EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 455 final

2026/0259 (COD)

Proposal for a

DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047

and repealing Decision No 445/2014/EU

(Text with EEA relevance)

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

The European Capitals of Culture (ECoC) were created in 1985 as an intergovernmental initiative.

They were transformed officially into a European Union action in 1999 to make the initiative more

effective. New criteria and selection procedures were established, a chronological list of Member

States was drawn up indicating the order in which they were entitled to host ‘the title’, and a European

panel of independent experts was created to assess the applications (Decision No 1419/1999/EC of the

European Parliament and of the Council of 25 May 1999 establishing a Community action for the

ECoC for the years 2005 to 20191).

The rules were first renewed in 2006 to develop the effectiveness of the initiative further by

stimulating competition between the cities and fostering the quality of the bids. These new rules also

introduced various measures to accompany the cities in their preparation, including a monitoring

process (Decision No 1622/2006/EC of the European Parliament and of the Council of 24 October

2006 establishing a Community action for the ECoC for the years 2007 to 20192). The current legal

base (Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council3) was adopted in

2014.

Decision No 445/2014/EU will end in 2033. The competition for the title is currently launched six

years in advance to give the cities sufficient time for their preparation before the beginning of the year

of the title. Therefore, the new legal base for the continuation of the ECoC should be adopted in 2027

to ensure a smooth transition in 2034. This new legal framework aims to guarantee the continued

relevance of the initiative, while considering the need for simplification measures.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The initiative is consistent with the shared political commitment to protecting, promoting and

supporting culture in Europe, set out in the Joint Declaration “Europe for Culture – Culture for

Europe” of the European Parliament, Council and Commission, and with the Culture Compass for

Europe4,

It aligns with European initiatives such as the New European Bauhaus5 and it is in line with the 2005

UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions, to

which the Union and its Member States are parties and the Rome Declaration of March 2017, where

the Member States and EU institutions envisioned a Union ‘where citizens have new opportunities for

cultural and social development and economic growth […]; a Union which preserves our cultural

heritage and promotes cultural diversity’. It aligns with the Council Strategic Agenda 2024-2029,

committing to promote EU cultural diversity and cultural heritage6.

• Consistency with other Union policies

The initiative is aligned with the overarching European Commission’s 2024-2029 policy priorities,

including 1) supporting people, strengthening our societies and our social model; 2) protecting our

democracy, upholding our values; 3) Europe’s sustainable prosperity and competitiveness; and 4) a

global Europe.

1 OJ L 166, 1.7.1999, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/1419/oj. 2 OJ L 304, 3.11.2006, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1622/oj. 3 Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 establishing

a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2020 to 2033 and repealing Decision

No 1622/2006/EC (OJ L 132, 3.5.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 4 A Culture Compass for Europe - COM(2025) 785. 5 New European Bauhaus - from vision to implementation - COM(2025) 1026. 6 Council Strategic Agenda 2024-2029.

EN 2 EN

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The ECoC are based on Article 167 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU).

Article 167(1) gives the EU the mandate to ‘contribute to the flowering of the cultures of the Member

States, while respecting their national and regional diversity and at the same time bringing the

common cultural heritage to the fore’. The Union is also to encourage ‘cooperation between Member

States’ in the field of culture ‘if necessary, supporting and supplementing their action’ in accordance

with Article 167(2).

• Subsidiarity / Proportionality

The proposal is in keeping with the principles of subsidiarity and proportionality. The main level of

action for the implementation of the ECoC remains at local and national level. However, the

evaluation and the public consultation have shown that the Union plays a crucial role in coordinating

between Member States to ensure the application of common, clear and transparent criteria, especially

regarding the selection and monitoring procedures for the ECoC. The Union also supports the

preparation of the selected cities through the recommendations of the European panel of experts, the

exchange of best practices between cities, and a financial contribution in the form of the Melina

Mercouri Prize.

3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENT

• Interim evaluation of existing legislation

The Commission’s work on the proposal for the ECoC after 2033 has been based on broad range of

input.

Between 2024 and 2025, the first interim evaluation of the ECoC Action 2020-20337 was carried out.

Covering cities that held the ECoC title between 2013 and 2023, and bidding cities for the 2020-2028

period, it identified the successes achieved and lessons learned during the implementation of the

initiative.

It is important to note that, on all key issues, there was a broad convergence between the evidence and

data collected through the evaluations and the views expressed during the consultation process. This

enabled the Commission to draw several important lessons for the future of the ECoC.

There is consensus that the ECoC are a resoundingly successful action, and there is very strong

support for their continuation beyond 2033. It is clear that they have become one of the most

ambitious cultural initiatives in Europe, both in scope and scale. They have also become one of the

most visible and prestigious initiatives of the Union and probably one of the most appreciated by

European citizens.

The ECoC can bring many benefits to cities when they are planned with care. They remain first and

foremost a cultural event, but they can also have significant social and economic benefits. This is

particularly the case when the event is embedded in a long-term culture-led development strategy in

the city and its surrounding region. It should also be noted that, although only one city in each

Member State can host the event in any given year, the competition has an important leverage effect

on the development of new or more effective policies and strategies even in cities which do not win

the title.

7 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee of the Regions on the first interim evaluation of the European

Capitals of Culture Action 2020-2033 – COM(2025) 587.

EN 3 EN

However, the ECoC are also challenging. Staging a year-long programme of cultural activities is

demanding and some ECoC have been more successful than others in capitalising on the potential of

the title. The main challenge for the future will therefore be to build on the strengths of the current

scheme, while at the same time helping each Capital to fully exploit the potential of the title and to

optimise the cultural, economic and social benefits.

Based on the results of the evaluation and consultations, the Commission identified the main problems

requiring the adaptation and modernisation of the initiative, while considering the need for

simplification measures.

First, the European dimension, while being one of the initiative’s key component and current selection

criteria, is often misunderstood and thus overlooked by applicant cities.

Second, even though the assessment of city applications involves a ‘contribution to the long-term

strategy’ criterion, some cities did not experience the long-term impact as fully as expected. A stronger

focus on such a criterion could be beneficial to both cities and the action’s relevance.

Third, as there is no current institutional network related to the ECoC, there is a risk of knowledge-loss

between past, current and future applicant and title-holding cities.

Fourth, the European Commission currently communicates about the official designation of the ECoC

through its standard channels, including press releases, website items and social media posts.

However, there are currently no joint EU-level communication campaigns to promote the title-holding

cities. The action’s visibility and impact, and public awareness of it, would benefit from coordinated

efforts between EU institutions, Member States and title-holding cities.

Fifth, measurement mechanisms have not yet been put in place by the cities themselves and thus there

is no primary data on the impact of the title. This makes a comparison between the different ECoCs

difficult and weakens the transfer of experience.

Sixth, a recurring difficulty has been the effect of national and local politics on the budgets, which

need to be as stable as possible between the bidding and final stages. Politics has also affected other

aspects of the organisation of the event. Political support is fundamental as most of the funds are

public and, without it, a city cannot make a credible bid. At the same time, the implementing team

needs its artistic independence to be respected in order to protect the credibility of the event.

Finally, several Member States have already hosted the title many times and some of them only have a

limited number of realistic candidates for a large-scale event like the ECoC. Hosting the title could

have strong negative effects on a city with limited resources, and selecting weaker ECoC would risk

damaging the prestige and brand value of the ECoC in the long term.

Therefore, it was decided to continue the action with a new legal base which addresses the problems

encountered with implementing the current Decision. A new chronological list of Member States can

be found in the Annex.

• Stakeholder consultations

Within the framework of the first interim evaluation of the ECoC Action 2020-2033, a public

consultation was carried out in the summer of 20248, including several questions on the legal basis

after 2033.

A call for evidence on the ECoC action was published and ran from 3 December 2025 to 16 January

2026 to collect input from a wide range of stakeholders on the revision of the ECoC’s legal basis. It

especially targeted (former, present and future) ECoC managers; the ECoC managing authorities in

8 Consultation: ECoC - interim evaluation for 2024.

EN 4 EN

Member States (i.e. the respective Ministry of Culture); academic experts in the cultural development

of cities and the ECoC Expert Panel; the general public; cultural networks, Non-Government

Organisations, and civil society organisations. Twenty-six replies were received by the deadline. They

were taken into consideration in the subsequent brainstorming about the renewal of this legal

framework.

• Collection and use of expertise

Input into the reflections on the future of the ECoC was also provided by own initiative reports and

studies carried out by stakeholders, including Culture Next9 (financed under the Creative Europe’s

European Networks of Cultural Organisations scheme from 2022 to 2028) and Eurocities10.

Additionally, on the 40th anniversary of the ECoC initiative in April/May 2024, the future of the action

was discussed at length and led to the publication of the White Paper ‘40 recommendations from 40

years of ECoC’11 produced by Chemnitz 2025 and Nova Gorica 2025.

• Impact assessment

No impact assessment was carried out for the following reasons:

1) The scale of the impact of the ECoC is limited.

2) The ECoC is not a multiannual financial framework (MFF) Programme, as its costs are integrated

within the Creative Europe programme (or its successors). It has limited impact on the EU budget, as

currently only EUR 1.5 million are allocated to each ECoC, plus the expenditure costs for the expert

panels. There is no financial envelope attached to the ECoC legal base; it is included in Creative

Europe legal base.

3) No impact assessment was carried out for the previous legal base.

• Regulatory fitness and simplification

The renewal of the legal basis for the ECoC will provide an opportunity to further advance

simplification efforts and deliver a more accessible, user-friendly and citizen-centred action. The new

ECoC framework paves the way towards:

– further targeted support for applicant and designated cities;

– more centralised communication activities, ensuring stronger citizens’ awareness of

the initiative;

– more transparent guidelines for the assessment of cities’ applications (especially as

regards the “European dimension”);

– the revision and clarification of selection questionnaire concepts, and language;

– stronger collaboration and knowledge-sharing between cities, especially through the

possibility to apply as (cross-border) groups of cities, for which one city would

coordinate and lead the bid would be introduced.

• Fundamental rights

The proposal is fully in line with the Charter of Fundamental Rights of the European Union12, and

with all relevant EU policy and legislative frameworks in the field of equality and non-discrimination.

9 Culture Next. 10 Eurocities. 11 40 recommendations from 40 years of ECoC.

EN 5 EN

Cities are expected to fulfil the commitments they made during the bidding process and to ensure

continued compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

As for this decision renewing the Decision No 445/2014/EU, this new Commission’s proposal has no

direct immediate budgetary implications.

The period covered by the proposal coincides with several multiannual financial frameworks.

For the years after 2033, the legal and financial aspects of the ECoC will be directly linked to the

provisions included in the future multiannual financial frameworks. On this basis, they will also be

dealt with in the framework of the respective Union programmes supporting culture, the new

‘AgoraEU’ programme and its successors.

See details in the Legislative Financial and Digital Statement (LFDS).

12 Charter of Fundamental Rights of the European Union, OJ C 202, 7.6.2016, p. 389,

ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj

EN 6 EN

2026/0259 (COD)

Proposal for a

DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047

and repealing Decision No 445/2014/EU

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 167(5) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,

Having regard to the opinion of the European Committee of the Regions2,

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

Whereas:

(1) The Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) aims at an ever-closer

union among the peoples of Europe and confers on the Union the task, inter alia, of

contributing to the flowering of the cultures of the Member States, while respecting

their national and regional diversity and at the same time bringing the common

cultural heritage to the fore. In this respect, the Union, where necessary, supports and

supplements Member States’ action to improve the knowledge and dissemination of

the culture and history of the European peoples.

(2) The Commission Communication ‘A Culture Compass for Europe’3 (‘Culture

Compass’) sets out the Union’s strategic vision for cultural policy, promoting access

to and participation in culture, cultural and linguistic diversity, cohesion and

intercultural dialogue, while reinforcing culture’s role in creativity, innovation,

competitiveness and international relations.

(3) The Joint Declaration ‘Europe for Culture – Culture for Europe’4 transforms the vision

of the Culture Compass into a shared political commitment between the European

Commission, the European Parliament and the Council of the European Union,

providing a strategic framework that places culture at the heart of Europe’s identity

and stresses its importance for individuals, communities, and the European Union.

1 OJ C , , p. . 2 OJ C , , p. . 3 A Culture Compass for Europe - COM(2025) 785. 4 OJ C, C/2026/3440, 25.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3440/oj

EN 7 EN

(4) The UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of

Cultural Expressions5, which entered into force on 18 March 2007 and to which the

Union is a party, aims at protecting and promoting cultural diversity, fostering

interculturality and raising awareness of the value of cultural diversity at local,

national and international levels.

(5) Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April

20146 established a Union action for the European Capitals of Culture for the years

2020 to 2033. This Decision should be repealed. However, its provisions should

continue to apply in relation to all cities which have already been, or are in the process

of being, designated for the years up to 2033.

(6) The Culture Compass recognises the revitalising role of culture, beyond 2033, in urban

contexts and acknowledges the role of the European Capitals of Culture (ECoC) in

contributing to the culture-led, inclusive, urban and regional transformation and

regeneration of cities and regions across Europe. It acts as a driver for social cohesion,

economic growth, innovation, territorial attractiveness and sustainable development.

(7) Action at Union level in the field of culture should build on existing initiatives such as

the Council’s EU Work Plans for Culture, the Joint Communication ‘Towards an EU

Strategy for International Cultural Relations’7, the European Framework for Action on

Cultural Heritage8, and Rome Declaration of March 20179, and closely align with the

objectives of the Culture Compass for Europe and the Joint Declaration ‘Europe for

Culture – Culture for Europe’.

(8) The ECoC should align with relevant European initiatives, such as the New European

Bauhaus (NEB)10, the European Heritage Label, the EU Agenda for Cities11, the

European Democracy Shield12 and the strategy on intergenerational fairness13. Council

Recommendation to Member States on the New European Bauhaus adopted on 11

May 2026 calls on the Council and the European Parliament to strengthen the ECoC in

a way that synergises with the values and principles of the NEB, which supports the

sustainable, inclusive and quality-driven development, transformation or regeneration

of neighbourhoods in cities throughout Europe.

(9) The first interim evaluation14, as well as the public consultation in the summer of

202415, demonstrated that the ECoC is an ambitious cultural initiative in Europe, and

well appreciated by its people. After 40 years, the ECoC remains a successful flagship

action, boosting the cultural and creative sectors, raising the international profile of

5 UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions. 6 Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 establishing

a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2020 to 2033 and repealing Decision

No 1622/2006/EC (OJ L 132, 3.5.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 7 Joint Communication to the European Parliament and the Council ‘Towards an EU strategy for

international cultural relations’, JOIN/2016/029 final. EUR-Lex - 52016JC0029 - EN - EUR-Lex. 8 European Framework for Action on Cultural Heritage - SWD(2018) 491 final. 9 Rome Declaration. 10 Commission Communication New European Bauhaus - from vision to implementation - COM(2025)

1026 and Council Recommendation on the New European Bauhaus. 11 An EU Agenda for Cities: Driving Growth and Prosperity - COM(2025)739. 12 European Democracy Shield: Empowering Strong and Resilient Democracies - JOIN(2025) 791. 13 Strategy on intergenerational fairness. 14 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee of the Regions on the first interim evaluation of the European

Capitals of Culture Action 2020-2033 – COM(2025) 587. 15 ECoC - interim evaluation for 2024.

EN 8 EN

host cities and supporting rural and urban development through culture. It is a cost-

effective action leveraging public and private funding, and acting as a catalyst for

social and economic development, especially when embedded in long-term local and

regional strategies. In this context, the ECoC should be continued and updated to take

into account emerging trends. A renewed action should therefore be established for the

period after 2033.

(10) In addition to showcasing Europe’s cultural diversity and shared heritage, ECoC title

(‘the title’) helps cities enrich cultural life, strengthen cultural and creative sectors,

improve access to and visibility of cultural assets, support long-term urban

development, and foster a shared sense of belonging and intercultural dialogue.

(11) The objective of the action established by this Decision should be fully in line with the

objectives of the Regulation of the European Parliament and of the Council

establishing the ‘AgoraEU’ programme16 and the specific objectives of the

programme’s ‘Creative Europe – Culture’ strand17.

(12) To achieve the objectives of the action, cities holding the title should strengthen the

innovation and digital capacity of the cultural sectors, build strong links between

culture and other relevant sectors such as education, research, environment, urban

development, sport and sustainable cultural tourism in line with the European Strategy

for Sustainable Tourism, and use the ECoC as a catalyst for sustainable local

development, healthy and green urban environments18, and enhance the international

profile of cities through culture. They should also promote social inclusion and equal

opportunities, improve access to and participation in culture, ensure the broadest

possible involvement of people in preparing and implementing the cultural

programme, particularly children, young people, people with disabilities and people at

risk of poverty or social exclusion, while fully respecting artistic freedom, diversity of

cultural expressions and the improvement of working conditions for artists and

cultural and creative professionals.

