Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]

29.09.2026 nr DM-137173-13

Männiku XXVIII uuringuloa andmise korralduse ja loa eelnõud kooskõlastamiseks

Keskkonnaamet teatab, et AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 12618) 20.07.2026 esitatud Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.07.2026 menetluse nr M-137173 juurde) alusel on valminud Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise korralduse ja uuringuloa nr L.MU/527484 eelnõud.

Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, kinnistu nr 15480250), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi pindala on 5,43 ha.

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse § 27 lõikele 10 palub Keskkonnaamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel käesoleva kirja saamisest 30 päeva jooksul haldusakti eelnõu kooskõlastada või sellest keelduda.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Marin Varblane 5692 7090 [email protected]

1. Geoloogilise uuringu loa korralduse eelnõu.pdf 2. Geoloogilise uuringu loa nr L.MU_527484 eelnõu.pdf

2(2)

EELNÕU (29.09.2026)

KORRALDUS

Geoloogilise uuringu loa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 32, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 ja tuginedes Riigimetsa Majandamise Keskuse 18.08.2026 kirjale nr 3- 1.1/2026/4756, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 28.08.2026 kirjale nr 4-4/26/2857-2 ja xx kirjale nr xx, Saku Vallavolikogu 17.09.2026 otsusele nr 24 ning AS-i TREV-2 Grupp 20.07.2026 esitatud taotlusele nr T-L.MU/1034153, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Anda AS-le TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/527484 kehtivusajaga 3 aastat. 1.2. Lisada antavale uuringuloale järgmised täiendavad tingimused:

1.2.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.2.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; 1.2.3. geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine. 1.3. Avalikustada AS-le TREV-2 Grupp Männiku XXVIII uuringuruumi uuringuloa nr L.MU/527484 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/527484 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

2. ASJAOLUD

2.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe linnaosa, Tallinn; edaspidi ka taotleja) esitas 20.07.2026 Keskkonnaametile Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (uuringuloa) taotluse. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 20.07.2026 menetluse nr M-137173 juurde dokumendina nr DM-137173-1.

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval katastriüksusel Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, kinnistu nr 15480250), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum koosneb ühest lahustükist, mille pindala on 5,43 ha. Tegemist on liiva tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 8 puurauku ja kuni 6 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 25 m; hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmine; muud kavandatavad sihtotstarbelised tööd: terastikulise koostise määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine.

Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub Tallinna-Saku liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 109) ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 osaliselt. Geoloogilise uuringu eesmärk on määrata Männiku XXVIII uuringuruumis maavara kvaliteet, arvutada selle kogus aktiivse tarbevaruna ning hinnata maavara kasutuselevõtu võimalusi. Positiivsete uuringutulemuste korral on ettevõtte eesmärk taotleda uuringuruumi alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.

Uuringuloa taotletav kehtivusaeg on 3 aastat. 2.2. Üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav Männiku XXVIII uuringuruum rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalaga ning perspektiivse Tallinna ringraudtee trassikoridoriga.

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lõunapiir järgib avalikult kasutatava riigitee 1. Saku ühendustee kaitsevööndit (vid 3540). Uuringuruumist ligikaudu 3 m kaugusele itta jääb Tallinna-Saku tee piiranguvöönd (vid 11340). Lähim sideehitise kaitsevöönd paikneb ligikaudu 10 m kaugusel idas (vid RO264506). Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni maa-aluse survetorustiku (vid 3-10-321) kaitsevöönd jääb uuringuruumist ligikaudu 10 m kaugusele läände.

Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ca 2,1 km kaugusel ida-kagu suunas.

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga ja Tammemäe, ÜP-163, maaparandushoiualaga (vid 4109550010080002).

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi teenindusalal ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks. Kaitsealuseid loodusobjekte ja elupaigatüüpe uuringuruumi teenindusalal ei ole.

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lähiümbruses paiknevad kaitsealuste liikide leiukohad ja püsielupaigad. Ligikaudu 170 m kaugusel kirdes asub I kaitsekategooria liigi juttselg-kärnkonna (Epidalea calamita) leiukoht (EELIS kood KLO9101954) ja ca 360 m kaugusele kirdesse jääb II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) leiukoht (EELIS kood KLO9120194).

Põhikaardi andmetel asub lähim eluhoone ca 400 m kaugusel Männiku tee 149 katastriüksusel (tunnus 71801:001:0980, sihtotstarve elamumaa 100%). 2.3. Maapõueseaduse (MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.

Uuringuloa taotlust on kontrollinud riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 22.07.2026 kiri nr 13-1/26-1128; MaaPS § 27 lõige 2). MaaPS § 30 lõike 2 alusel avaldas Keskkonnaamet uuringuloa taotluse menetluse algatamise teate 07.08.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teavitas avatud menetluse algatamisest menetlusosalisi (perspektiivse ringraudtee trassikoridoriga kattumisega seonduvalt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit) 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-3. Kuni uuringuloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.

Avalikustamise käigus laekusid arvamused Maa- ja Ruumiametilt (14.08.2026 kiri nr 7- 1/26/10557-2 on registreeritud KOTKAS-s 17.08.2026 numbriga DM-137173-7) ning Transpordiametilt (25.08.2026 kiri nr 7.1-7/26/13959-2 on registreeritud KOTKAS-s 25.08.2026 numbriga DM-137173-9).

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) märkis, et 1) geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine; 2) uuringud ei tohi kahjustada puuraugu lähedusse jäävaid kuivenduskraave, hooldustrasse ja truupe; 3) kraavi ületamisel tuleb kraav pärast tööde tegemist puhastada voolutakistustest ja korrastada nõlvused, vajadusel rajada nõlvale lisakindlustis nõlva stabiilsuse tagamiseks; 4) ala tuleb pärast tööde tegemist korrastada. Lisaks soovis MaRu menetluse käigus edasisi teavitusi.

MaRu märkuste alusel lisab Keskkonnaamet antavale uuringuloale asjakohase täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine.

Transpordiamet tõi välja, et 1) uuringuloa taotluse dokumentides ei ole näidatud kavandatava tegevuse kattuvust riigitee ega selle kaitsevööndi maa-alaga, kuid puuraukude asukohad on kavandatud riigitee kaitsevööndi lähedale ning juurdepääse puurimistööde asukohtadesse ei ole näidatud; 2) ilma maaomaniku või -valdaja loata ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks (liiklusseadus § 45 lg 13); 3) ristumiskoha (sh ajutise mahasõidu) rajamise lubamine on ehitusseadustiku § 99 lg 3 kohaselt tee omaniku (riigitee puhul Transpordiameti) kaalutlusotsus ja nõuded ristumiskoha projekteerimiseks annab Transpordiamet külgneva maa omaniku taotluse alusel.

Transpordiameti nõuded lähtuvad kehtivatest õigusaktidest ja on seega otsekohalduvad st

kuuluvad täitmisele ka ilma neid uuringuloa täiendavateks tingimusteks kandmata. Lisaks, MaRu geoportaali kitsenduste kaardirakenduse andmetel ei kattu taotletav Männiku XXVIII uuringuruum riigitee kaitsevööndiga ja geoloogiliste uuringute tegemise jaoks ei ole vajalik rajada uusi ristumiskohti ega mahasõite (sh ajutisi). Viimsi metskond 13 volitatud asutusena on RMK nõustunud geoloogiliste uuringute tegemiseks viidatud kinnistul. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud määrata Transpordiameti nõudeid loa täiendavateks tingimusteks. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt palus Keskkonnaamet 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-6 riigivara valitseja volitatud asutuse RMK nõusolekut katastriüksuse Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259) kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. RMK nõustus 18.08.2026 kirjaga nr 3-1.1/2026/4756 (registreeritud KOTKAS-s 19.08.2026 numbriga DM-137173-8) uuringute tegemisega järgmistel tingimustel:

1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

Riigivara valitseja esitatud tingimused määratakse uuringuloa täiendavateks tingimusteks muutmata kujul. Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga. MaaPS § 27 lõike 5 kohaselt palus Keskkonnaamet 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) arvamust Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele. RKIK nõustus 28.08.2026 kirjaga nr 4- 4/26/2857-2 (registreeritud KOTKAS-s 28.08.2026 numbriga DM-137173-10) uuringuloa taotlusega tingimusi esitamata.

MaaPS § 27 lõike 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Avatud menetluse algatamise teade ja taotlus on edastatud Saku Vallavalitsusele 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-4, milles määrati taotlusele arvamuse andmise tähtajaks 08.10.2026. Saku Vallavolikogu nõustus 17.09.2026 otsusega nr 24 (registreeritud KOTKAS-s 22.09.2026 numbriga DM-137173-11) uuringuloa andmisega tingimusi esitamata, kuid juhtis tähelepanu, et uuringu käigus tuleb muuhulgas arvesse võtta vastavalt Maves OÜ poolt koostatud tööd „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“. Täiendavalt tõi Saku Vallavolikogu välja, et annab informatsiooni mõttes juba aegsasti teada, et geoloogilise uuringu loaga nõustumine ei anna õigustatud ootust kaevandamisloaga nõustumisele, mistõttu soovitab läbi mõelda, kas uuringu tegemine on sellisel kujul siiski otstarbekas. MaaPS § 30 lõike 5 alusel pani loa andja haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud

ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja xx.xx.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks kaks nädalat teate avaldamisest alates. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid sh Saku Vallavalitsust ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit xx.xx.2026 kirjaga nr xx.

Avalikustamise käigus arvamusi/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

MaaPS § 27 lõike 10 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas xx kirjaga nr xx uuringuloa eelnõu RKIK-le, kes kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõud xx kirjaga nr xx (registreeritud KOTKAS-s xx numbriga xx).

Vastavalt HMS § 49 lõigetele 1 ja 3 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist taotluse esitajale ja huvitatud isikutele, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav haldusakt puudutada, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS-lt TREV-2 Grupp xx.xx.2026 kirjaga nr xx arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise korralduse ja uuringuloa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest.

AS TREV-2 Grupp xxx.

3. KAALUTLUSED

3.1. Geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lõige 2). Geoloogilise uuringu läbi viimine on lubatud vaid uuringuloa alusel (MaaPS § 17 lõige 2). Uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse (MaaPS § 27 lõige 1). Uuringuloa andjaks on Keskkonnaamet (MaaPS § 26).

Keskkonnaamet kontrollis AS-i TREV-2 Grupp 20.07.2026 esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-s, keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (määrus nr 1) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks uuringuloa taotluse menetlemiseks.

Riigilõivuseaduse § 136¹ lõike 1 kohaselt on riigilõiv 1060 eurot tasutud 16.07.2026.

3.2. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ( KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (määrus nr 224). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. Geoloogilist uuringut võib korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik (MaaPS § 17 lõiked 3 ja 4). Uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostajaks on taotluse vormil märgitud OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond). Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (JäätS) § 35² tähenduses, tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (MaaPS § 28 lõige 5). Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse JäätS §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki ning seetõttu ei ole jäätmekava koostamine ja esitamine vajalik. 3.3. Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Uuringuluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

Vastavalt määruse nr 1 § 4 lõikele 3 kantakse uuringuloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Riigivara valitseja volitatud asutus RMK nõustus tingimuslikult kinnistu Viimsi metskond 13 kasutamisega geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. Seega on nimetatud kinnistul uuringute teostamise eelduseks nende tingimuste täitmine ja uuringuloale märgitakse järgmised täiendavad tingimused:

1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest

vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa

majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

Maa- ja Ruumiameti 14.08.2026 kirjas nr 7-1/26/10557-2 toodud märkuste alusel (pikemalt käsitletud punktis 2.3) lisab Keskkonnaamet antavale uuringuloale täiendava tingimuse: geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine. Kuna uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemiga, mille toimimise tagamine on MaRu pädevuses, tuleb uuringuloa omajal seega välitööde tegemisel MaRu kirjeldatud nõuetest lähtuda.

Transpordiameti 25.08.2026 kirjas nr 7.1-7/26/13959-2 toodud nõudeid (pikemalt käsitletud punktis 2.3) ei ole põhjendatud määrata antava uuringuloa täiendavateks tingimusteks, kuna uuringuruumi teenindusala ei kattu riigitee kaitsevööndiga. Uuringuloaga saab reguleerida tegevusi, mis toimuvad uuringuruumi teenindusala piires. Lisaks on loa omanikul kohustus järgida õigusaktides kehtestatud asjakohaseid nõudeid ka ilma nende uuringuloa täiendavateks tingimusteks lisamiseta.

3.4. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Liiva uuringuteks tehtavate geoloogiliste uurimistöödega ei kaasne olulist vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnahäiringut. Mõningal määral tekitavad uuringut teostavad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate tekitatava müraga, olles pigem väiksem. Geoloogilise uuringu läbiviimine ei kahjusta ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet, kuivõrd uuringutega kaasnev mõju on minimaalne ega ulatu uuringuruumi teenindusala piiridest väljapoole. Geoloogilise uuringu käigus on kavandatud rajada esialgu kuus puurauku, et selgitada maavara levik, geoloogiline ehitus ja kvaliteet. Vajaduse korral rajatakse täiendavad puuraugud. Sellest tulenevalt taotletakse uuringuloas õigust rajada kuni kaheksa puurauku, kui peaks tööde käigus tekkima vajadus geoloogilist ehitust täpsustada. Lisaks taotletakse võimalust rajada kuni kuus kaevandit, kui välitööde käigus tekib vajadus täpsustada katendi paksust, kirjeldada pinnalähedasi setteid või võtta täiendavaid proove ülemistest kihtidest. Kaevandid rajatakse üksnes põhjendatud vajaduse korral.

Uurimissügavuseks kavandatakse kuni 25 m. Uuringupunktide paigutus ja tihedus plaanil on määratud vastavalt eelduslikule maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei tohi ületada uuringupunktide vahekaugus 200 m. Puuraugud rajatakse kasuliku kihi lamamini või uuringuloaga lubatud maksimaalse uurimissügavuseni. Puurimiseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuuragregaati. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku

kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise ja filtratsioonimooduli määramiseks). Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. MaaPS § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust uuringuloa andmiseks ei olnud ja sellest tulenevat keeldumise alust ei esine. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 1 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja või tema volitatud asutuse nõusolek. RMK nõustus 18.08.2026 kirjaga nr 3-1.1/2026/4756 Viimsi metskond 13 kinnistul uuringute tegemisega tingimustel, mis lisatakse antava uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 1 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 35 lõike 1 punkti 2 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. RKIK nõustus 28.08.2026 kirjaga nr 4- 4/26/2857-2 (registreeritud KOTKAS-s 28.08.2026 numbriga DM-137173-10) uuringuloa taotlusega tingimusi esitamata. Uuringuloa eelnõu kooskõlastati/ei kooskõlastatud xx kirjaga nr xx. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 2 kohast keeldumise alust. MaaPS § 35 lõike 1 punktidest 3 - 5, 8 ja 11 ja lõike 2 punktidest 2-3 tulenevat keeldumise alust menetluse käigus ei ilmnenud. Männiku XXVIII uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega Eesti Looduse Infosüsteemi kantud muid kaitstavaid loodusobjekte, samuti ei ulatu uuringuruumis tehtavate välitööde mõju uuringuruumi piiridest väljapoole. Alal ei asu muinsuskaitseobjekte ega kinnismälestisi. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Kuna uuringuluba ei anna selle omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse keskkonnaluba kaevandamiseks, on uuringuloa taotlemine ja uuringu teostamine taotleja enda risk ning kulu. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 kohast keeldumise alust. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Saku Vallavolikogu nõustus 17.09.2026 otsusega nr 24 uuringuloa andmisega tingimusi esitamata. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohast keeldumise alust.

MaaPS 35 lõige 2 punkt 1 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade xx.xx.2026). Eeltoodu alusel võib väita, et MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmisest keeldumise alused puuduvad. Uuringuluba ei anna selle omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamiseks keskkonnaluba ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust keskkonnaloa saamiseks.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Geoloogilise uuringu luba

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 109

Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv 800 tuh m³

Liiv, täitepinnas 800 tuh m³

Loa nr L.MU/527484

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp

Registrikood / Isikukood 10047362

Postiaadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Uuringuruumi andmed

Nimetus Männiku XXVIII

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5.43

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 25

Puuraukude arv 8

Uuringukaeveõõnte arv 6

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Loa andja

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Asutuse registrikood 70008658

Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 29.09.2026

Lõppemise kuupäev 29.09.2029

Täiendavad tingimused 1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; 3. geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine.

EELNÕU (29.09.2026)

KORRALDUS

Geoloogilise uuringu loa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 32, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 ja tuginedes Riigimetsa Majandamise Keskuse 18.08.2026 kirjale nr 3- 1.1/2026/4756, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 28.08.2026 kirjale nr 4-4/26/2857-2 ja xx kirjale nr xx, Saku Vallavolikogu 17.09.2026 otsusele nr 24 ning AS-i TREV-2 Grupp 20.07.2026 esitatud taotlusele nr T-L.MU/1034153, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Anda AS-le TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/527484 kehtivusajaga 3 aastat. 1.2. Lisada antavale uuringuloale järgmised täiendavad tingimused:

1.2.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.2.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; 1.2.3. geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine. 1.3. Avalikustada AS-le TREV-2 Grupp Männiku XXVIII uuringuruumi uuringuloa nr L.MU/527484 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/527484 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

2. ASJAOLUD

2.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe linnaosa, Tallinn; edaspidi ka taotleja) esitas 20.07.2026 Keskkonnaametile Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (uuringuloa) taotluse. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 20.07.2026 menetluse nr M-137173 juurde dokumendina nr DM-137173-1.

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval katastriüksusel Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, kinnistu nr 15480250), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum koosneb ühest lahustükist, mille pindala on 5,43 ha. Tegemist on liiva tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 8 puurauku ja kuni 6 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 25 m; hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmine; muud kavandatavad sihtotstarbelised tööd: terastikulise koostise määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine.

Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub Tallinna-Saku liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 109) ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 osaliselt. Geoloogilise uuringu eesmärk on määrata Männiku XXVIII uuringuruumis maavara kvaliteet, arvutada selle kogus aktiivse tarbevaruna ning hinnata maavara kasutuselevõtu võimalusi. Positiivsete uuringutulemuste korral on ettevõtte eesmärk taotleda uuringuruumi alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.

Uuringuloa taotletav kehtivusaeg on 3 aastat. 2.2. Üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav Männiku XXVIII uuringuruum rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalaga ning perspektiivse Tallinna ringraudtee trassikoridoriga.

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lõunapiir järgib avalikult kasutatava riigitee 1. Saku ühendustee kaitsevööndit (vid 3540). Uuringuruumist ligikaudu 3 m kaugusele itta jääb Tallinna-Saku tee piiranguvöönd (vid 11340). Lähim sideehitise kaitsevöönd paikneb ligikaudu 10 m kaugusel idas (vid RO264506). Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni maa-aluse survetorustiku (vid 3-10-321) kaitsevöönd jääb uuringuruumist ligikaudu 10 m kaugusele läände.

Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ca 2,1 km kaugusel ida-kagu suunas.

Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga ja Tammemäe, ÜP-163, maaparandushoiualaga (vid 4109550010080002).

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi teenindusalal ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks. Kaitsealuseid loodusobjekte ja elupaigatüüpe uuringuruumi teenindusalal ei ole.

Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lähiümbruses paiknevad kaitsealuste liikide leiukohad ja püsielupaigad. Ligikaudu 170 m kaugusel kirdes asub I kaitsekategooria liigi juttselg-kärnkonna (Epidalea calamita) leiukoht (EELIS kood KLO9101954) ja ca 360 m kaugusele kirdesse jääb II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) leiukoht (EELIS kood KLO9120194).

Põhikaardi andmetel asub lähim eluhoone ca 400 m kaugusel Männiku tee 149 katastriüksusel (tunnus 71801:001:0980, sihtotstarve elamumaa 100%). 2.3. Maapõueseaduse (MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.

Uuringuloa taotlust on kontrollinud riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 22.07.2026 kiri nr 13-1/26-1128; MaaPS § 27 lõige 2). MaaPS § 30 lõike 2 alusel avaldas Keskkonnaamet uuringuloa taotluse menetluse algatamise teate 07.08.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teavitas avatud menetluse algatamisest menetlusosalisi (perspektiivse ringraudtee trassikoridoriga kattumisega seonduvalt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit) 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-3. Kuni uuringuloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.

Avalikustamise käigus laekusid arvamused Maa- ja Ruumiametilt (14.08.2026 kiri nr 7- 1/26/10557-2 on registreeritud KOTKAS-s 17.08.2026 numbriga DM-137173-7) ning Transpordiametilt (25.08.2026 kiri nr 7.1-7/26/13959-2 on registreeritud KOTKAS-s 25.08.2026 numbriga DM-137173-9).

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) märkis, et 1) geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine; 2) uuringud ei tohi kahjustada puuraugu lähedusse jäävaid kuivenduskraave, hooldustrasse ja truupe; 3) kraavi ületamisel tuleb kraav pärast tööde tegemist puhastada voolutakistustest ja korrastada nõlvused, vajadusel rajada nõlvale lisakindlustis nõlva stabiilsuse tagamiseks; 4) ala tuleb pärast tööde tegemist korrastada. Lisaks soovis MaRu menetluse käigus edasisi teavitusi.

MaRu märkuste alusel lisab Keskkonnaamet antavale uuringuloale asjakohase täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine.

Transpordiamet tõi välja, et 1) uuringuloa taotluse dokumentides ei ole näidatud kavandatava tegevuse kattuvust riigitee ega selle kaitsevööndi maa-alaga, kuid puuraukude asukohad on kavandatud riigitee kaitsevööndi lähedale ning juurdepääse puurimistööde asukohtadesse ei ole näidatud; 2) ilma maaomaniku või -valdaja loata ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks (liiklusseadus § 45 lg 13); 3) ristumiskoha (sh ajutise mahasõidu) rajamise lubamine on ehitusseadustiku § 99 lg 3 kohaselt tee omaniku (riigitee puhul Transpordiameti) kaalutlusotsus ja nõuded ristumiskoha projekteerimiseks annab Transpordiamet külgneva maa omaniku taotluse alusel.

Transpordiameti nõuded lähtuvad kehtivatest õigusaktidest ja on seega otsekohalduvad st

kuuluvad täitmisele ka ilma neid uuringuloa täiendavateks tingimusteks kandmata. Lisaks, MaRu geoportaali kitsenduste kaardirakenduse andmetel ei kattu taotletav Männiku XXVIII uuringuruum riigitee kaitsevööndiga ja geoloogiliste uuringute tegemise jaoks ei ole vajalik rajada uusi ristumiskohti ega mahasõite (sh ajutisi). Viimsi metskond 13 volitatud asutusena on RMK nõustunud geoloogiliste uuringute tegemiseks viidatud kinnistul. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud määrata Transpordiameti nõudeid loa täiendavateks tingimusteks. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt palus Keskkonnaamet 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-6 riigivara valitseja volitatud asutuse RMK nõusolekut katastriüksuse Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259) kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. RMK nõustus 18.08.2026 kirjaga nr 3-1.1/2026/4756 (registreeritud KOTKAS-s 19.08.2026 numbriga DM-137173-8) uuringute tegemisega järgmistel tingimustel:

1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

Riigivara valitseja esitatud tingimused määratakse uuringuloa täiendavateks tingimusteks muutmata kujul. Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga. MaaPS § 27 lõike 5 kohaselt palus Keskkonnaamet 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) arvamust Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele. RKIK nõustus 28.08.2026 kirjaga nr 4- 4/26/2857-2 (registreeritud KOTKAS-s 28.08.2026 numbriga DM-137173-10) uuringuloa taotlusega tingimusi esitamata.

MaaPS § 27 lõike 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Avatud menetluse algatamise teade ja taotlus on edastatud Saku Vallavalitsusele 07.08.2026 kirjaga nr DM-137173-4, milles määrati taotlusele arvamuse andmise tähtajaks 08.10.2026. Saku Vallavolikogu nõustus 17.09.2026 otsusega nr 24 (registreeritud KOTKAS-s 22.09.2026 numbriga DM-137173-11) uuringuloa andmisega tingimusi esitamata, kuid juhtis tähelepanu, et uuringu käigus tuleb muuhulgas arvesse võtta vastavalt Maves OÜ poolt koostatud tööd „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“. Täiendavalt tõi Saku Vallavolikogu välja, et annab informatsiooni mõttes juba aegsasti teada, et geoloogilise uuringu loaga nõustumine ei anna õigustatud ootust kaevandamisloaga nõustumisele, mistõttu soovitab läbi mõelda, kas uuringu tegemine on sellisel kujul siiski otstarbekas. MaaPS § 30 lõike 5 alusel pani loa andja haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud

ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja xx.xx.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks kaks nädalat teate avaldamisest alates. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid sh Saku Vallavalitsust ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit xx.xx.2026 kirjaga nr xx.

Avalikustamise käigus arvamusi/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

MaaPS § 27 lõike 10 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas xx kirjaga nr xx uuringuloa eelnõu RKIK-le, kes kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõud xx kirjaga nr xx (registreeritud KOTKAS-s xx numbriga xx).

Vastavalt HMS § 49 lõigetele 1 ja 3 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist taotluse esitajale ja huvitatud isikutele, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav haldusakt puudutada, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS-lt TREV-2 Grupp xx.xx.2026 kirjaga nr xx arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise korralduse ja uuringuloa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest.

AS TREV-2 Grupp xxx.

3. KAALUTLUSED

3.1. Geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lõige 2). Geoloogilise uuringu läbi viimine on lubatud vaid uuringuloa alusel (MaaPS § 17 lõige 2). Uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse (MaaPS § 27 lõige 1). Uuringuloa andjaks on Keskkonnaamet (MaaPS § 26).

Keskkonnaamet kontrollis AS-i TREV-2 Grupp 20.07.2026 esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-s, keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (määrus nr 1) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks uuringuloa taotluse menetlemiseks.

Riigilõivuseaduse § 136¹ lõike 1 kohaselt on riigilõiv 1060 eurot tasutud 16.07.2026.

3.2. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ( KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (määrus nr 224). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. Geoloogilist uuringut võib korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik (MaaPS § 17 lõiked 3 ja 4). Uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostajaks on taotluse vormil märgitud OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond). Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (JäätS) § 35² tähenduses, tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (MaaPS § 28 lõige 5). Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse JäätS §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki ning seetõttu ei ole jäätmekava koostamine ja esitamine vajalik. 3.3. Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Uuringuluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

Vastavalt määruse nr 1 § 4 lõikele 3 kantakse uuringuloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Riigivara valitseja volitatud asutus RMK nõustus tingimuslikult kinnistu Viimsi metskond 13 kasutamisega geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. Seega on nimetatud kinnistul uuringute teostamise eelduseks nende tingimuste täitmine ja uuringuloale märgitakse järgmised täiendavad tingimused:

1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest

vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa

majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

Maa- ja Ruumiameti 14.08.2026 kirjas nr 7-1/26/10557-2 toodud märkuste alusel (pikemalt käsitletud punktis 2.3) lisab Keskkonnaamet antavale uuringuloale täiendava tingimuse: geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine. Kuna uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemiga, mille toimimise tagamine on MaRu pädevuses, tuleb uuringuloa omajal seega välitööde tegemisel MaRu kirjeldatud nõuetest lähtuda.

Transpordiameti 25.08.2026 kirjas nr 7.1-7/26/13959-2 toodud nõudeid (pikemalt käsitletud punktis 2.3) ei ole põhjendatud määrata antava uuringuloa täiendavateks tingimusteks, kuna uuringuruumi teenindusala ei kattu riigitee kaitsevööndiga. Uuringuloaga saab reguleerida tegevusi, mis toimuvad uuringuruumi teenindusala piires. Lisaks on loa omanikul kohustus järgida õigusaktides kehtestatud asjakohaseid nõudeid ka ilma nende uuringuloa täiendavateks tingimusteks lisamiseta.

3.4. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Liiva uuringuteks tehtavate geoloogiliste uurimistöödega ei kaasne olulist vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnahäiringut. Mõningal määral tekitavad uuringut teostavad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate tekitatava müraga, olles pigem väiksem. Geoloogilise uuringu läbiviimine ei kahjusta ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet, kuivõrd uuringutega kaasnev mõju on minimaalne ega ulatu uuringuruumi teenindusala piiridest väljapoole. Geoloogilise uuringu käigus on kavandatud rajada esialgu kuus puurauku, et selgitada maavara levik, geoloogiline ehitus ja kvaliteet. Vajaduse korral rajatakse täiendavad puuraugud. Sellest tulenevalt taotletakse uuringuloas õigust rajada kuni kaheksa puurauku, kui peaks tööde käigus tekkima vajadus geoloogilist ehitust täpsustada. Lisaks taotletakse võimalust rajada kuni kuus kaevandit, kui välitööde käigus tekib vajadus täpsustada katendi paksust, kirjeldada pinnalähedasi setteid või võtta täiendavaid proove ülemistest kihtidest. Kaevandid rajatakse üksnes põhjendatud vajaduse korral.

Uurimissügavuseks kavandatakse kuni 25 m. Uuringupunktide paigutus ja tihedus plaanil on määratud vastavalt eelduslikule maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei tohi ületada uuringupunktide vahekaugus 200 m. Puuraugud rajatakse kasuliku kihi lamamini või uuringuloaga lubatud maksimaalse uurimissügavuseni. Puurimiseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuuragregaati. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku

kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise ja filtratsioonimooduli määramiseks). Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. MaaPS § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust uuringuloa andmiseks ei olnud ja sellest tulenevat keeldumise alust ei esine. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 1 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja või tema volitatud asutuse nõusolek. RMK nõustus 18.08.2026 kirjaga nr 3-1.1/2026/4756 Viimsi metskond 13 kinnistul uuringute tegemisega tingimustel, mis lisatakse antava uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 1 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 35 lõike 1 punkti 2 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. RKIK nõustus 28.08.2026 kirjaga nr 4- 4/26/2857-2 (registreeritud KOTKAS-s 28.08.2026 numbriga DM-137173-10) uuringuloa taotlusega tingimusi esitamata. Uuringuloa eelnõu kooskõlastati/ei kooskõlastatud xx kirjaga nr xx. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 2 kohast keeldumise alust. MaaPS § 35 lõike 1 punktidest 3 - 5, 8 ja 11 ja lõike 2 punktidest 2-3 tulenevat keeldumise alust menetluse käigus ei ilmnenud. Männiku XXVIII uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega Eesti Looduse Infosüsteemi kantud muid kaitstavaid loodusobjekte, samuti ei ulatu uuringuruumis tehtavate välitööde mõju uuringuruumi piiridest väljapoole. Alal ei asu muinsuskaitseobjekte ega kinnismälestisi. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Kuna uuringuluba ei anna selle omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse keskkonnaluba kaevandamiseks, on uuringuloa taotlemine ja uuringu teostamine taotleja enda risk ning kulu. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 kohast keeldumise alust. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 alusel keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Saku Vallavolikogu nõustus 17.09.2026 otsusega nr 24 uuringuloa andmisega tingimusi esitamata. Seega ei esine MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohast keeldumise alust.

MaaPS 35 lõige 2 punkt 1 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade xx.xx.2026). Eeltoodu alusel võib väita, et MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmisest keeldumise alused puuduvad. Uuringuluba ei anna selle omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamiseks keskkonnaluba ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust keskkonnaloa saamiseks.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Geoloogilise uuringu luba

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 109

Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv 800 tuh m³

Liiv, täitepinnas 800 tuh m³

Loa nr L.MU/527484

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp

Registrikood / Isikukood 10047362

Postiaadress Mäealuse tn 2/4, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Uuringuruumi andmed

Nimetus Männiku XXVIII

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5.43

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 25

Puuraukude arv 8

Uuringukaeveõõnte arv 6

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Loa andja

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Asutuse registrikood 70008658

Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 29.09.2026

Lõppemise kuupäev 29.09.2029

Täiendavad tingimused 1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK-d ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; 3. geoloogiliste uuringute tegemisel peab tagatama uuringuruumi teenindusalal paikneva maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine.