16.09.2026

Taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee

sõidetavuse tagamisel“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Taristuministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse

tagamisel“ kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 82 lõike 6 alusel.

Eelnõu koostamise vajadus on tingitud 1.10.2026 jõustuvast KORKS-ist, mille § 82 lõige 6 kohustab

elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust kehtestama määrusega elutähtsa teenuse

kirjelduse ja teenuse toimepidevuse nõuded. Kuni 30.09.2026 kehtiv hädaolukorra seadus (edaspidi

HOS) sisaldab sarnast volitusnormi.

Eelnõuga viiakse määrus vastavusse 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKSiga, mistõttu enamik

muudatusi on normitehnilised. Määruse kehtestamise volitusnorm muutub (senine HOS § 37 lõige 2

asendub KORKS § 82 lõikega 6), Maanteeamet nimetatakse läbivalt ümber Transpordiametiks ning

senine mõiste „riigiteed korrashoidev ettevõtja" asendatakse üldmõistega „elutähtsa teenuse osutaja".

Samuti asendatakse „riskianalüüs ja plaan" terminiga „riskianalüüs ja kriisiplaan" koos viite

muutumisega HOS § 39 lõikelt 1 KORKS §-dele 18 ja 20, ning senine „hädaolukorra" mõiste asendub

terminitega „katkestus" ja „ulatuslik katkestus". Uue KORKS-i rollijaotusest tulenevalt lisandub

määrusesse mõiste „elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus", kelleks

määratakse Transpordiamet, ning lisatakse rakendussäte määruse jõustumise kohta.

Kliimaministeerium täidab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse ülesandeid ja seega

kehtestab määrusega nõuded KORKS-i § 82 lõike 5 punktis 6 sätestatud elutähtsate teenuste osas,

milleks on: aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, elektriga varustamine,

lennuväljade toimimine, maagaasiga varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, sadamate toimimine,

vedelkütusega varustamine.

Eelnõukohane määrus käsitleb üksnes riigitee sõidetavuse tagamist. Ülejäänud elutähtsate teenuste

osas kehtestatakse eraldi määrused. Siinkohal on oluline rõhutada, et määrus kohaldub üksnes

riigiteedele, kohaliku tee sõidetavuse tagamise toimepidevuse nõuded kehtestab kohaliku

omavalitsuse üksus.

Määrusega sätestatakse elutähtsa teenuse kirjeldus ja nõuded vastavalt KORKSi § 82 lõikele 9.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna

peaspetsialist Eduard Kärstna ([email protected]), Kliimaministeeriumi teede-

ja raudteeosakonna teede valdkonnajuht Julia Bergštein ([email protected]) ja

Transpordiameti riskijuhtimise osakonna kriisireguleerimise ekspert Rivo Salong

([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Mari-Liis Kupri

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruses sisalduvate nõuete adressaadiks on elutähtsa teenuse osutaja KORKS-i tähenduses. Elutähtsa

teenuse osutaja on defineeritud KORKS-i § 83 lõikes 1 ning selle järgi on elutähtsa teenuse osutaja

isik, kes täidab KORKS-i § 81 lõikes 3 elutähtsa teenusena määratletud ülesannet. Seega elutähtsa

teenuse osutaja on kas avalikku ülesannet täitev juriidiline isik või eraõiguslikust juriidilisest isikust

ettevõtja. Elutähtsa teenuse osutajaks muutub ettevõte siis, kui see tuleneb eriseadusest (vt KORKS-i

§ 83 lõige 2). Eriseaduseks on teehoiu kontekstis ehitusseadustik, mille § 97 lõige 7 sätestab, et riigiteid

korrashoidev ettevõtja on KORKS-i § 81 lõike 3 punktis 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Seega

elutähtsa teenuse osutajaks on Transpordiametiga lepingulistes suhetes olev ning teehoolet teostav

ettevõtja. Teehoolet teostav ettevõtja täidab elutähtsa teenuse regulatsiooni nõudeid nende tegevuste

osas, mis talle kohalduvad tulenevalt KORKS-ist, selle rakendusaktidest ja Transpordiametiga

sõlmitud hooldelepingust. Ülejäänud osas täidab elutähtsa teenuse osutaja ülesannet Transpordiamet

ise. Siinkohal võib näiteks tuua, et kui elutähtsa teenuse tagamine eeldab lume- ja libedusetõrje

teostamist, siis olles hooldajale lepinguliseks kohustuseks, täidab elutähtsa teenuse osutaja funktsiooni

teehoolet teostav ettevõtja. Kui elutähtsa teenuse tagamine eeldab suuremate remonditööde läbiviimist

ning see ei ole teehoolet teostava ettevõtja lepinguline kohustus, siis selle korraldab Transpordiamet,

s.t Transpordiamet täidab elutähtsa teenuse osutaja funktsiooni. Lepinguliste kohustuste juures on

oluline välja tuua, et kuigi KORKS-i nõuded kohalduvad elutähtsa teenuse osutajale otse, on siiski

soovitatav vähemalt olulisemad elutähtsa teenuse nõuded korrata üle vastavas hooldelepingus.

Peale normitehniliste muudatuste sisaldab eelnõu ka mõningaid sisulisi muudatusi. Kaotatakse

kehtivas määruses eraldi sätestatud vedelkütuse tarnehäirest tingitud hädaolukorra erikord, mis

sulandub edaspidi üldise riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise kohustuse alla, ning kaovad detailsed

nõuded, mida riigiteed korrashoidev ettevõtja ja Transpordiamet peavad personali, tehnika ja

lisaressursside osas tagama. Lisandub uus säte elutähtsa teenuse piiramise põhimõtete kohta, mille

kohaselt tuleb katkestuse korral tagada piirkonnas seisunditase 1, ning täpsustus, et teenuse osutaja ei

pea tagama teenust, kui see ohustab töötajate elu või tervist. Samuti antakse Transpordiametile

ulatusliku katkestuse lahendamise koordineeriv roll ja laiendatakse oluliselt teavitamiskohustuse

ulatust, hõlmates lisaks hädaolukorrale ka katkestuse ja toimepidevust oluliselt häiriva sündmuse või

selle vahetu ohu teavitamise. Katkestuse lubatud taastamisaeg jääb muutumatuks (põhimaantee 12,

tugimaantee 24, muu riigitee 72 tundi).

Alljärgnevalt on esitatud eelnõu selgitused sätete kaupa. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Paragrahv 1 sätestab, milles seisneb elutähtis teenus riigitee sõidetavuse tagamisel. Tegemist on

teenusega, mille eesmärk on tagada olemasolevatest riigiteedest moodustatud teedevõrgu toimimine

ja seeläbi inimeste ja kaupade ohutu liiklemine riigiteedel. Riigiteed on defineeritud ehitusseadustiku

§ 921 lõikes 1, ja need on teed, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Riigiteed

moodustavad ca 17 000 km pikkuse teedevõrgu ning on olulised rahuldamaks elanikkonna

esmavajadusi liikumise järele ning tagamaks kaupade ja teenuste liikumine. On oluline rõhutada, et

teenus hõlmab riigiteede võrgu toimimist tervikuna, s.t silmas ei ole peetud, et iga üksik riigitee lõik

on igal ajahetkel kasutatav ning lõigul on tagatud hea sõidumugavus. Elutähtsa teenuse kontekstis on

oluline eelkõige see, et oleksid tagatud tingimused inimeste ja kaupade ohutuks liiklemiseks ning et

selle kaudu oleks tagatud igapäevaste üldhuviteenuste kättesaadavus ning ka teiste elutähtsate teenuste

toimimine. Selliselt ei saa lugeda elutähtsa teenuse katkestuseks olukorda, kus üksik teelõik on näiteks

remonditööde või liiklusõnnetuse tõttu ajutiselt suletud, kuid on tagatud ümbersõit (praktikas

riigiteede võrgu toimimise tagamiseks, nt ümbersõidu korraldamiseks, võidakse kasutada lisaks

riigiteedele ka kohalikke ja muid teid). Samuti ei saa olla tegemist elutähtsa teenuse katkestusega, kui

ei ole tagatud juurdepääs üksikule kinnistule. Kahtlemata tekitab ümbersõit liiklejatele täiendavat

ajakulu ja ebamugavusi, kuid ohtu inimese tervisele või varale ei esine ning elanikkonna

esmavajadused liikumise järele ning kaupade liikumine on tervikuna siiski tagatud. Küll võib kõne

alla tulla elutähtsa teenuse katkestus olukorras, kus juurdepääs ei ole tagatud mitmele majapidamisele

või elamurajoonile (nt ei ole läbitav terve tänav või ainuke juurdepäästee, mida kasutavad mitmed

majapidamised). Üksikkinnistutele juurdepääsu tagamine toimub õigusaktide alusel ning üldjuhul

elutähtsate teenuste hulka ei kuulu.

Elutähtis teenus riigitee sõidetavuse tagamisel hõlmab üksnes olemasolevat riigiteede võrku ning ei

hõlma selle laiendamist või arendamist, s.t uute või mugavamate ühenduste loomist. KORKS-i

seletuskirjas on selle kohta öeldud: „Teede korrashoiu puhul on oluline olemasolevate teede

läbitavuse tagamine, uute teede ehitamine on vähem oluline.“ Seega teedevõrgu arendamine ja seeläbi

kõrgema teenuse kvaliteedi tagamine on kahtlemata oluline, kuid elutähtsa teenuse kontekstis pigem

teisejärguline.

Elutähtis teenus riigitee sõidetavuse tagamisel ei hõlma riigi jääteid ja seda põhjusel, et tegemist on

teenusega, mida tagatakse piiratud mahus ning üksnes vastavate ilmaolude esinemisel ning

parvlaevaühenduse toimepidavuse häirete korral. Jääteede rajamine ei ole elanikkonna jaoks kriitiline

transporditeenus.

Lisaks sätestab paragrahvi lõige 2, et elutähtsa teenuse osutaja on ettevõtja, kes on sõlminud

Transpordiametiga riigiteede korrashoiu lepingu. Ettevõtja osutab elutähtsat teenust nende

korrashoiutööde osas, mis tulenevad asjakohasest lepingust.

Paragrahvi lõike 3 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus on

Transpordiamet. Transpordiamet täidab KORKSi § 82 lõikes 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud

ülesandeid.

Paragrahvi 2 lõige 1 reguleerib nõudeid elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Loetelu

elutähtsatest teenustest on esitatud KORKS-i §-s 81, millest teehoidu võivad mõjutada ja teenuse

katkestuse korral oluliselt raskendada eelkõige KORKS-i § 81 lõike 3 punktis 21 nimetatud

vedelkütusega varustamine ning sama lõike punktides 2, 13 ja 18 nimetatud sideteenused

(telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus ja andmesideteenus). Määrus ei sisalda täpseid juhiseid, kuidas

tegutseda või valmistuda ette nimetatud elutähtsate teenuste katkestuseks – võimalikke meetmeid

analüüsitakse ja nähakse ette elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis

(käsitletud KORKS-i §-des 18 ja 20, koostab elutähtsa teenuse osutaja). Sellised meetmed võivad

sisaldada näiteks kokkuleppeid kütuse hankimiseks alternatiivsest kohast või teatud kogustes

varukütuse hoidmist. Sideteenuse osas tuleks analüüsida, millised on asjakohased alternatiivsed

kommunikatsioonivahendid ning kuidas tagada riigiteede sõidetavus (seda nt korraldades ja

koordineerides talvist teede sahkamist), kui traditsioonilised sidevahendid (s.t eelkõige telefon ja

andmeside) ei toimi. Meetmed võivad olla koostatud nii ühe konkreetse ettevõtja kui ka mitme

ettevõtja kohta. Meetmete analüüsimisel tuleks arvestada, et need peavad olema proportsionaalsed, st

tasakaalus vastava ohu esinemise tõenäosuse ning võimalike tagajärgedega.

Lõige 2sätestab, millised on potentsiaalsed ohud, millega tuleks elutähtsa teenuse toimepidevuse

riskianalüüsis ja kriisiplaanis arvestada. Põhimõtteliselt on kaks võimalikku ohtu, mille

realiseerumine võib kaasa tuua riigiteede sõidetavuse kui elutähtsa teenuse katkestuse. Selleks on tee

või selle osa purunemine ja erakorraliselt rasked ilmastikuolud. Esimese all on mõeldud eelkõige tee

ärauhtumist paduvihma tulemusena või silla või viadukti varisemist. Lõike 2 punktis 1 kasutatud

mõiste „tee“ sisustamisel tuleks lähtuda ehitusseadustiku § 92 lõikest 1, mis sätestab: „Tee on rajatis,

mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse

tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.“

Elutähtsa teenuse osutaja koostatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis

võidakse kasutada teisi termineid (nt hetkel on kasutusel termin „teetarind“), kuid antud juhul tuleks

neid käsitleda sünonüümidena.

Teine oht, mis võib mõjutada riigiteede sõidetavuse toimepidevust, on erakorraliselt rasked

ilmastikuolud. Selle all on silmas peetud eelkõige kestvat lumesadu või tuisku. Ulatusliku mõjuga

lumetormid ja tuisud juhtuvad suhteliselt harva (viimased aastal 1995 Visa ning aastal 2010 Monika),

kuid sellel võivad olla väga rasked tagajärjed. Näiteks võib tuua 2010. aasta Padaoru juhtumi, kus

lumetormi Monika mõjul sattus lumevangi ca 600 inimest ja 200 autot (Ida-Eesti Päästekeskuse

06.01.2011 ligikaudsed andmed). Seega on äärmiselt oluline sellelaadseid ohte toimepidevuse

riskianalüüsis analüüsida ning vastavad ennetavad meetmed kavandada. Teine olukord, mida on teises

punktis silmas peetud, on purustusliku iseloomuga loodusjõud – tormid. Silmas on peetud eelkõige

tormist tuult, mille tulemusena teedele langevad murdunud puud, mis võivad terves piirkonnas liiklust

oluliselt häirida või isegi ohustada.

Lõikes 2 nimetatud ohud peavad olema kajastatud riskianalüüsis ja kriisiplaanis, mille käigus

hinnatakse nende esinemise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning nähakse ette vastavad ennetavad

meetmed kooskõlas KORKS-i § 20 lõike 16 alusel kehtestatud nõuetega. Nimetatud riskianalüüsis

võidakse käsitleda rohkem ohte, kui on sätestatud määruse § 2 lõikes 2. Samuti on oluline märkida, et

lõikes nimetatud ohte tuleks analüüsida, arvestades riigiteede sõidetavuse kui elutähtsa teenuse sisuga,

milleks on inimeste ja kaupade ohutu liikumise võimaldamine riigiteedel. See tähendab, et

keskenduda tuleks olukordade, kus liiklus võib olla häiritud terves piirkonnas või esineb oht paljude

inimeste tervisele või varale ehk võib esineda katkestus elutähtsa teenuse osutamisel. Üld juhul ei ole

asjakohane analüüsida üksiku truubi ärauhtumise tõenäosust, sest tänu tihedale teedevõrgule on

võimalik liiklust ümber suunata ning selle kaudu tagada liiklusvoo toimimine. Kindlasti peab elutähtsa

teenuse osutaja olema valmis sellistele olukordadele operatiivselt reageerima, kuid elutähtsa teenuse

kontekstis ei ole vastavate remonditööde läbiviimine prioriteetne. Samuti Eestile iseloomulik

kruusateede seisundi halvenemine kevadsügisel perioodil elutähtsa teenuse katkestust tavaliselt ei

tähenda, kuna sõidetavus on raskendatud lokaalselt ning teed jäävad siiski läbitavaks. Samas elutähtsa

teenuse katkestus ei ole välistatud, kui kruusatee muutub pikaks ajaks täiesti läbimatuks ning seeläbi

katkeb ühendus mitme elukohana kasutatava majapidamisega.

Paragrahvis 3 on sätestatud elutähtsa piiramise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt elutähtsa teenuse

katkemisel või selle ohu korral tagab elutähtsa teenuse osutaja riigitee sõidetavuse teenuse katkemise

piirkonnas majandus-ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 “Tee seisundinõuded” sätestatud

seisunditasemel 1, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus

(Transpordiamet) ei ole tee liigist tulenevalt näinud kriisiplaanis ette sellest erinevaid nõudeid.

Lõige 2 täpsustab, et elutähtsa teenuse osutaja ei ole kohustatud tagama teenuse osutamist asukohas

või viisil, mis seab ohtu tema töötajate või teenuse osutamisega seotud isikute elu või tervise.

Paragrahvi 4 lõige 1 sätestab üldist põhimõtet, et elutähtsa teenuse katkestus, ulatuslik katkestus või

selle oht esineb juhul, kui olukord või sündmus ohustab inimeste tervist või võib põhjustada varalist

kahju.

Lõikes 2on sätestatud nõue, et teenuse katkestuse korral tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid

eesmärgiga elutähtis teenus võimalikult kiiresti taastada. § 4 lõikes 3 sätestatud katkestuse lubatud

aeg on maksimaalne aeg, s.t teenus taastatakse esimesel võimalusel ning vajadusel kaasatakse selleks

täiendavad ressursid. Vastavad riskid ning teenuse katkestuse ohu korral rakendatavad täpsemad

meetmed on kajastatud elutähtsa teenuse osutaja koostatavas elutähtsa teenuse riskianalüüsis ja

kriisiplaanis.

Lõige 3 käsitleb elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aega ning elutähtsa teenuse taastamisega

seonduvat. Teenuse katkestuse lubatud aeg ning teenuse taastamise prioriteedid on üles ehitatud

korrelatsioonis riigitee liigitusega – mida kõrgem on riigitee funktsionaalne tähtsus ja selle kasutajate

arv, seda kiiremini peab olema teenus taastatud. Seda põhimõtet on kasutatud ka muudes teehoidu

käsitlevates õigusaktides, näiteks majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määruses nr 92 „Tee

seisundinõuded“, kus nõuded tee seisundile sõltuvad eelkõige liiklussagedusest ning tee funktsioonist.

Riigiteede liigitust käsitleb taristuministri 16. juuli 2026. a määrus nr 66 „Riigiteede liigid ja

üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“, mille kohaselt jagunevad riigiteed

järgnevalt:

1) põhimaantee;

2) tugimaantee;

3) kõrvalmaantee;

4) ühendustee;

5) muu riigitee.

Selliselt on kõige prioriteetsemad põhimaanteed (kokku ca 1 600 km), kus teenus taastatakse 12 tunni

jooksul. Sellele järgnevad tugimaanteed (kokku ca 2 400 km) katkestuse lubatud ajaga kuni 24 tundi

ning seejärel kõrvalmaanteed, ühendusteed ja muud riigiteed (kokku ca 12 500 km) katkestuse lubatud

ajaga kuni 72 tundi. Seejuures punktis 5 nimetatud „muu riigitee“ tähendab kõiki riigiteid peale põhi-

, tugi- ja kõrvalmaanteede ning ühendusteede.

Lõikes 3 sätestatud aeg tähendab maksimaalset aega, mille jooksul võib teenus olla katkenud.

Vastavalt KORKS-i seletuskirjale: „Need kriteeriumid on vajalikud eeskätt ETO-dele (elutähtsa

teenuse osutaja), kuna annab selgelt riikliku suunise, kui kiiresti tuleb teenus taastada, ja kui teenuse

taastamine oleneb alltöövõtjatest, saab ETO juba enne paremini planeerida sõlmitavate lepingute sisu

ja targemini planeerida oma ressursside jaotust.“ Samuti on see tähtaeg oluline määramaks, millal

tekib elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või selle oht (vt koosmõjus § 4 lõikega 5).

Väärib esiletoomist, et määruses sätestatud teenuse taastamise ajad on maksimaalsed. Juhul kui on

oht, et teenust ei suudeta taastada etteantud aja jooksul on tegemist lõikes 5 nimetatud elutähtsa

teenuse ulatusliku katkestusega ning selle lahendamine võetakse üle elutähtsa teenuse toimepidavuse

korraldaja ülesandeid täitva asutuse poolt.

Lõikes 4 on täpsustatud, et elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral, korraldab selle

lahendamist elutähtsa teenuse toimepidavuse korraldaja ülesandeid täitev asutus. Riigiteede

sõidetavuse tagamise mõistes on selline asutus Transpordiamet, kooskõlas määruse § 1 lõikega 3.

Lõikes 5on käsitletud tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega.

Otsuse selle kohta, kas tegemist on ulatusliku katkestusega, teeb samuti elutähtsa teenuse

toimepidavuse korraldaja ülesandeid täitev asutus st Transpordiamet.

Paragrahvi 5 kohaselt sätestatakse elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse

toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust

teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord.

Sätte kohaselt tuleks teenuse katkestusest või selle ohust põhjustatud olukorrast viivitamata teada anda

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitevale asutusele. Näiteks riigiteede

korrashoidu teostav ettevõte, kui elutähtsa teenuse osutaja, annab viivitamata Transpordiametile

teada, kui aset on leidnud lumetormist või muudest asjaoludest põhjustatud teenuse katkestus või

esineb selle oht. Transpordiametit tuleb teavitada teeolude ja liikluspiirangute info 24/7

telefoninumbril 1247 või e-maili teel [email protected]. Täpsemad detailid sätestatakse

määruse § 2 lõikes 1 nimetatud kriisiplaanis.

Paragrahv 6 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. oktoober 2026. a. Määrus jõustub

samaaegselt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.

Kehtiv majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ muutub kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (668

SE) jõustumisega automaatselt kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ei puuduta isikuandmete töötlemist.

4. Määruse mõjud

Määrusega täpsustatakse elutähtsa teenuse sisu riigiteede sõidetavuse tagamisel ning esitatakse

peamised toimepidevuse nõuded. Määrusega on elutähtsa teenuse osutajale pandud täpsemad

kohustused elutähtsa teenuse osutamisel, mis tagab parema tegutsemisvõimekuse elutähtsa teenuse

katkestuse või ulatusliku katkestuse olukorras. Samuti kehtestatakse määruses teenuse katkestuse

lubatud ajad ning kriteeriumid, mille täitmisel tekib elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või selle oht.

See annab avalikkusele selgemad põhimõtted elutähtsa teenuse toimimisest ning elutähtsa teenuse

osutajale pandud kohustustest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a, mil jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Taristuehituse Liidule.

EELNÕU 16.09.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus ning nõuded elutähtsa teenuse toimimisele ja tasemele

(1) Riigitee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus seisneb riigiteede, välja arvatud riigi jääteede,

korrashoiu teostamises tasemel, mis tagab riigiteede võrgu toimimise ning tingimused ohutuks liiklemiseks.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid riigitee sõidetavuse tagamisel täidab ehitusseadustiku § 97 lõikes 7 nimetatud ettevõtja (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja) nende korrashoiutööde osas, mis

tulenevad Transpordiametiga sõlmitud riigiteede korrashoiu lepingust. (3) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõikes 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja ülesandeid riigiteede sõidetavuse tagamisel täidab Transpordiamet (edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus).

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks koostatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des

18 ja 20 sätestatu kohaselt riskianalüüsi ja kriisiplaani (edaspidi riskianalüüs ja kriisiplaan).

(2) Riskianalüüsis ja kriisiplaanis peab arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohustsenaariumitega: 1) tee või selle osa purunemine; 2) erakordselt rasked ilmaolud;

3) vedelkütusega varustamise katkestus; 4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.

§ 3. Elutähtsa teenuse piiramise põhimõtted

(1) Elutähtsa teenuse katkemisel või selle ohu korral tagab elutähtsa teenuse osutaja teenuse katkemise piirkonnas majandus- ja taristuministri määruses nr 92 “Tee seisundinõuded” sätestatud

seisunditasemel 1, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus ei ole tee liigist tulenevalt näinud kriisiplaanis ette sellest erinevaid nõudeid.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja ei ole kohustatud tagama teenuse osutamist asukohas või viisil, mis seab ohtu tema töötajate või teenuse osutamisega seotud isikute elu või tervise.

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus, ulatuslik katkestus või selle oht ja nõuded teenuse taastamiseks

(1) Elutähtsa teenuse katkestus või selle oht esineb juhul, kui olukord või sündmus ohustab inimeste tervist või võib põhjustada varalist kahju.

(2) Elutähtsa teenuse katkemisel rakendab elutähtsa teenuse osutaja kõiki asjakohaseid meetmeid

eesmärgiga teenus võimalikult kiiresti taastada.

(3) Elutähtsa teenuse katkemisel on selle taastamiseks maksimaalne lubatud aeg: 1) põhimaanteel 12 tundi; 2) tugimaanteel 24 tundi;

3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi.

(4) Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral, korraldab selle lahendamist elutähtsa teenuse toimepidavuse korraldaja ülesandeid täitev asutus.

(5) Elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus esineb juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) olukord ohustab paljude inimeste elu ja tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse maksimaalselt lubatud aeg on ületatud; 3) elutähtsa teenuse osutajal puuduvad võimalused riigitee sõidetavuse taastamiseks.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt

häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust teavitamise kord ning

nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord

(1) Elutähtsa teenuse katkestusest, ulatuslikust katkestusest, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt

häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitvat asutust telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 käsitletud olukorra või sündmuse teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:

1) olukorra asukoht; 2) olukorra lühikirjeldus;

3) olukorra lahendamise käik ja kaasatavad osapooled; 4) olukorra hinnanguline kestus.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid täitev asutus teavitab avalikkust riigitee sõidetavuse katkestusest või selle ohust liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras. Avalikkuse

teavitamiseks võib lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka teisi teavituskanaleid.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis Marten Kokk

Taristuminister Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium, Kaitseministeerium

21.09.2026 nr 1-4/26/3532

Taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus

ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel" eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel" eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 25.09.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1) määruse eelnõu

2) määruse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Taristuehituse Liit

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]