V I L J A N D I L I N N

LINNAVOLIKOGU

OTSUS

24. september 2026 nr 65

Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi

Muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

kooskõlastamine

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti esindajad käisid 15.06.2026 töökohtumisel Viljandi

Linnavalitsuse esindajatega ning selle kohtumise tulemusena on muudetud ning saadetud uuele

kooskõlastusringile Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu. Viljandi Linnavolikogu on

olnud senini seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu ei ole võimalik

kooskõlastada, dokumendis esinevate puuduste või eelnõu mõnedes punktides osapoolte erinevate

seisukohtade tõttu.

15.06.2026 toimunud töökoosolekul vaadati üle kõik eelnõus senini erimeelsusi tekitanud punktid

ning arutelu tulemusena saavutati eelnõu, eelnõu seletuskirja ja eelnõu lisade osas kokkulepped

nii sõnastuses kui ka dokumendi sisust arusaamises, jõuti üksteisemõistmisele ning selgusele,

kuidas kooskõlastuse protsessiga edasi liikuda.

Esitatud eelnõu on tänaseks linnale põhimõtteliselt sobilik ning kui selles parandatakse

linnavalitsuse poolt leitud tekstiline ebatäpsus, võib esitatud eelnõu saada Viljandi

Linnavolikogult heakskiidu.

Tekstiliselt ebatäpne on Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu II osa punkt 7 lõikes 6

toodud termin „Viljandi järve äärne ajalooline haljasala“, sest see termin on kokkulepitult võetud

välja nii ajalooliste haljasalade punktist kui ka ajalooliste haljasalade kaardilt Lisa 4. Sobivam

sõnastus on „Viljandi järve äärne ajalooline luha-ala“.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja 3 alusel Viljandi Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Nõustuda Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga, kui eelnõus parandatakse käesoleva

otsuse preambulis toodud tekstilised ebatäpsused. Parandatud eelnõu ülevaatamine delegeerida

Viljandi linnavalitsusele. Edastada vastav teave Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Vabariigi Valitsusele.

2. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest

arvates:

1) vaide Viljandi Linnavolikogule aadressil [email protected] või Linnu tn 2, 71020 Viljandi;

2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil [email protected] või Kalevi tn 1, 51010

Tartu.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helir-Valdor Seeder

linnavolikogu esimees

±

Muinsuskaitseamet: 19.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

0 200 400 m

Layer

Muinsuskaitseala piir

Kaitsevööndi 1. osa piir

Kaitsevööndi 2. osa piirid:

Muinsuskaitseala vaatekoridori piir

Vaatekoridori piir muinsuskaitsealal ja kaitsevööndil

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Piirkond 1

Piirkond 2

Piirkond 3

Muinsuskaitseamet: 22.04.2025

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

0 100 200 m

N

LISA 2. Muinsuskaitseala kolme

piirkonna piirid

Muinsuskaitseala piir

A-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

C-kaitsekategooria

Ehitismälestis

LISA 3. Hoonete kaitsekategooriad

ja mälestised

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

Muinsuskaitseamet: 22.04.2025 Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

0 100 200 m

LISA 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala

ja leevendused

Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

0 100 200 m

Arheoloogilise kultuurkihiga alad

Ala, millel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve ja muude pinnase teisaldamiseks ja juurdeveoga seotud töödeks.

1

eelnõu

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord

Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas

sama seaduse § 91 lõikega 1.

I osa

Muinsuskaitseala nimetus ja piir

1. Viljandi muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla

eesmärgiga kaitsta ja säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva

kultuuriväärtusliku keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala tervikuna esindab Eesti

ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse

varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning

Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised

vaated, on esitatud korralduse lisas 1.

II osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja

seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu-

ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi

kestlik areng.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos

siin korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:

1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja

puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;

2) läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi

ehitised), ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja

aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid, ehitusjooned,

katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning kõrghaljastus ja

ajaloolised haljasalad;

3) muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated (korralduse lisa 1) ja

muinsuskaitsealal avanevad sisevaated.

7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused muinsuskaitsealal

on:

2

1) arheoloogiline kultuurkiht, muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal

säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning

linnakindlustused;

2) 18.–20. sajandist säilinud väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri

sobituv arhitektuur;

3) kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad;

4) ajalooline linnastruktuur koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats);

5) ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid ja sillutised;

6) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, näiteks Lossipark,

Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline haljasala.

8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3

sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega:

1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse

kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades

elukeskkonna kvaliteeti;

2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus

kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;

3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike

hoonete kasutust;

4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust

kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete

kultuuriväärtust, ning soodustatakse jalakäijatele paremini kasutatava ja atraktiivsema

linnaruumi arengut;

5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 3) säilitatakse ja

hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme

muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid;

6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast,

keskkonda sulanduvat lahendust eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda

kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise

hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja

värvilahendusest;

7) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest

muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust

hooldamisest ja teenindamisest;

8) avalikus ruumis (tänavatel, platsidel, avalikel haljasaladel jms) säilitatakse ja võimaluse

korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad

elemendid;

9) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse

arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

10) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul

eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;

11) säilitatakse ajaloolised haljasalad ja haljastus, sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud

õuemaa;

12) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kaugvaated linna siluetile ja

maamärkidele.

3

III osa

Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud

A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 3.

10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone

autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.

11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.

13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse

ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone

korralduse lisas 3 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni

B-kaitsekategooria hoonena.

14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria

määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.

IV osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik

ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms),

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms).

16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse

võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus;

2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline

lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust;

3) kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning

võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv

katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitteiseloomulikke materjale võib kasutada ainult

ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit);

4) hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni

väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade

proportsioonid;

5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited

(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva

4

seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see

tegevus on loakohustuslik;

6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning kõrghaljastust;

7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja

läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist eeskuju; ventilatsioonirestid

paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei muuda oluliselt hoone

välisilmet;

8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsioonisüsteemi hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse avalikust

ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone,

viimistlust ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade varjestatakse;

9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega

domineeri linnaruumis;

10) katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning hoonega arhitektuurselt

sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud hoonega arhitektuurselt

sobivalt.

17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse hoonestusega;

2) kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale;

3) hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral

iseloomulikud detailid;

4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet;

5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse vähese

vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust;

vajadusel seade varjestatakse;

6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile ega

domineeri linnaruumis.

18. Muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks. Linnakindlustustega piiratud keskaegne

linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1.

Uuslinna ala koos mõisapargi ja järveäärse alaga moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse

varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala koos Viljandi järve äärse ajaloolise

haljasalaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala piirkonnad on näidatud korralduse lisas 2.

19. Muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile

järgmised nõuded:

1) A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi hooneid üldjuhul ei

püstitata;

2) linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal1 võib uusi ehitisi püstitada vaid ajaloolise

hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering;

3) ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud on väljaku sillutamine;

1 Näidatud korralduse lisas 2.

5

4) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud

ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,

värvilahendusest, katusemaastikust ja kõrghaljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise

kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;

5) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid

materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

6) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi

väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik

tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei

kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;

7) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti

alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt

ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;

8) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või

ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis

võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada;

9) ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse;

10) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi

(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse

arhitektuuriga;

11) ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka hoovides säilitatakse või

taaskasutatakse;

12) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks

sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel sillutisplaate või -kive,

hoovides ja aedades graniitsõelmeid, -kive ja -plaate või munakive; asfaltkatet ei rajata;

13) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;

14) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega

kõrghaljastust;

15) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi

ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid

kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta

kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti;

16) avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja arvatud õuemaale.

20. Muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uue ehitise püstitamisele ja tänavaruumile

järgmised nõuded:

1) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud

ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,

liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest; mitut krunti hõlmava uue

ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;

2) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid

materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi

väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik

6

tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei

kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;

4) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti

alapunktis 1 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt

ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;

5) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või

ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis

võimaldab ehitist hooldada ja teenindada;

6) säilitatakse ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms;

7) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi

(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse

arhitektuuriga;

8) ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue katendi all või

taaskasutatakse;

9) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;

10) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega

kõrghaljastust;

11) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi

ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid

kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta

kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti.

21. Muinsuskaitseala piirkonnas 3 kehtivad järgmised nõuded:

1) piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva suuruse ja

kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,

teenindushooned jms);

2) piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded arheoloogiapärandi kaitseks

(korralduse punkt 24);

3) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi.

22. Muinsuskaitseala ajalooliste haljasalade ja kõrghaljastuse puhul kehtivad järgmised

nõuded:

1) ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja puiestee

alleega) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid

säilitatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral

aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem

väärtuslik haljastus, ehitised jms); ajaloolised haljasalad on märgitud korralduse lisas 4;

2) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku

kõrghaljastusviisi;

3) kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas puude juurestikke.

23. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja

vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning

vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond

koos Viljandi järve äärse alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 5.

24. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:

7

1) arheoloogilise kultuurkihiga alal2 enne detailplaneeringu kehtestamist või

projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse

vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid

ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad

ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist

kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi

stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni;

2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

V osa

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

25. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1.

26. Kaitsevööndi osas 1 tagatakse muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas

ning vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.

27. Kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse

järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva

muinsuskaitsealaga;

2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta.

28. Kaitsevööndi osas 2 tagatakse muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

Vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu

maanteelt ja Mustla maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile

ja ordulinnuse varemetele.

VI osa

Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

29. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega

tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja

ehitamiseks.

30. Muinsuskaitsealal ei nõuta Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:

1) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud

töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala;

2) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud;

3) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

2 Näidatud korralduse lisas 3.

8

31. Muinsuskaitseala kaitsevööndi 1. ja 2. osas ei ole nõutav Muinsuskaitseameti teavitamine

töödest või tööde kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga:

1) olemasoleva ehitise ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa

laiendamisel;

2) ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega

ehitusteatist.

VII osa

Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

32. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa

Lõppsätted

33. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

34. Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 33 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Lisa 2. Muinsuskaitseala kolme piirkonna ja linnamüüri ümbritseva vallikraavi ala piirid

Lisa 3. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Lisa 4. Ajaloolised haljasalad

Lisa 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused