. Karjääri vahetus läheduses on see kaevandamiseelsega võrreldes keskmiselt 3 m madalam, 2 km kaugusel kuni 0,5 m. See on tekitanud probleeme salvkaevude ja madalamate (kuni 15 m) puurkaevude vett kasutatavates majapidamistes. Nordkalk AS on omal kulul rajanud ligi 20 uut, sügavamat puurkaevu. Põhjavee kvaliteedile ei ole kaevandamine mõju avaldanud. Kurevere dolokivikarjäärist pumbatakse välja sademevesi ning külgnevatest kivimitest sisse valguv põhjavesi. Karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse Kurevere karjääri lõunaserval paiknevasse betoonist basseini ja sealt isevoolselt Kurevere kraavi. Ettevõtte poolt esitatud seireandmete alusel on väljapumbatav vesi vastanud keskkonnaloas nr KMIN-002 kehtestatud nõuetele. Heide pinnasesse Pinnase saastumise risk tuleneb peamiselt kütuse, õlide ja muude tehniliste vedelike võimalikest leketest karjäärimasinate kasutamisel, tankimisel ja hooldusel. Seletuskirja kohaselt tuleb kaevandamisel ja masinate hooldamisel rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli, ning kasutada tehniliselt korras seadmeid. Suuremahulisi hooldustöid karjäärialal ei kavandata. Heide õhku Välisõhku mõjutavad eeskätt tahked osakesed (tolm) ning diiselmootoritega töötava tehnika heitgaasid. Seletuskirja kohaselt kujuneb aasta keskmise kaevandamismahu 13 tuh m³ korral kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate tahkete osakeste arvutuslikuks heitkoguseks kuni 0,3253 t aastas (kuni 0,3436 t, kui materjali ladustatakse korduvalt). Seletuskirja järelduse kohaselt ei ületata vastavate künniskoguste tasemeid ning suurem osa raimatud kivimist liigub karjäärist

9(23)

välja töötlemata kujul, mistõttu tegelikud heitkogused võivad olla arvutuslikust väiksemad. Tolmu peamisteks allikateks on karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustamine ja sorteerimine ning laadimisprotsessid. Tolmu levik on üldjuhul lokaalne. Tolmu vähendamiseks on omavalitsus pidanud vajalikuks, et kuival perioodil niisutatakse kaevandamis- ja veotööde ajal karjäärisiseseid teid ja väljaveoteed ning rakendatakse vajaduse korral täiendavaid tolmutõrjemeetmeid. Samuti on seatud nõue vältida materjali kandumist avalikult kasutatavatele teedele ja tagada vajaduse korral nende viivitamatu puhastamine. Heitgaaside osas kaasneb tegevusega karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite heide (sh NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Seletuskirja kohaselt kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid masinaid, ning kuna tegevus jätkub olemasolevas karjääris ning peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada heitgaaside osas olulist muutust. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71). Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt kopplaadur ja kallurautod) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal. Taotluse seletuskirjas on välja toodud, et kokkuleppel kohalikega teostatakse igal aastal müra mõõtmised. Ületamisi ei ole olnud. Näiteks 2024. aasta suvel olid tulemused järgmised: Meemõisa ja Sõstra kinnistute eluhoonete maa-aladel Kurevere karjääri poolsel küljel võib esineda päevasel ajal müratase vahemikus 31-37 dBA. Müra öised hinnatud tasemed on vahemikus 21-29 dBA. Müra levikut aitab lokaliseerida kaevandatud alale tekkinud süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajatatud katendimaterjalist müratõkkevallid. Seejuures on asjakohane arvestada ka

10(23)

elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend. Vastavalt esitatud mürahinnangule jääb müra normi piiresse ja ületamisi ei ole. Müra hinnangu lisas on modelleeritud lõhkamise müra. Modelleeritud on Kurevere II karjääri põhjaosas lõhkamisega kaasnevate müratasemete levikut, paiknedes lähimale õuealaga majapidamisele kõige lähemal. Lõhketööde ajal teisi tööprotsesse mäeeraldisel ei toimu. Vastavalt modelleerimisele jääb müra normi piiresse. Kuna tegevus peab toimuma etapiliselt, ei ole põhjendatud eeldada müra osas olulist mõju. Vibratsioon Paljandatud dolokivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või dolokivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Vibratsiooni mõõtmisi teostatakse igal lõhkamisel ja ületamisi ei ole olnud. Seletuskirja kohaselt olid näiteks 2024. aastal olid mõõtmistulemused Kõlja-Juhani üksusel 0,9 mm/s ja Tuuliku üksusel 1,3 mm/s. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit. Maavara väljamise käigus kaevandamisjäätmeid ei teki, sest kaevandatav dolokivi väljatakse töötlemiseks terves ulatuses. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb koostada

11(23)

kaevandamisjäätmekava. Kurevere II karjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud, ladustatud teenindusmaale ja

kasutatakse korrastamisel. Teenindusmaal ladustatud katendi maht on 219 tuh m 3, mis kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Olemasolevad ja juurde tekkivad sõelmed

turustatakse. Eemaldatud katend on saastumata pinnas ja vastavalt jäätmeseaduse § 352

kvalifitseerub B-kategooria jäätmehoidlaks. Kaevandamiseks kasutatakse nn klassikalist lubjakivi kaevandamise viisi – puur-lõhketööd. Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim raimatakse puur- lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes koostab ka nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti. Lõhatud mäemass laaditakse ekskavaatoriga kallurile. Kallur transpordib lõhatud kaevise purustus-sorteerimissõlme, kus toimub mäemassi purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandamine toimub ühe astanguga. Kaevandamisjäätmeid kaevandamise käigus ei tekitata – kogu kaevandatav materjal kaubastatakse. Karjääri korrastamisel kasutatakse juba eemaldatud ja teenindusmaal ladustatud katendit. Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse karjääri teenindusmaa piires laod. Pärast varu ammendumist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel. Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse hilisemal korrastamisel. Tegemist on saastumata pinnasega, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires kaevandatud alas ja kasutatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning kogu ulatuses korrastamistöödeks. Arvestades piirkonna geoloogilisi tingimusi ja loodusliku põhjaveetaset on eeldatavaks korrastamise suunaks tehisveekogu rajamine. Veekogu rajamisel tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m. Pärast mäetööde lõppu antakse eemaldatud katendiga karjääri nõlvadele ohutud kalded kohtades, kus see on korrastamistingimustest tulenevalt nõutav. Nõlvade korrastamisel tuleb nõlvad tasandada laugemaks kui kasutatava materjali looduslik püsikaldenurk. Karjääri nõlvad tasandatakse ja rajatakse veepealses osas kaldega 1:2 ja allpool veetaset kaldega 1:5. Osa nõlvadest on otstarbekas jätta tasandamata ja moodustada neist tehispaljand, mis ilmestaks maastikku. Korrastamisel kasutatav katend koosneb liivakas-savisest lokaalsest moreenist kvaternaarisetetest. Katend on ladustatud teenindusmaal püsivate nõlvadega puistangutes, mis ei kahjusta keskkonda ega inimesi. Ladustatud katendi füüsikalised ja keemilised omadused ei muutu aja jooksul. Katendi puistangutele on peale kasvanud elusloodus, mis eemaldatakse, kui katendit hakatakse kasutama korrastamiseks. Korrastamise käigus ladustatud katend laaditakse puistangutest ekskavaatoriga kalluritele, mis transpordivad materjali mäeeraldise astangu

12(23)

servadele. Ekskavaatori ja buldooseriga antakse vajalik nõlvus, mis taimestatakse. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms). Mäeeraldisel tuleb käidelda jäätmeid vastavalt kehtivatele nõuetele. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett. Vaadeldav piirkond jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt kaitsmata põhjaveega alale. Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 kohaselt on kaitsmata põhjaveega ala karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Pinnase ja põhjavee saastuse vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi, ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju leevendada. Nafta- või õlireostuse korral karjääri tekkivas veekogus tuleb reostuse levikut kiiresti piirata, et selle korjamine ja eemaldamine oleks kergem. Sellise olukorra saavutamiseks on üheks tõhusamaks vahendiks veepinnal ujuv poom. Vajadusel tuleb reostuse leviku piiramiseks ja likvideerimiseks kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud ettevõte. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1.

13(23)

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Kaevandatava tegevusega on kaasnenud ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu ümberkujundamine. Maavara kaevandamise tulemusel on kujunenud endise, suhteliselt tasase lainja reljeefi asemele eriilmeline reljeef, mille peamiseks vormiks on sulglohk. Kurevere II karjääri mäeeraldise korrastatava maa kasutamise otstarve on määratud maavara kaevandamise loas nr KMIN-034 veekogu maa. Nordkalk AS planeerib Kurevere karjääride mäeeraldise peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks (looduslikult taastuvaks alaks). Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Maa, muld ja pinnas Ala kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1-0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7-2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m. Mulla ja kasvupinnase taastumisvõime on aeglane, mistõttu on määrav, et eemaldatud kasvupinnas ladustatakse ja kasutatakse hiljem korrastamisel. Maavara Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2-10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7-10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1- 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Vesi Maardla piires ja selle lähiümbruses puuduvad lahtised looduslikud veekogud. Pärast karjääri korrastamist muutub selle ümbrus uuesti sobivaks toitumis- ja pesitsuskohaks nii praeguse fauna esindajatele kui veelindudele, kaladele, kahepaiksetele ja poolveelise eluviisiga imetajatele. Kuna piirkonnas puuduvad suplemiseks ja kalapüügiks sobivad siseveekogud ning ka rannikul ei ole häid supelrandu, võib tekkiv järv koos Kurevere karjääris tolleks ajaks juba olemasoleva järvega kujuneda kohaliku elanikkonna seas hinnatud puhkekohaks.

14(23)

Lähimaks veekoguks on Läänemeri, mis jääb taotletavast mäeeraldisest minimaalselt 1,30 km kaugusele läände. Mere rannikupiiranguvöönd on 200 m. Lähim vooluveekogu on 7,5 km pikkune Hanila oja ja see jääb Kurevere mäeeraldisest 1,8 km kaugusele idasse. Oja valgala pindala on 30,3 km2 ja kaldapiiranguvöönd 100 m ning selle suubumiskohaks on Kasse laht. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Natura 2000 ja kaitsealused liigid

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku [3] alal. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Väinamere linnu- ja loodusala, mis jäävad kaevandamisalast umbes 1,3 km kaugusele lõunasse ning Kuke-Kiili loodusala, mis jääb umbes 2,5 km kaugusele. Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad mäeeraldisest kaugemale kui 5 km. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale eeldada. Siseriiklikult kaitstavad alad Mäeeraldisest 1,3 km kaugusele lõunasse jääb Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Puhtu-Laelatu looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju Puhtu-Laelatu looduskaitsealale eeldada. Lisaks kaugusele eraldab mäeeraldist looduskaitsealast ka Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee. Põhimaantee toimib barjäärina looduskaitseala ja mäeeraldise vahel. Mäeeraldisest umbes 870 meetri kaugusel asub Esivere lennuvälja käpaliste püsielupaik.

15(23)

Püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Tulenevalt püsielupaiga kaugusest ja tegevuse iseloomust ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju esinemist püsielupaiga kaitse-eesmärgiks seatud käpalistele. Mäeeraldisest 1,8 km kaugusel asub Hanila nahkhiirte püsielupaik, mis on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 26.06.2009 määrusega nr 32 „Nahkhiirte Hanila ja Räpina püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Püsielupaigas on registreeritud Ⅱ kaitsekategooria tiigilendlase sigimispaik. Nahkhiiri ohustavateks teguriteks on suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, häirimine, ehitustegevus, metsade majandamine, valgusreostus, veekogude saastumine ja kisklus jne. Tulenevalt püsielupaiga kaugusest ja tegevuse iseloomust ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju esinemist tiigilendlase sigimispaigale. Kaitsealused liigid Kaitsealused taimed Mäeeraldis piirneb Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva tõmmukäpa kasvukohtadega[4] ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu kasvualaga[5]. Mäeeraldisest 360 m raadiuses on inventeeritud Ⅱ kaitsekategooria kaunis kuldking, madal unilook ja kroonliudik ning Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvad suur käopõll, hall käpp, rohekas käokeel ja tumepunane neiuvaip. Looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud[6]. Lisaks on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas[7]. Tõmmu käpp on II kaitsekategooria liik, mille seisund on Eesti punase nimestiku järgi väljasuremisohus. Liik kasvab niitudel, puisniitudel, kadastikes ja loometsades ning liiki ohustavateks teguriteks on võsastumine ja metssigade tegevus. Mandri-Eestis on viimase viiekümne aastaga leiukohtade arv vähenenud ja jätkusuutlikke populatsioone on alla 30. Üks suuremaid hilise õitsemisajaga tõmmu käpa leiukohti oli Kurevere karjääri territooriumil. Enne selle rajamist kaevati paarkümmend isendit välja ning istutati vanadesse leiukohtadesse, kuid peaaegu ükski taim seal kasvama ei läinud. Harilik käoraamat on Ⅲ kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohuväliseks. Liik kasvab soo- ja rannaniitudel, allikasoodes, kuid harilik käoraamat on sage ka kuivadel lubjarikastel aruniitudel, loodudel ja kadastikes. Levinud paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Liiki ohustavateks teguriteks on korjamine, samuti metssigade tegevus ning looduslike niitude võsastumine või kuivendamine. Kaunis kuldking on väheneva arvukusega Ⅱ kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti

16(23)

punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Kaunis kuldking on Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on ka puisniidud. Peamised ohutegurid on kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või naabruses. Madal unilook on lubjalembene liik ja paikneb Eestis oma levila kirdepiiril. Tänapäeval on suurimad leiukohad karjäärides, varem on leide olnud rohkem loodudelt ja paemurdudest. Madal unilook on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Peamised kasvukohtade ohutegurid on madala unilooga kaitse tegevuskava järgi kamardumine, ehitustegevus, kinni katmine ja üleujutamine. Liik vajab oma kasvukohas pidevaid häiringuid. Kroonliudik on lubjalembene Ⅱ kaitsekategooria seeneliik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Kasvab valdavalt lookuusikutes, -kadastikes ja -männikutes, aga ka nõmmemännikus. Liiki ohustavateks teguriteks on metsamajandus, tallamine, korjamine, ehitustegevus ning elupaikade kvaliteedi langus. Teisi 360 m raadiuses asuvaid Ⅲ kaitsekategooria käpalisi ohustavateks teguriteks on võsastumine, kuivendamine ja korjamine. Taotlusega soovitakse pikendada olemasoleva loa kehtivusaega ning kaevandamine jätkub samadel tingimustel, mistõttu ei ole eeldada täiendava negatiivse mõju esinemist kaitsealuste liikide soodsale seisundile. Peamiselt on taimi ohustavateks teguriteks elupaikade kvaliteedi langus (võsastumine, kuivendamine, ehitustegevus), metsamajandamine ja liikide korjamine. Olemasoleval mäeeraldisel, millelt on katend eemaldatud ning loa kehtivusaja pikendamisega ei kaasne eelmainitud ohutegureid, mistõttu pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju esinemist. Kaitsealused linnuliigid Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud[8]. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal[9]. Mäeeraldisest umbes 1,4 km kaugusel on registreeritud Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluva merikotka leiukoht. Leiukoha piires on moodustatud ka kaks Sillukse merikotka püsielupaika[10]. LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses. Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord.

Merikotka kaitse tegevuskava[11] kohaselt on merikotkas väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm

17(23)

maastikusõidukiga sõitmine. Liigi tegevuskava kohaselt ei tohi pesitsusajal (15. veebruarist 31. juulini) pesast 500 meetri raadiuses raietöid või teisi mürarikkaid tegevusi teha. Arvestades taotletava mäeeraldise kaugust merikotka pesapuust (1,4 km), ei kaasne kavandatava tegevusega häiringut kaitsealuse liigi elupaigale ning tegevus ei mõjuta tema pesitsusedukust ja toitumist. Mäeeraldisest umbes 7,4 km kaugusel on registreeritud must-toonekure leiukoht ning leiukoha piires on moodustatud ka Nehatu must-toonekure püsielupaik[12]. LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord. Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaiku iseloomustab varjuliste vooluveekogude olemasolu. Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv ja eelistab inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Liik on Eesti punase nimestiku järgi väljasuremisohus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi alusel on liigi nii lühi-ja pikaajalise populatsiooni trend langev. Liigi kodupiirkond on 20 km raadiuses pesast ning see on ala, kust ta otsib sobivatest vooluveekogudest toitu. Liigi toitumisalade degradeerumine on Eestis kriitilise tähtsusega ohutegur, mistõttu on äärmisel oluline tagada vooluveekogude hea seisund. Kavandatava tegevusega ei muudeta tegevust karjääri alal, mistõttu pole eeldada negatiivset mõju must-toonekure elupaigale ja moodustatud püsielupaigale. Samuti ei ole ette näha pesitusaegset häiringut, sh mürast tulenevat häiringut, kuna võimalikku mõjualasse jääv elupaik asub umbes 7,4 km kaugusel. Teadaolevate andmete põhjal ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Mäeeraldis ei paikne tiheasustusalal. Lähim majapidamine paikneb umbes 300 m kaugusel teenindusmaast põhjas Kapliko kinnistul (katastritunnus 19501:002:1260). Lähim arheoloogiamälestis jääb taotletava karjääri teenindusmaast 235 m kaugusele (Kiviaja asulakoht, registrikoodiga 9834). Kurevere II karjääris taotletakse loa pikendamist, seega sisuliselt tegevuse olemus ei muutu, seega ei ole ette näha lisanduvaid mõjusid mälestisele. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on lähim pärandkultuuri objekt mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 270 m kaugusel. Selleks on Laiakivi talukoht. Ca 320 m kaugusel asub Lägvi talukoht. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

18(23)

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Tegemist on keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisega, maavara peaaegu ammendunud, kaevandamistegevust praktiliselt ei toimu, vaid mäeeraldist kasutatakse Esivere dolokivikarjäärist kaevandatud ning Kurevere dolomiidikarjääris purustatud ja sõelutud materjali ladustamisplatsina. Seega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KMH aruande punkti 9 (lk. 31) kohaselt on Kurevere dolokivimaardlas keskkonnaseisundi seiret tehtud alates 1999. aastast, kuid mitte regulaarselt. Seire tulemused näitavad, et Jaagurahu veekihi ülemine kihind on piirkonnas veevaene ja aastane veetaseme kõikumine ulatub ühest meetrist viie kuni kuue meetrini. See võib ka looduslikes tingimustes põhjustada madalate kaevude kuivamise veevaesel perioodil. Seetõttu on Kurevere karjääride mõjupiirkonnas paiknenud salvkaevud ja madalad puurkaevud peaaegu kõik muutunud veevaeseks või kuivaks ning nende asemel on arendaja kulul rajatud sügavamad puurkaevud. Põhjavee kvaliteet piirkonnas ei ole seireperioodi jooksul märgatavalt halvenenud. Seega on tagatud piirkonna elanikele joogivesi. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud nõuded reguleeritud keskkonnaloas nr KMIN-002. Peamine häiring Kurevere II karjääris on seotud materjali transpordiga – masinate müra, kuival ajal tolm. Lisaks tuleb jälgida, et karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel ei satuks pinnasesse ja põhjavette naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt

19(23)

kasutada. Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: Karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), maastikule ja müra. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja (30 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel) olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida.

20(23)

Võttes arvesse keskkonnaloa nr KMIN-002 seniseid seire andmeid, siis nende põhjal jääb karjäärist väljapumbatava vee saastekoormus madalaks, kindlasti madalamaks kui põllukraavides kujuneva ajutise vee saastekoormus. Sellepärast ei avalda karjäärivesi negatiivset mõju pinnaseveele ja piirkonna elumajadele (taludele). KMH aruande punkti 4.2.2.1(lk. 21) kohaselt on Kurevere karjääris toimuva vee väljapumpamine põhjustanud põhjavee taseme alanemise umbes 2 km raadiuses. Karjääri vahetus läheduses on see kaevandamiseelsega võrreldes keskmiselt 3 m madalam, 2 km kaugusel kuni 0,5 m. See on tekitanud probleeme salvkaevude ja madalamate (kuni 15 m) puurkaevude vett kasutatavates majapidamistes. Nordkalk AS on omal kulul rajanud ligi 20 uut, sügavamat puurkaevu. Põhjavee kvaliteedile ei ole kaevandamine mõju avaldanud. Ingo Valgma eksperthinnangu punktis 5 (lk. 19) on jõutud järeldusele, et Esivere karjääri veekõrvalduse mõju ei ole oluline. Seda on kinnitanud kõik eelnevad hinnangud ja käesolevas hinnangus tehtud veeseire järeldused:

Veetaseme muutus toimub ettearvutatud alanduslehtri piires. Alanduslehtri mõju kompenseerimiseks ja kuivaperioodil veevarustuse tagamiseks on süvendatud salvkaevusid või rajatud puurkaevud. Karjäärivee kvaliteedi kontroll on näidanud, et veekvaliteet vastab nõuetele ja ei avalda olulist mõju suublale. Mäetööd ei mõjuta vee kvaliteeti kaevudes.

3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. 3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ülevaade olemasolevast maakasutusest, planeeritavast maakasutusest ning kavandatavast tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kurevere II karjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri;

2. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;

3. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude 21(23)

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et Kurevere II karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-034 kehtivusaja pikendamisega kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kuigi kaevandamine on mõjutanud väljakujunenud põhjaveerežiimi, siis ettevõte on leevendusmeetmena rajanud kuivaks jäänud kaevude asemele uued puurkaevud;

4. Kurevere väljalasus (ja ka Hanila ojas) mõõdetud komponentide väärtused näitavad, et eelnevalt antud hinnangud kehtivad ehk karjäärist väljuva vee koostis ei avalda olulist mõju suublale;

5. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 03.09.2026 kirjaga nr DM-132231-15 Kurevere II karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Lääneranna Vallavalitsusele ja tutvumiseks Nordkalk AS-le, vastamistähtajaga kuni 17.09.2026.

22(23)

Lääneranna Vallavalitsus tähtaja jooksul ei vastanud. Nordkalk AS 08.09.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKASes 08.09.2026 dokumendina nr DM- 132231-16) andis teada, et neil ei ole vastuväiteid ning täiendavad ettepanekud puuduvad. [1] KLO9357133, KLO9309432, KLO9309433. [2] KLO9357288. [3] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. [4] KLO9357133, KLO9309432, KLO9309433. [5] KLO9357288. [6] LKS § 55 lg 7. [7] LKS § 55 lg 8. [8] LKS § 55 lg 6.

[9] LKS § 55 lg 61. [10] KLO3002428 ja KLO3001394. [11] Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169. [12] KLO3001550.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Marju Kuldmaa (maapõu) 513 8740 [email protected]

Karina Karpa (vesi) 5199 3576 [email protected]

Helerin Lilleleht (looduskaitse) 5680 2117 [email protected]

23(23)

KORRALDUS

25.09.2026 nr DM-132231-17

Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine

1. OTSUS

Lähtudes Nordkalk AS esitatud kaevandamisjäätmekavast ning tuginedes jäätmeseaduse § 1 lg 3² ja 3³, § 7¹ lg 1, § 39 lg 4, § 42¹ ning keskkonnaministri 09.11.2010 määrusele nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ otsustan:

1.1. Kinnitada Nordkalk AS (registrikood 10656606) Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava.

2. ASJAOLUD

Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike- Maarja vald, Lääne-Viru maakond) (edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile kinnitamiseks Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava (edaspidi jäätmekava). Jäätmekava on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-132231 all taotluse nr T-KL/1027611-4 juures lisana nr 6.

Karjäär asub Lääne maakonna lõunaosas Hanila vallas, Kurevere dolokivimaardlas (maardla registrikaardi nr 82). Karjäärile lähim suurem asustatud punkt on Virtsu alevik. Kurevere II

karjääri kaevandatav varu on 14,9 tuh m3.

Ettevõttel on kehtiv keskkonnaluba nr KMIN-034 dolokivi kaevandamiseks, mis kehtib kuni 19.03.2027. Ettevõte taotleb keskkonnaloa pikendamist 30 aasta võrra.

Jäätmekava on vajalik tulenevalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 lg 4. Jäätmehoidla käitaja peab koostama JäätS § 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet (JäätS § 39 lg 4). Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (edaspidi määrus nr 56). Jäätmekava peab soodustama jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid (JäätS § 42¹ lg 1).

3. KAALUTLUSED

Keskkonnaamet kontrollis jäätmekavas esitatud andmete vastavust JäätS ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele. Jäätmekava vastas JäätS ja määruse nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet kaalutles, kas antud tegevus vajab keskkonnaluba.

3.1. Keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks

Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates (JäätS § 35² lg 1 p 4).

Kui jäätmeid ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla.

Kaevandamisjäätmeteks loetakse jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena (JäätS § 71 lg 1). Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendi.

Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud, ladustatud teenindusmaale ja

kasutatakse korrastamisel. Teenindusmaal ladustatud katendi maht on 219 tuh m 3, mis kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Olemasolevad ja juurde tekkivad sõelmed

turustatakse. Eemaldatud katend on saastumata pinnas ja vastavalt jäätmeseaduse § 352

kvalifitseerub B-kategooria jäätmehoidlaks.

Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. JäätS § 1 lg 3² ei kohaldata uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid, seaduse § 33¹ lg 2- 6, § 35³, § 73 lg 2 p 8 ja § 94¹, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A- kategooria jäätmehoidlas.

Kuna ei kohaldu JäätS § 73 lg 2 p 8 ja ei esine ühtegi JäätS § 35² lg 5 p 1 - 3 toodud asjaolu, mis viitaks A-kategooria jäätmehoidlale, ei ole vaja keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks antud karjääris.

3.2. Keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks

Kurevere II dolokivikarjääri mäeeraldisel esinev katend on kavas kasutada kogu mahus ammendatud kaeveõõne kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Korrastamiseks kasutatava kattepinnase kogus on kokku 219 tuh m3.

2(3)

Tulenevalt JäätS § 73 lg-st 5 ei ole jäätmeluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid taaskasutatakse maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS § 73 lg-st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks jäätmeluba vaja, vaid tegevus tuleb Keskkonnaametis registreerida.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

Grethel Tamm spetsialist jäätmebüroo

3(3)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-034

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Nordkalk AS

Registrikood / Isikukood 10656606

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kurevere dolomiidimaardla Kurevere II karjäär

Aadress Kurevere karjäär, Esivere küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 19501:002:0371

Territoriaalkood EHAK 1649

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kurevere karjäär (19501:002:0371). Puudutatud veekogud: Kurevere kraav (VEE1500016).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

29.09.2026

Lõppemise kuupäev 19.03.2057

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 82

Maardla nimetus Kurevere

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Kurevere II karjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 9.61

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.88

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 14

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tehnoloogilist dolomiiti kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolomiiti ehituskillustikuks

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 0.80

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

2 plokk tehnoloogiline dolokivi Dolokivi, tehnoloogiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 14.90 tuh m³ 30.06.2026

3 plokk ehitusdolokivi Dolokivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 8.30 tuh m³ 30.06.2026

Tegevusala andmed

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Aruanne Kurevere ehituskivimaardla detailuuringust Läänemaal"

Geoloogiafondi number 4564

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 035

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.05.1992

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla täiendav geoloogiline uuring"

Geoloogiafondi number 7318

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 01-48

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.12.2001

1. Tuleb täita keskkonnamõju hindamise aruandes “Kurevere dolomiidikarjääri laienduse keskkonnamõju hindamine” mäetööde kahjuliku mõju leevendamiseks toodud ettepanekuid; 2. lõhketööde tegemise ajast tuleb karjääri mõjualas elavaid inimesi ette teavitada; 3. kaevandamisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning käidelda kütuseid, õli või muid kemikaale nõuetekohaselt. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud teenindusplatsil, eelistatult väljaspool karjääri; 4. karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks; 5. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik

Dolokivi, tehnoloogiline 2002 2057 tuh m³ 14.90 tuh m³ Dolokivi, kõrgemargiline 2002 2057 tuh m³ 8.30 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, tehnoloogiline 2002 2057 0430 Lääneranna vald Dolokivi, kõrgemargiline 2002 2057 0430 Lääneranna vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Kurevere II karjääri läbilõiked Lisa 1: Kurevere_II_karjääri_geoloogiline_labiloige.pdf Jah

Kurevere II karjääri korrastatud maa plaan Lisa 2: Kurevere_II_karjääri_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah

Kurevere II karjääri mäeeraldise plaan Lisa 3: Kurevere_II_karjääri_maeeraldise_plaan.pdf Jah

Kurevere II karjääri jäätmekava kinnitamine Lisa 4: Kurevere II karjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine.bdoc Jah

3/4

4/4

KORRALDUS

25.09.2026 nr DM-132231-17

Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine

1. OTSUS

Lähtudes Nordkalk AS esitatud kaevandamisjäätmekavast ning tuginedes jäätmeseaduse § 1 lg 3² ja 3³, § 7¹ lg 1, § 39 lg 4, § 42¹ ning keskkonnaministri 09.11.2010 määrusele nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ otsustan:

1.1. Kinnitada Nordkalk AS (registrikood 10656606) Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava.

2. ASJAOLUD

Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike- Maarja vald, Lääne-Viru maakond) (edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile kinnitamiseks Kurevere II dolokivikarjääri kaevandamisjäätmekava (edaspidi jäätmekava). Jäätmekava on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-132231 all taotluse nr T-KL/1027611-4 juures lisana nr 6.

Karjäär asub Lääne maakonna lõunaosas Hanila vallas, Kurevere dolokivimaardlas (maardla registrikaardi nr 82). Karjäärile lähim suurem asustatud punkt on Virtsu alevik. Kurevere II

karjääri kaevandatav varu on 14,9 tuh m3.

Ettevõttel on kehtiv keskkonnaluba nr KMIN-034 dolokivi kaevandamiseks, mis kehtib kuni 19.03.2027. Ettevõte taotleb keskkonnaloa pikendamist 30 aasta võrra.

Jäätmekava on vajalik tulenevalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 lg 4. Jäätmehoidla käitaja peab koostama JäätS § 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet (JäätS § 39 lg 4). Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (edaspidi määrus nr 56). Jäätmekava peab soodustama jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid (JäätS § 42¹ lg 1).

3. KAALUTLUSED

Keskkonnaamet kontrollis jäätmekavas esitatud andmete vastavust JäätS ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele. Jäätmekava vastas JäätS ja määruse nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet kaalutles, kas antud tegevus vajab keskkonnaluba.

3.1. Keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks

Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates (JäätS § 35² lg 1 p 4).

Kui jäätmeid ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla.

Kaevandamisjäätmeteks loetakse jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena (JäätS § 71 lg 1). Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendi.

Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud, ladustatud teenindusmaale ja

kasutatakse korrastamisel. Teenindusmaal ladustatud katendi maht on 219 tuh m 3, mis kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Olemasolevad ja juurde tekkivad sõelmed

turustatakse. Eemaldatud katend on saastumata pinnas ja vastavalt jäätmeseaduse § 352

kvalifitseerub B-kategooria jäätmehoidlaks.

Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. JäätS § 1 lg 3² ei kohaldata uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid, seaduse § 33¹ lg 2- 6, § 35³, § 73 lg 2 p 8 ja § 94¹, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A- kategooria jäätmehoidlas.

Kuna ei kohaldu JäätS § 73 lg 2 p 8 ja ei esine ühtegi JäätS § 35² lg 5 p 1 - 3 toodud asjaolu, mis viitaks A-kategooria jäätmehoidlale, ei ole vaja keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks antud karjääris.

3.2. Keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks

Kurevere II dolokivikarjääri mäeeraldisel esinev katend on kavas kasutada kogu mahus ammendatud kaeveõõne kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Korrastamiseks kasutatava kattepinnase kogus on kokku 219 tuh m3.

2(3)

Tulenevalt JäätS § 73 lg-st 5 ei ole jäätmeluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid taaskasutatakse maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS § 73 lg-st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks jäätmeluba vaja, vaid tegevus tuleb Keskkonnaametis registreerida.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

Grethel Tamm spetsialist jäätmebüroo

3(3)