(13) The ECoC action requires significant efforts from applicant and title-holding cities,

including the preparation and delivery of a high-level, year-long cultural programme

and long-term planning aimed at leaving a lasting legacy. Cities therefore need

appropriate support, tools, guidance and advice. The Commission should coordinate

relevant activities to help maximise the action’s lasting impact.

(14) The competitions for the title should take place every year in two different Member

States following the chronological calendar set out in the Annex (‘the calendar’), thus

ensuring a fair distribution of ECoC across all Member States. In the relevant years,

the competition should also be open to cities in EFTA/EEA countries, candidate

countries or potential candidates for EU membership and third countries linked to the

‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent

Union programmes supporting culture, on the condition that each eligible country may

win the title only once during the 2034-2047 period. This is a way to bring them closer

to the Union by highlighting the common aspects of European cultures as confirmed

16 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the 'AgoraEU'

programme for the period 2028-2034, and repealing Regulations (EU) 2021/692 and (EU) 2021/818 -

COM(2025) 550 (subject to ongoing MFF negotiations). 17 Name subject to ongoing MFF negotiations. 18 In that context, synergies should also be encouraged with other Union initiatives recognising urban

sustainability, such as the European Green Capital Award and the European Green Leaf Award.

EN 9 EN

by previous experiences. In cases of force majeure or enlargement of the Union, it

should be possible for the Commission to amend the Annex.

(15) In order to ensure efficient and timely reaction to cases of force majeure or

enlargement of the Union, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of

the TFEU should be delegated to the Commission in order to amend the Annex. It is

particularly important that the Commission carry out any necessary consultations

during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be

conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional

Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making19. In particular, to ensure their

equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and

the Council receive all documents at the same time as Member State experts, and their

experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing

with the preparation of delegated acts.

(16) The title should be reserved to cities or cross-border groups of cities, irrespective of

their size. In order to reach a wider public and amplify the title’s impact, cities might

involve their surrounding area.

(17) The award of the title should be based on a cultural programme with a strong

European dimension. Such a cultural programme should be designed specifically for

the title year and be part of a long-term strategy.

(18) The selection process should be organised in two stages (pre-selection and selection)

and carried out by a panel of independent experts. This fair and transparent

organisation has enabled cities to improve their applications between the pre-selection

and the selection phases based on the expert advice received from the panel.

Furthermore, to safeguard the continuity of the ECoC action and the transfer of

experience and know-how, the replacement of experts should be staggered.

(19) The participation of national appointed experts should continue to be ensured by

enabling Member States to appoint up to two experts to the panel carrying out the

selection and monitoring procedures.

(20) The selection criteria should guide candidate cities on the objectives and requirements

with which they need to comply to be awarded the title. While a stronger focus should

be placed on sustainability, long-term planning and digital accessibility, the European

dimension should become an overarching criterion as recommended by the first

interim evaluation of the European Capitals of Culture Action 2020-2033.

(21) Candidate cities should explore the possibility, if applicable, of seeking financial

support from other relevant Union programmes and funds, especially the AgoraEU

programme and the European Fund for economic, social and territorial cohesion,

agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, channelled

through the National and Regional Partnership Plans, as well as subsequent

programmes.

(22) The preparation phase between the designation of a city and the year of the title is

crucial for the success of an ECoC. Evaluations and stakeholder consultations

demonstrated that the support measures under previous legal frameworks were highly

valuable and should be further developed and coordinated among past, present and

19 Interinstitutional Agreement between the European Parliament, the Council of the European Union and

the European Commission on Better Law-Making (OJ L123.12.5.2016, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).

EN 10 EN

future cities holding the title as well as candidate cities, with the European

Commission, supporting a network of cities to exchange experiences and knowledge.

(23) The ECoC title and the Melina Mercouri prize, which should be paid in two payments,

have a strong symbolic value. Title-holding cities are expected to fulfil the

commitments they made during the bidding process and to ensure continued

compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union20.

Therefore, the awarding of the title and prize should be subject to stringent and clear

conditions, and a framework should also be introduced for their removal, if necessary

when a titleholder no longer meets the criteria or no longer complies with the project

and work plan submitted in its application.

(24) The title-holding cities should ensure, from the moment of their designation to the end

of the title year, that all events, activities and communication materials clearly display

the EU logo together with the common ECoC logo and, if applicable, the EU flag.

They should always acknowledge that the ECoC is an action funded by the European

Union, with clear participation from the European Commission.

(25) The cities themselves should continue to be the key players in the evaluation process,

to ensure relevant primary data collection at local level, especially in relation to the

impact of the title.

(26) The objectives of this Decision, namely to safeguard and promote the diversity of

cultures in Europe, to highlight the common shared features and to foster the

contribution of culture to the long-term development of cities, cannot be sufficiently

achieved by the Member States given the need, in particular, for common, clear and

transparent criteria and procedures for selection and monitoring, as well as for a strong

coordination between the Member States, but can rather, by reason of the scale and the

expected effects of the action, be better achieved at Union level, the Union may adopt

measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the

Treaty on European Union (TEU). In accordance with the principle of proportionality

as set out in that Article, this Decision does not go beyond what is necessary in order

to achieve those objectives,

HAVE ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

Renewal of the action

A Union action entitled ‘European Capitals of Culture’ (‘ECoC’) is hereby renewed for the

years 2034 to 2047 (‘the action’).

Article 2

Objectives

1. The general objectives of the action are:

20 Charter of Fundamental Rights of the European Union.

EN 11 EN

(a) to safeguard and promote the diversity of cultures in Europe and to highlight the common

features they share, as well as to increase a European sense of belonging to a common cultural

area and to promote the values on which the Union is founded;

(b) to foster the contribution of culture to the sustainable and inclusive development of cities,

in accordance with their respective strategies and priorities while enriching their cultural life,

strengthening their cultural and creative ecosystems, and enhancing the visibility, accessibility

and diversity of their cultural assets, heritage and expressions.

2. The specific objectives of the action shall be the following:

(a) to enhance the range, diversity and European dimension of the cultural offering in cities,

including through transnational cooperation, thereby raising the international profile of cities.

(b) to improve access to and participation in culture, the arts and cultural heritage for all,

notably for young people, and to strengthen social cohesion, intergenerational fairness,

equality and diversity, through cultural engagement.

(c) to strengthen the innovation and digital capacity of the local cultural sector, and its

cooperation with other sectors.

Article 3

Access to the action

1. The competition for the title shall be open to cities or (cross-border) groups of

cities (both understood hereinafter as ‘city/cities’) which may involve their surrounding areas.

2. The number of cities holding the title each year (‘the year of the title’) shall not exceed

three.

The title shall be awarded each year to a maximum of one city in each of the two Member

States appearing in the calendar set out in the Annex (‘the calendar’). In the relevant years, it

shall also be awarded to one city from a European Free Trade Association country which is

party to the Agreement on the European Economic Area (‘EFTA/EEA country’), a candidate

country or a potential candidate for EU membership, or a third country associated to the

‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union

programmes supporting culture, or one city from a country that accedes to the Union in the

circumstances set out in paragraph 5. In cases of force majeure or enlargement of the Union,

the Annex may be amended by the Commission by way of a delegated act.

3. Cities in Member States shall be entitled to hold the title for one year in accordance

with the order of the Member States appearing in the calendar. In cases of force majeure

impacting a designated city and delaying the start of activities of its title year, the city in

question shall be allowed to postpone the year following a written request from the country

impacted to the Commission which shall amend the Annex by way of a delegated act.

4. Cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU

membership or third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the

AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, as at the

date of publication of the call for submission of applications referred to in Article 10(2), may

apply for the title for one year in the framework of an open competition organised in

accordance with the calendar.

Each EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate for EU membership or

third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme

EN 12 EN

or to the subsequent Union programmes supporting culture shall only be allowed to host the

title once during the period from 2034 to 2047.

5. Where a country accedes to the Union after [One day after publication in the OJ] but

before 1 January 2041, it may be entitled to host the title seven years after its accession in

accordance with the rules and procedures applicable to Member States, depending on the

number of countries acceding to the Union at the same time. The calendar shall be updated

accordingly by way of a delegated act of the Commission. Where a country accedes to the

Union on or after 1 January 2041, it shall not be entitled to participate in the action as a

Member State.

However, in years where there are already three cities holding the title in accordance with the

calendar, cities in countries referred to in the first subparagraph shall only be entitled to hold

the title in the next available year in the calendar, in the order of accession of those countries.

If a city from a country referred to in the first subparagraph has previously participated in a

competition for candidate countries and potential candidates, it may not participate in any

subsequent competition for Member States. If, during the period from 2034 to 2047, a city

from such a country has been designated to hold the title in accordance with paragraph 4, that

country shall not be entitled, after its accession, to organise a competition as a Member State

during that period.

If more than one country accedes to the Union on the same date and if there is no agreement

on the order of participation in the action between those countries, the Council shall organise

a draw.

6. The Commission shall adopt delegated acts in accordance with Article 18 concerning

amendments to the Annex.

Article 4

Application

1. A common application form based on the criteria laid down in Article 5 shall be

provided by the Commission and used by all candidate cities.

Where a candidate city involves its surrounding area, the application shall be made under the

name of that city. Where a group of cities apply, the application shall be made under the name

of the leading city in the Member State concerned.

2. Every application shall be based on a cultural programme with a strong European

dimension, respect artistic freedom and diversity of cultural expression, and contribute to the

improvement of working conditions for artists and cultural and creative professionals.

The cultural programme shall cover the year of the title and shall be created specifically for

the title, in accordance with the criteria laid down in Article 5.

Article 5

Criteria

Applications shall be assessed based on the following criteria, and all criteria shall include a

strong European dimension. The Commission shall provide guidelines on the definition and

understanding of those criteria, in particular of the European dimension, taking into account

EN 13 EN

synergies with relevant initiatives such as the New European Bauhaus. The criteria for the

assessment of application are as follows:

(a) long-term strategy and legacy;

(b) cultural and artistic content;

(c) outreach, communication and citizens’ participation;

(d) management and capacity to deliver.

(1) as regards the ‘long-term strategy and legacy’ category, the following factors shall be

taken into account:

(a) the existence of a cultural strategy, which covers, at the time of the application, the

action and includes plans for the legacy beyond the title year;

(b) the plans to strengthen the capacity of the cultural and creative sectors, including

developing long-term cooperation between the cultural, socio-economic and social

sectors, with a particular emphasis on the working conditions of artists;

(c) the envisaged long-term cultural, social and economic impact, including in terms of

sustainable, urban and if applicable rural development, that the title would have;

(d) the plans for monitoring and evaluating the impact of the title, and for disseminating

the results of the evaluation at a European level.

(2) as regards the ‘cultural and artistic content’ category, the following factors shall be

assessed:

(a) a clear and coherent artistic vision and strategy for the cultural programme: promoting

the cultural and linguistic diversity of Europe and artistic freedom;

(b) the involvement of local and European artists, cultural organisations and residents,

including young people, in the design and implementation of the cultural programme,

(c) the cooperation with cities of different European countries, and cities holding the title

in the same year;

(d) the range and overall artistic quality of the activities, highlighting the common aspects

of European cultures, heritage and history, as well as European integration and current

European themes;

(e) the capacity to combine cultural heritage and traditional art forms with new, innovative

and experimental digital cultural expressions, fostering new modes of physical and digital

engagement.

(3) as regards the ‘outreach, communication and citizens’ participation’ category, the

following factors shall be assessed:

(a) the meaningful involvement of diverse local communities and civil society in the

preparation of the application and the implementation of the action;

(b) the creation of new and inclusive opportunities, including digital, for a wide range of

inhabitants, including those from peripheral areas and visitors, to attend, access or

participate in cultural activities – in particular children and young people - with special

attention being given to persons with disabilities and older people as regards the

accessibility of those activities;

EN 14 EN

(c) the overall strategy for audience development, emphasising the link with education and

the participation of schools and higher education institutions;

(d) a comprehensive marketing and communication strategy, attracting the interest of a

wide local, European, and international public and highlighting that the action is a Union

action using the common ECoC logo and tagline.

(4) as regards the ‘management and capacity to deliver’ category, the following factors shall

be assessed:

(a) the feasibility of the fund-raising strategy and proposed budget, which includes, if

applicable, plans to seek financial support from Union programmes and funds, and covers

the preparation phase, the year of the title, the evaluation and legacy activities, and

contingency planning;

(b) the envisaged governance and delivery structure with staff who have the necessary

skills for the sustainable implementation of the action, allowing for efficient cooperation

between the local authorities and the delivery structure, including the artistic team;

(c) the procedures for the appointment of the general and artistic directors and their fields

of action;

(d) a wide support for the application and a sustainable financial commitment from the

local, regional and national authorities;

(e) the candidate city has or will have an adequate and viable infrastructure to hold the

title.

Article 6

Expert panel

1. A panel of independent experts (‘the panel’) shall be established to carry out the

selection and monitoring procedures.

2. The panel shall consist of 12 experts appointed by Union institutions and bodies (‘the

European experts’) in accordance with paragraph 3.

3. The Commission shall propose a pool of potential European experts based on an open

call for expressions of interest.

The European Parliament, the Council and the Commission shall appoint three experts each,

in accordance with their respective procedures, and nominate another three experts each as

reserves.

The European Committee of the Regions and the European Economic and Social Committee

shall appoint one expert each, in accordance with their respective procedures, and nominate

one each as reserve.

Additionally, the Commission shall select one expert from the Youth Cultural Ambassador

Network21 and nominate one expert as reserve, in accordance with its procedure.

When selecting European experts, each of those Union institutions and bodies shall seek to

ensure complementary skills, a balanced geographical distribution, gender balance and a

diversity of backgrounds to reflect the concerns of various European societies in the overall

composition of the panel.

21 This is an initiative from the Culture Compass for Europe that is currently being developed.

EN 15 EN

4. In addition to the European experts for the selection and monitoring of a city from a

Member State, the Member State concerned shall be entitled to appoint up to two experts to

the panel in accordance with its own procedures and in consultation with the Commission.

The Member State concerned shall be responsible for contracting those two experts. This does

not apply to competitions for third countries.

5. All experts shall:

(a) be citizens and residents of the Union;

(b) be independent;

(c) have substantial experience and expertise in:

(i) at least one of the cultural and creative sectors;

(ii) the cultural development of cities; or

(iii) the organisation of an ECoC event or an international cultural event of similar

scope and scale; or

(iv) the promotion and management of cultural tourism.

(d) be in a position to devote several working days per year to the panel including trips

(approximately 30 to 40 days).

6. The members of the panel shall be entitled to remuneration for their services, as well

as to the payment of all expenses directly related to the performance of their duties under this

mandate.

Such remuneration and expenses shall be payable for the full duration of their appointment.

All members of the panel shall receive equal remuneration, regardless of the institution by

which they were appointed.

7. The panel shall designate its chairperson.

8. The European experts shall be appointed for a period of three years.

Nonetheless, as regards the initial establishment of the panel under this Decision, the

European Parliament shall appoint its experts for three years, the Commission for two years

and the Council, the European Committee of the Regions and the European Economic and

Social Committee for one year so that the expertise is maintained notwithstanding the regular

rotation of the expert panel.

9. If an expert resigns or is unable to carry out their tasks before the end of their

mandate, or if the European Commission terminates their contract, that expert shall be

replaced by an expert in reserve for the remainder of the mandate.

10. All experts shall declare any actual or potential conflict of interest in respect of a

specific candidate city. In the event of such a declaration, or if such a conflict of interest

comes to light, the expert concerned shall resign and the relevant Union institution or body or

Member State shall replace that expert for the remainder of the mandate, in accordance with

paragraph 9.

EN 16 EN

Article 7

Submission of applications in the Member States

1. In accordance with the calendar set out in the Annex, each Member State shall be

responsible for the organisation of the competition between its cities.

2. The Member States concerned shall publish a call for submission of applications at

least six years before the year of the title.

Each call for submission of applications shall contain the application form referred to in

Article 4(1).

The deadline for submitting applications by candidate cities under each call for submission of

applications shall be scheduled at the earliest 10 months after its publication.

3. The Member States concerned shall notify the applications to the Commission.

Article 8

Pre-selection in the Member States

1. Each Member State concerned shall convene the panel for a pre-selection meeting

with the candidate cities no later than five years before the year of the title.

2. The panel, after assessing the applications in accordance with the criteria, shall agree

on a shortlist of candidate cities and shall issue a pre-selection report on all the applications,

providing, inter alia, recommendations to the shortlisted candidate cities.

3. The panel shall submit the pre-selection report to the Member States concerned and to

the Commission.

4. Each Member State concerned shall formally approve the shortlist based on the report

of the panel.

Article 9

Selection in the Member States

1. On the basis of the recommendations laid down in the pre-selection report, the

shortlisted candidate cities shall complete and revise their applications with a view to

complying with the criteria. They shall submit them to the Member State concerned, which

shall in turn transmit them to the Commission.

2. Each Member State concerned shall convene the panel for a selection meeting with the

shortlisted candidate cities no later than nine months after the pre-selection meeting.

Where necessary, the Member State concerned, in consultation with the Commission, may

extend that nine-month deadline for a reasonable period.

3. The panel shall assess the completed and revised applications.

4. The panel shall issue a selection report on the applications of the shortlisted candidate

cities with a recommendation for the designation of a maximum of one city in the Member

State concerned.

EN 17 EN

The selection report shall also contain recommendations to the winning city regarding the

progress to be made by the year of the title.

The panel shall submit the selection report to the Member State concerned and to the

Commission.

5. Notwithstanding paragraph 4, if none of the candidate cities fulfils all the criteria, the

panel may recommend that the title not be awarded for the year in question.

Article 10

Provision concerning EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates

for EU membership and third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’

strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting

culture

1. The Commission shall be responsible for the organisation of the competition between

cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU

membership, and third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the

AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture (referred to

as competitions for third countries).

2. The Commission shall publish in the Official Journal of the European Union a call for

submission of applications at least six years before the year of the title. Each call for

submission of applications shall contain the application form referred to in Article 4(1). The

deadline for submitting applications under each call for submission of applications shall be

scheduled at the earliest 10 months after its publication.

3. The pre-selection of the cities shall be carried out by the panel at least five years

before the year of the title, on the basis of their respective applications. No meeting shall be

organised with the candidate cities.

The panel, after assessing the applications in accordance with the criteria, shall agree on a

shortlist of candidate cities and shall issue a pre-selection report on all the applications,

providing, inter alia, recommendations to the shortlisted candidate cities. The panel shall

submit the pre-selection report to the Commission.

4. The shortlisted candidate cities shall complete and revise their applications with a

view to complying with the criteria, taking into account the recommendations contained in the

pre-selection report, and submit them to the Commission.

The Commission shall convene the panel for a selection meeting with the shortlisted

candidate cities no later than nine months after the pre-selection meeting.

Where necessary, the Commission may extend that nine-month deadline for a reasonable

period.

5. The panel shall assess the completed and revised applications.

6. The panel shall issue a selection report on the applications of the shortlisted candidate

cities together with a recommendation for the designation of a maximum of one city in one

EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate for EU membership, or third

country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to

the subsequent Union programmes supporting culture.

The selection report shall also contain recommendations to the city concerned regarding the

progress to be made by the year of the title.

EN 18 EN

The panel shall submit the selection report to the Commission.

7. Notwithstanding paragraph 6, if none of the candidate cities fulfils all the criteria, the

panel may recommend that the title not be awarded for the year in question.

Article 11

Designation

1. Each Member State concerned shall designate one city to hold the title, on the basis of

the recommendations contained in the selection report of the panel, and shall notify, no later

than four years before the year of the title, the European Parliament, the Council, the

Commission, the European Economic and Social Committee and the European Committee of

the Regions of that designation

2. In the case of EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU

membership, or third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the

AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, the

Commission shall designate one city to hold the title in the relevant years, on the basis of the

recommendations contained in the selection report of the panel. The Commission shall notify,

no later than four years before the year of the title, the European Parliament, the Council, the

European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions of

that designation.

3. The designations referred to in paragraphs 1 and 2 shall be accompanied by a

justification based on the reports of the panel.

4. Where a city involves its surrounding area, the designation shall apply to the city.

5. Within two months of notification of designations, the Commission shall publish the

list of the cities designated as ECoC in the Official Journal of the European Union.

Article 12

Cooperation between the designated cities

Cities designated for the same year, the year before and the year after shall seek to develop

links between their cultural programmes and such cooperation may be considered in the

framework of the monitoring procedure laid down in Article 13.

Article 13

Monitoring

1. The panel shall monitor the preparation of the designated cities for the year of the title

and provide them with support and guidance from the time of their designation to the end of

the year of the title.

2. To that end, the Commission shall convene four monitoring meetings which shall be

attended by the panel and the designated cities, ideally:

(a) six to nine months after the designation of the city;

(b) 18 months before the year of the title;

EN 19 EN

(c) six months before the year of the title;

(d) one year after the year of the title.

The respective Member State or EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the

AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, may

nominate an observer to attend those meetings.

The designated cities shall submit progress reports to the Commission two weeks before each

monitoring meeting.

During the monitoring meetings, the panel shall take stock of the preparations and legacy-

planning and give advice with a view to helping the designated cities develop a high-quality

cultural programme with a strong European dimension and an effective strategy to reach this

goal. The panel shall pay special attention to the recommendations laid down in the selection

report and in any preceding monitoring reports referred to in paragraph 3.

3. After each monitoring meeting, the panel shall issue a monitoring report on the state of

preparations, legacy-planning and any steps to be taken.

The panel shall transmit its monitoring reports to the Commission. For competitions in the

Member States, the Commission shall send them to the respective Member State, responsible

for sending those reports to the designated cities. For competitions for third countries, the

Commission shall send these monitoring reports directly to the designated cities.

4. In addition to the monitoring meetings, the Commission may organise visits by the

panel to the designated cities whenever necessary. It may be possible to do those visits

virtually if necessary.

Article 14

Withdrawal of the title

1. If, after a monitoring meeting or any additional visit as laid down in Article 13(4), the

panel establishes that a titleholder has substantially failed to either: i) meet the criteria on the

basis of which it was designated or ii) comply with the project and work plan submitted in its

application, it shall initiate a dialogue with the Member State concerned via the Commission,

with a view to facilitating the necessary adjustments.

2. If the necessary adjustments have not been timely carried out, the panel shall notify

the Commission of that fact. The notification shall be accompanied by a statement of reasons

and shall include practical recommendations on how to improve the situation.

3. If the practical recommendations have not been timely implemented, the panel shall

issue an opinion to the Commission for the withdrawal of the title from the relevant city.

4. In the case of a city from a Member State, the Commission shall ask the Member State

to withdraw the title having due regard to the opinion referred to in paragraph 3. The Member

State shall notify the European Parliament, the Council, the European Economic and Social

Committee and the European Committee of the Regions of the reasons for the withdrawal.

5. In the case of a city in an EFTA/EEA, candidate country or potential candidate for EU

membership, or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the

AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, the

Commission shall adopt the decision to withdraw the title having due regard to the opinion

referred to in paragraph 3. The Commission shall inform the European Parliament, the

EN 20 EN

Council, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the

Regions of the reasons for the withdrawal.

Article 15

Prize

1. The Commission may award a pecuniary prize in honour of Melina Mercouri (‘the

prize’) to designated cities, subject to the availability of funding under the applicable financial

framework.

The prize shall be implemented in accordance with the rules of the applicable Union

programmes supporting culture.

2. Two thirds of the prize money shall be paid by the end of March of the year of the

title, provided that the designated city concerned continues to honour the commitments it

made at the application stage, complies with the criteria and takes into account the

recommendations contained in the selection and monitoring reports.

The commitments made at the application stage shall be deemed to have been honoured by

the designated city if no substantial change has been made to the programme and the strategy

between the application stage and the year of the title, in particular if:

(a) the budget has been maintained at a level capable of delivering a high-quality cultural

programme in line with the application and the criteria;

(b) the independence of the artistic team has been respected;

(c) the European dimension has remained a substantial part of the final version of the

cultural programme;

(d) the marketing and communication strategy and the communication material used by

the designated city clearly show that the action is a Union action;

(e) the plans for the monitoring and evaluation of the impact of the title on the designated

city are in place.

3. The remainder of the prize money shall be paid at the latest 24 months after the first

payment, provided that the designated city concerned has solid plans for the legacy of the title

year, in particular:

(a) a dedicated budget for the legacy;

(b) a follow-up artistic programme with a European dimension;

(c) marketing and communication strategies highlighting that the action is a Union action.

4. If the withdrawal of the title defined in Article 14 happens during the title year, the

part of the prize already paid shall be recovered by the Commission.

Article 16

Practical arrangements

1. The Commission shall in particular:

(a) ensure the overall coherence of the action and provide the necessary support to the

designated ECoC;

EN 21 EN

(b) ensure the coordination between the Member States and the panel;

(c) in the light of the objectives referred to in Article 2 and of the criteria referred to in

Article 5, establish guidelines to assist with the selection and monitoring procedures -

including the European dimension - in close cooperation with the panel;

(d) provide technical support to the panel;

(e) publish, on its website, all reports of the panel.

2. The Commission shall coordinate the implementation of activities to support the

ECoC action, in particular it shall:

(a) make public all relevant information and contribute to the visibility of the action at

European and international level;

(b) foster the exchange of experience and good practices between past, present and future

cities holding the title, as well as candidate cities, and promote a wider dissemination of

the cities’ evaluation reports and lessons learned;

(c) coordinate and support an ECoC network of cities and provide cities with support for

preparing applications, implementing their programmes, and building on their ECoC

experience, including integrating it into long-term urban and policy planning, whether or

not they have been awarded the title;

(d) develop targeted communication activities to enhance the visibility and reach of the

ECoC action within and beyond Europe;

(e) provide information about existing European funds to the development of projects by

cities including mentoring and training.

Article 17

Evaluation

1. Each city concerned shall be responsible for the evaluation of the results of its year as

an ECoC.

The Commission shall establish common guidelines and indicators for the cities concerned,

based on the objectives referred to in Article 2 and on the criteria referred to in Article 5, in

order to ensure a coherent approach to the evaluation procedure.

The cities concerned shall draw up their evaluation reports and submit them to the

Commission by 31 December of the year following the year of the title. The Commission

shall publish the evaluation reports on its website.

2. In addition to the cities’ evaluations, the Commission shall ensure that external and

independent evaluations of the results of the action are produced on a regular basis.

The external and independent evaluations shall focus on placing all past ECoC into a

European context, allowing comparisons to be drawn and useful lessons to be learned for

future ECoC, as well as for all European cities. Those evaluations shall include an assessment

of the action as a whole, including the efficiency of the processes involved in running it, its

impact and ways in which it could be improved.

The Commission shall present to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions the following

reports based on those evaluations, accompanied by any relevant proposals:

EN 22 EN

(a) an initial interim report by 31 December 2038;

(b) a second interim report by 31 December 2043;

(c) an ex post report by 31 December 2048.

Article 18

Exercise of the delegation

1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the

conditions laid down in this Article.

2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 3 shall be conferred on the

Commission for an indeterminate period of time from [date of entry into force of the basic

legislative act or any other date set by the co-legislators].

3. The delegation of power referred to in Article 3 may be revoked at any time by the

European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the

delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the

publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date

specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.

4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by

each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional

Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.

5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to

the European Parliament and to the Council.

6. A delegated act adopted pursuant to Article 3 shall enter into force only if no objection

has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two

months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the

expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the

Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the

initiative of the European Parliament or of the Council.

Article 19

Repeal and transitional provisions

Decision No 445/2014/EU is hereby repealed. It shall however continue to apply in the case

of cities which have been designated or are in the process of being designated as ECoC for the

years from 2020 to 2033.

EN 23 EN

Article 20

Entry into force

This Decision shall enter into force on the day following that of its publication in the Official

Journal of the European Union.

Done at Brussels,

For the European Parliament For the Council

The President The President

EN 1 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3

1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3

1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3

1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3

1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3

1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 4

1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 4

1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone. ................................................................................. 4

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 5

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments ....................................................................................... 6

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment ................................................................................................................ 6

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 7

1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 7

2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8

2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8

2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 8

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them............................................................................................................ 8

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 8

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 8

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE .............. 9

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)

affected ......................................................................................................................... 9

EN 2 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 10

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 10

3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 10

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 10

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 10

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 11

3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 11

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 11

3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 11

3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 11

3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 12

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 12

3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 12

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 14

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 14

3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 14

3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 14

4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 16

4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 16

4.2. Data ............................................................................................................................ 16

4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 16

4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 16

4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 16

EN 3 EN

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Proposal for a Decision of the European Parliament and of the Council renewing a

Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047

and repealing Decision No 445/2014/EU.

1.2. Policy area(s) concerned

Culture, cities.

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

The first general objective of the action is to safeguard and promote the diversity of

cultures in Europe and to highlight the common features they share, as well as to

increase a European sense of belonging to a common cultural area. The second is to

foster the contribution of culture to the sustainable and inclusive development of

cities in accordance with their respective strategies and priorities.

1.3.2. Specific objective(s)

The action will underpin the following specific objectives:

a) to enhance the range, diversity and European dimension of the cultural offering in

cities, including through transnational cooperation, thereby raising the international

profile of cities.

b) to improve access to and participation in culture, the arts and cultural heritage for

all, notably for young people, and to strengthen social cohesion, intergenerational

fairness, equality and diversity, through cultural engagement.

c) to strengthen the innovation capacity of the local cultural sector, including its

digital one, and its cooperation with other sectors.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.

The proposed revision of the ECoC’s legal basis is expected to have a positive social,

economic, environmental and international impact.

Social impact: The revised ECoC action is expected to strengthen the sense of

European identity and belonging, broadening access to and participation in culture.

In particular, it will benefit people in rural and less-visible regions and encourage

more young people to get involved. It will also support initiatives aimed at involving

children and young people. It will support social cohesion, intercultural and

intergenerational dialogue and democratic engagement in the EU and beyond.

Economic impact: By improving the visibility and reach of the ECoC, the initiative

is likely to boost local cultural tourism, stimulate innovation and regional

development, and create jobs, especially in small and medium-sized cultural

businesses.

Environmental impact: The revised framework will integrate sustainability more

explicitly into the selection and monitoring processes, encouraging cities to adopt

green practices in management, visitor engagement and operations. This will

EN 4 EN

contribute to raising awareness of climate issues through cultural narratives and

boosting the role of culture in advancing the green transition.

International impact: The revised framework will primarily focus on Member

States, as is currently the case, in line with the instrument providing direct financial

support to the ECoC at EU level (the Creative Europe programme until 2027 and

then its successor). However, EU external action priorities will also be taken into

account to ensure that the revised framework plays a role in EU enlargement policy,

cultural diplomacy and international cultural relations.

UN Sustainable Development Goals (SDGs): The initiative will contribute

positively to several SDGs, in particular: SDG 4 (Quality education); SDG 5 (Gender

equality); SDG 8 (Decent work and economic growth); SDG 10 (Reduced

inequalities); SDG 11 (Sustainable cities and communities); SDG 13 (Climate

action); SDG 16 (Peace, justice and strong institutions); SDG 17 (Partnerships for the

goals).

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

N/A. The ECoC action does not have its own funds. Its budget will stem from the

successor to the Creative Europe programme. Each designated city carries out its

own performance evaluation, based on Commission guidelines which will be

reviewed once the legal basis is adopted.

1.4. The proposal/initiative relates to:

a new action

a new action following a pilot project / preparatory action34

the extension of an existing action

a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

The ECoC action will continue to highlight the richness and diversity of European

cultures and the features they share, promote greater mutual understanding between

people and foster the contribution of culture to the long-term development of cities.

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

Reasons for action at EU level (ex ante)

National governments play a central role in protecting and promoting their national

cultures and heritage. However, the first interim evaluation of the European Capitals

of Culture Action 2020-2033 found that the ECoC adds significant value by offering

a European-level framework that highlights the international significance of the

34 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 5 EN

selected cities. It also strengthens the role of those cities in promoting the diversity of

cultures in Europe and their common traits, and in promoting shared European

values, history and identity.

Expected generated EU added value (ex post)

The action will improve voluntary cooperation, knowledge transfer and visibility

between cities across the EU and beyond. The ECoC title has been awarded three

times to cities outside the EU and will be given again in 2030 and 2033 to a city in an

EFTA/EEA country, a candidate country or a potential candidate participating in the

EU’s Creative Europe programme. The ECoC action supports national efforts by

integrating them into a coherent EU strategy, helping to align cultural initiatives with

broader EU priorities, such as youth engagement, sustainability and digital

innovation. This initiative also promotes a more balanced geographic

representation. The external aspect of the ECoC action aligns with broader EU

efforts to strengthen enlargement policies, promote cultural diplomacy and foster

international cultural relations.

Renewing the legal basis will strengthen the initiative’s capacity to support cities

more effectively, increase flexibility in its design and improve its long-term

coherence and impact. This will ensure that the EU continues to play a constructive

and complementary role in the cultural and heritage landscape.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

The first interim evaluation of the 2020-2033 ECoC action shows that it is a

successful flagship action with substantial cost-effectiveness for the EU due to its

very limited impact on the EU budget. Moreover, the initiative can transform the

candidate cities and selected cities. This is because the cities must engage in long-

term planning and incorporate culture into local city policies to be considered for the

title. The action is also consistent with other EU initiatives (e.g. the Creative Europe

programme), facilitates sharing EU values, and supports the movement of European

cultural professionals and artists and the circulation of their works across the EU and

beyond.

After 40 years, the action is still sought after by cities and wider areas looking to

develop themselves through culture. However, to ensure its continued relevance in

the future, it is necessary to update the action, taking into account emerging trends,

such as the increasing number of smaller cities competing for the title.

European dimension: It is a key aspect of the ECoC action (and one of the criteria

for selecting title holders), but it is not often fully understood by many stakeholders.

The evaluation recommends that the Commission explore ways to better explain this

aspect to stakeholders.

Long-term knowledge: There is a candidate cities’ network called Culture Next, set

up in 2017, that includes current and former cities, regardless of whether they were

awarded the title. However, there is no formal ECoC network, so there is risk of

knowledge not being shared between newly appointed and previous title holders. The

Commission could investigate how to promote knowledge-sharing in the ECoC

community to maximise the initiative’s full potential, particularly its European

dimension.

Communication: There are currently no EU-level communication campaigns led by

the Commission or other EU institutions to promote the ECoC cities. This hampers

EN 6 EN

the initiative’s visibility and impact, and public awareness of it. The ECoC could

benefit from EU communication efforts to support and complement the work of the

title-holding cities, with input from Member States. Appointing ECoC ambassadors,

such as Commissioners or MEPs could also strengthen the initiative.

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

The European Capitals of Culture (ECoC) action will stem from the successor to the

Creative Europe programme (currently the proposal for the AgoraEU programme),

which is part of the 2028-2034 multiannual financial framework proposal.

The ECoC action is aligned with the objectives of the Culture Compass for Europe

and builds on several key policy initiatives, including the Commission’s New

European Agenda for Culture, the Council’s EU work plans for culture, the Joint

Communication ‘Towards an EU strategy for international cultural relations’, and the

European Framework for Action on Cultural Heritage.

The Union action also aligns with European initiatives such as the New European

Bauhaus, the European Heritage Label and the EU Agenda for Cities. It is also in line

with the Rome Declaration of March 2017, where the Member States and EU

institutions envisioned a Union ‘where citizens have new opportunities for cultural

and social development and economic growth […]; a Union which preserves our

cultural heritage and promotes cultural diversity’. In addition, it aligns with the

European Democracy Shield and the strategy on intergenerational fairness. The

ECoC action will also be in line with the European strategy for sustainable tourism.

Candidate cities are encouraged to explore the possibility, if applicable, of seeking

financial support from Union programmes and funds, especially the AgoraEU

programme and the European Fund for economic, social and territorial cohesion,

agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, channelled

through the National and Regional Partnership Plans, as well as subsequent

programmes.

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

N/A

EN 7 EN

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

limited duration

–  in effect from 01.01.2034 to 31.12.2047

–  financial impact from 2034 to 2047 for commitment appropriations and from

2034 to 2047 for payment appropriations.

unlimited duration

– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

– followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned

Direct management by the Commission

–  by its departments, including by its staff in the Union delegations;

–  by the executive agencies

Shared management with the Member States

Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

–  third countries or the bodies they have designated

–  international organisations and their agencies (to be specified)

–  the European Investment Bank and the European Investment Fund

–  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation

–  public law bodies

–  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they

are provided with adequate financial guarantees

–  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the

implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial

guarantees

–  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the

common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on European Union, and

identified in the relevant basic act

– bodies established in a Member State, governed by the private law of a Member

State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with sector-specific rules, with

the implementation of Union funds or budgetary guarantees, to the extent that such bodies are

controlled by public law bodies or by bodies governed by private law with a public service

mission, and are provided with adequate financial guarantees in the form of joint and several

liability by the controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for

each action, limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

The action will be implemented under direct management by the Commission, with parts

potentially delegated to a programme implementing body.

EN 8 EN

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

N/A. Each designated city carries out its own performance evaluation, based on

Commission guidelines which will be reviewed once the legal basis has been

adopted.

The Commission will submit to the European Parliament, the Council , European

Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions the

following reports, based on those evaluations and accompanied, if appropriate, by

relevant proposals:

(a) an initial interim report;

(b) a second interim report;

(c) an ex post report.

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

N/A. The budget of the ECoC action will stem from the successor to the Creative

Europe programme.

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

The Commission awards and pays a symbolic prize to each designated city that has

fulfilled the commitments they made during the bidding process and has a legacy

plan with a European dimension. The prize is a fixed amount paid in two instalments

after several monitoring meetings carried out by an independent expert panel.

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

N/A. Each designated city carries out its own performance evaluation, based on

Commission guidelines which will be reviewed once the legal basis is adopted.

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

The respective services will continue to apply their anti-fraud strategy – in line with

the Commission’s Anti-Fraud Strategy (CAFS) – to ensure, inter alia, that their

internal anti-fraud related controls are fully aligned with the CAFS, and that their

fraud risk management approach is geared to identify fraud risk cases and provide

adequate responses. The anti-fraud strategies currently in place enable fraud risk to

be addressed, mainly via measures to prevent irregularities which are then escalated

in the event of fraud detection.

EN 9 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget

line(s) affected

• Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Comment: N/A. The ECoC action does not have its own funds. Its budget will stem from the

successor to the Creative Europe programme.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.35.

from

EFTA

countries 36

from

candidate

countries

and

potential

candidates 37

From

other

third

countries

other assigned

revenue

2 06 01 02 Support expenditure for

‘AgoraEU’ Non-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

2 06 03 01 Creative Europe – Culture Diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

35 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 36 EFTA: European Free Trade Association. 37 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

EN 10 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for illustrative purposes only and does not pre-judge the next

multiannual financial framework. The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period remain subject to

the outcome of interinstitutional negotiations on future MFFs and shall subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All

appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative.

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

N/A.

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number 2

DG: EAC Year Year Year Year Year Year TOTAL

2034-2047 2034 2035 2036 2037 2038 2039-2047

Operational appropriations

Budget line 06 03 01 Creative Europe - Culture Commitments (1a) 6.45 9.45 6.45 9.7 6.45 64.55 103.05

Payments (2a) 4.45 4.45 8.45 6.45 9.7 65.30 98.8

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG EAC

Commitments =1a+1b+3 6.45 9.45 6.45 9.7 6.45 64.55 103.05

Payments =2a+2b+3 4.45 4.45 8.45 6.45 9.7 65.30 98.8

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues

N/A.

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

N/A.

EN 11 EN

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for

illustrative purposes only and does not pre-judge the next multiannual financial framework.

The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period

remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on future MFFs and shall

subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations and

staffing allocations as of 2028 are indicative.

3.2.3.1. Appropriations from voted budget (in EUR million)

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year

TOTAL

2034 - 2047 2034 2035 2036 2037 2038-2047

HEADING 4

Human resources 1.005 1.005 1.005 1.005 10.050 14.070

Other administrative expenditure 0.015 0.215 0.015 0.215 1.150 1.610

Subtotal HEADING 4 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680

Outside HEADING 4

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680

3.2.3.3. Total appropriations (in EUR million)

TOTAL VOTED

APPROPRIATIONS +

EXTERNAL ASSIGNED

REVENUES

Year Year Year Year Year

TOTAL

2034 - 2047 2034 2035 2036 2037 2038-2047

HEADING 4

Human resources 1.005 1.005 1.005 1.005 10.050 14.070

Other administrative expenditure 0.015 0.215 0.015 0.215 1.150 1.610

Subtotal HEADING 4 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680

Outside HEADING 4

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680

3.2.4. Estimated requirements of human resources

The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for

illustrative purposes only and does not prejudge the next multiannual financial framework.

The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period

remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on the 2028-2034 MFF and

EN 12 EN

shall subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations

and staffing allocations as of 2028 are indicative.

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year Year

2034 2035 2036 2037 2038 2039-2047

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices)

3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0

• External staff (inFTEs)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 4 4 4 4 4 4

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0

Admin. Support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 4 0 0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 4 0 0 0 0 0 0

TOTAL 7 7 7 7 7 7

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues

N/A.

3.2.4.3. Total requirements of human resources

TOTAL VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year Year Year Year Year Year

2034 2035 2036 2037 2038 2039-

2047

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation

Offices) 3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0

• External staff (inFTEs)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 4 4 4 4 4 4

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0

Admin. Support

line [XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0

EN 13 EN

Other budget lines (specify) - Heading 4 0 0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 4 0 0 0 0 0 0

TOTAL 7 7 7 7 7 7

Considering the overall strained situation in Heading 4, in terms of both staffing and the level of

appropriations, the human resources required will be met by staff from the DG who are already

assigned to the management of the action and/or have been redeployed within the DG or other

Commission services.

The staff required to implement the proposal (in FTEs):

To be covered by

current staff

available in the

Commission

services

Exceptional additional staff*

To be financed

under Heading 4

or Research

To be financed

from BA line

To be financed

from fees

Establishment

plan posts

3 N/A

External staff

(CA, SNEs, INT)

4

Description of tasks to be carried out by:

Officials and

temporary staff

Ensure the overall coherence of the action and provide the necessary support to the

designated ECoC;

Ensure the coordination between the Member States and the panel;

Ensure the supervision and coordination of the panel;

Ensure the supervision of the competitions in the Member States

Coordinate the competitions in third countries.

External staff Establish guidelines to assist with the selection and monitoring procedures - including the

European dimension - in close cooperation with the panel;

Provide technical support to the panel;

Publish, on its website, all reports of the panel.

Make public all relevant information and contribute to the visibility of the action at

European and international level;

Foster the exchange of experience and good practices between past, present and future

cities holding the title, as well as candidate cities, and promote a wider dissemination of

the cities’ evaluation reports and lessons learned;

Provide cities with support for preparing applications, implementing their programmes,

and building on their ECoC experience, including integrating it into long-term urban and

EN 14 EN

policy planning, whether or not they have been awarded the title;

Develop targeted communication activities to enhance the visibility and reach of the

ECoC action within and beyond Europe;

Provide information about existing European funds to the development of projects by

cities including mentoring and training.

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

N/A.

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative is consistent with the proposal for the 2028-2034 MFF.

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

–  does not provide for co-financing by third parties

–  provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year 2024

Year 2025

Year 2026

Year 2027

Total

Specify the co-financing body

TOTAL appropriations co-

financed

3.3. Estimated impact on revenue

–  The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

–  The proposal/initiative has the following financial impact:

–  on own resources

–  on other revenue

–  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial

year

Impact of the proposal/initiative38

Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027

Article ………….

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

N/A.

38 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net

amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.

EN 15 EN

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or

any other information).

N/A.

EN 16 EN

4. DIGITAL DIMENSIONS

4.1. Requirements of digital relevance

Requirement 1 (R1):

As stated in Article 16(2)(a) of the proposal, […] make public all relevant information and

contribute to the visibility of the action at European and international levels. The players

affected or concerned by this requirement are the European Commission, national

authorities and beneficiaries. The high-level process affected is ‘dissemination’.

4.2. Data

The data provided is related to the ECoC action’s information, news and results and comes

from public reports or cities’ application forms.

4.3. Digital solutions

4.4. Interoperability assessment

4.5. Measures to support digital implementation

The digital solution envisaged is a dissemination platform, in line with the proposal’s

Article 16. The platform’s main mandated functions are the dissemination of the action’s

information, news and results. The managing bodies will be the European Commission and

a possible programme implementing body.

Accessibility will be catered for and reusability will be considered in accordance with

Commission standards. The platform will leverage the use of artificial intelligence, if

applicable, adhering to the precautionary principle.

If leveraging AI, the European Commission will ensure compliance with the AI Act.

Without prejudice to Regulation (EU) 2016/679, the European Commission will ensure the

security, integrity, authenticity and confidentiality of the data collected and stored for the

purpose of this regulation.

N/A.

N/A.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 455 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE

COUNCIL

renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047

and repealing Decision No 445/2014/EU

EN 1 EN

ANNEX

Order of entitlement to nominate a European Capital of Culture

2034 Croatia Romania

2035 Ireland Greece

2036 Lithuania Austria

EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative

Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or

to the subsequent Union programmes supporting culture.

2037 Hungary Luxembourg

2038 Estonia Germany

EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative

Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or

to the subsequent Union programmes supporting culture.

2039 Latvia Finland

2040 Slovakia Portugal

2041 Slovenia France

EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative

Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or

to the subsequent Union programmes supporting culture.

2042 Czechia Sweden

2043 Poland Denmark

2044 Cyprus Italy

EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative

Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or

to the subsequent Union programmes supporting culture.

2045 Malta Belgium

2046 Bulgaria Spain

2047 Netherlands

EFTA/EEA country, candidate country or potential

candidate, or third country associated to the ‘Creative

Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or

to the subsequent Union programmes supporting culture.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 455 final

2026/0259 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal valitsustevahelise algatusena. Algatuse

tõhustamiseks muudeti see 1999. aastal ametlikult Euroopa Liidu meetmeks. Kehtestati uued

kriteeriumid ja valikumenetlused, koostati liikmesriikide kronoloogiline loetelu, milles liikmesriigid

on esitatud tiitlikandjaks nimetamise järjekorras, ning taotluste hindamiseks loodi sõltumatutest

ekspertidest koosnev Euroopa valikukomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta

otsus nr 1419/1999/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks

2005–20191).

Eeskirju uuendati esimest korda 2006. aastal, et algatuse tõhusust suurendada, st ergutada

linnadevahelist konkurentsi ja parandada kandideerimise kvaliteeti. Nende uute eeskirjadega kehtestati

ka mitmesugused meetmed, et toetada linnu ettevalmistustes, sealhulgas seireprotsess (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse

kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 20192).

Praegu kehtiv õiguslik alus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL3) võeti vastu

2014. aastal.

Otsus nr 445/2014/EL kaotab kehtivuse 2033. aastal. Praegu kuulutatakse tiitlikonkurss välja kuus

aastat varem, et anda linnadele piisavalt aega ettevalmistusteks enne tiitliaasta algust. Seepärast tuleks

2027. aastal vastu võtta uus õiguslik alus Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkamiseks, et tagada

sujuv üleminek 2034. aastal. Uue õigusraamistiku eesmärk on tagada algatuse jätkuv asjakohasus ja

võtta samal ajal arvesse vajadust lihtsustamismeetmete järele.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Algatus on kooskõlas ühise poliitilise kohustusega kaitsta, edendada ja toetada kultuuri Euroopas, mis

on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks,

kultuur Euroopa heaks“, ning algatusega „Euroopa kultuurikompass“4.

See on kooskõlas selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa Bauhaus“5 ja UNESCO kultuuri

väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon, mille osalised liit ja

selle liikmesriigid on, ning 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon, milles liikmesriigid ja ELi

institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja

sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja

edendab kultuurilist mitmekesisust“. Algatus on kooskõlas nõukogu strateegilise tegevuskavaga 2024–

2029, milles võetakse kohustus edendada ELi kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandit6.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatus on kooskõlas komisjoni 2024.–2029. aasta üldiste poliitiliste prioriteetidega, milleks on muu

hulgas 1) inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine, 2) demokraatia

kaitsmine ja väärtuste hoidmine, 3) Euroopa kestlik heaolu ja konkurentsivõime ning 4) globaalne

Euroopa.

1 EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/1419/oj. 2 ELT L 304, 3.11.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1622/oj. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse

liidu meede „Euroopa kultuuripealinna“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 4 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 5 Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni (COM(2025) 1026). 6 Nõukogu strateegiline tegevuskava 2024–2029.

ET 2 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi

toimimise leping“) artiklil 167. Artikli 167 lõikega 1 on ette nähtud, et „liit aitab kaasa liikmesriikide

kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal

ajal rõhutades ühist kultuuripärandit“. Artikli 167 lõike 2 kohaselt peaks liit ergutama ka

liikmesriikidevahelist koostööd kultuuri valdkonnas ning vajaduse korral toetama ja täiendama nende

tegevust.

• Subsidiaarsus/proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Meedet „Euroopa

kultuuripealinnad“ rakendatakse peamiselt kohalikul ja riiklikul tasandil. Hindamine ja avalik

konsultatsioon näitasid siiski, et liidul on oluline roll liikmesriikidevahelises koordineerimises, et

tagada ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide kohaldamine, eelkõige seoses meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ valiku- ja seiremenetlustega. Liit toetab väljavalitud linnade ettevalmistusi ka

Euroopa eksperdikomisjoni soovituste, linnade vahel parimate tavade vahetamise ja Melina Mercouri

auhinna raames antava rahalise toetuse kaudu.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide vahehindamine

Komisjoni töö seoses ettepanekuga meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ kohta pärast 2033. aastat

põhineb paljudel eri sisenditel.

Aastatel 2024–2025 tehti meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–20337 esimene vahehindamine.

Hindamine hõlmas aastatel 2013–2023 Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud linnu ja

ajavahemikuks 2020–2028 kandideerinud linnu ning selle käigus tehti kindlaks algatuse rakendamisel

tehtud edusammud ja saadud õppetunnid.

On oluline märkida, et kõigis põhiküsimustes olid hindamiste käigus kogutud tõendid ja andmed ning

konsultatsiooniprotsessi käigus väljendatud seisukohad suures osas sarnased. See võimaldas

komisjonil teha mitmeid olulisi järeldusi meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku kohta.

Ollakse üksmeelel, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on äärmiselt edukas, ning toetatakse väga

kindlalt selle jätkumist pärast 2033. aastat. On selge, et Euroopa kultuuripealinnade meetmest on

saanud nii ulatuse kui ka haarde poolest üks Euroopa ulatuslikumaid kultuurialgatusi. Lisaks on see

kujunenud liidu üheks kõige nähtavamaks ja mainekamaks algatuseks ja ettevõtmiseks, mida Euroopa

kodanikud tõenäoliselt kõige rohkem hindavad.

Euroopa kultuuripealinnade meede võib tuua linnadele palju kasu, kui tegevusi planeeritakse hoolikalt.

Tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, kuid see võib tuua ka märkimisväärset sotsiaalset ja

majanduslikku kasu. See kehtib eelkõige juhul, kui üritus on osa linna ja seda ümbritseva piirkonna

pikaajalisest kultuuripõhisest arengustrateegiast. Samuti tuleb märkida, et kuigi kultuuripealinnaks

saab asjaomasel aastal olla ainult üks linn liikmesriigi kohta, on konkursil oluline võimendav mõju

uute või tõhusamate poliitikameetmete ja strateegiate väljatöötamisele isegi linnades, mis seda tiitlit ei

võida.

7 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“

(COM(2025) 587).

ET 3 ET

Euroopa kultuuripealinnaks olemine on siiski ka keeruline. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi

korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned kultuuripealinnad on sellest tiitlist tulenevaid

võimalusi paremini ära kasutanud kui teised. Peamine tulevikuülesanne on seega tugineda praeguse

kava tugevatele külgedele, aidates samal ajal igal kultuuripealinnal tiitli potentsiaali täielikult ära

kasutada ning saada sellest võimalikult palju kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Komisjon tegi hindamise ja konsultatsioonide tulemuste põhjal kindlaks peamised probleemid, mille

tõttu tuleb algatust kohandada ja ajakohastada, võttes samal ajal arvesse vajadust

lihtsustamismeetmete järele.

Esiteks – kuigi Euroopa mõõde on algatuse üks põhikomponente ja praegusi valikukriteeriume, on

kandidaatlinnad seda sageli valesti mõistnud ja seega tähelepanuta jätnud.

Teiseks – kuigi linnade taotluste hindamisel võetakse arvesse kriteeriumi „pikaajalisele strateegiale

kaasaaitamine“, ei ole tiitli pikaajaline mõju mõne linna puhul olnud nii täielik, kui eeldati. Suurema

rõhu asetamine sellele kriteeriumile võib olla kasulik nii linnadele kui ka meetme asjakohasusele.

Kolmandaks – kuna praegu puudub Euroopa kultuuripealinnadega seotud institutsiooniline võrgustik,

on oht, et varasemate, praeguste ja tulevaste kandidaatlinnade ning tiitlit kandvate linnade teadmised

lähevad kaduma.

Neljandaks annab Euroopa Komisjon praegu Euroopa kultuuripealinnade ametliku nimetamise kohta

teavet oma standardkanalite, sealhulgas pressiteadete, veebikanalite ja sotsiaalmeediapostituste kaudu.

Praegu ei ole siiski ELi tasandi ühiseid teavituskampaaniaid tiitlit kandvate linnade tutvustamiseks.

Selleks et meetme nähtavust ja mõju ning üldsuse teadlikkust sellest kasvatada, oleks vaja ELi

institutsioonide, liikmesriikide ja tiitlit kandvate linnade koordineeritud jõupingutusi.

Viiendaks ei ole kõnealused linnad ise veel kehtestanud mõõtmismehhanisme ja seega puuduvad

esmased andmed tiitli mõju kohta. See muudab Euroopa kultuuripealinnade võrdlemise keeruliseks ja

pärsib kogemuste edasiandmist.

Kuuendaks on korduvaks probleemiks olnud riikliku ja kohaliku poliitika mõju eelarvele, mis peab

kandideerimis- ja lõppetapi vahel olema võimalikult stabiilne. Poliitika on mõjutanud ka ürituse

korraldamise muid aspekte. Poliitiline toetus on väga oluline, sest enamik rahalisi vahendeid on pärit

avalikust sektorist ja ilma selleta ei saa linn esitada usaldusväärset kandideerimistaotlust. Samal ajal

tuleb rakendusmeeskonnale tagada kunstiline sõltumatus, et kaitsta ürituse usaldusväärsust.

Ja lõpuks – mitmes liikmesriigis on linnad kultuuripealinna tiitlit kandud juba mitu korda ja mõnes

liikmesriigis on vaid piiratud arv tõsiseltvõetavaid kandidaate nii ulatusliku ürituse jaoks nagu

Euroopa kultuuripealinnaks olemine. Tiitli kandmisel võib olla tugev negatiivne mõju piiratud

ressurssidega linnale ning nõrgema Euroopa kultuuripealinna valimine võib pikas perspektiivis

kahjustada Euroopa kultuuripealinna tiitli prestiiži ja väärtust.

Seetõttu otsustati jätkata meedet uue õigusliku alusega, milles võetakse arvesse praegu kehtiva otsuse

rakendamisel tekkinud probleeme. Lisas on esitatud liikmesriikide uus kronoloogiline loetelu.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimese vahehindamise raames korraldati 2024.

aasta suvel avalik konsultatsioon,8 mis sisaldas mitut küsimust õigusliku aluse kohta pärast 2033.

aastat.

Kuulutati välja meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ käsitlev tagasisidekorje, mis kestis 3. detsembrist

2025 kuni 16. jaanuarini 2026, et koguda mitmesugustelt sidusrühmadelt arvamusi meetme õigusliku

8 Konsultatsioon: Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine.

ET 4 ET

aluse läbivaatamise kohta. See oli eelkõige suunatud (endiste, praeguste ja tulevaste) Euroopa

kultuuripealinnade juhtidele, meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ korraldusasutustele liikmesriikides

(st vastav kultuuriministeerium), linnade kultuurielu arengu akadeemilistele ekspertidele ja meetme

„Euroopa kultuuripealinnad“ eksperdirühmale, üldsusele, kultuurivõrgustikele, vabaühendustele ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Tähtajaks saadi 26 vastust. Neid võeti arvesse

tagasisidekorjele järgnenud ajurünnakus kõnealuse õigusraamistiku uuendamise üle.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku üle peetud aruteludesse andsid oma panuse ka

omaalgatuslikud aruanded ja uuringud sidusrühmadelt, sealhulgas võrgustikelt Culture Next9

(rahastatud programmi „Loov Euroopa“ Euroopa kultuuriorganisatsioonide võrgustike kava raames

aastatel 2022–2028) ja Eurocities10.

Lisaks arutati 2024. aasta aprillis ja mais Euroopa kultuuripealinnade algatuse 40. aastapäeval pikalt

meetme tulevikku ja selle tulemusel avaldati valge raamat „40 recommendations from 40 years of

ECoC“ (40 soovitust Euroopa kultuuripealinnade 40. tegevusaasta puhul),11 mille koostasid Chemnitz

(2025) ja Nova Gorica (2025).

• Mõjuhinnang

Mõjuhinnangut ei koostatud alljärgnevatel põhjustel.

1) Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ mõju ulatus on piiratud.

2) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole mitmeaastase finantsraamistiku programm, sest selle

kulud on integreeritud programmi „Loov Euroopa“ (või selle jätkuprogrammi). Meetmel on piiratud

mõju ELi eelarvele, kuna praegu eraldatakse igale Euroopa kultuuripealinnale ainult 1,5 miljonit eurot,

millele lisanduvad eksperdikomisjonide kulud. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikule

alusele ei ole lisatud rahastamispaketti; see sisaldub programmi „Loov Euroopa“ õiguslikus aluses.

3) Eelmise õigusliku aluse puhul ei koostatud mõjuhinnangut.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse uuendamine annab võimaluse jätkata

lihtsustamispüüdlusi ning näha ette kättesaadavamaid, kasutajasõbralikumaid ja kodanikukesksemaid

meetmeid. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ uus raamistik aitab saavutada järgmist:

– täiendav sihipärane toetus kandidaatlinnadele ja kultuuripealinnaks nimetatud

linnadele;

– tsentraliseeritum teavitustegevus, millega tagatakse kodanike suurem teadlikkus

algatusest;

– läbipaistvamad suunised linnade taotluste hindamiseks (eelkõige seoses Euroopa

mõõtmega);

– valikuküsimustiku mõistete ja keelekasutuse läbivaatamine ja selgemaks muutmine;

– tihedam koostöö ja teadmiste jagamine linnade vahel, eelkõige võimaluse kaudu

esitada taotlus linnade (piiriüleste) rühmadena, mille puhul üks linn koordineeriks ja

juhiks kandideerimist.

9 Culture Next. 10 Eurocities. 11 40 recommendations from 40 years of ECoC.

ET 5 ET

• Põhiõigused

Ettepanek on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga12 ning kõigi võrdõiguslikkuse

ja mittediskrimineerimise valdkonna asjakohaste ELi poliitika- ja õigusraamistikega.

Linnadelt oodatakse kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa

Liidu põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleval otsusel, millega uuendatakse otsust nr 445/2014/EL ja milles esitatakse komisjoni uus

ettepanek, ei ole otsest ja vahetut mõju eelarvele.

Ettepanekuga hõlmatud ajavahemik langeb kokku mitme mitmeaastase finantsraamistikuga.

Pärast 2033. aastat on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikud ja rahalised aspektid otseselt

seotud tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike sätetega. Selle alusel käsitletakse neid ka vastavate

kultuuri toetavate liidu programmide, uue programmi „AgoraEU“ ja sellele järgnevate programmide

raames.

Üksikasjad on esitatud finants- ja digiselgituses.

12 Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 202, 7.6.2016, lk 389,

ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj.

ET 6 ET

2026/0259 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) eesmärk on luua

Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning sellega antakse liidule muu hulgas ülesanne

aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende

rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist

kultuuripärandit. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide

tegevust Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamisel ja

levitamisel.

(2) Komisjoni teatises „Euroopa kultuurikompass“3 (edaspidi „kultuurikompass“) on

esitatud liidu strateegiline visioon kultuuripoliitikast, millega edendatakse juurdepääsu

kultuurile ja selles osalemist, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ühtekuuluvust ja

kultuuridevahelist dialoogi, tugevdades samal ajal kultuuri rolli loovuses,

innovatsioonis, konkurentsivõimes ja rahvusvahelistes suhetes.

(3) Ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“4 on

kultuurikompassi visioon muudetud Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja

Euroopa Liidu Nõukogu ühiseks poliitiliseks kohustuseks ning see kujutab endast

strateegilist raamistikku, mis seab kultuuri Euroopa identiteedi keskmesse ning

rõhutab selle tähtsust üksikisikute, kogukondade ja Euroopa Liidu jaoks.

(4) UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise

konventsiooniga,5 mis jõustus 18. märtsil 2007 ja millega liit on ühinenud, soovitakse

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 4 ELT C, C/2026/3440, 25.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3440/oj. 5 UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon.

ET 7 ET

kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust

ning suurendada kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust kultuurilise

mitmekesisuse väärtusest.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL,6 millega

kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033, tuleks

kehtetuks tunnistada. Samas tuleks selle sätteid jätkuvalt kohaldada kõigi juba

nimetatud või nimetamist ootavate kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2033.

(6) Kultuurikompassi käsitlevas teatises tunnistatakse kultuuri taaselustavat rolli

linnakeskkonnas 2033. aasta järgsel ajal ning tunnustatakse Euroopa

kultuuripealinnade rolli kultuuripõhisele ja kaasavale linnade ja piirkondade

ümberkujundamisele ning nende taaselustamisele kaasaaitamisel kogu Euroopas.

Kultuur on sotsiaalse sidususe, majanduskasvu, innovatsiooni, territooriumide

atraktiivsuse ja kestliku arengu üks liikumapanevaid jõude.

(7) Liidu tasandi meetmed kultuuri valdkonnas peaksid tuginema olemasolevatele

algatustele, nagu nõukogu ELi kultuurivaldkonna töökavad, ühisteatis

„Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“,7 Euroopa kultuuripärandi

tegevusraamistik8 ja 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon,9 ning olema tihedalt

kooskõlas Euroopa kultuurikompassi ja ühisdeklaratsiooni „Euroopa kultuuri heaks,

kultuur Euroopa heaks“ eesmärkidega.

(8) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks olema kooskõlas asjakohaste Euroopa

algatustega, nagu uus Euroopa Bauhaus,10 Euroopa kultuuripärandi märgis, ELi

linnapoliitika tegevuskava,11 Euroopa demokraatia kaitsekilp12 ja põlvkondadevahelise

õigluse strateegia13. 11. mail 2026 vastu võetud nõukogu soovituses liikmesriikidele

uue Euroopa Bauhausi kohta kutsutakse nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles

tugevdama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ viisil, millega luuakse koostoime

algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtetega, millega toetatakse kogu

Euroopa linnade naabruskondade kestlikku, kaasavat ja kvaliteedist juhinduvat

arengut, ümberkujundamist või taaselustamist.

(9) Esimene vahehindamine14 ja 2024. aasta suvel toimunud avalik konsultatsioon15

näitasid, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopas laiahaardeline kultuurialgatus,

mida inimesed kõrgelt hindavad. Pärast 40 aastat on „Euroopa kultuuripealinnad“

jätkuvalt edukas juhtmeede, millega edendatakse kultuuri- ja loomemajandust,

suurendatakse tiitlit kandvate linnade rahvusvahelist nähtavust ning toetatakse kultuuri

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse

liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 7 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“

(JOIN/2016/029 final). EUR-Lex– 52016JC0029 – ET – EUR-Lex. 8 Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik (SWD(2018) 491 final). 9 Rooma deklaratsioon. 10 Komisjoni teatis „Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni“ (COM(2025) 1026) ja nõukogu

soovitus algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kohta. 11 ELi linnapoliitika tegevuskavamajanduskasvu ja heaolu edendamiseks (COM(2025) 739). 12 Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide võimestamine“

(JOIN(2025) 791 final). 13 Põlvkondadevahelise õigluse strateegia. 14 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“

(COM(2025) 587). 15 Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine.

ET 8 ET

kaudu maa- ja linnaarengut. See on kulutõhus meede, millega võimendatakse avaliku

ja erasektori rahastust ning mis toimib sotsiaalse ja majandusliku arengu

katalüsaatorina, eriti kui see on lõimitud pikaajalistesse kohalikesse ja piirkondlikesse

strateegiatesse. Sellega seoses tuleks meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

rakendamist jätkata ja seda ajakohastada, et võtta arvesse esilekerkivaid suundumusi.

Seepärast tuleks meedet uuendada ja kehtestada see 2033. aastale järgnevaks

perioodiks.

(10) Lisaks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühise pärandi tutvustamisele aitab

Euroopa kultuuripealinna tiitel (edaspidi „tiitel“) linnadel rikastada kultuurielu,

tugevdada kultuuri- ja loomemajandust, parandada juurdepääsu kultuuriväärtustele ja

nende nähtavust, toetada pikaajalist linnaarengut ning edendada kuuluvustunnet ja

kultuuridevahelist dialoogi.

(11) Käesoleva otsusega kehtestatava meetme eesmärk peaks olema täielikult kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse programm

AgoraEU)16 eesmärkidega ja programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuuna17

erieesmärkidega.

(12) Meetme eesmärkide saavutamiseks peaksid tiitlit kandvad linnad tugevdama

kultuurisektori innovatsiooni- ja digisuutlikkust, looma tugevad sidemed kultuuri ja

muude asjakohaste sektorite vahel, nagu haridus, teadusuuringud, keskkond,

linnaareng, sport ja kestlik kultuuriturism kooskõlas Euroopa kestliku turismi

strateegiaga, kasutama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ kestliku kohaliku arengu,

tervisliku ja keskkonnahoidliku linnakeskkonna katalüsaatorina18 ning suurendama

kultuuri kaudu linnade rahvusvahelist nähtavust. Samuti peaksid nad edendama

sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, parandama juurdepääsu kultuurile ja selles

osalemist, tagama inimeste, eelkõige laste, noorte, puuetega inimeste ning vaesuse või

sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste võimalikult laialdase kaasamise

kultuuriprogrammi ettevalmistamisse ja rakendamisse, austades samal ajal täielikult

kunstivabadust, kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja loovisikute ning kultuuri-

ja loometöötajate töötingimuste parandamist.

(13) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ eeldab tiitlit taotlevatelt ja tiitlit kandvatelt

linnadelt märkimisväärseid jõupingutusi, sealhulgas kõrgetasemelise aastase

kultuuriprogrammi ettevalmistamist ja elluviimist ning pikaajalist planeerimist, mille

eesmärk on saavutada meetme püsiv pikaajaline mõju. Seetõttu vajavad linnad

asjakohast tuge ja nõu ning asjakohaseid vahendeid ja suuniseid. Komisjon peaks

koordineerima asjakohast tegevust, et aidata maksimeerida meetme püsivat mõju.

(14) Tiitlikonkursid peaksid toimuma igal aastal kahes eri liikmesriigis vastavalt lisas

esitatud kronoloogilisele ajakavale (edaspidi „ajakava“), millega tagatakse Euroopa

kultuuripealinnade õiglane jaotus kõigi liikmesriikide vahel. Asjaomastel aastatel

peaks konkurss olema avatud ka programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega seotud

EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide ning

kolmandate riikide linnadele, tingimusel et iga osalemiskõlblik riik võib 2034.–2047.

16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034

programm AgoraEU ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/692 ja (EL) 2021/818,

COM(2025) 550 final (sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest). 17 Nimi sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. 18 Sellega seoses tuleks soodustada koostoimet ka muude liidu algatustega, millega tunnustatakse linnade

kestlikkust, nagu Euroopa rohepealinna auhind ja Euroopa rohelise lehe auhind.

ET 9 ET

aastal tiitli võita ainult üks kord. Sel viisil tuuakse need riigid Euroopa kultuuride

ühiseid aspekte esile tõstes liidule lähemale, nagu kinnitavad varasemad kogemused.

Vääramatu jõu või liidu laienemise korral peaks komisjonil olema võimalik lisa

muuta.

(15) Selleks et tagada tõhus ja õigeaegne reageerimine vääramatu jõu või liidu laienemise

juhtumitele, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 anda

õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon

viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi vajalikke konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega19. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(16) Tiitel peaks antama üksnes linnadele või piiriülestele linnarühmadele, olenemata

nende suurusest. Laiema avalikkuseni jõudmiseks ja tiitli mõju suurendamiseks võivad

linnad kaasata neid ümbritseva piirkonna.

(17) Tiitli andmisel tuleks lähtuda tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi

olemasolust. Selline kultuuriprogramm tuleks kavandada spetsiaalselt tiitliaasta jaoks

ja see peaks olema osa pikaajalisest strateegiast.

(18) Valikumenetlus tuleks korraldada kahes etapis (eelvalik ja valik) ning selle peaks läbi

viima sõltumatute ekspertide komisjon. See õiglane ja läbipaistev korraldus on

võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja valikuetapi vahel täiustada, tuginedes

eksperdikomisjonilt saadud nõuannetele. Lisaks tuleks meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ järjepidevuse ning kogemuste ja oskusteabe edasiandmise

tagamiseks asendada eksperdid järk-järgult.

(19) Jätkuvalt tuleks tagada liikmesriikide määratud ekspertide osalemine, võimaldades

liikmesriikidel nimetada valiku- ja seiremenetlusi läbiviivasse eksperdikomisjoni kuni

kaks eksperti.

(20) Valikukriteeriumid peaksid andma kandidaatlinnadele suuniseid eesmärkide ja nõuete

kohta, mida nad peavad tiitli saamiseks täitma. Kuigi suuremat tähelepanu tuleks

pöörata kestlikkusele, pikaajalisele planeerimisele ja digiligipääsetavusele, peaks

Euroopa mõõtmest saama üldkriteerium, nagu soovitati meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses vahehindamises.

(21) Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist toetust

muudest asjakohastest liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist

„AgoraEU“ ning Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse,

põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida

suunatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning

jätkuprogrammidest.

(22) Kultuuripealinnaks nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistusetapp on Euroopa

kultuuripealinna edu jaoks otsustava tähtsusega. Hindamised ja sidusrühmadega

konsulteerimine näitasid, et varasemate õigusraamistike kohased toetusmeetmed olid

19 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).

ET 10 ET

väga väärtuslikud ning neid tuleks edasi arendada ja koordineerida varasemate,

praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade ning kandidaatlinnade vahel koostöös

Euroopa Komisjoniga, toetades linnade võrgustikku kogemuste ja teadmiste

vahetamiseks.

(23) Euroopa kultuuripealinna tiitel ja Melina Mercouri auhind, mis tuleks välja maksta

kahe maksena, on tugeva sümboolse väärtusega. Tiitlit kandvatelt linnadelt oodatakse

kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa Liidu

põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist20. Seepärast tuleks tiitli ja auhinna

andmisel kohaldada rangeid ja selgeid tingimusi ning tuleks kehtestada raamistik

nende vajaduse korral äravõtmiseks, kui tiitlikandja ei täida enam kriteeriume või

taotluses esitatud projekti ja töökava.

(24) Tiitlit kandvad linnad peaksid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni tagama,

et kõigil üritustel, tegevustel ja teabematerjalidel oleks selgelt esitatud ELi logo koos

Euroopa kultuuripealinna ühise logoga ja asjakohasel juhul ELi lipp. Nad peaksid alati

viitama sellele, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopa Liidu rahastatav meede, ja

selgelt näitama Euroopa Komisjoni osalust.

(25) Linnad ise peaksid jätkuvalt olema hindamisprotsessis peamised osalejad, et tagada

asjakohaste lähteandmete kogumine kohalikul tasandil, eelkõige seoses tiitli mõjuga.

(26) Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust

Euroopas, tuua esile nende ühiseid jooni ja toetada linnade pikaajalist arengut kultuuri

abil, ei ole võimalik liikmesriikide tasandil piisavalt saavutada, võttes eelkõige arvesse

vajadust valimiseks ja seireks vajalike ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja

menetluste ning põhjaliku liikmesriikidevahelise koordineerimise järele, küll aga saab

neid meetme ulatuse tõttu ja soovitud mõju arvesse võtmiseks paremini saavutada

liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meetme pikendamine

Liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ (edaspidi „meede”) pikendatakse aastateks 2034–

2047.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Meetme üldeesmärgid on järgmised:

a) kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning

suurendada Euroopa ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ja edendada liidu alusväärtusi;

20 Euroopa liidu põhiõiguste harta.

ET 11 ET

b) edendada kultuuri panust linnade kestlikku ja kaasavasse arengusse kooskõlas nende

vastavate strateegiate ja prioriteetidega, rikastades samal ajal nende kultuurielu, tugevdades

nende kultuuri- ja loomeökosüsteeme ning suurendades nende kultuuriväärtuste, pärandi ja

väljendusvormide nähtavust, kättesaadavust ja mitmekesisust.

2. Meetme erieesmärgid on järgmised:

a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas

riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist nähtavust;

b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja kultuuripärandile ja

neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu sotsiaalset sidusust,

põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust;

c) tugevdada kohaliku kultuurisektori innovatsiooni- ja digivõimekust ning koostööd muude

sektoritega.

Artikkel 3

Juurdepääs meetmele

1. Tiitlikonkurss on avatud linnadele või (piiriülestele) linnarühmadele (mõlemad

edaspidi „linn/linnad“), mis võivad kaasata neid ümbritsevaid piirkondi.

2. Igal aastal (edaspidi „tiitliaasta“) kannab tiitlit kuni kolm linna.

Tiitel antakse igal aastal maksimaalselt ühele linnale kummaski liikmesriigis, mis on loetletud

lisas esitatud ajakavas (edaspidi „ajakava“). Asjaomastel aastatel antakse tiitel ka ühele

linnale, mis asub programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas Euroopa Vabakaubanduse

Assotsiatsiooni riigis (edaspidi „EFTA/EMP riik“), ELi kandidaatriigis või potentsiaalses

kandidaatriigis või kolmandas riigis, või ühele liiduga lõikes 5 sätestatud asjaoludel ühineva

riigi linnale. Vääramatu jõu või liidu laienemise korral võib komisjon lisa delegeeritud

õigusaktiga muuta.

3. Liikmesriikide linnadel on õigus kanda tiitlit ühe aasta jooksul vastavalt ajakavas

esitatud liikmesriikide järjestusele. Vääramatu jõu korral, mis mõjutab tiitli saanud linna ja

lükkab edasi tiitliaasta tegevuse alustamise, lubatakse kõnealusel linnal tiitliaasta edasi lükata,

kui mõjutatud riik esitab kirjaliku taotluse komisjonile, kes muudab lisa delegeeritud

õigusaktiga.

4. Selliste EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide

ning kolmandate riikide linnad, kes on artikli 10 lõikes 2 osutatud konkursikutse avaldamise

päeva seisuga assotsieerunud programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega, võivad taotleda tiitlit

üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse vastavalt ajakavale.

Igal programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigil, ELi

kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil või kolmandal riigil on ajavahemikus 2034–

2047 lubatud tiitlit anda ainult üks kord.

5. Kui riik ühineb liiduga pärast [üks päev pärast ELTs avaldamist], kuid enne 1.

jaanuari 2041, võib tal olla õigus tiitlikandjaid nimetada seitse aastat pärast ühinemist

vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele, sõltuvalt liiduga

ET 12 ET

samal ajal ühinevate riikide arvust. Ajakava ajakohastatakse vastavalt sellele komisjoni

delegeeritud õigusaktiga. 1. jaanuaril 2041 või pärast seda liiduga ühineval riigil ei ole õigust

meetmes liikmesriigina osaleda.

Sellegipoolest on aastatel, mil ajakava kohaselt on juba olemas kolm tiitlit kandvat linna,

esimeses lõigus osutatud riikide linnadel õigus kanda tiitlit järgmisel ajakava kohaselt

võimalikul aastal, vastavalt nende riikide ühinemise järjekorrale.

Kui esimeses lõigus osutatud riigi linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete

kandidaatriikide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgneval liikmesriikide

jaoks korraldataval konkursil. Kui aastatel 2034–2047 on sellise riigi linnale antud tiitel

lõike 4 kohaselt, ei ole sellel riigil kõnealusel ajavahemikul õigust pärast liiduga ühinemist

korraldada konkurssi liikmesriigina.

Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui kõnealused riigid ei ole meetmes

osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise.

6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid lisa muutmiseks.

Artikkel 4

Taotlus

1. Euroopa Komisjon esitab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühise taotlusvormi,

mida peavad kasutama kõik kandidaatlinnad.

Kui kandidaatlinn kaasab oma ümbritseva piirkonna, tuleb taotlus esitada linna nimel. Kui

taotluse esitab linnade rühm, esitatakse taotlus asjaomase liikmesriigi juhtiva linna nimel.

2. Taotluste aluseks on tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogramm, milles austatakse

kunstivabadust ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja millega aidatakse parandada

kunstnike ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimusi.

Kultuuriprogramm peab katma kogu tiitliaasta ning see pannakse kokku spetsiaalselt tiitlit

silmas pidades ja artiklis 5 sätestatud kriteeriumide kohaselt.

Artikkel 5

Kriteeriumid

Taotlusi hinnatakse järgmiste tugeva Euroopa mõõtmega kriteeriumide alusel. Komisjon

esitab suunised nende kriteeriumide, eelkõige Euroopa mõõtme määratlemiseks ja

selgitamiseks, võttes arvesse koostoimet asjakohaste algatustega, nagu „Uus Euroopa

Bauhaus“. Taotluse hindamise kriteeriumid on järgmised:

a) pikaajaline strateegia ja pikaajaline mõju;

b) kultuuriline ja kunstiline sisu;

c) kaasamine, teabevahetus ja kodanike osalemine;

d) juhtimine ja teostamisvõime.

1) Pikaajalise strateegia ja pikaajalise mõju kategoorias võetakse arvesse järgmisi tegureid:

ET 13 ET

a) sellise kultuuristrateegia olemasolu, mis hõlmab taotluse esitamise ajal meedet ja

sisaldab kavasid tiitliaastast kaugemale ulatuva pikaajalise mõju saavutamiseks;

b) kavad kultuuri- ja loomemajanduse tugevdamiseks, sealhulgas kultuuri-, sotsiaal-

majandusliku ja sotsiaalsektori vahelise pikaajalise koostöö kujundamiseks, pannes

eelkõige rõhku loovisikute töötingimustele;

c) kavandatud pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, mida tiitel peaks

avaldama, sealhulgas kestlikule linna- ja asjakohasel juhul maaelu arengule;

d) kavad tiitli mõju jälgimiseks ja hindamiseks ning hindamistulemuste levitamiseks

Euroopa tasandil.

2) Kultuurilise ja kunstilise sisu kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia: edendada Euroopa

kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kunstivabadust;

b) kohalike ja Euroopa loovisikute, kultuuriorganisatsioonide ja elanike, sealhulgas noorte

kaasamine kultuuriprogrammi kavandamisse ja rakendamisse;

c) koostöö eri Euroopa riikide linnadega ja samal aastal tiitlit kandvate linnadega;

d) Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni ja

päevakajalisi teemasid esiplaanile toova tegevuse ulatus ja üldine kunstiline kvaliteet;

e) suutlikkus kombineerida kultuuripärandit ja traditsioonilisi kunstivorme uute,

uuenduslike ja eksperimentaalsete digitaalsete kultuuri väljendusvormidega, millega

edendatakse uusi füüsilise ja digitaalse kaasamise viise.

3) Kaasamise, teabevahetuse ja kodanike osalemise kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) mitmekesiste kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna sisuline kaasamine taotluse

ettevalmistamisse ja meetme rakendamisse;

b) kultuuritegevuste külastamiseks, neile juurdepääsuks või neis osalemiseks uute ja

kaasavate, sealhulgas digitaalsete võimaluste loomine paljudele elanikele, sealhulgas

äärealade elanikele ja külastajatele, eelkõige lastele ja noortele, pöörates erilist tähelepanu

puuetega inimestele ja eakatele seoses nende tegevuste ligipääsetavusega;

c) üldine publikusuhete arendamise strateegia, milles pööratakse erilist tähelepanu seosele

haridusega ning koolide ja kõrgkoolide osalemisele;

d) terviklik turundus- ja kommunikatsioonistrateegia, mis äratab laiema kohaliku, Euroopa

ja rahvusvahelise üldsuse huvi ning tõstab esile, et tegemist on liidu meetmega, kasutades

Euroopa kultuuripealinnade ühist logo ja tunnuslauset.

4) Juhtimise ja teostamisvõime kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) rahakaasamise strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus, mis hõlmab kohaldataval

juhul liidu programmidest ja fondidest rahalise toetuse taotlemise kavasid ning

ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja tegevust pikaajalise mõju

saavutamiseks ning erandolukorra plaani;

b) kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur koos meetme kestliku rakendamise jaoks

vajalike oskustega töötajatega, et võimaldada tõhusat koostööd kohalike omavalitsuste ja

korraldusstruktuuri, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel;

c) üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise kord ja nende tegevusvaldkonnad;

ET 14 ET

d) kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste laialdane toetus taotlusele ja kestlikud

rahalised kohustused;

e) kandidaatlinnal on olemas või seal on loomisel piisav ja toimiv taristu tiitli kandmiseks.

Artikkel 6

Eksperdikomisjon

1. Moodustatakse sõltumatu eksperdikomisjon (edaspidi „eksperdikomisjon“), mille

ülesanne on korraldada valik ja seire.

2. Eksperdikomisjon koosneb liidu institutsioonide ja organite poolt lõike 3 kohaselt

ametisse nimetatud 12 eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid“).

3. Komisjon teeb ettepaneku koostada avaliku konkursi alusel potentsiaalsete Euroopa

ekspertide nimekirja.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad vastavalt oma menetlustele igaüks

ametisse kolm eksperti ja määravad igaüks veel kolm asenduseksperti.

Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetavad kumbki

ametisse ühe eksperdi vastavalt oma menetlustele ja määravad ühe asenduseksperdi.

Lisaks valib komisjon ühe eksperdi noorte kultuurisaadikute võrgustikust21 ja määrab ühe

asenduseksperdi vastavalt oma menetlusele.

Euroopa ekspertide valimisel püüab iga liidu institutsioon ja organ tagada, et arvesse võetakse

ekspertide täiendavaid oskusi, tasakaalustatud geograafilist jaotust, soolist tasakaalu ja

taustade mitmekesisust, et eksperdikomisjoni üldises koosseisus oleks kajastatud Euroopa eri

ühiskondade mureküsimused.

4. Lisaks Euroopa ekspertidele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma

liikmesriigist ühe linna väljavalimiseks ja selle üle seire korraldamiseks eksperdikomisjonis

osalemiseks ametisse kuni kaks eksperti vastavalt oma menetlusele ja konsulteerides Euroopa

Komisjoniga. Asjaomane liikmesriik vastutab nende kahe eksperdiga lepingute sõlmimise

eest. See ei kehti kolmandate riikide konkursside puhul.

5. Kõik eksperdid peavad:

a) olema liidu kodanikud ja elanikud;

b) olema sõltumatud;

c) omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi

i) vähemalt ühes kultuuri- ja loomesektoris,

ii) linnade kultuurilises arendamises või

iii) Euroopa kultuuripealinna sündmuse või sarnase ulatuse ja haardega rahvusvahelise

kultuuriürituse korraldamises või

iv) kultuuriturismi edendamises ja juhtimises;

d) olema võimelised pühendama eksperdikomisjoni tööle mitmeid tööpäevi aastas,

sealhulgas reisid (ligikaudu 30–40 päeva).

21 See on praegu Euroopa kultuurikompassi raames välja töötatav algatus.

ET 15 ET

6. Eksperdikomisjoni liikmetel on õigus saada oma teenuste eest tasu ning hüvitist kõigi

kulude eest, mis on otseselt seotud nende kõnealustest volitustest tulenevate ülesannete

täitmisega.

Sellist tasu makstakse ja selliseid kulusid hüvitatakse kogu nende ametiaja jooksul.

Kõik eksperdikomisjoni liikmed saavad võrdset tasu, olenemata sellest, milline institutsioon

nad ametisse nimetas.

7. Eksperdikomisjon määrab oma esimehe.

8. Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Sellest olenemata nimetab Euroopa Parlament eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel

käesoleva otsuse alusel oma eksperdid ametisse kolmeks aastaks, Euroopa Komisjon oma

eksperdid kaheks aastaks ja nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee oma eksperdid üheks aastaks, et eksperditeadmised säiliksid olenemata

eksperdikomisjoni korrapärasest rotatsioonist.

9. Kui ekspert astub tagasi või ei saa oma ülesandeid enne oma ametiaja lõppu enam täita

või kui Euroopa Komisjon lõpetab temaga lepingu, asendab teda ülejäänud ametiaja jooksul

asendusekspert.

10. Kõik eksperdid teatavad igast reaalsest või võimalikust huvide konfliktist seoses

konkreetse kandidaatlinnaga. Huvide konfliktist teatamise korral või selle ilmnemisel astub

kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab

kõnealuse liikme järelejäänud ametiajaks vastavalt lõikele 9.

Artikkel 7

Taotluste esitamine liikmesriikides

1. Iga liikmesriik vastutab vastavalt lisas esitatud ajakavale oma linnade vahelise

konkursi korraldamise eest.

2. Asjaomased liikmesriigid avaldavad konkursikutse vähemalt kuus aastat enne

tiitliaasta algust.

Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi.

Iga konkursikutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme

kuud pärast kutse avaldamist.

3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest Euroopa Komisjoni.

Artikkel 8

Eelvaliku tegemine liikmesriikides

1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku eksperdikomisjoni eelvalikukohtumiseks

kandidaatlinnadega hiljemalt viis aastat enne tiitliaastat.

2. Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist

kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis

hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.

3. Eksperdikomisjon esitab eelvalikuaruande asjaomastele liikmesriikidele ja Euroopa

Komisjonile.

ET 16 ET

4. Iga asjaomane liikmesriik kiidab esialgse nimekirja eksperdikomisjoni aruande põhjal

ametlikult heaks.

Artikkel 9

Lõppvaliku tegemine liikmesriikides

1. Esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnad täiendavad eelvalikuaruandes esitatud

soovituste põhjal oma taotlust ja vaatavad selle läbi, et see vastaks kriteeriumidele. Nad

esitavad oma taotluse asjaomasele liikmesriigile, kes omakorda edastab selle komisjonile.

2. Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub iga asjaomane liikmesriik

kokku eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud kandidaatlinnad, et teha lõplik valik.

Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik Euroopa Komisjoniga konsulteerides kõnealust

üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

3. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

4. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta

lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe asjaomase liikmesriigi linna

nimetamiseks.

Lõppvalikuaruandes esitatakse tiitli võitnud linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks

tiitliaasta alguseks veel võtta.

Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande asjaomasele liikmesriigile ja Euroopa

Komisjonile.

5. Kui lõikes 4 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib

eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.

Artikkel 10

Sätted, mis käsitlevad programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riike, ELi kandidaatriike või potentsiaalseid kandidaatriike ning

kolmandaid riike

1. Euroopa Komisjon vastutab konkursi korraldamise eest linnade vahel, mis asuvad

programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste

kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikides, ELi

kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides ning kolmandates riikides (edaspidi

„konkursid kolmandatele riikidele“).

2. Euroopa Komisjon avaldab konkursikutse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus

aastat enne tiitliaasta algust. Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud

taotlusvormi. Iga konkursikutse puhul on taotluse esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud

pärast konkursikutse avaldamist.

3. Eksperdikomisjon teeb vastavate taotluste alusel eelvaliku linnade seast vähemalt viis

aastat enne tiitliaasta algust. Kohtumist kandidaatlinnadega ei korraldata.

Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist

kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis

ET 17 ET

hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.

Eksperdikomisjon esitab oma eelvalikuaruande Euroopa Komisjonile.

4. Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlust ja vaatavad selle läbi,

et täita kriteeriume, võttes arvesse eelvalikuaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad taotluse

Euroopa Komisjonile.

Euroopa Komisjon kutsub eksperdikomisjoni lõpliku valiku tegemise kohtumisele esialgselt

välja valitud kandidaatlinnadega hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist.

Vajaduse korral võib Euroopa Komisjon kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku

ajavahemiku võrra pikendada.

5. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

6. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta

lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe linna nimetamiseks ühes programmi

„AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigis, ELi kandidaatriigis või

potentsiaalses kandidaatriigis või kolmandas riigis.

Lõppvalikuaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks

tiitliaasta alguseks veel võtta.

Eksperdikomisjon esitab oma lõppvalikuaruande Euroopa Komisjonile.

7. Kui lõikes 6 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib

eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.

Artikkel 11

Nimetamine

1. Iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks

eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning

Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.

2. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi

kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide puhul määrab

Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni valikuaruandes esitatud soovituste alusel asjaomastel

aastatel ühe tiitlit kandva linna. Euroopa Komisjon teavitab sellest nimetamisest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Regioonide

Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetamistega peab kaasnema nimetamise põhjendus, mis

tugineb eksperdikomisjoni aruannetele.

4. Kui linn kaasab oma ümbritsevad piirkonnad, kohaldatakse nimetamist vaid linnale.

5. Kahe kuu jooksul pärast nimetamisest teatamist avaldab Euroopa Komisjon Euroopa

kultuuripealinnadeks nimetatud linnade loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

ET 18 ET

Artikkel 12

Koostöö kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel

Samaks aastaks ning eelnevaks ja järgnevaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad

töötavad selle nimel, et luua seoseid oma kultuuriprogrammide vahel, ning sellist koostööd

võib kaaluda artiklis 13 sätestatud seire raames.

Artikkel 13

Seire

1. Eksperdikomisjon seirab asjaomasel aastal tiitlit kandvate linnade ettevalmistusi ning

pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni.

2. Selleks korraldab Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks

nimetatud linnade vahel neli seirekohtumist, mis ideaaljuhul toimuvad järgmiselt:

a) kuus kuni üheksa kuud pärast linna nimetamist;

b) 18 kuud enne tiitliaastat;

c) kuus kuud enne tiitliaastat;

d) üks aasta pärast tiitliaastat.

Asjaomane liikmesriik või programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või järgnevate kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik võib nimetada

nendel kohtumistel osalemiseks vaatleja.

Kaks nädalat enne igat seirekohtumist esitavad kultuuripealinnaks nimetatud linnad Euroopa

Komisjonile eduaruande.

Seirekohtumiste ajal teeb eksperdikomisjon kokkuvõtte ettevalmistustest ja pikaajalise mõju

kavandamisest ning annab nõu, et aidata kultuuripealinnaks nimetatud linnadel töötada välja

tugeva Euroopa mõõtmega kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia selle

eesmärgi saavutamiseks. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu lõppvalikuaruandes ja

varasemates lõikes 3 osutatud seirearuannetes esitatud soovitustele.

3. Pärast igat seirekohtumist avaldab eksperdikomisjon seirearuande ettevalmistuste

käigu, pikaajalise mõju kavandamise ja edasise tegevuse kohta.

Eksperdikomisjon edastab oma seirearuanded Euroopa Komisjonile. Liikmesriikides

korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon seirearuanded vastavale

liikmesriigile, kes vastutab nende aruannete saatmise eest kultuuripealinnaks nimetatud

linnadele. Kolmandatele riikidele korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon

seirearuanded otse kultuuripealinnaks nimetatud linnadele.

4. Lisaks seirekohtumistele võib Euroopa Komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal

eksperdikomisjoni külastusi kultuuripealinnaks nimetatud linnadesse. Neid külastusi võib

vajaduse korral teha virtuaalselt.

ET 19 ET

Artikkel 14

Tiitli äravõtmine

1. Kui eksperdikomisjon teeb pärast seirekohtumist või artikli 13 lõikes 4 sätestatud

täiendavat külastust kindlaks, et tiitlikandja ei ole täitnud i) kriteeriume, mille alusel talle tiitel

anti, või ii) taotluses esitatud projekti ja töökava, algatab eksperdikomisjon Euroopa

Komisjoni kaudu dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et hõlbustada vajalike kohanduste

tegemist.

2. Kui vajalikke kohandusi ei ole õigeaegselt tehtud, teatab eksperdikomisjon sellest

Euroopa Komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra

parandamiseks.

3. Kui praktilisi soovitusi ei ole õigeaegselt rakendatud, esitab eksperdikomisjon

Euroopa Komisjonile arvamuse tiitli äravõtmise kohta asjaomaselt linnalt.

4. Liikmesriigi linna puhul palub Euroopa Komisjon tiitli ära võtta liikmesriigil, kes

võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust. Liikmesriik teavitab tiitli äravõtmise

põhjustest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning

Regioonide Komiteed.

5. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi

kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide linna puhul võtab

tiitli äravõtmise otsuse vastu Euroopa Komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3

osutatud arvamust. Euroopa Komisjon teavitab tiitli äravõtmise põhjustest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed.

Artikkel 15

Auhind

1. Euroopa Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnadele anda Melina

Mercourile pühendatud rahalise auhinna (edaspidi „auhind“), juhul kui seda rahastatakse

kohaldatava mitmeaastase finantsraamistiku kaudu.

Auhinda rakendatakse kooskõlas kohaldatavate kultuuri toetavate liidu programmide

reeglitega.

2. Kaks kolmandikku auhinnarahast makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus,

tingimusel et asjaomane kultuuripealinnaks nimetatud linn täidab jätkuvalt taotlemisetapis

võetud kohustusi, järgib kriteeriume ning võtab arvesse lõppvaliku- ja seirearuannetes

sisalduvaid soovitusi.

Taotlemisetapis võetud kohustusi loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei

ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud programmis või strateegias olulisi muudatusi,

pidades kinni eelkõige järgmisest:

a) eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas ellu

viia kõrgetasemelise kultuuriprogrammi;

b) asjakohaselt on austatud kunstilise meeskonna sõltumatust;

c) Euroopa mõõde on kultuuriprogrammi lõppversioonis jätkuvalt oluline;

ET 20 ET

d) kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja -

materjalides tuuakse selgelt välja asjaolu, et tegu on liidu meetmega;

e) koostatud on kavad, et seirata ja hinnata tiitli mõju kultuuripealinnaks nimetatud

linnale.

3. Ülejäänud osa auhinnarahast makstakse hiljemalt 24 kuud pärast esimest makset,

tingimusel et asjaomasel kultuuripealinnaks nimetatud linnal on kindlad kavad tiitliaasta

pikaajalise mõju saavutamiseks, eelkõige:

a) pikaajalise mõju saavutamiseks ette nähtud sihtotstarbeline eelarve;

b) Euroopa mõõtmega kunstiline jätkuprogramm;

c) turundus- ja kommunikatsioonistrateegias tõstetakse esile asjaolu, et tegu on liidu

meetmega.

4. Kui artiklis 14 määratletud tiitli äravõtmine toimub tiitliaasta jooksul, nõuab Euroopa

Komisjon juba väljamakstud auhinnaraha tagasi.

Artikkel 16

Praktiline korraldus

1. Euroopa Komisjonil on eelkõige järgmised ülesanded:

a) tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud

linnadele vajalikku tuge;

b) tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;

c) võttes arvesse artiklis 2 osutatud eesmärke ja artiklis 5 osutatud kriteeriume, koostada

tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et aidata korraldada valikut ja seiret, mis

hõlmavad ka Euroopa mõõdet;

d) osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;

e) avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded.

2. Euroopa Komisjon koordineerib meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ toetavate

tegevuste elluviimist, eelkõige:

a) avalikustab kogu asjakohase teabe ja aitab tagada meetme nähtavuse Euroopa ja

rahvusvahelisel tasandil;

b) soodustab kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit

kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendab linnade

hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut;

c) koordineerib ja toetab Euroopa kultuuripealinnade võrgustikku ning pakub linnadele

tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa kultuuripealinnade

kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel pikaajalisse linna- ja

poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või mitte;

d) töötab välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool;

e) annab teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid

arendada projekte, sealhulgas pakub juhendamist ja koolitust.

ET 21 ET

Artikkel 17

Hindamine

1. Iga Euroopa kultuuripealinna aasta tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne.

Euroopa Komisjon kehtestab artiklis 2 osutatud eesmärkide ja artiklis 5 osutatud

kriteeriumide põhjal asjaomaste linnade jaoks ühised suunised ja näitajad, et tagada

hindamises ühtne lähenemisviis.

Asjaomased linnad koostavad oma hindamisaruanded ja esitavad need Euroopa Komisjonile

tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks. Euroopa Komisjon avaldab hindamisaruanded

oma veebisaidil.

2. Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab Euroopa Komisjon, et meetme

tulemuste kohta viiakse regulaarselt läbi sõltumatu välishindamine.

Sõltumatu välishindamise käigus keskendutakse kõigi endiste kultuuripealinnade asetamisele

Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua esile kasulikke õppetunde nii

tulevaste kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Hindamise käigus antakse

hinnang meetmele tervikuna, sealhulgas meetme elluviimise tõhususele, meetme mõjule ja

selle täiustamise võimalustele.

Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad aruanded,

millele lisatakse asjakohased ettepanekud:

a) esimene vahearuanne 31. detsembriks 2038,

b) teine vahearuanne 31. detsembriks 2043,

c) järelhindamise aruanne 31. detsembriks 2048.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu kaasseadusandjate

määratud kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal

ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste

delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ET 22 ET

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa

Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja

nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Otsus nr 445/2014/EL tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse aga jätkuvalt linnade

suhtes, mis on nimetatud või mis veel nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks aastatel

2020–2033.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 6

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 6

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 7

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 7

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 8

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ......................... 9

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 10

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 10

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 10

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 10

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 10

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 11

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 11

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 11

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 11

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 11

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 12

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 12

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 12

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 14

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 14

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 14

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 14

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 16

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 16

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 16

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 16

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 16

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 16

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega pikendatakse liidu meedet

„Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 445/2014/EL

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kultuur, linnad.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Meetme esimene üldeesmärk on kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust

Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada ühtsesse Euroopa

kultuuriruumi kuulumise tunnet. Teine üldeesmärk on toetada kultuuri rolli linnade

kestlikus ja kaasavas arengus kooskõlas nende vastavate strateegiate ja

prioriteetidega.

1.3.2. Erieesmärgid

Meetme erieesmärgid on järgmised:

a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet,

sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist

nähtavust;

b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja

kultuuripärandile ja neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu

sotsiaalset sidusust, põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust;

c) tugevdada kohaliku kultuurisektori, sealhulgas digitaalse kultuuri sektori

innovatsioonisuutlikkust ja selle koostööd teiste sektoritega.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse kavandatud läbivaatamisel on

eeldatavasti positiivne sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaalane ja rahvusvaheline

mõju.

Sotsiaalne mõju: läbivaadatud meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks kultuurile

juurdepääsu ja selles osalemise laiendamise kaudu tugevdama Euroopa identiteeti ja

Euroopasse kuulumise tunnet. Eelkõige toob see kasu maapiirkondade ja vähem

nähtavate piirkondade elanikele ning julgustab rohkem noori osalema. Samuti

toetatakse meetmega algatusi, mille eesmärk on kaasata lapsi ja noori. Sellega

toetatakse sotsiaalset sidusust, kultuuride- ja põlvkondadevahelist dialoogi ning

demokraatlikku kaasatust ELis ja mujal.

Majanduslik mõju: Parandades Euroopa kultuuripealinnade algatuse nähtavust ja

ulatust, edendab algatus tõenäoliselt kohalikku kultuuriturismi, innovatsiooni ja

piirkondade arengut ning aitab luua töökohti, eelkõige väikestes ja keskmise

suurusega kultuuriettevõtetes.

ET 4 ET

Keskkonnamõju: läbivaadatud raamistikuga integreeritakse kestlikkus selgemalt

valiku- ja seiremenetlustesse, julgustades linnu võtma juhtimises, külastajate

kaasamises ja tegevuses kasutusele keskkonnahoidlikke tavasid. See aitab

kultuurinarratiivide abil suurendada teadlikkust kliimaküsimustest ja suurendada

kultuuri rolli rohepöörde edendamisel.

Rahvusvaheline mõju: läbivaadatud raamistikus keskendutakse peamiselt

liikmesriikidele, nagu tehakse ka praegu, kooskõlas vahendiga, millega antakse

meetmele „Euroopa kultuuripealinnad“ ELi tasandil otsest rahalist toetust (kuni

2027. aastani programm „Loov Euroopa“ ja seejärel selle jätkuprogramm). Siiski

võetakse arvesse ka ELi välistegevuse prioriteete, et tagada läbivaadatud raamistiku

roll ELi laienemispoliitikas, kultuuridiplomaatias ja rahvusvahelistes kultuurisuhetes.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid: algatus aitab kaasa ÜRO kestliku arengu mitme

eesmärgi, eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele: eesmärk nr 4 (kvaliteetne

haridus), eesmärk nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), eesmärk nr 8 (inimväärne töö ja

majanduskasv), eesmärk nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine), eesmärk nr 11 (kestlikud

linnad ja kogukonnad), eesmärk nr 13 (kliimameetmed), eesmärk nr 16 (rahu,

õiguskaitse ja tugevad institutsioonid), eesmärk nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide

saavutamiseks).

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle

eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist. Iga

kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse hindamise Euroopa

Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku aluse vastuvõtmist.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest34

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“ rõhutatakse jätkuvalt Euroopa kultuuride

rikkust ja mitmekesisust ning nende ühisjooni, edendatakse inimestevahelist paremat

vastastikust mõistmist ja kultuuri panust linnade pikaajalisse arengusse.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

34 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

Liikmesriikide valitsustel on oma rahvuskultuuri ja -pärandi kaitsmisel ja

edendamisel keskne roll. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses

vahehindamises leiti siiski, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ toob

märkimisväärset lisaväärtust, pakkudes Euroopa tasandi raamistikku, mis rõhutab

väljavalitud linnade rahvusvahelist tähtsust. Samuti tugevdab see nende linnade rolli

Euroopa kultuuride mitmekesisuse ja nende ühisjoonte tutvustamisel ning ühiste

Euroopa väärtuste, ajaloo ja identiteedi edendamisel.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Meetmega parandatakse linnadevahelist vabatahtlikku koostööd, teadmussiiret ja

nähtavust kogu ELis ja mujal. Euroopa kultuuripealinna tiitlit on antud kolm korda

ELi mittekuuluvatele linnadele ning 2030. ja 2033. aastal antakse see taas ELi

programmis „Loov Euroopa“ osaleva EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi või

potentsiaalse kandidaatriigi linnale. Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“

toetatakse riikide jõupingutusi, integreerides need sidusasse ELi strateegiasse, aidates

viia kultuurialgatused kooskõlla ELi laiemate prioriteetidega, nagu noorte

kaasamine, kestlikkus ja digitaalne innovatsioon. Algatusega soodustatakse ka

tasakaalustatumat geograafilist esindatust. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

välismõõde on kooskõlas ELi laiemate jõupingutustega laienemispoliitika

tugevdamiseks ning kultuuridiplomaatia ja rahvusvaheliste kultuurisuhete

edendamiseks.

Õigusliku aluse uuendamine suurendab algatuse suutlikkust linnu tõhusamalt toetada,

meedet paindlikumalt kavandada ning selle tulemuste pikaajalist sidusust ja mõju

suurendada. Sellega tagatakse, et ELil on kultuurielus ja pärandi hoidmisel jätkuvalt

konstruktiivne ja täiendav roll.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimene vahehindamine näitab, et

tegemist on eduka juhtalgatusega, mis on ELi jaoks küllaltki kulutõhusus, kuna selle

mõju ELi eelarvele ei ole kuigi suur. Peale selle aitab algatus kultuuripealinnaks

kandideerivatel linnadel ja valitud linnadel muutusi ellu viia. Seda põhjusel, et

kultuuripealinna tiitli saamiseks valmistumisel peavad linnad tegelema pikaajalise

planeerimisega ja kaasama kultuuri kohalikku linnapoliitikasse. Meede on kooskõlas

ka muude ELi algatustega (nt programm „Loov Euroopa“), hõlbustab ELi väärtuste

jagamist ning toetab Euroopa kultuuritöötajate ja loovisikute liikumist ning nende

teoste levitamist ELis ja mujal.

Ka 40 aasta järel on meede jätkuvalt populaarne linnade ja piirkondade hulgas, kes

otsivad võimalust enda arendamiseks kultuuri kaudu. Selleks et tagada meetme

jätkuv asjakohasus tulevikus, on siiski vaja seda ajakohastada, võttes arvesse uusi

suundumusi, nagu see, et tiitlile kandideerivad järjest rohkem väiksemad linnad.

Euroopa mõõde: see on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ oluline aspekt (ja üks

tiitlisaajate valimise kriteeriume), kuid paljude sidusrühmade hulgas ei ole selles osas

täielikku selgust. Hinnangus soovitatakse komisjonil uurida viise, kuidas seda aspekti

sidusrühmadele paremini selgitada.

Pikaajalised teadmised: 2017. aastal loodi kandidaatlinnade võrgustik Culture

Next, mis hõlmab praeguseid ja endisi kultuuripealinna tiitlile kandideerinud linnu,

olenemata sellest, kas neile anti tiitel või mitte. Ametlikku Euroopa

kultuuripealinnade võrgustikku siiski ei ole, mistõttu on oht, et teadmisi ei jagata äsja

tiitli saanud ja varasemate tiitliomanike vahel. Euroopa Komisjon võiks uurida,

ET 6 ET

kuidas soodustada Euroopa kultuuripealinnade kogukonnas teadmiste jagamist, et

algatusega pakutavaid võimalusi saaks täielikult ära kasutada, eelkõige seoses

meetme Euroopa mõõtmega.

Teavitustöö: praegu Euroopa Komisjon ja teised ELi-ülesed institutsioonid ELi

tasandil Euroopa kultuuripealinnade tutvustamisega ei tegele. See vähendab meetme

nähtavust ja mõju ning avalikkuse teadlikkust sellest. Meetmele „Euroopa

kultuuripealinnad“ tuleks kasuks kogu ELi hõlmav teavitustegevus, millega toetataks

ja täiendataks tiitlit kandvate linnade tööd ja liikmesriikide enda panust. Algatust

võiks tugevdada ka Euroopa kultuuripealinnade saadikute nimetamine, kelleks

võiksid olla näiteks Euroopa Komisjoni volinikud või Euroopa Parlamendi liikmed.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ pärineb programmi „Loov Euroopa“

jätkuprogrammist (praegune ettepanek programmi „AgoraEU“ kohta), mis on osa

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanekust.

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas Euroopa kultuurikompassi

eesmärkidega ja tugineb mitmele olulisele poliitikaalgatusele, sealhulgas komisjoni

Euroopa kultuurivaldkonna uuele tegevuskavale, nõukogu ELi kultuurivaldkonna

töökavadele, ühisteatisele „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ ja

Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistikule.

Liidu meede on kooskõlas ka selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa

Bauhaus“, Euroopa kultuuripärandi märgis ja ELi linnapoliitika tegevuskava. Samuti

on see kooskõlas 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsiooniga, milles liikmesriigid ja

ELi institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi

kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab

alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Lisaks on meede

kooskõlas Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatusega ja põlvkondadevahelise

õigluse strateegiaga. Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas ka Euroopa

kestliku turismi strateegiaga.

Kandidaatlinnu julgustatakse asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist

toetust liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist „AgoraEU“ ning

Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja

maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida suunatakse

riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning jätkuprogrammidest.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

ET 7 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku 1.1.2034–31.12.2047

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2034–

2047 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2034–2047.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on

delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise

välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases

alusaktis;

–  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste

vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad

avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja

kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või

samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Meedet rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames, kusjuures teatavad osad võidakse

delegeerida programmi rakendusasutusele.

ET 8 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse

hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku

aluse vastuvõtmist.

Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad

aruanded, millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud:

a) esimene vahearuanne,

b) teine vahearuanne,

c) järelhindamise aruanne.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ eelarve pärineb programmi

„Loov Euroopa“ jätkuprogrammist.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Komisjon annab sümboolse rahalise auhinna igale kultuuripealinnaks nimetatud

linnale, kes on täitnud kandideerimismenetluse käigus võetud kohustused ja kellel on

Euroopa mõõdet hõlmav kava tiitli pikaajalise mõju saavutamiseks. Auhind on

kindlaksmääratud summa, mis makstakse välja kahes osas pärast mitut sõltumatu

eksperdirühma läbiviidud seirekoosolekut.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse

hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku

aluse vastuvõtmist.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Asjaomased talitused jätkavad oma pettustevastase võitluse strateegia kohaldamist

kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS), et tagada muu

hulgas oma pettustevastaste sisemeetmete täielik kooskõla CAFSiga ning see, et

pettuseriski juhtimine on suunatud pettuseriski juhtumite kindlakstegemisele ja

sobivate lahenduste pakkumisele. Praegu kehtivad pettustevastased strateegiad

võimaldavad tegeleda pettuseriskiga peamiselt õigusnormide rikkumise ennetamise

meetmete abil, mida pettuse avastamise korral tugevdatakse.

ET 9 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Märkus: ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle

eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist.

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta35

EFTA

riigid36

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d37

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 06 01 02 Programmiga „AgoraEU“ seotud

kulud

Liigenda

mata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

2 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur Liigendat

ud JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

35 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 36 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 37 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 10 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist

mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad tulevaste

mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-

aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Ei kohaldata.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

DG: EAC Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047

Tegevusassigneeringud

Eelarverida 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur Kulukohustused (1a) 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05

Maksed (2a) 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG EACi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05

Maksed = 2a + 2b + 3 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

Ei kohaldata.

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Ei kohaldata.

ET 11 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud (miljonites eurodes)

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038–2047

RUBRIIK 4

Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070

Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610

RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

3.2.3.3. Assigneeringud kokku (miljonites eurodes)

HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038–2047

RUBRIIK 4

Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070

Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610

RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

ET 12 ET

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

4 4 4 4 4 4

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0

KOKKU 7 7 7 7 7 7

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

Ei kohaldata.

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034 2035 2036 2037 2038 2039–

2047

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

4 4 4 4 4 4

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0

ET 13 ET

eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0

KOKKU 7 7 7 7 7 7

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast

rubriigis 4 kaetakse personalivajadus peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet

haldama, ja/või peadirektoraadi või muude komisjoni talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 4 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

3 ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

4

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised

töötajad

Tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud

linnadele vajalikku tuge;

tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;

tagada eksperdikomisjoni seire ja koordineerimine;

tagada konkursside seire liikmesriikides;

koordineerida konkursse kolmandates riikides.

Koosseisuvälised

töötajad Koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et pakkuda abi valiku- ja

seiremenetlustes, sealhulgas seoses Euroopa mõõtmega;

ET 14 ET

osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;

avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded;

avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja

rahvusvahelisel tasandil;

soodustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit

kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendada linnade

hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut;

pakkuda linnadele tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa

kultuuripealinnade kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel

pikaajalisse linna- ja poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või

mitte;

töötada välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool;

anda teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid arendada

projekte, sealhulgas pakkuda juhendamist ja koolitust.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Ei kohaldata.

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku 2028–2034

käsitleva ettepanekuga.

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 15 ET

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju38

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Ei kohaldata.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

Ei kohaldata.

38 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 16 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Nõue 1 (R1):

Nagu on märgitud ettepaneku artikli 16 lõike 2 punktis a, […] avalikustada kogu

asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

See nõue mõjutab või puudutab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ametiasutusi ja

toetusesaajaid ning mõjutab kõrgetasemelist protsessi „levitamine“.

4.2. Andmed

Esitatud andmed on seotud meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ teabe, uudiste ja

tulemustega ning pärinevad avalikest aruannetest või linnade taotlusvormidest.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Kavandatud digilahendus on levitamisplatvorm kooskõlas ettepaneku artikliga 16.

Platvormi peamised ettenähtud funktsioonid on meetme teabe, uudiste ja tulemuste

levitamine. Korraldusasutusteks on Euroopa Komisjon ja võimalik programmi

rakendusasutus.

Tagatakse juurdepääsetavus ja võetakse arvesse korduskasutatavust kooskõlas komisjoni

standarditega. Platvormil kasutatakse vajaduse korral tehisintellekti, järgides

ettevaatuspõhimõtet.

Tehisintellekti kasutamise korral tagab Euroopa Komisjon tehisintellektimääruse järgimise.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagab Euroopa Komisjon käesoleva

õigusakti otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, terviklikkuse, ehtsuse ja

konfidentsiaalsuse.

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 455 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL

ET 1 ET

LISA

Euroopa kultuuripealinna kandidaatide nimetamise järjekord

2034 Horvaatia Rumeenia

2035 Iirimaa Kreeka

2036 Leedu Austria

Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne

kandidaatriik või kolmas riik

2037 Ungari Luksemburg

2038 Eesti Saksamaa

Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne

kandidaatriik või kolmas riik

2039 Läti Soome

2040 Slovakkia Portugal

2041 Sloveenia Prantsusmaa

Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne

kandidaatriik või kolmas riik

2042 Tšehhi Rootsi

2043 Poola Taani

2044 Küpros Itaalia

Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne

kandidaatriik või kolmas riik

2045 Malta Belgia

2046 Bulgaaria Hispaania

2047 Madalmaad

Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne

kandidaatriik või kolmas riik

ET 2 ET

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kultuuriministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/26-01916

Resolutsiooni teema: Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ pikendamine aastateks 2034–2047

Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047 and repealing Decision No 445/2014/EU, COM(2026)455

EISi toimiku nr: 26-0400 Tähtaeg: 23.10.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 05.11.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (28.10.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 23.10.2026.

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 29.09.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.