Seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Jrk nr

Asutus Ettepaneku sisu Kommentaar

Arvestamise/mittearvestamise põhjendused

1 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 9: § 8 muudatus lõike 5 osas – „Ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel“. On vaja täpsustada, millal antud kohustust kontrollitakse. Taotluse esitamise hetkel ei ole üldjoontes taotleja veel läbi viinud hanget või ostu ega sõlminud lepingut (enamik juhtudel ei võta taotleja endale riski lepingu sõlmimiseks, kui ei ole teada, kas saadakse toetust või mitte). Samuti, kas hange või ost tagab läbipaistva ja mittediskrimineeriva ettevõtja valiku, kuna tegemist on väikese mahulise projektiga (üldjoones piisab, kas ühe pakkumuse küsimisest või kahest, kuid see ei taga antud nõude täitmist)? Kui seda kohustust tuleb kontrollida projekti elluviimisel, siis on vajalik teada, kuidas rakendusüksus seda teeb. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena, mistõttu ei saa rakendusüksus kontrollida hanget või ostu. On aru saada, et antud tingimusega tahetakse tagada võimalus mitte anda kaudset riigiabi (ehk ettevõtjale ei anta riigiabi), kuid antud juhul kindlasummaline makse seda ei võimalda. Kuivõrd praegusel juhul ei ole tagatud ühendmääruse § 18 lg 1 nõue ehk toetuse puhul võib olla tegemist kaudse riigiabiga, siis ei ole võimalik antud muudatust kooskõlastada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega ettevõtja või kutseõppeasutuse valiku läbipaistvuse, objektiivsuse ja mittediskrimineerivuse tagamise nõude kohta

2 Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun vaadata üle kehtiva määruse § 1 riigiabi sätted (lõiked 3, 5 ja 6): kas antud sätted kohalduvad uuele tegevusele või mitte. Kui riigiabi sätted ei kohaldu, siis saab need kehtetuks tunnistada. Eelmises taotlusvoorus anti vähese tähtsusega abi, ja viited riigiabi sätetele tekitasid taotlejates segadust. Viited riigiabile jäid sisse algsest määruse eelnõust, kus oli sees võimalus anda grupierandi alusel riigiabi, mida kehtivas määruses aga ei ole.

Mitte arvestatud.

Projekti taotleja on üldhariduskool või koolipidaja.

3 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 1: § 2 lõike 2 on tulemusena välja toodud välja töötatud ja piloteeritud õppekavaga seotud praktilised tehnoloogiaõppe moodulid ning õpetajate valmisolek neid õppetöös rakendada. Eelnõu ei täpsusta, mida peetakse silmas õppemooduli ja piloteerimise all:

Täiendatud.

Seletuskirja teksti on täiendatud.

Jrk nr

Asutus Ettepaneku sisu Kommentaar

Arvestamise/mittearvestamise põhjendused

kas sellele on ettenähtud teatud maht, tegevused vms ning millisel moel eristatakse seda tavapärasest tasemeõppest koolides. Selgusetuks jääb, kas õpetajate valmisolek neid rakendada sisaldab koolitusi vms. Palun täpsustada moodulite mahtu, eesmärki ning kavandatavaid tegevusi ning eristamist tavapärasest tasemeõppest.

4 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 3: § 4 lõige 2 - soovitame kaaluda ja sätestada, kas kooliaste või noorte/ õpilaste vanus. Seletuskirjas on viidatud uuringule 8-12-aastaste kohta, samas tuuakse eelnõus sisse II kooliaste (4.-6. klass), milles õpivad tavaliselt 10-13- aastased. Seletuskirjast ei ilmne, miks ei kaasata nooremaid. Kui on soov toetada vanemate klasside õpilasi, siis uuring otseselt ei toeta sihtrühma valikut. Palun selgitada seletuskirjas sihtrühma valikut.

Täiendatud.

Seletuskirja teksti on täiendatud.

5 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 4: § 4 lõige 3 punkt 1sätestab „ei toetata üksikuid või korduvuseta tegevusi“. Palun täpsustada, millisel juhul on tegemist üksiku või korduvuseta tegevustega. Näiteks, kui töötatakse välja üks õppemoodul, siis kas selle sees peab olema korduvaid tegevusi.

Täiendatud.

Seletuskirja teksti on täiendatud.

6 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkti 6: muudatus § 7 lõikes 1 – jääb arusaamatuks, mida tähendab „kaasatud vähemalt kaks kooli“. Muudetava § 8 lõike 1 alusel võib olla taotlejaks üldhariduskool või koolipidaja, vähemalt üks partnerina üldhariduskool (§ 8 lõige 2) ning kaasatud vähemalt üks, kas ettevõtja või kutseõpeasutus (§ 8 lõige 4). Olukorras, kus koolipidaja (näiteks KOV) esitab taotluse ja kaasab partneriteks ühe oma koolidest (x põhikooli) ning ühe ettevõtja. Kas sellisel juhul on § 7 lõike 1 tingimus täidetud või mitte? Täidetud on nii § 8 lõige 1, lõige 2 kui ka lõige 4. Küsimus § 7 lõike 1 osas: kas sellisel juhul RÜ ütleb, et taotlus ei vasta tingimusele? Samuti võib esineda olukord, kus taotluses oli projekti kaasatud kaks kooli (üks partner ja teine lihtsalt kaasatuna kool), kuid projekti elluviimise ajal kaasatud kool loobus. Kas siis maksatakse toetus välja või mitte? Toome siia juurde ka olukorra, kus ellu on viidud kaks praktilist tehnoloogiaõppe moodulit (need olid taotluses tulemused). Ehk siis olukorras, kus kõik taotluses ettenähtud tegevused on tehtud ja tulemus saavutatud, kuid projektis osales vaid partnerkool, siis kas ja kuidas toimub toetuse maksmine?

Selgitame.

Kaasatud vähemalt kaks kooli tähendab, et projektis peavad osalema vähemalt kaks üldhariduskooli sõltumata sellest, kas toetuse taotlejaks on kooli pidaja või kool. Lisaks peab projektis osalema vähemalt üks ettevõtja või kutseõppeasutus, kes panustab toetatavate tegevuste elluviimisse vastavalt rakendusmudelile. Kooli pidajat ei käsitleta projekti rakendamise vaates koostöös osaleva kooli ega partnerina.

Jrk nr

Asutus Ettepaneku sisu Kommentaar

Arvestamise/mittearvestamise põhjendused

Tegemist on kindlasummalise makse/maksetega. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta vaid abikõlblikkuse perioodi. Palun mõelda § 7 muudatus kooskõlas § 8 muudatusega läbi ning sätestada määruses selged nõuded, mis toetab toetuse maksmise viisi.

7 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 6: § 7 lõige 1: Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot tingimusel, et projektis osaleb vähemalt kaks kooli ning viiakse ellu vähemalt üks praktiline tehnoloogiaõppe moodul. Toetuse summat võib suurendada kuni 10 000 euro võrra iga täiendava koostöösse kaasatud kooli ning kuni 10 000 euro võrra iga täiendava elluviidava praktilise tehnoloogiaõppe mooduli eest. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot.“ - Toetuse arvestuskäik ei ole üheselt mõistetav: Kui taotlejaks on üldhariduskool, kes kaasab partnerina teise üldhariduskooli, siis kas võimalikud neile lisanduvad koolid peavad olema projekti mõistes partnerid või koostööpartnerid? Kui toetuse taotlejaks on koolipidaja, kas siis peavad kõik koolid olema kaasatud partneritena? Kui taotlejaks on koolipidaja, kelle pidamisel on ainult üks kool - kas siis tuleb kaasata vähemalt üks kool mujalt? Kui üks üldhariduskool on juba mõnes projektis partner, siis kas ta võib esitada taotlejana omakorda taotluse ja võtta partneriks samasid koole, kellede projektides osalemiseks on juba nõusolek antud?

Selgitame.

Nõue puudutab üldhariduskoole. Projekti partneritena käsitatakse koole, kelle võimekuse arendamisele tegevused on suunatud. Kooli pidaja võib olla taotleja, kuid teda ei arvestata projekti mõistes koolina. Ettevõtja või kutseõppeasutus osaleb projekti tegevustes koostööpartnerina, mitte projekti partnerina õiguslikus tähenduses.

8 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 7: § 7 lõike 2 kehtetuks tunnistamine ja seletuskiri on omavahel vastuolus- kui tunnistatakse kehtetuks piirang, et ühes voorus võib esitada kaks taotlust, ei tähenda see, et edaspidi saab ühes voorus esitada ühe taotluse.

Selgitame.

Taotleja saab esitada ühe projekti, kuna koolis on üks II kooliaste, kellele meede on suunatud.

9 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punktiga 9: § 8 muudatus - muudetakse taotlejate ringi, palun seletuskirjas seda põhjendada, miks edaspidi on taotlejaks lubatud üldhariduskool või koolipidaja.

Täiendatud.

Seletuskirja teksti on täiendatud. 10 Riigi

Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punkt 9: § 8 lõige 5 ütleb, et ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel. Palun täpsustada seletuskirjas, milliste kriteeriumide alusel tuleb

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, kuidas nõuet täita.

Jrk nr

Asutus Ettepaneku sisu Kommentaar

Arvestamise/mittearvestamise põhjendused

toetuse taotlejal tagada ettevõtete valik. Kas kutseõppeasutuste läbipaistev, objektiivne ning mittediskimineeriv valik toimub samadel alustel?

11 Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu punktides 1 ja 2 on kasutatud “ja/või” kaasatavate ettevõtjate ja kutseõppeasutuste kohta. Seda normitehniliselt ei soosita, palun ümber sõnastada ja järgida HÕNTE juhiseid.

Selgitame. Eelnõu eesmärk on hõlmata kõiki olukordi, kus kaasatakse ettevõtjaid, kutseõppeasutusi või mõlemat osapoolt korraga. Väljendi „ja/või“ asendamine üksnes sidesõnadega „ja“ või „või“ muudaks sätte tähendust ning kitsendaks selle kohaldamisala. Seetõttu on senine sõnastus jäetud eelnõus alles.

12 Riigi Tugiteenuste Keskus

Muudatuse seletuskirja punktis 2: § 4 lõike 1 muudatus – „loodud mooduleid ja õppematerjale katsetatakse vähemalt ühe õppeaasta jooksul“. Jääb arusaamatuks, kas tegemist on kohustuse või soovitusega. Meetme määrus sätestab, et projekti minimaalne kestus on 6 kuud ja maksimaalne 24 kuud. Seega kohustuslik minimaalne projekti kestus ei taga antud kohustuse/soovituse täitmist.

Täiendatud.

Seletuskirja teksti on täiendatud.

MÄÄRUS

29.09.2026 nr 1.1-1/26/43

Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2025. a määruse nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2025. a määruses nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise tingimuste eesmärk on tõsta noorte huvi inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondade vastu, mitmekesistades põhikoolide II kooliastme tehnoloogiaõpet koostöös ettevõtjate ja kutseõppeasutustega ning suurendades õpetajate võimekust vastavaid õpikogemusi iseseisvalt rakendada.

(2) Toetuse andmise tegevuste tulemusena: 1) on välja töötatud ja piloteeritud õppekavaga seotud vähemalt 14-tunnised praktilised tehnoloogiaõppe moodulid koostöös koolide, ettevõtjate ja/või kutseõppeasutustega; 2) on arenenud osalejate praktiline õppimiskogemus ja õpetajate valmisolek selliseid tegevusi oma õppetöös rakendada; 3) on kasvanud noorte teadlikkus inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondade olemusest ning õppimis- ja karjäärivõimalustest.“;

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahastatakse projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele ja käesoleva määruse § 2 lõikes 2 kirjeldatud tulemuste saavutamisele ning pakuvad sihtrühmale võimalusi osaleda inseneeria ja IKT valdkondade tehnilisi ja loovoskusi arendavates õppetegevustes, sealhulgas õppekavaga seotud praktilistes tehnoloogiaõppe moodulites, mis viiakse ellu koostöös ettevõtjate ja/või kutseõppeasutustega.“;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „13–19-aastased noored“ tekstiosaga „II kooliastme õpilased“;

2

4) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlusvoorust ei toetata: 1) projekte, mille eesmärk on ühekordne või lühiajaline tegevus; 2) projekte, mille tegevused on suunatud ainult ühe õppeasutuse õpilastele ega ole koostööpõhised; 3) projekte, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist; 4) projekte, mille raames rahastatakse tasemeõppe tavapärast läbiviimist või kooli igapäevast õppetööd; 5) projekte, mille raames tegevused ei toeta kooli arengut tervikuna ega hõlma õpetajate kaasamist.“;

5) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tavapärase tasemeõppe pakkumise ja tasemeõppes osalemisega seotud kulud;“;

6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot tingimusel, et projektis osaleb vähemalt kaks kooli ning viiakse ellu vähemalt üks praktiline tehnoloogiaõppe moodul. Toetuse summat võib suurendada kuni 10 000 euro võrra iga täiendava kaasatud kooli ning kuni 10 000 euro võrra iga täiendava elluviidava praktilise tehnoloogiaõppe mooduli eest. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot.“;

7) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 % projekti abikõlblikest kuludest.“;

9) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja võib olla üldhariduskool või kooli pidaja.

(2) Projekti tegevuse elluviimiseks peab projektis osalema vähemalt kaks üldhariduskooli.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud tingimustele.

(4) Projekti tegevuse elluviimisse tuleb kaasata vähemalt üks ettevõtja või kutseõppeasutus.

(5) Ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2025. a määruse nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkondades“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Uuringud näitavad, et Eesti üldhariduskoolide II kooliastmes on tehnoloogiaõpetuse kvaliteet ja praktilisus ebaühtlane ning koolide võimekus pakkuda kvaliteetset õpet erineb märkimisväärselt, seda nii õpetajate pädevuste ja ka õppekeskkonna ning -vahendite kontekstis. Koolide ja koolipidajate ressursid-võimalused on erinevad, mõjutades otseselt õppe ja korralduse kvaliteeti. Õpetamise kvaliteeti mõjutab ka kvalifitseeritud õpetajate nappus ning vajadus täiendava toe järele uute tehnoloogiate rakendamisel. Lisaks viitavad uuringud, et tehnoloogia ja digivahendite kasutamine õppetöös on kooliti ja õpetajate lõikes väga erinev – määravaks saab õpetaja oskus vahendeid eesmärgipäraselt rakendada. Seega sõltub laste praktiline kokkupuude tehnikaga konkreetse kooli ja õpetaja praktikast. Määruse muutmine on eelkõige tingitud vajadusest kaasajastada üldhariduskoolide tehnoloogiaõpetust II kooliastmes tänapäevaste praktiliste käed-külge tegevustega. Eesmärgi saavutamiseks lisatakse avatud taotlusvooru uus tegevus, mis võimaldab koolidel kaasata õppe läbiviimisse ettevõtjaid ja/või kutseõppeasutusi. Lisaks korrigeeritakse ja täpsustatakse mõned ebatäpsused tekstis.

Määrusega täpsustatakse tegevusi, millele saab toetust taotleda, kriteeriumeid, mille alusel toetust antakse ning abikõlbulikkuse tingimusi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna projektijuht Anne Raam ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja Euroopa Sotsiaalfondi Pluss reeglistikuga on kontrollinud strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected]); strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]); strateegia- ja finantsosakonna nõunik Meelis Aunap ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud HTMi õiguspoliitika õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 laiendatakse § 2 lõikes 1 toetuse andmise eesmärki ning täpsustatakse lõikes 2 kirjeldatud tegevuse tulemust, sh suurendades õpetajate võimekust vastavaid õpikogemusi iseseisvalt kavandada ja rakendada. Muudatuse eesmärk on muuta toetuse andmise rakendusmudelit, suunates fookuse enam koolide võimekuse arendamisele. Selleks toetatakse üldhariduskoolide võimekust töötada koostöös ettevõtjate ja/või kutseõppeasutustega. Projekti tulemusena luuakse II kooliastme tehnoloogiaõppe korraldusmudel, töötatakse välja praktilisi õppe moodulid ja vastavad õpet toetavad materjalid. Loodavaid mooduleid ja õppematerjale katsetatakse ja täiendatakse projekti rakendamise käigus. Moodul on sisult terviklik õppeüksus, mida saab siduda tehnoloogia valdkonna õpitegevustesse või rakendada eraldiseisva õppe osana. Väljatöötatava mooduli maht on vähemalt 14 akadeemilist tundi ning toetav õppematerjal katab kogu vastava mooduli sisu. Käed-külge õpitegevused mõjutavad oluliselt õpilaste huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu ning loovad eelduse, et tulevikus asutakse õppima nimetatud valdkonnaga seotud alal.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 1 sõnastust tulenevalt toetuse andmise rakendusmudeli muutmisest. Toetatavate tegevuste fookus suunatakse üldhariduskoolide võimekuse arendamisele, kus mõtestatakse inseneriharidust ja tehnoloogiaõppe õpetamist, et koostöös ettevõtjate ja/või kutsekoolidega töötada välja ning rakendada II kooliastme tehnoloogiaõppe korraldusmudeleid ning luua õppekavaga seotud praktilisi tehnoloogiaõppe mooduleid ja nende rakendamist toetavaid õppematerjale. Loodud mooduleid ja õppematerjale katsetatakse kõigis projektis osalevates koolides vähemalt ühe õpperühmaga. Toetuse abil ellu viidud tegevuse tulemusena on osalevates koolides paranenud õpetajate valmisolek ja kujunenud õpetamispraktikad selliste lahenduste edaspidiseks rakendamiseks õppetöös. Eelduslikult aitab see suurendada noorte huvi inseneeria valdkonna vastu.

Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse § 4 lõikes 2 sihtrühma, asendades senise vanusepõhise määratluse II kooliastme õpilastel põhineva sihtrühma kirjeldusega. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et vanuses 8–12 aastat avaldavad käed-külge tegevused, inseneeria disainiprotsess ja praktiline probleemilahendus positiivset mõju nii õpilaste STEM-valdkonna huvidele kui ka probleemilahendus-, koostöö- ja loovusoskuste arengule. Samas on I kooliastme tööõpetuse eesmärk toetada tehnoloogiaõpetuse algoskuste omandamist, mis loob aluse ja on eelduseks II kooliastmes tehnoloogiaõppe jätkamisel. Seetõttu on põhjendatud suunata tegevused just II kooliastme õpilastele, kus õppijate vanus on üldjuhul 10-13 aastat ning kelle õpitee etapis on tehnoloogiaõppe praktiliste õpikogemuste rakendamine kõige asjakohasem.

Eelnõu punktiga 4 korrigeeritakse § 4 lõike 3 sõnastust, et viia see kooskõlla muutunud rakendusmudeliga ning parandada toetatavate tegevuste ja piirangute arusaadavust. Lisaks täiendatakse lõiget punktiga 5, mille eesmärk on välistada projektid, mis ei panusta kooli võimekuse terviklikku arengusse ega hõlma õpetajate kaasamist. Nõude eesmärk on välistada projektid, mille mõju piirdub üksikute õppijate või lühiajaliste tegevustega ega loo koolis püsivat võimekust tehnoloogiaõppe arendamiseks. Kahe kooli nõue suurendab loodavate lahenduste ülekantavust ja toetab nende laiemat kasutuselevõttu haridussüsteemis. Tehnoloogiaõpetuse kaasajastamiseks loodud mooduleid ja õppematerjale tuleb kõigis projekti kaasatud koolides katsetada vähemalt ühe rühma õppetöös, et tagada positiivne muutus. Seejuures on määravaks koostööpõhine inseneri- ja tehnikateaduste valdkonna hariduse mõtestamine koolis ja õpetaja oskus rakendada käed-külge tegevusi ning kasutada tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt. Õpetajate kaasamine on vajalik selleks, et projektide käigus välja töötatud moodulid, õppematerjalid ja õpetamispraktikad oleksid rakendatavad ka pärast projekti lõppu ning toetaksid kooli võimekuse kestlikku arengut.

Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse § 5 lõike 3 punkti 1 sõnastust, tuuakse sisse viide „tavapärasele tasemeõppele“. Muudatus on vajalik, et parandada toetatavate tegevuste ja piirangute arusaadavust ning oleks kooskõlas muutunud rakendusmudeliga. Muudatusega täpsustatakse tavapärase õppetöö ning toetatavate arendustegevuste vahelist piiri. Projekti raames toimub õpe kas ettevõtja reaalses töökeskkonnas või kutsehariduskoolis töökeskkonda imiteerivas keskkonnas või koolis loodud mobiilses klassiruumis, selleks saab olla koolis olev ruum, kuhu ajutiselt paigutatakse ettevõtja või kutseõppeasutuse tööriistad, vahendid, mida on tarvis õppe läbiviimisel. Õppetööd viivad koostöös läbi erialaspetsialist ja õpetaja. Abikõlblikud ei ole tavapärase tasemeõppe läbiviimise ega tasemeõppes osalemisega seotud kulud. Abikõlblikud on uued, vähemalt kahe üldhariduskooli ja kaasatud ettevõtte/ kutseõppeasutustega koostöös välja töötatavad ja katsetatavad õppelahendused.

Eelnõu punktiga 6 sõnastatakse § 7 lõige 1, millega kehtestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa. 30 000 euro toetuse saamise tingimus on, et projektis osaleb vähemalt kaks kooli, luuakse üldhariduskooli ja ettevõtja ja/või kutseõppeasutuse II kooliastme tehnoloogiaõppe korraldusmudel ning viiakse ellu vähemalt üks praktiline tehnoloogiaõppe moodul kõigis projektis osalevates koolides. Iga täiendava projekti partneriks kaasatud kooli

puhul võib eelarvet suurendada 10 000 eurot. Iga täiendava välja töötatud ja rakendatud mooduli puhul võib eelarvet suurendada 10 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 100 000 eurot.

Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 2. Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus ühe projekti, sest toetuse taotleja on kool või kooli pidaja ning sekkumise eesmärgiks on mitmekesistada üldhariduskoolide II kooliastme tehnoloogiaõpet koostöös ettevõtjate ja/või kutseõppeasutustega ning suurendada õpetajate võimekust vastavaid õpikogemusi iseseisvalt rakendada ja jõuda võimalikult paljude koolide II kooliastme õpilasteni.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 7 lõike 4 sõnastust. Toetuse maksimaalne osakaal on 100% projekti abikõlblikest kuludest. Koolidele võib anda 100% toetust, sest tegemist ei ole riigiabiga. Kriitiline on vaid see, et projektist ei tekiks põhjendamatut majanduslikku eelist kaasatud ettevõtetele. Majanduslikku eelist ei teki, kui ettevõtja teenuse eest makstakse turutingimustel. Seega saab ettevõtja olla teenuse pakkuja, mitte partner.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse§ 8-ssätestatud taotlejate ringi ning täpsustatakse § 8 taotlejale ja partnerile esitatavaid nõudeid tulenevalt toetuse andmise rakendusmudeli muutmisest, mille eesmärk on suurendada tegevuste mõju haridussüsteemis, viies toetatavate tegevuste kavandamise ja elluviimise vahetumalt koolide vastutusse. Taotleja võib olla üldhariduskool või kooli pidaja. Toetuse taotlemise eelduseks on, et projekti elluviimisel osaleb vähemalt kaks üldhariduskooli. Juhul, kui taotlejaks on kooli pidaja on vähemalt üks üldhariduskool partneriks ja teine üldhariduskool kaasatud. Juhul, kui taotlejaks on üldhariduskool on teine üldhariduskool kaasatud partnerina. Lisaks peab tegevuste elluviimisse olema kaasatud vähemalt üks ettevõtja või kutseõppeasutus. Toetuse saaja ja partner peavad tagama kaasatava ettevõtja/ või kutseõppeasutuse valiku läbipaistvuse, objektiivsuse ja mittediskrimineerivuse. Nõude eesmärk on tagada, et vajaduse korral oleks taotlejal võimalik põhjendada valiku aluseid ning tõendada, et valik ei olnud diskrimineeriv ega põhjendamatult eelistav. Selleks peab toetuse saajal olema olemas teave, mille alusel on võimalik valiku tegemise asjaolusid hiljem selgitada. Taotluse menetlemisel ei kontrollita valiku põhjendatust ega selle aluseks olevaid dokumente, vaid piisab valikul kasutatud põhimõtete kirjeldamisest taotluses. Kaasataval ettevõttel peab olema huvi, võimekus, teadmised ja oskused koolile lisandväärtuse pakkumiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatuse eesmärk on toetada üldhariduskoole, et töötada välja ja katsetada uusi tehnoloogiaõpetuse mooduleid ja korraldusmudeleid, käed-külge praktilist õpet, loodud õppematerjale. Tegevuste rakendamise võimekus jääb pärast projekti lõppu koolidesse ning seda saavad kasutada ka teised üldhariduskoolid.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalne areng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Keskkond ja kliima Sekkumiste otsene mõju keskkonnale ja kliimale on neutraalne kuni mõõdukalt positiivne. Toetatavad tegevused keskenduvad õpilaste tehnoloogia ja inseneri-alaste teadmiste ning

oskuste arendamisele praktiliste tegevuste kaudu. Õppe raames käsitletavad teemad võivad hõlmata ressursitõhusust, ringmajandust, energiatõhusust, materjalide säästlikku kasutamist ning keskkonnasäästlike tehniliste lahenduste kavandamist. Meetme tulemusena suureneb õpilaste teadlikkus tehnoloogia rollist keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisel ning kujunevad oskused analüüsida ja luua kestlikke lahendusi. Mõju avaldub eelkõige pikaajalise teadlikkuse ja pädevuste kasvuna.

Tasakaalustatud regionaalareng Sekkumiste kaudu saavad koolid täiendavad võimalused omavaheliseks koostööks ja eriala ekspertide kaasamiseks kutseõppeasutustest/ettevõtetest, seda sõltumata nende geograafilisest asukohast. See aitab parandada väiksemate ja piiratud võimekusega koolide ligipääsu kvaliteetsetele tehnoloogiaõppe võimalustele. Toetatavad tegevused aitavad vähendada piirkondlikke erinevusi praktilise tehnoloogiaõppe kättesaadavuses ning tugevdavad koostöövõrgustikku üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja töömaailma vahel. Pikas vaates toetab see tehnoloogia- ja inseneeriapädevuste ühtlasemat arengut üle Eesti.

Sooline võrdõiguslikkus Sekkumistel on positiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Tehnoloogia- ja inseneeriavaldkondades esineb jätkuvalt sooline segregatsioon, mistõttu on oluline pakkuda kõigile õpilastele varajases eas võimalusi positiivseks kokkupuuteks tehnoloogia ja inseneeriaga. Käed-külge tegevused, projektõpe ja probleemilahendusel põhinev õpe aitavad vähendada valdkonnaga seotud stereotüüpe ning suurendada nii tüdrukute kui ka poiste huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu. Tegevuste rakendamisel tagatakse, et osalemisvõimalused, õppe sisu ja õppe korraldus ei sea osalejaid ebasoodsasse olukorda soo alusel. Projektide kavandamisel ja elluviimisel julgustatakse kaasama võrdselt nii tüdrukuid kui ka poisse.

Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Sekkumiste eesmärk on parandada II kooliastme õpilaste ligipääsu kvaliteetsele ja praktilisele tehnoloogiaõppele sõltumata nende elukohast, sotsiaal-majanduslikust taustast või kooli olemasolevast võimekusest. Toetus aitab vähendada erinevusi koolide võimalustes pakkuda nüüdisaegset tehnoloogiaõpet ning toetab õpilaste võrdset ligipääsu praktilistele õppimisvõimalustele. Projektide elluviimisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtetega ning vajaduse korral kohandada tegevusi erinevate õpivajadustega õppijatele. Tegevuste tulemusena paranevad õpilaste võimalused omandada tuleviku tööturul vajalikke tehnoloogia- ja probleemilahendusoskusi sõltumata nende taustast või elukohast.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondist (65%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (35%). Planeeritava avatud taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Määruse eelarvest on kohustustega katmata 383 404 eurot. Puudujäägi katmiseks tõstetakse vajalikud vahendid ümber käskkirja „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kooskõlastustabel on seletuskirja lisa.